Eesti Elu / Estonian Life No. 12 | March 26, 2021

This newspaper was mailed on Friday, March 26, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 12, 2021

Reedel, 26. märtsil — Friday, March 26

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Inspiratsiooni leiab igalt poolt Pühapäeval, 21. märtsil oli meeldiv võimalus osaleda Metsaülikooli veebiseminaris, mis kandis väljakutsuvat pealkirja „Kohtumine grafo­ maaniga“. Mees, kellega kohtuti, oli luuletaja Jürgen Rooste. Iseloomustav tiitel oli sõnameistri enda välja paku­ tud ja vajab ehk esmajärje­ korras analüüsimist.

Eesti keele seletav sõna­ raamat defineerib grafomaaniat järgnevalt: haiguslik tung kirju­ tada, kusjuures kirjutatu on sõnaohter ja sisutu. Seminarid osalejad võisid veenduda, et definitsioon oleks selle luuletaja puhul täpne, kui sellest kõrval­ dada viimane sõna. Jürgen Rooste tekstide sisutuks tembel­ damist on raske andestada isegi autorile endale.

Maimu Mölder lausus sisse­ juhatava tervituse ja andis sõna kirjandusteadlase Sirje Kiinile, kes tutvustas päevakangelast kui tänapäeva jõulisemat ja dünaa­ milisemat luuletajat. Ühtlasi ka kui mitmekülgsemat: kirjutab, laulab, tantsib, näitleb. Luule­ kogusid on tema sulest ilmunud üle kolmekümne.

Luuletaja ise pihtis, et kooli­ põlves polnud tal palju sõpru, ta veetis rohkem aega raamatute kui sõprade seltsis. Endas kir­ janikku näha tollal veel ei osa­ nud. Alles ülikooli ajal tekkis ebamäärane soov Salingeri või Hemingway sarnaseks saada. Ta õppis ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, enda arvates vedas ­ tal heade õpetajatega. Tagant­ järele mõtiskleb küll, et oleks ehk pidanud sõbra eeskujul ars­ ­ tiks õppima ja kirjanduse harrastuseks jätma. Luuletama hakkas ta tänu meeldivale tütar­ lapsele, kellele pühendas esi­ mesed värsid. Siinkohal oleks vist sobiv meenutada, et Sirje Kiin on teda tituleerinud täna­ päeva Visnapuuks.

Ka luuletaja samastas end Visnapuuga, kuid eeskätt isa­ maalaulikuna. Ta esitas mitu enda luuletust, rangelt vabavär­ silist, tutvustades end tavalise eesti mehena. Talle on ta enda

sõnul oluline teada, kes on eestlased ja miks ta neid armas­ tab. Selle armastuse manifest kõlab tema suus aga riukaliselt.

Talle meeldib must huumor, millest ei suuda vabaneda isegi armastust avadades. Kui Sirje Kiin palus teda esitada näide romantilisest armastusluulest, siis selgus, et sinnagi oli poe­ tatud enam kui näputäis iroonia vürtsi.

Küsimuste ja vastuste periood, kus moderaatorina tegtuses Sirje Kiin, kujunes huvitavaks.

Praeguse maailmakorralduse kohta arvas luuletaja, et turuma­ janduseta vist läbi ei saa, küll aga tarbimismajanduseta. Taunis meeletut metsamajandust ja soo­ vitas loobuda raiskamiskul­ tuurist. Poliitikuist meeldivad talle üldiselt kõige enam need, kes poliitikasse ei kipu. Suuri­ maks mureks on, kuidas panna inimesi hääletama.

Väliseesti kirjanikest on enim mõju avaldanud luuletajad Kalju Lepik ja Ilmar Laaban, proosas Karl Ristikivi. On mär­ gata, et võrreldes kodueesti tollaegasete kirjanikega on nende kirjanduslikud võima­ lused olnud avaramad.

Inspiratsiooni ütleb lüürik leidvat igalt poolt, võib luule­ tada ükskõik millest. Meenutab tänuliku muigega toimetaja märkust: ära kõike kirja pane!

Küsimus, kas Jürgen Rooste on kodaniku- või varjunimi, ei tulnud luuletajale üllatusena.

Seda olevat temalt varemgi korduvalt küsitud. Just selline ­ seisab igal ametlikul doku­ mendil. Siinkohal ei suuda reporter eemale tõrjuda kaht­ ­ lust, et küsijate hulka võisid kuuluda vennad Rein ja Mihkel Raud, ja mängida mõttega, kas kumbki neist söandab Roostega samal foorumil esineda.

Luulekrambist saab lahti nii, et tegeled millegi muuga: loed, tõlgid vms. Iga kramp leeven­ dub aja jooksul.

Koos ajakirjandusega on võimalik ka luuletajal kirjuta­ misest ära elada. Küllalt palju (Järgneb lk. 4)

Jürgen Rooste luges luuletusi ja vastas tekkinud küsimustele, MÜ veebiseminari modereeris kirjandusteadlane Sirje Kiin. Foto: kuvatõmmis

Me ei unusta

EV aupeakonsulaadi, Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide ja Toronto Eesti Maja korraldusel on olnud aastaid võimalus lastel ja teistel kogukonna liikmetel mälestada 1949. a. märtsiküüditamse ja kommunismi kuritegude ohvreid küünalde süütamisega. Pandeemia piiratud tingimuste tõttu saame seda teha tagasihoidlikumas ulatuses. Fotol keskel on siin tütrel külas olev Toivo Pruul Eestist, kelle isa Henno Jaagup Pruul küüditati ja suri 1946. a. Norilskis. Seitsmeaastane Toivo viidi Siberisse 1949. a. lesest ema ja kaksikõdede ning vennaga. Kristina (Isotamm) Heinsoo onu Ottniell Jürissaar, soomepoiss-metsavend mõisteti vangilaagrisse, kuid naasis aastaid hiljem kodumaale, kus ta oli üldtuntud muusik ja teisitimõtleja-luuletaja. Thomas Heinsoo mõlemapoolsed vanavanemad, Jakob ja Helene Heinsoo ning Vilhelm ja Amanda Laane, langesid kommunismi kuritegude ohvriteks.

Foto Angelique (Pruul) Ferry

Märtsiküüditamise valusat mälestust elus hoides Kalle Laanet asetas Eesti kaadriohvitseride mälestusmärgi Tänavu, kui 25. märtsil möö­ juurde pärja ning selle järel ase­ dus 72 aastat 1949. aasta tasid pärja Eesti rahva nimel märtsiküüditamisest, ei toi­ president Kersti Kaljulaid ja munud kogu maailmas koroo­ justiitsminister Maris Lauri naviiruse epideemia tõttu Eesti kommunismiohvrite me­ mä­lestustseremooniad tradit­ moriaalile. sioonilisel kujul. Oma mõtetes Kogu Eesti rahva mälestajate ja südames hoidsid aga selle nimel olid seal süüdanud küün­ valusa päeva mälestust nii lät­ lad Eesti Noorteühenduste lased, leedulased kui eestlased Liidu, Eesti Üliõpilaskondade elus, süüdates küünla ning Liidu, Eesti Õpilasesinduste leinates sel hetkel ligi sadat Liidu, Vabamu Eesti Inimõi­ tuhandet Balti riikide inimest, guste Instituudi ja Eesti Mälu keda tahtevastaselt viidi Instituudi liikmed ja töötajad.

Siberisse ja mujale. See neli Märtsiküüditamise mälestus­ päeva kestnud massiline päeva puhul toimusid virtuaal­sed ­märtsiküüditamine oli Teise küünlasüütamised ja virtuaalsed maailmasõja järgsetel aastatel sündmused kogu maailma erine­ Nõu­ kogude võimude kõige vates riikides nii asutuste kui ka massi­l isem deporteerimise inimeste poolt, keda seob elu­ operatsioon, mis toimus sa­ ­ saatus Balti riikidega. Virtuaal­ maaegselt nii Eestis, Lätis kui selt mälestati seda päeva ka ka Leedus.

Ottawas kõigi kolme Balti riigi Eesti pealinnas helisesid suursaatkondades sotsiaalmeedia praeguse aasta märtsiküüdita­ vahendusel.

Päev enne 25. märtsit mäles­ mise mälestuspäeva puhul kesk­ tas ka Euroopa Parlamendi täis­ päeval kõikide Tallinna kirikute kogu istungi avamisel Euroopa kellad, Eesti kaitseminister

Ülle Baum

Parlamendi president David Sassoli märtsiküüditamise ohv­ reid ja ütles märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks toimunud leinaseisaku eel, et 25. märts ei ole vaid vabaduse päev: ,,25. märts on ka leinapäev. Mäles­ tame Nõukogude Liidu küüdita­ mise ohvreid. Tuhanded pere­ konnad, suures osas naised ja lapsed, kolmest Balti riigist – Eestist, Lätist ja Leedust – küüditati Siberisse. Vaid vähe­ sed neist jõudsid koju tagasi.

Oluline on neid inimesi üheskoos mälestada, et sellised inimõiguste rikkumised kunagi ei korduks.“ Ärgem unustagem neid, kes enam kunagi tagasi Siberist ei tulnud ning austagem kõiki neid, kes need rasked aastad sel kaugel võõrsil üle elasid. Sellise saatuse osaliseks said ligi 22,000 eesti kodanikku sellel päeval julmalt ja ilma valikuta.

ME EI UNUSTA ja hoiame seda valusat mälestust elus ning ühendagu see #mäletame mõtetes kõiki meid sümboolselt.

2

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Nr. 12

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Foto: välisministeerium

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Konkurentsi kadu Kanadas on olemas nii konkurentsi määrav seadus kui ka riiklik agentuur, mis teoreetiliselt tagab seda, et tarbija ei jää monopoli küüsi. Monopol saab ju ise hindu määrata, tarbijal-ostjal pole valikut.

Sel kuul on kaks näidet sellest, kuidas CCB (Canada Competition Bureau) on hambutu tiiger. Seaduse järgi iga firmade ühinemine, mis ületab provisoorse summa (sadades miljonites), on nende regulee­ rida. Esimene näide on hiidtoidupoefirma Sobey’s samuti suure, rohkem gurmeetoitudepoeketi Longo’s ära ostmine. Analüütikute järgi kannatavad iseseisvad toidupoed ja hinnad tõusevad. Mis on intui­tiivselt arusaamatu. Peaks ju ometi suurema ostuvõimuga hinnad langema.

Ja siis möödunud-nädalane teade, et kaks Kanada kolmest suu­ rest telefoni- ja internetivarustajatest, Rogers ja Shaw, kavatsevad ühineda. Tegemist olevat, oleneb allikast, kuni $26 miljardilise ostuga. Esimene domineerib Ida-Kanadas, kus suurem osa riigi rahvastikust; teine lääneprovintsides.

Kanadas on jubagi maailma kallim mobiiltelefoni teenus, 2017. aasta raporti järgi. India ja Hong Kong on mitukümmend korda odavamate plaanidega. Miks nii? Nüüd aga helistatakse märksa vähem, pigem teostatakse dataotsinguid. Kanadas maksis see mullu keskmiselt $17/tund, olenevalt plaanist. Itaalias aga võrdne $0.56.

CBB peab muidugi nii Sobey’s – Longos kui Shaw – Rogers ühi­ nemist kinnitama. Kuid häda on selles, et kõik neli ettevõtet on erakätes. Perekondlikud kontsernid. Isegi kui börsil on aktsiad müügil, siis asutajatel, omanikel on lõviosa. Mis vihastas investeerijaid on see, et Shaw perekonnale antakse osa ostuhinnast aktsiad, erainvesteerija saab aga vastu pükse.

Ent mõlemas olukorras kannatab ju lihtkodanik. Kindel on see, et mobiiltelefoni-kulud tõusevad. Jubagi maailma kõrgemast.

Toiduhinnad enam kui inflatsiooni järgi. Toiduta ju muidugi ei saa elada. Sama aga on ju interneti, mobiiltelefonide kasutamisega tänapäevases virtuaalses maailmas.

USAs on rangemad, nö anti-trust seadused kui Kanadas. Ent sealgi domineerivad hiigelfirmad. Tunne on kuidagi, et elame ikka kuningakojade ajastul. Nemad said rikkamaks, vaesed alati vaesemaks. Ajal, kui maailma majandussüsteem kannatab rängalt ei tohiks sellised liitumised toimuda. Pidage meeles, peaminister Justin Trudeau lubas eelmiste valimiste käigus vähendada kanadalaste mobiiltelefonikulusid veerandi võrra. Mida siis bürokraadid, poliitikud ometi teevad? Ikka maksab lihtinimene peale, jubagi rikaste kasuks.

TÕNU NAELAPEA

USA ja Balti riikide välisministrid kinnitasid soovi koostööd jätkata Eesti välisminister Eva-Maria Liimets osales kolmapäeval koos Balti kolleegidega koh­ tumisel USA välisminister Antony Blinkeniga. Välis­ ministrid kinnitasid soovi jät­ kata tihedat koostööd ning arutasid piirkondlikke, NATO, ELi, Venemaa ja Hiina küsi­ musi. „Kinnitasime Läti ja Lee­ duga toetust NATO-le ning

USA kohaloleku olulisust,“ rääkis välisminister Liimets. „Peame töötama selle nimel, et NATO jätkaks kaitse ja heidu­ tuse tugevdamist. Seda ka liit­ laste sõjalise kohalolu põlista­ mise ja suurendamise kaudu Balti riikides. Venemaa naabri­ tena tunneme sealt tulevaid ohte kõige vahetumalt, seetõttu hin­ dame USA soovi sellel teemal just meiega suhelda.“

Erakondade populaarsustabelit juhib jätkuvalt Reformierakond

Hiina sõjaväeluure kasuks töötanud Eesti teadlane mõisteti vangi

MTÜ Ühiskonnauuringute instituudi tellitud viimatise Norstat Eesti AS-i küsitluse tulemustest selgub, et erakon­ dade populaarsuse esikolmi­ kus on jätkuvalt Reformiera­ kond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ning Keskerakond.

Reformierakonda toetas 34,3, EKRE-t 19,6 ja Keskerakonda 19,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Eesti 200 sai 11,1, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,1 ning Isamaa 5,6 protsendise toetuse.

Tulemustest selgub, et alates eelmise valitsuse lagunemisest kestnud trendid, kus Refor­ miera­kond ja EKRE kasvatasid ning Keskerakond, Eesti 200 ja SDE kaotasid toetust, on pea­ tunud.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 53,8 ja opositsiooniera­ kondi 31,3 protsenti.

ERR vahendas, teadur Mar­ tin Mölderi kommentaari, et nüüd, kui Reformierakonna liidri Kaja Kallase valitsuse moo­ dustamisest on möödunud laias laastus kaks kuud, on võimalik näha, et uue valitsuse loomisest ja Eesti esimesest naispea­ ministrist saadud toetuskrediit on vähenemas. Seda kinnitas märtsikuine peaministriuuring, mis näitas, et Jüri Ratas on Kaja Kallase asemel taas vali­ jate kõige eelistatum peaminis­ ter ning seda näitavad teatud määral ka sellenädalased era­ kondade reitingud.

Norstat küsitles inimesi aja­ vahemikus 23. veebr.–1. märts, 2.–8. märts, 10.–15. märts ja 17.–22. märts ning küsitlusele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

(ERR/EE)

Harju maakohus mõistis 2. märtsil kokkuleppemenetluses süüdi ja kolmeks aastaks vangi mereteadlase Tarmo Kõutsi, kes tegutses Hiina sõjaväeluure heaks. Ta on esimene Eesti kodanik, kes on süüdi mõistetud Hiina kasuks spioneerimises pärast taasise­ seisvumist.

Erinevate Eesti meediakana­ lite andmeil töötas Tallinna Tehnikaülikooli mereteadlane Tarmo Kõuts (end. kaitseväeju­ hataja admiral Tarmo Kõutsi nimekaim) Hiina rahvavabastus­ armee ühendatud peastaabi luurebüroo kasuks vähemalt kolm aastat ja sai oma töö eest 17 000 eurot.

Kõuts võeti kinni eelmise aasta 9. septembril. Harju maa­ kohtu otsusega mõisteti Kõuts

Eesti välisministeerium kutsus välja Hiina suursaadiku Eesti välisministeerium kutsus kolmapäeval välja Hiina suur­ saadiku Eestis Li Chao, et avaldada tugevat rahulolema­ tust Euroopa Liidu kodanike, mõttekodade ja institutsioo­ nide vastu suunatud sankt­ sioonidega.

Hiina kehtestas sanktsioonid Euroopa parlamendisaadikute, diplomaatide ja teadurite vastu.

Välisministeeriumi hinnangul on Hiina selline reageering lubamatu, Eesti mõistab sankt­ sioonide kehtestamise hukka.

Välisministeerium rõhutas, et inimõigused on universaalsed ja

Pikemalt peatusid ministrid ka idapartnerite – eriti Gruusia ja Ukraina – toetamise vajadu­ sel ning Valgevenes toimuval.

Samuti oli kõne all Hiina kasvav mõju. „Jagame USA uue välis­ ministriga seisukohti NATO­ tuleviku kohta. NATO peab tegelema uute ohtudega ja kes­ kenduma ka edaspidi kollek­ tiivkaitsele,“ sõnas Liimets. „Eesti jaoks on endiselt oluline, et NATO ja Euroopa Liidu koostöö veelgi tugevneks ning kaasaksime enam ka teisi part­ nereid.“ (VMPT/EE)

süüdi kahe paragrahvi järgi. Üks on Eesti Vabariigi vastane vandenõu. Selle paragrahvi järgi on viimaste aastate jooksul karistuse saanud mitu inimest. ,,Teine paragrahv – Eesti Vabariigi vastu suunatud luure­ tegevus ja selle toetamine või selles osalemine – on täiesti uus koosseis, mille ka seadusandja kehtestas meil riigivastase ku­ riteona 2019. aasta jaanuaris. Ja selles kuriteos on süüdi mõis­ tetud seni möödunud aastal üks isik ja siis täna saame kõneleda jõustunud teisest kohtulahendist Tarmo Kõutsi suhtes,“ lisas ­riigiprokurör Inna Ombler.

Tarmo Kõutsil oli Eesti rii­ gisaladuse ja NATO saladuse luba, kuid saladuste reetmiseni ta ei jõudnud.

Aastatel 2006-2014 oli Tarmo Kõuts kaitseministeeriu­ mi teadusnõukogu liige ning aastani 2016 Eesti esindaja NATO teadus- ja tehnoloogia­ organisatsiooni merenduse eks­ pertkomisjonis. (ERR/EE)

kõik riigid, ka Hiina, on kohus­ tatud tagama inimõiguste ja põhivabaduste kaitse vastavalt ÜRO inimõiguste ülddeklarat­ sioonile. Hiina selline tegevus ei aita edendada Euroopa Liidu koostööd Hiinaga ega toeta Eesti ja Hiina kahepoolsete suhete arendamist.

Välisministeerium teavitas saadikut, et Eesti jätkab inimõi­ guste kaitsmist kõikjal maail­ mas ning toetab ELi inimõi­ guste sanktsioonirežiimi alusel seatud piiranguid ja on põhjen­ datud juhtudel alati valmis neid laiendama.

Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid on suunatud ini­ mõigusi järjekindlalt rikkuvate Hiina ametiisikute vastu ja need põhinevad tõendusmaterjalidel.

(VMPT/EE)

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanadas oli 23. märtsi seisuga registreeritud 942,320 CO­ ­ VID-19 juhtu; paranenute arv oli selle päeva seisuga 883,275.

Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – kuis ihkad isamaa poole!

J. Liiv

Eestlaste Kesknõukogu meenutab ja mälestab märtsiküüditamise ohvreid

Eesti plaanib võtta kasutusele vaktsiinipassi Eesti plaanib aprillis võtta kasutusele vaktsiinitõendi, mille alusel saaks tõendada reisides oma vaktsineerimise staatust. Eesti alustab lähi­ nädalatel läbirääkimisi naa­ ber­ riikidega, et ka nemad sertifikaati tunnustaks.

