Eesti Elu / Estonian Life No. 10 | Mar 13, 2020

This newspaper was mailed on Friday, March 13, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 10, 2020 Reedel, 13. märtsil — Friday, March 13

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Eesti Kongressi 30. aastapäeva tähistati kontsertaktusega Laupäeval, 7. märtsil tähistati Tallinnas Estonia kontserdi­ saalis Eesti Vabariigi ajaloo ühe märgilisema sündmuse Eesti Kongressi 30. aastapäe­ va kontsertaktusega ,,Rahva vabadus“. Kontsertaktusel kõnelesid Tunne Kelam, pea­ minister Jüri Ratas ja Slovak­ kia peaminister 1998–2006 ning Martensi Keskuse pre­ sident Mikulaš Dzurinda.

Kontsertaktusel näidati Jaan Kolbergi dokumentaalfilmi ,,Rahva Vabadus“.

Eesti Komitee esimees (1990-1992) Tunne Kelam ütles, et Eesti Kongressi teokssaamine oli kogu rahva kangelastegu. ,,Eesti Kongressi avaistungini jõudmine 11. märtsil 1990 oli kõike muud kui en­ dast­mõistetav. Seda võib pidada (Järgneb lk. 13)

Eesti peaminister: oleme jõudnud hädaolukorda Peaminister Jüri Ratas (Kes­k­ erakond) ütles neljapäeval riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses, et valitsus moodus­ tas koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahva tervise ja majanduse prob­ leemide lahendamisega tegele­ va valitsuskomisjoni, mille tegevust juhib peaminister.

Komisjoni kuuluvad justiits­ minister, majandus- ja taristu­ minister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning riigisekretär. Vajaduse korral kaasatakse täiendavaid liikmeid.

Valitsus ei kuulutanud Eestis

välja eriolukorda, kuigi pea­ minister kasutas riigikogu ees kõneldes sõnu, et ,,Eesti on jõudnud hädaolukorda“.

Peaminister teatas, et täiendava meetmena otsustas valitsus, et kruiisilaevade vastuvõtt lükatakse edasi 1. maini.

Samuti soovitas valitsus Eestis avaliku ürituste loa taotle­jatel lükata enam kui 100 osalejaga avalikud üritused edasi.

Saadikute küsimustele vastates ütles Ratas, et keelata saab taoliste ürituste korraldamise, kui riigis oleks välja kuulutatud eriolukord. Hetkel seda pole, aga Ratas ei välistanud, et asjad võivad tundidega eskaleeruda nii, et seda tuleb teha.

Esmaspäevast avatakse ka kriisitelefon, mis hakkab vastama koroonaviirusega seotud küsimustele.

Peaminister teatas, et jätab ära või lükkab edasi kõik oma visiidid, välja arvatud märtsi lõpus toimuv Euroopa Ülem­ ­ kogu, kus tuleb arutusele just koroonaviirusega seonduv.

Vahetult enne Eesti Elu trükkiminekut oli teada, et Eestis on laboratoorselt kinnitatud 27 koroonaviiruse juhtu.

Valitsuse kriisikomisjon otsustas, et alates esmaspäevast on kõik Eesti koolid suletud ja minnakse üle distantsõppele.

Eestlaste poolt jäetav jalajälg Kanada võimlemislukku on suurenemas Eestlanna Carmel Kallemaa võitis Kanada iluvõimlemise rahvuskoondise koosseisus Tartus toimunud kõrgetasemelisel võistlusel pronksmedali Veebruari viimasel näda­lal toimus Tartus juba 26. korda rahvusvaheline võimle­ mis­võist­lus ,,Miss Valen­tine“.

Seekordse võistlusega tehti ajalugu, kuna esimest korda Balti riikide ja Põhjamaade ajaloos toimus mainekas ilu­ võimlemise Grand Prix’ etapp.

Ajalugu tegi ka Kanada rühmkavade koondis. Ilu­ võim­ lemise (Kanadas tuntud ka kui rütmiline võimlemine) rühma­ kavade võistlusel astus Kanada rahvuskoondise (Team Canada) koosseisus üles Torontos elav ja õppiv Carmel Kallemaa. Kal­le­ maa liitus Kanada koondisega 2018. aasta sügisel pärast edukat testkatsete läbimist. Enne perega Kanadasse kolimist oli neiu aastaid Eesti rahvuskoondise liige ja esindanud oma ­sünniriiki edukalt rohketel rahvusvahelistel võistlustel. Nüüd treenib sportlane Team Canada uues treeningukeskuses Mark­ ham Pan Am Center’is, kus Kanada rühm harjutab kuus korda nädalas. Treeningud on

rasked ja kestavad iga päev 6-7 tundi.

Kanada rahvuskoondisele oli see esimeseks suuremaks välisvõistluseks sellel aastal ja üldse esimeseks korraks, kui Kanada

iluvõimlemise rühm Eestis võistles. Koondisel on säilinud ­ ka lootus pääseda 2020. a Tokyo olümpiamängudele, mis­ tõttu iga start ja enesekindluse

Team Canada välja teenitud pronksmedalitega.

(Järgneb lk. 13)

Foto: Riinu Liis Lajal

2

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

Nr. 10

76 aastat Nõukogude lennuväe rünnakust Tallinnale

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Eesti Kongressi meenutades – 30 a. hiljem Enne Eesti Kongressi esimest istungjärku 11. ja 12. märtsil 1990 oli re­ gistreeritud Kodanike Komitee poolt ligi 800 000 1918.a. tekkinud riigi kodanikku ja nende järeltulijat, koos 60 000 kodakondsuse taotlejaga.

Eesti Kongressi käis valimas 557 613 Eesti kodanikku ja 34 345 ko­ dakondsuse taotlejat. Mõlemad saavutused olid fenomenaalsed okupat­ siooni tingimustes. See oli Eesti kongressi tugevus.

Esimesele istungjärgule oli kutsutud 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kondakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku lii­get. Mitmetele saadikutele välismaalt keeldus Nõukogude võim and­ mast sissesõiduviisat.

Eesti Kongress oli esimene Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu, mis tuli kokku pärast Eesti okupeerimist N. Liidu poolt 1940.a. Vastavalt oli Eesti Kongress volitatud ja õiguspädev astuma samme Eesti Vabariigi seadusliku riigivõimu taastamiseks 1920.a. Tartu rahulepingu ja Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel.

Kanadast olid kohal valitud liikmetena Walter Pent, Tönu Parming, Reet Roman-Metsmaa, Ülo Tamre, Markus Hess, Toomas Trei, Hans Lupp, Reet Marten-Sehr, Laas Leivat; asemikuna Veljo Kalep.

Toetajatena olid Andres Raudsepp, Kalju Jõgi, Olev Träss, Okke Metsmaa j.t. Vaatasime Estonia konsertsaalist üle tee, kus KGB jälita­ jad käed rüpes igatsesid vanu aegu, kui selliseid üritusi nurjati.

Kõik tajusid, ka iseseisvuse taastamise vastuseisjad, et Eesti Kongress oli suurim rahvaalgatuslik ettevõtmine pärast Vabadussõda.

Iga kodanik andis oma panuse, et välja jõuda rahvuse tähtsaima sihini – võtta tagasi oma riik! See oli Eesti Kongressi korraldajate ja saadi­ kute ülim nõue ning kajastus kodanikkonnalt, kellel õigus vabalt otsus­ tada oma riikliku korralduse.

Eesti Kongressi manifesti suurim tähtsus rahvusvaheliselt oli dekla­ ratsioon, et Eesti Vabariigi annekteerimise jätkuv mittetunnustamine ja E.V. välisesindajate tunnustamine määrab ühtlasi E.V. kodanikkonda kõrgema riigivõimu kandjana ning kinnitab riigi suveräänsuse jätkuvat tunnustamist. Manifest tegi ka teatavaks välismaailmale eesti rahva tahte taastada iseseisev Eesti Vabariik de facto.

Eesti kodanike komitee liikumine, millest sündis Eesti Kongress, oli rahva julge isemeelne tegutsemine. Kongressil virgutus rahva meele­ kindlus, mis aitas hoida sirget kurssi. Mitmete eesti tolleaegsete Nõukogude poliitikute vastuseis ning N. Liidu hoiatused ei suutnud mõ­ jutada Kongressi kindlameelsust.

Eesti Kongress tugevdas eestlastes usu, et kui riik jääb ellu, jääb ka ellu rahvas. Kongressil puudus nii teisi alternatiive kui kompromisse.

Võimalus saada Nõukogude bloki ,,suveräänseks liikmeks“ ei saanud ju olla eesti rahvusena ellujäämise eesmärgiks.

Sellist otsuse- ja meelekindlust tähistame nüüd ja jätkame tulevikus.

LAAS LEIVAT

Leedu Vabariigi taastamise 30. aastapäeva puhul heisati Vilniuse Iseseisvusväljakul Balti riikide lipud Leedus pühitseti 11. märtsil Leedu riigi iseseisvuse taasta­ mise 30. aastapäeva. Lipuheis­ kamise tseremoonial Vilniuses Seimi kõrval asuval Iseseis­ vusväljakul avaldas koos teiste välisministritega austust Leedu riigile ja rahvale ka välisminister Urmas Reinsalu.

Leedu riigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeval heisati kõikide Balti riikide – Leedu, Läti ja Eesti lipud ning Balti ­r­iikide kaitsevägede ühisorkestri esituses kõlasid ka kõigi kolme

riigi hümnid.

Kanada valitsus teatas suurest rahaeraldusest COVID-19-ga võitlemisel

WHO kuulutas koroonaviiruse pandeemiaks

OTTAWA. Kanada föderaal­ valitsus eraldab üle $1 mil­ jardi eesmärgiga võidelda ja leevendada COVID-19 pu­han­ gu mõjusid Kanadas.

Kanada peaminister Justin Trudeau koos mõnede kabinetiministritega teatasid vastavast laiaulatuslikust plaanist kolma­ päeva hommikul. ,,Reaalsus on, et viirusest mõjutatud inimeste arv jätkab suurenemist. Kanadal on seni läinud hästi… aga ma tean, et inimesed üle riigi on mures,“ ütles peaminister. ,,Meil on vastutus kindlustada, et Kanada on valmis kõikideks stsenaariumi­ deks ja me võtame seda vastutust väga tõsiselt.“ Peaminister kinnitas, et valitsus on ette valmistunud võtma kasutusele lisameetmeid kui olukord muutub, tuues näiteks ärimõjutusi mitmes sektoris.

Uus plaan, mis hõlmab majandus- ja tervisealaseid toetusi, sisaldab endas kolme suurt kulutuste ala: rohkem raha viiru­ sega seotud olevateks teadus­ uuringuteks, rohkem toetust provintsidele ja territooriumi­ dele tervishoiusüsteemi vajadusteks viirusega tegelemisel, ning ooteperioodi eemaldamine töötukindlustuse saamiseks neile töötajatele, kes on karantiinis.

Valitsuse sõnul vaadatakse ka lisameetmete võimalusi, näiteks sissetuleku toetamist kanadalaste jaoks, kes ei saa töötu­ kindlustust või haigushüvitust. ,,Mitte keegi ei tohiks muretseda oma töökoha pärast, kui nad on karantiinis. Mitte ükski tööandja ei tohiks tunda, et nad peaksid töötaja lahti laskma viiruse tõttu. Me saame teid ­ toetada, ja me teeme seda,“

Leedu kuulutas end uuesti i­seseisvaks 11. märtsil 1990.

Erinevalt Eestist ja sarnaselt Lätile ei möödunud iseseisvuse taastamine veretult. 13. jaanuaril 1991 kaotas Vilniuse teletorni kaitsmisel kokkupõrgetes Nõu­ kogude sõjaväelastega elu kokku 14 inimest. Aastal 1991 sai Leedu koos Eesti ja Lätiga ÜRO ning 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.

(VMPT/EE)

Kolmapäeval toimunud WHO pressikonverentsil teatas maail­m a terviseorganisat­ sioon, et koroonaviirus on võt­ nud pandeemia ulatuse.

WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles, et on sügavalt mures leviku taseme pärast, mistõttu kuulutati uus koroo­na­ viirus pandeemiaks. ,,Pandee­ mia ei ole sõna, millesse tuleks suhtuda kergelt,“ ütles ta.

COVID-19 on esimene koroo­ naviiruse tüvi, mis on põhjustanud pandeemia.

Viimase kahe nädala jooksul on koroonaviiruse juhtumite arv väljaspool Hiinat 13kordistunud ja mõjutatud riikide arv on kolme­kordistunud.

Pandeemiaks nimetatakse vii­rust, mis võib põhjustada haigust või surma ja levib püsivalt inimeselt inimesele üle maailma. (D/EE)

Tallinnas avati uuesti Ungari saatkond Sel nädalal avasid Eesti välis­ minister Urmas Reinsalu ja Ungari välisminister Péter Szijjártó Maakri tänaval uue Ungari saatkonna ruumid.

Saatkond suleti 2014. aastal ja Ungari valitsus põhjendas seda rahapuudusega. Samal aastal sulges oma saatkonna ­ Ungaris ka Eesti, kes põhjendas seda välisteenistuse paindlikkuse ja vähese konsulaartegevu­ sega. Eesti avas saatkonna Budapestis uuesti 2018. aastal.

(D/EE)

ütles peaminister.

Valitsuse toetuspakett sisaldab ka kommunikatsiooni ja rahvatervise alast teavitamist, reisimisega seonduvaid meetmeid jmt. (Lüh. CTV)

Esmaspäeval möödus 76 aas­ tat Nõukogude lennuväe pom­ mirünnakutest Eesti linna­ dele. Sel puhul helistati kiri­ kute kelli ja toimusid mäles­ tusüritused.

6. märtsil 1944. aastal pommitati puruks Narva. Selle järel pommitati 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl kahes laines Tallinna. Nõukogude pommitajad heitsid kell 19.15–1 ja kell 3-6 Eesti pealinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Rünnakutes said peamiselt kannatada rahulike elanike kodud.

Tallinna kesklinnas süttis eest­ luse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus.

Põlesid Niguliste kirik, Lin­ naarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.

Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja kahjustada sai 3350 maja. Oma kodust jäi ilma umbes 20 tuhat inimest.

Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbru­ ses.

Esmaspäeva keskpäeval toimus mälestusteenistus pommitamisohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul, kus hingepalvuse pidas preester Justinus Kiviloo. Õhtul oli mälestusteenistus Niguliste kirikus. Kell 19.15 hakkasid lööma Tallinna kirikute leinakellad. Harju tänava ääres süüdati mälestusküünlad.

Olümpias süüdati Tokyo suveolümpia­ mängude tuli Neljapäeval süüdati Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete ees XXXII suveolümpiamängude tuli.

Sel korral viidi pidulik tseremoonia läbi ilma publikuta.

Viimati viidi olümpiatule süütamise tseremoonia läbi pealtvaatajateta 1984. a Los An­ ge­ lese suveolümpiamängude eel.

Olümpiatõrvikut kandis esimesena laskmise olümpiavõitja Anna Korakaki.

Tokyo OM tõrviku teekond kestab 133 päeva, Jaapanisse jõuab tuli 20. märtsil. 24. juulil jõuab tuli Tokyo uuele olüm­ piastaadionile.

1,2 kilogrammi kaaluv tõrvik on tehtud alumiiniumist, millest 30 protsenti pärineb 2011. aasta maavärina tagajärjel ehitatud ajutistest eluruumidest.

Kaasaegsetel olümpiamängudel põles olümpiatuli esmakordselt 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esimest korda 1936. a Berliini mängude eel.

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

3

Jaan Poska surmast möödus sada aastat 7. märtsil möödus sada aastat Jaan Poska surmast. Poska sajanda surma-aastapäeva puhul toimus Tallinna Sise­ linna kalmistul mälestustsere­ moonia, seejärel meenutati riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus.

Jaan Poska sündis 24. jaa­ nuaril 1866. aastal Laiusel ning lahkus meie hulgast 54. eluaastal, oma elutöö kõrghetkel, peale Tartu rahulepingu allakirjutamist 7. märtsil 1920. Ta oli esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub ­ eelkõige Eesti autonoomia ja Maapäeva ning Tartu rahulepingu sõlmimisega. Jaan Poska oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 linnapea. Eesti Vabariigi väljakuu­ lutamisega 1918. aastal, sai Poskast meie esimene välis­ minister ja välisdelegatsiooni juht, kes Pariisi rahukonverent­ sil taotles Eesti de-jure tunnus­ tamist.

Tallinna Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil toi­munud mälestustseremoonial pidas hingepalvuse Eesti Apost­ liku Õigeusu Kiriku ülem­ preester Aleksander Sarapik, mälestuskimbud asetasid kalmule Jaan Poska sugulased, Riigikogu esimees Henn Põl­ luaas, EV Välisministeeriumi esindaja Jüri Trei, Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Samuti osalesid tseremoonial Jaan Poska Mälestus­ fondi, Eesti Lipu Seltsi, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased ja õpetaja ning Tallinna

COVID-19 tõttu on võetud ette erinevaid samme viiruse tõkestamiseks Neljapäevaks oli maailmas tuvastatud enam kui 126 000 nakatumisjuhtumit koroona­ viirusega.

Kolmapäeval teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) esimest korda, et koroonaviiruse näol on tegu pandeemiaga ehk ülemaailmse epideemiaga. Nel­ japäeval täpsustas WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus, et tegu on kontrollitava pandeemiaga, kui riigid ohtu tõsiselt võtavad.

Kolmapäeval teatas esimesest surmajuhtumist Rootsi, kus keelatakse avalikud üritused, kus osaleb rohkem kui 500 inimest.

