Nr. 11
EESTI ELU reedel, 20. märtsil 2020 — Friday, March 20, 2020
P
E
A
M
U
R
D
M
Ristsõna nr. 994
I
S
T
Ristsõna nr. 993 LAHENDUS Paremale: 1. Pea, 4. Bulk, 8. Boss,
12. Ami, 13. Riia, 14. Erak, 15. Lo kaator, 17. Siit (ja sealt), 18. Eramaa, 19. Ige, 21. BVN, 22. Seekel, 26. Rodeo, 29. Amm, 30. Aka, 31. Amor, 32. Tia (Maria), 33. Sari, 34. Mao, 35. VES, 36. Parem, 37. Marten, 39. PIL, 40. Aa, 41. Illuka, 45. Aara, 48. Koloonia, 50. Gear, 51. (Papa C)arlo, 52. Tba, 53. Alma, 54. Fiat, 55. Sua(ree). Alla: 1. Pale, 2. Emor, 3. (L)aika, 4. Braavo, 5. Uitan, 6. LIO, 7. Karisma, 8. Besee, 9. Ori, 10. Sai, 11. SKT, 16. Amber, 20. Gem, 23. Kaar, 24. EKRE, 25. Laim, 26. Ramm, 27. Omaa(n), 28. Door, 29. Ais, 32. Ten, 33. Sallo, 35. Vea, 36. Piloot, 38. Taara, 39. Pilla(palla), 42. Unts, 43. Kibu, 44. Aaaa, 45. Aga, 46. (K)ael, 47. RAM, 48. Kaf(ka), 49. Ori.
Nädala retsept
PAREMALE:
1. Üldnimetus makaronitoodete kohta. 6. Kellaosuti. 11. Briti tuntud teebränd. 12. Eraomandusse kuuluv maa. 14. Mehhiko indiaanlane. 15. L____, mäles tama. 16. Lips (ingl.k.). 17. Düün, liivakuhjatis. 19. Mars Exploration Rovers. 20. R____, spordi vahend. 22. Karel Čapeki ulmeteos. 23. _____o, raamatu pidamise termin. 24. _____s, alp, edev inimene; kergats. 26. Eesti ohvitser (1912-1961), Raudristi Rüütliristi kavaler. 28. Vorm sõnast ,,saag“. 30. ______r, tuntud Prantsuse luksuskaupade ettevõte. 31. Perepea. 35. Riik Lähis-Idas. 39. Mehenimi. 40. Tik - _____. 42. ______v, hobuse ühtlane jooks. 43. ,,Kellegi poeg“ islamikultuuris. 44. Hääleline, vokaal
ne, ingl.k. 46. Missouri Department of Agriculture. 47. Ž_____, teat. ühiskonnarühma erikeel, släng. 49. Logeleja, laiskvorst. 51. Rullikujuliseks. 52. Kanada 1-dollarise mündi nimetus ingl.k. 53. ______an, valit seja islamimaades. 54. S_____, linn Edela-Ontarios.
Tallinna lähedal. 18. K_____, lõokesetaoline lind. 21. Elektrilööki andev relv. 23. Võistluslik kehaline tegevus. 25. Aasia riik. 27. Ühesugused vokaalid. 29. Piirkond Saskatchewanis. 31. Vigurimees, võrukael, nalja hammas. 32. Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim ALLA: mägi. 1. Väike, tilluke. 33. _______u, 2. Rohupood. õlavöötme luu. 3. Sault _____ 34. American Marie, linn Aeronautical Ontarios. Corporation. 4. Abil, najal. 36. Itaalia luksus 5. Hoiab laeva, moemaja. paati paigal. 37. Vahemere osa. 6. Teat. igihaljad puud. 38. ______r, üks pilt, üksikvõte. 7. Üks Suurjärvistu järvedest. 41. Vala! 8. Šoti päritolu 44. _____k, Torontos mehenimi. elanud Eesti kir 9. Kolonialistliku janik ajakirjanik. riigi peamine osa. 10. Ka______, suhkru 45. Õhuke poolläbipaistev kate. kuumutamisel 48. Eesti maletaja, tekkiv siirupirahvusvaheline taoline mass. suurmeister 11. _____s, (1966-1999). kautšukipuude piimmahl. 50. Government of 13. M_____, linn Norway (lüh.).
Merevaigu seest leiti minidinosauruse kolju Myanmaris leiti 99 miljoni aasta vanune fossiil. See on tõendiks, et dinosauruseid oli tõepoolest väga erinevates mõõtudes: merevaigus säilinud dinosaurusekolju on vaid umbes sentimeetripikkune. Hiina geoteaduste ülikooli
paleontoloog Lida Xing ja tema kolleegid esitlesid oma leidu ajakirjas Nature avaldatud uuri muses. Myanmarist on viimastel aastatel leitud teisigi merevai gus säilinud „aknaid“ mesosoi kumi maailma – dinosauruste sabu, linnupoegi, uusi putuka liike ja mereelukaid –, ent uusi ma leiu teeb eriliseks just selle väiksus, märgib Scientific American. (ÕL/EE)
Seared Scallops with Bacon Crumb and Dill by Paul Lillakas Hands on time: 20 minutes Total Time: 20 minutes Makes: 8 servings Ingredients: 4 slices bacon 3 tbsp mayonnaise 2 tsp finely chopped dill 1 small clove garlic, minced or grated 8 large scallops In large non-stick skillet, cook bacon until crisp; move to paper towel-lined plate to drain. Reserve bacon fat in pan. Finely chop bacon into crumbs. In bowl, stir together mayon naise, dill and garlic. Heat bacon fat over mediumhigh heat. Sear scallops, flip ping once, until browned. About 1-2 minutes per side. Move to paper towel and dry on both sides. To serve: Spread a tsp mayon naise onto each scallop and top with bacon crumb.