Sotsiaalministeeriumi e-tee­ nuste ja innovatsiooni asekants­ ler Kalle Killar rääkis kolma­ päeval E-riigi Akadeemia ja riigikantselei korraldatud vee­ ­ biarutelul Digital Transfor­ mation Talks, et Eesti plaanib vaktsiinipassi võtta aprillis kasu­ tusele koostöös Eesti teh­ noloogiaettevõttega Guardtime.

Killari sõnul tuleb vaktsiini­ sertifikaadi lahendus patsiendi­ portaali juurde. Portaalist saab inimene QR-koodi, mida saab piiril kasutamiseks välja trük­ kida või telefonist näidata.

Euroopa Liit plaanib lahendus­ tega välja tulla juuniks.

(ERR/EE)

Eesti toetas Valgevene inimõigusrikkumise kohta tõendite kogumise ja talletamise platvormi loomist Kesknädalal tähistati rahvusva­ heliselt õigust tõele inimõiguste rikkumise kohta ja ohvrite ­eneseväärikusele (International Day for the Right to the Truth Concerning Gross Human Rights Violations and for the Dignity of Victims). Selle päeva puhul tegid Eesti, Austria, Belgia, Island, Kanada, Leedu, Läti, Madalmaad, Norra, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovak­ kia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid ühisaval­ duse, milles väljendavad täie­ likku toetust platvormi Inter­ national Accountability Plat­form for Belarus (IAPB) loomisele.

See on rahvusvaheline ja sõltu­ matu platvorm 2020. a Valge­ vene presidendivalimiste ajal ja järel toimunud tõsiste inimõi­ guste rikkumiste kohta tõendite kogumiseks ja säilitamiseks.

EL kehtestas Hiina Eesti toetab platvormi loo­ ametnikele mist 30 000 euroga. (VMPT/EE) sanktsioonid uiguuride inimõiguste Eestis on rikkumise eest vaktsineeritud üle Euroopa Liit kehtestas sel 177 000 inimese nädalal sanktsioonid neljale Hiina ametnikule, sealhulgas kõrgeimale julgeolekujuhile Chen Mingguole inimõiguste rikkumiste eest uiguuride vastu. ÜRO andmeil hoitakse laag­ rites vähemalt miljonit inimest, keda piinatakse, steriliseeritakse ja kes peavad tegema sunnitööd.

Tegemist on esimese korraga pärast 1989. aasta Tiananmeni veresauna, kui Euroopa Liit kehtestab sanktsioonid Hiina ­ vastu.

Peking on eitanud inimõi­ guste rikkumist ja väitnud, et laagrid on vajalikud keeleõp­ peks ja äärmusluse mahasuru­ miseks. (ERR/EE)

Eesti Terviseameti andmetel 25. märtsist analüüsiti viimase ööpäeva jooksul 7259 koroona­ viiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1429 ehk 19,7% testide koguarvust.

Kõige rohkem nakatunuid oli Harjumaal (837); 626 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas. Rohkem positiivseid teiste oli veel Ida-Virumaal (188), Lääne-Virumaal (79), Pärnumaal (69) ja Tartumaal (61).

25. märtsi seisuga on terve­ nenud 71 376 inimest.

COVID-19 vastu on vakt­ sineerimisi tehtud 177 457 inimesele, kaks doosi on saanud 58 143 inimest.

Teisipäevase seisuga oli üle Kanada manustatud 4,223,272 vaktsiinidoosi.

Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam ütles nädala alguses, et COVID-19 juhtumite arv Kanadas tõuseb, pärast lan­ gust aasta algupoolel, samuti tõuseb viiruse variantide arv. Ta märkis, et vaktsineerimine annab põhjust optimismiks, et laiaula­ tuslik ja kestev immuunsus võib olla saavutatav.

Dr. Tami sõnul on vaktsi­ neerimise tulemusena näha lan­ gust nakatumistes üle 80aastaste seas; praegu on infektsiooninäi­ taja kõrgeim 20-39aastaste hul­ gas, kes ei pruugi jääda tõsiselt haigeks, kuid võivad viirust edasi kanda.

Ontarios on uute viirusjuh­ tude arvud olnud viimasel näda­ lal järgmised: neljapäeval, 18. märtsil 1553, reedel 1745, lau­ päeval 1829, pühapäeval 1791, esmaspäeval 1699, teisipäeval 1546, kolmapäeval 1571. Teisi­ päev oli kuues järjestikune päev, kui positiivsusnäitaja lii­ kus ülepoole, olles esmaspäeval ja teisipäeval üle 5%, ent kolma­päeval langes 3,7% peale, kuna eelmisel päeval läbi viidud testide arv oli märkimisväärselt suurenenud. Seitsme päeva ­keskmine uute juhtumite arv oli teisipäeval 1667, nädal varem 1333. Viimase kuue päeva jook­ sul tõusis ka hospitaliseeritute arv, olles teisipäeval 868, neist 324 patsienti olid intensiivravis.

Endiselt teevad muret viiruse variandid.

Virtuaalfoorum eestlastele üle ilma

Head eestlased üle ilma!

Kutsume teid 13. aprillil kl 17.00-19.00 (Eesti aja järgi) esmakordselt toimuvale välis­ ministeeriumi üleilmsete eest­ laste virtuaalfoorumile.

Foorumil tutvustame välis­ ministeeriumi plaane ja tegevusi üleilmse eestluse vallas ning oktoobris läbiviidud küsitlusuu­ ringu tulemusi. Räägime välis­ ministeeriumi uuematest foo­kus­ teemadest – küberdiplomaatiast ja äridiplomaatiast –, mis aita­ vad kujundada Eesti kuvandit maailmas, samuti tuleb juttu välismaal elavatele eestlastele Kolmapäevaks oli provintsis mõeldud konsulaarteenustest ja täielikult vaktsineeritud enam uudistest.

Välismaal elavad eestlased kui 300.000 inimest.

Hille Hanso ja Ellen Valter rää­ Toronto teatas, et alustab givad, milline võiks olla nende pilootprogrammi, mis aitab ­ arvates koostöö Eestiga. transpordiga seeniore jt., kel on Foorumit juhatab ajakirjanik endal raskusi minna vaktsineeri­ Neeme Raud. misele. Toronto linnas on ava­ Ülekanne on Worksupi tud neli mass-vaktsineerimis­ k ­ eskkonnas ning toimub eesti kliinikut. keeles, otsetõlked inglise ja Quebecis registreeriti teisi­ vene keelde. Foorum on ka päeval 656 uut viirusjuhtu, järelvaadatav. provintsi peaminister François Esinejatele saab nii enne foo­ Legault sõnul on arv stabilisee­ rumit kui ka selle ajal küsimusi runud, mis näitab, et meet­ med esitada meili teel: diasporaafoo­ on töötanud – kuid jätkuvalt­ rum@mfa.ee ­tuleb reegleid järgida, hoidmaks Programm: ära kolmandat lainet. Kesk­ • 17.00-17.05 Sissejuhatus – kooliõpilased naasevad järgmi­ Neeme Raud sest nädalast täisajaliselt tagasi • 17.05-17.15 Tervitussõnad – kooli. välisminister Eva-Maria Lii­mets Albertas registreeriti teisi­ • 17.15-17.25 Mida teeb välis­ päeval 465, British Columbias ministeerium, tõstmaks üleilm­ 682, Manitobas 98, Atlandi-äär­ sete eestlaste teema tähtsust setes provintsides kokku 10 uut ning tegemaks paremat koos­ viirusjuhtumit. tööd eestlastega välismaal? Mis (Kanada ajakirjanduse põhjal – selgus mullu oktoobris välis­ CTV News, CBC, Globalnews – EE) maal elavate eestlaste küsitlu­ suuringust? – Erki Kodar, jurii­ diliste ja konsulaarküsi­ muste asekantsler Loe Eesti Elu internetis — • 17.25-17.35 Mida kujutab endast küberdiplomaatia? Kui­ das Eestil on tekkinud küberrii­ www.eestielu.ca gi maine ning mida tehakse

selleks, et selline kuvand säi­ liks? – Heli Tiirmaa-Klaar, küberdiplomaatia osakonna pea­ direktor, küberjulgeoleku eri­ voli­ tustega diplomaatiline esin­ daja • 17.35-17.45 Kuidas aitame Eesti ettevõtetel uksi avada kõikjal maailmas? Kuidas plaa­ nime tugevdada Eesti majan­ duse kasvu ning tuntust välis­ turgudel? – Jüri Seilenthal, välismajanduse ja arengukoos­ töö osakonna peadirektor • 17.45-17.55 Millised on plaanid konsulaarteenuste muut­ misel mugavamaks ning milli­ seid häid uuendusi on lähiajal eestlastele antavate konsulaar­ teenuste osas oodata? – Tiina Nirk, konsulaarosakonna pea­ direktor • 17.55-18.10 Kanadas elav eestlane, jurist Ellen Valter räägib Toronto kesklinna plaani­ tavast innovaatilisest ja tule­ vikku vaatavast Keskusest (International Estonian Centre), kus erinevatest põlvkondadest eestlased saavad kohtuda ja tähistada olulisi sündmusi ning jagada isekeskis eesti kultuuri ja Eesti saavutusi ning neid maail­ male tutvustada.

• 18.10-18.25 Türgis elav polito­ loog ja ajakirjanik Hille Hanso räägib enda mõtetest, milline võiks olla koostöö riigi­ ga/kuidas saaksid eestlased välismaal panustada Eesti heasse käekäiku.

• 18.25-18.50 Küsimuste ja vastuste osa • 18.50-19.00 Lõpusõnad, Neeme Raud.

Link sündmusele: https:// worksup.com/app/?fbclid=I­ wAR1hV989oBOKPvdzNdyN­ r6VE9cd1nq59wCp_ P01s9UfJ1wyro5O1-qwEoyE#/ event/agenda/plan Lisainfo: signe.matteus@ mfa.ee

4

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Pole kerge olla teksaslane Need mõttekillud kirjutan eesti keeles. Seega võin vabalt lobiseda oma kaas-osariiklas­ test, kuna siia on vähe eesti keelt valdavaid inimesi kippu­ nud. Võin pajatada, et oleme täis uhkust ja tarkust ja samal ajal täis lollust. Just viimane asjaolu on see, mis ­ tervet osariiki hiljuti ühistas.

Oleme mitmekesised siin Texases. Meid on igast rahvu­ sest, igast usust, igat nahavärvi, igasuguste seksuaalsete kaldu­ vustega ja igasuguse haridus­ tasemega. Järjest tuleb inimesi juurde, keda võtame vastu ­umbusuga, kuni nad on assimi­ leerunud. Meil on inimesi, kes ei oska tõsta oma elu taset ja on umbusklikud nende vastu, kes näivad targemad olevat; samal ajal on siin osariigis Ameerika tipp-kosmoseuurimise ja arsti­ teaduse keskused. Energia aren­ damise tööstus pakub palju võimalusi tööks. Seda seotud õli, maagaasi ja tuulikute raken­ damise alal. Mind tõi Boeing siia, et osa võtta kosmosejaama arendamisest NASAs. Esimesed selle maa, mida nüüd kutsume Texaseks, rah­ vustajad olevat olnud indiaan­ lased. Suur viga! Minu kogemus on, et inimesed Indiast, keda olen siin kohanud, on hiljuti saabunud arstid.

Teame, et esimene rahvavool Ameerika mandrile tuli PõhjaAasiast. Mida nad tegid, ei tea.

Lehitsedes Arnold Toynbee 576- leheküljelist raamatut, mis käsitab maailma ajalugu, ma ei leidnud, et Texast või Ameerika mandril elavaid inimesi oli üldse mainitud. Küllap nad sigi­ nesid, olid jahipidajad ja korja­ jad, killustusid ja võitlesid oma vahel. Loeme neist alles, kui Euroopast saabusid seiklejad, kullaotsijad või hingedepääst­ jad. Viimastena tulid maahari­ jad, kes jäid alalisteks pere­ meesteks, neil olles paremad relvad. Nad tõid tööjõudu juurde vägisi Aafrikast orjadeks.

Alal, mis sai Texaseks, elasid ‘indiaanlased’ mitmes harus.

Neist kõige sõjakamad olid

komantšid, olles omastanud ho­ bused. Neilt küsimata kuulutas Hispaania selle maa Hispaaniale kuuluvaks. Kui Mehhiko ennast iseseivaks kuulutas, sai Texas Mehhikole alluvaks. Mehhiko leidis, et nende põhjapiiri asus­ tamise probleemiks olid sõjakad komantšid ja et luua kaitsevööd, kutsusid nad seda ala asustama idakaldale asunud põhjaeuroop­lasi.

See polnud hea mõte. Ajaga lõid nad lahku Mehhikost, kuid eraldi, iseseisva riigina. Seda nad saavutasid võiduka lahingu­ ga, mida juhtis Sam Houston.

Hiljem liitus Texas enda kait­ seks Ühendriikidega. Sellega sai Texas kõige suuremaks USA osariigiks (kuni Alaska liitus.)

Erandiks olid mõned aastad kodusõja ajal, kui Texas liitus ­ osariikidega, kes soovisid orja­ pidamist edasi hoida. Nüüd püüame mehhiklasi üle piiri mitte lasta meie maale, samal ajal kui nemad kaebavad, et originaalselt meie, valged, tu­ lime üle piiri nende maale.

Meist paljud on uhked, et on teksaslased. Aga missugustena?

Texase lipul on vaid üks täht, tuletades meelde kõigile, et „me“ liitusime omavoliliselt, nagu annaks see eelistusi meile.

Kes me siis lõpuks oleme ja kes on õige teksaslane? Kas see, kelle esivanemad olid siin tu­ handeid aastaid tagasi, rääkides keeli, mis pole säilinud või olid siin sajandeid ja rääkisid his­ paania keelt või on olnud siin vaid aastakümneid, olles tulnud siia tööd otsima või saabunud eile üle osariigi piiri? Paljud, kes siin õlivabrikutes tööd leidsid, jäid siia pärast pensio­ nile minekut, sest siin pole osa­ riiklikke tulumakse ja vanuritele on siinne soe kliima sobiv.

Näib, et olla teksaslane on seotud mingi müüdiga. Vahel saabudes Toronto Eesti Mees­ koori harjutustele, tervitati mind „siin tuleb Tex“! Ei kõla sama, kui tervitus oleks olnud „siin tuleb Oregonlane.“ Siis on meil müüt seoses ‘lehmapoistega’ või cow-boydega, kes ratsutasid

Kuuga on kasvanud nakatumisnäitajad ja viirusevastaste antikehadega täiskasvanute hulk

4,1%. Neist 41 (40%) olid hai­ guse läbi põdenud ja polnud enam nakkusohtlikud. 61 posi­ tiivse proovi andnud inimest (60%) olid aga jätkuvalt nak­ kusohtlikud. Hinnanguliselt tä­ hendab see, et täiskasvanud elanikkonnast võib viirust kan­ da ja levitada keskmiselt 26 500 inimest ehk 2,5%.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini profes­ sori Ruth Kalda sõnul teeb vii­ ruse niivõrd laia levimuse puhul kõige enam muret tõsiasi, et ligi pooled positiivse proovi andnud nakkusohtlikest inimestest on ilma haigustunnusteta. „See tähendab, et nad ei ole oma nakatumisest teadlikud ega tea ­ seepärast ka isolatsiooni jääda.

Kuna nakatunuid on rohkem kui kunagi varem, siis võib nakkust saada kõikjalt. Viiruse levikut aitab kõige paremini vältida lähikontaktidest hoidumine,“ selgitas Kalda.

Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse sei­ reuuringust selgub, et Eestis on nakkusohtlik iga 40. täiskasvanu. Viirusevastased antikehad on tekkinud ligi viiendikul täiskasvanud ela­ nik­ konnast. Olukorra teeb keerulisemaks haigustunnus­ teta nakatunute suur osakaal ja nakatunuga kokkupuute alahindamine.

11.–22. märtsini testiti juhu­ valimi alusel 2386 täiskasvanud inimest, kellest 2252 puhul analüüsiti ka koroonaviirusevas­ taste antikehade hulka. Tule­ mustest selgus, et positiivse PCR-testi andis 102 inimest ehk

preeriatel, ajades lehmakarju Texase põhjapiirile idakalda rahva toitlustamiseks. Nagu oleks see kuidagi õilsam olnud kui töötada vabrikutes või ärides. Meie müüt vajab, et ‘me’ oleme vabad ega ole föderaalsetele reeglitele alluv, kuigi võtame hea meelega vastu abi, kui seda on vaja orkaanide või uputuste järel.

Texases on mitmekesise ajaloo, geograafia ja majanduse tulemus see, et me oleme killustatud. Kuna Texas on 15 ­ korda suurem maa-ala poolest kui Eesti, siis nende kildude iseloomu pole võimalik siin ­ kirjeldada põhjalikult. Näib, et ­ Texases oli või on neli peavoolu: puuvilja harimine, mis vajas palju tööjõudu, siis lehmad, eriti peale kodusõda, mis jäid surnud sõdurite taludes „kodutuks“ ja oli võimalik neid karjadena ­ajada tapamajadesse põhjapiiril.

Siis puumajandus ja viimaks õli. Iga tegevuse segmendil on omad majanduslikud huvid, kuid nende kaitsmiseks kasu­ takse lööksõnu, mis neid pei­ dab.

‘Ameerika enne’ ‘Vabadu­ seks!’

Muidugi on me konstitutsioonis garanteeritud õigused tähtsad, aga kui tulevad valimised, siis väänatakse need oma kasuks.

Hiljuti tekkis siin ainulaadne olukord, milles terve Texas tundis ühisust. See juhtus, kui ­ Texast tabas erakorraline külma õhu vool ja terve osariigi elekt­ rivõrk oli töötamise lakkamise ohus. See oli tingitud sellest, et Ühendriikides on kaks suurt elektrivõrku: üks hõimub ida-, teine lääne osariike. Võrguosa­ lised saavad elektrit suunata, nagu on vaja tarbijatel. Texase võrk aga pole seotud nende võrkudega, meil on oma. Vist uhkuse asi. Me, teksaselased, ei taha üleriiklike juhiste käpa all olla, mis muu hulgas vist nõua­ vad, et võrk on külma v­astu kaitstud. Tulemus on, et „me“ teeme ise, mida arvame heaks.

Meie elektrivõrku majan­ dab juhtkond nimega ERCOT, mis on vastutav ainult meie ­kubernerile. (järgneb) ARVED PLAKS Märts 2021, Pearland, TX

Seireuuringu käigus tehtud koroonaviirusevastaste antike­ hade uuringust selgus, et antike­ had on tekkinud hinnanguliselt keskmiselt 229 000 täisealisel inimesel ehk 21%-l täiskasva­ nutest. Neist pooled on saanud antikehad haigust läbi põdedes, pooled aga vaktsineerides.

Viimase kuu jooksul on antike­ hadega inimeste arv kasvanud kõige enam just esimese vakt­ siinidoosi saanute arvelt.

(Allikas: Tartu Ülikool) LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Neljapäeva hom­ mikul tuli TTC allmaaraudtee Royal Yorki jaamas ajutiselt sulgeda üks sissepääs, kuna jaama oli pääsenud kobras. TTC esindaja sõnul viidi loom turvaliselt välja loomateenuste poolt ja kõik on korras; kuidas ta sinna sattus, pole teada.

(Lüh. Globalnews)

Nr. 12

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Liina Sadul Liina Sadul on üks Kanada Eesti üliõpi­ lastest, kes sai 2020. aasta ESK stipen­ diumi, mida rahastab Martin ja Heljo Mäeksi Stipendiumi­ fond. Liina õpib Toronto Ülikoolis neljandal kursusel masinaehitust, spetsialiseeru­des robooti­ kale ja biotehno­loogiale.