Ka Soomes tühistatakse kuni mai lõpuni üle 500 osalejaga avalikud üritused. Samuti soo­ vitatakse võimalusel loobuda reisiplaanidest ning olla ette­ ­ vaatlik suheldes riskigruppi­ desse kuuluvate inimestega – eakate ja krooniliste haiguste all kannatavate inimestega.

Lätis tuvastati ööpäevaga kuus uut nakatumisjuhtumit, kokku oli neljapäevaks nakatumisi registreeritud 16. Riigis

Mälestuspärja Jaan Poska kalmule astab riigikogu esimees Henn Põlluaas.

Foto: Tallinna linnavolikogu

Peaminister Justin Trudeau otsustas jääda isolatsiooni Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik kinkis Poska majale SanktPeterburis 1889. a ilmunud kriminaal- ja tsiviilasjade seaduste kogu, mis kuulus Jaan Poskale.

Foto: Tallinna linnavolikogu

Jaan Poska Lasteaia, Jõgeva Vallavalitsuse ja Laiuse Jaan Poska Põhikooli esindajad.

Tallinna linna ja Jaan Poska Mälestusfondi poolt taastatud kodumajas toimus mälestusüritus, kus meenutati tema tegemisi ja külalistele tutvustati Poska

maja taastamise ja muuseumi loomise lugu. Tallinna Linna­vo­ likogu esimees Tiit Terik kinkis Poska majale Sankt-Peterburis 1889. aastal ilmunud kriminaalja tsiviilasjade seaduste kogu, mis volikogu esimehe kinnitusel kuulus Jaan Poskale.

kuulutati välja (esialgu 14. aprillini) eriolukord, kusjuures suletakse kõik koolid ja las­ teaiad.

Tšehhis kehtestati 30 päeva kestev hädaolukord. Alates uuest nädalast suletakse koolid ja ülikoolid. Kehtestatakse pii­ ranguid piiril Saksamaa ja Austriaga.

Slovakkias kehtestati kõigi välismaalt saabujate suhtes 14 päeva kestev karantiin. Nädala­ vahetustel suletakse kõik ostu­ keskused, välja arvatud toidupoed ja apteegid.

Taanis suletakse kõik koolid ja ülikoolid ning avalikus sektoris hakatakse koju saatma kõiki mittekriitilisi ülesandeid täitvaid töötajaid.

Norra pealinnas Oslos suletakse esmaspäevast koolid ja lasteaiad, Bergenis on seda juba tehtud.

Hispaania peaminister Pedro Sanchez teatas, et valitsus hak­ kab kasutama videokonverentse, sest võrdõiguslikkuse minister Irene Montero nakatus koroo­ naviirusesse ning viibib koos oma elukaaslasega karantiinis.

Poolas suletakse uuest nädalast kõik koolid, valitsus soovitab inimestel võimaluse korral kodus tööd teha.

Bosnia, Serbia ja Moldova on teatanud, et peatavad lennu-

liikluse kõikidest epideemia-­ riikidest.

Austria ei luba riiki Itaaliast saabuvaid inimesi. Samuti on keelatud siseruumides üritused, kus on kohal rohkem kui 100 inimest. Järgmisest nädalast suletakse koolid.

President Trump teatas, et alates reede keskööst ei saa 30 päevaks lennata USA ja Schengeni ruumi kuuluvate Euroopa riikide vahel.

USA Euroopa väejuhatus teatas, et seoses koroonavii­ rusega võidakse vähendada ameerik­ lastest osalejate arvu aprillis ja mais toimuval suu­ r­ õp­pusel Defender Europe 2020.

Esialgsete plaanide kohaselt peaks 18 riiki hõlmaval õ­ ppusel osalema kokku 29 000 USA sõdurit.

Koroonaviiruse ohuga seoses on ära on jäänud mitmeid olu­ lisi spordiüritusi – näiteks mainekas Indian Wellsi tennise­ turniir Kalifornias, Montrealis (QC) tuleval nädalal toimuma pidanud iluuisutamise maailmameistrivõistlused, katkestati korv­­­palliliiga NBA ega ka NHL-i ja pesapalliliiga hooaeg, jm. Juulis Tokyos toimuvate olümpiamängude ärajätmist Tokyo kuberneri sõnul praegu ei kaa­luta.

OTTAWA. Kanada peaminister Justin Trudeau jäi kodusesse isolatsiooni peale seda, kui tema abikaasal Sophie’l ilmnesid gripilaadsed sümptomid peale Ühendkuningrii­k i­d est naasmist, kus ta viibis seoses kõnelemisega ühel üritusel, kirjutas CTV nelja­päe­val.

Vastavalt Peaministri Büroo (PMO) teatele läks peaministri abikaasa kohe sümptomite ilm­ nedes meditsiinilist nõu saama ja teda testiti COVID-19 viiruse

Ettepanek muuta 24. detsember riiklikuks tähtpäevaks President Arnold Rüütel tegi koos Jüri Krafti ja Ivar Raigiga ettepaneku nimetada 24. det­ sember MRP salaprotokollide tühistamise aasta­ päevaks ning lisada see riiklike tähtpäevade nimistusse.

Rüütel koos kahe mõttekaaslasega saatis riigikogule kirja, kus tuletab meelde, et Eesti iseseisvuse otsustasid kaotada 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Nõukogude Liidu-Saksamaa mittekallaletungilepingu (Molo­ tovi-Ribbentropi pakt ehk MRP) koostajad ja allakirjutanud.

Rüütel märgib, et MRP laiem avalikustamine ja tühiseks tunnistamine mõlema osapoole poolt võttis aega rohkem kui 50 aastat. Läbimurre Balti riikide vabastamise teema tõstatamisel saabus Roland Reagani USA presidendiks olemise ajal.

Saksamaa parlament otsustas MRP salaprotokollide kehtetuks tunnistamise 1. septembril 1989, kuid N. Liit tunnistas salaproto­ kollide olemasolu avalikult alles 23. detsembril ning poliitiline ja õiguslik hinnang nendele anti

suhtes. Mõlemad, nii abikaasa kui peaminister, on koduses ­isolatsioonis, oodates testi tule­ musi.

Trudeau täidab oma töö­ kohus­ tusi kodust, mille hulka kuuluvad briifingud, telefoni­ kõned, teiste riikide juhtidega rääkimine ja COVID-19 alane kabinetikomitee diskussioon.

Intsidendi tõttu tuli ära jätta isiklik kohtumine Kanada pro­ vintside ja territooriumide juhtidega. PMO sõnul räägivad Trudeau ja asepeaminister Chrystia Freeland nendega telefoni teel, arutades Kanada COVID-19 ennetusmeetmeid.

(Lüh. CTV) 24. detsembril 1989. aastal N. Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsusega. ,,Nõukogude Liidu Rahva­ saadikute kongressi dokumenti MRP kohta tuleks pidada Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvuse taastamise sünnitunnistuseks, ning selle vastuvõtmise päeva 24. detsembrit tähistada vähemalt samaväärselt 2. veebruari, 23. augusti ja 16. novembri tähtpäevadega Eestis,“ leiavad Rüütel, Kraft ja Raig.

Nende hinnangul tuleks 24. detsembrit kalendris tähistada mitte ainult kui jõululaupäeva, vaid ka kui MRP salaprotokollide õigustühiseks kuulutamise aastapäeva, Eesti de jure oku­ patsioonist vabanemise päeva õigusliku järjepidevuse alusel.

Henn Põlluaasale, Siim Kallasele ja Aadu Mustale adresseeritud kirjas teevad allakirjutanud ettepaneku algatada pühade ja tähtpäevade seaduse täiendamise, lisades selle seaduse paragrahvile 3 (riiklikud tähtpäevad) uue lõike 8, millega 24. detsember nimetatakse MRP salaprotokollide tühistamise aastapäevaks, Balti riikide de jure okupatsioonist vabanemise päevaks. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

märkmik

Nr. 10

Riina Kindlam

Sirgupäeval sirgub kure kael kodu poole

Peter Poolsaar esinemas.

Foto: Juku Gold

Innovation Supper Club’i Eesti-teemaline õhtusöök Tartu College’is Juku Gold Teisipäeva, 10. märtsi õhtul korraldas Toronto Innovation Supper Club intiimse Eestiteemalise õhtusöögiürituse, mis keskendus Eesti digitaal­ sele ühiskonnale ja Eesti valit­ suse, idufirmade ja ettevõtete digi-innukusele.

Eesti digilugu jagas kogenud tehnoloogia- ja juhtimiskonsultant, ettevõtja ja Toronto idu­ firmade kogukonna nõustaja Peter Poolsaar. Samuti oli Peteril juhtiv roll esimese EestiKanada tehnoloogia konverentsi Latitude44 korraldamisel, mis peeti Torontos 2019. aasta novembris.

Peter rääkis Eesti tähele­ panuväärsest pöördest 1990. aastate alguses, kui Eesti muutus vaesest nõukogude vabariigist modernseks tehnoloogia­ kes­ kuseks, mis on tunnustatud globaalse liidrina erinevates innovaatilistes valdkondades, nii e-valitsuses, idufirmade üleskasvamises, hariduses ja küberturvalisuses. Erilist tähelepanu pöörati Eesti läbipaistvusle oma innovatsiooni ja digitaliseeri­ mise ümber, sealhulgas riiklikule andmevahetuskihile X-tee, mis toetab eestlaste igapäeva­ seid digiteenuseid ja on nüüd laienenud mõnes valdkonnas ka Soome – näiteks seoses digi­ taalse tervishoiuga ja ravimiretseptidega. Samuti tõstatati suurenenud digitaliseerimisega seotud turvariske ning kodanike andmete usalduse, privaatsuse ja rikkumatuse (integrity) põ­hi­ probleeme. Kuulajad esitasid täpsemaid ja teadlikke küsimu-

Eesti ajateenijad jäetakse nädalavahetuseks väeosadesse Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi korraldusel jäävad ajateenijad sel nädalavahetusel väeosadesse, et vähendada koroonaviiruse jõudmise riski kaitseväe linnakutesse.

Samuti jäävad ära külastuspäevad väeosadesse. Väljaloale lubatakse vaid erandjuhul, kui

si, sealhulgas selle kohta, kuidas võiksid rakenduda Eesti mitmed innovatsioonid ja üldine digitaalne ühiskond Kanadas. Ürituse eestilaadset iseloomu rikastas tuntud Kanada-eesti kokk Susi Holmberg. Eel­ roo­ gade hulka kuulusid praetud liha- ja seenepirukad ning tra­ ditsioonilised praetud küüslauguleivad. Laua menüü algas külmtoiduga, mille hulka kuulusid klassikalised kodused toidud nagu kurgisalat, rosolje, sült (vasikalihaga), erinevad ­kalad ning ka loomulikult eesti leib. Siis tuli heldes portsjonis sooja toitu, sealhulgas mahlane ja pehme sealiha, küpsetatud kartulid – mis olid kuidagi (ja ebaharilikult) rikkalikult maits­ vad – ning hõrk hapukapsas – mis oli nii hea, et seda võiks võr­ relda autori ema retseptiga! Õhtusöögile aitasid kaasa erinevad joogid, sealhulgas maitsev astelpaju- ja vodkapits.

Innovation Supper Club pakub nii Torontos kui ka teistes Kanada linnades innovatsiooni­ kogukonnale võimalust tulla väiksematesse rühmadesse kokku Kanada parimate ja säravai­ matega, et jagada lugusid, luua kontakte ja kuulda inspireerivat esinejat, kes tegeleb huvitavate asjadega. Club’i asutaja ja teisi­ päevase ürituse korraldaja oli Iain Montgomery, kes on ka Now or Never Ventures asutaja.

Huvilisi, kes soovivad lisateavet Innovation Supper Clubi üri­ tuste kohta, kutsutakse külastama veebilehte: https://www.innovationsupperclub.com/ Ürituse toimumist Tartu College.

toetas

see on põhjendatud.

Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumisi välismaale ja on vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid ning kaitseväelastel on keelatud minna lähetustesse riskipiirkondadesse ja riiki­ des­ se. Kõik riskipiirkondadest saabujad jäävad kontrollperioodiks võimalusel kodusele tööle.

Lehe trükkiminekupäevani ei olnud Kaitseväes avastatud ühtegi koroonaviiruse juhtumit.

(KVPST/EE)

Tsirk (LIND võro ja seto kee­ les) on end pikali visanud. On ta väsinud rännust või eesti keele vahvast keerukusest?

Keerukusest läinud kael keer­ du. Tegelikult, nähes meie aiakurge just sellisest viltuva­ junud vinklist, tuli meelde ingliskeelne väljend „to crane one’s neck“ ehk kaela kureta­ ma. Nii eesti keeles siiski ei öelda. Selgus aga, et saarte- ja läänemurdes on kuretama kurdiks jääma, ilmselt linnu­ laulust, sest äsja, 9. urbekuul (ka linnukuu, hangekuu, ke­ vadkuu, märts) oli tsir­ guehk sirgupäev ehk setode linnupäev, kui 40 lindu oma ­ nokad põhja poole taas keera­ vad ning neile tuleb välja, aiateiba otsa panna 40 kaku­ kest.

Kuretama, kuretuma on seega sama, mis kurdistama – kurdiks tegema. Niisiis võib ­ sookurg öelda, et „Kurdistan jah, oma kluugutamisega! Saa­ busin soojalt maalt Kurdistanist ja kurdistan.“ Kurdil kurdil oli laubal murekurd, irdus vaikselt hämarasse kurdu. „“Kurr! kurr!“ korises ta ühtjärgi ja ta suled olid kohevil kui tigedal kalkunil.“ (August Mälk.) Ko­ riseja oli antud juhul „ristlind“ – ristpart ja ka koskel (merganser) rahvasuus.

Kasulik šokolaad Chocolala toodangus Eesti tuntud käsi­töö­šo­ko­laadi tootja Chocolala uues tootes on ka kasulik piimhappebak­ ter ME-3. Uue toote tõi Cho­ colala turule koostöös Tartu Ülikooli teadlastega märtsi alguses.

Piimhappebakter Lactoba­cil­ lus fermentum ME-3 on Helluse piimatoodetes olnud eestlaste toidulaual juba 17 aastat. 2014. aastast tarbitakse seda ka toidu­ lisandina. Nüüd on see kasulik piimhappebakter ka šokolaadi sees.

Piimhappebakteri ME-3 avas­ tasid Tartu Ülikooli teadlased Marika Mikelsaare ja Mihkel Zilmeri juhtimisel 1995. aastal.

Helluse kaubamärgi all on piimatootja Tere koostöös TÜ teadlastega loonud terve hulga ME-3 sisaldavaid tooteid.

Kasuliku bakteriga toidulisan­ deid võib leida apteekidest USA-s, Austraalias, Prantsus­ maal, Eestis ja mujalgi.

Esimene katse ME-3-šoko­ laadi toota tehti eelmise aasta lõpus, kui koostöös Chocolalaga nägi rahvusülikooli 100. aasta­ päeva puhul ilmavalgust suve­ niirtoode.

Chocolala asutaja Kristi Leh­ tise sõnul sõltub toiduainetööstus väga palju inimeste eelis­ tustest. Uuendusmeelne tootja peab arvestama, et tarbija soo­ vib kogu aeg järjest tervisliku-

N-ö „kuretava“ kaelaga on üks kena roosa lill, pika õievarrega kurekael (ingl. stork’s bill), mis kasvab nii siin- kui sealpool suurt vett. Taim kurekael on lähedane sugulane kurerehale (crane’s bill). Ruttu nüüd taimemääraja manu! („Naabri kuri Muri tuli mulle manu...“ – juurde.)

nali jõulisel hüüul on nüüd ka teised tuurid.

(T)sirgupäeval ennustati, et kui sel päeval on ilm külm, on külma veel 40 päeva. Nii nagu Põhja-Ameerikas on 2. helmekuul ehk veebruaril METS­ Ü­MISEJA päev. Jah, just nii on eesti keeles groundhog. Ümi­seb, aga kas viisi ka peab? Kui on päikseline ja ta oma varju näeb, Aga uued lood siinpool sood kestab talv kuus nädalat veel. ja helid ka on eriti neljal linnul, Ehk sirgupäevani. Ja nüüd sirkeda pikki kuid kuulnud pole: gume juba otse emakeelepäeva, leekõlg-turpial (red-winged 14. kevadkuul. black­bird), just isased; puna­ Igal linnul oma laul oma rind-rästal (American robin), emakeeles, talvel kardab – äkki kuldnokal (starling) ja händ­ - läind? Märtsis jälle meeles. ruugetuvil (mourning dove). Hoiame kõik oma emakeelt Händ on saba ja temal on see soojas. Parim koht selleks on pikk. Ruuge on „tumekollane, omaenda kurk ehk kõri. Vajutad (punaka varjundiga) helepruun; keelenuppu (rinnus, see tuksuv) rebasekarva“, mis just päris ja kaevust tõuseb tuttav armas tema puhul ei klapi, sest on pi- kurr-nurr-surr. Muidu võtab ruttu gem beež, aga võib ka lihtsalt keeletuks. Tõmbad noka lahti, öelda turteltuvi. Need enamjaolt saba jääb kinni. Tõmbad saba hallid, kes kivilinnas tegutsevad, lahti, nokk jääb kinni. Vaikus. on kodutuvid ehk kaljutuvid Ei kureta, muretab. Ei lenda.

Foto ja tekst: RIINA KINDLAM (rock dove/pigeon). Isase kardi-

mat ja kvaliteetsemat šokolaadi.

