Eesti Elu / Estonian Life No. 18 | May 6, 2022

This newspaper was mailed on Friday, May 6, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 18, 2022

Reedel, 6. mail — Friday, May 6

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Koop Cup 2022

Euroopa Päeva tähistatakse esmaspäeval, 9. mail ja selle päeva hommikul tõuseb taevasse Euroopa Liidu lipp nii Kanada pealinnas kui ka Torontos ja Halifax’is. Sel päeval on Vahtralehemaal Euroopa Liidu ja Ukraina lipu sinistes ja kollastes solidaarsuse värvides Niagara Falls, CN Tower, Nova Scotia Province House, Halifax City Hall, La Grande Roue de Montreal, Edmonton HighLevel Bridge, Ottawa City Sign ja Vancouver City Hall, Vancouver Burrard Street Bridge, Vancouver Science World ja Vancouver Bloedel Conservatory ,,Stand Up for Ukraine“ toetuseks.

Kolmapäeva, 4. mai õhtul toimus aga Ottawas Euroopa ­ Päeva avaüritus National Arts

Centre O’Born saalis. Euroopa Liidu suursaadik Kanadas Melita Gabrič ja tema abikaasa Michael Benson korraldasid seal piduliku vastuvõtu, kus külalisteks olid Kanada välis­ minister Mélanie Joly ja Rootsi välisminister Ann Linde.

Oma e­sinejad koostöö Euroopa

kõnedes tõstsid kõik esile jätkuva tiheda tähtsust Kanada ja Liidu vahel.

Vastastikune usaldus ja aus­ tus demokraatlike printsiipide, inimõiguste ja vabaduste vastu on aastatepikkuse Euroopa Liidu ja Kanada vahelise sõp­ ruse aluseks. Oluline The Strategic Partnership Agreement (SPA) and the Comprehensive Economic and Trade Agreement (CETA) tähistab sel aastal juba oma viiendat aastapäeva. Pidu­ likust Euroopa Liidu päeva tähistamise avaüritusest Ottawas

võttis osa ligi 200 kutsutud inimest, nende seas suursaadi­ kud ja diplomaadid paljudest riikidest. Samuti olid kohal kindral Wayne Eyre (Chief of ­ the Defence Staff (Canada)I, Kanada protokolliülem Stewart Wheeler, Ottawa linnapea Jim Watson ja teised Kanada valit­ suse ning välisministeeriumi töötajad. Kõiki kõnesid sel suurejoonelisel üritusel Ottawas läbis ühtse teemana vankumatu toetus Ukraina riigile ja rahvale vastu ning noorte muusikute esituses täitis saali Ukraina ­ ­heliloojate kammermuusika.

Euroopa päeva tähistamine on hoogu võtmas kogu maailmas ning seda eriti Vahtra­ lehemaal, kus nii paljusid inimesi seob Euroopaga päritolu, traditsioo­ nid ja sõprus.

Lähenevatest sündmustest on üks oodatumaid EL lühifilmide festival 21. 28. ja 29. mail Ottawas. Üle kahe aasta pee­ takse see Towne Cinema’s taas publiku osalusel. pääs filmidele on tasuta. Eestit esindab Ülo Pikkovi 2014. a valminud lühi­ film ,,Tik-Tak“, mis linastub laupäeval, 28. mail kl 1 pl koos Hispaania, Malta, Portugali, Poola, Austria, Slovakkia ja Soome filmidega.

Foto: Peeter Põldre

Euroopa Päeva tähistamise pidulik avaüritus Ottawas Ülle Baum

Üksiknumbri hind: $4.00

29. aprillist – 1. maini toimus Markhami Pan Am Centre’is Kalev Estienne’i rütmilise võimlemise keskuse korraldatud rahvusvaheline rütmilise võimlemise võistlus Koop Cup, tänavu hübriidselt nii isikliku osalemisega kui online (2020.a. jäi üritus pandeemia tõttu ära ning eelmi­ sel aastal toimus virtuaalselt). Osales enam kui 600 sportlast 13 erinevalt maalt.

Koop Cup Open Invitational International Competition, esi­algse nimega World’s Best Club Competition loodi Kalev Estienne asutaja Evelyn Koopi poolt 1970ndate aastate lõpus, andmaks võistlusinspiratsiooni võimalust Kanada võimlejaile.

Hiljem sai võistlus tema auks nime Koop Cup. Evelyn Koopi on nimetatud rütmilise võimlemise risti­ emaks Kanadas, kes oma aastakümnete pikkuse väsimatu töö eest selle spordiala arendamisel on pälvinud rohkesti tiitleid ja tunnustust.

Peeter Põldre ja Tommy Ray fotogaleriid sündmusest on Eesti Elu veebil www.eestielu.ca.

Üleilmne virtuaalfoorum eestlastele Euroopa Liidu suursaadik Kanadas Dr. Melita Gabrič koos külalistega Euroopa päeva tähistamise üritusel Ottawa kesklinnas 4. mail National Arts Centre saalis. Vasakult: Rootsi välisminister Ann Linde, Kanada välisminister Mélanie Joly ja Euroopa Liidu suursaadik Kanadas Dr. Melita Gabrič.

Foto: ©Ülle Baum

Kanada välisminister Mélanie Joly.

Foto: ©Ülle Baum

Pidulikust Euroopa Päeva tähistamisest Ottawas National Arts Centre’i O’Born saalis 4. mail võttis osa ligi 200 inimest. Vasakult: Slovakkia suursaadik Vit Koziak, Leedu suursaadik Darius Skusevicius, Läti suursaa­ dik Kaspars Ozolinš ja Norra suursaadik Jon Elvedal Fredriksen.

Foto: ©Ülle Baum

Neljapäeval, 5. mail toimus järjekordne virtuaalfoorum eestlastele üle maailma.

Põhjalikumalt arutleti kahel teemal – muutunud julgeolekuolukord Euroopas ja Eesti e-riigi teenused.

Foorumi avas tervitusega osalejatele välisminister EvaMaria Liimets.

Moderaator Silver Tambur juhatas sisse esimese arutelu, kus teemal „Euroopa julgeole­ kuolukord läbi Eesti pilgu. Kui kaitstud on Eesti riik?“ vaheta­ sid mõtteid praegu välisminis­ teeriumis kantslerina töötav Jonatan Vseviov, Balti Kaitse­ kolledži ülem, brigaadikindral Ilmar Tamm Eestis kohapeal ning meediaekspert ja polito­ loog Marcus Kolga Kanadast.

Arusaadavalt on 24. veebrua­ ril Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu mõjutanud kogu

maailma, aga eriti Euroopat.

Jätkuvalt on vene pool rõhunud oma tegevust õigustades vana­ dele narratiividele: vajadusele likvideerida natsism ja kaitsta oma inimesi. Neid teemasid on vene pool igal moel infosõjas omale kasulikult üritanud näida­ ta. Kõikvõimalike valeväidete ümberlükkamisega on Eesti tegelenud aastaid. Seda tehakse nii riikide tasanditel kui ka üksikisikute poolt. Välis­riikides on aidanud õiget infot edastada neis riikides elavad eestlased, baltlased ja teiste riikide elani­ kud, kel oma kogemused vale­ propagandast, mida tänaseni Venemaa esindused jätkuvalt edastavad. Marcus Kolga ütles, et praeguses infosõjas saavad välisriikides elavad kaasmaa­ lased palju ära teha just isikli­ kul tasandil, tutvustades tõelist (Järgneb lk. 3)

2

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Rahvaloendusest Riikide, eriti kui neid juhivad ainuvalitsejad, huvides on aeg-ajalt korraldada kohustuslikke rahvaloendusi. Sundusliku käsuga andmeid kogudes on väidetavalt kodanikule kasuks see, et riik saab majanduslike ja sotsiaalsete sellistega suunata tulevikuplaane nende huvides. Ent kes pole eile sündinud, teab, et riigielu saab ju ainult suunata maksude põhjal.

Paljud reageerivad negatiivselt nende eraellu tungimisega.

Seda just need, kes oma makse kohusetruult on maksnud, kuid teavad kahtlemata, et riigil pole seal kohta. Jah, pakkuge turva­ list ümbrust, tagage riiklikku isesisvust, kuid tehke kindlaks, poliitikud, et kodaniku elu ei muutu markantselt.

Demograafilised faktid on sellised, mida eitada ei saa. Ning ka hariduskäik, kirjaoskus, näiteks, isegi elukoha kohta vastata on vist sellises olukorras arusaadav. Aga sissetuleku allikad ja suurus – kas maksuamet seda juba ei tea?

Neid mõtteid pidi mõlgutama pärast seda, kui Vahralehemaa rahvaloenduse tulemused avalikustati riigi poolt eelmisel nädalal.

Bürokraate liigpalju – miks pidi küsima sellist küsimust, et kes te oletegi? Kas binaarne või trans? Mis see riigi asi on? Varem on kirjutatud – elu ei kulgeks edasi, kui see poleks binaarne, mees ja naine on ainsad, kes saavad järelkasvu tuua.

Polnud üllatuseks, et nüüdseks dominentsemat põlvkonda, pärast sõda sündinuid, on asendanud millenniaalid. Need, kes nägid esmakordselt ilmavalgust aastate 1981 ja 1996 vahel.

Kõikides suuremates Kanada linnades. Kindlasti on paljudel lugejatel selles grupis lapsed või lapselapsed. Noored on energilised, neid tuleb kiita kõige eest, mida nad teevad, eriti kui vabatahtlikult. Kohalik otsus nõuda vabatahtlikke tunde, et saada keskkooli­diplom, et edasi pääseda kõrghariduseni, oli selles kontekstis tõesti küsitav.

Teiseks murelapseks, mitte nii nagu Euroopa suuremates riikides või Jaapanis, on rahvastiku vananemine. Üks viiest tööli­ sest praegu on pensionile mineku lävel. Kes neid toetab? Vaevalt riik, arvestades viimase kahe-kolme aasta kulutustega.

Immigratsioon pole lahenduseks, kuigi seda on pakutud välja.

Ajalooliselt on Kanada (ja USA) olnud immigrantide ehitatud.

Olgu isiklikud arvamused sellistest andmete kogumistest, mis on, ei saa vastu vaielda, et ehk nad on vajalikud. Kuid kas tõesti läheb korda see, et juba 15-aastane noor pole rahul oma kehas, soovib poisist saada neiuks. Mis paljudele ei mahu pähe ega sobi rõhutamist ajakirjanduses.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 18

Euroopa Liit soovib keelustada naftaimpordi Venemaalt

Eestist saadeti välja üks Surematu Polgu eestvedajatest

Kolmapäeva hommikul Ur­­su­la von der Leyeni poolt välja kuulutatud kuuendas EL-i Venemaa-vastaste sanktsioo­ nide paketis on ka ettepanek keelata naftaimport Vene­ maalt.

Energiaimpordi kohta ütles von der Leyen, et see on täielik impordikeeld kogu Venemaa naftale, mere- ja torujuhtmetele, toornaftale ja rafineeritud naf­ tale. ,,Hoolitseme selle eest, et lõ­ petame Venemaa nafta impordi viisil, mis võimaldab meil ja meie partneritel kindlustada ­alternatiivsed tarneteed ja mini­ meerida mõju maailmaturgu­ dele. Seetõttu lõpetame kuue kuu jooksul järk-järgult Vene­ maa toornafta ja aasta lõpuks rafineeritud toodete tarnimise,“ teatas von der Leyen.

Sanktsioonid nõuavad 27

Kaitsepolitseiamet (kapo) teatas ühismeedia vahendusel sel nädalal, et Eestist saadeti julgeoleku kaalutlustel välja Aleksei Esakov.

Kapo sõnul on Esakov õhutanud aastaid avalikult rah­ vuslikku viha ning levitanud Kremli propagandakanalites toodetut. Samuti on Esakov üks Surematu Polgu eestvedajaid, õigustanud Vene agressiooni Ukrainas ning osalenud sala­ kaubaveos Ida-Ukrainas.

Samuti tühistas Kaitepolit­ seiamet julgeolekuohuga seotud põhjustel kümneks aastaks pronksiöö ühe korraldaja Mak­ sim Reva elamisloa ja ühtlasi ei saa ta sama perioodi jooksul Schengeni viisaruumi siseneda.

Keeld hakkas kehtima 1. april­ lil. ,,Reva oli Öise Vahtkonna üks liikmeid, mis tekkis Vene­ maa Föderatsiooni agressiivse mõjutustegevuse ja lõhestus­ poliitika tulemusena. Aastal 2007 Tallinnas Tõnismäel toi­ munud massirahutusteks paisu­ nud meeleavaldustest võtsid selle liikmed – s.h Reva – osa agitaatorina. Maksim Reva on aktiivselt osalenud Kremli kont­ rolli all olevate meediakanalite töös, mis levitavad väärinfot, vaenulikku propagandat ning õhutavad viha. Aktiivse rolli eest Venemaa 2014. a hübriid­ operatsioonis Ukrainas on M. Reva saanud ka medali ,,Krimmi eest“,“ selgitas kaitse­ politsei oma otsust.

Venemaa saatkond Tallinnas tegi välisminister Eva-Maria Liimetsale avalduse, milles ründas Eestit viha õhutanud ­ Surematu Polgu aktivisti riigist väljasaatmise pärast ning seadis kahtluse alla pressivabaduse Eestis. (PM/EE)

EL-i riigi ühehäälset toetust, kuid Slovakkia ja Tšehhi on teatanud, et nad nõuavad erandit ning Ungari ei soovi nõustuda sanktsioonidega energiatarne­ tele.

Muud kavandatavad meet­med hõlmavad nimekirja kõrgetest sõjaväelastest ja muudest isiku­ test, keda süüdistatakse Butšas korraldatud sõjakuritegudes ning isikuid, kes vastutavad Mariupoli piiramise eest. Sa­ muti piiratakse EL-is juurde­ pääs kolmele Venemaa riiklikule ringhäälinguorganisatsioonile, ke­da nähakse Kremli propagan­ da edastajatena.

Samuti arvatakse Venemaa suurim pank SberBank koos kahe teise suurema pangaga välja Swifti maksesüsteemist.

Von der Leyen pakkus välja ka ambitsioonika taastamispa­ keti Ukrainale. (ERR/EE)

Eesti tõusis ajakirjandusvabaduse indeksis maailmas neljandale kohale Teisipäeval avaldatud Piiri­ deta Reporterid (RSF) 180 riiki hõlmavas ajakirjandus­ vabaduse indeksis tõusis Eesti eelmise aasta 15. kohalt tänavu maailmas neljandale kohale.

Kõige vabama ajakirjanduse­ ga riik on indeksi alusel Norra, järgnevad Taani ja Rootsi.

Viiendal kohal on Soome.

Leedu asub üheksandal ja Läti 22. kohal.

Suurriikidest on näiteks Sak­ samaa 16., Ühendkuningriik 24., Prantsusmaa 26. ja Ameeri­ ka Ühendriigid 42. kohal.

Ukraina on ajakirjandusvaba­ duselt maailmas 106. kohal (aasta varem 97. kohal). Valge­ vene on pressivabaduselt maail­ mas alles 153. ja Venemaa 155. kohal (aasta varem 150.).

Ukraina ja Venemaa kohta öel­ dakse, et nende langus on tingi­ tud propagandasõjast, mida enne Vene vägede sissetungi peeti.

Kõige väiksema pressivaba­ dusega riigid on Põhja-Korea, Eritrea ja Iraan.

Raporti eessõnas tuuakse negatiivsena välja, et globali­ see­ r unud ja reguleerimata veebi­ ruum julgustab võlts­ uudiseid ja propagandat. Samuti kasvavad demokraatlikes ühis­ kondades lõhed, mis on raporti koostajate hinnangul tingitud FOX Newsi mudelit järgiva ar­ vamusmeedia ja desinformatsio­ oni levikust, mida võimendab omakorda sotsiaalmeedia.

Rahvusvahelisel tasandil t­uuakse välja ka autoritaarsed režiimid, mis kontrollivad oma meediat ja veebiplatvorme ning peavad samal ajal demokraat­ like riikide vastu propagandasõ­ du. Polarisatsioon nendel vahel suurendab pingeid.

Eesti kohta öeldakse, et viimasel kümnendil toimunud meedia konsolideerumisel on Eesti meediaturul nüüdseks kaks suuremat erameedia kont­ serni (Postimees Grupp ja Ekspress Grupp), avalik-õigus­ lik ringhääling ERR, kohalik meedia ja mitmed sõltumatud internetiväljaanded. Venekeelne meedia, sealhulgas avalik-õigus­ lik ETV+, avalik-õiguslikud ja eraraadiojaamad ning sõltuma­ tud veebilehed, teenindavad venekeelset vähemust, mis moodustab 25 protsenti elanik­ konnast.

