Nr. 10
EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020
11
Mõttekilde kohatud riigijuhtidest Arved Plaks 2020.a märtsis Texases
Otsustasin kasutasin seda aega, et minna vaatama just avatud Gustav Ernesaksa kuju lauluvälPüüan võrrelda Ameerika jaku taga otsas. Rahvast oli palÜhendriike Eestiga. Vahed on ju ja sain jalutada mäe nõlva arusaadavad, tingitud erine pidi ülesse vaid aeglaselt. Kuid vast riikide suurusest ja siis märkasin, et rahvas tegi rahvaarvust. Ameerika suur mulle teed. Olin peaaegu kuju rahvaarv tingib, et on vähem juures, kui keerasin ümber. võimalusi kokku puutuda riigi Üllatuseks seisin nüüd otse juhtidega. Oletan, et see mõ president Meri ees, kes sirutas jutab ühiskonna kokkukuulu mulle muiates oma käe. Küllap vist tegi mu ehmatanud nägu vust ja usaldust valitsusse. Siin maal olen kohtunud talle nalja. Samas oli ka foto isiklikult ainult ühe presidendi- graaf Hütt, kes jäädvustas me ga, nimelt (vanema) president käesurumist fotoga, mis hiljem Bushiga, kui ta külastas Red ilmus ajalehes. Mu järeldus oli: stone Arsenali Alabama osarii- president Meril on huumorigis. Et ligi pääseda, tuli läbida meelt (ja seekord näitas ta seda kohale toodud värav, millega minu arvel). kontrolliti, et keegi ei kandnud Tallinna Ajaloomuuseumis, relva. Käe surumiseks anti Gildi hoones oli 2014. aastal eri ainult sekund. väljapanek. Juhtusin seda vaataVastandina sellele on ligipääs ma minema samal ajal, kui sinna Eesti presidentidele palju ker- saabus Edgar Savisaar oma gem, ja loodan, et sellest on abiga. kasu. Aga kuigi kohtumine on Mulle tuli meelde, et pea võimalik, ei tähenda see, et igal ministrina tal oli teeneid, kui kokkupuutumisel saab mõtteid 1990. aastal 15. mail Interrinde vahetada; viisakus nõuab mitte liikmed murdsid parlamendi olla nõudlik riigimehe ajaga. hoovi värava. Näis, et Eestit Käesurumisest ja paarist hästi ähvardas riigipööre. Edgar valitud sõnast peab jätkuma. Ta Savisaar oli just saanud pea seisukohti saab ju kuulda kõne ministriks. Kui märatsejate möll dest või lugeda artiklitest palju oli kestnud paar tundi, kutsus ta põhjalikumalt. raadio kaudu rahvast Toompeale Mu kohtumised Eesti presi- valitsust kaitsma. Rahvast tuli ja dentidega on eranditult juhtu interrindelased taganesid. Valit nud laulupidude ajal. Neist sus jäi püsima. võtsin osa enamuses Toronto Aastatel, mis viisid Eesti Eesti Meeskoori ridades. täieliku iseseisvuseni, oli mitKokkupuutumine president meid hetkeid, kus eestlased teLennart Meriga toimus 2004. gid kaineid, aga julgeid otsu aasta laulupeol. Oli hetk, kui seid. Näib, et see oli vaid üks meeskoorid ei olnud laval. neist. Mulle mõjus see juhus,
Praeguse Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga kohtus Arved Plaks möödunud suvel laulupeol.
Kohtumine Edgar Savisaarega 2014.a.
