2
EESTI ELU reedel, 13. märtsil 2020 — Friday, March 13, 2020
Nr. 10
76 aastat Nõukogude lennuväe rünnakust Tallinnale
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Eesti Kongressi meenutades – 30 a. hiljem Enne Eesti Kongressi esimest istungjärku 11. ja 12. märtsil 1990 oli re gistreeritud Kodanike Komitee poolt ligi 800 000 1918.a. tekkinud riigi kodanikku ja nende järeltulijat, koos 60 000 kodakondsuse taotlejaga. Eesti Kongressi käis valimas 557 613 Eesti kodanikku ja 34 345 ko dakondsuse taotlejat. Mõlemad saavutused olid fenomenaalsed okupat siooni tingimustes. See oli Eesti kongressi tugevus. Esimesele istungjärgule oli kutsutud 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kondakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget. Mitmetele saadikutele välismaalt keeldus Nõukogude võim and mast sissesõiduviisat. Eesti Kongress oli esimene Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu, mis tuli kokku pärast Eesti okupeerimist N. Liidu poolt 1940.a. Vastavalt oli Eesti Kongress volitatud ja õiguspädev astuma samme Eesti Vabariigi seadusliku riigivõimu taastamiseks 1920.a. Tartu rahulepingu ja Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel. Kanadast olid kohal valitud liikmetena Walter Pent, Tönu Parming, Reet Roman-Metsmaa, Ülo Tamre, Markus Hess, Toomas Trei, Hans Lupp, Reet Marten-Sehr, Laas Leivat; asemikuna Veljo Kalep. Toetajatena olid Andres Raudsepp, Kalju Jõgi, Olev Träss, Okke Metsmaa j.t. Vaatasime Estonia konsertsaalist üle tee, kus KGB jälita jad käed rüpes igatsesid vanu aegu, kui selliseid üritusi nurjati. Kõik tajusid, ka iseseisvuse taastamise vastuseisjad, et Eesti Kongress oli suurim rahvaalgatuslik ettevõtmine pärast Vabadussõda. Iga kodanik andis oma panuse, et välja jõuda rahvuse tähtsaima sihini – võtta tagasi oma riik! See oli Eesti Kongressi korraldajate ja saadi kute ülim nõue ning kajastus kodanikkonnalt, kellel õigus vabalt otsus tada oma riikliku korralduse. Eesti Kongressi manifesti suurim tähtsus rahvusvaheliselt oli dekla ratsioon, et Eesti Vabariigi annekteerimise jätkuv mittetunnustamine ja E.V. välisesindajate tunnustamine määrab ühtlasi E.V. kodanikkonda kõrgema riigivõimu kandjana ning kinnitab riigi suveräänsuse jätkuvat tunnustamist. Manifest tegi ka teatavaks välismaailmale eesti rahva tahte taastada iseseisev Eesti Vabariik de facto. Eesti kodanike komitee liikumine, millest sündis Eesti Kongress, oli rahva julge isemeelne tegutsemine. Kongressil virgutus rahva meele kindlus, mis aitas hoida sirget kurssi. Mitmete eesti tolleaegsete Nõukogude poliitikute vastuseis ning N. Liidu hoiatused ei suutnud mõ jutada Kongressi kindlameelsust. Eesti Kongress tugevdas eestlastes usu, et kui riik jääb ellu, jääb ka ellu rahvas. Kongressil puudus nii teisi alternatiive kui kompromisse. Võimalus saada Nõukogude bloki ,,suveräänseks liikmeks“ ei saanud ju olla eesti rahvusena ellujäämise eesmärgiks. Sellist otsuse- ja meelekindlust tähistame nüüd ja jätkame tulevikus. LAAS LEIVAT
Leedu Vabariigi taastamise 30. aastapäeva puhul heisati Vilniuse Iseseisvusväljakul Balti riikide lipud Leedus pühitseti 11. märtsil Leedu riigi iseseisvuse taasta mise 30. aastapäeva. Lipuheis kamise tseremoonial Vilniuses Seimi kõrval asuval Iseseis vusväljakul avaldas koos teiste välisministritega austust Leedu riigile ja rahvale ka välisminister Urmas Reinsalu. Leedu riigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeval heisati kõikide Balti riikide – Leedu, Läti ja Eesti lipud ning Balti riikide kaitsevägede ühisorkestri esituses kõlasid ka kõigi kolme
riigi hümnid.