Raportis tuuakse välja, et kahe suurema erameediakont­ serni omanikel on osalusi ka teistes ärisektorites. Eesti era­ meedia tegutseb väikesel turul, kus on piiratud juurdepääs ra­ hastamisele, mis sunnib neid ­otsima uusi tuluallikaid, näiteks ürituste korraldamist. Avalikõigusliku ringhäälingu (ERR) eelarve on aga järjest piiratum (0,14 protsenti SKT-st), mis võib suurendada poliitilisi mõ­ jutusi.

Eesti poliitilist keskkonda nimetatakse raportis suhteliselt neutraalseks ajakirjanduse suh­ tes. See tähendab näiteks vähe­ seid verbaalseid rünnakud, mis on aidanud kaasa sellele, et aja­ kirjanikud on saanud poliitikuid vastutusele võtta, kartmata tagakiusamist.

Kuigi põhiseadusega on tagatud Eestis ajakirjandusvaba­ dus, piiravad meediavabadust õigusaktid, mis kaitsevad laima­ mise ja eraandmete avaldamise eest. Raportis tuuakse välja, et isikuandmeid kaitsvad seadused on viimasel ajal muutunud Eesti võimudele ettekäändeks piirata üha enam meedia juurdepääsu avalikule teabele. (ERR/EE)

Erakondade reitingud: Eesti 200 on toetust kaotanud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat viimase küsitluse tulemustest selgub, et jät­ kuvalt on erakondade reitin­ gute populaarsustabelit juhtimas Reformierakond, keda toetab 32% valimisõiguslikest koda­ni­kest. Järgnevad Eesti Kon­ser­vatiivne Rahvaerakond (21,9%) ja Keskerakond (17,8%).

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (13,8 %), Sotsiaaldemok­ raat­ lik Erakond (6,3%) ning Isamaa (5,3%). Eesti 200 toetus jätkas langust ning nädalaga kaotas parlamendiväline erakond oma toetusest veel 1,8 protsen­ dipunkti. Võrreldes märt­si algu­ ses saavutatud tipuga on selle toetus langenud 5,9 protsendi­ punkti võrra. Roheliste toetus on viimastel andmetel 1,8 prot­ senti.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 49,8 % ja opositsiooni­ erakondi 33,5% vastajatest.

Koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 6. aprillist 2. maini, küsitleti 4001 valimisea­ list Eesti kodanikku. (ERR/EE)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

Hando Nahkur pälvis maineka auhinna

Hiljuti pälvis rahvusvaheliselt tunnustatud pianist ja õppejõud dr.

Hando Nahkur suure tunnustuse kuulsalt Kawai klaverifirmalt.

Hando Nahkurile anti Kawai Medallion Educator auhind, mida oli üle andma tulnud Kawai president Takanori Aoki. Auhinnagala toimus Kawai klaveri galeriis Planos, Texase osariigis.

Üleilmne…

(Algus lk. 1)

olukorda kohalikes omavalitsus­ tes, oma piirkonna rahvaesinda­ jate kaudu, aga ka suhtlemisel naabrite, sugulaste ja tuttavate­ ga. Ta ütles, et Ida- ja KeskEuroopa nõukogu loomi­ sega 2008. a on Kanadas ühendatud vähemalt 4.5 miljoni inimese hääl.

Nii Jonatan Vseviov kui Ilmar Tamm ütlesid, et Eesti on hästi kaitstud ja on väga olu­ line, et Eesti sõnumit võimen­ datakse mujal maailmas igal tasandil. Eesti piir ei ole ainult Eesti – Vene piir, Eesti on ka Kanada ja NATO piir.

Sõjas on oluline teha agres­ sorile agressiooni hind nii kõrgeks, et kaoks tahe seda teha. Ukrainat tuleb aidata igal moel, ka poliitiliselt, et säiliks lootus tuua oma riik Euroo­ passe. Samas on oluline tugev­ dada omaenda kaitsevõimet ja -tahet igal tasandil.

Tähtis on, et sõja valud, mis olukorraga igal juhul kaasnevad, tuleb ära kannatada solidaarselt kõigil ja mitte jääda uskuma valelubadusi.

Ilmar Tamme sõnul saavad mujal elavad eestlased Eesti jul­ geolekusse panustada muuhul­ gas ka liitudes vabatahtlikest koosneva Kaitseliiduga, kuhu saab kuuluda ka toetajaliikme­ na. Kaitseliidu toetajaliige ei pea olema Eesti kodanik ja ka toetajaliikmeks oleku tingimus­ tes saab kokku leppida.

Teises aruteluringis oli tee­ maks „Mis kasu on Eesti e-rii­ gist eestlasel välismaal?“, mida lahkasid lähemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriu­ mi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Luukas Kristjan Ilves, Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) elektroonilise identiteedi äriarhitekt Mark Erlich ja konsulaarnõunik Eesti suursaatkonnas Londonis Helli­ ka Kirt.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Arutelus toodi välja Eesti saavutusi e-riigi alal, võimalust mugavalt ja kerge vaevaga pääseda ligi riigiteenustele.

Kodanikest ID-kaardi omanikel ja e-residentidel on väga lihtne registreerida firma Eestis ja selle kaudu pakkuda teenuseid Euroopa Liidus. ID-kaardi omanikud (kui neid on olemas ka lugerid ja nad on sisse logi­ tud) pääsevad ligi kõikidele oma andmetele Eesti kodaniku­ portaalis ja neil on vajadusel võimalik anda digiallkiri, mis suuremas osas tehingutes on samaväärne paberile antud ­ allkirjaga. See kehtib näiteks kinnisvaratehingutes, nii et kau­ gel elaval isikul ei ole vaja see­ sugusteks asjaajamisteks kohale sõita. Samuti saab IDkaardi omanik kasutada elektroonilise valimissüsteemi teenust. Digi­ lahenduste arendamine toimub pidevalt ja jätkuvalt ning siht on laiendada erinevate teenuse aren­ damist nii, et neid kõiki saaks kasutada otse oma nuti­ telefonis.

Viimasena oli vestlusringis president Kersti Kaljulaid, kes samuti rääkis e-riigist ja kelle suureks sooviks oli luua niisu­ gune toimiv täisprogrammiga üleilmakool, et ka ajutiselt Eestist äraolijatel oleks võima­ lus igal ajal jätkata pikema või lühema aja vältel oma õpinguid Eesti koolisüsteemis ja mure laste õpingute katkestamise pärast ei hoiaks peresid tagasi vajadusel mujal töötamast.

President Kaljulaid ütles, et Eesti ei peaks olema ainult tun­ tud kui areneneud digiriik, vaid siin on imeline loodus ja Eestis on ruumi, kuhu tulla, oma head mõtted kaasa võtta ja aidata meie riiki paremaks teha.

Töökad käed on alati oodatud.

Foorumi muusikalises osas esines laulja ja helilooja Mari Kalkun.

Modereeris veebiajakirja Estonian World asutaja ja te­ gevtoimetaja Silver Tambur.

(EE) www.eestielu.ca

3

NATO Küberkaitsekoostöö keskusega ühines Kanada Tallinnas tegutsev NATO Kü­­ berkaitsekoostöö keskus võttis neljapäeval piduliku tsere­ mooniaga liikmeteks Kanada, Lõuna-Korea ja Luksem­ bur­ gi, kirjutas Postimees.

Keskuse direktori kolonel Jaak Tarieni sõnul mängib iga liikmesriik olulist rolli taga­ maks tõhus infovahetus ja koos­ töö, et ennetada ja võidelda küberohtudega.

Liitunud kolme riigiga on kes­kus teinud koostööd juba va­ rem. NATO Küberkaitsekoostöö keskuse missioon on toetada liikmesriike ja NATO riike unikaalse küberkaitsealase kom­ petentsiga. Iseseisva rahvusvahe­ lise organisatsioonina keskendub keskus rakendusuuringutele, analüüsidele, info jagamisele, samuti koolitustele ja õppustele küberkaitse valdkonnas.

Kanada suursaadik Eestis, Lätis ja Leedus Kevin Rex ütles, et Kanada militaarne ko­ halolek on kõige suurem just Eestis. ,,Meil on väga hea meel liituda NATO Küberkaitse­koos­ töö keskusega, et veelgi tugev­ dada koostööd nii NATO kui liikmesriikide vahel,“ märkis Rex. Tallinnas asuv NATO küber­ kaitsekoostöö keskus on üks suurem NATO akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, mõt­­tekoda ja väljaõppeasutus.

2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks nii NATO kui ka liikmesriikide ­jaoks. (PM/EE)

Iisraeli meedia teatel vabandas Putin natsikommentaaride pärast Venemaa president Vladimir Putin vabandas Iisraeli pea­ ministri Naftali Bennetti ees Vene välisministri Sergei Lavrovi kommentaaride pä­­ rast, milles viimane väitis, et Hitleri soontes voolas juudi veri, vahendas The Jerusa­ lemm Posti ERRi portaal.

Lavrov väitis ka, et suurimad antisemiidid on juudid ise, rün­ nates Itaalia televisioonile antud intervjuus Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid, vahen­ das uudistesaade Aktuaalne kaa­ mera.

Putini ja Iisraeli peaministri Naftali Benneti vahel toimus neljapäeval telefonivestlus.

Putin vabandas ning mõlemad rõhutasid 9. mai erilist tähtsust, mil Venemaa ja Iisrael mäles­ tavad Euroopa ja Venemaa võitu Natsi-Saksamaa üle.

Iisraeli välisminister Yair Lapid nimetas Lavrovi avaldusi andestamatuks.

Teisipäeval väitis Vene välis­ ministeerium, et Lapidi kom­ mentaarid on ajaloovastased ja selgitavad suurel määral, miks praegune Iisraeli valitsus toetab Kiievi neonatslikku režiimi.

(ERR/EE)

Eesti peakonsulaat Peterburis ja esindus Pihkvas suleti Alates 5. maist on Eesti Peter­ buri peakonsulaat ja Pihkva esindus suletud. Konsulaartee­ nuste või -abi saamiseks saavad kodanikud pöörduda Eesti saat­ konna poole Moskvas. Konsu­ laarabi vajamisel võib pöörduda ka mõne teise ELi liikmesriigi välisesinduse poole Peterburis.

Kõik viisakeskused Peter­ buris ja Pihkvas jätkavad oma tööd ja seal võib viisataotlusi esitada endistel tingimustel.

(VMPT/EE)

Ukraina süüdistab Venemaad katses müüa varastatud vilja Ukraina portaali Mirotvorets väitel üritas 27 000 tonni Ukrainast varastatud viljaga lastitud Vene laev seda Egip­ tusele müüa, kuid Ukraina diplomaatide jõupingutuste tõttu see ei õnnestunud, vahendas Postimees.

Mirotvorets lähtus oma uuri­ muses portaali MarineTraffic informatsioonist ja sellele saadi kinnitust ka Ukraina valitsuse kõneisikult, vahendas Ekono­ mitšna Pravdat Postimees.

Laev oli algselt teel Krim­ mist Aleksandria sadamasse, läbides 23. aprillil Bosporuse väina. Ukraina välisministeeriu­ mi kõneisik Oleh Nikolenko ütles Ekonomitšna Pravdale, et nende diplomaatide jõupingu­ tused takistasid vilja kohale­ vedu.

4. mai seisuga oli laev sihiks võtnud Beiruti. Alus kuulub Vene ettevõttele Crane Marin Kontraktor LLC. Ukraina on viimasel ajal süüdistanud Venemaad katses röövida sadu tuhandeid tonne vilja. (PM/EE)

Tallinna rahvaarv kahanes Tallinn koostab statistikat rahvastikuregistri antud elukoha järgi ning selle põhjal kahanes Tallinna elanike arv eemisel aastal 683 inimese võrra. Näiteks 2020. aastal kasvas pealinna elanike arv 1756 võrra, enne seda oli kasv aastaid ulatunud üle 4000 ja 5000, aastal 2013 üle 10 000.

Rahvaarv langes ka aastal 2019, kuid see oli tingitud rahvastikuregistri seaduse muutmisest, mitte iibest.

Rahvaarvu kahanemise pea­ mine põhjus oli negatiivne loomulik iive, ütles rahvusring­ häälingule Tallinna perekonna­ seisuameti juhataja asetäitja Kristi Kail. Eelmsel aastal suri Tallinnas 5506 ja sündis 4373 inimest.

Rändeiive oli eelmisel aastal Tallinnas positiivne – pealinna kolis 1627 inimese võrra roh­ kem, kui sealt end välja regist­ reeris.

Tänavune aasta algas rahvas­ tikustatistika mõttes samamoodi kui mullune, kuid aprillis kasvas Tallinna elanike arv pea 2000 inimese võrra. See oli tingitud Ukraina sõjapõgenike ­ saabumisest.

1. mai seisuga elab Tallinna rahvastikuregistri andmeil 446 396 inimest. Linnaosadest on konkurentsitult suurim Lasna­ mäe 117 294 elanikuga, väik­ seim linnaosa on rahvaarvult Pirita 19 141 elanikuga.

Eelmisel aastal kahanes rah­ vaarv linnaosadest enim Lasna­ mäel, 817 inimese võrra, Kesklinnas, mis on Tallinna suuruselt teine linnaosa, kasvas elanike arv 951 võrra. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

Uueks NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajaks nimetati Christopher Cavoli

Emadepäeva nädala portree

Tiiu Bradley: „Vahva on olla eestlane“ Meie tänavuseks emadepäeva persooniks on Tiiu Bradley (sünd. Sillavere), kes kasvas üles väikeses linnas Ontarios, kaheksa sõidutunni kaugusel Torontost ainsa eesti lapsena, kuid keda vanemad kasvatasid eesti keeles ja meeles, mida Tiiu annab nüüd edasi oma tütardele. Samuti on Tiiu aktiivne eesti ühiskonnas, tegut­ sedes lasteaia juhatajana.

Linn, kus Tiiu sündis ja kasvas on Sault Ste. Marie, mis ei olegi just väike, vaid umbes 72.000 elanikuga linn, kus on palju kaunist loodust ja mis on olnud alati populaarne turismi sihtkoht. Ta oli mitte ainult ainuke laps oma peres, vaid ka tookord sealses eesti ühis­ konnas. Tema Eestis sündinud vanemad Maara ja Udo Sillavere tegid oma parima, et tütart eesti vaimus kasvatada – lisaks sellele, et kodune keel oli eesti keel, tõid nad Tiiut suviti laagritesse Jõekäärule ja Seed­ riorusse, et ta saaks teiste eesti lastega koos olla. Kuigi kaugel, tegeles ta ka eesti gaidlusega, ning tekkisid eesti sõbrad.

ESTO2000 ajal tantsis ta koos rahvatantsuansambel Kunglaga. Ülikooli läks Tiiu Sud­ bury’sse, mis oli viis tundi kodust eemal, õppima psüh­ ­ holoogiat, ja sel ajal polnud palju aega eestlusega tegeleda. ­ Hiljem kolis ta algul Cal­ garysse, siis Torontosse ja abiel­ lus, ning kui vanem laps oli alla aasta vana, käis ta Jõekääru 60.a. juubelipeol, kus üks vana tuttav teda lasteaeda kutsus. Nii kulgeski tema tee eesti ühiskon­ na juurde – algul oli ta kaks aastat lasteaia juhatuses ja viimased kaks aastat juhataja.

Tiiul on suurepärane eesti keel, kuigi ta pole eesti koolis käinud – ta räägib, et isa proo­ vis talle ikka laupäeviti eesti keele tunde anda, aga see jäi

sinnapaika, kuna ta õppis kla­ verit ja käis prantsuse koolis, nii et tööd ja õppimist oli palju.

Tiiu meelest on eesti keele grammatika küll raske, aga mitte lugemine ja kirjutamine. Üles kasvades kuulis ta palju eesti keelt, aga mitte omaealis­ tega suheldes, vaid vanematelt ja nende sõpradelt, sest eestlasi oli seal küll, kuid mitte temavanuseid.

Tiiu sõnul ei tulnud talle kunagi pähe, miks tema peab erinevalt sõpradest veel ühes teises keeles rääkima. Vane­ matega rääkis ta eesti keeles ka oma Kanada sõprade ees, nii nagu teeb praegu seda oma tütarde puhul.