Piimhappebakter ME-3 on maailmas ainus bakter, millel on patenditud kaks kasulikku toimet: antimikroobne ja antiok­ südantne. Eestis ja välisriikides tehtud teadusuuringutega on tõestatud, et ME-3 bakter hoiab ja rikastab soolestiku mikro­ bioo­ tat, suurendades kasulike bakterite hulka; tõhustab see­ dimist; hävitab seedetraktis kahjulikke baktereid; kaitseb ­ soolenakkuste tekitajate eest;

normaliseerib seedetrakti mi­kro­­­ biaalset tasakaalu antibiootikumiravi ajal ja järel; vähendab oksüdatiivset stressi kogu organismis; langetab veres kolesteroolitaset ja kaitseb veresoonte lubjastumise vastu; toetab atoopilise dermatiidi ravi, surudes põletikku alla.

Kummikutes kummitus kummitas kummutis

sõnu ja lauseid, mis samal ajal keele mõnusasti sõlme ajavad ehk keeleväänajaid (tongue twisters). Välja võib pakkuda: üksikuid ilusaid sõnu, terveid lauseid või lausa salme. Nu­­ putada võib üksi, perekonnaga, klassiga, salgaga, sõpradega...

Võistlus kestab terve märtsikuu!

Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2020. Külastage võrgu­ pesakest: https://lasteekraan.err. ee/1033962/keelemangude­voistlus RK

REKLAAMLEHM! Emakeelekuu on täies hoos.

Kalendrikuu, aga ka taevas on märtsis mõistagi emakeelekuu!

Lasteajakirjad „Täheke“ ja „Hea Laps“ on kuulutanud välja kevadise keelemängude võistluse. Konkursile oodatakse ilusaid ja hea kõlaga eestikeelseid

ME-3 piimhappebakteriga šokolaadi saab osta Chocolala kauplusest Tallinna vanalinnas ja veebipoest. (ML/EE)

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti Komitee esimehe (1990–1992) Tunne Kelami kõne Eesti Kongressi 30. aastapäeva kontsertaktusel 7. märtsil Tallinnas, Estonia kontserdisalis Rõõm õnnitleda kogu meie rahvast, kes aastail 1989 ja 1990 sooritas uskumatu kangelasteo – määratles end seadusliku, 1918 välja kuulu­ tatud EV kodanikena. Seda vaatamata, et kõigil punased passid ja nõukogude koda­ kondsus. See enesemääratlus kujunes Eesti ajaloo suuri­ maks kodanikualgatuseks.

Tänane sündmus on mõeldud eelkõige selleks, et teid kõiki – kes te siin istute või kodudes TV ees – tunnustada ja täna­ da.

Ka need teist, kes olid tollal alles lapsed, said oma vanemate poolt vormistatud vaba Eesti kodanikena.

Kõik see ei sündinud endastmõistetavalt. Kui viimased vee­ rand sajandit meie riigijuhtide kõnedes rõhutatakse, et Eesti riiklus taastati õigusliku järje­ pidevuse alusel, 1940 okupeeritud EV õigusjärglasena, siis 3130 aastat tagasi oli arusaam sellest järjepidevusest äärmiselt ähmane. Nõukogude propaganda oli loonud ettekujutuse EV-st kui kodanlikust minevikuigandist, mis olevat meie jaoks igasuguse tähenduse kaotanud.

Tulevikku mõeldi ehitada üks­ nes nõukogude okupatsiooni tekitatud pinnalt.

Sellist tegelikkust elektriseeris 1989 EV kodanike komiteede liikumine. Selle liikumise suurim avastus oli, et EV õiguslikul kestvusel on ka tegelik kandja – kes kehastab Eesti Vabariiki lihas ja veres. Avastus, et need, kes olid EV kodanikud enne okupatsiooni – samuti nende järglased – olid selle järje­ pidevuse alusel jätkuvalt Eesti kodanikud.

Paul-Eerik Rummo kommenteeris seda hiljuti nii: „Kui siis äkki käidi välja idee, et riigi ja selle järjepidevuse kandja on kodanikkond, siis tajusin, et see on midagi rabavat ja samas laitmatult loogiline.“ See oli vastus kriitilisele küsimusele, kes on õigustatud otsustama Eesti tuleviku üle?

Siit kasvas välja järgmine vajadus – kuidas need kodanikud kindlaks teha? 02.1989 kuulutasid kolm rahvuslik-dem liikumist – siin samas Estonia saalis välja kodanike komiteede liikumise. Eesmärk oli registreerida kodanikualgatuse vormis olemasolevad EV kodanikud. See oli väljakutse, mis käis üle mõistuse. Lisaks hirmutati ­inimesi – et nad panevat endid kirja uuele Siberi küüditamisrongile.

Abja-Paluoja naine Pilve Kuum meenutas oma vabatahtliku töö algust nii: „Ei julgenud välja öelda, et ma tegelikult ei söanda majast majja käia ja inimestelt registreerimist küsida. Ausõna, mu jalad värisesid, kui läksin. Aga kui esimesed

majad oli läbi käidud ja igal ma­s­­olevale riigivõimule. Nii­­ pool lahket vastuvõttu leidsin, sugune mõtteviis osutab pigem hakkas julgus kasvama.“ … nõu­ kogude-aegse ühe-partei – Hiljem sai Pilve Kuum võima- ühe kamba – monopolistliku luse kasutada registreerimiseks menta­ liteedi jätkumisele. Oma­ üht oma asula kioskit. Meis­ter­ aegsed süüdistused nagu tahtdas ise sini-must-valge sildi: nuks EK alternatiivvõimu „EV kodanike registreerimine“. haarata, kah nõukogude eliiti Kokku registreeris Pilve oma trügida – kõlavad tänapäeval kaaslastega 5251 kodanikku. kentsakalt. Ko­danike komiteede Jaan Ersto Valgast pani kirja üle aktivistide ­ jaoks oli asi ini­ 10,000 kodaniku. Täna on meie mestevahelisest rivaliteedist ja keskel Virumaalt pärit Uno võimuvõitlusest kosmiliselt Laur, kes registreeris ca 20,000 kauge. Nende jaoks oli tegemist kodanikku. Tänu sellistele vaik- tohutult tõsisema valikuga – kas setele sangaritele, kes tegutsesid olla või mitte olla. Kas olla meie rahumeelse uue Vabadus­ täieõiguslik rahvusriik või seasõja rinnetel, võime täna siin dustada uue iseseisvuse lähte­ koos olla. alusena nõuko­ gude okupatsi­ Kodanike registreerimisel oonipärand. kinnitasid inimesed oma allkirSaabus otsustav august 1990. jaga, et peavad endid EV koda­ Iga koolinoor teab Ülo Nugise nikeks – see tähendas nõu­ haamrilööki ja aplausi – otsus kogude kodakondsuse avalikku vabaks saada oli tehtud. Kuid reetmist. See tähendas aga ka vähesed teavad, mis oli selle isikliku ja avaliku vastutuse võt- ­otsuse taga. Et jõuda tänasesse mist oma meelsuse ja tegude EV-i, oli vaja mõlemat esineest. duskogu ja nende vahelist rahPilve Kuum kirjeldab oma vuslikku kokkulepet. Laialt on kõige tähtsamat tähelepanekut aga levitatud arvamust, et EK nii: „Jälgisin neid inimesi, kes olevat iseseisvumist üksnes olid oma nime kirja pannud. takistanud ja viivitanud – kõik Kui nad kioski juurest lahkusid, olnud valmis, kuid EK esindajad olnud Toompeal kogu otsusoli nende selg sirge.“ 1989. a. osutus Eestis mur- tava päeva ametis tähenärimise ranguliseks. See oli selja sirgu ja juuksekarva lõhkiajamisega – ajamise, hirmu ületamise aasta. jahudes mingist järjepidevusest.

Eesti rahva valdav enamus Olen kaugel sellest, et pisenkoondus täieliku rahvusliku dada teisi liikumisi – keegi ei ­sõltumatuse idee ümber. Ja kui teadnud, mis on lõplik lahendus sügiseks 1989 oli endid kirja – kõigeks tuli valmis olla. Meie pannud paarsada tuhat inimest, rahva rikkuseks oli ja jääb erisiis tundsime äkki, et meid on nevate suundade ja liikumiste palju. Meid on enamus. Ja sai olemasolu. Kõiki neid oli erineselgeks, et meid kõiki Siberi vate olukordade tekke puhul rongile enam ei mahuta. Küll vaja. aga mahume lahedalt vabasse Kuid 20. augustil toimunu Eesti rahvusriiki. võttis kokku president Lennart 1990. a. alguseks oli end Meri oma Eesti Vabariigi 81. kirja pannud 790,000 inimest aastapäeva kõnes. Tsiteerin: ­ (koos lastega). Liikumisest ku- „Seepärast tuleb ikka ja jälle junes kõige jõulisem ja selgem rõhutada, et EV … ei taastanud rahvahääletus tõeliselt iseseisva, aastal 1991 oma iseseisvust 1918 välja kuulutatud riigi taas- mitte vene-aegse süsteemi ümtamise kasuks. berkohandamise kaudu. See ei Veebruaris 1990 valisid end olnud mitte siltide vahetamine. määratlenud kodanikud oma Tahan rõhutada, et oleme ­esinduskogu – Eesti Kongressi. ­ taastanud oma riigi õigusliku Valimiste korraldamine oli teine järje­ pidevuse alusel. Selles suursaavutus – mille peakange­ mõttes oli ülemnõukogu prag­ lane on Arvi Altmäe – too­ maa­ti­li­seks hoovaks. Kuid õikordne Tallinna tehnika kõrg- guslikuks pidepunktiks, alus­ kooli rektor. müü­riks, millele see hoob toetus, Eesti Kongressi valimistes olid Eesti kodanike komiteed. osales 90% valimisõiguslikest Nii ja mitte teisiti võitis eesti kodanikest – 557163 – see on rahvas oma iseseisvuse uuesti meie ajaloo kõrgeim valimisak- kätte.“ tiivsus vabadel valimistel. Kuid Valik augustil oli kas siltidekõige olulisem on tõsiasi, et vahetus, nõukogulikust süstee­ Eesti Kongress ühendas esma- mist lähtumine või ehtne rahkordselt kõik Eesti liikumised – vuslik iseseisvus Eesti Vabariigi kokku 31. Sellisena oli EK-l järjekestvuse alusel. seaduslike kodanike mandaat ­ Tähtis teadvustada, kuidas otsustada Eesti riigi aluste ja toimus EV seadusliku riigi­ kodakondsuse üle. võimu taastamine tegelikkuses?

Tegemist oli rahvuslik­ - Nugise haamer kujunes seadusdemokraatliku alternatiiviga liku riigivõimu taastamise ava­ ikka veel kehtivale nõukogude löögiks. Sest 20. augusti kokkusüsteemile. Aga just alternatii- leppe kõige olulisem praktiline vide loomise võime, nende pi­ lahendus oli Põhiseaduse As­ dev olemasolu on ehtsa demok­ samblee moodustamine – idee raatia peamine tingimus. generaatorid ja sillaehitajad Visalt on püsinud suhtumine, Lauristin, Hänni. Lia Hänni on nagu olnuks Ülemnõukogu ja ilmekalt öelnud, et PA oli Eesti Kongress rivaaliks ole­ - ülemnõukogu ja EK ühine

b­ eebi. See beebi kasvas jõudsalt ning tema töö tulemus oli seadusliku riigivõimu taastamine septembriks 1992.a. – uue ­põhiseaduse alusel.

Seepärast kordan taas – Eesti Vabariigi taastamise kangelased on kõik Eesti kodanikud. Teie – otsustasite end kodanikena registreerides, et soovite täieli­ kult iseseisvat Eesti Vabariiki – 1918 rajatud EV järglast. Tänu Teie otsusele võisime äsja tähistada Eesti 102. sünnipäeva.

Vastasel juhul oleksime vaevu 29-aastane uus riik nõukogude tegelikkusest võrsunud.

Meie rahval on midagi ainulaadset, mida hinnata, meeles pidada.

Eesti riigi kohus ja võlg eesti rahva ees on sellisele tule­ mu­ sele jõudmist väärtustada ja teadvustada. Eesti Kongressi järgmist juubelit pole paljudel meist enam võimalik maises eksistentsis tähistada. Täna an­ name selle pärandi peaministri

Tulemas uus tehnoloogia petukõnede vältimiseks KANADA. Uus tehnoloogia blokeerimaks tüütuid telefoni­ kõnesid on plaanitud minema rakendusse septembris, kuid CRTC ja telefonikompaniid hoiatavad, et see ei ole n-ö raviks kõikidele petu- ja sega­ vatele telefonikõnedele, mis on kanadalasi häirinud juba aas­ taid, kirjutas National Post.

Uus raamistik, mida nime­ta­ takse STIR/SHAKEN, on juba kasutuses USAs ja see on plaa­ nis ka Kanadas, kuid CRTC sõnul võib selle rakendumisega minna veel kauem tehniliste komplikatsioonide tõttu. Mitte just paljud inimesed ei saaks

vahendusel üle Eesti Vabariigi riigivõimule. Õigusjärgselt taastatud Eesti asi on nüüdsest peale selle pärandi eest hoolt kanda, eriti seda kooliprogrammides meie nooremale põlvkonnale tutvustada.

Eesti ajaloo kogemus tõen­ dab, et võimatuid eesmärke pole olemas. Ent sama kogemus hoiatab meid, et miski pole iseenesest tagatud. Eesti Vaba­ ­ riigi säilitamine ja edukas areng on jätkuvalt sõltuv meie koda­ nike aktiivsest toetusest.

Lauri Vahtre ütles Eesti Kongressi valimispäeval 31 aasta eest, et tollal oli Eesti ­ Vabariik alles imaginaarne. Ta rippus eesti maa ja rahva kohal nagu valge pilv, mida võis küll näha, aga mitte veel katsuda.

Teie, Eesti kodanikud, tõite oma valikuga selle valge pilve meie ellu. 102-aastane Eesti Vabariik on muutunud igapäevaseks reaalsuseks. Hoidkem ja väär­ tustagem seda.

oma telefonidel seda veel kasutada.

Petukõnede arv on PõhjaAmeerikas tohutult tõusnud. Ühe uurimuse järgi saab keskmine kanadalane 12 spam-kõnet kuus. Paljud inimesed ei oska pettust tuvastada ja on kaotanud seetõttu suuri summasid raha.

Nagu teada, esitlevad helistajad end sageli riigiametnikena, öeldes, et inimene on näiteks kuskile võlgu, või teinud midagi seadusevastast, teda võidakse tulla arreteerima, ning raha saatmine võiks sellest päästa.

Samuti on levinud panganduse ja krediitkaartidega seonduvad petukõned. Kõikidel inimestel tuleks taoliste kõnedega väga ettevaatlik olla: mitte raha saata ega isiklikku informatsiooni edastada. (NP/EE)

6

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

Nr. 10

Kanada-eestlaste üks lemmiklaulukoor sai 75-aastaseks hoones. Päev varem toimub vilistlasõhtu ja pärast kontserti juubelipidu kõrvalmajas asuvas Kammivabriku klubihoones.

Juubelikontsert kannab peal­ kirja ,,Pöördumine“, mille tähendusrikkus annab võimaluse siduda eripalgelist repertuaari.

Kontserdi jaoks on tellitud põne­ vat uudisloomingut, kus väljendub heliloojate käsitlus pöördumisest.

Kontsertetenduse muusikaline juht on loomulikult kooridirigent Triin Koch. Lavastaja on pikaaegne Estonia teatri näitejuht ning nüüd aktiivselt Tartus tegutsev Kati Kivitar. Teksti on spetsiaalselt koorile kirjutanud luuletaja Triin Soomets.

Need, kes mäletavad naiskoori Kanada kontsertreisi, võivad ette kujutada võimalikult samas vaimus kontsertetendust, mis toimus Toronto Eesti Majas kolm päeva enne peamist, samuti suurepärast kontserti.

Imepärane liikumislavastus oli siis kujundatud kooriga kohale saabunud lavastaja Anne Türnpu poolt.

Mõeldes veel tollele kont­

Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor möödunud 2019. aasta maikuus Vietnamis, kus toimus rahvusvaheline koorikonkurss Hôi An’is. TÜAN osales konkursil kolmes kategoorias. Kõigis pälvis koor esimese koha.

Koorilauljatele oli konkurss hindamatu kogemus.

Arhiivfoto

sert­ reisile, imponeeris Kanada publikut naiskoori meeldejääv kõrge kvaliteet. Sealjuures haa­ ras kontsertreis suure arvu vabatahtlikke, kelle südameis tekkis hoogne kaasalöömise vaim. Kujunesid mõnedki sõp­ russidemed. Naiskoori harulda­ sest dirigendist sai meile armas südamesõber, kes on meid külastanud veel mitmel korral kui koorijuht ja abivalmis pedagoog.

Minnes tagasi sündmuste juurde kodumaal, käsitledes ­siinjuures juubeli-sünnipäeva kajastusi, teame, et kohe järgmisel kuul tähistab oma 80. sünnipäeva naiskoori kauaaegne peadirigent Vaike Uibopuu.

Juba 26. aprillil toimub Tartu

Algab luuletaja Kalju Lepiku juubeliaasta Hanged kevades Hanged on rabedad, tuulehood vabad.

Püüda neid tahad, ennast vaid tabad.

Kildudeks talvine kopitand valgus.

Päevade veres kevade algus.

Sinule ainult veel talvised hanged. Üle neist nuttes kummuli langed.

KALJU LEPIK, tema teisest luulekogust ,,Mängumees“, kirjastus ,,Eesti Raamat“ Stokholmis [sic], 1948.

Algab Kalju Lepiku 100. sünni­ aastapäeva märkiv juubeliaasta.

