10
EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022
Ukraina sõda… (Algus lk. 5)
saabunud juba üle 22000 tu hande põgeniku Ukrainast ja see vool pole kaugeltki lõppe nud, osa jätkavad teekonda teistesse riikidesse, kus neil on sugulasi või sidemeid. Eesti on võtnud vastu proportsionaalselt rohkem põgenikke kui teised Balti riigid, kuigi meie rahvaarv on neist kolmest kõige väiksem. Osalt johtub see faktist, et enne veebruarisõja algust töötas Eestis üsna palju ukrainlasi meie parema palgataseme tõttu. Kui veebruaris uus sõjajärk al gas, suundusid Eestis töötanud Ukraina mehed kodumaale sõdima, nende pered, naisedlapsed tulid aga Ukrainast Eestisse sõjapakku. Maailma rikkaim riik USA on lõpuks, pärast viienädalast viivitust soostunud võtma vastu 100 000 Ukraina põgenikku, aga sissepääsuviisa saamiseks on paraku kehtestatud liigsed bürokraatiatõkked, nõnda et niigi heitunud ja kõigest ilma jäänud sõjapõgenikud peavad seisma tundide viisi Poolas ja mujal Ida-Euroopas USA saat kondade juures tänavatel lume, vihma ja külma tuule käes. See on talumatu. Tänaseks on selge, et Vene sõdurid on Ukrainas toime pan nud inimsusevastaseid kurite gusid, pommitanud massiliselt tsiviilelanikke, viinud tuhandeid inimesi vastu nende tahmist Venemaale. Toimunud on genotsiid Ukraina rahva vastu. Üks Euroopa suurimaid majan dusi on laostatud. Loodame tõesti, et nende kuritegude tõen dite kogumiseks ei lähe jälle pikki aastaid, et Venemaa saa detakse Haagi kohtusse niipea, kui kogu see õudus on suudetud tugeva rahvusvahelise survega ometi lõpetada. Kas mingit kasu ka on? Kõigele halvale vaatamata on Ukraina sõjal siiski olnud mõned positiivsed tagajärjed. Esiteks on nüüd ühtäkki va pustusega saavutatud enneole matu ühtsus Euroopa Liidus ja NATOs – isegi paljukakeldud sisserände küsimuses, aga mis
Keelenõuanne
Kiiev ja Kõjiv. Ukraina pealinna nimest Keelenõuandest on mitu korda küsitud, kas peaks eesti keeles Ukraina pealinna Kiievit nimetama ukraina keelse nimega. Tõuget selleks on andnud inglise tarvitus, kus varasem Kiev on asenda tud nimega Kyiv, mis vastab Ukrainas ametlikult kehtivale latinisatsioonile. Mõni aeg tagasi on küsimust arutanud Emakeele Seltsi keele toimkond, kes asus seisukohale, et Kiiev on traditsiooniline eesti eksonüüm ja seda välja vaheta da pole põhjust. See seisukoht pole muutunud. Ühtlasi meenutatagu põhi mõtet, mis kehtib juba 1976. a ÕSist alates: rahvuslikke nime
peamine – julgeoleku asjus nii Balti regioonis kui maailmas tervikuna. NATO idatiiba tugev datakse nüüd just nõnda, nagu Balti riigid on ammu seda soo vinud. Teine pluss on lootusrikas lõpp Lääne naiivsele, sinisilm sele veendumusele, et Putini režiimiga on võimelik pidada normaalseid partnerlus- ja ma jandussidemeid. Nüüd ometi usutakse Balti riigijuhtide ja poliitikute 30 aastat kestnud hoiatusi. Nüüd selgus, et me ei olnudki paranoilised, et meil oli õigus, et Putini-Venemaad ei ole võimalik positiivses, demok raatlikus suunas mõjuta da. Kes olid nüüd realistid? Need olime meie, sest tajusime kogu aeg, milline oht Venemaal küpseb. Balti riigid võiksid nüüd vabalt ütelda – me ju ütlesime teile! Aga me ei ütle. Vähemalt üks USA tv-kommen taator on meie ees ka avalikult vabandanud. Kolmas pluss on lõpuks ometi paljastunud tõde, et