Tiiu ja ta Inglismaalt pärit abikaasa Duncani peres kasvab kaks tütart – Eva (10) ja Maila (6). Algusest peale on Tiiu rääkinud lastega ainult eesti keeles. Tiiu on neile öelnud, et kas pole tore, et teil on oma n-ö salakeel, milles saate igal pool ja alati üksteisega arusaadavalt suhelda! Isaga räägivad lapsed muidugi inglise keeles, aga kui pere on koos, räägib Tiiu laste­ ga ikka ja ainult eesti keeles.

See on talle sama loomulik, kui oli eesti keele rääkimine oma vanematega – Tiiu meenutab, et kui ta oli kihlatud ja tuli oma tulevast abikaasat vanematele tutvustama, rääkisid nad inglise keeles, ja see oli nii võõras, et täiesti automaatselt läks Tiiu vanematega vesteldes üle eesti keelele. Tavaliselt juhtub vastu­ pidi!

Sõbrad on alati Tiiu eesti keele rääkimisse väga positiiv­ selt suhtunud – see oli üks tore lisa-väärtus. Ka sõpradele jäid mõned väljendid ja laused meelde („Liina, ära varasta minu viinervorsti!“ – kui koer nimega Liina soovis tulel küpsetatud vorsti haarata).

Tiiu vanemad on kahjuks

Nr. 18

USA president Joe Biden nimetas uueks NATO Euroo­ pa liitlasvägede ülemaks (SACUER) kindral Christo­ p­ her Cavoli, kes juhib praegu USA vägesid Euroopas ja Aafrikas, vahendas CNN teisipäeval kaitseminister Lloyd Austinit.

Cavoli ülesandeks saab hin­ nata Moskva sõjalisi samme Euroopas ja jälgida USA ja liit­ laste relvatarneid Ukrainasse.

Euroopa väejuhatus on teinud ulatuslikke jõupingutusi, et koordineerida Ukraina relva­ taotlusi ja aidata selgust saada, mida on võimalik Kiievile pak­ kuda.

Relvasaadetised on pidevalt saabunud NATO idatiivale, kust ukrainlased need oma riiki toimetavad.

juba mõned aastad surnud, va­ rem käis Tiiu perega neil ikka külas. Abikaasa Inglismaal ela­ vate vanematega on lastel iga­ nädalased videokohtumised, kus räägitakse tunde. Nii pole laste kasvamise juures olnud lähe­ duses kummagi poolseid vana­ vanemaid. Sel suvel loodab pere Inglismaale reisida.

Eestis on Tiiu käinud kunagi aastaid tagasi oma vanematega, neil on seal sugulasi. Tore oleks millalgi ka koos perega see reis ette võtta.

Tiiu tütred on väikesest saati tegutsenud eesti ühiskonnas: lasteaed, kool, hellakesed, laagrid... Kahjuks pole viimas­ tel aastatel saanud pandeemia tõttu tegevusi toimuda ega eriti teiste eesti lastega kohtuda, kuigi virtuaalselt on kohtutud ­ regulaarselt. Tiiu on lasteaia ­juhatajana teinud suuri plaane ja loodetavasti saab septembrist taas kenasti koos käima hakata.

Tiiu on palju aastaid tööta­ nud restoranis, algul baaris ja hiljem ettekandjana, ja teeb seda tööd siiani korra nädalas põhitöö kõrvalt. Praegu töötab ta täisajaliselt Northern Birch pangas, juba ligi kaks aastat, kus suhtleb igapäevaselt eesti keeles, mis on talle väga tore ja meeldiv. Tal puudus küll vara­ sem pangatöö kogemus, kuid õppis ja omandas vajaliku kiiresti – Tiiu sõnul pole ta kunagi arg olnud ning küsib, ­

kui midagi jääb selgusetuks. Ta ütleb, et ka lapsed on tal töö juures käinud ja see on neilegi väga innustav ja eeskuju andev – Kanadas, Torontos on töö­ kohti, kus kõneldakse eesti keelt! Ja leida just see töökoht suures linnas, kus üldiselt ju vähe eestlasi!

Tiiu ütleb, et vahva on olla eestlane: talle meeldib laulmine ja rahvatants, aga ka eestlus laiemalt. Ta on alati imetlenud eestlaste julgust ja kangelaslik­ kust, kas või tema vanavane­ mate põlvkonnal, kes pidid palju läbi elama, Eestist põgenema ja oma kodud jätma, rajama uue elu ja eesti ühiskonnad võõrsil.

Ta on kohanud Eestist tulnud noori, kes on imestanud, kui palju eesti tegevusi on siin käimas, mida kõike on rajatud ja saavutatud – kõik see on suur töö ja vaev.

Emadepäeva tähistab nende pere vaikselt – kuna Tiiu on töötanud aastaid restoranis, pole tal soovi emadepäeval ega teis­ tel tähtpäevadel kindlasti välja sööma minna, vaid ta eelistab kodus rahulikult aega veeta.

Varem kuulus emadepäeva juurde eesti lasteaia aktus, aga viimased aastad on need tea­ tavasti ära jäänud. Kodused üllatused aga on kindel osa ­ emadepäeva tähistamisest.

USA keskpank tõstis järsult intressimäära

­intressitõus alates 2000. aastast.

Baasintressi sihiks seadis ­keskpank 0,75 kuni 1 protsenti ning tõenäoliselt järgneb veel otsuseid, mis muudavad laena­ mise kallimaks, vahendas Reuters.

Keskpank otsustas ka vähen­ dada oma üheksa triljoni USA dollari suurust väärtpaberiport­ felli. (ERR/EE)

USA föderaalreserv kiitis kolmapäeval heaks haruldaselt järsu, 0,5 protsendipunktise baasintressi tõstmise, et oh­­ jeldada kiiret inflatsiooni, vahendas rahvusringhääling The Wall Street Journali.

See on suurim ühekordne

KAIRE TENSUDA Fotodel Tiiu Bradley koos abikaasa ja tütardega. Fotod Tiiu erakogust

NATO pressiesindaja Oana Lungescu kinnitas teisipäeval Twitteris, et Põhja-Atlandi Nõukogu kiitis heaks Cavoli nimetamise NATO Euroopa liit­ lasvägede ülemjuhatajaks. Prae­ gu täidab seda rolli õhujõudude kindral Tod D. Wolters.

Cavoli räägib vene keelt ning on juhatanud staabiülemate ühendkomitees Venemaa osa­ konda. Ta on teeninud Afganis­ tanis ning omab laialdasi tead­ misi maismaalahingute osas.

(PM/EE)

Maersk lõpetab Venemaaga seotud tegevused Eelmisel nädalal teatas Taani ­merenduskontsern Maersk, et lõpetab kõik Venemaaga seotud tegevused ning müüb oma Venemaa varad. Mõne nädala eest teatas firma, et peatab Venemaa äritegevuse, nüüd on otsus lõplik ja merendusgigant viib Venemaalt ära ka kõik oma merekonteinerid. ,,See on hiiglaslik. See pole ainul ühe suure firma lahku­ mine, see on, nagu lahkuks Venemaalt kogu merenduslogis­ tika,“ kommenteeris sotsiaal­ meedias Trans.Info kommu­ nikatsioonispetsialist Valeria Rytvinskaya.

Maersk on lõpetanud Vene­ maale ja sealt väljuvate kauba­ vedude tellimuste vastuvõtu kõi­ kides oma transpordikana­ lites: merel, õhus ning mais­ maal. Firma teatel viiakse Venemaalt ära kõik oma mere­ konteinerid. Hinnanguliselt kuu­ lub Maerskile iga kolmas Vene­ maal ringlev merekonteiner.

Tegevuse lõpetamisest Vene­ maal on teatanud ka merendusja logistikaettevõtted MSC, CMA, Hapaq-Lloyd, Ocean Network Express ja Yang Ming, kes koos Maerskiga kontrollisid 58% kogu Venemaa merekau­ bavedudest. (PM/EE)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Mis ühendab ukrainlast ja põlisameeriklast?

Sirje Kiin, PhD Kannan volbripäeval 2022 pidulikult põlisameeriklaste sinimustvalgeid ehteid koos eesti sõlega, sest just täna jõudis edukalt lõpule kuus nädalat kestnud ojibwe (chippewa) keele oskaja otsing minu Ukraina sõprade tungival palvel.

Nimelt palusid mu sõbrad Ukraina MTÜst nimega Ukraine Initsiative märtsi kes­ kel, et neil on teoksil rahvus­ vaheline videoprogramm, mis koosneks lühikestest, 2-3 minuti pikkustest videotest, kus erine­ vate maade inimesed räägiksid oma emakeeles, mida nad tun­ nevad ja mõtlevad nähes seda, mis praegu Ukrainas toimub.

Mu ukraina sõbrad Yuriy Kosenko ja Olha Tymchyshyn selgitasid, et kas saaksin aidata neil leida inimesi Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, aga ka Vietnamist, kes oleksid nõus tegema sellised eri rahvaste keeltes lühivideod, millele pan­ daks ukrainakeelsed subtiitrid.

Erilise, ent kõige keerulisema palvena soovisid nad, et aitaksin leida Põhja-Ameerikas „minu osariigis“ st Lõuna-Dakotas elava põlisameeriklaste hõimu, ­ chippewa keele oskaja, kes suu­ daks oma emakeeles lugeda videosse Ukraina kirjandus­ klassiku Taras Shevchenko luuletuse „Testament“ chippe­ wa-keelse tõlke. Nimelt on see 19. sajandi ukraina rahva ärka­ misaja luuletus just praegu ukrainlastele sügavalt tähendus­ rikas.

See viimane ülesanne oligi ettearvatult kõige problemaa­ ti­ lisem, sest esialgu ei suutnud aidata isegi üks maailma pari­ maid põlisameeriklaste keelte asjatundjaid, eesti keeleteadlane Indrek Park, kes töötas just märtsis-aprillis taas PõhjaDakota reservaatides, õpetades mitmetele põlisameeriklaste hõimudele tagasi nende välja­ surnud või väljasuremise äärel olevaid keeli.

Indrek kurtis, et covidi-pan­ deemia on kahjuks viinud teise ilma mitmed vanemad põlisa­ meeriklaste keelte oskajad, tema paremad keelegiidid. Indreku jutust selgus ka, et tegelikult elavad chippewad hoopis PõhjaDakotas ja Minnesotas, suure järvistu ümbruses. Samuti oli esmalt vaja kindlaks teha, mil­ lises chippewa keeles see luule­ tuse tõlge täpsemalt on, sest chippewa keeli on kolm. Saatsin Indreku meilile Taras Shev­ chenko luuletuse „Testament“ ukrainakeelse originaali, tõlke chippewa keelde ja igaks juhuks ka ingliskeelse tõlke. Selgus, et luuletus oli ojibwe keeles.

Indrek Park püüdis oma kon­ taktide kaudu leida üht teada­ olevat chippewa keele õpetajat, kuid ometi see tal ei õnnes­ tunud. Küsides, kas ta selle keele oskajana ise ei võiks ojib­ we keeles luuletust videosse

lugeda, keeldus ta kategoorili­ selt, öeldes, et see oleks ebaee­ tiline põlisrahva silmis.

Teine katse leida chippe­ wa-ojibwe keele oskaja oli edu­ kam. Sain esimese vihje healt sõbralt, inglise keele professo­ rilt Nancy Moose’ilt, kes soovi­ tas pöörduda Madisoni luuletaja Casualene Meyeri poole, keda tundsin varasemast kui kirjan­ dusõhtute korraldajat Madisoni linnaraamatukogus.

Imekombel kohtasin Ca­ sualene’i sama päeva õhtul ootamatult mu lemmikpaigas, ­ Hermani järve pargis, kus käin õhtuti loojaku eel jalutamas ja loodusfotosid tegemas. Pole ei varem ega hiljem Casualene’i selles pargis kohanud. Aga sel õhtul oli ta mulle otsekui kingi­ na antud.

Rääkides ukrainlaste soovist, saatis ta samas tekstisõnumi ühele tuttavale Põhja-Dakota ülikooli ameeriklasest professo­ rile, kes õpetab mh põlis­ ameeriklaste ajalugu. Tema nimi on Daniel Conn. Veel enne, kui olin oma tunnise jalutuskäigu lõpetanud, nägin ­ Casuelene’i uuesti pargi sisse­ käigu juures, kus ta näitas juba Danielilt saabunud vastust, milles lubas asja uurida tutta­ vate põlisameeriklaste hulgas.

Järgnes pikk vaikus. Läks nädal ja teinegi, ei kippu ega kõppu. Söandasin Casualene’lt pärida, kas on Danielilt uudist.

Daniel teatas, et peab potent­ siaalse chippewa keele oskajaga isiklikult kohtuma. Nimelt ei aeta selle rahvaga niisuguseid tõsiseid asju meili ega telefoni teel, tuleb inimesega usaldus­ likult silmast silma rääkida.

Läks veel paar nädalat, kuni viimaks sain imede-ime- meili!

Alexilt, Alex D Decoteau’lt, kes on Põhja-Dakotas ülikooli õp­ pejõud, õpetades chippewa keeli ja rääkides ise ojibwe keelt emakeelena. Ta küsis inglis­ keelses meilis, kuidas saab aidata. Saatsin Alexile pika aupaklikult ja põhjalikult selgi­ tava meili, mida täpselt Ukraina sõbrad soovivad (üks video ukraina luuletusega ojibwe­keelses tõlkes, teine video tema emakeelsete mõtetega VeneUkraina sõja kohta pluss inglis­ keelne tõlge, mida ta videos räägib). Mõne päeva pärast tuli Alexilt kiri, et ukrainlaste saa­ detud ojibwe-keelne tõlge on vigane, seal esineb tähti ja hääli­ kuid, mida nende keeles polegi. Alex tegi ettepaneku, et teeb luuletusest ise uue ojibwe­keelse tõlke. Küsisin Olhalt nõu ja vastasime Alexile jaatavalt.

Olime sellise erilise panuse eest väga tänulikud.

30. aprilli varahommikul oma e-postkasti avades, leidsin sealt kauaoodatud kaunikesed – kaks liigutavat videot Taras Shevchenko „Testament“ luule­ tusega ojibwe keeles ning Alexi mõtted Vene-Ukraina sõjast ja tundes sügavalt kaasa oma

Sirje Kiin sinimustvalges põlis­ ameeriklaste ehtes, lisaks siniste kividega eesti prees.

Alex D. Decoteau, chippewa keelte õppejõed Põhja-Dakotas.

vabaduse eest võitlevale ukraina rahvale. Mind üllatas Alexi väärikas palve vene rahvale, kellele ta kõigele vaatamata Looja õnnistust soovis, et nad mõistaksid, et nad teevad valesti ja jätaksid ukrainlased rahule.

Selline on ojibwe hõimu esindaja Alexi sõnum Ukraina ­ ja Vene rahvale (lausekaupa kursiivis ojibwe keeles ja see­ järel ingliskeelses tõlkes): „Boozhoo ndinawemaagani­ dog! Gechitwaabandang ndiz­hi­ nikaaz. Makwa ndoodem.

Mikinaak Wajiw Anishinaabe Ishkoniganing ndoonjise.

Greetings my relatives!

Dreams Holy is my name. I’m from Bear Clan. Turtle Moun­ tain Chippewa Reservation I am from.

Aapiji go nimaanendam on­ zaabandamaan eyizhiwebak iwi­ di akiing Ukraine ezhinikaadeg.

Mii go gaye aapiji maanaadad eyizhiwebizi yeg endanakii yeg.

I’m so very sad to see what is happening over there in land called Ukraine. And it is very sad what is happening to you people who live over in your homeland.

Apegish isago wayiibaa da ishkwaataamagak iwe gichi mii­ gaading iwidi. Gaawiin gway­ akwendaagwasinoon gii pi mawinanigooyeg endanakiiyeg.

Mii go gaye gibimaadizimiwaag miigaazosigoog aniizhi nisaa­ wag.

I hope soon that that war will end over there. It is not right that you all were attacked in your homeland. And your people who are civilians are ­being killed.

Ginaadamaagoom iwe sa eniizhi nanaakwii yeg, gizhaa­ dameg gidakiimiwaa igaye.

We support you all as you continue to defend yourselves, defending your homeland also.

Apegish isa Gizhe Manidoo ge zhawenimaad ingiwenijin ba onjikoonegoog. Mii iwe sa ge bi mikawi waad wanichige waad mii go gaye gezhi boonikoo­ negwaa.