Liina on lõpetanud Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli, osalenud Kooli­ kooriga laulupeol Eestis ja on aktiivne gaidijuht ning liige Korp! Amicitias.

Vabal ajal naudib Liina luge­mist, rattasõitu, loodust ja võist­ kondliku frisbee mängimist.

Eestlaseks olemise kohta: Olla eestlane tähendab mulle, et ma olen seotud Eesti kultuu­riga ning ma saan jagada teiste eestlastega ajalugu ja keelt. Mul on võimalik osaleda eestlaste tegevustes, sealhul­ gas rahva­tantsus ja koorilaulus. Ma hindan Eesti ainulaadset kultuuri ja väärtuseid ning valmistan ja söön traditsioonilisi toite. Ma austan oma vanavanemate mälestusi, milleks on eesti keele ja kultuuri tähistamine ja elus hoidmine. Mul on eluks ajaks olemas sõbrad ja kogukond.

Olla eestlane Kanadas tähen­dab, et ma saan osaleda palju­ des eestlusega seotud organisatsioonides ja tegevustes. Ma ­arvan et sotsiaalne aspekt… on väga tähtis, sest kui meil on sõbrad, kes on eestlased, annab see meile põhjuse, et jätkata eestlusega... Ma tean, et ma ­ tahan kindlasti hoida meie ­organisatsioone alles. Ja see on ainult võimalik, kui inimeste­ le näidatakse meie kultuuri ja ajalugu [nii, et me saame selle üle uhked olla].

Ma arvan, et tulevikus hoitakse eestlust Kanadas elus, aga teisel põhjusel kui mine­ vikus… Kuna enamik eestlasi Kanadas ei koli Eestisse, on tähtis kaitsta meie pärandit ja traditsioone, sest need on sidemed meie kultuuriga, meie ajalooga ja [siis] me tunneme [ennast] seotud Eestiga ja eestlastega ümber maailma.

ESK rolli kohta: Ma usun, et Eesti Sihtkapital Kanadas on kogukonnale tähtis, kuna see aitab toetada Eesti ­organisatsioone, üritusi ja programme, mida ilma selle toetuseta ei oleks olemas. Need üritused on olulised, kuna need seovad eestlasi Kanadas oma­ vahel ning ka meie kultuuri ja pärandiga. On kerge unustada meie kultuuri ja ajalugu, kui me ei ole sellega iga päev ümbritsetud ja kui eesti keel ei ole meie peamine igapäevane keel. Kuid võimalus osaleda Eesti üritustel annab meile võimaluse olla koos teiste eestlastega ja ühenduses meie kogukonnaga. __________________________________________________ Tänu meie heldetele anne­tajatele on Eesti Sihtkapital Kanadas välja andnud 150 stipendiumi Kanada Eesti noortele 2003. aastast saadik.

Stipendiumi avaldused ja i­nformatsioon: www.estonianfoundation. ca/en/efc-scholarships või võtke ühendust ESK kontoriga 416-4655600, info@estonianfoundation.ca Avalduste tähtaeg: 1. juuni 2021.

Austraalias keelati eestlaste loodud videomäng Kultuurirühmitusest ZA/UM välja kasvanud mängustuudio loodud ja mitmeti auhinnatud videomäng ,,Disco Elysium“ ei saanud Austraalias müügiluba, vahendas Guardian. Australian Classification Board, mis tege­ leb filmide, videomängude ja raamatute klassifitseerimise, hindamise ning neile vanuse­ piiran­ gute määramisega, leidis et eestlaste loodud mäng pole levitamiseks sobilik. ,,Disco Elysium“ on saanud üle kaheteistkümne auhinna, teiste hulgas videomängude tööstuse hinnatuimatel Bafta Games ja The Game Awardsi tseremooniatel. (EPL/EE)

Inspiratsiooni…

(Algus lk. 1)

aega on kulutatud kriitikale.

Maaleht suurima levikuga näda­ lalehena erineb tunduvalt Sirbist või Loomingust, seal tunned end rohkem kultuurivahendaja kui kriitikuna. Kriitik peab olema aus. Keeruliseks teeb ­ olukorra asjaolu, et Eestis on raske autorit tema loomingust eraldada. On tulnud ette ka juhuseid, kus tuli arvustada teisi kriitikuid, isegi üsna valusalt.

Oli südantkosutav kuulda keda­ gi väljendamas lihtsat tõde, et avaliku elu foorumil ei asu miski väljaspool kriitikat, kriitika ­kaasa arvatud.

Lihtne ja südamlik lõppsõ­ num luuletajalt: parem on olla oma kaasinimeste suhtes liiga hea kui liiga halb. Kes saaks sellele vastu vaielda!

EERIK PURJE

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Pöörane kinnisvaraturg Lihtsurelik lihtsalt ei saa aru, kust praegu tulevad rahad, millega ostetakse kinnisvara.

Näiteks on aastaga KitchenerWaterloo piirkonnas majade, eramute hinnad tõusnud 28%. Seal ju hea elada. Suur­ linna ligi ja töökohti jagub.

Torontos on eramaja kesk­ mine hind ületanud miljoni dollari künnise. Samas aga riik pumpab majandusse tohutult toetust, töökohti kao­ tatakse pandeemia tõttu ning kulud kõik igapäevases tõu­ sevad.

Ilmekas kohalik näide tuleb Don Millsist, eestlastele hästi tuntud rahulik, kunagine ääre­ linnake, nüüd juba hiigelsuures linnas pea et keskel. Kui tipptunni liiklust ega teedepa­ randust pole, siis pääseb sealt tosina minutiga Eesti Majja, viiega magistraalidele. Parke, poode ohtralt, head koolid – ideaalne elamurajoon. Eriti ­lastega peredele.

Mis vist seletab üht hiljutist majaostu hinda. Juhuslikult päe­ vikupidaja tundis eelmisi oma­ nikke, kes kahjuks kõrges eas, mullu lahkusid maisest elust.

Ernie ja June olid maja ostnud originaalselt omanikult aastal 1959 $19 000 eest. (Maja oli ehitatud 1954.a.) Kaunis krunt, aga peale vajalike korrashoiu­ tööde polnud majas kapremonti tehtud. Kui ainult inflatsiooni järgi arvestada, oli ostuhind hea – tänaseks oleks sama summa

praeguses rahas $173 727, 803% tõus.

Ent kujutage ette, mis hinna eest maja sel kuul maha müüdi.

Enam kui $2 miljonit, küsitavat müügihinda mitmesaja tuhande dollariga ületades. See olevat praeguse kinnisvaraturu tava­ nähtus. Pakutakse markantselt rohkem raha, et ometi saaks osta. Eriti heades elamurajoo­ nides nagu Don Millsis. Samas üllatab, et pahatihti tiritakse originaalne väike maja suurel krundil maha ja ehitatakse ­õhuloss peale.

Kust need rahad kõik tule­ vad? Vancouver kehtestas sea­ duse, mis reguleerib välismaalt investeeringuid kinnisvarasse.

Oste peatada ei saa, küll aga saab, nagu Briti Kolumbia suures, kaunis linnas, lisada ­ostutrahvina makse peale. Riigi valitsus kehitab õlgu – vabaturg ju valitseb. Ning nagu iga suurema ostuga, kas maja või auto, saab riik oma lõivu ­maksudest. Teoreetiliselt kõigi kasuks, isegi, kui keegi ei tea, kuidas majandatakse tulevikku, arvestades suurte väljamine­ kutega viimasel aastal. Seda kõikjal.

Sama olukord kehtib ka su­ vilatega. Just Torontost ostjad on kruttinud kõrgeks ostuhinnad, eriti populaarsetes piirkondades.

Muskokas aastaga 28% kõrge­ mad hinnad. Haliburtonis 27,3 protsendine tõus, Kawarthades 26%. Ajalooliselt kallis Mus­ koka piirkonnas, Muskoka, Joseph’i ja Rousseau’ järvedel asuvate kinnistute hind on kaua olnud miljonites. Nüüd aga kaks põlvkonda varem ehitet suvila, isegi mitte talvekindel,

mis asub saarel (jälle kuludega seotud, vaja mootorpaati, et sin­ na pääseda) maksab $2 miljonit.

See pole mitte Ontario feno­ men, mingi haruldane nähtus.

Vancouverist on juba olnud juttu – Kanada teise ookeani, ­ Atlandi kaldal on vaid puh­ kusteks ostetud kinnisvara hind tõusnud seitseteist protsenti.

Ning palju seal suvemajas aega veedetakse? Kuid ajad on muu­ tumas.

Teadagi on osa sellest buu­ mist, tohutust kasvust võimalus suvilas virtuaalselt tööd teha.

Ent alati ei ole suvitamisrajoo­ nides hea interneti ühendus.

Ning ega see odav ei ole (vaata ka juhtkirja).

Kinnisvaraagentide järgi on nõudmine palju suurem kui turule pandud suvilate arv. Ühele Gravenhursti läheduses, Muskokas olevale suvilale esi­ tati tervenisti 71 ostupakkumist.

Miks? Kuna küsitud müügihind oli vaid $399 000. Võite kujuta­ da ette, missugune osmik see võis olla. Agent ei paljastanud ajakirjanduses lõplikku ostuhin­ da, öeldes vaid, et see oli mar­ kantselt kõrgem sellest, millega kinnistu pandi turule.

Paljud ostjad siis, nagu Torontoski, teevad kapremonti, et saaks aastaringselt seal olla.

Või tirivad hoone maha, ehita­ vad uue. Et järve, jõe kaldal selline hind on vaid maalapi eest, ei mahu kuidagi pähe.

Muidugi on metsas olevad ma­ jad, mil puudub veekogu ääres olemise eelis, madalamate hin­ dadega – vaid umbes pool sel­ lest, mida makstakse võimaluse eest suvel ujuda, teisi veesporte nautida. Viimaste hulgas oli

Prantsusmaa kolmanda täieliku lukkupanemise lävel Mailis Sütiste-Gnannt Prantsusmaa peaminister Jean Castex kuulutas 18.03.2021 peetud pressikon­ verentsil välja neljaks järgne­ vaks nädalaks rakendatavad ranged piirangud, et Covid-19 uute tüvede kiiret levikut Prantsusmaal kontrolli alla saada. Uued meetmed on erinevad oktoobris kehtinud ­ piirangutest ning hakkasid kehtima laupäeval, 20. märt­ sil. Peaminister rõhutas: „Me peame püsima kolmandal teel, mis peab pidurdama viiruse levikut ilma Prantsusmaad täielikult lukku panemata.“ Kuna pressikonverentsile eel­ nenud viimase 24 tunni jooksul oli Prantsusmaal 38 501 uut kroonviirusesse haigestunut ja reanimatsioonis 4219 Covid-19patsienti, kuulutas prantsuse peaminister välja lisaks juba lukus olevatele piirkondadele ­ (Eure, Seine-Maritime, LesAlpes-Maritimes) veel 16 de­ partemangu lukkupanemise Ilede-France’i ja Hauts de-France’i regioonides. Uued piirangud peavad eelkõige kergendama haiglate ja reanimatsioonide olukorda, kus on puudus med­ personalist ja voodikohtadest.

Nimetatud piirkondades keh­ tivad järgmised piirangud, „mis erinevad täielikult sügisel keh­ tinud karantiinimeetmetest“.

• Väljas võib ajapiiranguta lii­ kuda, kuid seda vaid 10 km raadiuses oma elukohast ning ­ taas peab kaasas olema kas mobiiltelefonis või paberil täi­ detud siseministeeriumi tõend, millel märgitud põhjus, miks ringi liigutakse.

• Komandanditund lükkub kella 18-st tunni võrra edasi kella 19-le (suvisele ajale ülemineku tõttu) ja hakkab kehtima kogu Prantsusmaal, mitte ainult ka­ ­ rantiini pandud departemangu­ des.

• Karantiinis olevate departe­ mangude vahel on keelatud lii­ kuda, välja arvatud tööalaselt ja mõjuval põhjusel.

• Algkoolid ja põhikoolid jää­ vad avatuks. Lütseumites võib kohal käia korraga 50% õpilas­ test. Ülejäänud jäävad distants­ õppele. Ja nii vaheldub see nädalate kaupa.

• Kehalise kasvatuse tunde võib taas väljas läbi viia, samuti õues toimuvaid kooliväliseid spordi­ trenne.

• Avatuks jäävad vaid esmatar­ bekaupu müüvad kauplused,

apteegid, lemmikloomatoidu­ poed ja autoremonditöökojad.

Kõik muud kaubanduskeskused ja poed jäävad suletuks.

• Ettevõtetes, kus vähegi või­ ma­ lik, nõutakse vähemalt neli päeva nädalas distantstööl ole­ mist.

• Lähipäevil kuulutatakse välja ka rangem protokoll kollektiivse toitlustamise jaoks koolides ja töökohtades.

• Kultuuriasutused jäävad endi­ selt suletuks.

Ile-de -France’i asepresident Jean-Philippe Dugoin-Clément vastas Franceinfole, et kehtes­ tatud rangemad piirangud on tekkinud olukorras küll välti­ matud, aga see tõstatab samas ka küsimuse valitsuse poliitika läbikukkumisest sanitaarolukorra ohjamisel nagu vaktsineerimise mahajäämus, vaktsiinitarnete hilinemine, haiglate mitteval­ mis­ olek tekkinud pandeemia olukorras.

Peaminister Jean Castex rõhutas pressikonverentsi lõpus, et kehtestatud piirangud jäävad kehtima vähemalt neljaks näda­ laks ja vajadusel võib neid laiendada ka teistele piirkon­ dadele, kui sanitaarolukord seda peaks nõudma.

Muskokas ja Haliburtonis müü­ dud suvilate arv tervenisti 96% kõrgem kui aasta aega tagasi.

Nõudmine, ei muud. Isegi met­ sas olevate puhkuseks mõeldud suvilate müük tõusis 13%.

Mitmeti on paljud ostud pan­ deemiast tingitud. Maal, järve ääres pole seda inimkontakti, ohtu, et nakatuks selline kui suurlinnas. Ent teatud ebaratsio­ naalsus valitseb – nagu siis, kui aasta eest osteti poeletid kõigest tühjaks. Eriti tualettpaberist, mis oli kuidagi naeruväärne.

Seda on nüüd saada, aga teatud kaupa, nagu lambipirne, otsi ti­ kutulega. Ka, huvitavalt, on kohvifiltreid raske leida. Ning apteegis, hea näitajana on kõhu­ happevastaseid, leevendavaid tablette vahel raske leida. Kin­ nitades, et ajastu ängst mõjutab ka seedimist. Närvipinge, mis muud. Egas toitlustus neid torkeid, valusid tekita. Ikka mured.

Kuidas aga see kõik rahako­ tile käib, kuidas suudetakse osta maju, suvilaid, kuidas pangad

(kellel oli möödunud aasta majanduslikult eriti kasulik, ­ mõnele suurele isegi rekordili­ selt) julgevad anda hüpoteek­ laene, see kõik on müsteeriu­ miks. Kuna vaevalt on igal ­ostjal võimalus kogu kahe-mil­ jonist summat lauale laduda.

Demograafiliselt olevat ost­ jad enamasti juba üle poole ­sajandi elanud, seda eriti suvila­ teturul. Ka on nad vanuses, kes ehk pelgavad pandeemia, naka­ tumise ohtu rohkem. Nooremad ostjad ehk loodavad sellele kuulsale pangale, mille nimeks on isa/ema. Kuna selliste pöö­ raste hinnatõusudega pole ju võimalik sissemaksu huvideski säästa, rääkimata jooksvate kulude katmisest. Kuidas aga ­ linnas nooremad, eriti väikeste lastega pered suudavad kalleid maju osta, on tõesti üks tänapäeva majanduslikke huvi­ tavamaid küsimusi. Pandee­mia­ ga kaasnev mõistatus, millele isegi mainekad majandustead­ lased ei oska loogilist seletust pakkuda.

TÕNU NAELAPEA

Tutvustame International Estonian Centre’i uut Digiturustajat

on eriline hea meel panustada oma kogemusi ja teadmisi, et viia keskuse sihid täide.“ Emily muigab, kuidas eestlaseks olemine on nagu salaklubi liikmemaardi omamine. ,,Mu ema naaber oli see kes edastas keskuse ameti kuulutuse mulle kuna ta teab mu seost eestlusega. Ehk küll võib olla eestlaste arv väike, selle haarmed ulatavad kaugele.“ Emily abikaasa on Kristian Puhvel, kes on pärit Montrealist. Mõlemad on reisinud Eestisse, ning Emily oli vaimustatud eesti kultuuri laiaulatusliku ajalooga, ja muidugi selle e-riigi ja digikeskkonnaga. Emily ja Kristian elavad Toronto Eesti kogukonnale tuttavas Horseshoe Valleys, koos oma tütre Lucyga.

Emily on turunduse alal õppejõud McMaster Ülikoolis ja Humber Collegeis.

Samuti tema firma, Compass Content Marketing, on töötanud sotsiaalmeedia turundusalal selliste firmadega nagu MasterCard, Northern Ontario Travel, GlaxoSmithKline, Tourism Toronto kui ka teistega. Ta on Canadian Marketing Associationi liige.

Nii nagu International Estonian Centre projekt areneb, nii oli ka vaja strateegilist digiturustajat!

Emily Baillie on elukutseliselt digikeskkonnas turustamise konsultant ja kõrgkooli õppejõud. Tal on viisteist aastat kogemust turustamise alal, ning osaajalise kohaga juhendab International Estonian Centre turundus plaane ja viib täide digitaalse sidepidamise strageegiat projekti heaks.

Heili Toome, International Estonian Centre Inc. nõukogu juhataja, et oli palju väga häid kvalifikatsioonidega kandidaate selle kohale. ,,Emilys leidsime sellise ­kombinatsiooni – kogemustega elukutselise turundustaja ning tal on isiklik ja perekondlik ühendus eesti kultuuriga“, ütleb Heili. ,,Emilyl on põhipädevused, kogemusi, ja toob värske perspektiivi projektile.

Juhatusel on suur rõõm, et ta liitub meie tiimiga.“ Samuti ütleb Emily, ,,Ma olen ülivaimustatud osaleda sellise dünaamilise tiimiga, kelle siht on arendada ja kujundada Eesti kogukonda Torontos, Põhja Ameerikas, ja laiaulatuselikumalt veelgi. Selline projekt tõstab Eesti maine uutele kõrgustele. Mul

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Hoidke endid kursis projekti uudistega: • meie veebilehe kaudu https://www.estoniancentre.ca/ • meie igakuise emaili kaudu • tutvunege meiega Facebookis @ EestiKeskus

www.eestielu.ca

6

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Nr. 12

Kuidas muuta hall argipäev värviliseks?

Mõtteid Enda Barrelli akvarelliõpitoa järel Kui pidasime plaani, millist õpituba pakkuda VEMU sõpradele 2021.a kevadel, mil me ikka veel päriselt kokku tulla ei saa, kerkis esile kuns­ titeema. VEMU on pakkunud ridamisi toiduvalmistamise, kudumise, vööde ja jõulu­ kroonide tegemise õpitubasid, aga kujutava kunsti õpituba polnud siin veel toimunud.

Helistasin Elva Palole, Eesti Kunstnike Koondis Torontos esinaisele, ja küsisin, kas me võiks ühe sellise maha pidada.

Selgus, et EKKTl oli juba 2020.a sügisel selline olnudki, pühendatud akvarellile. Eesti Sihtkapitali Kanadas toetusel valmis selleks puhuks ka kaks õppevideot Enda Bardellilt, Vancouveris resideeruvalt eesti päritolu kunstnikult, kes on leidnud tunnustust nii Kanadas kui Eestis. Niisiis oli programm nagu maast leitud ja esimesed kogemusedki veebiõpitoa läbi­ viimisest olemas. Saatsime reklaami laiali ja seekord mitte ainult EKKT liikmetele, vaid kõigile huvilistele. Eriti olid kursustele oodatud algajad.

