Nr. 12
EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Pöörane kinnisvaraturg Lihtsurelik lihtsalt ei saa aru, kust praegu tulevad rahad, millega ostetakse kinnisvara. Näiteks on aastaga KitchenerWaterloo piirkonnas majade, eramute hinnad tõusnud 28%. Seal ju hea elada. Suur linna ligi ja töökohti jagub. Torontos on eramaja kesk mine hind ületanud miljoni dollari künnise. Samas aga riik pumpab majandusse tohutult toetust, töökohti kao tatakse pandeemia tõttu ning kulud kõik igapäevases tõu sevad. Ilmekas kohalik näide tuleb Don Millsist, eestlastele hästi tuntud rahulik, kunagine ääre linnake, nüüd juba hiigelsuures linnas pea et keskel. Kui tipptunni liiklust ega teedepa randust pole, siis pääseb sealt tosina minutiga Eesti Majja, viiega magistraalidele. Parke, poode ohtralt, head koolid – ideaalne elamurajoon. Eriti lastega peredele. Mis vist seletab üht hiljutist majaostu hinda. Juhuslikult päe vikupidaja tundis eelmisi oma nikke, kes kahjuks kõrges eas, mullu lahkusid maisest elust. Ernie ja June olid maja ostnud originaalselt omanikult aastal 1959 $19 000 eest. (Maja oli ehitatud 1954.a.) Kaunis krunt, aga peale vajalike korrashoiu tööde polnud majas kapremonti tehtud. Kui ainult inflatsiooni järgi arvestada, oli ostuhind hea – tänaseks oleks sama summa
praeguses rahas $173 727, 803% tõus. Ent kujutage ette, mis hinna eest maja sel kuul maha müüdi. Enam kui $2 miljonit, küsitavat müügihinda mitmesaja tuhande dollariga ületades. See olevat praeguse kinnisvaraturu tava nähtus. Pakutakse markantselt rohkem raha, et ometi saaks osta. Eriti heades elamurajoo nides nagu Don Millsis. Samas üllatab, et pahatihti tiritakse originaalne väike maja suurel krundil maha ja ehitatakse õhuloss peale. Kust need rahad kõik tule vad? Vancouver kehtestas sea duse, mis reguleerib välismaalt investeeringuid kinnisvarasse. Oste peatada ei saa, küll aga saab, nagu Briti Kolumbia suures, kaunis linnas, lisada ostutrahvina makse peale. Riigi valitsus kehitab õlgu – vabaturg ju valitseb. Ning nagu iga suurema ostuga, kas maja või auto, saab riik oma lõivu maksudest. Teoreetiliselt kõigi kasuks, isegi, kui keegi ei tea, kuidas majandatakse tulevikku, arvestades suurte väljamine kutega viimasel aastal. Seda kõikjal. Sama olukord kehtib ka su vilatega. Just Torontost ostjad on kruttinud kõrgeks ostuhinnad, eriti populaarsetes piirkondades. Muskokas aastaga 28% kõrge mad hinnad. Haliburtonis 27,3 protsendine tõus, Kawarthades 26%. Ajalooliselt kallis Mus koka piirkonnas, Muskoka, Joseph’i ja Rousseau’ järvedel asuvate kinnistute hind on kaua olnud miljonites. Nüüd aga kaks põlvkonda varem ehitet suvila, isegi mitte talvekindel,
mis asub saarel (jälle kuludega seotud, vaja mootorpaati, et sin na pääseda) maksab $2 miljonit. See pole mitte Ontario feno men, mingi haruldane nähtus. Vancouverist on juba olnud juttu – Kanada teise ookeani, Atlandi kaldal on vaid puh kusteks ostetud kinnisvara hind tõusnud seitseteist protsenti. Ning palju seal suvemajas aega veedetakse? Kuid ajad on muu tumas. Teadagi on osa sellest buu mist, tohutust kasvust võimalus suvilas virtuaalselt tööd teha. Ent alati ei ole suvitamisrajoo nides hea interneti ühendus. Ning ega see odav ei ole (vaata ka juhtkirja). Kinnisvaraagentide järgi on nõudmine palju suurem kui turule pandud suvilate arv. Ühele Gravenhursti läheduses, Muskokas olevale suvilale esi tati tervenisti 71 ostupakkumist. Miks? Kuna küsitud müügihind oli vaid $399 000. Võite kujuta da ette, missugune osmik see võis olla. Agent ei