I hope Creator will bless those over there that come to fight you. So that they will rea­

lize they are doing wrong and will leave you all alone.

Geget igo naa giga bakinaa­ gem Ukraine bimaadizidog!

Surely all you Ukraine people will be victorious!

Gizhawenimigoom ndinawe­ maaganinaadog!

We love you all our rela­ tives!“ Eesti keeles võiks Alexi ­sõnum kõlada nõnda: „Tervitan oma sugulasi!

Pühad Unenäod on mu nimi.

Ma olen Karuklannist. Olen pärit Kilpkonna Mägede Chip­ pewa Reservaadist.

Mul on väga kurb näha, mis toimub seal maal nimega Ukraina. Ja see on väga kurb, mis toimub teie inimestega, kes elavad teie kodumaal.

Ma loodan, et see sõda seal varsti lõpeb. Ei ole õige, et teid kõiki rünnati teie kodumaal. Ja et tapetakse teie inimesi, kes on tsiviilisikud.

Me toetame teid kõiki, kui te jätkate enda kaitsmist, kaitstes ka oma kodumaad.

Loodan, et Looja õnnistab neid, kes tulevad sinuga võitle­ ma. Et nad mõistaksid, et nad teevad valesti ja jätaksid su ­rahule.

Kindlasti olete teie kõik, Ukraina inimesed, võidukad!

Me armastame teid kõiki kui oma sugulasi!“ Saatsin kauaoodatud videod kohemaid ukraina sõpradele.

Rahvusvahelise videoprojekti autor ja juht Yuriy Kosenko tegi otsekohe Kiievis Alexi videotele ukrainakeelsed subtiitrid ja avaldas need sama päeva õhtul temanimelises YouTube’is: www.youtube.com/channel/ UCgA7Oeu1KWVB8pFmtY_9­ bxQ Yuriy Kosenko videokanalil on praeguseks näha kõik seni valminud eri rahvaste Ukraina toetusvideod ukraina- ja mõned ka ingliskeelsete subtiitritega.

Rahvusvahelises videosarjas esindab Eestit (minu valikul, ­ autori ja Eesti Rahvusring­ häälingu lahkel nõusolekul) Kristiina Ehin luuletusega „Havi käsul“, mille ta kirjutas vahetult pärast Vene-Ukraina sõja intensiivistumist tänavu veebruari lõpus: www.youtube. com/watch?v=IH8h7xJ5Y2Q Samuti esindab videosarjas Eestit ukrainlaste palvel minu poolt videosse loetud Marie Underi luuletus „Me ootame“: www.youtube.com/watch?v=od­ 9XmoAGBRE Mõlemad eestikeelsed luule­ tused (ukrainakeelsete subtiitri­ tega) puudutavad praegu niisama sügavalt ukraina rahva tundeid nagu nende oma 19. sajandi ärkamisaja luuleklassiku „Testa­ ment“.

Volbriõhtul lisandusid Yuriy Kosenko videokanalile kolm videot chippewa-ojibwe keele­ mehelt Alexilt: esimeses tema mõtted Ukraina sõjast inglis­ keelsete subtiitritega, teises ukrainakeelsete subtiitritega ja kolmandas loeb ta Taras Shev­ chenko luuletust „‘Testament“ tema enda ojibwe-keelses tõl­ kes.

Yuriy, Olha ja mina täname kõiki, kes selle esialgu võima­ tuna tunduva projekti õnnestu­ misele kaasa aitasid: Indrek Park, Nancy Moose, Casuelene Meyer, Põhja-Dakota ülikooli põlisameerika keelte õpetaja Danel Conn ja kõige tähtsam – chippewa keelte õpetaja Alex D Decoteau Põhja-Dakotast!

Lõpuks lisan Taras Shev­ chenko luuletuse „Testamendi“ eestikeelse tõlke: Kui ma suren, mata mind Kõrgele iidsele künkale Mu armastatud Ukrainas, Mu ääretutesse steppidesse, Kust on näha laiad lainetavad nisuväljad, Dnepri järsud kaljused kaldad, Sinna, kus võib kuulda jõe Metsikult mühisevat kohinat.

Ukrainast kuni sinise mereni Kannab see ägedat püüdlust Vaenlaste verele – siis lahkun ma Igavesti nisuväljadest ja küngastest.

Jätan kõik seljataha, tõusen Kuni Jumala trooni ees Loen oma palve. Selle tunnini Ei tea ma Jumalast midagi.

Kaeva mu haud sinna – ja tõuse, Purustades oma ahelad, Õnnista oma vabadus verega Vaenlase kurjadest veenidest.

Siis selles suurepärases peres, Uues ja vabas peres Head soovides ära unusta – Rääkida minust vaikselt.

Tõlge: SIRJE KIIN

Kanada abist Ukrainale VARSSAVI, POOLA. Kanada jääb kindlaks oma pühen­ dumusele aidata ukrainlasi ja nende perekonnaliikmeid – alates sellest, kui algatati Kanada-Ukraina erakorralise reisimise luba (CanadaUkraine authorization for emergency travel; CUAET), on Kanada kiitnud heaks enam kui 71,000 taotlust. Kuna ­paljudel ukrainlastel võib olla küsimusi seoses taotluse esitamisega, laiendab Kanada oma teenuseid Euroopas.

Immigratsiooni, põgenike ja kodakondsuse alane minister Sean Fraser teatas sel nädalal Kanada infokeskuse loomisest Poola pealinnas Varssavis, et aidata kliente olulise informat­ siooniga seoses Kanadasse tulekuga, nii enne kui pärast ­ saabumist.

Kanada valitsus töötab koos provintside ja territooriumidega, ukraina kogukonna ning tee­ nuste pakkujatega selle nimel, et ukrainlased on oma uutes ühiskondades teretulnud ja toe­ tatud. (Kan. valitsuse pressiteatest)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

6

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

Nr. 18

Ukraina laul lodjapuust sai eesti keelde Eelmisel nädalal sai ukraina laul ,,Ой, у лузі червона калина“ (Oh, the Red Viburnum in the Meadow) ­eestikeelse versiooni.

ERRi saate Ringvaade palvel tõlkis laulu armastatud poeet Leelo Tungal, kes on ka Torontos esinenud ja kelle lah­ kel loal avaldasime hiljuti tema Ukraina-sõjast ajendatud luule­ tuse (EE# 10, 11.03.2022 lk 6).

Vikipeedia andmetel valmis laul ise 1914. a Vassõl Patšovs­ kõi lavastuse jaoks luuletajal ja lavastajal Stepan Tšarnetskõil.

Laul rääkis 17. saj. sõdadega kaasnenud Ukraina traagilistest sündmustest. Populaarseks sai laul I maailmasõja ajal. 1980. a täiendasid laulu Ukraina dissi­ dendid Leopold Jaštšenko ja Nadija Svitlõtšna.

Lodjapuul on tähtis osa Ukraina folklooris. Selle kuju­ tist kohtab rahvariietel, see tähistab peresidemeid, vabadust ja universumit, punaste marjade

värvus sümboliseerib verd. Ka laulus kasutatakse sümboleid, rääkides Ukraina saatuse pärast kurvalt longus okstega lodja­ puust, aga rahvas lubab taastada riigi hiilguse, panna põllud kuldselt särama ja teha ka puu taas rõõmsaks.

Eestikeelse versiooni laulis sisse ansambel Trad.Attack!, solistiks Jalmar Vabarna.

Alljärgnevalt laulu tekst eesti keeles, tõlge: Leelo Tungal.

Laul sai ülemaailmselt tun­ tuks praeguse Ukrainas toimuva sõja alguses, kui ukraina bänd BoomBox oli katkestanud oma turnee Ameerika Ühendriikides ja Kiievi territoriaalkaitsega liitunud bändi solist Andri Hlõvnjuk selle laulu Kiievis Sofia väljakul salvestas ning internetti üles laadis. Sellest ­ peale on laulust tehtud erine­ vaid remikse mitmes keeles ja need levivad sotsiaalmeedia platvormidel.

Punast lodjapuukest mure ­painab, kaardu teel ta jäi.

Nii ka meie sangarlik Ukraina seisab longuspäi.

Püsti tõsta võime nüüd ja aina lodjapuu me.

Jälle meie võrratu Ukraina, hei-hei, rõõmsaks muudame!

Lodjapuu on valmistamas aina uut ja valget õit.

Seisa kindlalt, kartmatu Ukraina, ees meid ootab võit.

Püsti tõsta võime nüüd ja aina lodjapuu me.

Jälle meie võrratu Ukraina, hei-hei, rõõmsaks muudame!

Verd on kaotand sõjamehed vahvad, end ei säästa nad, võõra ikke alt ukraina rahva vapralt päästavad.

Suudame koos võidukaina vabastada maa me!

8. aprillil avaldas sellest ukraina patriootlikust laulust oma versiooni ,,Hey, Hey, Rise Up!“ legendaarne briti bänd Pink Floyd. See oli bändi esi­ mene singel pärast 1994. aastat.

Punast lodjapuukest mure painab

Ühendkoor salvestab video ,,Eesti laulab Ukrainale“ Tallinna lauluväljakul Linnutee leebed 22. mail koguneb Tallinna soov üheskoos oma toetust näi­ lauluväljakul ühendkoor, et salvestada laulukaare all muusikavideo Ukraina toetuseks. Ühendkoori juhatab Hirvo Surva ja eesmärgiks on kokku saada kümme tuhat lauljat.

Esitamisele tuleb ikooniline Ukraina viis ,,Oi u luzi chervona kalyna“ (,,Punane lodjapuu aasal“), millele helilooja Jonas ­ Tarm on teinud neljahäälse ­kooriseade.

Laulu erinevaid esitusi on Ukrainale pühendanud paljud maailma artistid ja kollektiivid Pink Floydist Leedu ooperilaul­ jateni. ,,Me ei tohi ise ära väsida!

Sellest sõltub väga palju, mis üldse Euroopast ja kogu maail­ mast edasi saab,“ kommenteerib ühislaulmist Hirvo Surva. ,,Kõik, kes tunnevad, et suudavad oma lauluga sellist vaimset väge anda, tulge ja laulame kõik koos!“ Ürituse on ellu kutsunud fotograaf Kaupo Kikkas, ette­ ­ võtja Enno Rätsep ja helilooja Jonas Tarm. ,,Meie koorilauljate

data on ilmselge – igal võima­ likul muul moel aitame me Ukrainat niikuinii. Oluline on, et maailm ei unustaks hetkeks­ ki, mis Ukrainas toimub, ning et see toetus ei vaibuks ega väsiks. Ainult ühise laulu vägi oli veel puudu.“ sõnab Kaupo Kikkas idee ellukutsumise kohta. Ühislaulmise tulemusena valmiva video saadame maail­ ma, et juhtida jätkuvalt tähele­ panu Ukrainas toimuvale ja koguda võimalikult palju ka reaalset toetust Ukrainale. Sel­ leks kaasame partnerina MTÜ Slava Ukraini Eestis ja All For Victory heategevus­organisat­ siooni Ukrainas. Ühislaulu ja selle etteval­ mistamist salvestatakse ja lisaks muusikavideo tegemisele valmib sellest erisaade. Ühislaul­ mist korraldab grupp vabatahtlikke.

Läbi Kooriühingu on laiali saadetud kutse kõikidele Eesti kooridele, ühendkooriga on oo­ datud liituma ka üksiklauljad.

Koorid ja lauljad saavad re­ gistreerida oma osalemise https:// www.eestilaulabukrainale.ee

Foto: Kaupo Kikkas

tuuled ja tujukad tormid Enn Säde: Eales ei leia algust. SA Kultuurileht 2022. 296 lk.

Tiitellehe teatel sisaldab see nägus ja mahukas raamat „Linnutee tuulte“ ülesvõtmise lugusid, mille autor on päeva­ märkmete ning meenutuste põh­ jal kokku kirjutanud. Midagi siiski ka laiali laotanud, nimelt hulga huvitavat esmaklassilist fotomaterjali, mis pole põrmugi vähem kõnekas kui kokkukirju­ tatu. „Linnutee tuuled“ on kultuu­ riantropoloogiline dokumentaal­ film, režissöör Lennart Meri, peaoperaator Rein Maran, pea­ monteerija Enn Säde, valmimis­ aasta 1977. Vaatluse all oleva raamatu pealkirja paremaks mõistmiseks tsiteerigem filmi autorit Lennart Meri: „Kust ma ka ei alustaks: eales ei leia algust. Sest seisan keskel, teid ­ on nii palju enne mind, nii palju pärast mind.“ Raamatu ­ koostamise ja avaldamise vaja­ duse mõistmiseks lisagem eel­ nenule Ilmar Talve mõttekäik: „Kõige tähtsam on siiski, et see, mis sünnib, saaks kirja pandud. Kas enese või maailma tarvis, on vähem tähtis.“ Nii palju filmist. Raamat on aga filmi tegemisest ja sellega seotud uperpallidest. Frustrat­ sioo­nidest mitme erineva maail­ ma ja maailmavaate vahel laveerides, kirumisest ja ham­ maste kiristamisest, meeskonna­ vahelisest nägelemistest ja ka ülevatest rõõmuhetkedest. Ek­ raanilt nähtu võib olla paeluv ja kütkestav, kuid kulisside taga

Ukraina patriootliku laulu eesti keeles sisse laulnud Trad.Attack!

Torontos esinemas, vasakul Jalmar Vabarna.

Foto: EE

Võidupäeva võrratu Ukraina, hei-hei, peab koos meiega!

Suurt ja kullakarva nisuvälja voogamas sa näed!

Kuid me veel Ukrainast lööma välja peame vaenuväed.

Peagi salve võidukaina vilja viia võime.

Võidupäeva võrratu Ukraina, hei-hei, peab koos meiega!

Saabub tuuli-torme stepist laiast,

tuultes kaigub laul.

Laskurväed on kartmatud Ukrainas, andkem neile au.

Võitlejaile nüüd ja aina peame andma au me!

Võidupäeva kartmatu Ukraina, hei-hei, peab koos meiega!

toimuv on kordades huvitavam.

Sobiva materjali hankimiseks tuleb võttegruppidel sooritada mitu seiklusrikast reisi nii tollase Nõukogude Liidu piiri­ des kui satelliitriikidesse ja lähivälismaale. Kaks reisi Unga­ risse, kaks Soome (üks Lapimaale, teine vastu idapiiri), Vadja- ja Vepsamaale, vabataht­ likult (!) paikadesse nimega Vorkuta ja Norilsk. Ka Saare­ maale. Autoril on nende kirjel­ damiseks hea silm ja terav sulg.

Enda nähtut-kuuldut-kogetut täiendavad tsitaadid teiste meeskonnaliikmete ülestähen­ dustest.

Saamid on filmimise osas tõrksad ja umbusklikud, kuid keegi hakkab siiski joiguma.

Maastik on lummav, tormid jätavad võttemeeskonna lume­ vangi. Boheemlaslikul režis­söö­ ril on peale kroonilise eba­ täpsuse ja hoolimatuse teisigi hirmutavalt omapäraseid jooni: tulevane riigijuht arvab end ka autojuhtimisega toime tulevat, kipub aga ikka lõpetama otsapidi kraavis või külgepidi lume­ hanges. Ida-Soome metsatalud, korvipunumine, rehepeks ja Karjala laulik on muljetavalda­ vad.

Ungaris ilmutab kohalik ad­ ministraator ülemäärast truua­ lamlikkust Nõukogude Liidule.

Oma rahvusest politrukiga on hulga lihtsam hakkama saada kui hõimurahva esindajaga. Õnneks on ta teise külastuse ajaks vallandatud ja asendatud mõistlikuma mehega. Kala­ meeste jutud, guljašš ja ungari vein muudavad pildi rõõmsa­ maks. Nauditakse põlvest põlve pärandatavat pottsepatööd.

Nais­ soost rahvalauliku esituses

ilmneb hämmastav sarnasus mansi lauludega.

Rahvajutte ja –laule õnnestub koguda ka vadjalaste ja veps­ laste juures, abiks tulevad mit­ med kvalifitseeritud keelenõuni­ kud. Mansimaal kohtutakse eaka šamaaniga, õnnestub jääd­ vustada traditsiooniline mansi matus ja rahvapidu laulude ja pillidega. Saaremaal käivitab veskimeister vana tuuliku, mis vastu üldist arvamust töötab nagu mullu ja muistegi.

