4
EESTI ELU reedel, 20. märtsil 2020 — Friday, March 20, 2020
Nr. 11
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK
Koroonaviirus pani Eestis spordielugi seisma
Osa saadikutest esimesel Eesti Kongressil Estonia kontsertsaali laval. Siin on näha peatset Eesti presidenti, peaministrit, ajaloolist vabadusvõitlejat, oluliste organisatsioonide esimehi, tuntud eesti kirja nikke, saadikuid Rootsist (Sven Hanson ja Hain Rebas), USAst (Mäido Kari) ja Kanadast (Laas Leivat ja Tönu Parming). Foto: Andres Raudsepp
Esimene Eesti Kongress 1990 – tunded ja järeltunded Andres Raudsepp Hindan kõrgelt meeldetuletusi ja selgitusi, mis hiljuti avaldet esimesest Eesti Kongressist. Seoses sündmusega, mis leidis aset 30 aastat tagasi ja mida hiljuti pidulikult tähistati, leian end nüüd erakorralise ülesande ees. Eesti Elu toi metaja tegi minule ettepaneku panna kirja oma tundeid, st mitte andmeid, sellest sündmusest. Nüüd, mil ajaloolised selgi tused on ajakirjanduses taas kirja pandud, kas on isiklikku ja kuidagi abstraktsemat järelkaja veel vaja? Kas see pakub luge jale midagi väärtuslikku? Aga teen siinjuures vähemalt mõned katsed. Esimene küsimus: Kuidas väljendada sõnades seda, mis valitsesid inimese sisemuses ja mis seni veel väljendamata? Peale selle, tunded on isiklikud ja kuuluvad minule. Ja mõnede tunnete üle ma pole sugugi uhke. Näiteks mispärast valisin kodumaale naasmiseks Kong ressi ja mitte mõned kuud hil jem toimuva üldlaulupeo? Vas tus: Mu vanim tütar, tollal 14aastane, teatas, et tema läheb rahvatantsurühma koosseisus laulu- ja tantsupeole, mis toi mub Tallinnas. See siis 1990. aasta keskpaiku. Minul tekkis kohe mingisugune üleolev kade duse tunne. Kuidas tohib mu laps minna enne mind minu sünnimaale? Mina polnud kodumaal veel uuesti käinud, vaatamata sellele, et mitmed mu tutvuskonnas olid seda juba loogiliselt teinud. Olid ju iseseisvuse ilmed ha kanud paistma ja juba kostsid uued isamaalaulud. Minu veidi range põhimõtteline hoiak ilm nes kord minu vastuses kirjanik Arvo Valtonile, kes aasta varem Austraalias küsis minult, kas olen kodumaad külastanud. Vastasin uhkelt, et kuidas tahak sin ebaõiguslikult okupeerivalt Nõukogude Liidult küsida luba OMA kodumaad külastada? Kirjaniku lakooniline vastus: Aga meie oleme pidanud selles
kõntsas kogu aeg elama. Vastus oli minule mõjuv. Igatahes ületasin oma vastu meelsed tunded ja leidsin varem toimuva Eesti Kongressi alusel võimaluse olla esimene oma perekonnas, kes kodumaa pin nale oma jalad seab. Teine tunne oli mitmekord selt asjale lähedasem. See haa ras mind, kui hakkasin nägema laeva pardalt kodumaa randa. Olin vaid seitsmeaastane, kui pidin perekonnaga kodumaalt lahkuma. Kuressaare sadamas võttis vanaema maast kivikese ja ulatas selle minule kodumaa mälestuseks. Nüüd, 47 aastat hiljem, olin peaaegu tagasi sünnimaal, maal, mille nimel olin võõrsil mõneski tegevuses kogukonna raames hakanud rahmeldama ja vähemalt neljas laulukooris laulma. Nüüd oli kõik selle tegevuse põhjus konkreetselt silme ees ja peat selt jalge all. Kolmas tunnetus oli tänu meelsus, mis Tallinna saabudes pani mind imetlema kodumaiste organiseerimise võimet. Olin teatanud mu reisi korraldajatele, et saabun Eestisse kui ajalehe ,,Vaba Eestlane“ kirjasaatja. Leidsin Tallinnas parima mää ratud istekoha Estonia kont sertsaali rõdul ja ööbimiseks avara toa Olümpia hotellis. Need siis nagu kingituseks. Ma polnud ju mingi delegaat ega saadik, aga mind võeti uhkelt ja lugupidavalt vastu. Kongressil sain kuidagi ko duse tunde. Seda eriti, kui kohtusin kongressi saadikutega, keda tundsin, nagu René Eespere ja Jüri Toomepuu, kes mind lahkelt tervitasid. Tekkis tunne, nagu olen sõpradega koos. Tunnetasin ka tasakaalu mõistet kongressi laabumisel, kui sain aru, millisel moel soo vitakse minna iseseisvuse suu nas. Samm-sammult. Kui mõned tuntud saadikud tegid ettepa neku iseseisvus kohapeal välja kuulutada, ei soovinud enamus koheselt seda veel vastu võtta. Siis aga toimus Kongressil prahmakas. Kohale oli saabunud paarimeheline esindus Leedust.
