6
EESTI ELU reedel, 26. märtsil 2021 — Friday, March 26, 2021
Nr. 12
Kuidas muuta hall argipäev värviliseks? Mõtteid Enda Barrelli akvarelliõpitoa järel Kui pidasime plaani, millist õpituba pakkuda VEMU sõpradele 2021.a kevadel, mil me ikka veel päriselt kokku tulla ei saa, kerkis esile kuns titeema. VEMU on pakkunud ridamisi toiduvalmistamise, kudumise, vööde ja jõulu kroonide tegemise õpitubasid, aga kujutava kunsti õpituba polnud siin veel toimunud. Helistasin Elva Palole, Eesti Kunstnike Koondis Torontos esinaisele, ja küsisin, kas me võiks ühe sellise maha pidada. Selgus, et EKKTl oli juba 2020.a sügisel selline olnudki, pühendatud akvarellile. Eesti Sihtkapitali Kanadas toetusel valmis selleks puhuks ka kaks õppevideot Enda Bardellilt, Vancouveris resideeruvalt eesti päritolu kunstnikult, kes on leidnud tunnustust nii Kanadas kui Eestis. Niisiis oli programm nagu maast leitud ja esimesed kogemusedki veebiõpitoa läbi viimisest olemas. Saatsime reklaami laiali ja seekord mitte ainult EKKT liikmetele, vaid kõigile huvilistele. Eriti olid kursustele oodatud algajad. Kuna õpetust jagati veebis, registreerus sellele 10 inimest mitmelt poolt Kanadast ja üks daam koguni Rootsist. Osa võtjaid oli nii noorte kui pen sioniealiste seast, tuldi ka pere konniti. Esimesel kohtumisel 11. märtsil tutvustas Enda töö vahendeid, mida alustaval akva rellistil vaja läheb. Järgnesid näpunäited ja mõned salanipid edukaks maalimisesks. Kõik õppurid said Endalt kaks fotot, ühel päikeseloojang British Columbias, teisel Jõekääru loo dusvaade, et luua nendest oma tõlgendus akvarellitehnikas. Õppurid said ka kaks videot Enda instruktsioonidega kum magi pildi maalimiseks. Ja siis
Õpitoa juhendaja Enda Bardell. Foto: EE arhiiv
läks seltskond laiali, et asuda kodutööd tegema. Nädal hiljem saadeti fotod valminud akvarellidest Endale hindamiseks ja 18. märtsil toi mus teine kohtumine, kus vaata sime ühiselt vastvalminud töid ja kuulasime Enda kommen taare. Oli põnev kiigata kunst nike loomeköökidesse ja saada aimu teoste valmimise protses sist. Õpetaja asjalikud ja toeta vad kommentaarid tõid esile maalijate tugevusi ja omapära. Ka kriitilist tagasisidet oskab Enda anda sedavõrd meeldival ja targal moel, et see ei ehmata algajat maalimisest eemale. Tema nõuanded on täpsed, praktilised, kompositsiooni jm kunsti põhitõdesid avavad ja julgustavad, ikka ja jälle julgus tavad. Enda Bardell on tõesti suurepärane ja inspireeriv õpe taja! Teda assisteeris Elva Palo, kelle kunstnikukogemus olid heaks täienduseks Enda poolt jagatud juhtnööridele. Küllap oli õppuritele abiks ka see, kui analüüsiti nende kaaslaste töid – alati ei pea ju õppima omaenda vigadest. Maalida kellegi teise tehtud foto järgi pole lihtne, tunnistasid mitmed – eriti, kui sul puudub kujutatava objektiga isiklik kogemus. Aga kuna kõik maali sid samu paiku, tulid töid vaadeldes eriti selgelt ilmsiks eristuvad loojatüübid, ka vara sema kogemuse olemasolu või selle puudumine. Oli äärimselt põnev näha, kuivõrd eriilmeliste tulemusteni oli jõutud. Koolituse lõpuks nentisid nii õpilased kui õpetajad, et oleme veetnud sisuka ja mõnusa nädala ning õppinud mõndagi uut. Kõik lubasid harjutamist jätkata ja avaldasid lootust, et ehk kohtume kunagi veel. Ehkki väljas valitseb varakevadine hal lus, särab noorte akvarellistide värsketes töödes kirgas värvi palett. Aitäh, Enda ja Elva, selle silma ja vaimu toitva ettevõt mise eest! Olgu ka meelde tuletatud, et Enda Bardellil ilmus 2020. aastal raamat „Innocence in a Turbulent World“, ingliskeelne versioon tema varasemast eesti keelsest raamatust „Mis see marakratt üldse teab“, kus ta jagab oma lapsepõlvemälestusi sõja-aegsest Eestist ja põgene misest Rootsi. Raamatule lisa vad meeleolu autori joonistused ja fotod. „Innocence in a Turbulent World“ valiti ajakirja Kirkus Review poolt möödunud aastal 100 parima raamatu hul ka, seda saab osta Amazonist. Eestikeelset raamatut võite aga osta autorilt ($22 koos saateku ludega). Endaga saate ühendust võtta tema veebilehe kaudu: https://www.endabardell.com/. Veebilehelt leiate ka rohkelt infot selle põneva inimese ja suurepärase kunstniku kohta. PIRET NOORHANI
Toimetusele saadetud kirjandust
Rahvuslik Kontakt 2020, nr 233
Virtuaalses õpitoas – juhendaja koos õpilastega.
