Nr. 15
EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022
Raeapteegil oli 600. sünnipäev Tekst ja fotod Lea Kreinin Tallinna vanalinnas asuv Rae ap teek on Euroopa vanim samades ruumides pidevalt töö tav apteek ja seega ainulaadne kogu maailmas. Esmakordselt mainiti Raeapteeki juba 1422. aastal. Raeapteek tähistas 9. aprillil suurejooneliselt oma 600. a juubelit. Apteegi uksed olid avatud, pererahvas oli kesk aegsetes rõivastes, külalisi kostitati sünnipäevakoogi ja klaretiga. Giidiga sai tasuta külastada apteegi muuseumi. Apteegis liikusid ringi uhketes rõivastes raehärrad, linnukos tüümis katkudoktor ja kenad apteekrinäitsikud. Kuulus Burcharti apteekridünastia Raeapteegil on olnud mit meid omanikke, kõige kuulsa mad neist on Burcharti dünas tiast. 1580. a. tuli Raeapteeki tööle Ungari apteekrisell Johann Burchart Belavary de Sykava. Selles perekonnas sai vanim poeg alati nimeks Johann ja õppis apteekriks. 1583. aastal sõlmis Johann raega rendilepin gu. Kuni 1911. aastani kuulus apteek kümme sugupõlve Burcharti perekonnale. Keskaegses apteegis aeti tähtsaid asju Lisaks ravimitele müüdi a pteegis veel muid olulisi asju – ka maiustusi, püssirohtu, paberit ja tinti. Keskaegset apteeki võib võrrelda tänapäeva kohvikuga, kuhu astuti sisse, et vürtsveini või raviteed juua, uudiseid kuulata ja neid edasi jutusta da. Raeapteek oli ka raehärrade ning teiste tähtsate isikute kokkusaamise paik. Siin joodi klaretti, peeti nõu ja sõlmiti kokkuleppeid, aeti ka poliitikat ja tehti linnale tähtsaid otsuseid. Krokodill ja muumiapulber Tänapäeval tegutseb apteegi tagaruumis ka väike muuseum,
kus on välja pandud näitus ravi mitest ja apteekri tööriistadest läbi sajandite. Huvitavad on keskaegsed ravivahendid – muu miapulber, poodud või vägi valdsesse surma surnud inimeste ja erinevate loomade kehaosadest valmistatud prepa raadid, nagu näiteks põletatud mesilased, täku kabjad, kõrve tatud siilid, vihmaussiõli ja pleegitatud koerakaka. Muuseumitoas ripub lae all krokodill, mis keskajal oli ap teegi sümboliks – krokodill rõhutas apteekritöö salapära, ühtlasi pidi ta kaitsma nii apteekrit kui ka tema vara. Apteegi asukohta tähistasid tollal eri värvi vedelikuga nõud aknalaual – punane sümboli seeris verd, sinine aga lima.
S P ORT
Janek Õiglane tõusis kümnevõistluses maailma hooaja edetabelijuhiks
Keskaegsetes rõivastes tänapäevased apteegitöötajad pakkusid külastajatele meeleolu tõstmiseks keskaegseid ravimeid-erguteid klaretti ja martsipani.
Kuulus martsipan Tänapäeva inimestele kõige sümpaatsem (ja kindlasti ka kõige ohutum) tolleaegne ravim on martsipan, mida tollal kasu tati armuvalu leevendamiseks ja mälu parandamiseks. Martsipani kodu olla Hiinas, kust see liikus edasi Lähis-Itta ja jõudis mau ride vahendusel Euroopasse. Revali Martsipan olevat Han salinnade kõrgajastul kuulunud Euroopa kuulsamate martsipa nide hulka. Klareti joomine aga tegevat inimesed rõõmsaks. Raeapteegi klareti retsept (Wikipeedia andmetel): 32 toopi reinveini 8 naela suhkrut 1 nael kaneeli 1 nael ingverit 4 loodi nelki 4 loodi muskaatõisi 2 loodi safranit Üks nael on umbes 400 grammi, üks lood on umbes 13 grammi. Kõik (kurvameelsusele kalduvad) soovijad võivad seda retsepti nüüd kodudes katsetada. Ärge unustage ka martsipani peale hammustada. Loodame, et aitab!