Peale soomlaste ja ungarlaste on eestlastel keelesugulus ka Obis elavate hantide ja mansi­ dega, nganassaanidega kaugel põhjas ja kamassidega Aasia südames. Lennart Meri püüab ­ oma filmis näidata inimest, lahu­ tamata teda loodusest ja ­etnograafilisest objektist.

Pärast filmimise lõpetamist järgneb valusaim osa, mida raamat autor nimetab rätse­ patööks. Siin põrkuvad soome­ poolsete kaastööliste soovid ja nõuded ning nõukogude järele­ andmatu bürokraatia, mis kõigepealt nõuab filmi lühen­ damist. Võitlus tähtaegadega – Moskva keelab kategooriliselt soomekeelse versiooni esitamist

Laulu saab Eesti keeles kuulata ja vaadata: h t t p s : / / w w w. y o u t u b e . c o m / watch?v=DDcJLCSPIIE

(Järgneb lk. 9)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1103 1

2

3

4

5

12

13

15

16

18

6

30

31

39

11

27

28

29

42

43

44

32

34 36

10

22 26

33

9

20

25

35

37

38

40

41

45

46

47

48

49

50

51

52

53

PAREMALE:

1. Kääne.

5. Vana naine.

8. Juga.

12. Naisenimi.

13. Isiklik.

14. Samoa pealinn.

15. Aserbaidžaanlane.

16. Ontario peaminister (ees- ja perek. nimi).

18. Rikas teaduse, kirjanduse ja kunsti toetaja.

20. Küla Poolas.

21. _____ Marino.

22. Rõivaeseme detail.

23. Maitseaine.

26. Terava otsaga kepp v. pulk.

27. ______aad, rändrahva liige.

30. Kääne.

31. Päevitus (ingl.k.).

32. La_____, teat. pallimäng.

33. Landscape Management Network.

34. Riik Kagu-Aasias.

35. Euroopa Parlamendi liige Eestist (perek. nimi + eesn. täht).

36. Kuiv puukäsn.

38. Tuulepuhang.

39. Mahanülitud peanahk.

41. Loom.

45. Tööpäev.

47. Suurjärvistu järv.

48. Suurim arter (tagurpidi).

49. E_____, mitte taha.

50. (Talu)hoone, peam. elumaja.

51. ,,Ilma“ pr. k.

52. Tasmaania maatähis.

53. Akadeemilised Kanada Eesti Naised.

ALLA:

1. Soome-ugri rahva liige, laplane.

2. T_____, Eesti börsi varasem nimetus.

3. Töö.

4. ______i, Euroopa pealinn.

5. Paradiisiaed.

6. Raud (ingl.k.).

7. Kreeka tähestiku täht.

8. Juudi päritolu saksakeelne kirjanik (1883–1924).

9. Oponeerijaid, vastuväitjaid.

10. Vilkuv sära.

11. _____ett, sõja- v merekooli õppur.

17. Tuntud eesti karikaturisti Vello Agori (1894–1944) kunstnikunimi.

19. Kõrv (ingl.k.).

22. Jõgi Siberis.

23. _____ka, teat. tants.

24. Pidevalt muutuv atmosfääri olek.

25. USA Kaitseminis­ teeriumi peahoone.

26. Sama, mis 26. par.

28. Väljas, välja (ingl.k.).

29. Lehma tervitus.

31. Temal.

32. Loe palvet.

34. Toronto Eesti Püssija Püstoliklubi.

35. Teat. pirukas (ingl.k.).

37. Teisiti, teise nimega.

38. Metsloom.

39. Volang (kõnek.).

40. Kingston Road Runners Association.

41. Kreeka tähestiku täht.

42. Teat. kange alkohol.

43. Väike oja.

44. Olevikuvorm sõnast ,,tegema“.

46. Väga vana mees.

KANADA UUDISED

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Naljanurk Ema tuleb lapsele laste­ aeda järele ja näeb, et lapsed on kõik liivakastis, telefonid käes. Kasvataja aga tukub eemal pingil. ,,Miks te laste järele ei vaata, nad jooksevad teil ju minema, kurjustab ema. ,,Ei jookse nad kuhugi,“ on kasvataja rahulik, ,,wifi on ainult liivakasti ulatu­ ses.“

T

Paremale: 1. Taas, 5. Jah, 8. Taim,

17

19

24

8

S

Ristsõna nr. 1102 LAHENDUS

14

21 23

7

I

TORONTO. Linn palub elanikel aidata valida, milline puu võiks ametlikult esindada linna – eelmisel nädalal avati online hääletamisvõimalus, mis kestab 10. maini. Valikus on neli puud: kask, vaher, tamm ja mänd.

Puu, mis võidab hääletusel, saab osaks linna ametlikust sümbolist. (Lüh. CP24) ONTARIO. Provintsivalitsus teatas, et investeerib $1 miljardi koduhoolduse laiendamiseks, mis aitab seenioridel ja haigus­ test paranevatel patsientidel jääda oma koju ja saada seal vajalikku hooldust, vältimaks mittevajalikku haiglas või hooldekodus viibimist patsien­ dile ning leevendamaks samas haiglakoormust.

12. Agaa, 13. Ava, 14. Ilma, 15. Pu­­ ma, 16. Literaat, 18. Raas, 20. Karla (kalendrisaba), 21. Rakmed, 24.

Arak, 25. Avaar, 26. Kae, 27. All, 30. Pars, 31. TIR, 32. Erie, 33. SRU, 34. Paa, 35. Triip, 36. Star, 38. Niiske, 39. Eesel, 41. East, 42. Sterling, 44.

Rase, 48. Salv, 49. Ini(tsiaal), 50. Evil, 51. Olle, 52. LED, 53. Aare.

Alla: 1. Tap(a), 2. Agu, 3. Aam, 4.

Saarmas, 5. Jalad, 6. Avis, 7. Hat, 8.

Tiraa(d), 9. Alar Karis, 10. Imal, 11.

Mata (Hari), 17. EKRE, 19. Aer, 21.

Raps, 22. Avar, 23. Karussell, 24. Aar, 26. KIA, 28. Liik, 29. Lepe, 31. Tar, 32.

Eritrea, 34. Pall, 35. Tis(kre), 37.

Terve, 38. Nagid, 39. ESSO, 40.

Etal(on), 41. Enne, 43. Iil, 45. Ava, 46.

Sir, 47. Ele(egia).

Nädala retsept

Loaded Avocado Toast with Crispy Shallots and Herbs Chef Paul Lillakas Hands on time: 30 minutes Total Time: 30 minutes Serves: 4 Ingredients: Toast: 2 cups thinly sliced shallots canola oil for frying 4 slices dark rye bread 1 garlic clove 2 ripe avocados sea salt Hemp hearts Sesame seeds Dill sprigs Torn parsley Freshly cracked black pepper Sprouts (such as radish, kale or arugula)

7

KARLA KALENDRISABA

Üks paigake Kulla sõbrad, ärgen’d akake kohe linna peal lõksutama, et Karla mõttemaailm on pankroti veere peal. Et pole tal enam millestki muust kirjutada kui sellest, et sai oma katkistele pükstele veel ühe paigakese peale õmmeldud. Minu sääre­ varjud ja kintsukatted on ju auklikud küll, aga augu kõrvalt on jälle terve, mis ma neist ikke paikan. Mina kõnelen täna tõsisematest asjadest, egas inime saa iga päev lora ajada.

Vata see kalender vai tähtraamat, mille sabaots ikke veel vahel minu pihku putub, on jälle tiiru undiratast visand ja toond meie pilgu ette selle paigakese, kus on varjul truudus, arm ja õnn. See paigake on niisama vana kui inimeste sugu ültse, aga pühaks kuulutati ta meie maal täpselt sada aastat tagasi. Esiotsa peeti niisama kõnesi ja aktusi, siis akati kooli­lapsi õhutama, et toogu emale metsast kevadisi lille­ õisi. No ja siis tuli ettevõtlikele inimestele kah pähe, et sel päeval saab kulda kaevata. Akati kaartisi maailma, emadele innalisi kingitusi soovitama, lillepoed läksid üksteise võidu õitsele. Nii nigu see pisnessi värk igal rindel käib.

Ega sest tegelikult kedagi äda ei ole. Ärimehed tahvad kah elada, las nad laiutavad pealegi. Kõik need kaardid ja kingid võivad olla, aga see üks paigake peab olema ja jää­ ma, sellel ei tohi lasta laadaplatsil kaduma minna. Ema süda on kõikse avaram paik terves ilmas, see mahutab nii palju puhast ja omakasupüidmatut armastust, et seda ei saa ühegi arssinaga mõeta ega margapuuga kaaluda. Antke an­ deks, aga mina oma matsiaruga seda kulduursemalt välja ütelda ei mõista.

Aga sel aastal viskab saatus sisse ühe valusa viguri.

Emade austamise päev on sattund kardetavalt lähedale ühele teisele tähtpäevale, mida praegane Vene keiser tahab iga inna eest tähistada ästi suurte tapatalgudega Krainamaal. Nisuke on tema austamise viis. Nigu poleks seal murtud südame ja märgade silmadega emasid juba kül­ lalt. Ei oska arvata, mida ta enda ema süda tunneks, kui teaks, misukese mõrtsuka ta on sünnitand. Tema ise vist küll nende oma rahva emade peale ei mõtle, kes ei teagi, et tema pojake on tapatööle saadetud. Kust ta võibki teada, kui poeg ise kah ei tea; arvab, et läheb Valge-Vene piirile utsinat tegema.

Minu ema saatis mind kah omal ajal sõtta. Ta teadis, miks ma lähen ja ta süda valutas küll, kuid lasi mul minna.

Aga et ma sest sõjamöllust eluga välja tulin, seda ta iial teada ei saand, ta süda jäigi valutama. Ja sellepärast olen mina valutand oma südant kõik need pikad aastad. Ja soovi­tan kõigile, kel veel emad olemas, et tehke täna tema südamele rõemu. Veel parem, kui teete iga päev. Kel pole, see austagu tema mälestust. Kunagi ei või teada, kuna su ingel kitsas akkab, ja siis on ea teada, et veel üks paik sul üle jääb... See paigake on alati truu ja kindel, avitab sind veel aua tagant kah.

KARGU KARLA

Optional Toppings: Smoked Salmon (under avoca­ do) Crispy Bacon or Prosciutto Sunny-side up egg In deep frying pan or pot over medium high, heat 1 1/2 inchs of canola oil to 325F. Add sliced shallots and cook, stirring occasionally, until golden in ­colour, about 10 minutes. (Tip: shallots will turn from golden brown to burnt easily – keep a close eye.) Transfer to paper towel-lined sheet pan to drain.

Sprinkle with sea salt. Let cool completely.

Toast rye bread and imme­ diately rub lightly with garlic clove. Top each slice with sliced avocado, sprinkle with salt, hemp hearts, sesame seeds and torn herbs. Top with freshly cracked black pepper, fried shallots and sprouts.

Loe Eesti Elu internetis —

Kanada saab oma Eurovisiooni Kanada loob enda variandi Eurovisooni lauluvõistlusest, kus hakkavad omavahel võist­ lema riigi erinevad provintsid.

Eurovisooni tegevjuhil Mar­ tin Österdahlil on hea meel tutvustada Kanadat kui Euro­ ­ visiooni lauluvõistluse uut koos­ tööpartnerit, vahendas eurovi­ sion.tv. ,,Armastus muusika vastu on universaalne ning muusika eri­ nevate žanrite ja stiilide tähista­ mine ületab piire, ühendades

inimesi viisil, mida ükski teine kunstiliik ei suuda. Meil on hea meel, et oleme leidnud parimad koostööpartnerid, et pakkuda uutele fännidele selle rõõmsa fenomeni teist versiooni ja jaga­ da lauluvõistlust Kanada rahva­ ga,“ rääkis Österdahl. ,,Meil on suur au teha koostööd Eurovisiooni mees­ konnaga, et näidata tohutut muusikalist talenti, mida meie rahva seas leidub,“ kommen­ teeris Insight Productionsi saatejuht Lindsay Cox. Kanada Eurovisioon leiab aset 2023. aastal. (ERR/EE)

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

www.eestielu.ca

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

8

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

Nr. 18

Pitsa ja kunst: Kärt Ojavee loeng Hamiltonis

Ontarios algas provintsivalimiste kampaania

Hamiltonis 25. aprillil toimu­ nud loengu kutse pealkiri oli tõesti ,,Pizza and Art“. Cotton Factory saali saabudes ootas mõnus tööpäevalõpu snäkiaeg, kus sai pitsat, veini ja siidrit mekkida, nautides eksponeeritud tekstiilikunsti. Tekstiilid olid Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki koostööna valmistatud proovitükid tulevase KES­ KUSe installatsioonile.

ONTARIO. Teisipäeval kohtus peaminister Doug Ford leitnant-kuberner Elizabeth Dowdeswell’iga ning palus tal laiali saata Ontario provintsiparlament. Dowdeswell akt­ sep­ teeris seda ettepanekut ning nimetas ametlikult valimiste kuupäevaks 2. juuni.

Kolmapäeval sai ametlikult alguse provintsivalimiste kam­ paania: Progressiivsete Konser­ vatiivide Partei juht Doug Ford tegi oma esimese kampaania­ peatuse Bramptonis; Liberaalide partei juht Steven Del Duca Torontos Etobicoke’s; Uus­ demok­raatide partei juht Andrea Horwath Mississaugas; Rohe­ liste partei juht Mike Schreiner Torontos.

Praeguste küsitluste kohaselt on juhtival kohal konservatiivid, teisel kohal liberaalid ja kol­ mandal uusdemokraadid.

29 päeva kestva kampaania käigus on partei juhtidel ja kan­ didaatidel aega tutvustada vali­ jatele oma platvorme ja ideid.

Avasõnas meenutas Cotton Factory omanik Rob Zeidler, kuidas ta Riias kuuendat rah­ vusvahelist tekstiili ja fiiber­ kunsti triennaali näitust ,,Iden­ tity“ külastades esmalt Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki koostööd nägi. Nagu arvata võis, oli ta sügavalt mõjutanud.

Varem toimunud loengul Torontos Artscape Daniels Launchpad’is (EE #16, 2022, lk 10) esinesid nii Ojavee kui Ulfsak. Kuna Johanna Ulfsak oli varem koju sõitnud, oli Hamiltoni loeng peamiselt Kärt Ojavee kunstile suunatud.

Cotton Factory’is tegutsevad kunstnikud, külalised kohalikust eesti ühiskonnast ja teised hu­ vilised (nende seas Tor Lukasik Foss ja Tyler Tekatch, Tallinnas resideerunud kohalikud Kanada kunstnikud) jälgisid süvenenult Kärt Ojavee loengut. Ta andis ülevaate haridusest Eesti Kuns­ tiakadeemias (MA, 2004, teks­ tiilidisaini osakond; kunsti ja disaini eriala PhD, 2013, ­ ,,Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays“), kus ta on alates 2014. aastast vanemteadur.

Kärt kõneles nii uurimistööst

interaktiivsete tekstiilide alal kui ka näitustest ja tegevusest muusika, lavakujunduse ja kos­ tüümidisainis, kasutades slaide oma jutu illustreerimi­ seks. Ta tõi temale tähtsaid teemasid esile, nende seas side uue ­ tehnoloogia ja traditsioonilise ­ käsitöö vahel, uute materjalide loomine, tulevikuvõimalused, sümbioos keskkonnaga.

Loeng lõppes Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki Cotton Factory residentuuri põhjuse kirjelduse­ ga. See on muidugi hiigel in­ teraktiivkanga installatsioon KESKUSele. Residentuur, mis toimus KESKUSega seotud Estonian Arts Centre’i ja Hamil­ t oni Cotton Factory ühisalgatusena Hamilton Arts Council European Artist Exchange 2022 raames, sidus uut tehnoloogiat (Torontos asuv TC-2 elektrooniline kangaku­ dumismasin) traditsioonilisega (Hamiltonis asuvad kangastel­ jed). Publik sai teada Ojavee ja Ulfsaki 2016. a. ühisnäitusest Tallinnas nimega ,,Live Streams“, kus elektroonikaga ühendatud käsitsi valmistatud kangas reageeris reaalajas il­ mastikutingimustega Tallinna lahel valgusmängudega. Midagi sarnast on oodatud KESKUSele.

Kärt Ojavee (keskel) tutvustab uudse kanga kontseptsiooni.