Järvamaalt, Koerust võrsunud luuletaja juubeliaasta avamine toimub emakeelepäeval 14. märtsil kell 12.00 Paide raekoja saalis. Tutvustatakse juubeli­ aasta tegevusi, loengu Kalju Lepiku elust ja tegevusest peab kirjanik Wimberg (Jaak Urmet), Lepiku luulet loevad Koeru meeste luuleklubi ja Paide Gümnaasiumi esindajad, avatud on teemakohane näitus ning meenutatakse kirjameest ,,udu­ piltide vahendusel“.

Kalju Lepiku luulest on il-

Hangede riismed läinud nädala peaaegu kevades Warren Park’i orus Torontos, kuhu sajad eesti pered 1950ndatel aastatel oma esimesed põgenemisjärgsed kodud rajasid. Asumi hõlma alt läbivoolava Humberi jõe järgi sai kohanimeks rahvasuus ,,Ämbri“ org. Siinsetes omaaegsetes kodudes tunti ja hinnati Rootsi põgenenud Kalju Lepiku luulet ning mõisteti tema väljendatud kaotatud kodumaa ängi ja muret.

Foto: Riina Kindlam

ülikooli aulas Tartu ja Tartumaa nais- ja neidudekooride laulu­ päev, mis seekord on pühendatud Vaike kui laulupäevade tra­ ditsiooni algataja juubelile.

Järgnevalt, 16. mail toimub – taas ülikooli aulas – Vaike Uibopuu juubelikontsert, kus, lisaks TÜANile, esineb veel neli Vaikega seotud koori. Siin tunnetame tema lahutamatut ­sidet TÜ Akadeemilise Nais­ kooriga, kuna Vaike Uibopuu juhatas naiskoori aastast 1963 – 2005. aastani, enne kui ulatas taktikepi Triin Kochile. See on tulihingeliselt ühendav kajastus.

Ei saa mainimata jätta, et kui 26. jaanuaril jagas Eesti Koo­ri­ ühing aasta preemiaid, tunnus­ tati TÜANi, koos ühe teise tore-

da naiskooriga, aasta koo­riks. Ja selle juurde 2019. aasta dirigendiks osutus Triin Koch. Millised toredad kokkusattuvused!

Eduard Vilde sünnist möödus 155 aastat

t­emast inimese, kes käis alati omapäi, kirjutab Tallinna Kir­ janduskeskus, lisades, et Vilde oli suveräänne tegelane, kes ei kuulunud ühtegi kirjandusrüh­ mitusse, ei allunud ettekirjutustele, ent kujunes nii mitmeski mõttes superstaariks.

Kadriorus asuv Vilde muu­ seum tähistab kirjaniku 155. sünniaastapäeva läbi aasta toi­ muva juubeliprogrammiga.

Sünnipäevapidustused algasid 4. märtsi hommikul Metsakal­ mistul, kus süüdati küünlad. Õhtupoole toimus muuseumis juubeliveini esitlemine ning ­ekskursioon. 14. märtsil esietendub Eesti Draamateatri lavastus „Millest tekivad triibud?“, mis räägib Vilde elust ja loomingust; autor ja lavastaja Urmas Vadi, osades Inga Salurand, Indrek Sammul ja Kristo Viiding.

Klassiku mälestust on jääd-

4. märtsil möödus 155 aastat eesti kirjanik Eduard Vilde (1865-1933) sünnist.

Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta õppis Tallinna kreiskoolis; töötas ajalehtede Virulane ja Postimees toimetustes, oli ka Berliinis vabakutseline ajakirjanik. Toi­me­ tas Narvas ajalehte Virmaline, munud ligi 20 luulekogu, töötas Tallinnas ajalehes Eesti millest valdav enamik ilmus pa- Postimees jm.

1905. a pidi minema revolutguluses Rootsis, kuhu ta 1944. sioonilise tegevuse tõttu maa­ a. põgenes ning eestlust hoidis pakku, mis kestis 1917. aastani.

Eesti taasiseseisvumiseni. 1999.

Pagulasena elas ta Šveitsis, a. puhkab ta Tallinna Metsa­ Soomes, Saksamaal, New kalmistul. Abikaasa Asta lahkus Yorgis, Kopenhaagenis ja mujal. siit ilmast läinud suvel 95-aasta­ sena. Nende tütar Aino Lepik Pärast veebruarirevolutsiooni tegutses ta 1917–1918 Estonia von Wirén on praegune Eesti ­ suursaadik Iirimaal. Tütrepoeg, teatri dramaturgina.

A-tel 1919–1920 oli ta diploStockholmis 1989. a. sündinud maatilises teenistuses – Ko­pen­ Illimar Lepik von Wirén oli haagenis ja Berliinis. A-tel hiljuti Tallinnas NATO küber­ 1920–1923 oli ta Berliinis vabakaitsekeskuse rahvusvahelise kutseline, alates 1923. aastast koostöö juht ning kandideeris elas Tallinnas. läinud kevadel Isamaa erakonna Eduard Vilde suri 26. det­ esimeheks. sembril 1933. aastal ja temast Kalju Lepiku luulevõistlus sai esimene Eesti kultuuritege­ on luuletaja mälestuseks alates lane, kes maeti Tallinnas 2003. aastast korraldatav iga­ Metsakal­ m is­ t ule. aastane luulevõistlus Koerus • Aruküla mõisahoone saalis. See toimub luuletaja sünnipäeva Eduard Vildet on nimetatud järgsel laupäeval. Loetakse ette Eesti kirjanduse kandvaks alus­ Lepiku luuletusi, austatakse ja talaks – ajakirjandusuuendaja, mälestatakse tema tegusid. Luu­ revolutsionäär, poliitik, ühiskonlevõistluse koduleht internetis nategelane, dramaturg, meie www.koeru.edu.ee/kaljulepik/ esimene eurooplane... Eduard ­

RK Vilde kirju elukäik kujundas

Siinjuures toonitame TÜ akadeemilise naiskoori ja tema dirigendi rolli kui siinse laul­ jaskonna ühendaja kodumaa laulukultuuriga. See ühendus on innustus, mis viib eesti laulu Põhja-Ameerikas aina edasi. Õnnitleme Tartu Ülikooli Akadeemilist Naiskoori 75. a juubelisünnipäeva puhul!

ANDRES RAUDSEPP, esinenud vähemalt viie eesti laulukoori koosseisus Kanadas: TEM, Leelo, Estonia, Ööbik ja Montreali Meestelaulu Selts

(Järgneb lk. 15)

Foto: Wikipediast

3. märtsil möödus 75 aastat Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori asutamisest 1945.a helilooja ja dirigendi Richard Ritsingu käe läbi. Sünnipäeval mälestati Raadi kalmistul kooriga seotud lahkunuid.

Meile Ida-Kanadas, eriti Torontos ja pealinnas Ottawas, on TÜ naiskoor eriti süda­ me­ lähedane. Vaid kaheksa aastat tagasi sooritas TÜAN Kana­ dasse kontsertreisi, mis oli nii võõrustajaile kui ka kodumaalt tulnud lauljatele emotsionaalselt haarav.

Mida tähendab 75 aastat?

See on pikk aeg. See on pool eesti üldlaulupidudega seoses aastate käigust, tulvil rõõmuhetki ja valu, mille 150. aastapäeva tähistasime Tallinnas möödunud suvel. Nii et tegemist on olulise laulukooriga eesti muusika ajaloos.

Heidame pilgu naiskoori tegevusele, mis hõlmab mitte ainult juubeli-sünnipäeva tähistamist, vaid ka selle helisevaid kajastusi. Peamine juubeli sündmus on kontsert 18. aprillil Tartu Kammivabriku tehase-

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 993

I

S

T

nnista, 13. Makaak, 14. Vasall, 15.

Mikasa, 16. (M)aral, 17. Mees, 19.

RIA, 20. Miil, 22. Kae, 24. Raa, 27.

Keep, 29. Amor, 32. Urmas Reinsalu, 15. Imal, 36. (L)agle, 37. Aie, 38. Rev, 40. ITAP, 42. Abe, 44. (K)itai, 46. Ravi, 50. Metsik, 52. Laaned, 54. Ratsur, 55. Uganda, 56. Atoll, 57. Saka.

Alla: 1. Õnar, 2. Pisa, 3. Psalm, 4.

ITL, 5. Valmiera, 6. Amme, 7. Laisk, 8. (R)akk, 9. Saaremaa, 10. Kasi(n), 11. Akaa, 12. NVA, 18. Eleegia, 21.

Iks, 23. Aas, 24. Rui(k), 25. Arm, 26. Amaretto, 28. Piltilus, 30. Oli, 31.

Rue, 33. Ale, 34. Nea, 39. Viiul, 41.

Praak, 42. Amra, 43. Beat, 45. TKR, 47. Anna, 48. VED, 49. Ida, 51. SSL, 53. Aga.

Valmistusained: 40. Rand Põhja-Eestis.

41. Mõis Virumaal, kus alates 1921. a tegutseb kool.

45. Papagoi.

48. Asumaa.

50. Käik (ingl.k.).

51. Papa C_____, puunukk Pinocchio valmistaja.

52. To be announced.

53. Naisenimi.

54. Itaalia auto.

55. _______ree, pidulik õhtune koosviibimi­ne kutsutud külalistele.

24. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lüh.).

25. Solvav põhjenduseta jutt kellegi/ millegi kohta.

26. Jõud.

27. _______n, riik Araabia poolsaarel.

28. Uks (ingl.k.).

29. Vankri osa.

32. Kümme (ingl.k.).

33. Eesti tuntud ope­ retilaulja ja draama­näitleja ALLA: (snd 1941).

35. Tõmba, tiri, juhi!

1. Põsk.

2. Eesti konsultatsi­ 36. Lennukijuht. oonifirma.

38. Eestlaste jumal.

3. L_____, 39. ______-palla, koeratõug. laiali.

4. Kiitev ergutus­ 42. Kaalu- ja hüüe. massiühik.

5. Kõnnin sihitult.

43. Kapp.

6. Land Information 44. Ühesugused Ontario. vokaalid.

7. Sarm, mõjujõud.

45.

Sidesõna.

8. Munavalgest ja suhkrust küpsetis. 46. K_____, hoiab pead.

9. Õigusteta isik.

47. Rahvusmeeskoor 10. Pagaritoode. (lüh.).

11. Sisemajanduse kogutoodang (lüh.). 48. _____ka, juudi pärit­olu saksa16. Merevaik (ingl.k.). keelne kirjanik 20. Kalliskivi, vääris­ (1883-1924). kivi (ingl.k.).

23. Ringjoone osa.

49. Sama, mis 9. alla.

Kiirtoidurestorani Burger King teine toitlustuskoht avatakse Balti jaamas Tallink Grupp avab Eestis teise ikoonilise kiirtoiduresto­ rani Burger King maikuus Balti jaama ajaloolises oote­ paviljonis. Esimene selle keti restoran avatakse aprilli kes­ kel Rocca al Mare kauban­ duskeskuses. Ettevõte on vara­ semalt teatanud, et kol­

mas restoran sel kevadel avatakse Ülemiste keskuses.

Balti jaama ootepaviljonis, ligemale 600-ruutmeetrisel alal, avatakse lisaks Burger Kingi restoranile ka Tallink Grupi kaldakaubanduse uusima kontseptsiooniga Tallink Ekspress kauplus. Ruume hakatakse ren­ tima Go Groupi kontserni kuuluvalt kinnisvara valdus­ ­ ettevõttelt RealWay. Aasta esimeses pooles ava­ takse Eestis neli restorani ning käesoleva aasta jooksul kokku vähemalt kaheksa üle terve Baltikumi. (D/EE)

Rahu

Paremale: 1. Õppiv, 6. Alaska, 12. (Õ)

Spinati-kana-omlett lisanditega 1. Kehaosa.

4. Suur hulk, mass (ingl.k.).

8. Ülemus.

12. Sõber (pr. k.).

13. Balti riigi pealinn.

14. Üksiklane.

15. Seade, millega määratakse asukohta peegeldunud heli- v elektromagnetlainete abil.

17. _____ ja sealt.

18. Eraomanduses olev maa.

19. Hamba ,,kodu“.

21. Bank Verification Number.

22. Iisraeli rahaühik.

26. Kauboide pidu ratsutamise, lassoheitmise ja teiste tegevustega.

29. Võõra lapse ime­ taja.

30. As known as.

31. Armastus (lad. k.).

32. ____Maria (liköör).

33. India naise rõivastusese.

34. Vorm sõnast ,,madu“.

35. Vaba Eesti Sõna.

36. Etem.

37. Kauaaegne T. E. S. Täienduskoolide juhataja.

39. Public Image Limited.

KARLA KALENDRISABA

Ristsõna nr. 992 LAHENDUS

Nädala retsept

PAREMALE:

7

7 muna 2/3–1 tassi piima pisut soola ja pipart 1 väike sibul, hakitud 2 küünt küüslauku, hakitud 1 peotäis spinatit, hakitud 200 gr eelnevalt küpsetatud kanarinda, tükeldatud 100 gr riivjuustu Valmistusviis: Kloppida munad piimaga, lisada sool ja pipar ning teised koostisained ja segada kenasti läbi. Valada segu ümmargusele või neljakandilisele ahjunõule, mis on eelnevalt määritud ras­ vainega. Küpsetada eelsoojendatud ahjus umbes 350 F kraadi juures umbes 45 minutit, kuni omlett on seest läbi küpsenud (proovida puutikuga) ja pealt ilus kuldpruun.

Soovin osta eesti kunstnike töid (enne 1940.a), nt. Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Eerik Haamer, Oskar Kallis või Eduard Wiiralt. Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage: laurihillar@gmail.com või Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Kas pole ilus sõna? Jusku piibliraamatust maha kirjutatud.

Rahu maa peal ja inimestest ea meel. Kas võib kenamat asja olla sellesinatse patuse ilma peal! Aga vat ilusatel sõnadel on vahel inetud konksud küljes. Ja igast sõnast võib mitut pidi aru saada. Keski leiab alati kuskilt võimaluse ea sõna alvaks keerata. Ja kui see võimalus juba kord leitud on, kes seda siis kasutamata jätab.

Nii nigu igal rahal on kaks poolt – kull ja kiri, nii on igal sõnal kah oma pahupidi-pool. Mõnel sõnal on neid kogunisti rohkem kui üks. No võtame näituseks sellesama rahu. Vanade roomlaste meelest oli selleks pahemaks pooleks vai vastandiks sõda. Ütlesid, et kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks. Juba nemad olid nisukesed umbusklikud, et pidid raha teistpidi kummuli keerama ja kura külje kah ära kaema.

No kui kõik sedasi urgitsevad ja ea asja juures vigasi otsi­vad, eks ma siis pane oma allitand ajurakud kah tööle ja susi omalt poolt seda sasipundart. Järsku on kõige suurem tarkus otsapidi minu paunas ja isi ei teagi. Kassa tead, äkiste koitiski. Minu meelest on rahul oopis parem vastand kui sõda. Rahu vastand on rahutus. Nii ei kui tahad rahu, proovi kõigepealt rahutust.

Vat just sinna see peni maetud ongi. Meie siinse kogukonna kõige suurem äda on just, et me oleme kõigega rahul. Ega ma tülisi ega kaklusi ei poolda, aga igale asjale tuleks ikke kriitilise pilguga otsa kaeda, enne kui miskit eaks ja õigeks kiidame. Kui sind ükski asi ei äiri ega ärrita, ega sa siis millestki õiget rõemu tunda kah ei oska. Veike rahutus peab iga inimese inges alati küdema. Sa pead ikke oskama ea ja alva vahel vahet teha, mitte kõigega rahul olema. Nisukese rahu õige nimi on ükskõiksus ja see on inimsoo kõige kurjem vaenlane.

Kui inimesel janu on ja kaevu karastava veega käepärast ei ole, siis võib ka kopsikuga vai kamaluga ojast võtta, aga mitte kunagi tiigist. Seisev vesi ei kustuta janu ega ole üleültse tervislik. Sealt võid konnakudude vahelt koroo­ naviiruse kah leida ja kõrist alla kummutada. Jooksva veega seda irmu ei ole. Aga mine ikke oja äärde, mitte kärestikku.

Kärestik on oma loomu poolest liiga rahutu, selle vesi võib su sisikonnas kah veel uperpalli lüia.

Ma arvan, et sain rahu ja rahutuse vahe endale klaariks ja ehk teilegi ära seletatud. Vähemalt neile teie ulgast, kes ülearu ükskõiksed ei ole.

KARGU KARLA

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Tulge tutvuma uute raama­tutega!

Taal, Kersti. Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu.

Argo, 2018

Õpetatud Eesti Selts asutati 1838. a ees­ märgiga „edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast“. Väheste estofiilidest baltisakslaste ja mõne eestlase eestvedamisel alustanud selts pidi päästma toonase hääbumas rahvakillu – eestlaste – saagad ja muinaslood ning materiaalse kultuuri kandjad, uurima eest­ laste sõnavara, edendama haridust ning kirjastama kooliõpikuid ja muud õpetlikku kirjandust. Nii alustas Õpetatud Eesti Selts eestluse uurimisega juba siis, kui rahvusliku ärkamisajani jäi veel mõnikümmend aastat.

Seltsi eestvõttel koguti pärandit ja talletati vaimuvara, pandi alus raamatukogule ning ar­heo­ loogia- ja mündikogule, tehti algust teadustööde kirjastamisega ja nägi ilmavalgust „Kalevi­ poeg“.

Raamat toob lugejani seltsi ajaloo alates tormilistest algus­ aegadest läbi ärkamisaja, venes-

Kotsinev, Jüri. Eesti mili­taaraadel. Eestiga seotud tuntud aadlikud Vene Keisri­ -riigi sõja­ väes. Grenader, 2018

Raamatus käsitletakse Ees­ tiga aja­ looliselt seotud tuntumaid aadlisoost sõjaväelasi, kes jätsid jälje Euroopa sõjanduse ajalukku.