Kuna õpetust jagati veebis, registreerus sellele 10 inimest mitmelt poolt Kanadast ja üks daam koguni Rootsist. Osa­ võtjaid oli nii noorte kui pen­ sioniealiste seast, tuldi ka pere­ konniti. Esimesel kohtumisel 11. märtsil tutvustas Enda töö­ vahendeid, mida alustaval akva­ rellistil vaja läheb. Järgnesid näpunäited ja mõned salanipid edukaks maalimisesks. Kõik õppurid said Endalt kaks fotot, ühel päikeseloojang British Columbias, teisel Jõekääru loo­ dusvaade, et luua nendest oma tõlgendus akvarellitehnikas. Õppurid said ka kaks videot Enda instruktsioonidega kum­ magi pildi maalimiseks. Ja siis

Õpitoa juhendaja Enda Bardell.

Foto: EE arhiiv

läks seltskond laiali, et asuda kodutööd tegema.

Nädal hiljem saadeti fotod valminud akvarellidest Endale hindamiseks ja 18. märtsil toi­ mus teine kohtumine, kus vaata­ sime ühiselt vastvalminud töid ja kuulasime Enda kommen­ taare. Oli põnev kiigata kunst­ nike loomeköökidesse ja saada aimu teoste valmimise protses­ sist. Õpetaja asjalikud ja toeta­ vad kommentaarid tõid esile maalijate tugevusi ja omapära.

Ka kriitilist tagasisidet oskab Enda anda sedavõrd meeldival ja targal moel, et see ei ehmata algajat maalimisest eemale.

Tema nõuanded on täpsed, praktilised, kompositsiooni jm kunsti põhitõdesid avavad ja ­julgustavad, ikka ja jälle julgus­ tavad. Enda Bardell on tõesti suurepärane ja inspireeriv õpe­ taja! Teda assisteeris Elva Palo, kelle kunstnikukogemus olid heaks täienduseks Enda poolt jagatud juhtnööridele.

Küllap oli õppuritele abiks ka see, kui analüüsiti nende kaaslaste töid – alati ei pea ju õppima omaenda vigadest.

Maalida kellegi teise tehtud foto järgi pole lihtne, tunnistasid mitmed – eriti, kui sul puudub kujutatava objektiga isiklik kogemus. Aga kuna kõik maali­ sid samu paiku, tulid töid vaadeldes eriti selgelt ilmsiks eristuvad loojatüübid, ka vara­ sema kogemuse olemasolu või selle puudumine. Oli äärimselt põnev näha, kuivõrd eriilmeliste tulemusteni oli jõutud.

Koolituse lõpuks nentisid nii õpilased kui õpetajad, et oleme veetnud sisuka ja mõnusa nädala ning õppinud mõndagi uut.

Kõik lubasid harjutamist jätkata ja avaldasid lootust, et ehk kohtume kunagi veel. Ehkki väljas valitseb varakevadine hal­ lus, särab noorte akvarellistide värsketes töödes kirgas värvi­ palett. Aitäh, Enda ja Elva, selle silma ja vaimu toitva ettevõt­ mise eest!

Olgu ka meelde tuletatud, et Enda Bardellil ilmus 2020. aastal raamat „Innocence in a ­ Turbulent World“, ingliskeelne versioon tema varasemast eesti­ keelsest raamatust „Mis see marakratt üldse teab“, kus ta jagab oma lapsepõlvemälestusi sõja-aegsest Eestist ja põgene­ misest Rootsi. Raamatule lisa­ vad meeleolu autori joonistused ja fotod. „Innocence in a Turbulent World“ valiti ajakirja Kirkus Review poolt möödunud aastal 100 parima raamatu hul­ ka, seda saab osta Amazonist.

Eestikeelset raamatut võite aga osta autorilt ($22 koos saateku­ ludega). Endaga saate ühendust võtta tema veebilehe kaudu: https://www.endabardell.com/.

Veebilehelt leiate ka rohkelt infot selle põneva inimese ja ­ suurepärase kunstniku kohta.

PIRET NOORHANI

Toimetusele saadetud kirjandust

Rahvuslik Kontakt 2020, nr 233

Virtuaalses õpitoas – juhendaja koos õpilastega.

Foto: kuvatõmmis

„Valede tähestik“, „Sõjad ja kriisid“, „Blah blah blah“… – vaadates maailma Mäetamme silmadega Ilmus Marko Mäetamme kolmas kunstikataloog Marko Mäetamm kunsti­­sõb­rale tutvustamist ei vaja – teda teatakse väga hästi nii Eestis kui Kanadas. Paar aastat tagasi resideerus ta ­ Hamiltonis Cotton Factory kunstikogukonnas ning on kohtunud Toronto eestlaskon­ naga ja ta on ka EKKT liige.

Tema vanaisa elas kunagi Torontos ning kunstnikule kohaselt tegi Marko sel tee­ mal ka kunstiprojekti – „Üks kuu Kanadas“ koos kahe Kanada kunstnikuga. Lisaks kõigele kirjutab Marko oma elust ka väljaandes „Edasi“ (tema „Amatöör arutleb“ ilmub ka „Eesti Elus“).

Koroonakriis on paljudele kunstiprojektidele kriipsu peale tõmmanud, praegu on rasked ajad. Näitusi, kus kunsti imetle­ mas käia, pole. Kunstisõprade ja Marko Mäetamme fännide suureks rõõmuks on ilmunud Marko „Kolmas raamat“ – põh­ jalik kataloog kunstniku loo­ mingust alates 2013. aastast kuni tänaseni. See on järg ka­ hele eelmisele raamatule (2006 ja 2013).

Mäetamme looming on siin esitatud vaheldumisi kunstniku elust ja tegemistest rääkivate meenutustega. Oma individuaal­ sel, peenelt humoorikal viisil jutustab Marko nendes kunsti­ projektide sünnist, ettevõtmis­ test nii Eestis kui välismaal – elamisest USA-s, Toronto külastamisest, oma kunstiresi­ dentuuridest, erinevate näituste ja projektide sünnist. Näiteks Kanadas Hamiltoni Cotton Factorys resideerudes valmis Markol terrorismiteemaliste joonistuste sari, mida on hiljem teisteski välisriikides rahvale näidatud.

Põnevat on raamatus palju.

Saame teada, mida kirjutas Marko jänese-, lehma- ja haika­ lakostüümis Istanbulis muuseumi WC-de seintele oma kunstni­ kuks kujunemise kohta, millega tal õnnestus Pärnu näitusel välja vihastada Eesti naiskunstnik ja

Pildil osutab Marko Mäetamm oma uues kataloogis Kanadateemale. Pilt on tehtud selle aasta jaanuaris Marko ateljees.

lennata kõrge kaarega üle uudistekünnise ning kuidas ­ Birminghami Astoni ülikooli ­tudengid said omale populaarse selfide (selfi – endast tehtud foto, toim.) tegemise koha.

Me ei tea veel, millal koroo­ napiirangud lõppevad ning taas kunstinäitusi külastada saab.

Seniks aga on kõigil Marko Mäetamme kunsti austajatel võimalik soetada endale see efektne kunstiraamat, kus muu­ hulgas tekstid ka inglise keeles.

Nii saame toetada Eesti kunstielu ja kunstnik Mäetamme, kes ka oma kataloogi 765. leheküljel (kataloogi 3. osa lk. 473–800) ütleb: „… olgu väljas eriolu­ kord või mitte, raha kulub millegipärast ikka ühte moodi ­ progresseeruvas joones.“ Tekst ja fotod LEA KREININ

Käesolev Rootsi Eestlaste Liidu ajakirja number, värvitrükis ja kakskeelne, algab peatoimetaja Sirle Söödi saatesõnaga. Pea­ rõhk on kultuuripärandil ja kohalikel kultuurisündmustel.

Lapsena kodumaalt pagemise loo jutustab kirjanik Enn Nõu.

Laste suvekodudest kirjutavad Sirle Sööt ja Aho Rebas.

Viimatimainitult on ka ülevaade Göteborgi Eesti Majast ja koos Merle Vikatiga Göteborgi Eesti Kooli asutamisest. On ära too­ dud Arvi Moori 1964. aastal kirjutatud artikkel „Kaks­ küm­ mend aastat rahvuslikku ­kul­tuuri- ja kasvatustööd“.

Pagu­ lasajakirja Triinu, Triinu Etno­ graafilise Huviringi ja Triinu Sõprade Ühingu ajaloo on jäädvustanud Kairi Ilison.

Katrin Sepp ja Kaja Jakob­ sen kirjutavad Eesti Teatrist Göteborgis, Andrus Kiviräha kuulsa koeratüdruku Lotte seiklustest ja Eesti Keeleklubist Göteborgis. Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühingu Raamatuklubi ­tegevusest annab ülevaate PilleMai Laas.

Ulatuslikus persooniloos tõstab Aili Salve tähelepanu keskmesse Rootsis sündinud ­ eesti keeleteadlase ja soomeugri keelte professori Raimo Raagi. Juubilaridest troonib esikohal 100-aastane tegus ja ­ nooruslik Mai Raud-Pähn, talle järgnevad 80-ne Madis Laas ja 60-ne Lija Langerpaur. Kahe lahkunud luuletaja juubeleid – Kalju Lepik 100 ja Bernard Kangro 110 – tähistavad nende loodud värsiread.

Poliitilisel teemal võtavad sõna Sirle Sööt ja Evelin Tamm, rääkides Rootsi kaitsejõudude rahastamisest ja kohalike eest­ laste toetusest sellele. M/S Estoniaga seotud juriidiliste probleemide lahendamist lahkab Karl Gustaf Scherman. Rub­ riigis „Riik kui mesipuu“ käsi­ tavad mitmesuguseid päe­ va­ probleeme Meeli Laani, Tiia Grenman, Sirle Sööt ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt. Ei ­puu­­­du ka nekroloogid lahkunud kaas­ maalastele: Karin Raud­sepp­Raiend, Mart LindebergLindvet, Enno Klaar ja Hakan Holmberg. Lisaks mitmesugu­ seid teateid ja rohket fotomater­ jali.

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1046 1

2

3

4

12

5

6

7

13

15

16

21

25 31

34

35

32

11

27

28

29

49

50

33

36

37

38 41

10

24

26

30

40

9

19 23

39

42

43

44

45

46

47

48

51

52

53

54

55

56

2008.

43. San_____, linn 1. Sadamaehitis.

Itaalias, tuntud 4. ______ron, teat. laulufestivali järgi pasta. (al.1951).

8. Programm.

46. Mitte tagant.

12. Kuulus poksija 47. Eestlane, Eesti(1942–2016). (ingl.k.).

13. Siiras.

51.

Viga, defekt.

14. Asula.

52. Kiviterrass.

15. Mitte avalik.

53. Nisujahutoode.

17. Sa____, teat.

54. Kunagi, alati, vorst (ingl.k.). alalõpmata 18. (Peidetud) vääris(ingl.k.). vara, varandus.

55.

Partisan.

19. Armuand.

56. Sõber (pr. k.).

20. Linnapea.

ALLA: 23. Tuntud viltune torn Itaalias.

1. Küsisõna.

25. Mehenimi.

2. Piirkond.

26. Vilets, näru, kehv. 3. (Tuule)puhang.

27. Samm, astumine. 4. Hoone.

30. Tõsteseade.

5. Lai, kaugele 32. Tupp, karp. ulatuv.

34. ____s, arv.

6. Tuntud Eesti 35. Iseteadev, ennast naistennisist. paremaks pidav.

7. Teat. põllundus­ 37. Teraapia, viis. ravimine.

8. Vala!

38. ____ Moor, 9. Allpool olev.

A. Gailiti romaan. 10. Väliseesti muu­ 39. Kääne. seum.

11. Autorendifirma.

40. Eesti päritolu Kanada sõudja, 16. Vokaalsoolo olümpiavõitja ooperis.

PAREMALE:

19. Teat. lihatoit.

20. Maik.

21. Ajastu, aegkond.

22. Üksiklane.

24. Irvitus, grimass.

26. Kattekude.

27. ______ütlev, kääne.

28. Päästma (ingl.k.).

29. _____ia, viktoriin etteantud vastustega (ingl.k.).

31. Teat. mänguasi.

33. Monarhi iste.

36. Eesti presidendi eesnimi.

38. Raadiolainete levimise keskkond.

40. Keha, korpus.

41. Real Estate Institute of Victoria.<i> 42. K____l, keskpaigas, keskkohas.

44. Eesti Teadusinfo­ süsteem (lüh.).

45. Eesti päritolu Kanada odaviskaja (1923-2011).

47. Mitte taga.

48. Lapsevanem.

49. Vaat, tõrs.

50. ____ ja naa.

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

T

Paremale: 1. Kit, 4. Liik, 8. Kala,

17

22

S

Ristsõna nr. 1045 LAHENDUS

14

18 20

8

I

12. Ena, 13. Anna, 14. Avis, 15. LKA, 16. Sunb(eam), 17. Malk, 18. Karksi, 20. AFP, 22. Rotary, 24. Elk, 27. Sara, 30. Heinsoo, 32. Agaa, 33. Eve, 34.

Usin, 35. Aravuse, 37. Lont, 38. ROM, 39. Finaal,42. Tom, 43. Leivat, 47.

Kari, 50. Elas, 52. Ale, 53. Krai, 54.

Natt, 55. Ala, 56. Kumm, 57. (Gal)erii, 58. (Tik)-tak.

Alla: 1. Kelk, 2. Inka, 3. Taar, 4. Lasso, 5. Inuit, 6. Inn, 7. Kabaree, 8. Kamp, 9. Ava, 10. Lil(l), 11. Ask, 19.

Kraav, 21. FYI, 23. Ahven, 24. Esso, 25. Loin, 26. Kont, 27. Saar, 28. Agro, 29. Raam, 31. Nulli, 33. Esimene, 36.

UFO, 40. Alati, 41. Aesti, 42. Tiim, 44.

Vaat, 45. (Üles ja) alla, 46. Teak, 47.

Kkk, 48. Aru, 49. RAM, 51. Lar.

Nädala retsept

Lõhesupp, lisandiks potisai

Lõhesupp krevettidega Mart Salumäe 8-10 inimesele Koostisained 400-500g lõhet 16-24 suuremat külmutatud krevetti 1 suur või 2 keskmist porgandit 2 suurt või 4 keskmist kartulit pool vart varssellerit 2 keskmist sibulat 3,5-4 liitrit vett maitse järgi soola (umbes teelusikatäis), loorberit (7-10 lehte), musta pipart (umbes 20-30 tera) ja vürtsi (umbes 10 tera).

Valmistamine: Panna vesi tulele ja kohe lisa­da maitseained ning hakitud seller.

Lõhetükk panna fooliumi keeratult praeahju ja lasta 390 F juures küpseda 15-20 min.

Lõhet fooliumisse pannes võiks parema tulemuse saavutamiseks seda maitsestada nii, et esmalt riputada jämedat soola fooliu­ mile, soolaterade peale asetada lõhetükk nii, et nahk jääb alla­ poole ning lõhetükile riputada peale sidrunpipart ning siis foolium lõhetüki ümber kokku voltida nii, et praemahl välja ei voolaks.

Puhastada ja hakkida por­ gand ning lisada keema tõusnud leemele.

Puhastada ja hakkida sibulad ning lisada leemele ning lasta mõne minuti keeda enne, kui ­lisada külmutatud krevetid. Nii omandab leem juba enne krevettide lisamist kõik olulised maitsed. Lasta keeda kuni 10 minutit. Siis tuleb krevetid leemest välja korjata ja hetkeks kaussi jahtuma jätta.

7

KARLA KALENDRISABA

Külakurnaja Istusime Kataga kahekeste tiivanil ja arutasime, kui palju meil siin veel neid inimesi järel on, kes seda imelikku sõna mäletavad. See tuli Eestis käibele neljakümnendal aastal.

Tähendas sedasama mis kulak, aga oli eesti taluinimese jaoks kudagi arusaadavam.

Meile oli see sõna kah arusaadav, aga mõiste küll ei old.

Meie tuntsime kah ühte peret, keda selle tiitliga austati.

Tegelikult ei kurnand nad küla ega valda, neid endid kurna­ ti küll peris kõvaste. Nad tulid sellepärast meelde, et seitse­ kümmend kaks aastat tagasi küüditati Männiksaare Liine veikse pojaga Siberisse Paikali taha. Peremees Jaaku taheti kah viia, otsiti, aga ei leitud. Kommude raamatupidamine oli sassis, nad ei tead, et Jaak oli juba paar aastat kadeda naabri pealekaebamise tõttu Karagandas sütt kühveldand.

Liine oli minu Kata sõbranna, kuigi temast ulga vanem.

Nende pere tehti kohe kulakuteks, kui stalinliku konsti­ tuutsija päike Eestimaal paistma akkas. Meil läks ästi, meie talu oli parasjagu nii veike, et maad ära ei võetud, ja paras­ jagu nii suur, et juurde kah ei pakutud. Männiksaartelt võeti küll, aga esimese küüditamise ajal jäid nad kudagi kahe sil­ ma vahele. Kahessa aastat iljem praavitati see eksitus ära.

Sakslaste aegu panti muist vene vangisi Eestimaal talu­ desse tööle. Männiksaarel oli neid kõva pool tosinat. Neid oiti seal nigu oma inimesi, Liinel oli see paruski peris ke­ naste suus, Jaak purssis kah. No inimesed said aru, et lihtne vene soldat pold milleski süidi. Mul on selgeste meeles, kuda iivanid nutsid, kui neid talust ära vangilaagri viidi.

Kui Liine oli Paikali taha tiritud, ei akand ta seal kah ädaldama, vaid lõi kõik kümme küint mulda. Akkas toiduks aedvilja kasvatama ja õpetas kohalikele vene naistele kah kõik oma kuntsid kätte. Kui ta siis mõne aasta pärast sai suure surmaga loa mehe manu sõita, oli külanaistel jälle nutt lahti, et Liinekene, kuda me nüid ilma sinuta elatud saame.

Ju nad ikke kudagi said. Jaak ja Liine aga klopsisid endile lauajuppidest osmiku kokku ja Liine akkas loomasi pidama. Kui ajad oli lahedamaks läind, sai minu Kata Liinelt Siberimaalt kirja. Liine oli oma uumorimeele tagasi saand ja kiitles Kata ees, et tema jälle kulak, peab seitset kitse. Eks ta neid lüpsis ja lüpsetud piima kurnas, kulak ju teistmoodu ei saa. Kui pole kedagi kurnata, siis kurnab mi­ dagi.

Jaagul ja Liinel läks koguniste õnneks oma kurnatud ta­ lusse tagasi pääseda ja seal surra. Pojast kasvas tubli mees, õppis eesti keelt kah korralikult kirjutama ja elab praegagi Eestimaal nigu mees muiste ja mullu. Igal perel nii ästi ei läind. Mina mõtlen täna nendele ja olen südames neile uhke. Sellepärast ongi minu tänane jutt nisuke nigu ta on.

Lora ajada jõuab alati.

KARGU KARLA Lasta leemel madalal tulel keeda, sel ajal koorida ja tükel­ dada kartulid. Siis võtta lõhe ahjust välja ning tükeldada kahvliga parajateks tükikesteks ­ ja lisada leemele koos hakitud kartulitega. Lasta madalal tulel keeda, kuni krevetid saavad kooritud.

Kui kartul on pehmeks keenud, lisada supi sisse uuesti vahepeal kooritud krevetid, lasta leemel pisut jahtuda ning võibki lauale anda. Suppide maitse tu­ leb kõige paremini esile siis, kui need enam suud ei kõrveta.

Valmistamine võtab kokku umbes 40 minutit.

