This newspaper was mailed on Friday, March 26, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 12, 2021
Reedel, 26. märtsil — Friday, March 26
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Inspiratsiooni leiab igalt poolt Pühapäeval, 21. märtsil oli meeldiv võimalus osaleda Metsaülikooli veebiseminaris, mis kandis väljakutsuvat pealkirja „Kohtumine grafo maaniga“. Mees, kellega kohtuti, oli luuletaja Jürgen Rooste. Iseloomustav tiitel oli sõnameistri enda välja paku tud ja vajab ehk esmajärje korras analüüsimist. Eesti keele seletav sõna raamat defineerib grafomaaniat järgnevalt: haiguslik tung kirju tada, kusjuures kirjutatu on sõnaohter ja sisutu. Seminarid osalejad võisid veenduda, et definitsioon oleks selle luuletaja puhul täpne, kui sellest kõrval dada viimane sõna. Jürgen Rooste tekstide sisutuks tembel damist on raske andestada isegi autorile endale. Maimu Mölder lausus sisse juhatava tervituse ja andis sõna kirjandusteadlase Sirje Kiinile, kes tutvustas päevakangelast kui tänapäeva jõulisemat ja dünaa milisemat luuletajat. Ühtlasi ka kui mitmekülgsemat: kirjutab, laulab, tantsib, näitleb. Luule kogusid on tema sulest ilmunud üle kolmekümne. Luuletaja ise pihtis, et kooli põlves polnud tal palju sõpru, ta veetis rohkem aega raamatute kui sõprade seltsis. Endas kir janikku näha tollal veel ei osa nud. Alles ülikooli ajal tekkis ebamäärane soov Salingeri või Hemingway sarnaseks saada. Ta õppis ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, enda arvates vedas tal heade õpetajatega. Tagant järele mõtiskleb küll, et oleks ehk pidanud sõbra eeskujul ars tiks õppima ja kirjanduse harrastuseks jätma. Luuletama hakkas ta tänu meeldivale tütar lapsele, kellele pühendas esi mesed värsid. Siinkohal oleks vist sobiv meenutada, et Sirje Kiin on teda tituleerinud täna päeva Visnapuuks. Ka luuletaja samastas end Visnapuuga, kuid eeskätt isa maalaulikuna. Ta esitas mitu enda luuletust, rangelt vabavär silist, tutvustades end tavalise eesti mehena. Talle on ta enda
sõnul oluline teada, kes on eestlased ja miks ta neid armas tab. Selle armastuse manifest kõlab tema suus aga riukaliselt. Talle meeldib must huumor, millest ei suuda vabaneda isegi armastust avadades. Kui Sirje Kiin palus teda esitada näide romantilisest armastusluulest, siis selgus, et sinnagi oli poe tatud enam kui näputäis iroonia vürtsi. Küsimuste ja vastuste periood, kus moderaatorina tegtuses Sirje Kiin, kujunes huvitavaks. Praeguse maailmakorralduse kohta arvas luuletaja, et turuma janduseta vist läbi ei saa, küll aga tarbimismajanduseta. Taunis meeletut metsamajandust ja soo vitas loobuda raiskamiskul tuurist. Poliitikuist meeldivad talle üldiselt kõige enam need, kes poliitikasse ei kipu. Suuri maks mureks on, kuidas panna inimesi hääletama. Väliseesti kirjanikest on enim mõju avaldanud luuletajad Kalju Lepik ja Ilmar Laaban, proosas Karl Ristikivi. On mär gata, et võrreldes kodueesti tollaegasete kirjanikega on nende kirjanduslikud võima lused olnud avaramad. Inspiratsiooni ütleb lüürik leidvat igalt poolt, võib luule tada ükskõik millest. Meenutab tänuliku muigega toimetaja märkust: ära kõike kirja pane! Küsimus, kas Jürgen Rooste on kodaniku- või varjunimi, ei tulnud luuletajale üllatusena. Seda olevat temalt varemgi korduvalt küsitud. Just selline seisab igal ametlikul doku mendil. Siinkohal ei suuda reporter eemale tõrjuda kaht lust, et küsijate hulka võisid kuuluda vennad Rein ja Mihkel Raud, ja mängida mõttega, kas kumbki neist söandab Roostega samal foorumil esineda. Luulekrambist saab lahti nii, et tegeled millegi muuga: loed, tõlgid vms. Iga kramp leeven dub aja jooksul. Koos ajakirjandusega on võimalik ka luuletajal kirjuta misest ära elada. Küllalt palju (Järgneb lk. 4)