Peale baltisakslaste elas ja tegutses Eesti- ja Liivi­ maal ka teistest rahvustest aadlisugu­ v­ õsade esindajaid, kes pühendasid end sõjandusele.

Naljanurk Õpetaja emaga:

räägib

Juku

,,Teie poeg on väga teadmisjanuline, kellelt ta selle küll pärinud on?“ ,,Teadmised minult, janu isalt,“ vastab Juku ema.

tusperioodi, 20. saj algus­ kümnendite ja suurte sõdade ning Nõuk. okupatsiooni aja­ järgu tänapäevani välja.

8

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

Nr. 10

30 years from the convening of the Congress of Estonia

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russia’s new dual citizenships – a concern for the West?

In Russia, pending legislation probably will result in simp­ lifying the attainment of Russian citizenship. Namely, applicants will not have to renounce their existing citi­ zenship.

It’s expected that those app­ lying, mainly Russian-speakers abroad, would not have to fulfill continuous residency requirements, a stipulation for most countries.

Countries with sizeable Russian expats are concerned about the understanding of the changes by ultra-nationalists such as State Duma member Konstantin Zatulin who would actively promote the issuing of Russian passports to the millions of ethnic Russians already in foreign countries. This population is estimated to be approximately 30,000,000.

He said, “Millions of our fellow Russians abroad want Russian citizenship, if they don’t have to abandon their foreign pass.” This would add ­ some 10 million more citizens to the Russian current total.

Observers say that the Rus­ sian speaking community of separatist controlled and Rus­ sian-backed part of eastern Ukraine would be the main object of the changes to existing citizenship legislation. This exposes the Kremlin’s motivation for this.

One is reminded of Putin’s dismissal of the West’s protest after Russian troops, disguised as local Ukrainian residents attacked Eastern Ukraine in 2014.

Russia’s military occupation of the area and armed conflict continues to this day.

Putin: “I would like to make it clear to all: This country will continue to actively defend the rights of Russians, our com­ patriots abroad, using the entire range of available means – from political and economic to operations under humanitarian law and the right to self-defense.”

He continued: “When I speak of Russians and Russian speaking citizens I am referring to those people who consider themselves part of the broad Russian community, they may not necessarily be ethnic Rus­ sians, but they consider themselves Russian people.”

He widened his scope of Russia’s “God-given” responsi-

bilities: “What did our partners expect from us? We clearly had no right to abandon the residents of Crimea and Sevastopol to the mercy of nationalist and radical militants (??? ed.). We could not allow our access to the Baltic Sea to be significantly limited; we could not allow NATO forces to eventually come … to the land of Russian military glory… This would mean giving up practically everything that Russia had fought for since the times of Peter the Great, or maybe even earlier – historians should know.”

In 2008 when Russia invaded Georgia in South Ossetia, Rus­ sia claimed it was acting fully within its rights in defending its citizens. Moscow claimed its people were facing genocide. (??? ed.) Russia d­escribed its military attack as either a “peace-enforcement ­operation” or a “humanitarian intervention” depending on the context of its justifications. The Krem­ lin hadn’t yet decided which explanation could satisfy the West more.

Since the Georgia invasion has gone practically unchallenged it seems that the West has accepted both explanations as reasonable.

In 2018 the Kremlin repeated its continuing determination to intervene internationally using any capability at its disposal.

According to Putin, Russo­pho­ bia as well as other “aggressive nationalism” are challenges that Moscow has to face. “History is being rewritten and a battle is being fought against monuments and the Russian language.”

That comment could very well have been targeted at Esto­ nia’s relocation of a Soviet era monument to a military cemetery in 2007, that prompted a full-blown cyber-attack against Estonia.

The Russian language comment may well have been a ­reference for Estonia’s intention to retain Estonian as the official language of the country and to have it eventually be the prime language of all government supported schools. Private schools to be free to choose their ­language of instruction.

(to be continued) LAAS LEIVAT

Delegates at the first session can be seen, from Toronto: Reet Roman-Metsmaa, Reet Marten-Sehr, Markus Hess, Toomas Trei, Laas Leivat, Hans Lupp, Tönu Parming, Ülo Tamre. Missing – Walter Pent.

Tunne Kelam, former Member of the Congress of Estonia March 11, 2020 will mark the 30th anniversary of the con­ vening of the Congress of Estonia, the democratic tran­ sition-time parliament repre­ senting Estonian citizens. This was the climax to the Citi­ zens’ Committees movement – the largest citizens’ initiative in Estonian history. From the spring of 1989 to February 1990, unpaid volunteers re­ ­ gistered 790,000 citizens (including children) of the Republic of Estonia at home and abroad in a nation-wide grassroots action.

In less than a year, hundreds of thousands of Estonian inhabi­ tants whom the Kremlin considered to be Soviet subjects, individually and openly signed a statement in which they declared themselves to be citizens of the Republic of Estonia. This was based on the fact that the Republic of Esto­ nia, which was illegally annexed by the Soviet Union in 1940, continued to exist de iure.

Most Western democracies never recognised the occupation of the Baltic States, members of the pre-war League of Nations, as legal.

Overcoming the deep-seated fear created by Soviet terror, the Estonian citizens’ movement ­resulted in an authentic referendum in favor of restoration of a fully independent state, relying on international law and the principle of legal continuity. By the time the first session of the Congress of Estonia convened in March 1990, a crucial mental and political change had taken place. Instead of cherishing hopes of being granted some more economic and cultural autonomy within the framework of the Soviet Union, Estonian citizens succeeded in creating a democratic alternative to the half-hearted reforms, offered by perestroika-minded communist elites. A new paradigm of fullfledged democracy and complete independence resulted.

After the first session of the Congress of Estonia, the Esto­

Tunne Kelam, Chairman of the executive of the Congress of Estonia, the Estonian Committee.

nian branch of the communist party quietly melted away.

The Citizens’ Committees movement relied on legal, not ethnic, principles. Among citizens of pre-occupation Estonia, there were thousands of Rus­ sians, Germans, Swedes, Jews and others, whose citizenship

was hereditable by their children (ius sanguinis). Simultaneously, the Citizens’ movement offered non-citizens a chance to register themselves as applicants for Estonian citizenship. For such a courageous act, they were promised an easier path to citizenship, when and if Estonian independence was restored.

About 60,000 individuals applied and elected their own representatives to the Congress of Estonia. This was the beginning of inclusive national politics.

The Congress of Estonia was elected in February 1990 with the presence of several international observers. Nearly 90% of the registered citizens par­ ticipated, the highest degree of political activity in the history of free Estonia. There were 1113 candidates for 499 seats.

(Continued on page 9)

The late Jyri Kork, former NASA mathematician and advisor to the Estonian General Staff; Jüri Adams, former MP, also recognized as the main “author” of the current Estonian constitution.

From the Left: Endel Ratas, former political prisoner; Enn Tarto, former political prisoner and Member of the Estonian Parliament (MP); Mart Niklus, former political prisoner and MP; the late Mäido Kari, former president of the Estonian World Council; Mari-Ann Kelam, former MP.

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

9

Russia’s battle for memory and justice Vladimir Kara-Murza, March 2020 It’s been five years since Boris Nemtsov was gunned down in front of the Kremlin. His legacy will survive Putin’s ­ attempts to destroy it.

On the last weekend of February, more than 20,000 people marched in downtown Moscow to mark the fifth anniversary of the murder of Boris Nemtsov, Russia’s former deputy prime minister and Vladimir Putin’s most prominent opponent. Chanting “Russia will be free” and “murderer out of the Kremlin,” demonstrators walked down the same path Nemtsov took for his last-ever march against Putin’s war on Ukraine in September 2014. The mood was somber but defiant, and the rally drew activists across the political spectrum: People who may not share much in ideology but believe in the right to voice one’s opinions free from inti­ midation, imprisonment – or murder. Nemtsov was one of ­ the few leaders in Russia’s notoriously fragmented opposition who was able to bring squabbling factions to the table. He continues to do so, even in death.

The vigil was national; ­commemorative events marking the anniversary were held across Russia. In some places, in­ cluding St. Petersburg and Novosibirsk, the authorities tried to prevent the rallies from going ahead by initially denying permits, but perseverance from local organizers, and a rea­ ­ lization that people would go anyway, forced them to ­com­­promise.

The Kremlin marked the anniversary in its own way. On February 27, five years to the day Nemtsov was gunned down on a bridge in front of the Kremlin, Putin awarded the Order of Merit for the Mother­ land to Suleiman Geremeyev, a senator from Chechnya and the uncle of Ruslan Geremeyev, a suspected co-organizer of Nemt­ sov’s murder who was sanctioned last year by the U.S. government over his role in the

crime. The keys to Senator Geremeyev’s hotel room were found in the apartment where the now-convicted gunmen had been staying. Lawyers for the Nemtsov family requested that he be questioned as part of the investigation, but just as with other high-ranking persons of interest – including Chechen leader Ramzan Kadyrov and Putin’s longtime security chief General Viktor Zolotov – the request was denied. Officially Geremeyev was decorated for his “legislative efforts.” Accord­ ing to the Russian parliament’s database, since 2015 he has not sponsored a single bill.

The impunity of the or­ ganizers and masterminds of Nemtsov’s murder was the focus of a long-awaited report de­ livered last month in Vienna by Margareta Cederfelt, vice president and special rapporteur of the Parliamentary Assembly of the Organization for Security and Cooperation in Europe (OSCE). The 43-page document details various ways in which Russian authorities stonewalled the investigation and ensured that it did not go beyond the immediate perpetrators – including by preventing discussion of motive, refusing to release key evidence, and protecting high-level masterminds.

The OSCE’s conclusion was clear-cut: “[T]he main issue for addressing impunity is not the capabilities of Russian law ­enforcement, but political will.”

In other words, it is not that Russian investigators are unable to find those culpable, it is that Russian authorities are not ­letting them. On two occasions, investigators tried to indict the junior Geremeyev in absentia for his role in the murder; both times, they were blocked on the personal orders of General Alexander Bastrykin, Putin’s university friend who now heads the Russian Investigative Committee.

One particular line of inquiry may explain such high-level ­interest. The OSCE report quotes extensively from the sworn ­testimony of Akhmed Zakayev,

a former deputy prime minister of Chechnya whose sources in Kadyrov’s entourage had told him that Putin personally ordered the killing of Nemtsov while in Chechnya in December 2011. Vadim Prokhorov, a ­lawyer for the Nemtsov family, delivered Zakayev’s testimony to the Investigative Committee.

Unsurprisingly, not even a ­formal probe was initiated.

What was surprising – revealing, even – was the ­ response Cederfelt received ­ from Russian authorities to her request for cooperation. Through an embassy cable, Russia’s foreign ministry informed the ­ OSCE rapporteur that she will not get access to the case files on the Nemtsov murder because they contain information protected by the law “On State Secrets.” “There can only be one state secret here: the master­ mind either lives in the Kremlin or visits there re­ gularly,” tweeted Mikhail Kho­ dorkovsky, the exiled former oil magnate and Putin opponent.

International involvement is important not only for scrutinizing the Kremlin’s ongoing cover-up in the investigation, ­ but also for countering its continuing attempts to erase the memory of Russia’s opposition leader. Last month, Prague became the fourth world capital – after Washington, Vilnius, and Kyiv – to designate a square for Boris Nemtsov in front of the Russian embassy. “Together we honor our collective Czech tradition of humanitarian justice,” Prague Mayor Zdeněk Hřib said as he unveiled the new plaque.

“Boris Nemtsov Square is also a reminder that human rights can’t be taken for granted . . . and that we must continuously work for them.”

One day, there will be a Nemtsov Square in Moscow – and the OSCE recommendation for “a new and full investigation into the assassination of Boris Nemtsov, clarifying what took place . . . and on whose orders” will be carried out by a Russian government interested in serving justice, not protecting the murderers. No one can say when that day will come. But the thousands of Russians who went to the streets last month are helping to bring that day a little closer.

(Vladimir Kara-Murza, a Russian democracy activist and a longtime colleague of Boris Nemtsov, is chairman of the Boris Nemtsov Foundation for Freedom.)

Quotes

Carmel Kallemaa won the bronze medal at the annual international “Miss Valentine” rhythmic gymnastics competition recently in Tartu. Carmel is a member of Team Canada that competed at this year’s “Grand Prix” event. Her mother, Janika Mölder, with Carmel on the photo, is the founder of Toronto’s Glimmer Athletic Club and also a former world champion in the sport. For more about the event and Carmel see Estonian section.

Photo: Riinu Liis Lajal

I don’t weigh myself because most scales don’t know how heavy all the grudges I’m holding onto are.

Matt Bellassai If you’re going to do something tonight that you’ll be sorry for tomorrow morning, sleep late.

Henny Youngman A child educated only at school is an uneducated child.

George Santayana

On March 7th, 100 years had passed since the death of one of Estonia’s history-makers, Jaan Poska. The first Estonian to chair the Tallinn City Council, thereafter its mayor, later Estonia’s foreign minister, Poska was one the key members of the councils and committees that led up to the Declaration of Independence; also the chief architect of the Peace Treaty of Tartu in 1920 and its signatory, and Estonia’s delegate to the Paris Peace Conference at the end of WWI, where he sought international recognition for newly independent Estonia. Placing a wreath at his grave site, from the right, Aleksander Sarapik, senior priest of the Estonian Orthodox Church; Henn Põlluaas, Speaker of the Estonian Parliament; Mihhail Kõlvart, Mayor of Tallinn, Tiit Terik, Chair of the Tallinn City Council; Jüri Trei, representative of the Estonian Foreign Ministry.

Photo: Tallinn City Council

30 years…

(Continued from page 8)

Thirty-one political parties and movements, the full political spectrum, were represented in the Congress of Estonia. As the democratically elected representative body of legal Estonian citizens, the Congress had a unique mandate to decide on the principles of statehood as well as citizenship. At the first session on March 11-12, 1990, a Declaration on the Restoration of Legal State Power in Estonia was adopted. However, instead of claiming power immediately, the Congress, in cooperation with the newly elected Supreme Soviet, proclaimed a transition period. This mechanism provided for more flexibility and avoided violent clashes. A democratic, non-Soviet political alternative had entered the crumbling Estonian SSR reality.

From 1990-92, the Congress of Estonia convened 10 times, serving also as an important hotbed for the fledgling democracy. As the representative body of Estonian citizens, it thwarted the attempts of the Soviet Estonian power structures to form a pseudo-state based on the Estonian SSR. On August 20, 1991, leaders of the Cong­ress

Eurostat: Estonia has lowest infant mortality rate in European Union ERR, March 2020 Estonia had the lowest infant mortality rate in the Euro­ pean Union in 2018, a report from Eurostat shows, while Romania had the highest.

Estonia had an average of 1.6 infant deaths per 1,000 births in 2018, making it the safest country to give birth and survive, Eurostat said, and far below the EU average of 3.4 per 1,000. Data from 2018 is the most recent available for comparison across all countries.

Slovenia had the next lowest

of Estonia reached a national understanding with the Supreme Soviet on restoring the Republic of Estonia as an independent, democratic nation state relying on legal continuity. Under the terms of the national understanding, a Constitutional As­ sembly was formed by representatives of the two bodies on the basis of parity. After the first constitutional parliamentary elections in September 1992, the Congress of Estonia dissolved itself. Its goal – the restoration of the legal state power – had been accomplished.

President Lennart Meri has stated: “The Congress of Esto­ nia became the largest citizens’ initiative in the history of Estonian nation.”

“We need to stress over and over that Republic of Estonia did not restore its independence in 1991 by modifying the So­ viet system. It was not a mere change of signboards. I want to stress that we have restored the independence of our nation on the basis of legal continuity. In this regard the Supreme Council was the practical lever. But the legal foundation, the fulcrum on which this lever rested, were the Estonian Citizens’ Com­ mittees. Only in this way did the Estonian people win back their independence.”

infant mortality rate at 1.7, followed by Sweden, on 2.0. The respective figures for Latvia and Lithuania were 3.2 and 3.4. In Finland, it was 2.1.

Romania, at six deaths in every 1,000, was the worst-­ ­ performing country in the EU. In 2018, approximately 14,600 babies died in the EU before reaching the age of one.

Ten years ago the average infant mortality rate across the European Union was 6.6 deaths for every 1,000 births. Develop­ ments in both medicine and social assistance are likely to ­ have been behind the drop.

Data on Estonia have been used by Eurostat from the Population Register and the Causes of Death.

10

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

Nr. 10

Second and third generation Estonian family members look to the future in honour of grandparents Meinhard and Selma Põldma For the Põldma and Lillakas families, the decision was unanimous.

“This is a team effort from our ­family,” said family spokesperson Paul Lillakas of Toronto. “We represent the second and third generation of Estonians and are fully committed to helping our culture thrive. It’s up to us to carry this forward.”

“We are honouring our grand­ parents, who were such a positive in­ fluence on us, and who did so much for the Estonian community.”

The Lillakas and Põldma families – children and grandchildren of Meinhard and Selma Põldma – have pooled personal resources to make a Viru ­ Vanemad family legacy donation to the new International Estonian Centre (IEC).

“We live in six different cities in Canada, and every single one of us, in­ cluding our spouses, was on board with the decision,” Paul explained.

“We feel that by coming together as a family, and each one of us giving to the best of our ability, we can help build this new centre and the future of our community.”

“The non-Estonians in our family are consistently blown away with the strength of our community,” Paul said.

“They are just as committed to and excited about this project as the ­ Estonians. We are all in this together.”

Meinhard and Selma were deeply involved in building up the Estonian community in Toronto, like so many

hardworking and energetic members of their generation who came to Canada from Estonia.

