Tervis
Enneta südame-
veresoonkonnahaigusi! Eestlaste hulgas on südame-veresoonkonnahaigused üks peamisi surma põhjustajaid, kuid südamehaiguste vältimine on otseses seoses inimese teadlikkusega.
D
oktor Margus Viigimaa sõnab südametervisele pühendatud trükises “Õnnelik süda. Kuidas vältida haigestumist südame-veresoonkonnahaigustesse?”, et kõige efektiivsemad vahendid südame-veresoonkonnahaiguste ärahoidmiseks on meie endi kätes. Selleks tuleb järgida tervislikku elustiili, mis kaitseb meie südant ja veresooni ning aitab kaasa pika ja nauditava elu kujundamisele. Toome välja olulised tõed, mida meeles pidada.
te elukvaliteet on parem ka pärast 50. eluaastat ja samuti pensionipõlves, mis muudab aktiivse elu võimalused palju laiemaks. Suitsetamisest loobumine pole kunagi ohtlik. Esimese kolme suitsetamisvaba kuuga peaksid ebameeldivad aistingud mööduma ja ilmnema positiivsed küljed.
Igapäevane liikumine
Regulaarne trenn ja liikumine tulevad kasuks nii tervisele kui ka välimusele. On kindlaks tehtud, et füüsiliselt aktiivsetel keskealistel on kardiovaskulaarse suremuse ja haigestumise risk väiksem. Oluline on aga meeEi suitsule les pidada, et siinkohal ei piisa üksikutest juhusSuitsetamine on üks südame-veresoonkonnalikest treeningutest, vaid trenn peaks olema haiguste suurim ja ohtlikuim riskitegur ning elu loomulik osa. ühtlasi ka südame isheemiatõve ehk süSüdamele sobiva koormuse annab dame puudulikust verevarustusest tinSuitsetamine näiteks igapäevane 30 minuti pikkune gitud episoodilise valu riskitegur. Erion üks südamekiire kõnd või 2–3 korda nädalas tunti ohustab see suitsetajaid, kes tõmni aja pikkune kiire kõnd. Oluline on bavad päevas üle 20 sigareti, lisaks veresoonkonnahaika mõõduka intensiivsusega katkeon suitsetajal mittesuitsetajast väikguste suurim ja matu liikumine, nagu jooksmine, ujusemad šansid südameatakk üle elada. ohtlikuim mine, suusatamine, tantsimine. On Kuid kas teadsid, et kui suitsetamisest tõestatud, et vähene liikumine on seoloobunud inimene on suutnud endale riskitegur. tud südame-veresoonkonnahaigustesse ka kaks aastat hiljem kindlaks jääda, on haigestumise, II tüüpi diabeedi, rasvumisüdameinfarkti risk võrdne inimesega, kes se, luude hõrenemise, jämesoolevähi, alaselpole kunagi suitsu teinud? ja- ja liigesevalude, üleliigse kehakaalu tekke ning Suitsetamisest loobumine aitab lisaks oma tervivähenenud stressitaluvusega. Liikumine aitab neid asju se kaitsmisele muuta kodu ja lähiümbrus tervislikumaks ennetada ja treenib südame-veresoonkonna vastupidaka teiste pereliikmete jaoks, peale selle peatub kopsuvust, keha lihasjõudu, painduvust ja tasakaalu. funktsiooni langus, mis tähendab, et kopsude töövõiSüdametervisele on kasulik, kui liigutakse või spordime vähenemine aeglustub tasemeni, mis on seotud lootakse mõõduka intensiivsusega, mis on 60–75 protsenmuliku vananemisega. On tõestatud, et mittesuitsejata-
48
TERVISEATLAS | SÜGIS 2020
