12
EESTI ELU reedel, 20. märtsil 2020 — Friday, March 20, 2020
Rootsi sõjaväeluure peab võimalikuks eskalatsiooni Läänemere piirkonnas
Ees (vas) Mart Leetmaa, Anne Altosaar, Aino Arik, Agnet Tõke; taga pastor Matthew Schulz, Tiiu Põldma nõukogu esinaine, Carole Desmarteau, Karl Raudsepp.
Pastor Matthew Schulz teenistusel.
Montreali eestlaste tegevusest uuel aastal Koguduse 71. aastapäev Montrealis on kiriku saalides olnud mitu tegevust jaanuaris ja veebruaris. Aasta algas kogu duse 71. aastapäeva pü hitse misega, kus jutluse pidas pastor Matthew Schulz. Pärast teenis tust peeti koguduse aastakoos olek koos lõu naeinega. Külm laud oli serveeritud Andres ja Agnet Tõke poolt. Pärast lõunat jagas koguduse nõukogu esi naine Tiiu Põldma eestluse elust kiriku saalides üle aastate. Aastakoosolek läks hästi korda ja uudised olid head, mainides et Montreali koguduse elu läheb ilusti edasi samas kohas. Aktiivne tegevus veebruaris Üritusi veebruarikuus on ol nud eriti tihedalt. Algas kuu Montreali Eesti seltsi aasta koosolekuga ja 16. veebruaril toimus pastor Mira Salme lai
Esineb Hille Viires.
neni installatsioon Soome kiriku pastoriks meie kirikus. EV 102 pühitsemine Eesti Vabariigi aastapäeva pühitseti Montrealis 23. veeb ruaril 2020 koos koguduse uue nõukogu ametisseseadmisega. Kirikuteenistus algas uue nõu kogu sisseõnnistamisega ja pastor Matthew Schulz pidas ilusa tseremoonia. Pühitseti ka EV102. aastapäeva kirikus ning kogudus laulis Eesti hümni kirikus jumalateenistuse lõpul, nagu on olnud alati kauniks traditsiooniks. Jumalateenistusele järgnes kiriku all-saalis pidulik Eesti Vabariigi aastapäeva pühitse mine. Eestlaste kombe kohaselt oli kaetud ka sünnipäevale ko haselt pidulik lõunalaud eesti pärase külmtoiduga. Uus kogu duse nõukogu esimees Tiiu Põldma pidas kõne, kus rääkis iseseisvuse sünnist ja ka nüüd sest vabastamisest. Mainis, kui das sõda on mitmel viisil peetud, alguses Vabadussõjaga Eestimaal 1918.a. Samuti kõne les ta vabariigi aastapäeva täht susest eesti rahvale üle aastate. Ta nimetas, et Eesti hümn seisab esimeseks isamaa-lauluks, nagu koostatud väljaandes ,,Isamaalaulud“ 2008. aastal. Teine laul oli ,,Eesti lipp“ (,,Kaunistagem Eesti kojad“), mida kõneleja hakkas laulma ja terve saal laulis kaasa. Tiiu Põldma rääkis, kuidas ka Vaba dussõja ajal olid tähtsad ja aita sid rasketel aegadel meeleolu hoida luuletused ja laulud. Ja algas jälle nn laulev revolut sioon – ,,singing revolution“ Koosviibimisel esitas Hille
Möödunud nädalal avaldatud raportis teatas Rootsi sõja väeluure, et julgeolekupoliiti line olukord Läänemere piir konnas on aja jooksul halvenenud. Sõjaväeluure- ja julgeoleku teenistus (MUST) leiab, et ,,Lää nemere piirkonna julge olekupoliitikat mõjutab ka Ühendriikide, Hiina, Venemaa ja Euroopa Liidu vaheline dü naamika“. MUST-i 2019. aasta raportis öeldakse, et piirkonda iseloo mustab suurenenud sõjaline ak tiivsus. ,,See tähendab kasvavat ohtu sõjalisteks vahejuhtumiteks ja vastasseisudeks, mis võivad halvimal juhul eskaleeruda“. Üldiselt jääb Venemaa sõjali selt USA-le ja NATO-le alla, leiab MUST, kuid rõhutab, et Venemaal on võime olla ,,piir kondlikult ja piiratud aja jook sul sõjalises ülekaalus“. Põhjuseks on asjaolu, et NATO ja Euroopa sõltuvad Ameerika tugevnemisest konf likti korral. (ERR/EE)
märkmik
Nr. 11
Riina Kindlam, Tallinn
Terviseameti poolt kehtestatud reegleid ei rikuta. Tegemist on õdedega ehk ühe pesakonna raku esindajatega, kes irdusid (kaugenesid) metsa selle talve viimast lund ja suuska nautima. 15. urbekuul oli see veel võimalik näiteks Arrowhead provintsipargis Huntsville’is, Kotkajärvest törtsuke põhjapool. Vaade on Big East jõele, parimaid kohti Ontarios, kus näha paljastund liustiku jõe suudmekohta (glacial delta) jääajast. Kunagi tekib siia eraldunud (irdunud!) järv, mille nimeks jõekoold ehk soot (oxbow lake). Foto: Riina Kindlam
S P ORT
Ott Tänak lõpetas Mehhiko ralli teise kohaga Möödunud nädalavahetusel peeti autoralli WRC maail mameistrivõistluste kolmas etapp. Mehhikos peetud ralli lõpetati koroonaviiruse tõttu kavatsetust varem. Laupäevast võistluspäeva alustas eestlasest maailmameis ter Ott Tänak neljandalt kohalt ja tõusis päeva lõpuks teiseks. Oma kohta tal enam parandada ei olnud võimalik, sest rahvus vaheline autospordiliit otsustas pühapäevase võistluspäeva ära jätta. Võitis Sebastien Ogier (Toyota), kolmas oli Teemu Suninen (Ford). Pärast kolme etappi on üld järjekord: Ogier 62 punkti, Evans (54), Neuville (42), Rovanperä (40), Tänak (38) ja Suninen (26).