palju kardetud Venemaa väidetav sõ jaline võimsus on naeruväärne käpardlik vale. See on kogu aeg olnud üks suur bluff, pabertii ger, mis ei vääri tiigri nime. Kõik on olnud puudulik: juhti mine, logistika, varustus, moraal. Isegi oma sõduritele valetati, kui väideti neile, et tegemist on lihtsalt õppustega, mitte teise suveräänse riigi inva siooniga, päriselt sõtta mine kuga. Neljas pluss on see, et vii maks ometi hakkab Läänes ole ma selgem pilt Venemaa räigest üleilmsest propagandast, aastate pikkusest valeinformatsioonist nii Vene meedias kui välismaal, kõigist neist kunstlikult kon f likte loovatest info-operat sioonidest, kus kasutatakse ära kõikvõimalikke ebakõlasid ühis konnas (rassiline, sooline, rahvus, keel jne). Viies pluss on õhkõrn lootus, et ehk suudab Euroopa nüüd ot sustavalt lõigata end lahti Vene gaasisõltuvusest, mida nad on aastaid jõhkralt kasutanud poliitiliseks väljapressimiseks, Lääne võtmepoliitikute ülesost miseks. On lootust, et Euroopas on tulevikus vähem poliitilist ja majanduslikku venekorrupt
siooni. Kuues ja viimane, ent sisuli selt kõige tähtsam muutus on see, et praegu toimub maailmas mingi üldine puhastusprotsess, see on verine ja raske nagu sün nitus, aga paistab, et moraal ja tõde tõusevad jälle tagareas jalule. Et tõelised humanistlikud väärtused, mis on õige ja mis on vale, saavad uuesti puhta(ma)ks, silmanägemine saab selgemaks ja mõni silm lööb ehk isegi särama. Et poleks enam seda pseudo liberaalset nõuet, nagu tuleks ikka ja alati „mõista“ kõiki osapooli, et „igaühel“ on oma arusaamad ja oma õigus (á la et Venemaal oleks nagu en dastmõistetav õigus mingile oma julgeolekuruumile või ve nesfäärile Euroopas). Selline äärmuslik relativism on mind isiklikult häirinud juba 30 aastat, olen sel teemal korduvalt kirjutanud artikleid ja esseesid, ja muidugi mitte ainult mina. Pika rahuperioodi mugavuse ga harjunud Lääne-meestele oli pildi selgeks löömiseks ilmselt vaja niisugust ränkrasket sõda otse Euroopa südames. Kahjuks maksavad ukrainlased selle õppetunni eest oma vere ja rahvaga. Ukraina sõja tähtsaim õppe tund on see, et me ei tohi alluda Putini hirmutamistaktikale, et ta hoides näppu tuumanupul hal vab kogu meie tegevuse, nii moraalse kui praktilise toi mi mise. Osaliselt on tal see õn nestunud, sest NATO on keel dunud tagamast Ukrainale kõige karjuvamat kaitset – totaalset õhukaitset, just selles hirmus, et Putin ähvardab tuumapommiga, küll üksikuid riike alates Eestist ja Soomest ja lõpetades kogu NATOga.
kujusid ladina tähestikku kasu tavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksi museks eesti õigekeelsuse vastu. Seega, kui soovitakse kind lalt kasutada pealinna ukraina keelset nime, siis see on ukraina-eesti tähetabeli kohaselt Kõjiv, mis hääldub nagu Kiiev, ainult 1. silbis on [õ], 2. silbis [i]. Ka Kõjivi nime käänamisel võib eeskujuks võtta Kiievi nime. Kõjiv on tänasest esitatud ühendsõnastikus Kiievi süno nüümina. Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Ilmus Eesti Keele Instituudi kodulehe keelenõuande rubriigis 10. märtsil 2022 (https://keelea bi.eki.ee)
Vene-Ukraina sõda ähvardab kogu maailma toiduainete järsu hinnatõusu jätkumisega ning vaesemaid piirkondi ka näljahädaga, sest väetisetoot mine Ukrainas on oluliselt vähenenud.
