Nr. 11
EESTI ELU reedel, 20. märtsil 2020 — Friday, March 20, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused
USA probleemide keskel Raul Pettai Lubasin kirjutada USA presidendivalimiste arengust ja püüan seda nüüd ka teha, sest siin on viimase kuu jooksul mõndagi huvitavat juhtunud. Andsin eelmises artiklis (vt EE # 4, 31. jaan. 2020) ülevaate USA presidendi valimise kor rast. Teatavasti ei otsusta USA presidendivalimiste lõpptule must üldine, riikliku ulatusega häälte arv, vaid seda teeb nn. ,,valimiskogu“ (Electoral Col lege) hääletus, kus igal osariigil on kindel arv hääli, vastavalt osariigi elanike arvule. Põh ju seks on, et USA on föderatsioon, liitriik, milles osalejatel on jurii diliselt teatud iseseisvus. Seda põhjustas omakorda asja olu, et kui USA loodi 18. sajan dil, ühinesid üle mandri asuvad
13 kolooniat, mis aga olid üsna erinevad nii looduse kui ela nikkonna poolest. USA-s on teatavasti välja ku junenud kahe partei süsteem: vabariiklased (Republicans) ja demokraadid (Democrats). Kuna presidendi ja viitsepresidendi valimine on riiklikult suurima tähtsusega sündmus, siis käib sellega kaasas keeruline rituaal. Mõlema partei kandidaadid hakkavad juba varakult häält tõstma ja oma populaarsust üles ehitama. Kuna sel korral on riik sisepoliitiliselt eriliselt lõhe ne nud, siis on kisa-kära rohkelt. Selle aasta novembris toimuv presidendi valimine ise on kogu asja lihtsam osa, sest siis on selgunud kummagi partei lõplik kandidaat, kelle saatuse otsus tavad valijad. Aga juba aasta varem algab võitlus partei kan
didaatide endi vahel ja see on olnud üsna äge. Järgmise sam muna korraldab iga partei eel valimised (primary) kõikides osariikides, mille alusel iga kandidaat saab suvel toimuva partei kongressi jaoks teatud arvu delegaate. Partei kongress on suursündmus, kuhu kümned tuhanded poliitikud ja teised tegelased kokku tulevad. See kestab 3-4 päeva ja seal on rohkelt vägevaid kõnesid ja muid demonstratsioone! Lõpus valivad kongressi delegaadid oma partei kandidaadid presi dendi ja asepresidendi kohta dele. Kui ma ei eksi, on demok raatide kongressil lõplike hääle tajate arv 4700 ligidal. Demokraatide kongress toi mub 13.-16. juulini Milwaukee’s (Wisconsin). Arvestades presi dent Trumpi ebapopulaarsust, on demokraadid olnud eriliselt aktiivsed, et teda ametist välja kangutada. Nii tõusid demok
KOV valimised versus inimeste tervis ehk miks on koroonaviirusel Prantsusmaal hea levida Alates 24.01.2020 on Prantsus maal tänahommikuse (18.03.) seisuga ametlikult registreeritud 6633 koroonaviirusesse haigestunut ja 149 surmajuhtumit, mis loomulikult ei näita asjade tegelikku seisu, sest haigestunuid on kordades rohkem. Riigis on kehtestatud ohustaadium 3 ja valitsus on seadnud ülesandeks ära hoida ja piirata haiguse levikut. Lihtsamaid haigusjuhtumeid enam testida ei jõuta. Meet metega on Prantsusmaal lootusetult hiljaks jäädud ja Hiina või lähinaabri Itaalia näidetest ei ole palju õpitud. President Macron teatas küll reedel, et alates 16. märtsist suletakse lasteaiad, koolid ja ülikoolid, kuid tundus, et ei valitsus ega prantsuse rahvas ei võtnud nädalavahetusel koroo naviirust siiski veel piisavalt tõsiselt. Pühapäeval, 15.03. 2020 toi mus nimelt Prantsusmaal koha like omavalitsuste valimiste esi mene voor. Valitsus ei pidanud vajalikuks valimisi koroonavii ruse pandeemia tõttu edasi lükata. Esmaspäeva hommikustes uudistes keskenduti valimis tulemustele ja räägiti pikalt sel lest, et 39% valijatest polnud valimas käinud. Pooldati seda, et ka teine voor selle nädala lõpus peaks aset leidma, sest muidu ei vastavat valimiste kor raldamine põhiseaduses sätes tatule! Inimestel paluti kaasa võtta oma kirjutusvahend ja nende käsutuses on koroonavii ruse vältimiseks desinfitseerivad geelid. Kas sellised meetmed on tekkinud pandeemia olukorras siiski piisavad? Tundub, et Prantsusmaal ei seata inimeste tervist hetkeolu korras esiplaanile, kohalike