Viires kaks luuletust, Ruth Kerovi ,,Eestimaale“ ja teine etleja onult Ants Viireselt raa matust ,,Seitsme maa ja seitsme mere taha“. Sõna võttis ka Karl J. Raudsepp, lisades kaks uudist Montreali Eesti Seltsilt. Ta tut vustas uut Montreali Eesti Seltsi presidenti Grete Mugu. Teine uudis oli vahva! Üks EKNi selle aasta teenetemärk oli sel aastal määratud Mart Leetmaale, kauaaegsele Mont reali ühiskonna aktiivsele tege lasele. Pidulik koosviibimine lõpe tati piduliste ühislauluga ,,Hoia Jumal Eestit“. TIIU PÕLDMA
Eesti aasta lind 2020 on tuttpütt, great crested grebe. Foto: Remo Savisaar
Irdume metsa Päike ikka paistab. Veed vulisevad, loodus sahiseb, kahiseb, kumab. Põhja pool lumehan ged veel hingavad, krabise vad. Järvejää teeb uskumatut teatrit. Loodus hakkas liikuma, linnud rändama samal ajal kui koroona viirus. Kuu letudes riikide ja Maailma Terviseorganisatsiooni nõuandeile viiruse leviku tõkestami seks (peatamiseks) inime sed eraldusid üksteisest, kaugenesid, irdusid. Irduma on huvitav sõna, mida õppisin kunagi Kotkajärve Metsaülikoolis, huvitaval kombel just vabas looduses, kuhu tuldi, risti vastupidi, kobarasse kokku. Irduma tähendab millestki lahti ütlema, eralduma. Tore „Eesti keele seletava sõnaraa matu“ näide: pähklid irduvad lüdidest. (Lüdi on eesti sarapuu pähklite, aga ka tammetõrude väline kiht ehk tupp, mida pähk lil käinud inimene eemal dab; siis öeldakse, et ta lüdib pähkleid). Inimene võib irduda elust, rahvast irduda kunstist. Toredal kombel, kuigi hetkel suuri kogunemisi ja inimeste vahelist kontakti taunitakse (mõistetakse hukka), ei keela keegi looduses, värskes õhus lii kumist, kui kedagi võõrast näiteks kukile ei võta. (Ära roni niisama igaühe kanuusse!) Eesti sotsiaalmeedias on nalja visatud selle üle, võrdlevate fotodega,
kuidas muidu istuvad inimesed toas kõrvuti, igaühe nina oma nutitelefonis ja nüüd, väljakuu lutatud eriolukorras, matkavad (lõpuks!) hoopis suurearvuliselt vabas looduses, naerulsui. Õnneks on ka palju, mida saab eraldatud olekus oma ko dus teha. Muuseumid pakuvad interneti teel virtuaalseid (ku juteldavaid) elamusi, muuseu mikülastusi. Pakutakse veel kontserte ja muidugi on palju lugeda ja kuulata, nt toredaid raadiosaateid ja taskuhäälingud (podcasts). Emakeelepäeva igaaastane Vikerraadio e-etteütlus jäi 14. skp ära, ikka vajadusest keskenduda hetkel muule. Kuid jagati toredaid harjutamisvõi malusi, lausa 22 õigekeelsustesti, millega on tore praegusel ajal ennast proovile panna: https:// keeleabi.eki.ee/?leht=11. Looduskalendri võrgulehelt saab minna otsepildis kalju kotkapesa äärele, Vilsandi randa hülgete sekka (www.looduskal ender.ee). Väljavalitud looma pildi avanedes klõksa pildile ja see avaneb otsepilti YouTube’i vahendusel. Muuseas, Eesti tänavune aasta lind 2020 on tuttpütt. „Euroopa ühe erakordsema väli musega veelind äratab tähele panu omapärase kevadise pul mamänguga,“ kirjutab Eesti Ornitoloogiaühing. Selle kauni sulelise ja paljude teiste imetle mine lohutab väga meelt ja an nab tiivad sel keerulisel irdumisajal: www.eoy.ee).