sest sain üksikasjalikke kirjeldusi ini mestelt, kes olid osalejad. Mu pinginaaber algkoolist, miilitsapolkovnik Jüri Tõniste oli sellel ajal Eesti valvekoondise peadirektor ja tema meeste ülesanne oli vältida põhjust, et sõjaväele anda põhjust sekkuda. Mu onutütar Liivi oli seal, kui Savisaare kutsele vastanud rahvas hõikas taganevatele interrindelastele: „Välja! Välja!“ Ise olin parlamendi värava ees kaks kuud hiljem, kus noor Eesti kodukaitselane näitas värava kahjustatud lukku. Nende mõtetega seisin nüüd Edgar Savisaare kõrval 24 aastat hiljem ajaloomuuseumis. Palusin ta abi, et ta meist fotot võtaks, mida too ka tegi. Selle järgi küsis Savisaar minult, mida ma teen Ameerikas Eesti heaks. Ma ei osanud midagi vastata paugupealt. Kui hiljem kirjutasin artikli ajalehele Tal linna laulupeost, lisasin foto sellest kohtumisest. Selle järgi sain oma sugulastelt ‘pähe’, et kuidas võisin olla sõbralik sellise mehega. Mu järeldus oli: ajad olid muutunud. Kohtumine president Too mas Hendrik Ilvesega toimus noorte laulupeol 2011. Mul oli istekoht vaid paar rida eemal esimesest pingireast, kus ta istus. Alul oli üks turvamees ta ligidal, kuid kui see ära läks, palusin presidenti, et ta meist fotot lubaks võtta. Mäletan, et ta võttis päikseprillid eest fotoks. Olin liiga üllatatud ta vastutulekust, et midagi tähtsat küsida ja ma ei taibanud oma päikseprille eest võtta. Vahe tasime vist paar tähtsuseta sõna, tänasin ja taandusin oma pingile. Mu järeldus oli: on hea, et niisugune mees on Eesti president. Kord laulupeo rongkäigus nägin endist presidenti Arnold Rüütlit ja ta abikaasat rongkäiku jälgimas. Nad seisid seal ilma mingi kaitseta, rahulikult, mõlemad rahvariietes. Peaaegu sulasid rahva sisse, kuid ta majesteetlik välimus reetis teda mu silmale. Mu järeldus: küll on hea, et endised riigijuhid kõrgete teenetega Eestile, võivad liikuda normaalselt rahva seas. Viimasel laulupeol (2019) oli tung kohata praegust Eesti presidenti Kersti Kaljulaidi. Eks see oleks viimane niisugune juhus mulle, arvestades mu vanust. Ta marssis rongkäigus lauluväljakule Filiae Patriae korporatsiooni naiskoori ridades. Kas mõni auahnem president poleks soovinud rongkäigu ees marssida? Hiljem, lauluväljakul nägin teda istumas publiku esimeses reas. Palusin fotot. Jah muidugi, aga vaikselt! Mul oli mõte midagi küsida meie ajalehele seoses Ameerika presi dendi sõnumitega Baltimaade kaitsest, kuid olin liiga pabinas, et seda teha. Pealegi poleks see väga tark olnud temal ühele võõrale ameeriklasele midagi ütelda. Olin kuulnud ta kõnesid, esiti Helsingis ESTO avaaktusel, kus seisin ESTO kooris otse presidendi taga, kui ta tervitas
Arved Plaksi kohtumine Lennart Meriga toimus 2004.a. laulupeol.
Kohtumine Toomas Hendrik Ilvesega leidis aset noorte laulupeol 2011.a.
Artikli autor kohtus Arnold ja Ingrid Rüütliga ühes laulupeo rongkäigus.
rahvast. Rohkem tutvusin ta mõtetega, mida ta väljendas Loomelinnaku konverentsil pee tud kõnes. Seal ta rääkis oma isiklikest kogemustest väga inimlikult. Ta jättis mulle tunde, et pole kuristikku tema ja rahva vahel. Veel enam, kui nägin, et lahkudes lauluväljakult kõndis ta rahvamurru seas oma sõiduki poole. Teda saatis vaid kaitse väe vormis ta turvamees. Mu järeldus oli: mu sünnimaa on õigetes kätes. Ülal mainitud kohtumised olid võimalikud vaid selle tõttu, et Toronto Eesti Meeskoor võttis mind kampa, ja koor lubas
mind osaleda laulupidudel. Muidugi pidin osa võtma laulupeole eelnevatest kvalifikat siooni-kontsertidest ja töötu ba dest Torontos. Mõtted kerkisid: põgenikelaagrist Geislingenist tulin vanematega USAsse ja meid võeti abivalmilt vastu. Sain Ameerika kodanikuks. Peale kooli lõppu avanes valik, kas astuda sõjaväkke või minna helikoptereid arendama; valisin viimase. Mu töökarjäär on olnud tulemusrikas ja huvitav. See nõuab lojaalsust. Kuid tunnen kodusemana oma sünnimaal.