omavalitsuste valimised on täht samad! Samal ajal ei kajastu ametli kult toodud andmetes kogu haigestunute hulk, mis on tege likkuses kordades suurem. Haig laid ja kogu prantsuse tervis hoiusüsteemi on tabanud täielik kollaps, kusjuures koroonasse haigestumise tipp Prantsusmaal saabub suure tõenäosusega alles järgnevatel nädalatel, sest viirus levib jõudsalt. Miks saab koroonaviirus Prantsusmaal hästi levida? Esiteks, kuna kätepesemine on prantslastele võõras. Olen seda aastate jooksul täheldanud, kui tualetijärjekordades ooda nud olen. Inimesed väljuvad kabiinist ja lahkuvad käsi pese mata. Nüüd eelistavad paljud kätepesemisele antibakteriaalset geeli. Ka seda olen ise koge nud, kui medõde või ämma emand tuli koju kontrollima mu äsja sünnitanud miniat ja pa lusin neil käsi pesta, vastasid nad, et kasutavad antibakteriaal set geeli. Nad ei pese käsi ja külastavad üht haiget teise järel. Teiseks, prantslased tervita vad, andes põsemusi. Selles osas on praegu inimesed jagu nenud kahte leeri: on inimesi, kes juba eemalt näitavad, et nad ei anna hetkel põsemusi ega ka kätt teretamiseks. Ka televisioo nis on viimastel nädalatel palju näidatud, et põsemusi ja terekäe andmine aitavad viiruse levikule kaasa. Loodetavasti on see mõningast mõju avaldanud. Kolmandaks ei suuda sot siaalselt aktiivsed prantslased koju karantiini jääda. Minu lapse tšelloõpetaja saatis mulle reedel sõnumi, et ta ei saa tundi anda, kuna kiirabiarst ei lubavat tal haiguslehte lõpetada, sest tal on palavik ja äge köha. Ta pidi koju karantiini jääma, mida ta enne reedet polnud teinud.
Muutusin ärevaks, sest mu laps hakkas 10. märtsil tugevasti köhima, seejuures palavikku tal ei olnud. Küsisin õpetajalt, mil lal ta haigestus ja sain teada, et 2. märtsil, aga meile andis ta sellest teada alles 13.03!!! Arvestades peiteperioodi, pidin valmis olema, et ka minu laps võib olla koroonaviirusesse na katunud. Kaks nädalat tagasi oli toimunud tšellokontsert, kus osalesid mitme linna lapsed ja nende vanemad. Ka nemad võivad olla viiru sekandjad või juba haiged. Helistasin hädaabinumbril 15, aga sealt sain vaid kutsuvat tooni ja seda korduvalt, päeva jooksul uuesti valida proovides. Proovisin rohelisele infoliinile helistada ja pooletunnise oota mise järel oli mul õnne. Küsi sin, kuidas saaksin lasta oma last koroona suhtes testida. Vastati, et helistagu ma häda numbril 15. Vastasin, et see ei vasta ja liin on ilmselt lootuset ult ülekoormatud. – Jah, te pole ju ainuke. – Mida siis antud olukorras teha? – Minge pere arsti juurde. – Koroonakahtluse puhul perearsti juurde? – Helistage siis 15. Täiesti lootu setu olukord. Kuna lapse olukord on sta biilne, otsustasin teda ise kodus jälgida ja leevendada köha ko duste vahenditega. Pean lootma, et ehk tal ei ole koroonat. Kui aga inimene nüüd ikkagi tõesti raskes seisundis abi peaks vaja ma, oleme hetkel fakti ees, et meie hädaabinumber 15 lihtsalt ei reageeri. Peab ise autosse is tuma ja haiglasse sõitma, kus juba tavaolukorras tuleb tavali selt 4-8 tundi oodata. Ja kui saabudes veel koroonat endal ei ole, siis haigla ooteruumis oo dates selle kindlasti külge saab. Neljandaks ei võtnud prant suse valitsus õigeaegselt kasu tusele vajalikke meetmeid, et
raatide ridades peaaegu 30 kan didaati, supermiljonäridest tava liste poliitikuteni, mehi ja naisi. Suurem enamus neist langes välja juba aasta alguses. Kaa lukamad kandidaadid nagu Elizabeth Warren, Mike Bloom berg, Amy Klobuchar ja Pete Buttigieg, pidasid visalt vastu, kuid langesid märtsi alguses. Nüüdseks on jäänud veel vaid kaks: eelmise administratsiooni asepresident Joe Biden ja senaa tor Bernie Sanders. Sanders on äärmuslik sotsialist, Biden see vastu kesktee (middle-of-theroad) poliitik. Nad olid enamvähem tasavägised, kuni märtsi alguses toimunud eelvalimised andsid Bidenile võidu kümnes osariigis. Sellega läks ta San dersist tunduvalt ette, nii et demokraatide kongressil on oo data Bideni võitu. Kuna mõle ma siht on Trump iga hinna eest kõrvaldada, siis on järgmised neli kuud (kuni demokraatide
kongressini) põnev aeg. Vahe palaks olgu mainitud, et naiste osakaal presidendivalimistes on kasvamas – minu arvates hea tundemärk. Nii Biden kui Sanders on mõista andnud, et kui nad kandidatuuri võidavad, valivad nad asepresidendiks naisisiku. Vabariiklaste kongress toi mub 24.-27. augustil Char lotte’is, NC. Viimastel on sel aastal lihtsam, sest peale väge vate kõnede ja muu pidutsemise kinnitatakse senine president Trump ja ta abi Pence auto maatselt vabariiklaste kandi daatideks. Nii näib asi jooksvat mööda regulaarseid roopaid, ehkki suurema mürinaga kui tavali selt. Ometi on sel korral män gus uudne ja ähvardav tegur – maailma haaranud koroonavii ruse epideemia. Kuidas see kõike mõjutab, seda näitab vaid aeg.