Foto: kuvatõmmis
„Valede tähestik“, „Sõjad ja kriisid“, „Blah blah blah“… – vaadates maailma Mäetamme silmadega Ilmus Marko Mäetamme kolmas kunstikataloog Marko Mäetamm kunstisõbrale tutvustamist ei vaja – teda teatakse väga hästi nii Eestis kui Kanadas. Paar aastat tagasi resideerus ta Hamiltonis Cotton Factory kunstikogukonnas ning on kohtunud Toronto eestlaskon naga ja ta on ka EKKT liige. Tema vanaisa elas kunagi Torontos ning kunstnikule kohaselt tegi Marko sel tee mal ka kunstiprojekti – „Üks kuu Kanadas“ koos kahe Kanada kunstnikuga. Lisaks kõigele kirjutab Marko oma elust ka väljaandes „Edasi“ (tema „Amatöör arutleb“ ilmub ka „Eesti Elus“). Koroonakriis on paljudele kunstiprojektidele kriipsu peale tõmmanud, praegu on rasked ajad. Näitusi, kus kunsti imetle mas käia, pole. Kunstisõprade ja Marko Mäetamme fännide suureks rõõmuks on ilmunud Marko „Kolmas raamat“ – põh jalik kataloog kunstniku loo mingust alates 2013. aastast kuni tänaseni. See on järg ka hele eelmisele raamatule (2006 ja 2013). Mäetamme looming on siin esitatud vaheldumisi kunstniku elust ja tegemistest rääkivate meenutustega. Oma individuaal sel, peenelt humoorikal viisil jutustab Marko nendes kunsti projektide sünnist, ettevõtmis test nii Eestis kui välismaal – elamisest USA-s, Toronto külastamisest, oma kunstiresi dentuuridest, erinevate näituste ja projektide sünnist. Näiteks Kanadas Hamiltoni Cotton Factorys resideerudes valmis Markol terrorismiteemaliste joonistuste sari, mida on hiljem teisteski välisriikides rahvale näidatud. Põnevat on raamatus palju. Saame teada, mida kirjutas Marko jänese-, lehma- ja haika lakostüümis Istanbulis muuseumi WC-de seintele oma kunstni kuks kujunemise kohta, millega tal õnnestus Pärnu näitusel välja vihastada Eesti naiskunstnik ja
Pildil osutab Marko Mäetamm oma uues kataloogis Kanadateemale. Pilt on tehtud selle aasta jaanuaris Marko ateljees.
lennata kõrge kaarega üle uudistekünnise ning kuidas Birminghami Astoni ülikooli tudengid said omale populaarse selfide (selfi – endast tehtud foto, toim.) tegemise koha. Me ei tea veel, millal koroo napiirangud lõppevad ning taas kunstinäitusi külastada saab. Seniks aga on kõigil Marko Mäetamme kunsti austajatel võimalik soetada endale see efektne kunstiraamat, kus muu hulgas tekstid ka inglise keeles. Nii saame toetada Eesti kunstielu ja kunstnik Mäetamme, kes ka oma kataloogi 765. leheküljel (kataloogi 3. osa lk. 473–800) ütleb: „… olgu väljas eriolu kord või mitte, raha kulub millegipärast ikka ühte moodi progresseeruvas joones.“ Tekst ja fotod LEA KREININ
Käesolev Rootsi Eestlaste Liidu ajakirja number, värvitrükis ja kakskeelne, algab peatoimetaja Sirle Söödi saatesõnaga. Pea rõhk on kultuuripärandil ja kohalikel kultuurisündmustel. Lapsena kodumaalt pagemise loo jutustab kirjanik Enn Nõu. Laste suvekodudest kirjutavad Sirle Sööt ja Aho Rebas. Viimatimainitult on ka ülevaade Göteborgi Eesti Majast ja koos Merle Vikatiga Göteborgi Eesti Kooli asutamisest. On ära too dud Arvi Moori 1964. aastal kirjutatud artikkel „Kaks küm mend aastat rahvuslikku kultuuri- ja kasvatustööd“. Pagu lasajakirja Triinu, Triinu Etno graafilise Huviringi ja Triinu Sõprade Ühingu ajaloo on jäädvustanud Kairi Ilison. Katrin Sepp ja Kaja Jakob sen kirjutavad Eesti Teatrist Göteborgis, Andrus Kiviräha kuulsa koeratüdruku Lotte seiklustest ja Eesti Keeleklubist Göteborgis. Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühingu Raamatuklubi tegevusest annab ülevaate PilleMai Laas. Ulatuslikus persooniloos tõstab Aili Salve tähelepanu keskmesse Rootsis sündinud eesti keeleteadlase ja soomeugri keelte professori Raimo Raagi. Juubilaridest troonib esikohal 100-aastane tegus ja nooruslik Mai Raud-Pähn, talle järgnevad 80-ne Madis Laas ja 60-ne Lija Langerpaur. Kahe lahkunud luuletaja juubeleid – Kalju Lepik 100 ja Bernard Kangro 110 – tähistavad nende loodud värsiread. Poliitilisel teemal võtavad sõna Sirle Sööt ja Evelin Tamm, rääkides Rootsi kaitsejõudude rahastamisest ja kohalike eest laste toetusest sellele. M/S Estoniaga seotud juriidiliste probleemide lahendamist lahkab Karl Gustaf Scherman. Rub riigis „Riik kui mesipuu“ käsi tavad mitmesuguseid päe va probleeme Meeli Laani, Tiia Grenman, Sirle Sööt ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt. Ei puudu ka nekroloogid lahkunud kaas maalastele: Karin RaudseppRaiend, Mart LindebergLindvet, Enno Klaar ja Hakan Holmberg. Lisaks mitmesugu seid teateid ja rohket fotomater jali.
