4
EESTI ELU neljapäeval, 14. aprillil 2022 — Thursday, April 14, 2022
Avalikult ja avameelselt Ave Alavainust
Värsireamehe juubelisõnum kirjakindralile Arved Viirlaidi 100. sünniaastapäevaks Truu ja ustav relvavend Arved Viirlaid! Andesta, et kõnetan Sind avalikul foorumil. Olen teadlik, et Sa viimastel aastatel eelis tasid käituda metsavennana. Samal moel, kui oma sõduriteed alustades. Võitlesid varjus, Hundikuru laante sügavuses, et mitte vaenlasele reeta oma asu kohta. Päev on aga selline, et nõuab kirjutamist, ja Sa ei and nud mulle lahkudes oma uut aadressi. Seepärast lasen lendu kirjatuvi, kes tunneb kõiki salateid ja keda ei oska jälitada vaenlase osavaimgi luure. Sada aastat võib küll olla vaid igaviku silmapilgutus, kuid inimese ajalikus elus on see siiski küllalt pikk aeg, et seisa tada ja aru anda. Enesele, maailmale, ennekõike aga lahinguväljale jäänud kaaslaste mälestusele. Mina aga tunnen praegu kohustust aru anda Sinule, sest kui Sulle saabus peakorterist korraldus minna erru, siis usaldasid Sa oma rel vaarsenali minu hoolde. Kõik Su kahurid ja kuulipildujad seisavad mu õuel. Õlitan ja pu hastan neid iga päev, käsitseda kahjuks ei oska. Sattusin sõtta liiga hilja ega saanud vajalikku väljaõpet. Oma vibupüssiga si hin aga täpselt ja saadan nõtkeid nooli vaenlase väeleeri.
See on mu argine tegevus. Pühapäeviti loen sinunimelise hulkuri kirjutatud evangeeliumi ja kuulutan seda tervele relvas tatud kogudusele. Möödunud sõda säästis meid mõlemaid, kuid jättis meile elu võla, mida Sina hulk aastaid oma kirjatööga tasusid. Sinu sõnade kohaselt oli kirjutamine nagu kepp, millest hoidsid. Ka selle kepi pärandasid Sa mulle. Olen liigutatud Su usaldusest. Minu tehtud osamaksud meie ühise võla tasumisel ei küüni kaugeltki Sinu omadeni, kuid nad pole ka lakanud laekumast. Seda võlga täielikult tasuda ei suuda me iial. Sul oli õnn lahkuda enne praegust neetud aega, kus taas lauldakse puuoksad tapriteks ja õied noolteks juba laste suus; kus vabade rahvaste sõdurid seisavad vibule toetudes, kuid ei tõsta kätt väriseva valguse kait seks. See pole kaugel meie kodumaa piiridest, kus kihab taplus, mille nägemise välti miseks nad silmad sulgevad. Kuid need suletud silmad ei näe ka taeva igisina ega uut rohe lust, mis tärkab varemeil. Nad ei näe, kuidas inimene astub loovate mõtetega päikesele vastu, külvab ja lõikab ja laulab oma laule õhtugi saabudes. Minugi ellu on saabunud päev, mil mul enam midagi ei ole peale mälestuste, noorus maa. Kuid mälestusi pole aeg
Tuntud Venemaa opositsioo niaktivist Vladimir KaraMurza mõisteti Moskvas 15 päevaks aresti, süüdistatuna politsei korralduste eiramises oma kodust lahkudes, ütles tema advocaat sel nädalal. 40-aastane Kara-Murza on Kremli kriitik, kelle sõnul mürgitati ta 2015. ja 2017. aas tal Moskvas tahtlikult kättemak suks tema lobitöö eest kehtesta da USA ja ELi sanktsioonid Venemaa ametnikele, keda süüdistatakse inimõiguste rikku mises. Tema kauaaegne advokaat Vadim Prohhorov ütles, et polit sei süüdistas Kara-Murzat oma kõnnitempo muutmises ja põ genemiskatses, kui nad talle maja ees lähenesid. Pole selge, kas Kara-Murza vahistamine on seotud tema vastuseisuga Venemaa tege vusele Ukrainas. Vahetult enne seda oli Kara-Murza jaganud kommentaare välismeediale, milles ta Vene invasiooni tuge valt hukka mõistis. Märtsis võttis Venemaa par lament vastu seaduse, mis näeb ette kuni 15-aastase vangla karistuse sõjaväe kohta tahtliku ,,võltsuudiste“ levitamise eest. (PM/EE)
Arved Viirlaid. Arhiivifoto
minult võtnud, kõiki heledaid kilde pole ta veel tolmuks jah vatanud. See teadmine annab jõudu ja loob mõttemaailmas võlupildi, kus me kahekesi laul des hõllalaule imetleme valgust rahnude all ja heidame pilgu jäätanud peeglisse, lootes näha seal üht suveõhtust naeratust. Kummardust ma Sulle juu beli puhul ei tee, sõduri selg selleks ei paindu. Võtan valvel seisangu, saluteerin ja tervitan Sind kõigi relvavendade nimel, kes veel rivis. Täna on mul sel leks veel jaksu. Kui ma homme enam ei peaks jaksama, siis elan lootuses, et viimane otsus tav sõna jääb ehk siiski Sinu lausuda. Sinu kahurid, mis nüüd minu õuel kasutuna lebavad, on välja tulistanud palju mürske. Mõni neist võib olla viitsütiku ga ja kunagi mõjuvalt plahva tada. Sina suudad, sest oled meeste sugu, kelle ette kum mardub uus päev. EERIK PURJE