Naljanurk ,,Mitu õlut te päevas joote?“ küsib kardioloog mehelt. ,,Neli.“ ,,Miks neli, ma ju eelmine kord ütlesin, et mitte rohkem kui kaks.“ ,,Jah, aga perearst lu­ bas ka kaks.“

Tule külastama Läti Maja poodi!

Oleme alates 22. märtsist taas avatud E-R kl 8 h-3 p.l Müügil pirukad, rukkileib, läti supid, maiustused, raamatud, muusika ja käsitöö.

Peatselt müügil ka ,,Kalevi“ kommivabriku maiustused Tellida saab kodulehelt www.lettsshop.org Jälgi meie Facebooki lehte ,,Latvian Store-Letts Shop Toronto“ uudisteks ja täpsemaks infoks.

Läti Maja – 4 Credit Union Dr, Toronto

8

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Nr. 12

Estonian movie will be presented at the Boston Baltic Virtual Mini-Film Festival!

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian nostalgia and Stalin’s lingering presence (III)

a crime. The law was legislated in 2019 after the Kremlin closed an independent TV ­station in 2014 that had asked viewers whether Stalin should have capitulated Leningrad rather than losing one million ­ Prior to 2014, Putin’s popu­ of its inhabitants during an 872larity rating was seriously day German siege.

Putin has stressed that by waning. But with the an­ ­ nexation of Crimea that year, “excessively” (yes, excessively) it surged some 20% higher. demonizing Stalin, one is also Internationally it was clearly attacking the Soviet Union and considered to be Ukrainian Russia.

Putin’s public record of pro/ territory.

The falling ratings stemmed anti-Stalin sentiment is well­from Putin invoking the Soviet calculated to favour all of past for Russians who recalled Stalin’s virtues while practically Crimea to have been the site of never condemning his vices. In intense battles during WWII, a 2017 interview with a Holly­ the Great Patriotic War, which wood producer, Putin owned up ended in glorious victory for to excusing Stalin’s “flaws”.

Russians and saved the West Stalin was faced with insur­ from cala­mity. The commander mountable circumstances, both in chief of this triumph? Stalin! at home and abroad, Putin said.

In a twisted way, Putin’s For anyone to have the cour­ age to counter a Kremlin-led stance about Stalin could leave creeping rehabilitation of Stalin the message that tyranny could is sporadic at best. Yes, the be admired. But he cleverly massive haut-relief of Stalin cautioned: “that does not mean from a mosaic of soldiers, sail­ we should forget the horrors of ors, engineers, physicians etc., Stalinism”. Let’s honour Sta­ is missing from the St. lin’s strong leadership and pat­ Petersburg Narvaskaya subway riotism, which does not include station – but still a stalwart his paranoia, Putin rationalizes.

But that approach is seen by effort not widely enjoined ­ many as a perilous strategy. It ­ ationwide. n In Novirsibirsk, Russia’s soft-pedals and immunizes people against the dangers of third-largest city, a new statue ­ of Stalin was installed in 2019, authoritarianism and instills a in front of the Communist Party sense of admiration for heavy­headquarters, naturally, but un­ handed, autocratic rule. “Tyran­ veiled by no less a figure than ny gets results.” It also sanitizes the city’s mayor, thus giving the the crimes of a murderous dic­ tator, leaving the impression statue municipal approval.

Accordingly, in upholding that brutality can be acceptable.

Putin has revitalized the his own style of autocratic rule, Putin cannot totally condemn Soviet era. When the average Stalin nor give impetus to ini­ Russian is asked to remember tiatives similar to that in St. Soviet/Russian successes, the Petersburg. He must find typical answers are the WWII Stalin’s major redeeming victory, Yuri Gagarin as the first qua­ ­ lities, and the conquest of man in space, Russia’s lead in east and central Europe in 1945 space exploration and even the appeals to rudimentary Russian “return” of Crimea to Russia. nationalism.

In the face of all this, the It was apparent to many Kremlin has not made any foreign guests attending the ­ ­ effort to stop the creeping 70th anniversary of the end of ­legitimization of Stalin’s cruelty WWII in Moscow that Stalin and is willing to encourage the was the real focus of the cele­ time-worn cliches of Soviet brations rather than the histori­ “accomplishments”. cal Allied victory over Nazi To Putin, the Soviet Union’s Germany. Putin gave his ap­ implosion was a “major geo­ proval to the 1939 Molotov- political disaster of the cen­ Ribbentrop pact which resulted tury”. For us, the collapse was a in the Nazi-Communist co­ crucial necessity and clearly ordinated invasion of Eastern ­ inevitable. It’s unlikely the Europe and the start of WWII. ever-widening divergence be­ ­ Current law states that tween the two positions will spreading “false information end as long as the current about the activity of the Soviet ­regime in Moscow holds power.

Union during World War II” is LAAS LEIVAT

Self Made Cameraman, by Hardi Vomer April 2–4 2021 We invite you to participate in our first virtual mini-film ­festival in April. Representing Estonia is “The Real Life of Johannes Pääsuke” (Selfmade Cameraman), by Hardi Vomer during Easter weekend. https://www.bostonbalticfilm. org/ The Boston Baltic Film Festival (BBFF) was launched in 2018, when Boston’s Baltic organizations jointly celebrated the 100th anniversary of the Baltic States. This year we will open our third 3rd season in April with a virtual “Spring Mini Festival.” The aim of the festival is to raise awareness of the culture and language of the Baltic States through film ­media and provide a forum for newer domestic creations.

Three films (one from each Baltic nation), will be available for viewing on a flexible time­ line over several upcoming weekends in April 2021, fol­ lowed by interviews with the filmmakers. Emerson College is providing technical expertise and a digital streaming plat­ form so that all of the films can be viewed at home on any ­device.

The schedule of the festival is as follows: April 2–4, 2021 – Opening with an Estonian feature film “The Real Life of Johannes Pääsuke” – The film will be followed by an interview with Hardi Volmer, who is a renowned film director, director, theater artist, designer and musician.

Hardi Volmer’s feature film takes the viewer back to 1912 and tells an adventurous,

Virtual forum seeks to involve diaspora in Estonia’s development

h­umorous, and romantic story about the first Estonian film­ maker Johannes Pääsuke through his enigmatic expedi­ tion to Setomaa. The film uses original shots of Johannes Pääsuke’s documentary film “Trip through Setomaa” and seamlessly intertwines them with the new fictional account, giving a look at Seto culture and the peculiarities of its ­customs.

April 9–11, 2021 – Latvian documentary film “A to B Rollerski” – The film is followed by an interview with biathlete Raimonds Dombrovs­ kis and director Arnis Aspers.

Raimonds Dombrovski is a seven-time biathlon champion born in Latvia, who emigrated to America and has now re­ turned to Latvia. In 1988, he set himself the challenging goal of rollerskiing 4,200 miles in 90 days, starting in Alaska and

virtual forum and share their thoughts and experiences. I am convinced that trust-based co-operation with global Esto­ nians will contribute to the achievement of the future goals ERR, March 2021 and international success of A virtual forum will be held Estonia.” to discuss the role the Hille Hanso, a political Estonian diaspora can play in scien­tist and journalist living in contributing to the country’s Turkey, and Ellen Valter, a development. lawyer living in Canada, will ­ The online event will be held also speak at the forum, talking on April 13 and is being orga­ about how global Estonians nized by the Ministry of could participate in Estonia’s Foreign Affairs. The forum is a development. continuation of the survey The ministry will present its conducted by the Ministry of current activities and plans con­ ­ Foreign Affairs among the dias­ cerning the global Estonian pora last year and is the next community at the virtual forum step in strengthening co-­and will reveal in more detail operation between Estonia and the results of the survey con­ Estonians living abroad. ducted last year among Esto­ Minister of Foreign Affairs nians living abroad.

Eva-Maria Liimets (Center) The forum will also discuss said: “It is especially important how the new focus topics of the for us that Estonians living Ministry of Foreign Affairs, abroad also participate in the business and cyber diplomacy,

ending in Mexico. Twenty-six years later in 2014, Raimonds rolled the same distance for the second time. The film is com­ posed on the basis of original shots and reflects the attitude, successes and achievements of both the young and experienced athlete.

April 16–18, 2021, Lithuanian romantic drama “I want to live” – The film is followed by an interview with Justinas Krisiunas and actor David Breive The film is a romantic drama in which teenagers meet in a sanatorium for one purpose in order to improve their health, but leave it for a different result. The film points at the ­ difference of being alive and actually living.

One ticket price: $12.-; Bundle of 3 tickets: $25.https://www.bostonbalticfilm. org/

help to shape Estonia’s reputa­ tion in the world. Consular ­services and news for Estonians living abroad will also be intro­ duced.

The virtual forum will take place on Tuesday, 13 April from 5 p.m. to 7 p.m. in the Worksup: https://worksup.com/ app#id=DIASPORAA2021 The broadcast will also be available to watch later.

Estonian Ministry of Foreign Affairs.

Photo: Ministry of Foreign Affairs

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

9

Estonian Foundation of Canada 2020 Short Story Contest Estonian Foundation of Canada 2020 Short Story Contest was a fun challenge to write a fiction or non-fic­ tion piece with a ­connection to the Estonian-Canadian experience. It was a great way to celebrate our unique community. A panel of judges selected winners in 3 age categories – which will all be printed here in Eesti Elu and can be viewed on the EFC website at https://www.estonianfoundation.ca/en/efc-short-sto­ ry-contest

Photo: Vincent Teetsov

Youth 1st place “Kärbes” (Fly) by Marja-Leena Kiik Marja-Leena Kiik is an Estonian-Canadian young writer. She enjoys practicing her writing and sculpting as a break from her schoolwork. She has participated in Estonian school at Toronto for many years of her life, and is looking to improve her Estonian through her writing.

Kärbes

by Marja-Leena Kiik “Kas on sul valmis?”

Vanatädi is waiting outside of the door, her cane tapping impatiently on the wooden floors of the cabin. I can hear the sigh in her voice.

“Almost,” I call back, shoving a couple of granola bars into my backpack. “How long kas me kõnnime?”

“Mitte liiga kaua. Mu kondid valutavad.”

There’s a beat of silence as I scrabble to get things into my bag.

Vanatädi pushes open my door with her foot, staring down at me impassively. “Tule välja nüüd. Sul on liiga palju asju.”

“Jah, Vanatädi,” I agree, still shoveling things into my bag.

“Just a couple more things, then I-” “Nüüd,” Vanatädi interrupts, and I get to my feet in a hurry.

“Me lähme.”

I follow her out the doorway, zipping up my backpack as we walk to the front door.

Vanatädi smiles slightly at me, and locks the door behind us.

I’m staying with Vanatädi for a few days, just until the week ends.

Ema wants me to talk to her, get to know her better. We live a few hours away, so I only really see her a few days out of the year.

I don’t really know what to think of Vanatädi. Of course I love her, and want to visit more.

It’s just that my Eesti keel isn’t as good as I want it to be, so sometimes it can be hard to talk to each other. We mostly sit quietly together, or bake something in silence. Rarely, we’ll read something together. Vanatädi picks out a book in Eesti keel, I pick one out in English, and we take turns reading out the books, paragraph by paragraph. Other than that, we only really talk back and forth during these walks.

It’s not like I don’t want to talk to her. It’s just hard.

Decaying leaves crumble underfoot as I follow Vanatädi ­ down the hiking trail. We take this walk every day, sometimes twice a day. It’s not that long, around twenty minutes. Be­sides, time passes faster once Vanatädi starts talking.

The air is crispy and cool. I can feel the cold setting in, the imminent snow weighing down on my shoulders. Soon it’ll be winter, and then the break will come and go, then it’ll be spring. I make a face. Then the bugs will come.

“Kus me olime?” Vanatädi asks

suddenly, her face turned towards the forest part of the trail. I slow down my pace, to make sure I’m still next to her.

“Metsas, ma arvan,” I respond, frowning to remember where we left off yesterday. Something about a girl getting lost in a forest? Probably. Lots of her stories are something about being lost in a forest.

“Ja,” Vanatädi agrees decisively, after a pause. “Ja, ma mäletan. Oli külm, ja tüdrukul oli ainult kaks väikeseid punaseid kindaid...”

The girl shivers, looking back and forth. She was cold, and a little scared, but she was sure her sõber was in here somewhere. She had gone out to find a place to paint, and hadn’t returned, so the girl had gone out looking for her.

Putting on a brave face, she continues onward.

Hours pass. It’s getting darker, and the mets all seems the same.

The red mittens barely block out the harsh tuul, and the ground is only getting steeper. Panting, the girl scrambles up another slope, hopelessness growing. Her sõber is nowhere to be seen.

Ainult kümme veel minutit, the girl thinks to herself, ­stumbling down another hill. Siis ma lähen koju. She grabs onto a low hanging branch, pulling herself forward.

The tuul howls in her ears, flinging her hair wildly back and forth.

Ainult kümme veel minutit.

Ten minutes come and go. The girl doesn’t seem to notice, too focused on the ground, that seems to get more and more ­ uneven.

Her nose wrinkles as a strange stench fills the air, an unpleasant odor that seeps into every surface.

She steps in a puddle, her leg sinking in up to her põlv. With a grimace, the girl pulls her leg out. She freezes.

Hundreds of kärbsed writhe on her leg, crawling over one another, buzzing around her, their soft bodies colliding with her leg, her face“Eurgh,” I gag out loud with a shudder. “Miks, Vanatädi? That’s gross.”

She barks a laugh. “Oota. Veel on.” She pauses for a ­moment before continuing.

The girl shakes her leg wildly, her breaths heaving in panic.

Many kärbsed are crushed ­under the weight of her leg, and many more escape, flying off into the mets. She drags herself to her feet and races through the mets, barely able to comprehend what just happened.

The ground seems to shift under her feet, and she nearly slips,

as her footfalls disturb more kärbsed, the very earth rumbling with the strength of their wingbeats.

They take to the air, their buzzing creating a constant drone as the girl tries to escape.

A loud, resounding crack echoes beside her, as a tree branch falls to the ground. Kärbsed shoot out of the rotting bark, pouring out into the open, all of them heading right towards her. The girl’s heart nearly stops from fear, and she sprints, her fatigue forgotten.

The horrible decaying stench gets worse as she runs. Rotting trees collapse in on themselves, releasing more and more of the kärbsed. The buzzing is so loud that the girl can barely hear her own breathing. A couple kärbsed get caught in her juuksed, and she shrieks, pulling at it, ripping the soft bug bodies and chunks of hair from her head.

Her leg gets caught on a fallen tree, and her face smashes into the mushy ground. Choking on dead leaves and soil, she rolls forward, still scrabbling away from the looming swarm behind her.

All of a sudden, the droning stops. The girl drags herself forward a little further, and c­ ollapses.

She presses her face into the mossy ground, waiting for her heartbeat to settle down. She looks back, at the dispersing swarm of kärbsed, and frowns. Mis juhtus?

Getting to her feet, the girl inhales sharply, realizing what she was standing on the entire time.

She takes a step back, just to make sure.

The corpse of a dead hiiglane lies beneath her feet.

“Oota, oota,” I interrupt.

“What’s a hiiglane again?” At Vanatädi’s frown, I mutter a quick “Vabandust.”

“Sa tead.” At my look of confusion, Vanatädi sighs. “Hiig­lane on suur inimene.” “Oh,” I respond, recalling the word. A giant. She was walking on the corpse of a giant.

We round a corner, and I blink in surprise. We’re back. Already.

Vanatädi steps up to the front door and fumbles with the keys.

After a couple moments, she finds the right one and unlocks the door.

“Vanatädi?” I ask hesitantly.

She turns her head slightly, but I don’t see her face. “Did the girl find her friend?”

Vanatädi lets out a slow breath.

“Ei,” she responds finally. “Ta ei leidnud tema sõbra.” She beckons me inside. “Nüüd, tule tuppa.

Väljas on külm.”

Learn how to make an origami Estonian cornflower Vincent Teetsov Cornflowers are patriotic symbols in Estonia just as much as they are symbols of the summer. As Ken Kalling of the Estonian Institute tells it, a national flower was decided upon through a TV competition run by nature conservation organizations in Estonia from 1967 to 1968.

Kalling continues, “The observation that the corn­ flower is primarily a weed that grows among rye, the principal grain in Estonian bread (hence its name in Estonian, rukkilill – ‘rye flower’), only added to its ­ popularity.” The cornflower’s colour is also reminiscent of the blue of the Estonian flag.

They are planted in spring, bloom in the golden summer sun, and into the beginning of autumn. But you can have them earlier in the year as a paper decoration. Follow along with these steps for a standard origa­ mi folding method.

The steps: 1) First, get a square piece of paper, the colour blue if pos­ sible. The thinner the paper is, the easier it will be to flex into shape. If you don’t have square pieces around, you can just measure a larger piece and cut it into a square. For instance, if you have Letter size printer paper, mark and cut the longest side down to 21 centimetres.

2) Once you have the square, fold it in half once. Then open it out again and fold it on the other side. Open it out, turn it over, and fold diagonally both ways. You’ll see folded lines connecting each corner and side of the square.

3) Push the diagonal folds in towards the centre to make a pinwheel shape and then flatten to create a smaller square.

Orient your square so that there are three folded flaps on one side and one folded flap on the other.

4) Bring the first folded flap’s edge to meet the centre line and fold. Push down to make a crease on that line and the opposite edge. Unfold and flip across to the next leaf.

Then, you’ll see an opening on the top of the fold you just made. Open that more with your finger and spread it wide across the diamond. You’ll

know you’ve done it right when a triangular sailboat shape appears.

5) Fold one half of the flat­ tened sailboat shape to meet the other. This piece is finished for now.

6) Repeat steps four and five with the next flap, so that there are two folded pieces in total on this side.

7) Now take the whole piece of paper and turn it over onto its other side. Apply steps four and five twice as you did before.

Make sure everything is lined up perfectly before you make each crease, and keep it all symmetrical.

8) Open the folds on each side so that you have two tips on each side and so that you can see the horizontal paper edge on the front and back. When everything has been folded over, there will be an elongated diamond shape. There will be four tips on the top.

9) Fold the bottom tip to meet the top tips. Where the fold happens, press down firmly and make a horizontal crease, before unfolding the tip back to the bottom. Take the first two triangular tips at the top and fold them along the crease you just made.

10) Look for the triangles in the middle, then press them down so that a bow tie shape appears.

11) For each of the flaps at the corners of the flower, fold the flap down so its corner meets the middle of the “bow tie.”

12) Do this for each of the four flaps: bring the flap back to where it was and then fold it in half, into the middle. Unfold the flap, stick your finger inside the opening and then flatten it with your crease in the middle.

When this is complete, you should see four flower petals and a triangular part sticking out at the bottom. This is the stem of your paper cornflower.

To add some embellishments to what you just made, take a pair of scissors and carefully cut down the length of each petal, but not at all the way down.

This creates the ridge effect of a real cornflower. Make a few of them if you like. That way, you can use the stems and stick them into planting pots around your home or garden as a ­decoration.

10

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Victims of Soviet deportations remembered in Estonia Estonian World, March 2020 (As partially published) On 25 March 1949, twenty thousand men, women and children from Estonia were deported by the Soviets to Siberia. Nearly 3% of the Estonian population were seized in a few days and dis­ patched to remote areas of Siberia.

In the summer of 1940 the Soviet Union occupied Estonia, Latvia and Lithuania as a result of the infamous MolotovRibbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939. In the aftermath of the Second World War, Estonia lost ap­ proximately 17.5% of its popu­ lation.

The Soviet occupation brought about an event that until then had only been read ­ about in history books and which became the most horrible memory of the past centuries – mass deportations which affect­ ed people of all nationalities living in Estonia. The two de­ portations that affected Estonia the most, on 14 June 1941 and 25 March 1949, are annually observed as days of mourning.

The March 1949 deportation was the largest of these, when over 20,000 people, mostly women and children, were ­deported from Estonia.

