6
EESTI ELU reedel, 20. märtsil 2020 — Friday, March 20, 2020
Esitleti Enn Kunila kunstikollektsiooni kajastavat raamatut
Olev Subbi sünniaastapäevaks valmis näitus 12. märtsil avati Eesti Kunstimuuseumi AdamsonEricu muuseumis legendaarse eesti maalikunstniku Olev Subbi 90. sünniaastapäevale pühendatud näitus ,,Olev Subbi. Värvidega ideaalmaailma otsingul“. Näitus esitleb kunstniku varasemat loomeperioodi aastatest 1963-1980. Paraku suleti näitus praktiliselt kohe pärast avamist, kuna Eestis on kõik Kuns timuu seumi näitused ajutiselt suletud. Olukord tuleneb koroo naviirusest tingitud eriolukorrast. Olev Subbi (1930– 2013) oli
Foto: Priit Mürk, ERR Möödunud nädalal esitleti Kadrioru Kunstimuuseumis Eero Epneri koostatud mahukat raamatut ,,Igatsus ilu järele. 25 aastat Enn Kunila kunstikollektsiooni“, mis valmis Kunila 70. sünni päevaks. Raamatusse on koondatud Eesti ühe tuntuima kunsti koguja, Enn Kunila, 25 aasta pikkune töö Eesti kunstiväärtuste talletamisel ja tutvustamisel. (ERR/EE)
Mardi Valgemäe 1935-2020 Pühapäeval, 15. märtsil k.a. su ri hinnatud eesti teatri-ja kirjandusteadlane USAs Mar di Valgemäe. Mardi Valgemäe sündis 10. novembril 1935 Viljandis muu sikaõpetaja pojana. Alghariduse omandas ta Viljandis ja Saksa maal, Geislingenis ning keskha riduse USA-s Lakewoodis, kus ta tegutses ka noorem-skaut masterina eesti skautluses ning organistina eesti ja ameerika kogudustes. Ta lõpetas Rutgersi Ülikooli cum laude, oli Phi Beta Kappa’s ning teenis ohvit serina USA armees. Valgemäe saavutas Woodrow Wilsoni stipendiaadina dok torikraadi inglise keeles ja kirjanduses erialaga võrdlev dramaturgia, California Ülikoo lis Los Angeleses ning määrati sinna abiprofessoriks. Ta on ol nud külalisprofessoriks George Washingtoni Ülikoolis Washing tonis ning alates 1968. aastast oli õppejõuks City University of New York Lehman College’is, kus üliõpilased valisid ta 2012. a aasta õppejõuks. Mardi Valgemäelt on ilmu nud viis raamatut: ,,Accelerated Grimace“, ,,Ikka teatrist mõtel des“, ,,Linn ja teater“, ,,Kau gekõne“ ja ,,Eelarvamusi“. Ta on olnud mitme ajakirja, seal hulgas ka Mana toimetuskollee giumi liige. Valgemäe on tõlki nud eesti luulet, eriti Betti Alverit, proosat – peamiselt Mati Unti ning draamat – Unti ja Paul-Eerik Rummot. Tema poolt inglise keelde tõlgitud Rummo ,,Valguse põik“ oli esi mene eesti näidend Edinburghi festivalil ning koos Andres Männikuga tõlgitud Rummo ,,Tuhkatriinumäng“ esimene eesti näidend New Yorgi elu kutselises teatris. Lisaks on Valgemäe kirjutanud libreto
Kaljo Raidi ooperile ,,Tulised vankrid“, mis esietendus 1996. a kontsertvormis Torontos Glenn Gould Studio suures saalis, kus ta ise esines sõnaliste vahe tekstide etlejana. Mardi Valgemäe tööd on mh vääristatud 1991. aastal Priit Põld roosi nimelise auhinnaga, 1996. aastal Henrik Visnapuu kirjandusauhinnaga, 1998.a Ees ti Kultuurfondi (USAs) au hin naga ning 2013. aastal Valge tähe IV klassi teenetemärgiga.
Põhja-Ameerika kinode kassatulu langes erakordselt madalale Möödunud nädalavahetus oli Põhja-Ameerika kinodele kurb. Nädalavahetuse kassatulu lan ges viimase kahekümne aasta madalaimale tasemele. Põhju seks koroonaviiruse levik, mille tõttu on paljud kinod kehtestanud piiranguid või lausa suletud. Kinode nädalavahetuse kas satulu kokku oli umbes 55 miljonit dollarit, viimati oli see nii nigel 2000. aasta septembris. The Hollywood Reporteri teatel oli isegi 2001. aasta 11. sep tembri terrorirünnakutele järg nenud nädalavahetustel pileti müük kõrgem. Väljaande teatel oli USA ja Kanada umbes 5000 kinost täie likult suletud 100 kino ning ees ootab veel suurem sulgemis laine. (PM/EE)
Nr. 11
Eesti Kirjandusmuuseum kutsub inimesi üles eriolukorra päevikut pidama Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuurilooline arhiiv ja ühendus Eesti Elulood kutsuvad inimesi üles kirja panema mõtteid seoses eriolukorraga. Mõtete kirjapanek näiteks päeviku vormis aitab algatajate sõnul leevendada ärevust ning analüüsida ja mõista selle põhjuseid. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuurilooline arhiiv ja ühendus Eesti Elulood kutsuvad üles pidama eriolukorra päevi kut – mõtisklema selle üle, • kas ja kuidas on igapäevaelu muutunud, • millele pöörate varasemast rohkem ja millele vähem tähe lepanu, • millised on teie suhted lähe daste ja sõpradega, kas ja kui das need muutuvad, • millised on teie hirmud ja lootused. Kirja võib panna ka muutusi riigis või maailmas ning kuidas need mõjutavad argiaelu. Kõik eriolukorra päevikud (või nende koopiad) on pärast eriolukorra lahenemist oodatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuuriloolisse arhiivi. Eriolukorra päevikud saab
Kultuurkapital teatas kirjandusauhindade võitjad Eelmisel neljapäeval tehti teatavaks Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid 2019. aasta teoste eest. Emakeelepäeval, 14. märtsil toimuma pidanud preemiate pidulik üleandmise tseremoonia lükati edasi. Kokku anti välja 12 auhinda 11 kategoorias, laureaadid vali sid välja kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. Kultuur kapitali kirjanduse valdkonna peapreemia anti üle 31. jaanuaril Vaapo Vaherile uurimistöö ,,Hiiumaa kirjanduse lugu“ eest.