Teatati, et nende kodumaal on iseseisvus deklareeritud. Pool kohalolevast rahvusvahelisest ajakirjandusest pöördus kohe Leetu. Kaotasime maailma tähe lepanu. Minus tekkis ühest küljest pahameel, sest kuidas võisid meie saatusekaaslased nii äkki iseseisvalt ja ettevaatama tult toimida. Samas kahjutunne, miks meie ikka samuti ei teinud. Olen 30 aasta jooksul tihti mõelnud nendele sammudele iseseisvuse taastamise suunas. Jäi valitsema kaine mõistus, kusjuures eestlastel ei toimunud ükski inimkaotus, mis juhtus Lätis ja Leedus. Kui nimetada veel mõnda tunnet, siis kindlasti uhkus kodumaiste eestlaste järjekindlusele, kui kodanike komiteede kaudu suutsid kodu eestlased end registreerida nii suurearvuliselt kui Eesti Vaba riigi kodanikud – peaaegu 800,000 rahvuskaaslast – vaata mata olukorrale, mil neid oli pikemat aega ümbritsenud nõu kogudelik meelevald. Eesti rah vas oli võimeline ületama mine viku kartused ja avaldama oma südamesoovi. Taastada Eesti vabariik! See uhkuse tunne valitseb ikka minu sees. Ka järeltunde na, kui tunnen end hingest ja vaimu poolest, koos kodumaiste rahvuskaaslastega, ühiselt eest lasena. Seetõttu ma ei ole ka hetsenud oma valikut teha Eesti Kongressi oma rahvuslikuks pidepunktiks ka kõige mõju vamalt haarava üldlaulupeo üle.
Pirita hotellist võib saada vajadusel haigla Pirital asuv hotell tegi pea minister Jüri Ratasele ettepaneku, et kui koroonahaigete hulk on nii suur, et haiglakohti enam ei jätku, siis pakub hotell võimalust hakata raviasutuseks. Pirita Marina Hotel & Spa juhtide teatel on hotellis 267 tuba, kaks eraldiseisvat medit siinitiiba, samuti restoran koos köögiga, mis võimaldab toit lustada suure hulga inimesi. Hotellijuhid soovivad Ratase
Veel eelmisel nädalal möllas koroonaviirus kusagil kaugel Hiinas ja Itaalias. Ja siis äkki oli see Eestiski tõsine kõiki, eriti aga vanemat generatsiooni ähvardav reaalsus. Praeguseks on piirid Eestis ja Euroopas kinni, laevu ja lennukeid peaae gu ei sõida, koolid ei tööta, spordiklubid ja võimlad-ujulad on kinni ning üritusi korraldada ei tohi. Elu, sealhulgas spordielu seisab täiega. Isegi rahvus ring häälingu spordiuudised panid end pausile. Midagi sellist pole kunagi olnud. Ja keegi ei tea, kui kaua suur segadus kestab. Kuu, kaks, kuus? Kurbloolisus on, et koroona viiruse Eestisse jõudmisel ja vo hamisel (nende ridade kirjuta mise ajal 205 nakatunut, sur nuid õnneks veel mitte) on roll ka spordil. Nimelt tuli Milano võrkpallimeeskond Saaremaale eurosarja mängule (saarlased keeldusid Itaalia nakkuskol desse lendamast) ja tõid pisila sed Eestisse. Kui rahvasportlane võib toonust hoida ka metsas joostes ning tavalisele võistlejale ei tee kuu trennipuhkust suurt midagi, siis augustis Tokyos (loode tavasti) toimuvaks suveolüm piaks valmistujad on korralikus mures. Tippsport on tuumatea dus, raske töö, tähtsus on igal pisiasjal, aga nüüd on võimlad lukus ja piirid ka. Tõsi, just nende ridade kirjutamise aegu tuli teade, et 112 olümpiasport lasele teeb Eesti valitsus Auden tese saalis ja Pärnu Kalevi sõudebaasis treenida lubava erandi. Tore seegi.