Ukraina-Vene piiril rikuti raudtee
Foto: Peeter Põldre
Vene opositsiooniaktivisti Vladimir Kara-Murzat karistati arestiga
New Yorgi metroos toimus tulistamine Teisipäeval toimus New Yorgis Brooklyni metroos tulista mine, milles sai viga vähemalt 29 inimest, kellest kümmet tabas kuul. Mõned inimesed on haiglas kriitilises seisus. Gaasimaski kandnud mees avas hommikul tule liikuva New Yorgi metroorongi pihta. CNN-i teatel olid reisijad Manhattanile suunduvas N rongis, mis tegi kiirpeatusi. New Yorgi politsei ütles NBC New Yorgile, et Manhattanile suunduv N rong sõitis 36. täna va jaama, kui umbes kell 8.26 kostsid metroovagunis lasud. NBC New York allikate sõnul jooksid reisijad rongist välja – mõned neist läksid teisel pool perrooni asuvale R-rongile, et N rongilt ära pääseda. Kolmapäeva pärastlõunal ar
Nr. 15
Ukraina piiril asuvas Belgo rodi oblastis Šebekinski linna rajoonis kahjustati raudteed, teatas kuberner Vjatšeslav Gladkov oma Telegramis. Ukraina meediakanalid teata sid, et raudtee on rikkunud keegi kohalikest elanikest, Vene riigikanalid seda eitavad. Venelased süüdistavad raud tee rikkumises ukrainlasi, kes on Belgorodi oblasti pihta and nud lööke ka varem. 29. märtsil tulistasid ukrainlased Harkivist kolm taktikalist Totška-U raketti Belgorodi lähedal asuvate sõja väeladude pihta, milles Vene poole väitel sai vigastada ka heksa inimest. Ukraina sõjaväeluure on va rem teatanud, et Venemaa Ukrainaga piirnevates regiooni des on kohalikke elanikke, kes aktiivselt Vene armee vastu te gutsevad. Varem on räägitud Valgevenes tegutsevatest ,,raud teepartisanidest“, kes Vene ar mee raudteevedusid häirivad. ,,Raudteepartisanide“ tegevust on kinnitanud Valgevene oposit siooniliidri Svjatlana Tsihha novskaja nõunik Franak Vjat šorka. (Allikas:DelfiForte) reteeriti New Yorgi East Vil lage’i linnaosas 62-aastane Frank James, keda kahtlus tatakse teo toimepanekus. (D/EE)
Minu tutvuse juured Avega ulatuvad vabariigi taassünni eelsesse aega. Mu pisiõde, Ave eakaaslane, tutvustas mulle sealpool raudkardinat loodud kirjandust ja saatis mulle ühe tema luuletuse. Ma ei mäleta enam, millise just, kuid see meeldis mulle. Veel enam paelus mind luuletaja oletatav varjunimi. Püüdsin mõistata da, kuidas ta tegelik nimi võiks kõlada. Kulus ivake aega, enne kui mulle selgeks sai, et Ave ei vaja pseudo nüümi, ta on loodud selliseks. Kui olin piisavalt julgust ko gunud, et oma luulet isekirjas tuse korras avaldada, poetasin avakogusse tsükli „Kuus armas tuskirja“ inspireerituna kuuest naislüürikust, kellest ma ühtki isiklikult ei tundnud. Üksteist aastat hiljem leidsin oma post kastist Ave koondkogu „Mine kulaulud“, kus üks mu armastus kirjadest seisab inspi ratsiooniallikaga kõrvuti. Me jäimegi kõrvuti seisma minu poolses teadmises, et Aves pole üldse midagi võltsi. Oma truud ja pühendunud sõprust kinnitab ta lihtsalt ja veendunult: „Ma armastan külma ja kuuma, kuid leigele kätt ma ei anna.“ Noor Ave koolitas end näitle jaks, kuid ideoloogiliste vas tuolude tõttu pääses ta teatrila vale vaid ühes etenduses tänu lavastaja julgele kindlameel susele (Kui Alavainu ei mängi, siis mina ei lavasta). Ave hakkas luulet deklameerima ja temast sai esmaklassiline etleja. Minu valduses on asitõend salvestuse näol. Kärsitu loomuga Aves jäid elulõpuni püsima nii mineja („ja mindud, mindud, mindud, aina mindud / ja tuldud vihuti, et jälle minna saaks“) kui oota ja („taas ootan kirja nagu ar mund plika“). Samal moel säilis ta trotslik jäärapäisus. Ma pole kindel, kas kunagi leidis aval damist värss, mille ta mulle ühes erakirjas läkitas: „Mind mõisteti olema vastu / elule, surmale. / Ja nii ma pidasin vastu / teadmata, kummale.“ Kui Eestis poliitiline kliima sedavõrd soojenes, et inimestel tekkis võimalus valida, kas jää da kodumaale või siirduda mere taha, valis Ave mõlemad.