Eesti Kunstnike Liidu liige ja vabakutseline kunstnik alates aastast 1967 kuni surmani 19. augustil 2013. Subbi sai tuntuks üsna ruttu. Seda kinnitavad isi kunäitused Eestis ja välismaal ning tunnustus Vilniuse maali triennaalil 1969. a. Tema elust on vähem teada asjaolu, et Subbi oli 1949.a märtsiküüdi tamise ohver ja asus 1949. a märt sist kuni 1957. aastani Siberis Krasnojarski krais sund asumisel. seetõttu katkesid ligi kümneks aastaks tema kuns ti õpingud. Hiljem on Subbi saanud mit meid tunnustusi, teiste hulgas
Olev Subbi. Foto: Jaan Künnap, Vikipedia
on teda vääristatud Kristjan Raua nimelise kunstipreemia, Konrad Mägi nimelise maali auhinna ja, Valgetähe II klassi teenetemärgiga. (ERR/EE)
ERM ootab lugusid ja pilte elust koroonaviiruse ajal Eesti Rahva Muuseum kogub lugusid ja fotosid sellest, kuidas viirusepuhang ja riiklik eriolukord mõjutab ja ümber kujundab Eesti inimeste iga päevaelu ning kuidas uue elukorraldusega kohanetakse. Muuseum kutsub igaüht oma loo ja mõtted lisama lehele Rahvalood. Sealtsamast leiab küsimused, mis kirjutamisel abiks on. Pilte ootab muuseum lehele Pildiait. Teretulnud on jäädvus
E-etteütlus lükati edasi Laupäeval, 14. märtsil oli Eestis emakeelepäev. Sel puhul on tra ditsiooniks saanud e-etteütluse kirjutamine. Selle tekst loetakse ette Vikerraadios ja osaleda saa vad kõik soovijad. Sel korral pidanuks etteütlus toimuma ree del, 13. märtsil, kuid Eestis välja kuulutatud eriolukorra tõttu lükati see edasi. E-etteüt saata aadressile elulood@kir mus.ee või paberil ,,Eriolukorra päevik“ Eesti Kirjandus muu seumi Eesti kultuurilooline ar hiiv Vanemuise 42, Tartu 51003.
Elutööpreemia sai Helga Nõu, kes on kirjutanud juba 1965. aastast nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Allpool valik kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade lau reaate 2019. aastal ilmunud teoste eest: Proosakirjanduse auhinna sai Mudlum ,,Poola poisid“ eest, luulepreemia läks Carolina Pi helgasele (,,Valgus kivi sees“), esseistikapreemia Linnar Prii mägile (,,Luule ja tõde“), vaba auhind Rein Kuresoole (,,Seal, kus talvituvad suitsupääsuke sed“), näitekirjandusepreemia Ott Kiluskile (,,Kirvetüü“) ning laste- ja noorsookirjanduse pree mia Jaanus Vaiksoole (,,King nr 39“) eest. (ERR/EE)
Vaikelu viiruse ajal.
Foto: ERM
tused, kuidas eriolukord on muutnud harjumuspärast ümb ritsevat. Samuti ülesvõtted sel lest, kuidas perega aega veede takse, olgu koduseinte vahel või looduses matkamas ja sporti mas. Kaastöö võib saata ka e-kir jaga: Pille Runnel, ERMi tea dusdirektor, Pille.Runnel@erm. ee lusest võetakse Eestis osa klas side kaupa, kuid kuna praegu on kõik koolid suletud ja dis tantsõppel, ei olnud koolides toimuvate ümberkorralduste tõt tu võimalik etteütlust tundidena läbi viia. E-etteütlus toimub lähinäda latel, kuupäevast teavitatakse avalikkust. Etteütluse toimu mi seni saab enda keeleteadmisi proovile panna erinevates üle sannetes, mille leiab EKI kodu lehel. Tänavune e-etteütluse tekst on inspiratsiooni saanud Jaan Krossist, kelle sünnist möödus veebruaris sada aastat. Teksti koostajad teevad viite ka põhi seaduse 100. sünnipäevale. (ERR/EE)
Kultuurkapitali lastkirjanduse aastapreemiaga vääristatud Jaa nus Vaiksoo möödunud suvisel laulupeol ette kantud teksti auto rina. Foto: EE