paljastanud ajakirjanduses lõplikku ostuhin da, öeldes vaid, et see oli mar kantselt kõrgem sellest, millega kinnistu pandi turule. Paljud ostjad siis, nagu Torontoski, teevad kapremonti, et saaks aastaringselt seal olla. Või tirivad hoone maha, ehita vad uue. Et järve, jõe kaldal selline hind on vaid maalapi eest, ei mahu kuidagi pähe. Muidugi on metsas olevad ma jad, mil puudub veekogu ääres olemise eelis, madalamate hin dadega – vaid umbes pool sel lest, mida makstakse võimaluse eest suvel ujuda, teisi veesporte nautida. Viimaste hulgas oli
Prantsusmaa kolmanda täieliku lukkupanemise lävel Mailis Sütiste-Gnannt Prantsusmaa peaminister Jean Castex kuulutas 18.03.2021 peetud pressikon verentsil välja neljaks järgne vaks nädalaks rakendatavad ranged piirangud, et Covid-19 uute tüvede kiiret levikut Prantsusmaal kontrolli alla saada. Uued meetmed on erinevad oktoobris kehtinud piirangutest ning hakkasid kehtima laupäeval, 20. märt sil. Peaminister rõhutas: „Me peame püsima kolmandal teel, mis peab pidurdama viiruse levikut ilma Prantsusmaad täielikult lukku panemata.“ Kuna pressikonverentsile eel nenud viimase 24 tunni jooksul oli Prantsusmaal 38 501 uut kroonviirusesse haigestunut ja reanimatsioonis 4219 Covid-19patsienti, kuulutas prantsuse peaminister välja lisaks juba lukus olevatele piirkondadele (Eure, Seine-Maritime, LesAlpes-Maritimes) veel 16 de partemangu lukkupanemise Ilede-France’i ja Hauts de-France’i regioonides. Uued piirangud peavad eelkõige kergendama haiglate ja reanimatsioonide olukorda, kus on puudus med personalist ja voodikohtadest.
Nimetatud piirkondades keh tivad järgmised piirangud, „mis erinevad täielikult sügisel keh tinud karantiinimeetmetest“. • Väljas võib ajapiiranguta lii kuda, kuid seda vaid 10 km raadiuses oma elukohast ning taas peab kaasas olema kas mobiiltelefonis või paberil täi detud siseministeeriumi tõend, millel märgitud põhjus, miks ringi liigutakse. • Komandanditund lükkub kella 18-st tunni võrra edasi kella 19-le (suvisele ajale ülemineku tõttu) ja hakkab kehtima kogu Prantsusmaal, mitte ainult ka rantiini pandud departemangu des. • Karantiinis olevate departe mangude vahel on keelatud lii kuda, välja arvatud tööalaselt ja mõjuval põhjusel. • Algkoolid ja põhikoolid jää vad avatuks. Lütseumites võib kohal käia korraga 50% õpilas test. Ülejäänud jäävad distants õppele. Ja nii vaheldub see nädalate kaupa. • Kehalise kasvatuse tunde võib taas väljas läbi viia, samuti õues toimuvaid kooliväliseid spordi trenne. • Avatuks jäävad vaid esmatar bekaupu müüvad kauplused,
apteegid, lemmikloomatoidu poed ja autoremonditöökojad. Kõik muud kaubanduskeskused ja poed jäävad suletuks. • Ettevõtetes, kus vähegi või ma lik, nõutakse vähemalt neli päeva nädalas distantstööl ole mist. • Lähipäevil kuulutatakse välja ka rangem protokoll kollektiivse toitlustamise jaoks koolides ja töökohtades. • Kultuuriasutused jäävad endi selt suletuks. Ile-de -France’i asepresident Jean-Philippe Dugoin-Clément vastas Franceinfole, et kehtes tatud rangemad piirangud on tekkinud olukorras küll välti matud, aga see tõstatab samas ka küsimuse valitsuse poliitika läbikukkumisest sanitaarolukorra ohjamisel nagu vaktsineerimise mahajäämus, vaktsiinitarnete hilinemine, haiglate mitteval mis olek tekkinud pandeemia olukorras. Peaminister Jean Castex rõhutas pressikonverentsi lõpus, et kehtestatud piirangud jäävad kehtima vähemalt neljaks näda laks ja vajadusel võib neid laiendada ka teistele piirkon dadele, kui sanitaarolukord seda peaks nõudma.
