20
EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022
Välis-Eesti rahvuslikud traditsioonid rändeajastul 20. sajandi algusaastail oli Eestist väljarännanutel seni sest enam teadmisi oma rah vuslikust eripärast, rahvalau ludest, eesti kirjandusest ja meie laulupidude mõttest ning meelest. Hoogne väljaränne jätkus ka pärast Eesti Vaba riigi sündi 1918. a., mis teki tas muret kodumaa noorte hulgas. Eesti Noorsoo Kesk liidu ettepanekul alustasid 1926. a Eesti kirjandusseltside esindajad ja kultuuritegelased organisatsiooni loomist, kes tutvustaks väljaspool kodu maad asuvatele rahvuskaas lastele Eesti riikliku isesesvuse mõtet, eestlaste vaimuvara ja elu Eestis. 1928. a. kevadel otsustasid asjast huvitatud Eesti ühiskon nategelased ellu kutsuda välis eestlastega suhtleva keskuse Tallinnas. 18. aprillil 1928 asutatud ühenduse nimeks sai Välis-Eesti Ühing (VEÜ), mille peamiseks ülesandeks oli kodu maal asuvate ja väljaspool Eestit asuvate eestlaste vaheliste sidemete hoidmine. Ühing sea dis eesmärgiks, et väliseestlased oleksid teadlikud Eesti elust, säilitaksid rahvusliku ühtekuu luvuse tunde ning võimalusel osaleksid Eesti rahvuslikel suurüritustel, näiteks laulupidu del. Ühing alustas ajakirja „Välis-Eesti“ väljaandmist, kor raldas laulupidude eelõhtul Välis-Eesti kongresse. 1933. a. II Välis-Eesti kong ressil võeti vastu otsus, et kõi kide Välis-Eesti seltside, ühen duste ja koguduste liikmed tähistavad igal aastal novembri kuu viimasel nädalavahetusel ühiselt Välis-Eesti Päeva (VEP). Seda päeva tähistati eriti pü hendunult naabermaal Aluksne ja Riia Eesti Haridusseltsides. Vaatamata sellele, et nõukogude võim katkestas 1940. a. VEÜ tegevuse Tallinnas, tegutsesid välisriikides organiseeritud VEÜ osaknnad edasi ja pidasid Välis-Eesti Päevi kui üht aasta tähtsündmust, isamaaliste kõ nede ja kontsertidega. Ühele sellisele üritusele kutsus alla kirjutanu esinema Melbourne’i Eesti Ühing „Kodu“ 1996. a. 24. novembril, VEP traditsioon on jõus tänapäevani. Alates aastast 1995, mil taastati Välis-Eesti Ühingu tegevus, tähistatakse seda päeva taas Tallinnas. Välis-Eesti kong ress, mida peeti 3. juulil 2014. a. Tallinnas, otsustas, et koostöö edendamise eesmärgil tuleks VEPle kutsuda senisest arvuka malt kodueestlasi. Otsust raken dati samal aastal 29. novembril peetud Välis-Eesti Päeval Tal linna Tehnikaülikoolis, kus põhiettekande tegi Eesti Tea duste Akadeemia president aka deemik Tarmo Soomere teemal „Soome lahe rannikud looduse ja inimeste surve all“. Ette kannet täiendas ,,Soome lahe rannikualade demograafiline ülevaade“, mida käsitlesid Tartu Ülikooli inimgeograafia õppe tooli professor Tiit Tammaru ja VEÜ juhataja dr. Leili Utno. Esitatud andmestik näitas, et
ränne Soome kahandab Eesti riigi tööturu võimekust. Põh ju sel, et Eesti oma rändeprotses sidega eristub teistest Euroopa riikidest, tegi dr. Utno ette paneku Tartu Ülikooli demo graafidele teha koostööd Soome Statistikaametiga, et välja sel gitada eestlaste arvukust, sot siaalset tausta ja paiknemist. Ettepanek leidis rakendamist ja näiteks 2017. a. Eesti inimarengu aruanne sisaldab suures ulatuses eestlaste rändeprotsessidele pü hendatud uurimistulemisi. 2016. a VEP-d tähistati A.H. Tammsaare Muuseumis. Filo loogiadoktor Maarja Vaino kõneles kõneles sellest, „mis teeb A.H. Tammsaarest tõeliselt aegumatu kirjaniku – milline on Tammsaare poeetiline võttestik, millega ta oma teoseid üles ehitas, milline oli ta isikuna, missugune oli kirjaniku elutun netus ja milline on ta irratsio naalne poeetika.