Naljanurk Õpetaja kutsub Jukut korrale: ,,Juku, kui sa mind hoo likalt ei jälgi, siis sa ei saa gi teada, kuidas ahv välja näeb.“
7
KARLA KALENDRISABA
Kaheraudne viirus No nüid on see elu küll nii pahupidi pööratud nigu kausi setu kasukas, et ei tea, kump see voodripool on ja kump välimine. Kõik märgid näitavad, et uut sõda oleks vaja. Ega man’d enam kellegi sõdija ole, pole ültsegi tüli- ega riiu imuline inime, aga sõja aegu olid asjad kudagi selgemad ja arusaadavamad. Siis oli meil üksainukene vaenlane, keda oli lihtne ära tunda – täitorniga müts peas ja viisnurk otsa ees, muutkui sülga talle püssitorust tuld vai viruta kranaa diga. Aga nüid on neid vaenlasi kaks. Mitte ei tea, kump neist ullem on ja kuda kummastki jagu saada. Üks on see ko roonaviirus ja teine on sellest tekkind paanika. Mõlemad on nakkavad, mõlemad levivad kiiresti, mõlemad on äävitava toimega ja kummagi vasta pole seerumit ega vastamürki leiutatud. Riigipiirid pannasse kinni, koolid ja kerikud kah, kõrt side kohta pole veel midagi kuuld, no kuda sa ing elad vai oled. Ega viirus ega kuulujutt kumpki piiripunktis kellelegi passi näita, lipsavad viuhti läbi, ei neid pea trellid ega käe rauad. Kõik kardavad, et viirus poeb koolis aabitsa vahele ja kerikus kükitab armualaua karika veere peal. Aga pussid ja trammid on rahvast täis, sõidetasse poodi ostma kemp supaberit, mis ammu otsas, seal keski viirust ei pelga. Raha, see kõige mustem asi, käib käest kätte ja äda pole midagi. Seinad ja kuulutusetahvlid on kirjalikke kätepesukursusi täis. Kuripatt, kui neljakümne neljandal aastal Narva all madin käis, eks siis tuli ka vahel põõsa taha kükitama min na, aga keski ei tõmmand vett ja käsi pesta pold kah kuskil. Kui lahing möödas, imesime kordamööda sama pläru, vii rus vaatas eemalt ja värises, ligi tulla ei julgend. Imelik on veel, et Venemaal seda viirust ei peljata. See võib sellest tulla, et venelane ei tunne teda nimepidi ära. Arvab, et pole koroona, vaid karoova. See tähendab vene keeli lehma ja ullu lehma tõvest on juba mitukümmend aas tat möödas, mis sellest enam karta. Ja kes teab, kas vene lasel ültse karoovat ongi. Stalini ajal küll pold, tema lüpsis lääneriike ja võitis nende abiga sõja. Ei, ega ma ikke sõda ei igatse. Enne sõda oli kah ilus elu, julgesid naabri Mannilt musu noolida ja vallavanemat kättpidi teretada. Ehk tulevad need ead ajad veel kord ta gasi. Vähemasti neile, kes koroonasse ei koole. KARGU KARLA
Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatukogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning neljapäeviti kell 11.00-13.00. Tulge tutvuma uute raamatutega! Raamatukogu on ajutiselt (kuni 5. aprillini) SULETUD Toona, Elin. Mihkel, muuseas. Varrak, 2018
Elin Toona romaa ni „Mihkel, muu seas“ keskmes on eesti pagulaste elu 1970. aastate Lon donis, põgu sate tagasivaadetega nende Eestist põgenemisele ja kohane misele uuel asukoha m aal. Tegevus vältab umbes aasta ning algab peategelase kirjanik Mihkel Laasma sünni päeva peoga, mis on ühtlasi ka tema abikaasa peied. Boheemlikus miljöös toimuvad üsna tra gikoomilised sündmused, mille tulemusena ennast analüüsivale Mihklile tundub kogu eelnev elu olevat elatud justkui „muu seas“. Järgnev reis koos saatu sekaaslastest sõpradega MandriEuroopasse ja lähem tutvus Ameerikas üles kasvanud eesti noormehe Valteriga on nagu road-story, mis jätkub erooti liste ahvatlustega Kreekas ning kulgeb läbi Itaalia ja pahelise Amsterdami ning päädib tagasi Londonisse jõudmisega. Ühtlasi on see reis Mihkli jaoks ka eneseleidmise tee, mille lõpus toimuv armumine tõotab uue elu algust. Romaanis on hästi
Mikita, Valdur. Eesti looduse kannatuse aas tad. Välgi metsad, 2018.
,,Eesti looduse kan natuse aastad“ on ühe põlvkonna ma nifest Eesti met sale. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse. Mis põhjustas sellise katas t roofi, mida praegu rahvana sügavalt läbi elame? Eestlasi ise loomustab teiste XX saj peetud sõdade kõrval kolm ise moodi sõda: soode-, fosforii dija metsasõda. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vor minud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma. See raamat on läänemere soomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel.
tabatud ajastu mentaliteeti, ko hatised aimatavad autobiograa filised seigad on läbi tunnetatud ning tulemuseks on tugeva positiivse laenguga vaimukas ja liigutavgi teos eesti pagulaste ehedast elust.