Kanada valitsus teatas suurest rahaeraldusest COVID-19-ga võitlemisel
WHO kuulutas koroonaviiruse pandeemiaks
OTTAWA. Kanada föderaal valitsus eraldab üle $1 mil jardi eesmärgiga võidelda ja leevendada COVID-19 puhan gu mõjusid Kanadas. Kanada peaminister Justin Trudeau koos mõnede kabinetiministritega teatasid vastavast laiaulatuslikust plaanist kolma päeva hommikul. ,,Reaalsus on, et viirusest mõjutatud inimeste arv jätkab suurenemist. Kanadal on seni läinud hästi… aga ma tean, et inimesed üle riigi on mures,“ ütles peaminister. ,,Meil on vastutus kindlustada, et Kanada on valmis kõikideks stsenaariumi deks ja me võtame seda vastutust väga tõsiselt.“ Peaminister kinnitas, et valitsus on ette valmistunud võtma kasutusele lisameetmeid kui olukord muutub, tuues näiteks ärimõjutusi mitmes sektoris. Uus plaan, mis hõlmab majandus- ja tervisealaseid toetusi, sisaldab endas kolme suurt kulutuste ala: rohkem raha viiru sega seotud olevateks teadus uuringuteks, rohkem toetust provintsidele ja territooriumi dele tervishoiusüsteemi vajadusteks viirusega tegelemisel, ning ooteperioodi eemaldamine töötukindlustuse saamiseks neile töötajatele, kes on karantiinis. Valitsuse sõnul vaadatakse ka lisameetmete võimalusi, näiteks sissetuleku toetamist kanadalaste jaoks, kes ei saa töötu kindlustust või haigushüvitust. ,,Mitte keegi ei tohiks muretseda oma töökoha pärast, kui nad on karantiinis. Mitte ükski tööandja ei tohiks tunda, et nad peaksid töötaja lahti laskma viiruse tõttu. Me saame teid toetada, ja me teeme seda,“
Leedu kuulutas end uuesti iseseisvaks 11. märtsil 1990. Erinevalt Eestist ja sarnaselt Lätile ei möödunud iseseisvuse taastamine veretult. 13. jaanuaril 1991 kaotas Vilniuse teletorni kaitsmisel kokkupõrgetes Nõu kogude sõjaväelastega elu kokku 14 inimest. Aastal 1991 sai Leedu koos Eesti ja Lätiga ÜRO ning 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. (VMPT/EE)
Kolmapäeval toimunud WHO pressikonverentsil teatas maailm a terviseorganisat sioon, et koroonaviirus on võt nud pandeemia ulatuse. WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles, et on sügavalt mures leviku taseme pärast, mistõttu kuulutati uus koroona viirus pandeemiaks. ,,Pandee mia ei ole sõna, millesse tuleks suhtuda kergelt,“ ütles ta. COVID-19 on esimene koroo naviiruse tüvi, mis on põhjustanud pandeemia. Viimase kahe nädala jooksul on koroonaviiruse juhtumite arv väljaspool Hiinat 13kordistunud ja mõjutatud riikide arv on kolmekordistunud. Pandeemiaks nimetatakse viirust, mis võib põhjustada haigust või surma ja levib püsivalt inimeselt inimesele üle maailma. (D/EE)
Tallinnas avati uuesti Ungari saatkond Sel nädalal avasid Eesti välis minister Urmas Reinsalu ja Ungari välisminister Péter Szijjártó Maakri tänaval uue Ungari saatkonna ruumid. Saatkond suleti 2014. aastal ja Ungari valitsus põhjendas seda rahapuudusega. Samal aastal sulges oma saatkonna Ungaris ka Eesti, kes põhjendas seda välisteenistuse paindlikkuse ja vähese konsulaartegevu sega. Eesti avas saatkonna Budapestis uuesti 2018. aastal. (D/EE)
ütles peaminister. Valitsuse toetuspakett sisaldab ka kommunikatsiooni ja rahvatervise alast teavitamist, reisimisega seonduvaid meetmeid jmt. (Lüh. CTV)
Esmaspäeval möödus 76 aas tat Nõukogude lennuväe pom mirünnakutest Eesti linna dele. Sel puhul helistati kiri kute kelli ja toimusid mäles tusüritused. 6. märtsil 1944. aastal pommitati puruks Narva. Selle järel pommitati 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl kahes laines Tallinna. Nõukogude pommitajad heitsid kell 19.15–1 ja kell 3-6 Eesti pealinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnakutes said peamiselt kannatada rahulike elanike kodud. Tallinna kesklinnas süttis eest luse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Lin naarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja kahjustada sai 3350 maja. Oma kodust jäi ilma umbes 20 tuhat inimest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. 1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbru ses. Esmaspäeva keskpäeval toimus mälestusteenistus pommitamisohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul, kus hingepalvuse pidas preester Justinus Kiviloo. Õhtul oli mälestusteenistus Niguliste kirikus. Kell 19.15 hakkasid lööma Tallinna kirikute leinakellad. Harju tänava ääres süüdati mälestusküünlad.
Olümpias süüdati Tokyo suveolümpia mängude tuli Neljapäeval süüdati Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete ees XXXII suveolümpiamängude tuli. Sel korral viidi pidulik tseremoonia läbi ilma publikuta. Viimati viidi olümpiatule süütamise tseremoonia läbi pealtvaatajateta 1984. a Los An ge lese suveolümpiamängude eel. Olümpiatõrvikut kandis esimesena laskmise olümpiavõitja Anna Korakaki. Tokyo OM tõrviku teekond kestab 133 päeva, Jaapanisse jõuab tuli 20. märtsil. 24. juulil jõuab tuli Tokyo uuele olüm piastaadionile. 1,2 kilogrammi kaaluv tõrvik on tehtud alumiiniumist, millest 30 protsenti pärineb 2011. aasta maavärina tagajärjel ehitatud ajutistest eluruumidest. Kaasaegsetel olümpiamängudel põles olümpiatuli esmakordselt 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esimest korda 1936. a Berliini mängude eel.