“ Ettekande ,,Eesti luule pagu lusaastatel“ esitas ajaloolane ja emeriitdiplomaat Artur Laast. Ta nentis, et paguluses jätkasid Eesti tuntumad luuletajad Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu ja teised loo mingulist tegevust. Juhtivaid motiive oli mure kodumaa saa tuse pärast, isiklik kaotuse valu ja lootus õiglasele tulevikule. Algupärane luulelooming, nagu ka tõlked teistest keeltest, said tõestuseks meie kirjanduse vaimujõust ja selle kuulumisest Euroopa kultuuri. Välis-Eesti Päeval oli kohal viibijatel võimalus õnnitleda 80. sünnipäeval VEÜ taasasutajat, selle auliiget kirjanikku Mats Traati. Saime teada, et Mats Traat on 80 teose autor ja see arv on kasvamas. Lõpetuseks oldi arvamusel, et VEPde tähis tamist Tallinnas tuleb jätkata. Need annavad uusi teadmisi rahvuskaaslaste elust ja loomin gust, edendavad pühendumust omakultuurile ja toetavad eestlaste vaimset ühtekuulumist. Meenutamist väärib VälisEesti Päev, mida tähistasime 25.11.2017 Rahvusraamatuko gus konverentsiga ,,Sada aastat Eesti riiki“. Avaettekande ,,15. november 1917 – kas iseseis vuspäev?“ esitas Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur. Esineja kõneles ajaloolistest sündmus test, mis kulmineerusid Maa päeva 28. (15.) novembri 1917. a. otsusega kuulutada Maapäev kõrgeimaks võimuks Eestis kuni demokraatlikult valitud Eesti Asutava kogu kokkukut sumiseni. See otsus oli suur samm Eesti omariikluse suunas. Just Maapäeva vanematekogu otsustas välja kuulutada Eesti iseseisvuse, moodustades hiljem, 19. veebruaril 1918. a. Eesti erakondade esindajatest erivoli tustega Päästekomitee. Viis päe va hiljem avaldati Iseseisvuse manifest, sellega oli Eesti Vaba riik sündinud. Kahjuks langes Maapäeva otsus järgnenud dra maatiliste sündmuste käigus unustuse hõlma. „Käesoleval ajal“, arvas autor, ,,väärib Eesti Maapäeva 28. novembri otsus,
millest on nüüd möödunud 100 aastat, tänulikku meenutamist ja sinimustvalge lipu heiskamist igal aastal“. Poliitikateaduste doktori Toomas Varraku ettekanne ,,Demokraatia teooria ja prakti ka“ käsitles külma sõja lõpeta mise asjaolusid, mis muutis demokraatia ehk rahvavõimu paljude riikide poliitiliseks nor miks. Tänapäeval peetakse seda ühiskonna poliitilise kultuuri arengutaseme näitajaks. See ar vamus kehtib hoolimata tõsias jast, et viimased aastakümned on ühiskondlik areng õõnesta nud selle normi üldkehtivust ja tekitanud riske. Rahvastikuteadlase dr. Luule Sakkeuse ettekanne ,,Peamised muudatused Eesti rahvastiku arengus 20-21. sajandil“ andis ülevaate Eesti rahvaarvu dünaa mikast möödunud sajandil, mil on toimunud 3 suuremahulist väljarännet ja tekkinud nn põlvkondlikud augud. Euroopa riikides on Eestis suurim võõr päritolu rahvastiku osakaalu näitaja. Aktiivne linnastumise protsess on põhjustanud mär kimisväärset majanduslikku ebavõrdsust maa ja linna ela nike vahel. Tagasivaatava sisuga oli Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis juha taja Evelin Tamme ettekanne „Kolmveerand sajandit Eesti teadlaste tegevust Rootsis“. 24. novembril 2018 korral dati Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi 100. aastapäeva auks Välis-Eesti Päev Rahvusraama tukogus. Meenutati tähtsaid ajaloosündmusi, mis on olnud eestlastega seotud ka väljaspool kodumaa piire. Olulisim neist oli Eesti Vabadussõda (19181920). Kuulati Läti Vabariigi suursaadiku abikaasa pr. IevaSpolite Jansone ettekannet „Läti Vabariik 100. Kultuurialane koostöö Eestiga“. 30. novembril 2019 peeti VEP taas Rahvusraamatukogus, kuhu kutsutud osavõtjaid tervi tas EV rahvastikuminister Riina Solman. Minister kõneles vaja dusest veel hoogsamalt eden dada koostööd väliseestlastega. Akadeemik Jüri Martini loeng „Biosfäär ja nonsfäär“ kutsus esile elava mõttevahetuse. Selle VEP lõppakordiks kujunes Helsingis resideeruva Eesti arsti Jaak Kiviloogi Eesti kirjanduse ühislugemise ettepanek, mis kiideti heaks. A.H. Tammsaare „TRUUDUSE“ teksti luges ette Austraaliast pärit Kiili gümnaa siumi lõpuklassi vahetusõpilane Elle Scott. Loodetavasti kujuneb edas pidi Eesti kirjanduse ühisluge mine uueks traditsiooniks, mis seob eestlasi omavahel ja üleilmselt Eesti vaimuvaraga. Nimetatud konverentsidel ja koosolekutel tehtud ettekannete täistekstid on järelloetavad aja kirjas „Välis-Eesti“ aadressil www.valiseesti.org. Pärast II maailmasõda liitus Välis-Eesti seltsidega arvukalt paguluslainega Eestist lahku nuid. Asutati uusi seltse ja kogudusi. Sündisid uued tradit sioonid, kodumaaga sidepida mine hääbus. Seda enam hakkasid suhtlema erinevates maades asuvad eestlased oma vahel. USAs alustati Lääne