The Soviet authorities imme­ diately implemented a reign of terror, which also victimised Estonia’s ethnic minorities, like Jews and Russians. Special em­ phasis was placed upon the elimination of the nation’s cul­ tural, business, political and military elite.

During the war, Nazi Germany invaded part of the Soviet Union and occupied

Estonia from July 1941 until September 1944, after which the Soviet Union re-established its occupation.

The Soviet Union had started preparations for the launch of terror in Estonian civil society already before the occupation.

The purpose of the communist terror was to suppress any pos­ sible resistance from the very beginning and to inculcate great fear among people in order to rule out any kind of organised general resistance movement in the future as well.

In Estonia, the planned exter­ mination of the prominent and active persons, as well as the displacement of large groups of people were intended to destroy the Estonian society and econo­ my. The lists of people to be re­ pressed were prepared well in advance. From the files of the Soviet security organs, it seems that already in the early 1930ies the Soviet security organs had collected data on persons to be subjected to repressions.

The first deportation took place on 14 June 1941, when over 10,000 people were de­ ported from Estonia.

After the Second World War, when the Soviet Union had re­ occupied Estonia (after a brief period under the Nazi German occupation), discussion started among the Soviet authorities on carrying out a new mass depor­ tation.

Clandestine preparations lasted over two years and by ­ March 1949, the occupation power was ready to carry out a new deportation. In the course of the operation that began on 25 March 1949, over 20,000 people – nearly 3% of the 1945 Estonian population – were seized in a few days and dis­ patched to remote areas of Siberia. The deportation was

demanded by the Communist Party in order to complete “col­ lectivisation” and “eliminate the kulaks as a class”. Nearly a third of those declared to be “kulaks” managed to evade their captors. In the words of the local Communist Party Secretary, Nikolai Karotamm, other families were “grabbed” in order to “fill the quota”.

The majority of the 1949 ­deportees were women (49.4%) and children (29.8%) The youngest deportee was less than one year old; the oldest was 95 years old. At least two babies were born on the train. A file still exists on four children sent to Siberia from Rakvere without their parents, after having been held hostage for two days in an attempt to trap their parents.

Particularly inhumane was the second deportation of children who had first been ­ deported in 1941 and then al­ ­ lowed to rejoin their relatives in Estonia at the end of the war.

5,000 Estonians were dis­ patched to Omsk oblast, into the region directly affected by the Semipalatinsk nuclear test site. From 1949 to 1956, about 260 nuclear and fusion bomb explosions were carried out there. The victims of radiation sickness were left without medical treatment for decades. ­ Sick people, as well as the parents of babies born with ­ abnormalities, were told that ­ they had contracted brucellosis infection from animals.

It was not until the late 1950ies that deportees who had survived their ordeal had a chance to return to their home­ land, but despite a partial reha­ bilitation they still remained second-rate citizens in the Soviet Union. A great number of them continued to be under the surveillance of the security authorities; their confiscated property was not returned to them and no formal pardon was ever issued.

PARADISE… FOUND!!! Seedrioru Camp in the Summer We continue to be in the grip of on­ ­ going Covid vari­ ants, but there is a glimmer of light at the end of the tun­ nel with the increasing num­ ber of people receiving their vaccinations. We can only be hopeful for laager at this time… but we must push ahead and plan for the sum­ mer.

We have been researching what screening and cleaning protocols need to be in place necessary to run a safe laager and working closely with our local public health unit, Wellington Centre and our in­ spector. We will be providing staff training coming in May, which will also be communicat­ ed to parents.

So far we have staff, all Seedrioru Alumni who have a basic knowledge or better of the Estonian language.

We EVEN have an Estonian

Lifeguard!!

REGISTRATION FOR CAMP: MARCH 27 – APRIL 10 WE ARE ACCEPTING REGISTRATIONS FOR DAY CAMP EARLY THIS YEAR SO THAT WE CAN PROPER­ LY PREPARE FOR LAAGERv, all dependent on Public Health allowances.

We are offering 3 weeks of laager this year: July 5-9 – All about Eesti nädal + mudilased (4-6 y) July 12-16 – Arts and Science week + mudilased (4-6 y) July 19-23 – Survivor week Camp fees: 125 per child, 3rd child free!

If your child attends for 2 weeks – 3rd week free Registration forms available at Seedrioru.com with payment instructions MONEY TALKS OR CAMP WALKS!!!!

NEW TO YOU!! SEED­ RIORU SWAG!! 65 cheers for

65 years of Seedrioru Summer Camp!

We have everything to keep you stylish in Seedrioru fashion­able gear!

Everything from pens, tote­ bags, t-shirts, sweat shirts…

TERMINAATOR band long sleeve tees (limited edition of shirts from Estonian band), bracelets.

Limited sizes available!

Check out our website for prices and how to order!

Free local delivery (Hamilton – and surrounding areas and Seedrioru) MUDIMAJA REFRESH! Every spring brings the promise of renewal – and we have an energetic group of Seedrioru emad (Moms)who are up for the challenge to refresh the Mudimaja (Little Red House where our youngest campers are housed).

This year they are purging, cleaning, painting, re-purposing

Nr. 12

Photo: piusa.ee

Estonian Destinations: Piusa Caves Vincent Teetsov The way we encounter ani­ mals is often very arranged.

Encounters with animals in the wild are scarce. But in the case of Piusa Caves Nature Reserve, in Põlva County, southern Estonia, humans came by and made use of the land, animals came in, and both have stayed somewhat close to each other since.

The caves in Piusa are the product of mining for quartz sand, by hand, to use in the making of glass. Miners started work in 1922 and cut out sec­ tions decisively, with pillars and passageways that would have allowed them to get what they needed carefully and expediently.

36 years after, bats made themselves at home within the dark hallways of sand. 12 years subsequent to that, in 1970, mining no longer took place there and the cave became the full-time residence of those bats. Though, when the light shines in between the colourful pillars, you’ll be drawn to stay a while yourself.

Piusa Caves Nature Reserve is the largest destination for bats in the Baltic region, if not all of Eastern Europe. In the caves, you can see seven ­species of bat: the northern bat (põhja-nahkhiir), brown longeared bat (suurkõrv), Natterer’s bat, whiskered bat (habelend­ lane), Brandt’s bat, Daubenton’s bat (veelendlane), and pond bat (tiigilendlane).

Northern bats are very round with a short nose. Brown longeared bats almost look like they have the horns of a ram.

Natterer’s bats have wide, for­ ward-protruding, almost doglike ears. If you had a chance to look closely at the whiskered bat (don’t count on it, though, as they’re nocturnal) you can see just how fine their whiskers are. Daubenton’s bats have thicker looking fur. These bats all have different proportions,

to give the next generation a beautiful place to build their lasting childhood dreams!

TALGUD: BE A PART OF THE CHANGE!!

Talgud will be happening, socially distanced and accord­ ing to Wellington Centre Public Health guidelines, like every­ thing else we do.

ear and wing shapes, and other characteristics that you can ask about when you’re there. Up to 3,000 bats have been counted, having come from far and wide, as much as 100 km away, to the sanctuary of the caves.

To see the cave when you visit, you’ll have to pay for a tour, which will not only be a refresher on the background ­behind the cave, but also grant you access to the marked paths inside.

At the visitor centre, there are exhibitions from Tartu’s AHHAA Science Centre and films screened about the history, flora, and fauna of the caves and their surrounding area. The visitor centre also offers the ­activity of making “sand bottles and sand cards” for guests who arrange this in advance.

Outside of the cave and visi­ tor centre, you can go for a walk on a 1.4 kilometre marked trail. You can also see Piusa ­river, which the caves back out onto and which eventually flows into Lake Peipus. Paths in the area make for a possible ­cycling route.

The nature reserve itself doesn’t allow for camping or campfires if you’re thinking of staying close by. Though near­ by, there is the Piusa Lõkkekoht (campfire site) where you can set up a tent. Mushroom pick­ ing and foraging are permitted within the reserve, making for another relaxing activity while you’re there.

It takes roughly one hour and 20 minutes to reach the nature reserve from Tartu by car, and you can also get there by taking the R46 train (a one hour and 18 minute trip – Elron.ee has the latest train times) from Tartu to Koidula; then taking the 83C bus from Koidula for a short hop over to Piusa.

Piusa Caves are an interest­ ing intersection between the natural and human worlds, with an interesting connection to Estonian glass-making.

We are planning for the follow­ ing dates: May 15, June 5, and June 12.

Come to Paradise! Together we can continue to make Seedrioru beautiful and carry on the legacy of 65 years… and counting!!

KAREN MUST on behalf of the Seedrioru Board of Directors Elagu Seedrioru!

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Opinion: Vaccine passports are inevitable and Canada should prepare

– both in economic terms and in mobility. The faster we can open our borders safely, the quicker we can begin our return to normalcy.

We should look to European e-governance leader, Estonia, whose all-female-led govern­ ment has already developed a secure solution in partnership with vaccine producers and the World Health Organization.

International travellers will require proof of vaccination as early as this spring. British Airways announced this week that it will launch a digital vaccine passport on May 17, ­ when the U.K. hopes to reopen to international travel.

Proof of vaccination could conceivably be required for attendance at major sporting ­ events and concerts in the U.S. The CDC recently announced new guidance that allows in­ dividuals who have been vacci­ nated to “interact with other fully vaccinated people indoors without wearing masks or ­physical distancing.”

The new recommendations open the door to the eventual

easing of restrictions on medium-to-large gatherings for ­ vaccinated Americans – in a country that expects to have enough doses by the end of May to vaccinate every adult (though, for now, the CDC still recommends all Americans to avoid big, crowded events). If large Canadian venue operators and sports teams wish to open up, they may have to follow the U.S. example.

By quickly developing and adopting a vaccination certifica­ tion strategy, we might acce­ lerate U.S.-Canada cross-border traffic and trade, open up air travel and speed up our transi­ tion from the current lockdown.

Estonia has developed an out-of-the-box system in part­ nership with the World Health Organization, which the Baltic nation is piloting along with Iceland and Hungary at the mo­ ment. The system is compliant with the EU’s General Data Protection Regulation – mean­ ing that it exceeds all Canadian privacy requirements – and ­ensures that no personal data is transmitted through its block­ chain-based system.

With this Estonian-developed system, people who are vacci­ nated receive a PDF QR code that can be presented on a

then, that a more than middle­aged music lover still noodles on the keyboard to lift the spirits, to more modern music. And it started with ragtime, falling in love with the genre. “Maple Leaf Rag”, Scott Joplin’s mas­ terpiece is justifiably a classic.

Not so easy to play. But after toil, time and trouble it was memorized, played with only a few errors.

That success led to meeting a curious oddball, also underscor­ ing the age of your correspon­ dent. It was at Harbourfront, at their Silent Film Festival (yes Dorothy, there certainly were movies in black and white with no talking). But there was a pianist present. Horace Lapp. ­ Also known as one of Canada’s best organists. Who had actually provided the musical backing in cinemas way back when. After the picture concluded the gracile guy had the courage to ap­ proach Mister Lapp and thank him, saying also that the piano was at present the instrument of choice. After the invitation – or was it a challenge? – to prove it, “Maple Leaf Rag” was exe­ cuted to almost perfection.

Raising Horace’s eyebrows. We did become first name com­ padres. However, Lapp was, even for the time, a few eggs short of a carton. (That may be, as the slimster discovered after piano lessons at Horace’s Lakeshore Road apartment, his favourite external pursuit. Pelt­ ing neighbourhood cats with raw eggs. ) Other old-timers seen and

heard include Eubie Blake, an­ other ragtime great pianist, able to play flawlessly at the age of 95. Believe he lived to a hundred and five. A century and five days, that is. Oscar Peterson at the Ontario Place amphitheatre.

Earl “Fatha” Hines at the won­ derful Chick’n’Deli. Still have an autographed album of his.

Somewhere in the out-of-con­ trol collection in the storage room.

Continuing with jazz – the incredible double bassist Charlie Haden. His Quartet West was a wowza band, but it was his duo work with great pianists such as Hank Jones and Brad Meldau that led to seeing him live at the TD Summer Jazz Festival.

Another great bassist was Jaco Pastorius of Weather Report fame. T’was a surprise while fact-checking to discover that he, too, is in the great concert hall in the sky. Since 1987.

Seems like only like yesterday that we were able to hear him.

Now only on CD with Pat Metheny. Who, of the entire list above is fortunately still with us.

Then the blues bit, both in the attempts to play ’em, not just live ’em and have ’em. Had to hear and see ’em for that.

Now gone are guitarists B.B. King on his fab axe Lucille, Albert Collins (heard ’im in Chicago!). John Lee Hooker.

Our own Jeff Healey, heard umpteen times at Albert’s Hall.

Singer Dutch Mason, also at the Brunny’s legendary blues bar.

Willie Dixon. Each and ­ every

A pilot project led by Estonia uses technology that would protect privacy while accelerating our return to normal life Marcus Kolga, Maclean’s The need for vaccination passports for future inter­ national travel will soon become an inescapable reality.

If Canadians wish to remain internationally mobile, we must proactively seek a solu­ tion that integrates interna­ tional standards and ensures the privacy of Canadian data.

Vaccination certification is the next challenge on the road to global pandemic recovery.

The Trudeau government must ensure Canadians are prepared for that eventuality. Prime Minister Trudeau’s concern about the “fairness” of vaccine passports, in that they could create classes of citizens with different freedoms, is under­ standable. His government will need to weigh the advice of health experts against the broader economic needs and those of Canadians in general.

But as a practical matter, hesitating and delaying the need for some form of standardized vaccination certification will cost Canadians in the long run

Musical legacies It was the recent death of groundbreaking jazz/fusion pianist Chick Corea that got the slimster to thinking.

(Dangerous practice, that.

Avoid it at all costs.) On how many great musicians are no longer with us, but remain alive in their discographies, our vinyl, and tape and CD collections. Most vividly, though, in our memories, having seen, more precisely ­ heard them live. In venues ranging from Massey Hall – or other classy such – to dingy dives. As in bars, good or bad, many no longer in existence. Albert’s Hall and the Hotel Izzy, to name but two. Missed, but not forgotten, just as with the musicians.

There was a time when the lean machine hoped to master the 88 keys. Tickling the ivories, however, proved more of a challenge than expected. So did drumming. And strumming six strings. The only four-stringer that was somewhat mastered proved to be the ukulele. Go figure. Don Ho did not need to look out.

During these hopeful years the movement from the im­ posed Beethoven, Bach and Brahms on the pi-a-no by Miss Klinck, a fearsome, large, hairy­lipped of unknown old age ­battle-axe, who only dressed in vast black dresses, or not know­ ing the term then, muumuus.

(Can you imagine the psycho­ logical damage?) A surprise

11

­ obile device or on a paper m version printed at home. The authenticity of the vaccination is linked back to the vaccine producers, multiple levels of government and local health authorities. No personal health ­ information is linked to the certificate, which uses some­ ­ thing called a “salted hash” to protect the unique code, which in turn simply provides confir­ mation that the holder has been vaccinated. The codes can be read at the airport using exist­ ing hardware, or any other Internet-enabled code reader.

A standardized national vac­ cine passport that ensures ­privacy is necessary. The Esto­ nian-WHO developed solution is immediately available and would cost a fraction of what existing vaccine tracking soft­ ware costs. Its blockchain-based technology means that it can connect with otherwise disparate systems – meaning that differ­ ing municipal and provincial systems can be connected with the federal government, which can then connect with systems in other countries to facilitate international travel.

An additional benefit of the system: it allows for the track­ ing of vaccine doses by bar­ codes and certifying their pro­ venance, from the producers to the health clinic where the ­vaccinations are administered – ensuring the efficient and equi­ table application of vaccines.

one a master of the genre, ac­ knowledged as the cream of the crop. Belgian master harpist Toots Thielemans. What con­ certs, energy-driven jams – classics.

And of course, one cannot forget the long list of Estonian popular musicians, whose achievements still bring plea­ sure. Many, unlike Blake and Hines, never made it to a ripe old and still performing age.

From Valgre and Pori on, cut down in their prime. The slen­ der one still enjoys listening to Mati Nuude, Silvi Vrait and even at times Jashka, Jaak Joala. All with memorable ­recordings.

Chick Corea reached fame and prominence working with

Chick Corea.

Current systems in the U.S. and Canada are experiencing signifi­ cant challenges leading to vac­ cination delays and greater in­ fection. This week in York Region, north of Toronto, hun­ dreds of excess doses were shipped to one area, while shortages affected most other regions. The Estonian system would allow authorities to spot such imbalances in real-time and allow them to quickly ad­ just.

How vaccine passports are applied by local governments and businesses is indeed a mat­ ter of broader debate. However, by adopting this technology, Canada would then be prepared to apply it to other domestic uses – such as concerts and sporting events – in a way that ensures privacy and security for all Canadians.

Canada can benefit by look­ ing to Estonia’s proven track ­record and expertise in develop­ ing secure e-government tech­ nology and should consider its vaccination certification system to ensure the future mobility of Canadians.

(Marcus Kolga is a CanadianEstonian human rights activist and an expert on foreign disinformation and influence ­ operations. He is a senior fellow at the Macdonald-Laurier Insti­ tute.)

Miles Davis, not only playing, but writing tunes for the master trumpeter, in fact bringing Latin jazz with his compositions on the classic album “Sketches of Spain”, other following LPs into public awareness. But it was his work with the seminal band “Return to Forever” that these ears will remember.

And while death, as in the case of Corea, does trigger rem­ iniscences, gotta be thankful that with recorded memories these stellar musicians remain alive and vital. Just as Brahms and Beethoven are still around.

And appreciated for their con­ tributions towards achieving solitary bliss. With headphones on. Natch.

OTEPÄÄ SLIM

Photo: Ice Boy Tell, Wikimedia Commons

12

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Alpaka – aprillis Sherway Gardensis avatud

Foto: Kuvatõmmis

Kokka koos Mardiga: õp. Salumäe tutvustas paastuaja toite Kolmapäeval, 17. märtsil toi­ mus VEMU ürituste sarjas järjekordne huvitav ettevõt­ mine: oma koduses köögis tut­ vustas paastuaja toite Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe. Üritus kandis nime „Cooking with Mart“, selle võttis üles ja monteeris Kaisa Kasekamp ning see on järel­ vaadatav VEMU Youtube kanalil.

Alustuseks rääkis õp. Salu­ mäe, et paastumise juures ei ole tegelikult söök tähtis asi – tuleb süüa nii vähe kui võimalik ja hea tava on see, et paastuajal (seitse nädalat enne ülestõus­ mispühi) ei sööda liha, loobu­ takse enamusest loomsest toi­ dust ning kala süüakse vaid pidu- ja pühapäevadel. Et aga selgi perioodil tervislikku toitu­ mist mitte unustada, tagades, et keha saaks kätte kõik vajalikud toitained, oli Mardil varuks mit­ meid huvitavaid, tervislikke ja olulistest toitainetest pakatavaid retsepte, mis valmisid tema köögis sujuva professionaal­ susega, saatjaks temapoolsed kogenud toiduvalmistaja kom­ mentaarid, nipid ja nõuanded.

Esimene roog, mille ta ­val­mistas, oli kalasupp – enese väljamõeldud retsept elu jook­ sul söödud kalasuppide ees­ kujul. See oli krevettidega lõhesupp – puljong valmis ­ krevettidest, maitset andmas juurviljad ja vürtsid; vahepeal küpses lõhe ahjus, mis siis hil­ jem supile lisati. (Vt. retsepti tänases lehes lk 7)

Teiseks roaks oli hautatud tatar. Mart kõneles tatrast kui ­ hulgaliselt erinevaid toitaineid ja mineraale sisaldavast teravil­ jast, mis just paastutoiduna väga sobiv – annab hea täis­ kõhutunde ja palju kasulikku.