“Vanaema and Vanaisa instilled in us a very deep sense of ‘eestlus’, and what it means to be Estonian,” Paul said. “They were incredible – involved in choirs, church life, guides, scouts and summer camps – all the organiza­ tions that built our community here.”

“Nothing made them happier than to see us involved in the Estonian com­ munity,” he remembers. “They were so supportive and interested in everything we were doing.”

Paul, who is a Toronto-based pro­ fessional chef well known and re­ garded for his work with the media in­ dustry, says there are many “delicious opportunities” for the IEC to develop new cultural connections.

Paul said that Toronto’s vibrant multicultural food scene, and its ­ ap­ ­ petite for learning about new and different types of cuisine is flourishing.

He feels there would be tremendous interest in Estonian food culture here.

The family also believes that the new centre will foster the growth of existing and new Estonian cultural events. Having one central location to hold events and festivals is much bet­ ter than having them spread out across the city at different venues as is the case now.

“It is so exciting to think of having a new, fresh and modern centre to

come to and bring our family and friends,” he said. “It will help accelerate our culture, give us a chance to meet and connect with new Estonians and build attendance for the events that people work so hard to organize.”

“I speak for the whole family when I say we are very excited about the ­future,” Paul said. “I know my grand­ parents are smiling down at us.”

Get involved and help support our future Are you interested in helping build

Reform Party asks about influence activity in Russian schools in Estonia

New parking survey at Estonian House

history. She said teachers attend Russian speech therapy courses The opposition Reform Party that are unavailable in Estonia. asked the education minister Reps did not know why a his­ about Russian influence ac­ ­ tory teacher preferred a refresher tivities reaching Russian course in Russia. schools in Estonia. Reform “Such nuances are rather the Party politicians find that business of the internal security history teachers of Russian ­ service on the level of the schools prefer Russian train­ person. I can see no objective ­ ings to Estonian ones. Minis­ reason to seek training outside ter of Education and Re­ ­ Estonia, the need to go into search Mailis Reps said that such historic detail today,” Reps just one history teacher said. working at a Russian school ­ Johannes Kert said that more attended a training in Russia than one history teacher of a last year.

Russian school has received Reform Party MP Johannes training in Russia and that only Kert said that a generation given a few attend courses in Estonia. alternative information of Esto­ Kert added that teachers bring nian history is being brought up back textbooks from Russia that in Estonia in the context of inreflect Russia’s treatment of creasingly intense Russian prohistory. paganda. He gave the example Dmitri Rõbakov, who teaches of a national defense education class in an Ida-Viru County history and social education at two Russian schools in Tallinn school.

“The subject was NATO and and has received the European why Estonia is a member when Citizen’s Prize, admits using suddenly half of the boys in Russian materials from time to class get up and leave the class- time.

“History is taught by the room, saying that is not what their history teacher has been teacher and not the textbook, with everything depending on telling them,” Kert recalls.

Kert said Russia has invited how professional the former is. history teachers of Estonian Even if you use sources or materials from Russia, you schools to participate in refresher ­ should use them skillfully. That training.

Minister of Education and said, 90 percent of material Research Mailis Reps (Center) used is from Estonia,” Rõbakov said that a total of seven teach- said. ers attended trainings in Russia Mailis Reps said that particilast year, one of whom teaches pants of every refresher course

Sunday, Nov. 17. 12:08 pm – 20 cars Fri. Nov. 22. 1:47 pm – 23 Fri. Dec. 13. 2:15 pm – 27 Fri. Dec. 28. 11:21 am – 12 Mon. Dec. 30. 11:51 pm – 17 Thurs. Jan. 10. 10:51 am – 28 Sat. Jan. 12. 10:05 am – 34 Mon. Jan. 11. 9:41 am – 24 Fri. Jan. 16. 2:41 pm – 29 Fri. Jan. 24. 10:41 am – 37 Sat. Jan. 25. 9:51 am – 41 Sun. Jan. 26. 11:51 am – 9 Thurs. Jan 30. 11:41 am – 27 Fri. Jan. 31 1:45 pm – 31 Thurs. Feb. 14. 9:55 am – 19 Thurs. Feb. 14. 12:16 pm – 33 Sat. Feb. 16 9:10 am – 11 Fri. Feb. 28 10:36 am – 38 Wed. Mar. 4. 3:10 pm – 34 Thurs. Mar. 5 3:01 pm – 29 Fri. Mar. 6 11:20 am – 33 Sat. Mar. 7 11:18 am – 62 Mon. Mar. 9 11:16 am – 37

ERR, March 2020

N.B. 1. These counts are much higher than the survey commissioned by Estonian House some time ago. 2. This survey does not include Tuesday nights when overflow traffic must park on the street.

Most cars arrive from outside of Metro Toronto. 3. The proposed International Estonian Centre has been exempted by the City of To­­ ron­ to from providing any parking spaces anywhere for its visitors.

M.R.

include 10 percent teachers of Russian schools. Rõbakov said that poor attendance could be caused by teachers’ modest Estonian proficiency.

this spectacular new home for the global Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors! The International Estonian Centre’s donor categories are Kalevi­ poja Laud for gifts over $100,000 (in­ cluding naming rights for specific ­areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2020.

To make a donation, please contact Urve Tamberg at donations@estonian­

Head of the Catholic Church in Estonia on life in a secular world ERR One of the more common statements you hear about Estonia is that it is more or less the most secular, or least religious, country in Europe.

Despite this, the country has a small but active Roman Catholic populace, numbering a few thousand, also getting somewhat of a boost by Pope Francis’ visit in 2018.

Bishop Philippe Jean-Charles Jourdan, head of the Catholic Church in Estonia, gave an ­interview to Catholic news site Crux, while in Rome.

Jourdan is only the second Catholic Bishop in Estonia after the Protestant Reformation; the first, Archbishop Eduard Pro­ fittlich, was arrested after the Soviet occupation of Estonia, and died in exile in a Gulag in Northern Russia. Jourdan noted that he was spearheading the process for Profittlich’s beatification as a martyr, which he says could happen in 2022 despite a lengthy process at ­ Rome.

While Estonia may be a largely secular nation, with ­religious people as a whole in a minority, and Catholics a minority within a minority, ­ Jourdan said that particularly after Pope Francis’ visit to Tallinn in September 2018, the Church is no longer quite as distant as it once had been.

centre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estoniancen­ tre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email news­ letter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

Nonetheless, being a secular nation where God seems to have disappeared, in some ­people’s eyes, Jourdan said that the key would be to engage in society and not be cloistered away from it.

However, Jourdan says he does not have all the answers: “If I had a recipe against secularization, I would have ­ published it, and of course used it long ago,” he says, drawing a parallel with the very early Christians, who often faced ­persecution.

The picture even then so far as Estonia goes is still not quite as black-and-white as some may think, Jourdan says.

“For instance, I was recently in Santiago de Compostela (in northwestern Spain-ed.) and was told that since the beginning of the year, hundreds of Estonians have come as pilgrims [there], the great majority of them being probably non­ Catholics or non-Christians.”

One example is the Arch­ bishop Viilma of the Estonian Evangelical Lutheran Church, who himself just made a nineday, 315-km pilgrimage to Santiago de Compostela (link in Estonia).

Bishop Jourdan was consecrated and installed as ordinary of Estonia on 10 September 2005 in Tallinn. He speaks ­fluent Estonian.

ESTONIAN LIFE

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

11

Mõttekilde kohatud riigijuhtidest Arved Plaks 2020.a märtsis Texases

Otsustasin kasutasin seda aega, et minna vaatama just avatud Gustav Ernesaksa kuju lauluvälPüüan võrrelda Ameerika jaku taga otsas. Rahvast oli palÜhendriike Eestiga. Vahed on ju ja sain jalutada mäe nõlva arusaadavad, tingitud erine­ pidi ülesse vaid aeglaselt. Kuid vast riikide suurusest ja siis märkasin, et rahvas tegi rahva­arvust. Ameerika suur mulle teed. Olin peaaegu kuju rahvaarv tingib, et on vähem juures, kui keerasin ümber. võimalusi kokku puutuda riigi Üllatuseks seisin nüüd otse juhtidega. Oletan, et see mõ­­ president Meri ees, kes sirutas ju­tab ühiskonna kokkukuulu­ mulle muiates oma käe. Küllap vist tegi mu ehmatanud nägu vust ja usaldust valitsusse.

Siin maal olen kohtunud talle nalja. Samas oli ka foto­ isiklikult ainult ühe presidendi- graaf Hütt, kes jäädvustas me ga, nimelt (vanema) president käesurumist fotoga, mis hiljem Bushiga, kui ta külastas Red­ ilmus ajalehes. Mu järeldus oli: stone Arsenali Alabama osarii- president Meril on huumorigis. Et ligi pääseda, tuli läbida meelt (ja seekord näitas ta seda kohale toodud värav, millega minu arvel). kontrolliti, et keegi ei kandnud Tallinna Ajaloomuuseumis, relva. Käe surumiseks anti Gildi hoones oli 2014. aastal eri ainult sekund. väljapanek. Juhtusin seda vaataVastandina sellele on ligipääs ma minema samal ajal, kui sinna Eesti presidentidele palju ker- saabus Edgar Savisaar oma gem, ja loodan, et sellest on ­abiga. kasu. Aga kuigi kohtumine on Mulle tuli meelde, et pea­ võimalik, ei tähenda see, et igal ministrina tal oli teeneid, kui kokkupuutumisel saab mõtteid 1990. aastal 15. mail Interrinde vahetada; viisakus nõuab mitte liikmed murdsid parlamendi olla nõudlik riigimehe ajaga. hoovi värava. Näis, et Eestit Käesurumisest ja paarist hästi ­ ähvardas riigipööre. Edgar valitud sõnast peab jätkuma. Ta Savisaar oli just saanud pea­ seisukohti saab ju kuulda kõne­ ministriks. Kui märatsejate möll dest või lugeda artiklitest palju oli kestnud paar tundi, kutsus ta põhjalikumalt. raadio kaudu rahvast Toompeale Mu kohtumised Eesti presi- valitsust kaitsma. Rahvast tuli ja dentidega on eranditult juhtu­ interrindelased taganesid. Va­lit­ nud laulupidude ajal. Neist sus jäi püsima. võtsin osa enamuses Toronto Aastatel, mis viisid Eesti Eesti Meeskoori ridades. täieliku iseseisvuseni, oli mitKokkupuutumine president meid hetkeid, kus eestlased teLennart Meriga toimus 2004. gid kaineid, aga julgeid otsu­ aasta laulupeol. Oli hetk, kui seid. Näib, et see oli vaid üks meeskoorid ei olnud laval. neist. Mulle mõjus see juhus,

Praeguse Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga kohtus Arved Plaks möödunud suvel laulupeol.

Kohtumine Edgar Savisaarega 2014.a.

sest sain üksikasjalikke kirjeldusi ini­ mestelt, kes olid osalejad. Mu pinginaaber algkoolist, miilitsa­polkovnik Jüri Tõniste oli sellel ajal Eesti valvekoondise peadirektor ja tema meeste ülesanne oli vältida põhjust, et sõjaväele anda põhjust sekkuda.

Mu onutütar Liivi oli seal, kui Savisaare kutsele vastanud rahvas hõikas taganevatele interrindelastele: „Välja! Välja!“ Ise olin parlamendi värava ees kaks kuud hiljem, kus noor Eesti kodukaitselane näitas värava ­ kahjustatud lukku.

Nende mõtetega seisin nüüd Edgar Savisaare kõrval 24 aastat hiljem ajaloomuuseumis.

Palusin ta abi, et ta meist fotot võtaks, mida too ka tegi. Selle järgi küsis Savisaar minult, mida ma teen Ameerikas Eesti heaks. Ma ei osanud midagi vastata paugupealt. Kui hiljem kirjutasin artikli ajalehele Tal­ linna laulupeost, lisasin foto sellest kohtumisest. Selle järgi sain oma sugulastelt ‘pähe’, et kuidas võisin olla sõbralik ­sellise mehega. Mu järeldus oli: ajad olid muutunud.

Kohtumine president Too­ mas Hendrik Ilvesega toimus noorte laulupeol 2011. Mul oli istekoht vaid paar rida eemal esimesest pingireast, kus ta istus. Alul oli üks turvamees ta ligidal, kuid kui see ära läks, palusin presidenti, et ta meist fotot lubaks võtta. Mäletan, et ta võttis päikseprillid eest fotoks. Olin liiga üllatatud ta vastutulekust, et ­ midagi tähtsat küsida ja ma ei taibanud oma päikseprille eest võtta. Vahe­ tasime vist paar tähtsuseta sõna, tänasin ja taandusin oma pingile. Mu järeldus oli: on hea, et niisugune mees on Eesti president.

Kord laulupeo rongkäigus nägin endist presidenti Arnold Rüütlit ja ta abikaasat rongkäiku jälgimas. Nad seisid seal ilma mingi kaitseta, rahulikult, mõlemad rahvariietes. Peaaegu sulasid rahva sisse, kuid ta majesteetlik välimus reetis teda mu silmale. Mu järeldus: küll on hea, et endised riigijuhid kõrgete teenetega Eestile, võivad liikuda normaalselt rahva seas.

Viimasel laulupeol (2019) oli tung kohata praegust Eesti presi­denti Kersti Kaljulaidi.

Eks see oleks viimane niisugune juhus mulle, arvestades mu vanust. Ta marssis rongkäigus lauluväljakule Filiae Patriae korporatsiooni naiskoori rida­des.

Kas mõni auahnem president poleks soovinud rongkäigu ees marssida? Hiljem, lauluväljakul nägin teda istumas publiku esimeses reas. Palusin fotot. Jah muidugi, aga vaikselt! Mul oli mõte midagi küsida meie ajalehele seoses Ameerika presi­ dendi sõnumitega Baltimaade kaitsest, kuid olin liiga pabinas, et seda teha. Pealegi poleks see väga tark olnud temal ühele võõrale ameeriklasele midagi ütelda.

Olin kuulnud ta kõnesid, esiti Helsingis ESTO avaaktusel, kus seisin ESTO kooris otse presidendi taga, kui ta tervitas

Arved Plaksi kohtumine Lennart Meriga toimus 2004.a. laulupeol.

Kohtumine Toomas Hendrik Ilvesega leidis aset noorte laulupeol 2011.a.

Artikli autor kohtus Arnold ja Ingrid Rüütliga ühes laulupeo rongkäigus.

r­ahvast. Rohkem tutvusin ta mõtetega, mida ta väljendas Loomelinnaku konverentsil pee­ tud kõnes. Seal ta rääkis oma isiklikest kogemustest väga inimlikult. Ta jättis mulle tunde, et pole kuristikku tema ja rahva vahel. Veel enam, kui nägin, et lahkudes lauluväljakult kõndis ta rahvamurru seas oma sõiduki poole. Teda saatis vaid kaitse­ väe vormis ta turvamees. Mu järeldus oli: mu sünnimaa on õigetes kätes. Ülal mainitud kohtumised olid võimalikud vaid selle tõttu, et Toronto Eesti Meeskoor võttis mind kampa, ja koor lubas

mind osaleda laulupidudel.

Muidugi pidin osa võtma laulupeole eelnevatest kvalifikat­ siooni-kontsertidest ja töötu­ ba­ dest Torontos.

Mõtted kerkisid: põgenikelaagrist Geislingenist tulin vanematega USAsse ja meid võeti abivalmilt vastu. Sain Ameerika kodanikuks. Peale kooli lõppu avanes valik, kas astuda sõjaväkke või minna ­ helikoptereid arendama; valisin ­ viimase. Mu töökarjäär on olnud tulemusrikas ja huvitav. See nõuab lojaalsust. Kuid tunnen kodusemana oma sünnimaal.

12

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

Nr. 10

,,Matusepäevikud“ Torontos

Karikavõitjad.

Osalejad idaranniku suusapäevadel.

Idaranniku Eesti suusapäevad peeti taas lumises Mont Tremblantis järgmised: parim meessuusataja Mark Hantho; parim naissuusa26. veebruaril hakkas lund taja Teija Jõgi; parim noor sadama Mont Tremblantis, ­ (juunior) suusataja Mikko Lii­ Quebecis ning 24 tundi hiljem vak; parim noormees suusataja oli maha sadanud kokku 35 Hansen Neges; parim neiu suusentimeetrit valget, pehmet sataja Angelika Moore; parim lund. Oligi siis just õige aeg meeslumelaudur Aaron Storey; iga-aastasteks Põhja-Ameeri­ parim naislumelaudur Kassand­ ka idaranniku eesti suusa­ ra Hanslep; ja parim murdmaa­ päevadeks, mis algasid Mont suusataja Ülle Leitham. Karikad Tremblantis neljapäeval, 27. on lahkelt annetatud läbi aastate veebruaril ja kestsid püha­ ning on võimalik annetada või päeva, 1. märtsini. pühendada uusi karikaid uutele Üritusele sõitsid või lendasid klassidele, näiteks vanus või kohale eestlased Kanada ja ala.