koroonaviiruse levikut takistada. Alles 16. märtsist on lõpuks kogu Prantsusmaal lasteaiad, koolid ja ülikoolid suletud. Pal jud vanemad aga ei saa aru, et püsida tuleb kodus. Minu laps oli laupäeval ja pühapäeval kut sutud kahele sünnipäevale, mis toimusid suurtes mängumaja des. Küsides, kas antud olukor ras oleks targem sünnipäev edasi lükata, sain vastuseks, et mängusaalist oli kinnitatud, kõik on kontrolli all ja desinfit seeritud. Ronimisseinad, mida kasutavad mitmekümned lapsed päeva jooksul? Kiivrid, mida kasutatakse korduvalt üksteise järel? Tänan, ei. Tühistasin oma lapse mineku, aga pidu toimus. Teine lapsevanem tühistas pärast mitmete sõnumite vahe tamist peo, öeldes et tema 10-aastane tütar on nüüd väga õnnetu, kuna ei saa aru, miks sünnipäevapidu ära jäi. Spordiklubist sain reedel ja laupäeval korduvalt e-maile, et sport on parim vahend viirusega võitlemiseks. Basseinis kaitseb teid viiruse eest kloorivesi, mis olevat desinfitseeriva toimega!!! Eile lõpuks ometi tuli e-mail, et klubi on suletud. Teleuudistes näidati restora ni pidajat, kes demonstratiivselt oma püsikliente musitas, näi dates et tema ei karda midagi. Ka paljud intervjueeritavad, nende hulgas eakad inimesed, ostsid turul lahtist kaupa ja hir mu ei tundvat. Vanavanemad on ka organiseeritud oma lapselap si hoidma, kuna vanemad pea vad tööle minema. Kaugtöö on soovitatav, aga seda Prantsus maal siiski paljud ei eelista. 16. märtsi õhtul teatas presi dent Macron õhtustes uudistes, et 17. märtsi keskpäevast kehtib Prantsusmaal eriolukord ja täie lik liikumiskeeld. «Me oleme sõjas,» kordas president mit meid kordi ja manitses prantsla si koju jääma. Kes keelu vastu eksib, peab maksma 135 eurot trahvi. Hädavajalike käikude (toidupoodi, apteeki, arsti juurde minek) puhul tuleb
siseministeeriumi kodulehelt alla laadida ja välja trükkida dokument, kuhu tuleb kirjutada väljas liikumise põhjus ja see allkirjastada. Pariisis on korra tagamiseks 100 000 politseinik ku, kes meetmetest kinnipi damist kontrollivad. Kohalike omavalitsuste valimiste teine voor lükati koroonaviiruse tõttu edasi, samuti pensionireformi ja teiste reformide rakendamine. Prantsusmaa peab kohanema eriolukorra ja täieliku liiku miskeeluga. Kui pühapäeval oli parkides ja Pariisis tänavatel veel tuhandeid inimesi, siis nüüd on tänavad tühjad. Poodi desse lastakse vaid teatud hulk inimesi ja uste taha tekkisid es maspäeval tohutud järjekorrad. Paaniliselt osteti kokku WCpaberit, kuivaineid, konserve ja kõike muud. Inimesed püüdsid Pariisist põgeneda ja tunglesid rongijaamades ja sõitsid linnast välja provintsi. Teisipäeva kesk päevast on kinni ka muuseumid, teatrid ja teised kultuuriasutu sed. Koolides peaksid lapsed ole ma 16. märtsist kaugõppel, aga meie lapse klassijuhataja suutis lapsevanematele meili õppetöö ga saata alles teisipäeva õhtul pärast kella kaheksat. Selleks ajaks oli möödunud juba kaks koolipäeva kodus. Lapsevane mad pole harjunud ise oma las tega kodus õppima ja protestisid kohe, et liiga palju on õppida ja et nad ei saa sellega hakkama. Kuna pole õpikuid, vaid kasu tatakse palju paljundatud mater jali, tekitab raskusi ka see, et paljudel puudub kodus printi misvõimalus. Omaette teemaks on kujunenud internetiühendus, mis sellisele suurenenud kasuta jatehulgale lihtsalt vastu ei pane. Serverid jooksevad kokku. Näis, kuidas asjad edasi are nevad. Loodame, et eriolukord liikumiskeeluga suudab pan deemiat ohjeldada ja kontrolli alla saada, kuigi esialgu veel lootuskiirt ei paista. MAILIS SÜTISTE-GNANNT Guermantes, 18.03.2020