Soome valitsus kaldub toetama NATO-ga liitumist Venemaa agressiooniga Ukrai nas muutunud julgeoleku keskkond nõuab ka Soomelt senise julgeolekupoliitika üle vaatamist, ütles välisminister Pekka Haavisto kolmapäeval pärast julgeolekuraporti aval damist peetud pressikon verentsil. Kaitseminister Antti Kaik konen rääkis samal pressikon verentsil, et ehkki sõjaline olu kord Soome piiridel on rahulik, peab riik valmistuma võima likeks väljakutseteks.
Purjetas lääne suunas merele, jäi Hiiumaale pidama ja otsus tas, et see on kauge küllalt. Jõudis üle mere kodumaalt lahkumata. Hilisemas eas tekkisid Avel tõsised tervisehäired, kuid need ei suutnud kõigutada ta positiivset ellusuhtumist. Ühes pikemas essees lausub ta oma pensionäri staatuse kohta: „Minu eeliseks on kirjaoskus ja mingil nukral moel ka liikumis puue, sest jalanõude peale ma ju enam eriti ei kuluta. Kui aga jätangi kindad kogemata inva bussi, toob bussijuht need varsti ära.“ Telefonivestluses oli ta veel reipam ja uhkustas: „Mis mul viga! Elan ilmatu suures majas, teenijad ees ja taga. Sõidan palju suurema autoga kui teised, peatus on otse ukse ees. Ma olen tegelikult rikas mutt!“ Hiljem, kui ta mitmesu gused hädad süvenesid, kirjutas ta neist üksikasjalisemalt, lõpe tades ehtaveliku märkusega: „Vahel küsin endalt, miks ma ometi nii rõõmus olen.“ Kuusteist aastat järgemööda olen ma iga oktoobrikuu neljan dal päeval valinud telefonis tuttava numbri, et kuulda Ave lapsemeelselt rõõmsat hüüatust: „Täna on minu sünnipäev!“ Nukraks teeb teadmine, et kui ma sel aastal vanast harjumu sest peaksin telefonitoru tõstma, tervitab mind kinnine toon. Ma ei kirjuta nekroloogi. Selle on Ave kuuldavasti ise ära korraldanud. Kuid nii nagu meie tutvus algas, nii sooviksin seda ka lõpetada, kahasse kirju tatud luuletusega: „Nii raske on laulikut matta / ja raske on jää jate lein, / tuli äkki ja hoolimata, / head soovid jäid soovimata. / Me vahel on vaikuse sein. Hüvasti, Ave! Andku ääretu kõiksus igavest rahu su igira hutule hingele. EERIK PURJE
Soome valitsus tunnistab raportis, et kui esitatakse aval dus NATO-ga liitumiseks, tuleb valmistuda pingete kasvuks piiril Venemaaga. Samas rõhu tab valitsus, et püüdleb endiselt heade töösuhete hoidmiseks Venemaaga. Raporti kohaselt nõuaks NATO-ga ühinemine Soome kaitse-eelarve suurendamist 1-1,5 protsendi võrra. Parlament hakkab raportit arutama pärast ülestõusmispühi ning see saab aluseks otsusele, kas Soome esitab avalduse NATO liikmeks astumiseks. (ERR/EE)