Ameerika idarannikult. Kui Siis, kui said kõik medalid ja neljapäeval olid väiksemad ja ­ ebaformaalsemad kokkutulekud karikad välja antud, algas piduhubastes kohalikes pubides, siis lik koosviibimine ja tantsimine; reedeõhtuse USA Eesti Spor­di­ tantsimist alustati perekonnavalliidu poolt korraldatud après ski siga. Muusika oli DJ Stefan üritusel olid juba umbes 200 Skonberg’i poolt, kes kindluseestlast kohal. Kuigi Après ski tas, et olid mängimas ka tuttakokkutulek peeti privaatraama- vad eestikeelsed laulud, k.a Kes tukogu ruumis Sommet Des aias ja Tuljak. Pidu kestis öö Neiges hotellis, voolas rahvas läbi; noored ja need, kes on süüle ka hotelli fuajeesse. Rolling dames noored, liikusid koos Estonian joogid käes, vestlesid edasi baaridesse. peol osalejad omavahel üle Pole veel kindel, kus järgmikolme tunni, rääkides vanade sel aastal suusapäevad toimututtavatega ning luues ka uusi vad. Mõned soovivad, et need tutvusi. Rahvas oli umbes üht­ oleksid Ameerikas. Kuid tänalaselt jaotatud Ameerika ja vuste suusapäevade osalejate Kanada eestlaste vahel. hulgas jäi mulje, et Mont Laupäeva hommikul toimus Tremblantis on mõnus ja tore. traditsiooniline mäesuusavõist- Montrealist pärit, aga pikemat lus, mida toetas Eesti Siht­ aega New Yorgis elanud Helle kapital Kanadas (ESK). Lisaks Leitham-Hantho leiab, et Mont mäesuusatamisele korraldati esi­ Tremblant on väga sobiv suusa­ mest korda lühiraja murdmaa­ - päevadeks, „sest see koht toob suusavõistlus, milles osales 15 nii palju rohkem eestlasi – nii võistlejat. vanu kui ka noori – kokku.

Võitjaid tunnustati pidulikul Võib kohata eestlasi Torontost, autasustamise õhtusöögil Chalet Jõekäärult, Montrealist, New des Voyageur’is, kus pakuti Jerseyst ja isegi Tiiu Sandermuuhulgas autentset Quebeci Fullerit, kes elab Mont Trem­ poutine’i. Karikavõitjad olid blantis!“

Juku Gold

Kindel on aga see, et suusa­ päevade traditsioon – mis on juba 58-aastane, kuid praegu alles neljandat aastat järjest ­ peetud Mont Tremblantis – on õitsemas ja isegi kasvamas, eriti noorte seas.

Suur aitäh korraldajatele: Andrus Ers, Aini Maripuu, Mikk ja Aleks Jõgi, Erik Must ja Marissa Karuks!

Kõik tulemused Karikavõitjad – Üldvõitjad: parim meessuusataja Mark Hantho, parim naissuusataja Teija Jõgi, parim noorsuusataja Mikko Liivak, parim suusataja noormees Hansen Neges, parim suusataja neiu Angelika Moore, parim lumelaudur (M) Aaron Storey, parim lumelaudur (N) Kassandra Hanslep, parim murd­maasuusataja Ülle Leitham Moore.

Medalivõitjad: (N) 7-a tüd­ ru­ kud: kuld – Taali Spence 48.54; neiud 12-14 a: kuld – Angelika Moore 30.94, hõbe – Veronika Liivak 34.18; (16-19 a): kuld – Maarika Neges 33.08, hõbe – Lilly Aasmaa 34.45; (20 a): kuld – Teija Jõgi 27.89, hõbe – Lia Vaska 32.34, pronks – Linnea Tõõtsov 46.54; (40 a): kuld – Maria Becker 32.51, hõbe – Krista Raun Spence, 32.79, pronks – Liisi Lascarro 42.38; (50 a): kuld – Louise Ann Poirier 28.55, hõbe – Karin Jõgi 35.08; (seeniorid): kuld – Leili Pede-Foster 34.64 (M): poisid 9-13 a.: Lukas Becker 33.18, Timo Spence 37.00; (14 a): Mikko Liivak 27.50, Kalev Neges 28.79; (1516 a): Christopher Becker 32.37, Mikk Aasmaa 33.59; (18 a): kuld – Hansen Neges 27.25, hõbe – Erikson Moore 27.63; (Järgneb lk. 15)

Kuigi lumetorm möllas paas­ tuaja alguspäeval, 27. veeb­ ruari õhtul, oli rõõm näha, et Toronto Ülikooli George Ignatieffi teatrisse oli kogu­ nenud hulgaliselt filmihuvilisi osa võtma Marko Raadi filmi ,,Matusepäevikud“ (,,Funeral Diaries“) Toronto esilinastu­ sest. Ühiskorraldajad olid Marcus Kolga, Eesti Saatkond Ottawas ja VEMU. Tallinnast oli kohale sõitnud filmi režissöör Marko Raat.

Filmi tegelik esilinastus toimus Docpoint dokumentaal­ filmi­ festivalil Münchenis juba aasta tagasi ning filmi on näidatud Esto 2019 programmis Tallinnas, Eesti Televisioonis ja ka mujal väliseesti keskustes. Õhtu sissejuhatuseks võtsid sõna VEMU peaarhivaar Piret Noorhani ja režissöör Marko Raat. Piret Noorhani mainis, et film on äratanud erilist tähe­ le­ panu ja tekitanud poleemikat Toronto eestlaste seas. Teata­ vasti võeti film EstDocsi 2019 filmifestivali programmist maha viimasel minutil, kuigi Marko Raadil oli palutud lennupilet kinni panna. Põhjendus oli, et programmis olevat juba küllalt filme.

11. veebruari Eesti Ekspressi artiklis selgitab Marko Raat, et filmi väljajätmise tegelik põhjus oli ,,väliseesti kogukonna mõjukate esindajate vastuseis. Pole vaja sellist masendavat filmi meie sõbralikust ja üksmeelsest kogukonnast,“ oli nende arva­ mus.

Marko Raadil tekkis huvi filmida kolme Eestist Kana­ dasse ümberasunud pastori elu ajal, kui ta tegi Torontos varasemat filmi ,,Fast Eddy vanad uudised“. ,,Matusepäevikud“, mis võttis seitse aastat filmida, jälgib pastor Jüri Puusaagi, praost Mart Salumäe ja õpetaja Kalle Kadaka igapäevast elu, vaimulikku teekonda ja talitusi.

Filmis näeme pastoreid lohu­ tamas surevaid ning haigeid vanureid, leinavaid perekondi ja matuselisi. Vahetult näeme pastorite endi kodu ning hingeelu, nende muresid, kaotusi, tuge­ vusi ja inimnõrkusi. Filmis on ka huumorit ja lõbusamaid ­hetki. Kohati oli näha tuttavaid nägusid, kes on nüüdseks ma­ nalas, samuti ka rõõmsaid koosviibimisi.

Dokumentaalfilmi ees­mär­giks on näidata päris elu ja peegeldada ühiskonda. Seda on saavu­ tanud Marko Raat eriti hästi.

Filmis on momente, mida on raske vaadata nende aususe tõttu ja mis võivad tekitada vaatajas ebamugavusi. Film algab sureva vanuriga, kellega palve­ tab praost Salumäe. Oleme küll harjunud „action“ filmides vaa­ tama tapmisi, kuid surm on nüüdsel ajastul tegelikult muutunud tabuteemaks. Marko Raadil on eriline võime esitada peategelaste elu kaastundlikult ning pastorite valmisolek ennast siiralt avada loob sügavat empaatiat vaatajas. Et seda saa­vu­ tada, läheb vaja aega, et luua usaldust filmitegija ja osaliste vahel. Vaimuliku kutsumus on eriline, millest tavaline inimene alati aru ei saa. Toronto eest­ laskonnas tegelevad vaimulikud enamasti kahanevate koguduste ja matustega. Film näitab Ees­ tist ümberasunud pastorite üksildust, mis tuleneb nii elu­ kutse kui ka isikliku elu olukorrast.

Kirikud ja kogudused olid Toronto eesti ühiskonna alussambad alates ajast, kui esime­ sed põgenikud jõudsid Kana­ dasse. Filmi lõpukaadris on näha 1958. a. Peetri koguduse leeriklassi, mille arv oli ligi sada leeriõpilast. See on suureks kontrastiks praeguste kirikute olukorraga. ,,Matuse­päevikud“ peegeldab kahanevat kogukonda valusa, kuid ausa pilguga.

Film võeti publiku poolt soojalt vastu ning järgnes elav ja huvitav arutelu, milles osa­ lesid Marko Raat ja praost Mart Salumäe. Modereeris Marcus Kolga.

Arusaamatuks jääb vastuolu, tsensuur ja kirg, mida film tekitas eriti nendes, kes ei ole seda näinud. Raadi enda sõnadega: ,,on palju inimesi, kes julgeks ja tahaks vaadata filmi, kus neis nähakse midagi enamat kui vaid rahvariiete kandjaid ja edukaid elukutselisi eestlasi… “ Raat nimetab veel, et 27. veebruari linastus ,,tehti kogukonna inimeste poolt, kellel oli siiralt piinlik ja ebamugav selle farsiks muutunud olukorra tõttu, et kogukond, kes avalikult läbi aastakümnete nii palju sõna­ vabadusest on rääkinud, nüüd ise nii variserlikult käitub.“ Loodan siiralt, et tekib edaspidigi võimalusi filmi näitamiseks Torontos ja mujal. Iga­ tahes linastusel müüdi maha peaaegu kõik Raadi poolt kaasa toodud DVD-d.

REET MARTEN-SEHR

Filmijärgses vestlusringis (vas) Marcus Kolga, Mart Salumäe ja filmi autor Marko Raat.

Foto: Piret Noorhani

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

Eesti Kongressi…

(Algus lk. 1)

imeks, mille teostumise kange­ lane on kogu eesti rahvas.“ 1989. aasta alguses jõudsid mitmed rahvuslikud jõud otsusele, et kui toore jõuga okupeeritud Eesti Vabariik elab rahvusvahelise õiguse mõttes edasi, siis järelikult elab edasi ka Eesti Vabariigi kodanikkond. 24. ­veebruaril 1989 tulid Muinsus­ kaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja Eesti Kristlik Liit välja üleskutsega koostada omaalgatuslikus korras kõigi Eesti Vabariigi ­kodanike register.

Kodanike komiteede liikumine kujunes Eesti ajaloo suurimaks kodanikualgatuseks, mille käigus registreeriti inimesi, kes suutsid tõendada, et nad ise või nende vanemad olid Eesti okupeerimise hetkel olnud Eesti Vabariigi kodanikud. Kokku registreeriti absoluutne enamus Eesti Vabariigi kodanikest – 790 000 (koos lastega). Iga regist­ reerimine tähendas isikliku allkirja andmist avaldusele, et antud inimene tunnistab end Eesti Vabariigi kodanikuks.

24. veebruaril 1990 valis enam kui pool miljonit õigusjärgset Eesti Vabariigi kodanikku Eesti Kongressi, mis sai kodanikkonna mandaadi otsustada

Eestlaste poolt…

(Algus lk. 1)

kogumine on naiskonnale oluline. Tartus suudeti end realiseerida ja kolme rõnga ja kahe paari kurikate harjutuses võtta pronksiväärilised 27,5 punkti, mis oli ühtlasi rühma senini parim punktiskoor. Kuigi hooaja

Esiplaanil Carmel Kallemaa.

Foto: Riinu Liis Lajal

Eesti riikluse ja kodakondsuse põhiküsimusi.

Eesti Kongress pidas oma esimese täisistungi 11. ja 12. ­ märtsil 1990 Estonia kontserdisaalis ja sellest kujunes kõige laiapõhjalisem üleminekuaja esinduskogu, ühendades kõik ­ tolleaegsed erakonnad ja liikumised.

Eesti Kongress kujunes otsustavaks jõuks, mis seadis sihi Eesti Vabariigi kui rahvusriigi taastamisele, võttes aluseks õigusjärgluse 1918. aastal välja kuulutatud Eesti Vabariigiga.

See võimaldas taasluua sel­ lise riigi, mis ,,tagab eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“. Ilma Eesti Kongressita oleks olnud tõenäoline teine variant – uus riik, mis baseerunuks nõukogude okupatsiooniga loodud valijaskonnale.

Kongress oli Eesti kodakondsusega inimeste esinduskogu, mis lähtus ideest, et kui rahvusvahelise õiguse mõttes elab ­edasi Eesti Vabariik, elab edasi ka vabariigi kodanikkond. ,,90 protsenti valimisealistest umbkaudu, keda me teadsime, et on kodanikud, käisid valimas ja see oli suurem arv numbriliselt, kui olid Eesti Vabariigi ajal kõige rahvarohkemad valimised.

Täiesti uskumatu. Valimised ­tehti ju samamoodi ilma rahata, entusiasmi peal,“ meenutas Eesti Komitee sekretär Eve

Pärnaste.

Töö Eesti Kongressi valimis­ teks ja ettevalmistamiseks koondus kaheksakümnendate lõpul tollasesse Ehitus- ja Mehaani­ katehnikumi. Saatuse irooniana kogunes Kodanike Peakomitee endises tehnikumi komsomolikomitee kabinetis. Esimene üles­ anne oli kindlaks teha kodanikud. Üleskutse tegid Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit. Valimis­ komis­ jon sai kokku tehnikumi töötajatest. ,,Kõige keerulisem oli muidugi kogu see protsess käima panna: kodanike registreerimine, valimiste ettevalmistamine – see oli kõige keerulisem. Sest, et ei olnud vastavat kogemust, meil kellelgi ei olnud. Lihtsalt tuli loogiliselt mõelda, kuidas oleks võimalik Eesti rahvas ära re­ gistreerida ja kongress kokku kutsuda,“ rääkis Eesti Kongressi valimiskomisjoni esimees Arvi Altmäe.

Paljud vabatahtlikud, kes üle maa käisid valimiste nimel külast külla ja talust tallu, on kirjeldanud esialgset hirmu ja ärevust, kuid rahva laialdane poolehoid hajutas negatiivsed emotsioonid ja nii sai Kongress alustada tööd 11. märtsil 1990.

(Allikas: ERR) (Vt. Eesti Kongressi teemal ka EE # 9 (6.3.2020), lk 1 ja 4 ning käesolev leht lk 5 ja lk 8)

esimene võistlus oli neidude ­jaoks ärevust tekitav, aitas tublisti kaasa publiku ja Kallemaa endiste Eesti klubikaaslaste elav toetus. Neiu sünnilinn Tartu võttis teda ja kogu Kanada rühma vastu kui pereliikmeid, kanadalannadele elati tormiliselt kaasa terve võistluse vältel. ,,Miss Valentine“ võistluse ellukutsujaks on iluvõimlemise maailmameister Janika Mölder, kes juhib Torontos tegutsevat võimlemisklubi Glimmer Ath­ letic Club. Vaatamata lühikesele ajaloole on Glimmeri klubist kujunenud oluline tegija Kana­ da võimlemiskogukonnas. Ära­ märkimist väärib tore asjaolu, et klubi juhatus koosneb täielikult eesti soost inimestest. Lisaks Mölderile kuulub sellesse ka näiteks Toronto võimlemisringkondades aastaid tegutsev Ülle Träss. Möödunud aastal tuli klu­­ bi iluvõimlemise rühm Kanada meistriks juunioride arvestuses ja esindas riiki Moskvas toimu­

nud esimestel juunioride maailmameistrivõistlustel.

,,Miss Valentine“ ja Tartu Grand Prix peakorraldaja Janika Mölder koos Eesti Vabariigi kultuuriministri Tõnis Lukase ja Eesti Olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaaga.

Foto: Kristjan Hirmo

13

Ameerika eestlased Mari-Anne Kelam ja Agu Ets Eesti Kongress 30 kontsert-aktusel. Nemad olid ka esimese Eesti Kongressi delegaadid.

Kontsertaktusel: par. peapiiskop Urmas Viilma, peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu.

Koostöös Kanada Võim­le­ mis­föderatsiooniga (Gymnastics Canada) korraldas Glimmeri klubi edukalt 2019. aasta Kana­ da meistrivõistlused (Canadian Championships). Klubisse on tänaseks leidnud tee ka mitmed Torontos elavad eesti juurtega lapsed, kes hindavad sõbralikku treeningukeskkonda, asjatundlikke treenereid ja võimalust suhelda treeneriga ka eesti keeles. Glimmer on ühtlasi Kalle­ maa koduklubiks ja tihti võib teda, vaatamata tihedale aja­ graafikule, leida klubi noori võimlejaid treenimas.

Ajaloolist ,,Miss Valentine“ Tartu võistlust oli Kanadast jälgima tulnud Torontos tegutseva Ritmika võimlemisklubi asutaja ja juht Annely Riga. Riga osales turniiri raames toimunud rühmvõimlemise võistlusel kohtunikuna ja tal jagus vaid kiidusõnu turniiri kõrgetasmelise korralduse kohta. Grand Prix auhinnatseremooniat austasid oma kohalolekuga Tartu linnapea Urmas Klaas, Eesti Vabariigi kultuuriminister Tõnis Lukas ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

Carmel Kallemaa ja Kanada rahvuskoondise järgmiseks stardiks oli planeeritud märtsi lõpus Prantsusmaal Thiais peetav traditsiooniline Grand Prix’ etapp ja sellele aprillis järgnev maailmakarika etapp Itaalias Pessa­ ros. Maailmas möllava koroo­na­ viiruse tõttu olid prantslased paraku sunnitud teatama ürituse ärajäämisest, Itaalia MK-etapi toimumise osas senini lõplikku otsust langetatud ei ole.

KAUPO KALLEMAA

Foto: Mari-Ann Kelam

Kanada naiskond oma pronksmedali vääriliseks hinnatud kava sooritamas.