Muskokas ja Haliburtonis müü dud suvilate arv tervenisti 96% kõrgem kui aasta aega tagasi. Nõudmine, ei muud. Isegi met sas olevate puhkuseks mõeldud suvilate müük tõusis 13%. Mitmeti on paljud ostud pan deemiast tingitud. Maal, järve ääres pole seda inimkontakti, ohtu, et nakatuks selline kui suurlinnas. Ent teatud ebaratsio naalsus valitseb – nagu siis, kui aasta eest osteti poeletid kõigest tühjaks. Eriti tualettpaberist, mis oli kuidagi naeruväärne. Seda on nüüd saada, aga teatud kaupa, nagu lambipirne, otsi ti kutulega. Ka, huvitavalt, on kohvifiltreid raske leida. Ning apteegis, hea näitajana on kõhu happevastaseid, leevendavaid tablette vahel raske leida. Kin nitades, et ajastu ängst mõjutab ka seedimist. Närvipinge, mis muud. Egas toitlustus neid torkeid, valusid tekita. Ikka mured. Kuidas aga see kõik rahako tile käib, kuidas suudetakse osta maju, suvilaid, kuidas pangad
(kellel oli möödunud aasta majanduslikult eriti kasulik, mõnele suurele isegi rekordili selt) julgevad anda hüpoteek laene, see kõik on müsteeriu miks. Kuna vaevalt on igal ostjal võimalus kogu kahe-mil jonist summat lauale laduda. Demograafiliselt olevat ost jad enamasti juba üle poole sajandi elanud, seda eriti suvila teturul. Ka on nad vanuses, kes ehk pelgavad pandeemia, naka tumise ohtu rohkem. Nooremad ostjad ehk loodavad sellele kuulsale pangale, mille nimeks on isa/ema. Kuna selliste pöö raste hinnatõusudega pole ju võimalik sissemaksu huvideski säästa, rääkimata jooksvate kulude katmisest. Kuidas aga linnas nooremad, eriti väikeste lastega pered suudavad kalleid maju osta, on tõesti üks tänapäeva majanduslikke huvi tavamaid küsimusi. Pandeemia ga kaasnev mõistatus, millele isegi mainekad majandustead lased ei oska loogilist seletust pakkuda. TÕNU NAELAPEA
Tutvustame International Estonian Centre’i uut Digiturustajat
on eriline hea meel panustada oma kogemusi ja teadmisi, et viia keskuse sihid täide.“ Emily muigab, kuidas eestlaseks olemine on nagu salaklubi liikmemaardi omamine. ,,Mu ema naaber oli see kes edastas keskuse ameti kuulutuse mulle kuna ta teab mu seost eestlusega. Ehk küll võib olla eestlaste arv väike, selle haarmed ulatavad kaugele.“ Emily abikaasa on Kristian Puhvel, kes on pärit Montrealist. Mõlemad on reisinud Eestisse, ning Emily oli vaimustatud eesti kultuuri laiaulatusliku ajalooga, ja muidugi selle e-riigi ja digikeskkonnaga. Emily ja Kristian elavad Toronto Eesti kogukonnale tuttavas Horseshoe Valleys, koos oma tütre Lucyga. Emily on turunduse alal õppejõud McMaster Ülikoolis ja Humber Collegeis. Samuti tema firma, Compass Content Marketing, on töötanud sotsiaalmeedia turundusalal selliste firmadega nagu MasterCard, Northern Ontario Travel, GlaxoSmithKline, Tourism Toronto kui ka teistega. Ta on Canadian Marketing Associationi liige.
Nii nagu International Estonian Centre projekt areneb, nii oli ka vaja strateegilist digiturustajat! Emily Baillie on elukutseliselt digikeskkonnas turustamise konsultant ja kõrgkooli õppejõud. Tal on viisteist aastat kogemust turustamise alal, ning osaajalise kohaga juhendab International Estonian Centre turundus plaane ja viib täide digitaalse sidepidamise strageegiat projekti heaks. Heili Toome, International Estonian Centre Inc. nõukogu juhataja, et oli palju väga häid kvalifikatsioonidega kandidaate selle kohale. ,,Emilys leidsime sellise kombinatsiooni – kogemustega elukutselise turundustaja ning tal on isiklik ja perekondlik ühendus eesti kultuuriga“, ütleb Heili. ,,Emilyl on põhipädevused, kogemusi, ja toob värske perspektiivi projektile. Juhatusel on suur rõõm, et ta liitub meie tiimiga.“ Samuti ütleb Emily, ,,Ma olen ülivaimustatud osaleda sellise dünaamilise tiimiga, kelle siht on arendada ja kujundada Eesti kogukonda Torontos, Põhja Ameerikas, ja laiaulatuselikumalt veelgi. Selline projekt tõstab Eesti maine uutele kõrgustele. Mul
Tutvu • Loe • Kommenteeri
Hoidke endid kursis projekti uudistega: • meie veebilehe kaudu https://www.estoniancentre.ca/ • meie igakuise emaili kaudu • tutvunege meiega Facebookis @ EestiKeskus
www.eestielu.ca