(Lüh. CBC, CTVNews)

Eesti Jazziauhinnad 2022 Eesti Jazzliit ja festival Jazzkaar andsid 26. aprillil välja Eesti olulisimad jazzi­ valdkonna tunnustused viies kategoorias.

Aasta Jazzmuusik 2022 auhinna pälvis eesti esimene ­ doktorikraadiga jazz-muusik, rahvusvahelist karjääri tegev pianist ning helilooja Kirke ­ Karja; noore jazzi-talendi pree­ mia pälvis tugevate jazz’i-mõju­ tustega kunstpopi grupi Alfa Collective ning indie jazzi duo TamTam liige Anett Tamm; Aasta Jazzihelilooja 2022 on kontrabassist ning helilooja Peedu Kass, kes on kompo­ neerinud muusikat orkestritele, bigbändile ja ansamblitele; Jazziedendaja 2022 tiitliga pär­ jati Klassikaraadio. Aasta Jazzansambel 2022 tiitel anti põhjamaise helivärvinguga kooslusele Sooäär/Yaralyan/ Ounaskari, kelle albumid on pälvinud palju rahvusvahelist tähelepanu. (ERR/EE)

Kuulajatel oli ka võimalus Kärtile küsimusi esitada. Huvi­ tavalt oli suur osa nendest kes­ konnaga seotud. Sooviti rohkem teada eksperimentidest vetika­ tega uute materjalide loomisel, näiteks sünteetilisele plastikule sarnast kilet. Ka paluti põhjali­ kumat seletust ASHTRADE näitusest/projektist kirde-Eesti põlevkivi kaevandamise jääki­ dest, kus varem ohtlikuks peetud tuhamägesid uudsete süsinik­ neutraalsete tehnoloogiate kaudu n.õ. uute silmadega vaada­takse.

[Rohkem nende teemade kohta soovitan: https://studioaine.com/ index.html ja https://www.muu­ rileht.ee/tulevikus-kannameseenenahast-mantleid­-intervjuustuudioga-aine/ MK] Kunstnikuga sai pärast loen­ gut isiklikult juttu ajada ja ­kangakudumeid imetleda. Jäime suure huviga KESKUSe instal­ latsiooni ootama!

Kärt Ojavee loengut pidamas.

Tekst ja fotod MERIKE KOGER

Türkmenistan karmistas piiranguid naiste välimusele

nitada enda külge kunstküüsi või -ripsmeid. Samuti ei lubata naistele kosmeetilisi operat­ sioone, nagu rindade kohenda­ mine, huultesse täitesüstide või kulmudele püsimeigi tegemine, mis on selle riigi noorte naiste seas väga populaarne, märgib RFE/RL. Riigi pealinna Ašgabati täna­ vatel ja asutustes on politsei kinni võtnud kunstripsmeid või -küüsi kandvad naised ja nad jaoskonda viinud. Väidetavalt olevat neilt nõutud kaunistuste eemaldamist ja määratud umbes 140-dollarine trahv, mis on pool türkmeenide keskmisest palgast.

Samuti keelavad Türkmenis­ tani võimud nüüd autojuhtidel vedada naisi, kes ei ole nende

Maailma üheks kõige autoritaarsemaks riigiks peetava Türkmenistani juhtkond on asunud piirama naiste võimalusi oma välimust kunstlike vahendite abil parandada, kehtestades sarnased piirangud nagu islamiliikumine Taliban Afganistanis, kirjutas Raadio Vabaduse (RFE/RL) veebiväljaanne.

Uudises, mida vahendas ERRi portaal, teatatakse, et türkmeenlannadel ei lubata enam kanda liibuvaid riideid, värvida oma juukseid või kin­

Näide kangast.

hõimlased, lisaks keelatakse ka naistel istumine juhi kõrval eesistmel. Ametlikult ei ole ­ keelatud naistel autot juhtida, kuid on märgatud selle takista­ mist kaudsete meetmetega.

Piirangud on kehtestatud pärast seda, kui riigi uueks presidendiks sai pärast 12. märtsil peetud pseudovalimisi senise riigipea Gurbangulõ Berdõmuhhamedovi poeg Ser­ dar, märgib Raadio Vabadus.

(ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

KANADA UUDISED

ONTARIO. Juunis toimuvad provintsivalimised, mis on esi­ mesed COVID-19 pandeemia jooksul. Elections Ontario sõnul jälgitakse valimispunktides kõi­ ki vajalikke tervisereegleid, et valijad saaksid turvaliselt tulla kohale ja anda oma hääle.

Eelhääletamiseks on seekord 10 päeva, et need, kes soovivad hääletada siis, kui on vähem rahvast, saaksid seda teha.

Olemas on ka posti teel hääle­ tamise võimalus. Infot leiab Election Canada veebilehelt.

(Lüh. CP24)

Peedu Kass esinemas Tartu College’is Torontos.

Foto: EE

Nr. 18

märkmik Tiiru suur haare Tähelepanelik liikuja märkab ka tuttava raja ääres üllatusi.

Vähemkäidud tiir annab aga avastusrohkusega tiivad – võiks öelda, et tiiru tiivad.

Eriti kui on kevad, liiguvad veed ning pea kohal rändlindude parved. (Tiir on pikkade kitsaste tiibade, harkis saba ja lühikeste jalgadega väike veelind, ingl. tern, ladina Sterna).

Suurel reedel tegime kolme põlvega, laps, ämm ja mina, väikese autotiiru. Tiir algas Kohtla-Järvelt, kus ämm talvi­ tub ja suundus lõunasse Peipsi põhjaranniku poole. Ega siis nii­ sama, sihiks oli ikkagi kal­ mistu Mäetagusel – nagu igal kevadel. Ätt ja Mamma omal ajal enam ei seigelnud. Oli siht­ punkt, kus oli vaja midagi ära teha ja vahepeatusi ei tehtud.

Kahtlustan, et isegi kiusatust ei tekkinud. Aga võib-olla siiski – kui oli marja- või seeneaeg...

Siinkandis käisid nad kunagi tõepoolest näiteks jõhvikal, aga seegi oli kindla eesmärgiga ­tegevus, mitte uitamine uitamise pärast.

Enamik meist siiski teab, mis tunne on autoaknast näha miskit huvitavat, mis kutsub lähemale uurima. Kas on aga viitsimist või aega, et peatuda, on teine asi.

Mamma pisukeseks ehma­ tuseks pöörasime natuke enam kui poole tee peal tuntud trajek­ toorilt paremale. Varasemast luurest selgus, et siin võib veel pulbitseda ,,nõiakaev“. Kõige tuntum selline on Tuhala nõia­ kaev Harjumaal – ajutine tõu­ suallikas Tuhala karstiala (karst

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

Linnutee…

(Algus lk. 6)

Riina Kindlam

ka saksa ning inglise keeles) läbival maa-alusel jõel. Ida-Viru Ratva külas on suurvee ajal taoline pulbitsemiseni inimese ja looduse koostöö. Pigem võiks öelda, et maa sees oleva kahe 40 meetri pikkuse toru eesmärgiks on korrastada nüüd­ seks suletud Viru põlevkivikae­ vanduse poolt ära rikutud loo­ duslikku tasakaalu. Puuraugud võimaldavad vanadesse kaevan­ duskäikudesse kogunenud veel maapinnale tõusta. Nende puudumisel uputaks liigvesi kevaditi kohalikke põlde ja metsi. Nüüd suundub vesi ­ Põllualuse kraavist Ratva ojja.

Teine taoline, lausa kolme veesambaga, kevadime on Rat­ vast kirdes Kose külas.

Sealsetest Sanniku toruallikatest tõuseb liigvesi suletud Ahtme kaevandusest Sannik-ojasse, ning need vohasid alles nädala eest.

Suurel reedel ei peaks tööd tegema. Rohigi ei kasva. Ei kasvanud tõesti – ümbritsevad põllud olid veel lume all.

Tegemist oli siiski ainsa päeva­ ga, kui saime Mammat aidata tema äia ja ämma pere haua­ platsi koristamisel. Seegi oli kadunute austamine mõtlikul ­ päeval. Üritasime väga vaikselt riisuda.

Tavaliselt liigume Mäetaguse kalmistul alatasa 90-kraadiliselt: väravast sisse, kabelist mööda ja raja lõpus paremale. Ning sama teed pidi tagasi. Viimasel lehtede vedamise tiirul põikasin aga rajalt kõrvale elupuude var­ ju ja märkasin ennenägematut: suur kivitahukas ja lage plats ümbritsetud kõrge sepisaiaga.

Vaist ütles, et tegu on kindlasti balti-saksa mõisaperega. Sise­ nesin raudvärava kaudu ja taju­ sin, et miski on ebatavaline.

Kivil on mõõka kujutav emb­ leem ning kirjas: „Isamaa eest on jätnud oma elu Balti ­pataljoni kaasvõitlejad“, millele

Vaesus Eestis püsib samal tasemel

Uskumatu avastus tuttaval Mäe­ taguse kalmistul – Vabadussõjas hukkunud üheksa Balti pataljoni võitleja matmispaik ja 1936. a. avatud mälestussammas on üks väheseid Vabadussõja mäles­ tusmärke, mis elas üle kommu­ nistliku hävituskampaania. Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) oli 1918 – 1920 Eesti sõjaväkke kuulunud, peamiselt baltisakslastest koos­ nenud väeosa, mis osales Vaba­ dussõjas. Siit on Narva jõeni ehk vene piirini linnulennult umbes 38 km.

Foto: Riina Kindlam

9

Statistikaameti andmetel vä­­ henes võrreldes 2019. aastaga nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendi­ punkti võrra.

2020. aastal elas absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vae­ suses 20,6% Eesti elanikkon­ nast.

Statistikaameti juhtivanalüü­ tiku Anet Müürsoo sõnul näitab absoluutne vaesus, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. „Absoluutses vaesuses elas möödunud aastal ligi 28 700 inimest, mida on küll mõnevõrra vähem kui sellele eelnenud aastal, kuid ­ arvestades, et nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 220 eurot, võiks see näitaja kindlasti veel langeda,“ ütles Müürsoo.

Suhteline vaesus näitab sisse­ tulekute ebavõrdsust riigis.

Meie silmad nägid esimest korda „nõiakaevu“ töös. Ratva kahe nõia kaev ehk inimeste loodud toruallikas Mäetaguse vallas, nüüdses Alutaguse vallas Ida-Virumaal ajas tänavu suurel reedel võimsalt liigvett maapinnale 2013. aastal suletud Viru põlevkivikaevandusese käikudest. Õhus oli tunda veidike mädamunahaisu, kuna vesi on väga sulfaatiderikas. Märgitud on, et kaevuvett võib juua, ,,aga mitte liiga palju“.

Foto: Riina Kindlam

järgneb 9 valdavalt saksapärast nime, kelle kõigi surma-ajaks on 1919. a. esimene pool. All ääres on tekst „Sie starben im Kampf für die Heimat.“ (Nad surid oma kodumaa eest võidel­ des.) Ja väikselt all vasakus nurgas A. ED. JÜRGENS. „Kas see on taastatud kivi?“ mõtle­ sin. Ei tundunud miskipärast.

Kultuurimälestiste register internetis andis teada: tegu on Vabadussõjas hukkunud Balti pataljoni võitlejate matmispaiga ja mälestussambaga. „Aleks.

Ed. Jürgensi kivitööstuses val­ mistatud mälestussamba ava­ mine toimus 27. septembril 1936. See Mäetaguse kalmistu monument on üks väheseid Vabadussõja mälestusmärke, mis elas üle kommunistliku hävituskampaania.“ Aastatel 1921–1940 püstitati üle Eesti ligi 170 Vabadussõjaga seotud monumenti ning üle 120 mäles­ tustahvli. Seega on tegu suurel reedel avastatud suure imega. „Tartu Balti pataljon ja Rakvere vabatahtlikud, 5. jala­ väepolgu alluvuses tegid Lõuna ja Viru rindel kaasa 1. diviisiga 1918. aasta lõpu taganemisla­

Suhtelises vaesuses elas 2020. aastal ligi 270 800 inimest, kelle leibkonna koosseisu arves­ tav kuu sissetulek oli väiksem kui 631 eurot. „Piltlikult öeldes võib suhte­ lises vaesuses elav inimene küll hästi teenida, aga kuna teistel ümberringi on veel suurem sissetulek, tekib ebavõrdsus. ­ Suhtelise vaesuse osas on samu­ ti märgata kerget langust, aga muutus on siiski minimaalne ja eelmiste aastatega võrreldes püsib näitaja pigem samal tase­ mel,“ kommenteeris Müürsoo.

Võrreldes 2019. aastaga langes suhtelise ja ka absoluutse vaesuse määr vähemalt kolme lapsega paaride ja noorte (18–24-aastaste) hulgas, tõusis aga üksikvanemate seas. Suurim oli suhteline vaesus üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanuse­ grupis.

Kõige suurem oli suhtelise vaesuse määr Ida-Viru (31,4%), Võru (30%) ja Valga (29,3%) maakonnas. Kõige madalam Harju (16,5%), Tartu (18,8%) ja Lääne-Viru (19,5%) maakonnas.

enne venekeelset. Lugu Tveri karjalastest peabki paljude sügavaks meelehärmiks välja jääma.

Nagu öeldud, on raamatus vähemalt sama palju vaatamiskui lugemisväärset. Fotomater­ jali on mitmest kaamerast, pea­ miselt siiski autori enda ja Rein Marani omadest. Viimatimainitu fotoreportaaž ongi paigutatud trumpässana raamatu lõppu.

Raamatuga tutvumine tohiks ärgitada ka vaatama pooleldi unustusse jäänud filmi. You­ Tube’i vahendusel on nähtaval nii eesti- kui ingliskeelse teksti­ ga versioon. Eestikeelset teksti loeb näitleja Mikk Mikiver.

EERIK PURJE

hingud. 1919. aasta jaanuari al­ gul peatati koos ülejäänud Eesti väega Punaarmee edasitung ja asuti vastupealetungile. 1919. aasta jaanuari lõpust aprilli alguseni oli Balti pataljon ­ Narva jõe ja Peipsi järve äärses kaitselõigus (ehk seal, kus nad nüüd puhkavad – RK) ning aprilli algusest mai keskpaigani Narva jõe idakaldal.“ (Vikipee­ dia)

Avatud uste päeval Riigikogus

Mäetagusel ühise mälestus­ kivi ees puhkavad: Hans Brasche (18), Georg Raczeborinsky (24), Sigurd Frandsen (27), Friedrich Baron Schoultz von Ascheraden (23), Rolf Baron UngernSternberg (20), Wolfgang von Lingen (23), Friedrich Beck (26), Johannes Mõttus (20) ning Wolfgang Schlau (28). Lisa­ luge­­m ist www.virumaa.ee/ ve-parunid-vabadussojas/

Riigikogu lahtiste uste päev algas Tallinna trompetiansambli tervituskontserdiga Toompea lossi rõdult. Lossi hoovis tervi­ tas külalisi riigikogu esimees Jüri Ratas.

Järgmine Balti Pataljon, Baltic Battalion, BALTBAT ehk Balti rahuvalvepataljon oli kolme Balti riigi ühine rahu­ valveüksus, mis asutati aastal 1994 eesmärgiga suurendada Balti riikide kaitsejõudude koostalitlusvõimet NATO raa­ mes. RIINA KINDLAM, Tallinn

Absoluutse vaesuse määr oli kõrgeim Lõuna-Eestis (2,5%) ja madalaim Lääne-Eestis (1,4%).

Ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale mit­ meid ühiskonnas levinud hüve­ sid lubada, oli 2021. aastal veidi vähem kui eelnevatel aastatel ehk 4,9% Eesti elanikkonnast.

Kõige rohkem tajuvad ilmajäe­ tust 65-aastased ja vanemad elanikud (7,8%), kõige vähem aga 18–24-aastased (2,5%).

Aastaga oli kõige rohkem vähe­ nenud just ilmajäetust kogevate laste ja noorte hulk. (D/EE)

Riigikogu tähistas 23. aprillil oma 103. sünnipäeva traditsioonilise lahtiste uste päevaga, mis toimus seekord koos rahvusraamatukogu ja Tallin­ na keskraamatukoguga. Oma tegevusi tutvustas külalistele kaitseliit.

Päeva jooksul toimusid Toompea lossis ekskursioonid, fraktsioonides sai kohtuda saa­ dikutega ja oli võimalus külastada Pika Hermanni torni.

Riigikogu liikmetest viisid eks­ kursioone läbi Jaak Juske, Raimond Kaljulaid, Eduard Odinets ja Anti Poolamets.