Foto: Riinu Liis Lajal

14

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

LAHKUS MINU ARMAS ABIKAASA, MEIE KALLIS ISA JA VANAISA

Lembit Ploom sündinud 1. novembril 1923 Tartus surnud 3. märtsil 2020 Burlingtonis

Nr. 10

Lahkus meie armas kauaaegne sõber

Laine Loorand Südamlik kaastunne lastele perekondadega MAI AEDMA ESTER PAOMEES

Me südameis oled Sa ikka edasi Mälestame kurbuses

Puhka rahus!

abikaasa AILI tütar LINDA ja STEVE tütar TIIA ja ERIK lapselapsed JAMES, JARED, MARTIN, AIDAN, ELIN, DANICA SUGULASED Eestis ja Kanadas

Mälestame kurbuses kadunud gaidjuhti ja gaidiõde

gdr. Laine

Loorand

Põhjatäht III Mälestame kurbuses ootamatult lahkunud armast sõpra

Aune Sinko’t sündinud MANDEL 5. aprill 1938 – 5. märts 2020 Südamlik kaastunne ERNESTILE EDA EINER ja TOOMAS KARLSON AIMI ZECHANOWITSCH MART EINER

Avaldame sügavat kaastunnet ERIKULE, LILLULE ja INGI MAILE perekondadega EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS ENDISTE PÕHJALA TÜTARDE PERE EESTI SKAUTMASTERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS

Mälestame kauaaegset perekonnatuttavat

Laine Loorand Kingitus Setomaa lastele Enne küünlapäeva jõudis Võru maakonna Setomaa valla las­ teni ja nende õpetajateni-kas­ vatajateni Petserimaa Suve­ ülikooli raamatukingitus. See sisaldab Eesti ajaloo ühe põhi­ dokumendi juubeli pu­­huks välja antud artiklite kogumik­ ku „Sajand Tartu rahulepin­ gut 1920-2020“ (Tallinn, 2020.

143 lk).

Selle kaasautorite hulgas on ka Seto Kuningriigi sootska Inara Luigas ja kuningriigi alam, kirjanik ning tõlkija Ilmar Vananurm, samuti sealtkandist Vastseliina kihelkonnast pärit Valdur Raudvassar ja omaaegne petserimaalaste juht Reet Tobre.

Kaasautorist kultuuriministri Tõnis Lukase sõnul väärtustab see raamat Tartu rahulepingut kõrgelt.

Et Tartu rahulepingul on tähtis koht kunagise Petseri maakonna ajaloos, sai see kingitud Setomaa valla koolinoortele ja pedagoogidele Meremäe ja Mikitamäe põhikoolis ning Värska Gümnaasiumis. Kingitus sai ka neile, kes veel lasteaias käivad ja emade-isadega luge­ mist õpivad, sest järgmine suur juubel jõuab kätte alles 50 aasta pärast. See, mis raamatus lugeda, käsitleb kõige muu kõrval Petserimaa ajalugu, loodust, maateadust, rahvastikku, turismi, usuelu jm. Kinkijad soovi­ vad, et see raamat aitaks noortel aja­loomälu avardada ja suurendada teadmisi kodukoha minevikust.

ALDO KALS,

Tartu rahu raamatu üks koostajaid

Lahkus meie armas onutütar

Aune Sinko

Avaldame kaastunnet ERIKULE, LILLULE, INGI-MAILE ja nende perekondadele BENITA ANNA-LY SYLVIA

n. MANDEL sündinud 5. aprillil 1938.a. Tallinnas surnud 5. märtsil 2020.a. Torontos Leinavad ANDRES, PEARU, TIINA, MARET, MAUREEN, KATRIN, ANNELI, KRISTA

Lahkus tubli eesti ema, gaider ja üks T.E.S. Lasteaia rajajatest ja meie perekonna sõber

Laine Loorand

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Kaastundes ERIKULE, LILLULE ja INGI-MAILE peredega

Brigitta Vagiste’t

LEILI SILVIA & ANDRES perega SILVI & ERIK perega

ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE On õdedest üks lahkunud me keskelt…

vil! Maire

Lainevool

sündinud SAALMANN coetus 1956 Mälestavad kurbuses KORP! FILIAE PATRIAE ÕED

Mälestan kurbuses armast ülikoolikaaslast

Maire Lainevool’u üksiknumbrid on müügil Torontos: • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.) • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Avaldan kaastunnet perekonnale SILVIA ERNESAKS

Nr. 10

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 15. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS Pühapäeval, 29. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

100 aastat arhiivinduse algusest Eestis Teisipäeval, 3. märtsil tähista­ ti rahvusarhiivi 100. tegutse­ misaastat. Erilise aastapäeva puhul toimub aasta jooksul mitmesuguseid üritusi.

Rahvusarhiiv alustas tegevust 1. jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis aset juba Eesti Vabariigi algus­ ajal. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi aja­ looliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana riigi kesk­ arhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana riigiarhiiv Tallinnas.

Praegune rahvusarhiiv on välja kasvanud kahest endisest arhiivist. Asutus kannab edasi saja aasta eest välja öeldud ideed üleriiklikust arhiivist, mis teostus 1998. aasta arhiiviseadusega. Alates 2017. aastast on rahvusarhiivi koosseisus üksu­ sed Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Valgas. Rahvusarhiiv juhib ja arendab arhivaalide kogumist, säilitamist ja kasutusse toomist.

Aastas külastatakse rahvusarhiivi 1,5 miljonit korda ja 99,5 protsenti visiitidest toimub veebis.

Märtsi alguses toimusid pi­ dulikud koosviibimised rahvus­ arhiivi aktiivsemate partnerite ja väliskülaliste, Eesti asutuste esin­ dajate, sagedasemate arhiivikasutajate ja kolleegide ringis.

3. märtsil esitleti Tartus postmarki ,,Rahvusarhiiv 100 (vt ka lk 7).

Rahvusarhiivi 100. sünni­ päevaks valmiv näitus avatakse mais Tallinnas ja augustis Tar­ tus. (ERR/EE)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 15. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS SOOME KODUS. Kolmapäeval, 18. märtsil kell 15.00 Piiblitund EHATARES. Pühapäeval, 22. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 29. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Eelteated: Reedel, 10. aprillil kell 11.30 SUURE REEDE JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 12. aprillil kell 11.30 ÜLESTÕUSMISPÜHA JU­­ MALATEENISTUS ARMU­LAUA­ GA. Laulab koguduse vokaal­ ansambel.

Jumalateenistusele järgneb kiriku all saalis ÜLESTÕUS­MIS­ PÜHA BRUNCH. Eelregistree­ rimine koguduse kantselei tel: 416 483-5847 või e-posti aadressil: stpeterstoronto@rogers.com.

EELK Toronto Peetri koguduse TÄISKOGU KOOSOLEK toimub pühapäeval, 19. aprillil pärast kl 11.30 algavat jumalateenistust.

Emadepäeva jumalateenistus kirikus ja kohvilaud naisringi toas toimub 10. mail.

Leeripüha jumalateenistus toi­ mub 31. mail.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokkusaa­ mised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

Eduard Vilde…

(Algus lk. 6)

vustatud ka üle Tallinna digi­ e­kraanidel näidatavate Vilde muuseumi arhiivifotodega, sa­ muti välinäitusega Tammsaare pargis. 3. aprillil toimub Kir­ janike Liidu saalis Eduard Vildele pühendatud konverents, plaanis on veelgi sündmusi.

(Lüh. Wikipedia ja Tallinna Kirjanduskeskus)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 15. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. A. Kaups, J. Puusaag. Solist M. Boutilier.

Pühapäeval, 22. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag.

Pühapäeval, 22. märtsil kell 15.00 JUMALATEENISTUS EHATARES. K. Süld, J. Puusaag.

Organist K. Hartley.

Pühapäeval, 29. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag.

Pühapäeval, 5. aprillil kell 11.00 PALMIPUUDEPÜHA JU­­ MALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Koor.

Kolmapäeval, 8. aprillil kell 15.00 PIIBLITUND EHATA­RES. J. Puusaag.

Reedel, 10. aprillil kell 11.00 SUURE REEDE JUMALATEE­ NISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag.

Meesansambel. Issanda surma mälestus.

Pühapäeval, 12. aprillil kell 11.00 ÜLESTÕUSMISPÜHA JU­­ MALATEENISTUS. M. Wilbiks, J. Puusaag. Tervitused. Koor.

S P ORT

15

Ottawa Eesti Seltsi esimehena jätkab Tõnu Onu Ottawa Eesti Selts pidas korralise üldkoosoleku pühapäeval, 8. märtsil k.a. Koosolek toimus teisel pool Ottawa jõge Gatineau’s, Quebecis ajaloolises Aylmer Heritage Association Building’us, mis vanasti oli metodistide kabel, kõige vanem kirik Montrealist läänes Kana­

das, ehitatud 1827. aastal.

Koosolekust võttis osa um­ bes 30 inimest. Seltsi juhatus jätkab senises koosseisus, esimeheks on Tõnu Onu. Oluline osa koosolekust oli pühendatud ­sel­leaastase seltsi tegevuse planeerimisele.

Idaranniku…

Peeter Teedla 34.68 Lumelaudurid: noormehed: kuld – Kristjan Tõõtsov 45.98, mehed: kuld – Aaron Storey 30.70, hõbe – Erik Must 37.16, pronks – Martin Lehesalu 38.60. Naised: kuld – Kas­ sandra Hanslep 34.19, hõbe Marissa Karuks 41.49.

Murdmaa: naised alla 45 a, kuld – Liisi Lascarro, hõbe – Lia Triantafylidis, naised 45+, kuld – Ülle Leitham Moore, naised 65+, kuld – Milvi Paloots, mehed 45+, kuld – Geoff Moore, hõbe – Carl M Skonberg.

(Algus lk. 12)

(20-30 a): kuld – William Wasesche 27.99, hõbe – Cedric Moore 29.11, pronks – Markus Põldma 31.28; (40 a): kuld – Oskar Liivak 28.25, hõbe – Miku Linkruus 30.47, pronks – Nick Spence 31.44; (50 a): kuld – Connor O’Brien 25.20, hõbe – Dave Neges 33.75, pronks – Mikk Jõgi 31.46; (60 a): kuld – Mark Hantho 24.11, hõbe – Tarmo Lõbu, pronks – Valter Must 30.67; (seeniorid): kuld –

Foto: PAUL LÄÄNEMETS

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

Maailma oma ala parimaks tunnistati 11-aastane Eesti sportlane Tänavusel rahvusvahelise vee­ moto föderatsiooni UIM maail­­ mameistrite galal Lau­ sannes Rahvusvahelise Olüm­p ia­ komitee Olümpiamuu­seu­mis tunnustati oma ala maailma parimana ka Eesti noorsport­ last Ander-Hubert Laurit.

11. korda toimunud maail­ mameistrite galale oli kohale tulnud üle kahesaja sportlase ja külalise üle terve maailma.

Eestis oli kutse saanud neli sportlast – maailmameistritena Rasmus Haugasmägi, Stefan Arand ja Ander-Hubert Lauri ning naistest Jasmiin Üpraus, kes tuli jetispordi eelmise aasta naiste maailma edetabelis kolmanda kohale.

Aasta 2019 parim noorsportlane valiti viie kandidaadi seast – tiitli pälvis 11aastane AnderHubert Lauri Eestist.

Aasta noorsportlase valimisel võetakse lisaks edukusele ja järjepidevusele oma spordialal ­ arvesse veel heaks eeskujuks olemist teistele noorsportlastele üle maailma. (D/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020

Nr. 10

Tellige EESTI ELU! Sündmuste kalender • Kolmap., 18. märtsil kl 7 õ PEETER PÕLDRE LOENG ,,FO­­TO­­ GRAAFI 150 VAADET TANT­SU- JA LAULUPEOST“ Tartu College’is.

• Kolmap., 25. märtsil kl 7 õ TROND OVE TØLLEFSENI LOENG Tartu College’is ,,LIBE­ RATION OR SALVA­ TION?“ rannarootsi talupoe­ gade ajaloost Vormsi saarel.

• Teisip., 31. märts NÄITUSE ,,MINU TARTU“ (Tartu College’i 50. aastapäeva puhul) MATER­ JALIDE ESITAMISE TÄHTAEG. • Laup., 4. aprillil kl 10 h Toronto Eesti Seltsi LASTEAIA MOE­NÄITUS Eesti Majas.

• Pühap., 26. aprillil kl 11 h –3 pl AKEN 30. SINI-MUST-VALGE RAHVAPIDU Eesti Majas. Eesti­ aineliste annetuste vastuvõtmine 18. apr. kl 9.30–1, 21. apr. kl 2–8, 23. apr. kl 2–8; küpsetiste vastuvõtmine 25. apr. kl 1–5, 26. apr. kl 10.

• Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www. tevag.ca.

Kanada rokklegend Bryan Adams esitles Fotografiskas oma fotonäitust

Märtsiküüditamise mälestamine koos film ,,Vehkleja“ esitamisega Kõikidel on võimalik 1949. a.

25. märtsi küüditamist mälestada teisipäeval, 24. märtsil k.a.

Toronto Eesti Majas.

Küünalde süütamine küüditamiseohvritele algab kell 17.00.

Kell 19.30 linastub film ,,Vehkleja“ (The Fencer).

Lisaks teistele teemadele käsitleb film ka poliitilist olukorda küüditamisele järgnenud aastatel. Film pälvis 2015.a. parima võõrkeelse filmina Oscari nominatsiooni Holly­ woodi Välisajakirjanduse Ühin­ gu poolt.

Mälestamise korraldajad: Toronto Eesti Seltsi Täiendus­ koolid, Toronto Eesti Maja, E.V. aupeakonsulaat.

Kõik teretulnud!

Muhu muuseum otsib ulgumuhulasi ,,Saarte Hääl“ avaldas 16.01.2020 artikli Muhu muu­ seumi selleaastase uurimistee­ ma põhisihist. Nimelt uurib Muhu muuseum tänavu põh­ jalikumalt muhulaste diaspo­ raad ehk püütakse välja selgi­ tada, mis on saanud saarelt väljarännanud muhulastest ja nende järeltulijatest. ,,Selliselt pole Muhu ajalugu teadaolevalt veel käsitletud.

Teeme vähemasti alguse sisse,“ ütles Muhu muuseumi juhataja Meelis Mereäär. Uurimistöö peaks ärgitama inimesi oma Muhu juuri üles otsima või taa­s­avastama.

Suvel on plaanis üles panna väljarändajate-teemaline näitus. ,,Võib-olla piiritleme selle ai­nult mõne piirkonnaga, aga seda näeb koguneva materjali pealt,“ ütles Mereäär.

Tallinnas Fotografiskas esitles eelmisel nädalal oma fotonäi­ tust Kanada legendaarne rokkstaar Bryan Adams, kel­ lele see on juba seitsmes Eesti külastus. Lisaks näituse ava­ misele andis Adams eelmisel nädalal kontserdi Saku Suur­ hallis uue turnee ,,Shine A Light“ kavaga, kus lisaks uue albumi paladele kõlasid tra­ ditsiooniliselt ka kõik suu­ ri­ mad Adamsi hitid.

Näitus ,,Päevavalgel“ (Ex­ posed) koosneb kolmest mitmetahulisest seeriast. Esimene on retrospektiiv kuulsuste glamuursest maailmast, teine ­portreteerib noori, sõjas haavata saanud Briti sõdureid ja kolmas on fotograafiline sissevaade Londoni tänavatel elavate ini­ meste ellu. ,,Alustasin kõige vähem huvitavast teemast – iseendast. Ja

jätkasin eri elu osade portretee­ rimisega. On nii privilegeeritust kui muud. Elus on palju kont­ rasti. Elu ei saa olla ainult ilus, selles on ka palju valu ja raskusi. Püüan portreteerida eri pooli nii hästi kui saan,“ rääkis Adams Fotografiskas.

Bryan Adamsi intiimsed ja jõulised portreed on asetanud ta ühte ritta maailma kõige hinna­ tumate kaasaegsete fotograafi­ dega, vähendamata tema tuntust eduka laulja, laulusõnade autori ja muusikaprodutsendina. Äsja avatud näitusel on porteed nii Eesti supermodellist Carmen Kassist kui ka südamlikke fotosid Adamsi kunstnikust emast.

Näitusele nime andnud seeria „Päevavalgel“ (Exposed) fotod toovad rambivalgusesse mitmed tuntud meelelahutus-, moe- ja kunstimaailma tegelased. Bryan Adamsi fotosilma kaudu on vaatajal juurdepääs suletud ja näiliselt muretusse kuulsuste maailma. Nii nagu pealkiri ka vihjab, uurib näitus süvitsi, mis juhtub inimestega, kes on 24:7 rambivalguses ja mida ütlevad paljastavad fotod kuulsuse kohta fassaadi taga.

Bryan Adams sündis Kana­ das Kingstonis/Ontarios 1959. aastal ning temast sai kuning­ liku fotograafiaseltsi (Royal Photographic Society) liige 2015. aastal. (D/EE)

,,Muhulased on sugupuuga seonduvat väga tähtsaks pida­ nud. Kes kellest põlvneb, kes on kellega seotud. Ajal, kui saarelt eriti väljas ei käidud, oli see minu isikliku arvamise järgi väga oluline teave, nimelt sai selle järgi otsustada, kes kellega võib abielluda,“ rääkis Mereäär.

Loomulikult jätkab muuseum ka muude teemade uurimisega, nagu merendus, kalandus, Juhan Smuuli elu ja näiteks kohaliku taidluse ajalugu.

Muhu museumiga saab ühendust eposti vahendusel: muuseum@muhumuuseum.ee või posti teel Koguva küla, Muhu saar, Saare maakond, 94724.

Tartu College’is tegutsev Bibliograafia Klubi pidas 3. märtsil aasta­ kooosoleku ja valis uue juhatuse. Klubi 35. tööaastal juhivad selle tegevust (vasakult): sekretär Suit Olvet, juhataja Asta Lokk, abijuhataja Reet Marley, laekur Aino Lokk, abilaekur Vello Tõu. Täname südamest Roland Weilerit klubi töö pikaajalise juhtimise eest!

Foto: Piret Noorhani