Lisanditeks valmistas ta porgan­ dihautist hernestega, praetud seeni sibulaga (kasutas nii värskeid kui kuivatatud seeni) ja kaalikasalatit mandariinikonser­ viga (retseptid edaspidi Eesti Elus).

Magustoiduks oli leivasupp rosinatega (vt retsepti allpool), mida vist kõik Eestis ja miks mitte ka väljaspool Eestit üles kasvanud lapsed tunnevad.

Selleks on vaja eestipärast ruk­ kileiba, mida Torontos just kõikjalt ei leia, ja nii palju, et osa sellest ära kuivab, mis siis leivasupi valmistamiseks leota­ takse.

Leivasuppi serveeritakse ha­ pukoorega. Mart tutvustas ka, kuidas valmistada Kanadas müüdavast hapukoorest keefiri lisamise abil vedelamat ja eestlase maitsemeelele omase­ mat hapukoort.

Viimasena valmistas Mart potisaia – nagu ta rääkis, on see retsept alguse saanud New Yorgist ning koroona-ajal üle maailma populaarseks saanud.

Saiataigen kerkis öö läbi ning pandi siis malmpotis kaheks tunniks ahju küpsema.

Kõik road olid valmis.

Järgnes söögipalve ja rikkalik söömaaeg võis alata. (EE)

Leivasupp Mart Salumäe Koostisained: pool pätsi kuivanud rukki­leiba (ilma seemneteta ja muude lisanditeta) 100 gr rosinaid kuni 100 gr suhkrut natuke konjakit vett Valmistamine: Lase rosinatel konjakis liguneda 8-10 tundi.

Pane kuivanud rukkileib umbes 30 min enne keema pane­ mist külma vette ligunema. Vett on parasjagu siis, kui potti asetatud kui­vanud leivaviilud on triiki veega. Sega ligunenud leib käega läbi nii, et tekib ühtlane pudi. Pane pott tulele ning lisa suhkur. Lase poti sisu keema tõusta ning keeda 5 minutit.

Seejärel lase keenud mass saumikseriga ühtlaselt kreemjaks ning lisa rosinad. Lase jahtuval pliidiraual kaane all tõmmata 15 minutit. Seejärel jaota magustoit kausikes­tesse ja jäta jahtu­ ma.

Serveerida võib leiva­ suppi kas piimaga, vahukoorega või hapukoorega. Hapukoorega serveerides võib lisada ka natuke ha­pumat moosi või marju. Vahukoorega serveerides võib pui­ stata peale kaneeli või pärlsuhkrut.

Eelmise aasta lõpus (EE# 48, 4.12.2020) kirjutasime pikemalt Torontos poe avanud Alpaka ärist. Alpaka-tooteid pakkuv kauplus jääb Sherway Gar­ densis esialgu avatuks 30. aprillini – kiirustage, kui soovite põnevaid tooteid (NB! ka kevadine allahindlus!) ise kohapeal uudistada ja kaasa osta.

Hetkel on kohapeal ost­ miseks suletud Ottawa Rideau ning Montreali Lavali ja Pointe Claire’i poed. Kaupa saab aga endiselt tellida on-line. Kui pandeemia-olud lubavad, on sügisepoole plaanis taas mõned poed kohapealse ostuvõimaluse pakkumiseks avada. Jälgige teateid.

Nr. 12

ALPAKA pakub sooja ka kevadel Meie poed pärast piiranguid taas avatud

ALPAKASHOP Aprilli lõpuni CF Sherway Gardens, Toronto Tel. 514 562 3040; sales@alpakashop.ca

Kevadpakkumised -30–50% Luksuslik, vastupidav ja haruldane: alpakade soojast ja pehmest villast valmistatud sallid, mütsid, kampsunid jpm.

WARMEST OF EMOTIONS by ALPAKA! 100% sure and safe – curbside pickup

S P ORT

www.alpakashop.ca

Eesti epeenaiskond sai Tokyo olümpiapiletid Venemaal Kaasanis peetud epeevehklemise MK-etapil kao­ tas Eesti naiskond küll veerandfinaalis Venemaale, kuid kindlustas tänu Hiina võidule Prantsusmaa üle Tokyo olümpiapääsme.

Avaringis vaba olnud Eesti (Katrina Lehis, Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Irina Emb­ rich) vehkles 16 parema seas Ukrainaga, kes alistati kindlalt 45:33. Veerandfinaalis oli eest­ lannade vastaseks Venemaa, kellele kaotati lisaajal 27:28 kaotus.

Kuna Hiina võitis eestlan­ nade peamist konkurenti Prant­ susmaad, polnud prantslannadel enam võimalik Eestist olümpia­ tabelis mööduda, mistõttu teenis Tokyo oümpiapiletid Eesti nais­ kond.

Pärast veerandfinaali kaotust jätkas Eesti naiskond võistle­ mist lohutusringis, kaotades ­esmalt Ungarile 34:35 ning alis­ tades seejärel seitsmenda koha matšis Prantsusmaa 41:32.

Eesti meeste epeekoondis (Sten Priinits, Jüri Salm, Ilian Bobrov) võistles esmaspäeval Kaasanis maailma karika etapil, kus langes konkurentsist ava­ ringis, kaotades Egiptusele tule­ musega 37:40. (D/ERR/EE)

Henry Sildaru tuli juunioride maailmameistriks Eesti noor vigursuusataja, 14-aastane Henry Sildaru kor­ das eelmisel reedel õe Kelly saavutust, kui krooniti Kras­ no­ jarskis rennisõidus juunioride maailmameistriks. Sildaru tee­ nis 91,25 punkti, teiseks tulnud Lee Seung Hun (Lõuna-Korea) 83,75 ja kolmandaks tulnud Fjodor Muralev (Venemaa) 78,75 punkti.

Pargisõidus teenis Henry Sil­ daru pronksmedali. Maail­ ma­ meistriks tuli tšehh Matej Švancer, hõbemedali sai kaela austerlane Daniel Bacher.

Big Air hüpete lõppvõistluse lõpetas Sildaru kuuenda kohaga.

(D/EE)

Aigro püstitas lennumäel Eesti rekordi

Suusahüpete MK-hooaja vii­ mane võistlus peetakse sel nädalal Sloveenias Planica Eestlanna püüab lennumäel. Kvalifikatsioonist iluuisutamises pääsesid edasi nii Artti Aigro kui Kevin Maltsev, esimene olümpiapääset püstitas ka Eesti rekordi.

Stockholmis peetavatel iluuisu­ Aigro hüppas kvalifikatsioo­ tamise maailmameistrivõistlus­ nis 227 meetri kaugusele, mis tel (MM) oli kolmapäeval kavas tähistab uut Eesti rekordit ja naiste üksiksõidu lühikava. ­ andis talle 25. koha. Varasema Eestlanna Eva-Lotta Kiibus tippmargi, 213 meetrit, püstitas (18), keda treenib Anna Le­ ­ Kaarel Nurmsalu Planicas täp­ vandi, teenis 59,65-punkti ja selt neli aastat tagasi. pääses reedesele vabakavale.

Kevin Maltsev hüppas 212,5 Kiibus püüab Eestile ka olüm­ m kaugusele ja pääses viimase piapiletit, kokku jagatakse viimasena finaali – see on tema Stock­ holmis 24 olümpiapääset, esimene kord jõuda MK-sarja Kiibus on selles arvestuses enne osavõistlusel lõppvõistlusele. vabakava 22. kohal. (ERR/EE) (ÕL/EE)

Karile sõitnud konterinerlaev blokeeris Suessi kanali Teisipäeval sõitis maailma üks suurem konteinerlaev, Pana­ ma lippu kandev, 219 000 tonni kaaluv MV Ever Given, mis oli teel Rotterdami, Suessi kanalis madalikule ja blo­ keeris seal kogu liikluse. Õnnetus on põhjustanud tõsi­ seid häireid ülemaailmses mere­ kaubanduses ning on tekitanud tohutut majanduslikku kahju.

Operatsioonid kanalit täieli­ kult blokeeriva laeva vabas­ tamiseks algasid kolmapäeva hommikul, kuid veel neljapäe­ vaks polnud liiklus taastunud ning polnud ka teada, millal olukord normaliseerub. Allikate teatel juhtus õnnetus halbade ­ilmastikuolude tõttu.

Suessi kanali haldusameti (SCA) teatel läbis 1869. a ra­ jatud kanalit eelmisel aastal ligi 19 000 laeva, ehk keskmiselt umbes 51 laeva päevas. Alter­na­ tiivne marsruut ümber Aafrika lõunatipu kestaks nädala võrra kauem. (CTV/D/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Nr. 12

märkmik

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Riina Kindlam

LAHKUS ARMAS RISTIEMA

Enne muna oli munarakk, mille avastas von Baer Eestist Kõigepealt oli munarakk, siis tuli väike kirju lind, peatselt ka vana kirja kana, kes munes muna, hiljem hakati tähistama kristlikke liha­ võt­ tepühi ja alles siis tuli Eestis sündinud Karl Ernst von Baer ja seletas aastal 1826 lahti kõik eelneva. Ta oli nimelt esimene inimene, kes avastas imetaja munaraku (the mammalian ovum). Nii võiks kirjeldada kiirkäigul muna ajaloopaela, mõningate väikeste lünkadega...

Maailmakuulus ja maailma muutev imetaja (ja aasta hiljem ka inimese) munaraku avastus von Baeri poolt toimus Kö­ nings­ bergi ülikoolis. Aga enne seda oli baltisaksa aadliperest pärit von Baer kaitsnud dokto­ ri-väitekirja Tartu ülikoolis (Kaiserliche Universität zu Dorpat) ja varem veel sündinud Piibe mõisas Järvamaal nagu ka tema Eestimaa rüütelkonna pea­ mehest isa Magnus. Looteõpe­ tuse ehk embrüoloogia rajaja von Baeri elupäevad lõppesid Eesti Loodusuurijate Seltsi esi­ mehena Tartus. Ta maeti linna Vana-Jaani kalmistule ja 10 aas­ tat hiljem (1886) püstitati talle ausammas Toomemäele.

Kõigepealt oli munarakk, siis tuli väike kirju lind, peatselt ka vana kirja kana, kes munes muna, mille Aino pani põlle ­taskusse ja tõi tuppa emale. Kas mäletate pildiraamatut „Muna“?

Aino sai vanalt kirjult kanalt (see loomade rodus kõige väik­

sem) muna, mille ta ema ära keetis. Aino andis tükikese koe­ rale ja kassile ja siis näppas harakas pooliku muna endale.

Ta tundis vanasõna: parem pool muna, kui tühi koor. Hiidlase Julius Oro (Oengo) lasteraamatu esmatrükk ilmus aastal 1938 ning seda on tõlgitud soome, ungari, vene, hollandi ja rootsi keelde!

Kõigil on kaks silmamuna, isastel imetajatel on kaks mu­ nandit ning emastel 2 munasar­ ja, 2 munajuha ja inimese puhul naisterahval sündides umbes miljon ebaküpset munarakku.

Alles 50 aastat pärast von Baeri munaraku-avastust, aastal 1876, tõestas Oskar Hertwig, ka muu­ seas Saksamaal, et viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Seda avastas ta meri­siiliku (sea urchin) palju­ nemist uurides.

Muna, sellisena nagu ta lin­ nukesest ilmub, on elu alguse, viljakuse ja kasvu sümbol, millele omistatakse maagilist ­ jõudu. „Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kuju­ tanud looduses tärkavat elu.

Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid. ­ Kesk-Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mõjustada sellega põllu viljakust. Ristiusu tek­ kides viidi põllule õnnistatud mune ning paluti õnne ja kaitset algavale põllutööaastale. Liha­ võttemunast saigi ristiusuga seotult ülestõusmise ja taassün­

Lihavõttepühade eel panevad mõned munatootjad Eestis oma kauba erilisse pakendisse, ka toreda nimega Muna Liisa, kes igapäevaseltki rõhutab, et munad pärinevad Lõuna-Eestist Põlvamaalt. Pühademunadel on üks oluline omadus – need peavad olema valged, et värvida saaks.

Muidu väga populaarsete pruunide munade müük kahaneb järsult korra aastas enne kevadpühi; nii on ilmselt kõikjal. Antud pühademuna karp on kirevat lihavõttesümboolikat täis lisakirjeldusega: „L, Pirakad munad“. Aga suurelt ei kuulutata, et munejateks on puuris peetud kanad.

Eesti inimeste teadlikkus ja soov osta vabalt peetavate kanade mune on hoogsalt kasvanud. Kahjuks on aga siiani takistuseks paljudele, k.a. väikese sissetulekuga pensionäridele, vabalt peetavate kanade ­munade kallim hind võrreldes nendega, mida on munenud puuri- või õrrekanad. Eestis ei müüda mune karbis tosina-, vaid kümnekaupa.

Fotod: Riina Kindlam

13

Maimu Hellat sündinud 20. jaanuaril 1925 Haapsalus surnud 23. märtsil 2021 Torontos

Mälestab kurbuses ristitütar NELLY ja LARRY perega

ni sümbol – nii Kristuse kui lõpuks ka kõikide inimeste sur­ nuist ülestõusmise sümbol.“ (Väike lihavõtteraamat – Tallinn: Perioodika, 1992. – Lk. 16 – 19.)

Mäletan oma lapsepõlvest Torontos, et mune värviti alles pärast Suurt Reedet, mis on ju leinapäev. Ülestõusmispüha jumalateenistus peeti päike­ setõusu hetkel. Põnev oli kiri­ kusse sõita nii vara hommikul!

Ema mäletab, et kui Peetri kiri­ ku altaritagune sein oli veel üks suur vitraažaken (seal ees olid siis ka oreliviled), hakkas tõusev päike sealtkaudu, idast, ­ kumama. Mulle meenuvad selle jumalateenistuse järgsed istu­ mised pikkades laudades kiriku keldris, kus hommikukohvi ja maiustuste kõrvale kõik kok­ sisid värvitud mune. Lapsele jäi meelde see pidulik hõng ja ülev meeleolu: kõik nii kenasti riides ja vikerkaarevärvid laual.

Meelde jäi ka munarebu, mis oli üpris kaua, äärtest sinakaks keedetud.

Külmkapp on pesa Tänapäeval seisavad lapsed toidupoes külmkappide ees, kus peavad valima tohutu arvu munarestipakkide vahel ja võivad seega mitte teada, et ­munad tulevad sooja kana ihust.

Aga küllap alahindan lapsi. Nad on vast näinud TikTokis kanade munemise videosid või on neil siiski keegi tuttav „muna“ esi­ liite nimega isik maal, kellelt käiakse suvel mune ostmas, nii nagu meil oli Saaremaal „piima Eevi“ (rahu tema põrmule!).

Kanamunade valik Eestis on suur ja nendele tootjate-turusta­ jate poolt pandud vaimukad nimed tekitavad paraja rägastiku, milles on vahel raske teed leida.

On näiteks peremunad, hiidmu­ nad, suured munad, ökomunad, kodukoha kanamunad, maamu­ nad ja tervisemunad – „suurema omega-3 rasvhappesisaldusega, mille söömine vä­ hendab süda­ mehaigustesse hai­gestumist“.

Eesti tervisemuna projektijuht professor Harald Tikk on seleta­ nud, et tervisemuna saada pole raske: jõusööda sisse tuleb lisada 1,5% külmalt pressitud ­ rapsiõli ja 2% linaõli.

Edasi on veel kodukana ­munad, mõnusad munad, Muna Liisa kanamunad, õrrekanade munad, õnnelike õrrekanade munad – õrrekanad ei ole siis päris puuri surutud, vaid veeda­ vad aega ikka õrtel istudes. Ja mõned on ilmselt õnnelikumad kui teised. Ei tea, kuidas nad

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Maimu Hellat’it ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Mälestame kurbuses kodumaal lahkunud kaasvenda kindralleitnant

vil! Johannes

Kerti

c. 1993-I KORP! SAKALA KANADAS

küll rahuloluküsimustikule vas­ tavad. Veel on mahemunad (ma­ hetoidul (organic) olev kana) ja kaubanimi „muhe muna“. Need viimased võivad mõnel juba ­vägagi segi minna. Eksitav?...

On ka nn kollased munad. „EGGO Kollased munad sobi­ vad kõige paremini sinu lem­ mikkookide, -saiade ning -keekside valmistamiseks. Kol­ la­ sem munarebu annab sinu küpsetistele kauni värvi ning muudab need eriti isuärata­ vaks.“ Õnneks on ka vabapidamisel (free-range) kanade munad ning tagatipuks tillukesed, toredad, täpilised vutimunad (quail).

Pakkidel olevad kirjeldus­ sõnad ja liited – kodu, maa, „oma ja hea“, värsked, kollased, talu – mõjuvad psühholoogili­ selt positiivselt ja vanaema kanakuuti ning aedikut meenu­ tavalt, kuid lõpilikku selgust ­annab munaleti juures olev silt „Mida tähendab tempel mu­ nal?“. Templi esimene number vasakult tähistab lindude pida­ misviisi. 0 on mahetoidul olev kana, 1 on vabalt peetav kana, 2 on õrrekana ja 3 puurikana.

Teine number tähistab tootja rii­ gi koodi. Eesti poodides kohtab ka mune Soomest, Lätist ja Leedust. Kolmas number munal on ettevõtte eraldusnumber.

Organisatsioon Nähtamatud Loomad on korraldanud protes­ tiaktsioone kaupluste ees, et survestada poeketti loobuma puurikanade munade müügist. ,,Puurikanade heaoluprobleemid on aina suurema avalikkuse tähelepanu all, kuna puurisüs­

teemides elab iga lind umbes A4-paberilehe suurusel alal,“ kirjutab Nähtamatud Loomad pressiteates. ,,Tihti jäävad kanade tiivad või jalad puuri­ võrede vahele, mille tulemuseks on murdunud luud ning kah­ justused sulestikule. Lisaks hääbuvad puuduva liikumis­ võime tõttu ka kanade lihased, mistõttu võivad linnud muutuda liikumisvõimetuks ja surra puuris janusse.“ Eesti jaemüügi (retail) ketid Rimi ja Maxima ning Stockmann on lubanud puurikanade müügist loobuda järk-järgult 2025. aastaks. Pris­ ma on sama lubanud teha 2026. aastaks, kirjutati kahe aasta eest.

Eks loomasõbralikult peetud ehk õnnelikust kanast ja tema stressivabast munast hoovab rohkem õnne, rõõmu ja tervist meile kõigile. Rõõmsat värvi­ mist, veeretamist, otsimist ja koksimist! Kasvu ja lootust!

Meie soome-ugri hõimurahva mordvalaste seas ei tohtinud mune koksida vastu lauda, sest see toonuks halba. Mune koksiti lapsele tervist taotledes vastu tema laupa! RIINA KINDLAM

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

14

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Nr. 12

Igavikku kutsuti tegus ja pühendunud koguduse naisringi liige

LÄKS IGAVIKKU MEIE ARMAS EMA, ÄMM, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Olly Kopti

Olga Kopti

Avaldame kaastunnet HELILE ja LÄHEDASTELE

neiuna KUIVA sündinud 29. oktoobril 1922 Narva-Jõesuus surnud 20. märtsil 2021 Torontos

Taeva linn, taeva linn, oh et seal ju oleksin ja ta pärliväravates…

Sügavas leinas mälestavad HELI HARRY ja ENE KRISTI KARIN, RYAN ja AIDEN SUGULASED Eestis ja Lätis

Puhka rahus, kallis Mammi

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS JA ÕPETAJA

(Kirikulaulust)

Mälestan kallist

Olly Kopti’t Südamlik kaastunne HELILE ja HARRYLE perega

Lahkus minu armas sõber ja ristitütre ema

Olly Kopti

RIINA

Avaldan südamlikku kaastunnet HELILE, HARRYLE ja perele ENE PAULUS

Puhka rahus

Olly Kopti Kauaaegset EKKT toetajaliiget

KANADA UUDISED

Südamlik kaastunne HELILE ja HARRYLE perega

Olga Kopti’t

TIIU ja ILMAR KALJURAND HELGE KURM

leinab sügavas kurbuses EESTI KUNSTNIKE KOONDIS TORONTOS Avaldame sügavat kaastunnet HELILE, POJALE perega ja SUGULASTELE

ONTARIO. Provintsi finants­ minister Peter Bethlenfalvy esi­ tas kolmapäeval 2021.a. eelarve, milles on ette nähtud $186,1 miljardi suuruses kulutusi: võit­ luseks COVID-19ga, tervis­ hoiule, pikaajalise hoolde sekto­ rile, perede ja äride toetuseks jm. Eelarves on 2021.-2022.a. defitsiidiks projekteeritud $33,1 miljardit. (Lüh. C) • KANADA. Westjet teatas, et jätkab juunist oma lennutee­ nuseid viide lennujaama IdaKanadas, mis peatati novembris pandeemia tõttu. (Lüh. CBC) • KANADA. Canadian Medical Association’i uue uuringu koha­ selt võib vanemaealiste hoole­ kande hind riigis aastaks 2031 ligemale kahekordistuda – $30 miljardilt aastas $60 miljardile.