praegu lahtine. Igatahes järg miseks kavandatud Argentiina rallit aprillis päris kindlasti ei tule. Kõik sõltub sellest, kui kiiresti koroona vaibub või talle arstim leitakse. Aga ralliteemadel oli prob leeme, et mitte öelda tüli Eestiski. Läbi aastate arendati Lõuna-Eesti rallit, viimati ni metati seda Rally Estoniaks ja siia tulid enne Soome MM-rallit tuhandete eestlaste ette kihu tama kõik maailma tehase meeskonnad. Korraldajad eesot sas endise ralliässa Urmo Aavaga hellitasid mõtteid ko guni maailmameistrivõistluste etapiks kandideerida. Kahjuks läks tänavu Rally Estonia korraldustiimi ja Eesti Autospordi Liidu juhatuse vahel piinlikuks tüliks. Pealtnäha oli põhjuseks autospordiliidu nõue Rally Estonia korraldajatele maksta mulluse 2000 euro ase mel nüüd võistluse rahvusvahe lise registreerimise eest koguni 100 000 eurot, aga ilmselt olid tüli ja vastastikuse usalduse kaotamise juured hoopis süga vamal. Tulemus oli selline, millest ei võida mitte keegi – Urmo Aava ja tema tiim teata sid, et tänavu jääb see Eesti suve üks tippüritus (ja seda mitte üksnes spordi mõistes) ära. Rally Estonia päästmiseks viskus suurärimeeste ja teiste rallifännide seas aitamisluba dustega ambrasuurile koguni peaminister Jüri Ratas, aga ilm selt tuli koroonamure peale ja praegu keegi rallist ei kõnele. Ott Tänak küll vihjas, et tahaks väga kodumaa teedel kihutada. Talisport lõppes tühjade tribüünide ees
Autoralli maailmameister Ott Tänak võistles läinud nädalava hetusel MM-sarja kolmandal etapil Mehhikos. Monte Carlo katkestamise ja Rootsi teise koha järel oli vaja nii punkte kui ilmameistri renomee taasta mist. Ott ja ta kaardilugeja Martin Järveoja alustasidki Mehhiko kruusarallit hästi, tõustes kolmanda kiiruskatse järel liidriks. Paraku tegi Tänak seejärel sõiduvea, lõhkus vastu kivi põrgates auto tagavedrus tuse ja kukkus kaheksandaks, liidrist 45 sekundit (rallis terve igavik) maas. Seejärel sõitsid Tänak ja Järveoja jälle perfektselt ja tõusid eelviimase päeva õhtuks teiseks. Aga eelviimane jäi viimaseks, sest maailm hakkas viiruse süül lukku minema ja MM-ralli lõpetati varem, et ral lirahvas ikka oma kodudesse jõuaks. Mis MM-sarjast, kus Tänak jätkab viiendana, edasi saab, on
Lumetu Eesti talisportlased võistlesid sel talvel kusagil mujal ja kui ikka võitmatuna püsiv trikisuusataja Kelly Sildaru väl ja arvata, siis ega erilisi võite ju näidata ole. Eesti ainus Põhja kahevõistleja Kristjan Ilves küll kosus mullusest haigusest ja tänavusest raskest kukkumisest hüppemäel, treenis kogu hooaja koos maailma valitsevate Norra sportlastega, aga jäi maailma karikavõistlustel kokkuvõttes napilt 30 parema seast välja. Murdmaasuusatajaid Eestil mulluse Seefeldi dopinguskan daali järel praktiliselt enam ei ole, küll aga köidab spordisõpru atraktiivne laskesuusatamine. Eestlaste parimaks saavutuseks jäi Regina Oja ja Rene Zahkna teine koht MK-sarja paarisse gateatesõidus, hinnatav oli ka Oja pääs mailma 30 parema mass-starti Nove Mesto MKetapil. Hooaja viimasel võistlu sel Soomes Kontiolahtis, kus võisteldi (ikka viiruse süül) tüh jade tribüünide ees, oli Regina Oja sprindis 27. ja Kalev Ermits 35.
ja kriisikomisjoniga ühiselt laua taha istuda, et koostöökohti ja tingimusi arutada. Samal ajal on teised Eesti hotelliketid teada andnud, et pa
nevad uksed kinni. Tallink sul ges kolmapäevast kolm hotelli ning suletud on ka Vabaduse väljaku kõrval asuva Hotel Palace.
Maailmameister Tänak ja Rally Estonia