Nr. 15
Üheks arhitektide liidu väljavalitud hooneks on Pärnu rannahoone. Foto: EE
Eesti Arhitektide Liidu sajandi kümme arhitektuurisaavutust Möödunud aastal sajandat sünni päeva tähistanud Eesti Arhitektide Liit (EAL) nime tas sajandi kümme tunnus tamisväärset arhitektuuri objekti. ,,Ajas kestnud väärtusega arhitektuuri tunnustamist vääri vate objektide väljavalimise eesmärk on hakata väärtustama ajale vastu pidanud head arhi tektuuri,“ selgitas arhitektide liidu president Andro Mänd. Ajas kestnud väärtusega ar hitektuuri all on silmas peetud seda, et säilinud on hoone ar hitektuurne tervik sellisel kujul, nagu see arhitekti poolt algselt projekteeriti. Ajas kestnud väärtusega arhi tektuuriobjektideks nimetati: • Riigikogu hoone (1920-1922), Herbert Johanson, Eugen Habermann; • Pärnu rannahoone (19381939), Olev Siinmaa; • Tallinna Tuletõrjemaja (1939), Herbert Johanson; • Tallinna Laululava (1960), Alar Kotli, Henno Sepmann;
• Lillepaviljon (1960) ja Koh vik Tuljak Tallinnas (19641966), Valve Pormeister (hoo ned otsustati käsitleda ühe objektina); • Jäneda põllumajanduskooli õppehoone (1975), Valve Por meister; • Rapla KEKi haldushoone (1977), Toomas Rein; • Tehvandi suusaspordibaas Otepääl (1978), Peep Jänes, Tõnu Mellik; • Tallinna Linnahall (1980), autorid Raine Karp, Riina Altmäe; • Karja tn lillepood (19781983, valminud 1983), Vilen Künnapu; Žürii liikme, Eesti Arhitek tuurimuuseumi direktor Triin Ojari sõnul on valituks osutu nud kümme arhitektuuriteost kõik tuntud ja ühiskondlikult olulised hooned, mis paistavad silma kas uuendusliku tehnoloo gilise lahenduse, andeka arhi tektuurse vormistuse või suure pärase sise- ning välisruumi ühendamise poolest. (ERR/EE)
ranniku Eesti Päevade ja Austraa lias sealsete Eesti Päe vade pidamist – need eesti vaimu koondavad üritused toi muvad tänaseni. Mainitud väliseestlaste lo kaalsete traditsioonide hulgas eristub Eesti Rahvuskongress, mille kokkukutsumise algata jaks oli 1966. a. Toronto eest lased. Ürituse nimetus laenati 3. juulil 1917. a. Estonias peetud I Eesti Rahvuskongressilt. Käe soleval ajal, mil Eesti Vabariik on taas edukalt toiminud üle 30 a. kui Euroopa riik, kes tunneb huvi ja toetab erinevate prog rammidega oma diasporaa püüdlusi, säilitamaks rahvus likku identiteeti, on huvitatud Rahvuskongresside pidamisest Eestis. II Kongress peeti 1966. a. Torontos. Järgnes üleilmne eestlaste Rahvuskongress 1972. a. Torontos Ülemaailmsete Eesti päevade pidustuste eel. Järgmi sed Rahvuskongressid seostati ESTO kultuuriürituste program miga ja need on toimunud välisriikides. 2019. a. peeti Tallinnas Telliskivi loomelinna kus Eesti Rahvuskongress, kus käsitleti väliseestlaste tegevust. Aastail 2020-2021. a. Eesti välisministeeriumi ja sise
ministeeriumi ning Välis-Eesti organisatsioonide koostöös loo dud üleilmse eestluse programmi eesmärk on eestlaste rahvusliku ühtsuse hoidmine ja edenda mine sõltumata sellest, kas elame Eestis või mõnes välisrii gis. Koostatud üleilmse eestluse pogramm on sisuliselt tugev panus eestluse edendamiseks välisriikides, kuid seotus kodu maaga võiks olla kindlamal pinnal. Eesti Rahvuskongress peaks tulevikus olema eraldi toimiv suurkogunemine, mille kutsu vad kokku Üleilmse Eestluse Koostöökomitee liikmed koos Eestis asuvate akadeemiliste institutsioonide esindajatega. Kongressi programmis tuleks tutvustada väliseestlaste tegevust laiemalt Eesti kuulajaskonnale Eestis ja anda teavet aktuaal setest teemadest hariduse, kul tuuri, majanduse jt. valdkonda dest meie riigis. Kongressi ettevalmistuse aeg peaks olema vähemalt 5-6 kuud ja selle toi mumise aeg juunikuu viimasel nädalal iga nelja-viie aasta järel. Loodetavasti sünnib sellest uus traditsioon ühendamaks eestlasi üleilmselt. LEILI UTNO Välis-Eesti Ühingu juhataja Kontakt: mob.tel.: 5035269