Kohvikus arutlesid elanik­ konnakaitse teemal riigikogu liikmed Heiki Hepner, Raimond Kaljulaid, Henn Põlluaas, Mati Raidma ja Marko Šorin.

Konverentsisaalis toimus rii­ gikogu ja koolide võistkondade vaheline traditsiooniline mälu­ mäng. Riigikogu võistkon­ dadesse kuulusid parlamendi­ liikmed Jaak Juske, Andrei Korobeinik, Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets ja Urmas Reinsalu.

Kokku külastas päeva jook­ sul riigikogu 4000 inimest.

Huvilisi oli ka välisriikidest, näiteks Ukrainast, Soomest, Sak­­samaalt, Prantsusmaalt, Itaa­ liast, Hispaaniast, Suurbritan­ niast, Kanadast, Brasiiliast, Indiast ja Taist. (ERR/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Riigikogu esimees Jüri Ratas.

Foto: Ülo Isberg

10

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

Nr. 18

The new face of VEMU: A conversation with Velvet’s Kristian Kirsfeldt English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Both Russian fighting and spying prowess under evaluation Most Western experts agree that the vaunted Russian military might has exposed its true self – an incompetent colossus, whose slow battlefield advances can only be gained through massive destruction of residential areas and the deliberately brutal targeting of non-combatant civilians.

However, the skill of its foreign intelligence efforts and ­ effectiveness of its disinforma­ tion campaign have yet to be determined after the Russian invasion of Ukraine. It was ­ ­obvious that they seriously un­ derestimated the determination and bravery of Ukrainians. It was a serious miscalculation that led to the dismissal of some intelligence chiefs.

It’s now known that Putin’s advisers have also misled him on the ongoing performance of their military in Ukraine. For some time his intelligence chiefs were simply afraid of telling him the truth.

Russia is now concentrating intelligence operations else­ where as an unforeseen result of the war. In Finland, Russia is expected to quickly reinvigorate its clandestine activities, bring­ ing it up to Cold War highs, according to the nation’s ­ ­security and intelligence agency SUPO. It’s stated that Mos­cow’s influence and intelligence operations are currently the ­ primary threats to Finland’s ­ ­national security.

The main reason for this in­ tensification of Russian covert activity in Finland? To polarize public debate about NATO membership for Finland. Obser­ vers, at the moment, predict that Finland will opt to join.

Finland has already decided to abandon a joint Russia-Finland project in building a nuclear power plant in Finland.

SUPO has advised that the government must provide public forums for a free and candid debate on the NATO question, without fear of influence and interference from foreign actors.

The success with which Russia can shape public and govern­ mental opinion on the matter will also be a test about the effectiveness of Russia’s dis­ ­ information capability in the West.

A special kind of Russian

covert activity in Estonia has been recently exposed. Even though the use of the Facebook platform has been banned in Russia, its use abroad has in­ creased substantially. Russianrun Facebook accounts were busy spreading confusion during the pandemic, when people relied more on social ­ media and were susceptible to easy and false explanations about vaccines, masks etc., po­ sitions that were unchallenged.

(EKRE in Estonia fell for it hook, line and sinker.)

According to the Estonian Security Police, “echo cham­ bers” are generated, that draw people into a falsified info en­ vironment keeping truth un­ reachable. Russian “news” generators have become very ­ proficient at encouraging politi­ cal polarization within Estonia by promoting extremist and hateful views, meant to augment social conflict.

Propastop, a Kaitseliit unit of specialists in propaganda analysis and exposure have ­ identified 17 Facebook groups, with a significant number of Estonian subscribers. Blatant misinformation and hateful messages are shared, all intend­ ed to support the invasion of Ukraine.

Initially these groups ap­ peared to be constructive and have a friendly tone with convincing monikers such as ­ “Tallinners” or “Our Estonia”.

In some cases the administra­ tors remain inactive. In others, the administrators deliberately share abundant misinformation and hate content, aimed foremost at Ukrainians, and especially at those refugees arriving in Estonia.

It’s obvious that the Russian embassy in Estonia is also a ­vital tool for Russian propagan­ da. Thoroughly documented by international investigators in Ukraine has been the invidious use of sexual violence against women and children as a weapon of war by the Russian forces.

Grabbing international atten­ tion, Estonian women protested in front of their embassy in Tallinn, with their head covered, their hands bound behind their backs, their underwear smeared with fake blood.

The embassy, in a Tweet and a posting in Facebook responded

Welcome to a new series of interviews introducing the faces behind VEMU’s (Estonian Museum Canada) rebranding process and those who have helped contribute to it! In this first interview, we spoke with creative director Kristian Kirsfeldt of renowned Estonian design agency Velvet, who along with co-worker Nele Volbrück and their team created VEMU’s new striking visual identity. Read on to find out more about the stories behind the museum’s new brand and to hear more about Kristian him­ self!

VEMU: What was the ex­ perience like of creating a brand for an organization that is not local to you, literally across the world? What was it like try­ ing to gauge the sense of com­ munity and all that comes along with it without being able to be on the spot and experience it?

Kristian Kirsfeldt (KK): There are two different parts that factor into not being local; first is the physical distance that is quite easily overcome nowa­ days since we’re used to Zoom meetings and working remotely.

The second aspect is the cultural difference or cultural distance.

There is a distance between Estonians in the home country

dismissably stating that “this is what the faces of local Russophobes look like”. The concept of Russophobia as a Western syndrome, did not have wide usage until the regretfully inadequate response of Western governments to the Russian assault on Ukraine’s east and ­ the annexation of Crimea, both in 2014. Now it’s the usual Pavlovian response of the Kremlin to any criticism of the Russian government.

The Kremlin narratives that have endured during the Russian invasion of Ukraine have included allegations of the US operating a biochemical laboratory in Ukraine with the ­ goal of producing biological weapons. It harkened back to a Russian-created conspiracy ­theory that the US had a similar establishment in China that resulted in the Covid-19 ­ ­pandemic.

Fox News’ Tucker Carlson, an ardent Trumpite, has pushed this Kremlin-generated story with willful ignorance. Russia has recognized this and has ­instructed its propaganda cadre to take full advantage. In an internal 12-page memo to ­ Russian participants: “It is ­essential to use as much as pos­ sible fragments of broadcasts of the Fox News host Tucker Carlson, who sharply criticizes of the US [and] NATO, their negative role in unleashing the conflict in Ukraine, [and] the defiantly provocative behaviour from the leadership of the

and abroad but at the same time, there are also a lot of ­similarities because we do share the same culture, the same language, etc. I think that’s ­ even more-so true of Estonians and Canadians since we have a lot in common. I think talking about [cultural differences] openly and just spending physi­ cal time with people, although it’s “virtual”, and being able to see these people involved; that’s something that really helps close the distance. In the end, I don’t think [the distance] was that big of an issue but we did have a few revelations along the way; it was really interesting to see the “Estonian-ness” in Esto­ nians who live abroad. There are some interesting aspects which we really didn’t expect beforehand and I really got to see the experience of being an Estonian from a slightly dif­ ferent angle.

VEMU: What differences and possible challenges arise in creating a brand for an Estonian company and for one that is ­external to Estonia?

KK: The physical and cul­ tural distance as well as dif­

Western countries and NATO towards the Russian Federation and towards President Putin personally.”

Carlson makes no qualms about stating that Russia is only defending its interests and ­security.

In addition to the bio-chemi­ cal allegations, the Kremlin claimed to have taken control of the Chernobyl nuclear reactors to prevent Ukraine from de­ veloping nuclear weaponry.

International investigators have totally discredited these accusa­ tions.

One of the most bizarre sce­ narios that Russian propagan­ dists have created has food ­being used as a Western weapon against Ukraine. Thus, the UK’s removal of all tariffs from Ukrainian imports, followed by a similar European Union deci­ sion, followed by Germany’s assurances to Ukraine that its grain imports will definitely be bought worldwide – all of this was meant by Western govern­ ments to be economic support for Ukraine. But Russia insisted that it was the West’s deliberate intention to deplete Ukraine of food, causing inevitable starva­ tion. Russian propaganda stated that “it seems that collective Europe will repeat the Ukrai­ nian famine organized by Poland in the 1930’s”. (sic.)

That Russian assessment be­ trays how desperate their story spinners are in finding wild nar­ ratives. Some would be outright laughable if Ukrainians were

ferences are certainly the two biggest aspects. As soon as you start to understand the “other side,” so to speak, those distan­ ces and difficulties are relatively easily overcome. [Velvet] is in­ volved with quite a few brands for international clients and I think sometimes it’s much more difficult to do a brand for a Latvian or Lithuanian company than for a Canadian or US one.

A few weeks into the process, there weren’t any noticeable differences anymore; as I said, sometimes it’s harder to do business with locals than com­ panies abroad because within our neighbouring Baltic coun­ tries there can actually be larger cultural differences than expect­ ed.

VEMU: Currently, what has the feedback regarding VEMU’s new image and brand been like?

KK: It has been overall posi­ tive to date, the main au­ (Continued on page 11)

not being slaughtered.

But Russia can also construct an ominous warning for the Baltic States. Alexander Noso­ vich, editor of the analytical online portal RuBaltic.Ru, re­ ­ cently presented the necessity of a mandatory “demilitariza­ tion and denazification for Estonia, Latvia and Lithuania.”

Nosovich said, “In the first place here [the Baltics – ed.] as in the case of Ukraine, the issue of demilitarization remains for Russia. Because the Baltic countries for Russia are not countries, but territories where the American, British and Western Europeans deploy their weapons that can threaten Moscow, St. Petersburg and Kalinigrad.”

Since the collapse of the Soviet Union Russia has accepted a somewhat “semi­­ sovereign” status for the Baltic countries with an emphasis on the recognition of Moscow’s sphere of influence. Now it’s a straight denial of their identities as separate from Russia. It harkens back to Putin’s claim, ­ as he was hatching his plan for the invasion, that Ukraine and Russia are one.

Russian propaganda serves to mislead and deceive. It’s grown more aggressive and been un­ challenged for years, and this has emboldened it to a fullscale invasion of Ukraine. The symptoms of a real Russian threat were there all the time.

We misdiagnosed their serious­ ness.

LAAS LEIVAT

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

11

The record-breaking legacies of Estonian-Canadian masters athletes Vincent Teetsov The sporting world pays a great deal of attention to young athletes. But a love of sports is far, far from over when you’re no longer in your youth. Once you get bitten by the bug of competition and physical activity, that urge will stay with you. Perhaps forever.

World Masters Athletics de­ fines masters (or veteran) ­athletes as “women and men of not less than thirty-five years of age.” For each gender, there are 15 age categories, of five years each, from 35 to 105. Certainly, attending a competition for masters athletes will show you what a lifelong commitment to sports looks like. Though, it’s not just casual exercise. These athletes want to win.

Masters sports encompass everything from boxing to swimming. In the Toronto Estonian community, there have been a few notable examples of record-breaking masters athletes in track and field.

On a Canada-wide level, one of these athletes is Helgi Pedel, who currently holds both indoor and outdoor high jump records

The new face…

(Continued from page 10)

dience so far has been mostly branding connoisseurs and people within the smaller ­ VEMU circle since this is a brand for a museum and the ­actual, physical building has yet to be built. We are doing pre­ liminary work that paves the way to the actual museum and the real life of the brand. I think the feedback and situation can truly be assessed when the ­museum has been around for a while, at which point we can start to fully implement the brand in a bigger perspective. If you take the brand for the Estonian National Museum, which is also done by us, as an example, the amount of things that have to do with branding such as events and branded messages is immense. VEMU brand implementation is just in the beginning stages in com­ parison but we’re working up to being able to assess the recep­ tion of the brand surely and steadily.

VEMU: How did you get into the branding realm and ­everything that it entails?

KK: I used to work in adver­ tising which is basically tactical branding; you do everyday work and create advertising messages to be used in daily life. When I started working in a design agency, I got into much less tactical branding and more strategic branding. By strategic branding I mean creat­ ing the brand, setting up the values, communication tools and goals, and letting other

for the age category of W80 (women between 80 and 84).

Holding at least 15 Canadian masters records, as of Novem­ ber 2021, in events from javelin to indoor triple jump, is Karl Trei. In his life, he dominated the men’s age categories from M75 to M90, steadily breaking records as he got older.

Narrow your record-keeping to just the Province of Ontario, looking at data from as recently as March 2022, and you’ll find even more Estonians. Helgi Pedel makes an appearance again through her exceptional abilities in the long jump, high jump, and triple jump events between the W65 and W80 ­categories. Aleksander Ernesaks holds the M80 record for the 100 metre sprint. Jaan Roos is still the master of long distance in the M45 and M50 categories of the 5,000 metres event. Jüri Daniel threw his way to records in the M95 shot put and discus events. Karl Trei is here again, too, holding 13 provincial records in 100 metres, short ­ hurdles, high jump, long jump, triple jump, and javelin.

Showing the most range in women’s masters athletics among these Estonians is Elga

Meri, who dominated the W70 200 metres, long jump, and discus, the W75 weight throw, ­ as well as javelin events from W65 to W75.

What’s surprising here, is that although Meri enjoyed sports as a spectator, she was not a track and field athlete all along. Not before she left Estonia, nor after she arrived in Canada. For her, it started at age 65, after retiring from her job at Manulife Financial Corporation. It didn’t take long for Meri to be recruited into the Kalev Masters Track Club, coached by Arvo Tiidus.

Her son, Jaan Meri, de­ scribes how the club was “look­ ing for women competitors to help them score points in the Ontario club competition.” After refining her technique, she be­ gan to win events in her local area, within Ontario, across Canada, in the United States, and then at an international level. This encouraged her to ­ strive for more.

Explaining her energetic, sporty demeanour, Jaan recalls how “she was the only grand­ mother I knew who had weights in the basement for training purposes.” When babysitting

p­eople deal with the tactical side. For me, it has been quite a logical and natural progression moving from the detail-oriented side of branding to the one that focuses on the bigger picture.

But some people are satisfied continually dealing with the tactical side of it all which is ­ necessary as well because if you do strategic branding you sometimes become so distanced from the everyday aspects which actually make up the life of a brand. Sometimes you end up needing to find yourself again as well as the brand be­ cause there’s this “ivory tower” syndrome that can set in when you continuously deal with the strategic side of branding.

VEMU: Was it difficult to balance staying true to aspects of “Estonian-ness” such as flag colours, cultural imagery etc. while also being detached enough from that to peak ­interest in non-Estonians?

KK: Yes, I think balancing the amount of “Estonian-ness” was probably the most difficult part of the rebranding process; especially gauging the “Esto­ nian-ness” of Estonians who live abroad and those who live in the home country. [Native Estonians] have a different viewpoint of being Estonian; there are some big differences because we are in Estonia and engulfed in “Estonian-ness,” the Estonian identity doesn’t have to make room for itself. If you are in Canada, that is the dominant national identity and ­ therefore, “Estonian-ness” and ­ Estonian identity must speak more for itself. Creating the

brand in such a way that it is interesting and fresh to native Estonians was important as well because although most of the audience is in Canada, the brand has to work in Estonia as well; Estonians should, as an entity, support VEMU’s cause.

VEMU: Do you see the ­creation of a brand for an orga­ nization/business as a way of giving it a living, breathing identity that evolves and moves along with it over time? How do you see VEMU’s brand evolving in the years, decades to come?

KK: Yes, a brand does have to evolve with an organization or business. Some marketing directors like to change a ­ brand’s identity in its entirety, including the logo, every 5 years but from a customer perspective, the image they’ve ­ gotten used to has completely changed all of a sudden. That applies to brands as well, if they change things up too often, it can come off to customers as them being confused. You have to pick the correct building blocks and they can be changed when need be, usually the mes­ sages and advertising are a couple of the easiest things to ­ change and they should adapt to everyday fluctuations. But the brand core, should change only when the organization changes itself or if there’s a big world event that requires change. It’s like being an adult and having all of your values and ideas set straight, you can change your haircut and your clothes but you don’t change who you really are. I think VEMU’s values can

Karl Trei, Valden Sadul, Aleksander Ernesaks, Elga Meri, and Helgi Pedel at the 1991 World Masters Athletics Championships in Turku, Finland.

her two grandchildren, she would challenge them to races and “take them to the basement and train with them together.

She trained very seriously and was constantly in physiotherapy for some injury or another.”