Mida selles olukorras teha? Lühivastus on: Venemaa tu leb de-russifitseerida, nii nagu de-natsifitseeriti pärast Teist maailmasõda Saksamaa. See puhastustöö jäi paraku Vene maal tegemata samast sõjast
Ukraina sõja tõttu jätkub maailmas toiduainete järsk hinnatõus
Ilma väetisteta jäävad saagid kogu maailmas oluliselt väikse maks. Pealegi suudab Ukraina ise tänavu anda vaid poole tavapärasest teraviljasaagist. ÜRO toidu- ja põllumajan dusorganisatsiooni ülemaailmne toiduhinnaindeks tõusis möö dunud kuul kõrgeimale tase mele 1990. aastast peale, mil indeksit pidama hakati. Tõus jätkub. Arenenud riikides tähendab see elanike järjekord seid hinnatõuse toidupoes, mu jal maailmas aga nälga.
(ERR/EE)
Nr. 15
Üks plakatitest Torontos 9. aprillil peetud toetusmarsil Ukrainale.
saadik ja siin me nüüd oleme uue jubeda sõja veriste taga järgedega. Teiseks tuleb de- putiniseerida Lääs, nagu ütles hiljuti Läti kaitseminister. Me ei tohi Ukrainat survesta da mitte mingiks pooliku hinna ga rahuks, vaja on selget võitu. Seda ainuõiget mõtet on kor ranud Eesti peaminister Kaja Kallas igas usutluses, mis ta on andnud Lääne meediakanalites ja ta on teinud seda tugeva, kindla sõnaga. Vastasel korral jääb Putini Venemaal õigust ja jultumust veel ülegi, et asuda järgmist riiki ründama. Euroopa peab lõikama otsus tavalt läbi Vene gaasijuhtmed, sest praegu tuleb 40% Euroopa gaasist Venemaalt. Euroopa peaks olema omavahel gaasi torudega ühendatud nõnda, et vastastikku tagataks energia turvalisus. Praegu pole isegi Hispaania ja Prantsusmaa vahel gaasitorusid, sellest on ainult 15
aastat räägitud. Kasutusele tuleks võtta tuu maenergia. Otsida aktiivselt al ternatiivseid tarnijaid – USA LNG import, Katar, SaudiAraabia, Norra. Parem Poola kivisüsi kui Vene gaas. Kasutu sele tuleks võtta kõikvõimali kud muud lahendused, ainult mitte Venemaa, sest mitte ühtki verist imperialistlikku sõda ei tohiks enam kunagi rahastada eurooplaste rahadega. Ukrainal endal on ju samuti suur majanduslik potentsiaal, Ukraina on üks Euroopa suuri maid terase, teravilja, väetiste tootjaid. Venemaa poolt maatasa pommitatud Ukraina tuleb nüüd Putini ja Vene oligarhide Läänes külmutatud rahade ning Lääne kollektiivse abiga kiiresti uuesti üles ehitada. Aga kõigepealt tuleb lõpeta da sõda. Rahu Ukrainale! Slava Ukraini!
Naissaarel alustatakse muuseumkülastuskeskuse Nargen Nord loomisega
seum-külastuskeskuse Nargen Nord. Rajatav kompleks moo dustab tulevikus terviku Tallinna Lennusadama ekspositsiooniga. Meremuuseumi kavandatava projekti raames rekonstrueeri takse saarel asuv raudtee, aja loolise väärtusega ohvitseride kasiino, kaks rannakaitsepa tareid, depoohoone ning miini ladude ala, mis praegu on eraisikute valduses. Projekt soovitakse esialgse plaaniga valmis saada 2026. aastaks. (Allikas: Viimsi vallavalitsus)
Viimsi vallavolikogu nõustus ühehäälselt plaaniga anda Meremuuseumi kasutada osa Naissaare ajaloolisest raudteest, et saarele saaks rajada muu
Illustreeriv vaade rekonstrueeritud suurtükipatareile. Foto: KOKO Arhitektid ja SA Meremuuseum