Raportis tuuakse välja baby boomerite vananemisega seon­ duvat; hinnangu kohaselt vajab aastal 2031 pikaajalist hooldust 606.000 patsienti (2019.a. – 380.000) ja ennustatakse ka koduhoolduse vajaduse kasvu.

(Lüh. Globalnews)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Kallist ja unustamata

Olga Kopti’t leinavad sügavas kurbuses MAI VOMM JÄRVE perega JAAK JÄRVE perega Avaldame sügavat kaastunnet tütrele HELILE, POJALE perega ja SUGULASTELE

Kuperjanovi jalaväepataljoni taasloomisest möödus 29 aastat

Möödunud aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem

Keskkonnaagentuuri aasta­ raamatus avaldatud andme­ Kuperjanovi jalaväepataljon test selgub, et eelmine aasta tähistas 20. märtsil 29 aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige möödumist väeosa taasloomi­ soojem: päikesepaistet oli sest iseseisvuse taastanud normist enam ja sademeid oli Eesti Vabariigis. normi jagu.

Kuperjanovi jalaväepataljon Keskmiselt oli sademeid 667 (toona Kuperjanovi üksik-­mm (norm 672 mm) ja kesk­ jalaväepataljon) taasloodi 18. mine õhutemperatuur oli 8,4 märtsil 1992 Võrus Meegomäel. kraadi (norm 6,0 kraadi), seega Pataljoni esimeseks ülemaks on tegemist oli kõige soojema määrati toona kapteni auastmes aastaga alates 1961. a. Eelmised hilisem kaitseväe juhataja kind­ rekordiliselt soojad aastad olid ralleitnant Johannes Kert. 2015 ja 2019. Eesti keskmisena Kuper­ janovi ja Kalevi üksik­- oli päikesepaistelisi tunde jalaväepataljonid olid esimesed 1995,3 (norm 1765,8 ­ tundi). taastatud Eesti kaitsejõudude (ÕL/EE) allüksused, kus mõlemas hakati kohe ka ajateenijaid välja õpeta­ ma.

2. jalaväebrigaadi koosseisu jonis saavad väljaõppe nii jala­ kuuluv Kuperjanovi jalaväepa­ väe-, miinipilduja- kui erinevatel taljon on üks kaitseväe suuri­ lahingutoetuserialadel teenivad maid väljaõppeüksuseid. Patal­ sõdurid. (KVTST/EE)

Avaldame kaastunnet HELILE ja HARRYLE perega nende ema

Olga Kopti lahkumise puhul lahkumise puhul LINDA PEREM ANTS RANNALA TIINA ja ANDRES KARIN ja HARRY

ELVA ja KULDAR TONNY ja PETER IIVI ja URMAS MAI ja MÄRT

Mälestame

Olly Kopti’t Avaldame kaastunnet HELILE ja HARRYLE perekonnaga ARVO ja REET MONIKA ja MARK KRISTIAN ja LUZ ERIC ja MELINDA

Nr. 12

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Alates 15. märtsist 2021 on ju­malateenistusteks kirikutesse lubatud vastu võtta inimesi maksimaalselt 15% kirikusaali täituvusest. Meie kiriku puhul on see 45 inimest.

Eelregistreerimine on vajalik Suur Reede ja Ülestõusmispüha jumalateenistustest osavõtuks ko­­ guduse kantselei emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com või jätta teade koguduse telefonile 416-483-5847. Muul ajal on kirikusse tulek ilma eelneva registreerimiseta.

Kirikus olles kanname maski ja järgime füüsilise distantsi hoidmise reegleid.

Pühapäeval, 28. märtsil kell 11.30 PALMIPUUDEPÜHA JU­­ MALATEENISTUS ARMU­LAUA­ GA. Reedel, 2. aprillil kell 11.30 SUURE REEDE JUMALA­ TEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 4. aprillil kell 11.30 ÜLESTÕUSMISPÜHA JU­­ MALATEENISTUS ARMU­LAUA­ GA. Pühapäeval, 11. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 18. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 25. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Pühapäeval, 2. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. EELTEATED:

Pühapäeval, 9. mail kell 11.30 EMADEPÄEVA JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 23. mail kell 11.30 NELIPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. mail kell 11.30 KOLMAINUPÜHA JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA.

Teade ülestõusmispühade teenistuste kohta Seoses jätkuva pandeemiaga on jumalateenistustest osavõtt kiri­ kutes Torontos endiselt piira­tud.

Seetõttu edastatakse SUURE NÄDALA jumalateenistused (Suurel Reedel ja Esimesel üles­tõusmispühal) Toronto Vana­Andrese, EELK Toronto Peetri Toronto Eesti Baptistikoguduses ka virtuaalselt. Ligipääs vir­ tuaal­teenistusele koguduste ta­­ va­ liste kanalite kaudu ja Eesti Elu veebilehel (eestielu.ca), kus on lingid aktiveeritud alates vastavalt 2. ja 4. aprillil.

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 28. märtsil kell 11.00 PALMIPUUDEPÜHA VIR­ TUAAL-JUMALATEENISTUS. Jut­lus pastor Timo Lige: „Jeesus on Teeniv Kuningas”. Muusika TEBK ansambel.

Reedel, 2. aprillil kell 11.00 SUUR REEDE VIRTUAALNE MUUSIKALINE PALVUS-MÕ­ TISKLUS. Sõna ja muusika Timo ja Monika Lige. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 4. aprillil kell 11.00 ÜLESTÕUSMISPÜHA VIR­ TUAAL-JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Jeesus on Ülestõusmine ja Elu”. Muusika TEBK virtuaalkoor.

Pühapäeval, 11. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Mikaela Boutilier.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Suure Reede ja Ülestõus­ mispühade jumalateenistuste lingid on alates vastavatest kuupäevadest üleval ja ligi­ pää­ setavad ka Eesti Elu veebilehe (eestielu.ca) kaudu.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Lõppenud või lõpetatud? ,,Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on juba lõpetatud, et Kiri läheks täide: ,,Mul on janu.“ Seal seisis äädikat täis anum. Nad torkasid nüüd äädikaga immutatud käsna iisopi otsa ja ulatasid selle tema suu juurde. Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: ,,SEE ON LÕPETATUD“ ja langetanud pea, heitis hinge“ Jh. 19 ;28 -30.

Palmipuude pühaga algab Jeesuse maise tegevuse lõpu­ vaatus. Paasapühadeks Jeruu­sa­ le­ mma kogunevad rahvamassid tervitasid linna sisenevat Jeesust spontaansete juubeldustega. ,,Ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: ,,Hosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel,

Õigeusukirik soovib eksiilis surnud metropoliidi Eestisse ümbermatmist Rahvusringhäälingu portaal vahendas teadet, mille koha­ selt Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) otsib riigilt toetust oma ennesõjaaegse juhi, Rootsis surnud metro­ poliit Aleksandri ümbermat­ miseks Eestisse. ,,Palume kultuuriministeeriu­ milt koostööd, et saaksime tuua Rootsist Eestisse metropoliit Aleksandri säilmed ning et saaksime need siia ümber matta meie kiriku autonoomia 100. aastapäeval,“ kirjutas EAÕK Tallinna ja kogu Eesti metro­ poliit Stefanus oma pöördumi­ ses kultuuriministeeriumile.

EAÕK tähistab kiriku auto­ noomia sajandat aastapäeva 2023. aastal.

Metropoliiti Aleksandri säil­ med plaanitakse matta Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku hoovi Suur-Kloostri tänaval, kuhu EAÕK kavatseb rajada kirikupeade matmiskoha.

Pärnu preester Aleksander Paulus pühitseti 1920. a Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkirikus Pihkva ülem­ piiskopi Eusebi ning Soome ja Viiburi peapiiskopi Serafimi poolt Tallinna ja kogu Eesti piis­kopiks ning 1923. aastal sai ta Tallinna ja kogu Eesti metropoliidiks. 1944. aastal lah­ kus ta Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ning siirdus sealt 1947. a Rootsi, kus jätkas kuni 1953. aastani EAÕK tege­ vust eksiilkiriku juhina.

Metropoliit Aleksander valiti riigikogu IV koosseisu (19291931) liikmeks, ta oli Rahvus­ kogu II koja liige 1937 ja Riiginõukogu liige õigeusu kiri­ ku esindajana 1938.

Metropoliit Aleksander suri 1958. a Rootsis ning on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Kirikupea surnukeha pandi mul­ da metallkirstus arvestades tema tulevast ümbermatmist Eestisse.

(ERR/EE)

Iisraeli kuningas!“ Jh.12;13.

Saabuvale oodatud kuningale esitati üks konkreetne palve: ,,Hoosanna!“, mis meie keele tõlgituna tähendab ka appikut­ set: ,,Päästa nüüd!“ Enamus rahvast ootas poliitilist päästet.

Terve aasta on meie kaasaeg­ ne maailm täies ulatuses olnud tundmatu viiruse vangistuses.

Kõik on väsinud pandeemiast pääsemise ootuses. Tuleks ometi üks lahendus ja lõpp ­ ­kurnavale pandeemiale! Kas so­ biks siingi Hosanna? Rahvas Jeruusalemma tänavail oli tead­ matuses. Jeesusele oli jumalik päästeplaan teada üksikasjadeni.

Selle maine teostumine algas Kristuse sünniga ja pidi lõppe­ ma kirjade järgi lunastussurma ja ülestõusmisega kolmandal päeval. Kristus andis Hosanna hüüdjaile praktilise vastuse viie päeva pärast Kolgata ristil. Piib­ liuurijad on andnud Kristuse ristilt peetud ,,jutlusele“ üldise nimetuse: ,,Seitse sõna ristilt“.

Soovitan kannatusnädala kodu­ tööna avada Piibel ja ise avas­ tada nende sõnade sisu: 1.

Andestus Lk.23;34; 2. Pääste Lk.23; 43; 3. Vahekorrad Jh.19 ;26-27; 4. Mahajäetus Mt.27;46; 5. Janu Jh.19;28; 6. Lõplik võit Jh.19 ;30; 7. Pühendumus Lk.23 ;46.

Rõhutan selles mõtiskluses kuuendat sõna: SEE ON LÕPETATUD! Meenus lapsepõlve elamus Oleviste kirikust viiekümnen­ daist aastaist.

Nõukogude võim otsustas hakata ,,kollektiviseerimisega“ lõpetama kristlust. Kaheksa väikest vabakogudust Tallinnas alustasid oma ,,ristiteed“ seniste

koduste palvelate ärastamisega.

Asemele pakuti sõjas purustatud ja saksa koguduse poolt maha jäetud Oleviste kirikut. Ülla­ tusena võimudele kõlas juba ­esimesel aastal ajaloolise kiriku võlvide all Franz Joseph Haydni maailmakuulus oratoorium ,,Kristuse seitse sõna ristil“.

Kristusega ei alga ega lõppe asjad ebamääraselt isesenesest, ­ vaid Kristus isiklikult alustab või lõpetab! Googeldasin eesti­ keelse teksti ,,Seitse sõna ristil“.

Vastuseid sadade kaupa. Üks neist äratas mu erilist tähelepa­ nu: ,,7 Jeesuse viimsed sõnad“, Mary Fairchild. Toon ühe fraasi sellest kummalisest masintõl­ kest: ,,Jeesus Kristus tegi viimati ristilõppude ajal seitsme lõpliku avalduse. Neid fraase hoiavad kallid Kristuse järgijad, sest nad pakuvad pilguheitmist oma kan­ natuste sügavusele lunastamise saavutamiseks…“ Meie tänane juhtsalmi ,,SEE ON LÕPE­ TA­ TUD“ vigane masintõlge aga ütles ,,SEE ON LÕPPENUD“.

Jumal alustab ja Jumal lõ­ petab. Ilma Jumalata räägime ebamäärastest algustest ja lõp­ pudest. Kristuse ristisurm ja ülestõusmine lõpetas meie eba­ määrase vahekorra Jumalaga. ,,Sest üheainsa ohvriga on ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks“ Hbr.10; 14.

Sisukat kannatusnädalat ja seda lõpetavat ülestõusmise rõõmu!

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021

Nr. 12

Tellige EESTI ELU! Paide Teater kutsub audiorännakule

Tule SEEDRIORU laagrisse Seedrioru teeb ettevalmistusi suviseks lastelaagriks – avame, kui olukord ja reeglid lubavad ja samal ajal kinni pidades kõikidest terviseameti nõudmistest.

Selleks toimub laagripersonali treening maikuus.

Laagrikasvatajateks on Seedrioru Alumni’d.

Registreerimine laagrisse 27. märts – 10. aprill!

Varane PÄEVALAAGRISSE registreerimine!

5.-9. juuli - Eesti nädal + mudilased (4-6 a) 12.-16. juuli – kunsti ja teaduse nädal + mudilased (4-6 a) 19.-23. juuli – Survivor week Laagrimaks: 125 lapselt, 3. laps tasuta!

Kui laps osaleb 2 nädalat – 3. nädal tasuta Registreerimisvormid ja maksejuhised: Seedrioru.com Leia ja osta ka Seedrioru – esemeid meie veebilt TALGUD: 15. mai, 5. ja 12. juuni

Sündmuste kalender • Kolmap., 31. märts VEMU tõlkevõistluse tähtaeg.

• Reede, 2. – pühap., 4. aprill Boston Baltic Film Festival ,,Johannes Pääsukese tõeline elu“ (EST), www.bostonbalticfilm.org • Reede, 9. – pühap., 11. aprill Boston Baltic Film Festival ,,A to B. Rollerski“ (LAT), www.boston­ balticfilm.org • Pühap., 11. aprillil kl 3 pl (EST) film ,,CHASING UNI­ CORNS“ ja diskussioon autori Rain Rannuga VEMU & Latitude 44° korraldusel VEMU YouTube’i kanalil.

• Reede, 16. – pühap., 18. aprill Boston Baltic Film Festival ,,I Want to Live“ (LTU), www.bostonbaltic­ film.org • Reedel, 23. aprillil kl 7-9.30 õ VEMU 9. TULUÕHTU (virtuaal­ selt). Registr. algab 29.03.2021.

• Edgar Marteni mälestusele

Chef Paul Lillakas uute retseptidega TVs Toronto eestlastele hästi tuntud ,,telekokk“ chef Paul Lillakas tutvustab üsna sageli oma retsepte nii CTV hommiku­ programmis kui City TV Cityline’s. Cityline’is tutvustab Paul oma tuliuut retsepti kolma­ päeval, 31. märtsil kl 10 h (retsept ilmub järgmise nädala Eesti Elus) ja samuti on Paul Cityline’s esmaspäeval, 12. aprillil kl 10 h. pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT korral­ datava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTI­ VÕISTLUSE tööde esitamise täht­ aeg.

Teade Eesti Elu kontor on üles­tõusmispühade ajal suletud reedel, 2. ja esmaspäeval, 5. aprillil.

Märts on teatrikuu ja ema­ keelekuu. Neid kaht kokku sidudes võime ehk öelda, et märts on emakeelse teatri kuu. Sel puhul tervitame teid Paidest, Eestimaa südamest, kus alates 2018. aasta augusti­ kuust töötab Paide Teater.

Paide Teatri missioon on tõestada, et kõrge kullaprooviga kunsti saab teha ka metropoli­ dest eemal, väikelinnas. Meie igapäevast tööd juhib küsimus kunsti ja kunstniku rollist 21. sajandi maailmas.

Paide Teater tunneb, et üks tänase maailma suurimaid probleeme on kogukonnatunde ­ ­kadumine.

Väikesed tihedalt läbipõimu­ nud kogukonnad on kadumas, samas ei tunne me end osana aina kasvavast globaalsest kogukonnast. Tunneme, et meie mured ei huvita teisi ja lubame endale hoolimatust teiste ja maailma suhtes. Üha kasvavas infotulvas tunneme end võime­ tutena midagi muutma. Paide Teater usub, et teatril on võima­ lus, aga ka kohustus midagi muuta.

Ajal, mil maailm ägab jät­ kuvalt koroonaviiruse pihtide vahel, otsime väsimatult võima­ lusi, mis lubaksid teatril kir­ gastada inimeste argipäevi tingi­ mustes, kus vahetu kokkupuude on keelatud ja suisa ohtlik.

Möödunud suvel esietendus Paide Teatri psühho-geograafi­ line audiorännak ,,Labürint“.

Mõni ütleb, et kuuldemäng.

Teine ütleb, et podcast. Kolmas ütleb midagi kolmandat. „Labürint“ viib kuulaja jalu­ tuskäigule tema valitud ajal ja kohas – olgu õhtu Paides, vara­ hommik Tallinnas, keskpäev Bostonis, pärastlõuna Vändras, videvik Stockholmis või hili­ s­ õhtu Rio de Janeiros. ,,Labürint“ on jalutuskäik tuttavatel tänavatel, tänavatel, millel ikka kõnnime, mööda majadest, millest ikka mööda kõnnime, üle ristmike, mida ikka ületame, läbi parkide, kus me kunagi kohtunud pole, kiri­ kust mööda, kui selles linnas üldse on veel mõni kirik, kau­ banduskeskusest mööda, sest neid ju ikka on, on kesklinnas ja on äärelinnas ja on keset tühermaad, inimeste kannul, keda me ei tunne, mõeldes neile, keda me tunneme, keda me pole veel unustanud, eluga riskides, sest ikka võib mõnest avatud aknast kukkuda alla ­valge tiibklaver või rauast seif, südamerahuga riskides, sest kunagi ei tea, millisel tänava­ nurgal võib aset leida kohtu­ mine, pärast mida pole see linn enam seesama linn.

Ennekõike on see retk mä­ luäärsetele maadele, mälestus­ tesse, mis ei kao vaatamata sellele, et linn muutub, mõned ­ majad lammutatakse ja nende asemele püstitatakse teised. See on dialoog jalutaja ja linna va­ hel, dialoog oleviku ja mineviku vahel, mida juhib näitleja hääl.

Usume, et ,,Labürindi“ kuu­ lamine mis tahes maailma ­nurgas on suurepärane võimalus tähistada nii teatri- kui ema­ keelekuud, rikkumata ühtegi viiruskriisi lahendamiseks sea­ tud piirangut.

Pileti ,,Labürinti“ saab osta aadressilt https://fienta.com/et/ paide-teatri-audiorannak.

Pileti ostmisega toetate ühe noore Eesti teatri tööd ning pro­ jekti Paide 3000, millega saate lähemalt tutvuda: paideteater.ee/ paide3000 Me soovime teile imelist kevadet!

HARRI AUSMAA Paide Teater // Paide Theatre teatrijuht // general manager +372 58 052 622 harri@paideteater.ee www.paideteater.ee Paide Muusika- ja Teatrimaja (PAMT)