Kümnevõistleja Janek Õiglane püstitas eelmisel nädalavahe tusel Knoxville’is Tennessee Relays võistluse raames 8405 punktiga uue isikliku rekordi ja tõusis maailma hooaja edetabe lijuhiks. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Õiglane sellega seitsmen daks ja möödus 2011. a Götzises 8398 punkti kogunud Mikk Pahapillist. Ühtlasi sai Õiglasest maailma hooaja ede tabelijuht ja ta täitis ka maail mameistrivõistluste normi. (ERR/EE)
Brüsseli pissiv poiss saab uued eesti rahvariided
Raeapteek töötab samas kohas Tallinnas Raekoja platsil alates aastast 1422.
Lahtiste uste päeval sai kohtuda keskaegse linnukostüümis kat kutohtriga.
Filateelia. Uus postmark.
Raeapteek 600
Sünnipäeva puhul oli Raeapteegis kohal ka raehärra.
21
Alates 8. aprillist on Eestis käibel uus rahvusvaheliseks kasutamiseks mõeldud 1.90 € nominaalväärtusega postmark ,,Raeapteek 600“. Margi kujundas Indrek Ilves ja post margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Tallinna Raekoja platsi põh jaküljel asuv Tallinna Raeapteek on teadaolevalt Euroopa vanim tänaseni samades ruumides te gutsev apteek. Apteeki on esmakordselt mainitud Tallinna rae märkmeraamatus aastal 1422. Kümne sugupõlve vältel (1582-1911) kuulus Raeapteek Burchartide perekonnale. Raeap teek on ka Eesti farmaatsiatöös tuse sünnipaik. Tänapäeval tegutseb apteek käsikäes muuseumiga, mille tegevust toetab Tallinna linn. Muuseum viib läbi giidiga
Ornament Raepateegi seinal kinnitab asutamise algust.
ekskursioone nii kohalikele kui väliskülalistele. Samuti korraldatakse ravim taimeteemalisi ja martsipani töötubasid nii lastele kui täis kasvanutele. Vanima püsivalt tegutseva ettevõttena Tallinnas sümboli seerib Raeapteek teadmisi, tra ditsioone ja järjepidevust. (Allikas Omniva/Eesti Post)
Brüsselis on kombeks riikide iseseisvuspäeval linna üks sümboleid, pissiva poisi kuju riietada rahvariietesse. Brüsseli Manneken Pisi riie tamise traditsioon sai alguse juba 1698. a ja tänaseks on tal pea 1000 eri komplekti. Eesti rahvariideid on kuju saanud kanda juba 1990ndate aastate algusest. ,,See oli selline huvitav lugu, et Tõnu Karu ja Jaan Manitski sattusid Brüsselis nägema pis sivat poissi, kellel olid seljas mingisuguse riigi rõivad ja nad lihtsalt otsustasid, et nüüd on vaja teha nii, et ka eesti rõivad oleksid Brüsselis olemas,“ rää kis rahvakunsti ja käsitöö liidu juht Liina Veskimäe-Illiste. Hakkajad mehed võtsid ühendust Silvi Allimanniga ja tellisid talt Manneken Pisile Urvaste rahvariideid. Hiljuti aga tuli Brüsselist palve saata poisile uued rõivad. Palve jõudis Eesti käsitöö lii dule, kes otsustas korraldada konkursi ning laekunud töödest valiti välja Jämaja, Tori ja Tarvastu kihelkonna rõivad, mis pandi rahvahääletusele. Hääle tuse võitsid saarlased. Et Brüsseli poiss on tume dast materjalist tumehallil taus tal ja temale väga lähedale ei saa, valiti välja helehallid Jämaja rahvariided, lisaks on mehel uhke punase-valge ruu duline vest seljas. Mõõduvõtmiseks saadetakse Saaremaale pissiva poisi 3D väljaprinditud kuju. President Kersti Kaljulaidile rahvarõivad valmistanud meister Mareli Rannap tunnistas, et poolemeet risele kujule riiete tegemine on keeruline väljakutse. Plaanis on kududa õige mustriga villased sukad ja kindad ja värvikirev tubakakott. Manneken Pis saab uue kuue selga tuleva aasta 24. veebruaril. Tema noorem õde Janneken aga näeb jätkuvalt välja selline, nagu ta 1985. a loodi. Ta asub küll oma kuulsast vennast vaid paarsada meetrit eemal, kuid turistid pole teda veel leidnud. (ERR/EE)