Jürgen Rooste luges luuletusi ja vastas tekkinud küsimustele, MÜ veebiseminari modereeris kirjandusteadlane Sirje Kiin. Foto: kuvatõmmis
Me ei unusta
EV aupeakonsulaadi, Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide ja Toronto Eesti Maja korraldusel on olnud aastaid võimalus lastel ja teistel kogukonna liikmetel mälestada 1949. a. märtsiküüditamse ja kommunismi kuritegude ohvreid küünalde süütamisega. Pandeemia piiratud tingimuste tõttu saame seda teha tagasihoidlikumas ulatuses. Fotol keskel on siin tütrel külas olev Toivo Pruul Eestist, kelle isa Henno Jaagup Pruul küüditati ja suri 1946. a. Norilskis. Seitsmeaastane Toivo viidi Siberisse 1949. a. lesest ema ja kaksikõdede ning vennaga. Kristina (Isotamm) Heinsoo onu Ottniell Jürissaar, soomepoiss-metsavend mõisteti vangilaagrisse, kuid naasis aastaid hiljem kodumaale, kus ta oli üldtuntud muusik ja teisitimõtleja-luuletaja. Thomas Heinsoo mõlemapoolsed vanavanemad, Jakob ja Helene Heinsoo ning Vilhelm ja Amanda Laane, langesid kommunismi kuritegude ohvriteks. Foto Angelique (Pruul) Ferry
Märtsiküüditamise valusat mälestust elus hoides Kalle Laanet asetas Eesti kaadriohvitseride mälestusmärgi Tänavu, kui 25. märtsil möö juurde pärja ning selle järel ase dus 72 aastat 1949. aasta tasid pärja Eesti rahva nimel märtsiküüditamisest, ei toi president Kersti Kaljulaid ja munud kogu maailmas koroo justiitsminister Maris Lauri naviiruse epideemia tõttu Eesti kommunismiohvrite me mälestustseremooniad tradit moriaalile. sioonilisel kujul. Oma mõtetes Kogu Eesti rahva mälestajate ja südames hoidsid aga selle nimel olid seal süüdanud küün valusa päeva mälestust nii lät lad Eesti Noorteühenduste lased, leedulased kui eestlased Liidu, Eesti Üliõpilaskondade elus, süüdates küünla ning Liidu, Eesti Õpilasesinduste leinates sel hetkel ligi sadat Liidu, Vabamu Eesti Inimõi tuhandet Balti riikide inimest, guste Instituudi ja Eesti Mälu keda tahtevastaselt viidi Instituudi liikmed ja töötajad. Siberisse ja mujale. See neli Märtsiküüditamise mälestus päeva kestnud massiline päeva puhul toimusid virtuaalsed märtsiküüditamine oli Teise küünlasüütamised ja virtuaalsed maailmasõja järgsetel aastatel sündmused kogu maailma erine Nõu kogude võimude kõige vates riikides nii asutuste kui ka massil isem deporteerimise inimeste poolt, keda seob elu operatsioon, mis toimus sa saatus Balti riikidega. Virtuaal maaegselt nii Eestis, Lätis kui selt mälestati seda päeva ka ka Leedus. Ottawas kõigi kolme Balti riigi Eesti pealinnas helisesid suursaatkondades sotsiaalmeedia praeguse aasta märtsiküüdita vahendusel. Päev enne 25. märtsit mäles mise mälestuspäeva puhul kesk tas ka Euroopa Parlamendi täis päeval kõikide Tallinna kirikute kogu istungi avamisel Euroopa kellad, Eesti kaitseminister
Ülle Baum
Parlamendi president David Sassoli märtsiküüditamise ohv reid ja ütles märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks toimunud leinaseisaku eel, et 25. märts ei ole vaid vabaduse päev: ,,25. märts on ka leinapäev. Mäles tame Nõukogude Liidu küüdita mise ohvreid. Tuhanded pere konnad, suures osas naised ja lapsed, kolmest Balti riigist – Eestist, Lätist ja Leedust – küüditati Siberisse. Vaid vähe sed neist jõudsid koju tagasi. Oluline on neid inimesi üheskoos mälestada, et sellised inimõiguste rikkumised kunagi ei korduks.“ Ärgem unustagem neid, kes enam kunagi tagasi Siberist ei tulnud ning austagem kõiki neid, kes need rasked aastad sel kaugel võõrsil üle elasid. Sellise saatuse osaliseks said ligi 22,000 eesti kodanikku sellel päeval julmalt ja ilma valikuta. ME EI UNUSTA ja hoiame seda valusat mälestust elus ning ühendagu see #mäletame mõtetes kõiki meid sümboolselt.