Sports could provide disap­ pointment, such as when a knee surgery prevented Meri from continuing to partake in race walking, a sport that she set a Canadian record in. However, sports could also provide im­ mense satisfaction, or internal strength during life’s most diffi­ cult moments.

survive the next couple of de­ cades for sure, even when the world is changing at an enor­ mous rate. All that is currently happening in Ukraine has brought up these suppressed fears for us that have been under the surface for the past ­ 30 years or so. But even if you consider that the Estonian iden­ tity is being put to the test right now, VEMU’s story is at a good point right now.

VEMU: What is your favou­ rite component in the journey of the creation of a new brand?

What do you especially enjoy working on in that process?

KK: I do a lot of visual ­design but at the same time, I also deal with a lot of copy­ righting. I really enjoy defining a brand using words and ­messages and seeing how it is then transformed through graphics; sometimes by doing them myself or by other team members. I think it’s the verbal part of a brand that really in­ ­ terests me the most because the verbal aspect also includes communication with the client and the customer. We always get a lot of textual ideas from discussions with a client, we then pick them up and modify them so they can be put into messages and values, and finally transformed into graphics.

VEMU: What are some noteworthy projects that Velvet has worked on to date?

KK: We did the Estonian government’s national identity which was also a national pride project. We deal with a lot of museums, the brands in projects such as those are sometimes

The same could be said for the legendary Karl Trei, after a pedestrian accident, where he was hit head-on by a car when crossing the road. It is rare for anyone to survive an accident like this; but not only did he survive, and restore his ability to walk, he was victorious in a 300 metre short hurdles event just a few years after.

Trei was a man who was up for a challenge. At his posthu­ mous induction into the Hall of Fame, Canadian Masters Athletics member Emil Müller (Continued on page 12)

a­lready in existence so if we work on an exhibit, we create a brand for the general exhibition and the design. I’m personally really proud of the Patarei prison exhibit a few years ago that we were involved with. We also did a complete concept design ­(interior and branding) for Oru Hub Hotel which is a small life­ style boutique hotel in Tallinn and worked for student hostel in Riga, Latvia called Duck Republik. Velvet does capitalist projects as well as we can and we really enjoy working with government and public sector related projects in general.

If this has piqued your i­nterest, Kristian can be seen and heard speaking in depth about the topics mentioned above as the keynote speaker at VEMU’s 10th annual fundraising night on May 14th.

VEMU’s planned new permanent exhibit, which has been worked on in collaboration with Velvet, will also be a topic of discussion at the fundraiser.

Spots are filling quickly, register before May 7th at https:// estoniancentre.app.neoncrm. com/np/clients/estoniancentre/ event.jsp?event=3& or by calling 416.925.9405. See you there and stayed tuned for the next interview coming up soon! If you’re interested in knowing more about the design aspects of VEMU’s rebrand and the stories behind them, check out a seminar on that here: https://www.youtube.com/watch?v=Smjko_ LwwYg&t=85s On behalf of VEMU, KATI KIILASPEA

12

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

Interpreting the mobility of Estonian young adults with Dr. Terje Toomistu Vincent Teetsov For Canadians of Estonian heritage, Estonia can be seen as quite an idyllic place to be – to the extent that some wouldn’t understand why an Estonian would want to leave the Estonia of today. Anthro­ pologist and documentary filmmaker Dr. Terje Toomistu, who is a Research Fellow at the University of Tartu’s Department of Ethnology, has revealed the reasons for ­leaving in detail in her postdoctoral research, for which the new film Homing Beyond (Põlvkond piiri taga) is a ­central part.

In an event presented by the Estonian Arts Centre, Dr. Toomistu will screen her film and discuss it with audiences at the Alliance Française de Toronto (24 Spadina Road, M5R 2S7) on May 18th at 6:45 PM. Before that, however, read about some of her key findings on the motivations and migra­ tional patterns of Generation Y Estonians.

How would you summarize the main thesis of Homing Beyond?

My idea was not to create a homogenized view of the young Estonian diaspora, but rather, to do the opposite; to show that there are a variety of experien­ ces, a variety of reasons why someone leaves Estonia to begin with. To open up the plurality of voices in this experience of migrating from a small East European country such as Estonia and going to places which can be seen as the West.

What would you outline as

the most common reasons why people desire to leave Estonia?

For the generation that grew up during the years of transition of the 90s, their childhood was very much influenced by the public discourse in Estonia, of catching up with the west, of the transition from a socialist state to an independent demo­ cratic state, of a symbolic jour­ ney to the west. So it is really not surprising that when this generation became adults, a lot of them wanted to go abroad.

We made an online survey with over 2,000 respondents from that generation who have had migratory experiences, and 80% of them listed a desire to see the world as one of the main reasons. To go abroad to study or to work or to have an adven­ ture.

If you look at the statistics, quite close after that come ­economic reasons, such as bet­ ter life circumstances, or better remuneration, better salary. But it’s not just so-called “pull ­factors” that make people move, things you’re attracted to abroad. There are also “push factors” – when you can’t be where you are. These affect a smaller portion of people, but I think it’s necessary to show because this is something that ­ has been silenced so far.

Among those people who desired to see the world, did you find that a lot of them wanted to return eventually?

Yes. Our survey showed that three quarters of people who are currently living abroad are thinking about returning. Fairly often, they don’t think that

The poster for Homing Beyond, used with permission from Terje Toomistu.

l­eaving is an existentially im­ portant step. These people don’t see themselves as immigrants, per se. And so, there have been instances where someone says that they never left, that they’re just a little bit outside of Estonia, and this has already lasted for 11 years.

In speaking with Estonian youth, what is one interaction that made the deepest impression on your work?

After travelling and visiting these people and having 21 very deep, very long interviews, plus about 15 interviews on Zoom, I think the message is that these people would like to see them­ selves more as part of Estonian society. What really moved me personally is the tension be­ tween generations. I sympathize with the anxieties that older generations might have about their children deciding to go abroad, creating new families there, the fear that their grand­ children perhaps wouldn’t be able to speak Estonian and communicate with them, that they might not be able to see their grandchildren.

But I think this widening of mobility is inevitable. You don’t need to stay forever in a place where you were born and raised. I think it is especially important for a tiny society like Estonia to have transnational experiences. The key question is how to keep the door open, so that when people have either gained international experience or finished some education abroad, that they would feel welcome, or they would have something attractive in Estonia for their return.

Sexual and racial discrimination are some reasons why Estonians leave the country.

In your anthropological re­ search previously, you have studied marginalization in other parts of the world, particularly the waria community of transgender women in Indonesia. Are there parallel concepts that appear in both situations?

I wouldn’t say that emigra­ tion from Indonesia for this reason is comparable to the ­ relative size of Estonian emi­ ­ gration. But certainly, when we think of transgender women in Indonesia, they are often ­migrating from smaller villages to bigger cities where they would have a community where there is a possibility of self-­ expression. So I think this ­migratory pattern is comparable.

When we think of some Estonian women or men, whether they are part of sexual minorities or they simply feel that the way gender is orga­ nized in Estonia is somehow limiting their ways of being, they move to other cities where they suddenly feel more at home. And it’s simply related to finding similar values and ­attitudes.

For the documentary screen­ ing on May 18th in Toronto, what ideas would you suggest audiences con­ sider before watching?

This film is about a specific generational pattern. It’s im­

Koop Cup ’22.

The record-breaking…

(Continued from page 11)

said “It seemed that the more technically demanding an event was, the better Karl Trei liked it. He learned many of the tech­ niques that later brought him so much success as a masters athlete when he was a young ­ man growing up in Estonia. He didn’t start competing in mas­ ters events until he was in his 70s, but almost immediately he was winning medals in his many events... His fellow com­ petitors held him in great es­ teem, not only for his technical expertise but also for his ­humble manner.”

Each athlete mentioned here was a powerful force in masters sports, with an inspiring indi­ vidual story. Yet, everywhere they competed, they were unit­ ed as Estonians, as members of the Kalev team. And they ­travelled quite a bit to compete, going all over Canada and abroad to countries such as the United States, Italy, South Africa, and Japan, comparing their performance with their contemporaries from all over.

A highlight for five of these Estonian-Canadian athletes was the ninth World Masters Athletics Championships, tak­ ing place in Turku, Finland in July 1991 – a competition that drew approximately 5,000 ath­ letes.

From this competition, there’s a great photo of five Canadian team members at Paavo Nurmi Stadium, all wear­ ing matching red and white tracksuits. From left to right are Karl Trei, Valden Sadul, Aleksander Ernesaks, Elga Meri, and Helgi Pedel. These five athletes on the Canadian

portant to pay attention to the experiences on screen, which may enable us to shift our understanding of the Estonian ­ diaspora on a political, sym­ bolic, or everyday level. The film also questions how open Estonian society is to welcome return migration – let’s say, of people who are of Estonian identity but may not speak Estonian, or who might have a

Nr. 18

Photo: Tommy Ray

team were all Estonian, and from this group, nine medals were won: three gold, four ­silver, and two bronze.

Among these medals, some highlight performances include Elga Meri’s gold medal in W70 category discus (22.22 metres, a Canadian record), silver medal in long jump (3.05 metres, a Canadian record), and the silver medal in triple jump (5.46 m etres, also breaking a ­ Canadian record). Helgi Pedel won a gold medal in the W65 high jump. Karl Trei won a sil­ ver medal in the M80 high jump. Aleksander Ernesaks and Valden Sadul didn’t win medals at this particular championship, but Sadul achieved fourth place in M65 long hurdles and Aleksander Ernesaks achieved seventh place in the M75 400-metre dash. Overall, the Estonians won approximately a quarter of the Canadian team’s medals. Also competing in Turku were Canadian Masters Hall of Fame winners Jean Horne and Earl “The Great Earl” Fee. To make the moment even more exhilarating was the fact that this was happening just before Estonia re-gained its ­ independence. Truly, there is ­ never a dull moment in sports.

So, if you’ve never been ­super athletic before, but you’ve always wondered if you had it in you to excel in this regard, why not go for it? Age certainly doesn’t have to be a barrier. As Elga Meri liked to say, “you are as young as you think you are.”

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

partner who is not Estonian, who might not be white. All these ideas are related to these testimonies that we see in the film.

This interview has been edited and condensed.

••• To register for the reception, film screening, and discussion, visit estoniancentre.ca. This is a pay-what-you-can event.

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

13

Donor Profile:

Ruberg and Patterson families, in memory of parents Naani and Raoul Merits, and Endel and Aliise Ruberg Calling all Estonians from every corner of the world to get on board The Ruberg and Patterson families have a heartfelt mes­ ­ sage to all far-flung Estonians: it is more important than ever to pull together and create a hub where we can connect and celebrate.

“We encourage everyone with even a drop of Estonian blood to step forward and support KESKUS,” said Ruth ­ Patterson (Merits). “Especially now, Estonia is threatened, and we need to support this fantas­ tic effort to keep the community together and strong.”

Ruth, a retired speech lan­ guage pathologist, and her phy­ sician husband Andy Patterson

Endel Ruberg

Aliise Ruberg

live in Stouffville, Ontario. Her sister Ingrid and husband Kalev Ruberg call Whistler and West Vancouver, B.C. home.

Their Viru Vanemad donation is in memory of their parents Naani and Raoul Merits, and Endel and Aliise Ruberg.

Strong Montreal community gave this family their start Ruth, Ingrid and Kalev grew up in the tightly-knit, active Montreal Estonian community.

Ingrid, a retired architect and ski instructor, and Kalev, who is Chief Innovation Officer for Canada’s largest mining com­ pany Teck Resources Limited, lived in Toronto for 11 years.

They have a son, Taavo, who lives in Vancouver. Kalev’s brother Toomas is in Kamloops, B.C. Ruth and Andy have two sons: Erik Rein and his partner Jordann Zaza live in Hamilton and Russell Jaan and his wife Jessica Kozak live in Calgary and have three daughters: Avery, 8, Lucy, 6 and Sydney, 2.

“We had a wonderful child­ hood and did everything together with other Estonians,” Ingrid said. “Even though our parents were part of the Ottawa and Montreal Estonian communi­ ties, we know they would have realized the importance of a central meeting point and would have been proud to support KESKUS in Toronto.”

All three were in the Montreal-based folk troupe “Vikerlased” – singing, dancing and playing melodicas. They recall how as children they ­ effortlessly became tri-lingual, ­ learning French, English and Estonian.

“Montreal was very multi­cultural, even in those early days,” Ruth said, “and we learned to embrace each lan­ guage. We subsequently sent all our children to French im­ mersion schools.”

“It makes sense to have Toronto – the city with one of the largest, culturally active Estonian populations outside Estonia – as the location for the North American hub of Estonian culture,” added Kalev.

“But it does need to be more than a cultural centre. We need to have a political presence and a space where ‘eesti hing’ can flourish.”

Parents embodied Estonian spirit

Naani & Raoul Merits

Kalev comes by his political interest naturally. His father Endel Ruberg was a strong­minded political activist who was a regular presence at Ontario’s summer camp Jõe­

kääru, where he taught leather­ craft along with a hefty dose of Estonian patriotism.

“It was a very effective com­ bination of political activism through art,” Kalev said. He also recalled how his father hoisted the Estonian flag every day for 100 days at the Boy Scouts of Canada international pavilion in Montreal during Expo ’67. “He was very deter­ mined that people know about Estonia.”

Endel was a ‘Soomepoiss,’ an Estonian regiment of the Finnish army. When the Russians invaded during World War II, the Estonian army was decimated and most officers sent to Siberia, where they ­perished. The Soomepoisid went to Finland and continued to fight the Russians. Most of his family remained in Estonia, although one brother found his way to Toronto.

He met and married Aliise in Sweden before settling in Canada which welcomed many waves of “displaced persons” during and after the war.

Aliise escaped the Soviet ­invasion because her father had a large ship he used as a trading vessel in the Baltics to haul lumber. He was able to accom­ modate 400 escapees from Hiiumaa, and they made their way to Sweden. Some of her extended family remained in Sweden and others settled in Toronto where there is a large number of other displaced ­“hiidlased.”

Although a trained school­ teacher in Hiiumaa, Aliise worked as a bookkeeper in Montreal. She followed her calling as an Estonian school teacher in the Montreal Esto­ nian community.

Naani Kallion and Raoul Merits each found their way to Canada after escaping the Soviet invasion and later met and married in Montreal.

Naani, her sister Minna, and her mother Julia spent several years in one of the many DP camps in Germany. Naani briefly studied medicine at the Baltic University in Hamburg before settling in Montreal where she worked in the laundry depart­ ment at Alexandra Hospital, and later as a bank teller. Naani sponsored her sister and mother to join her in Canada. Her father, Jaan, was unable to ­ escape from Estonia and they ­ never saw him again.

Raoul, at age 19, had been a student in Tartu when the war broke out. His father August Merits was the Minister of Energy for the Estonian govern­ ment, as well as the Polish con­ sul, and was one of the first to be deported from Tallinn to Vorkuta Gulag in Siberia – with his wife Salme and daughter Ruth – where he died shortly

Ruberg & Patterson families, from left Kalev, Ruth, Andy, Ingrid and Taavo.

Three generations of Pattersons.

afterward. Raoul managed to evade deportation by going into hiding and he survived the war years in Berlin as a student and flower merchant.

Raoul started out as a farm labourer in Ottawa, studied to become a mechanical engineer in Montreal, and worked most recently in that capacity with Atomic Energy of Canada in Ottawa.

A hope for the future The Ruberg and Patterson families have their sights firmly fixed on the future and know that KESKUS will play a ­central role in ensuring cultural longevity for the Estonian ­diaspora.

Kalev and Ingrid, both trained as architects, are im­ pressed with the design of KESKUS. “It will be a beautiful, modern space that reflects a new ­generation of Estonians,” Kalev remarked. “I am also very impressed with how it’s come ­ together. There is an amazing amount of competence in the planning, the design, and in the collaboration and outreach to everyone who will be using it.”

They hope KESKUS will be a welcoming, inclusive environ­ ment where people from many communities can come together.

“There needs to be outreach to the broader population, so there is awareness and support for Estonian history and culture,” Ingrid remarked. “If ­ it’s going to an international centre this has to be represented

in cultural events and other ­activities.”

In fact, it is essential for our future.

“Small cultures are always in danger,” Ruth said. “KESKUS has to mean something for all of us. It has to make us excited and connected. Without that, there is no anchor to hold us all together.”

Our group of valued donors is making a critical difference!

We can’t do it without you!

Are you interested in helping ignite the future of the Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors. The KESKUS Inter­ national Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (includ­ ing naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000.

To make a donation at any level, please contact donations@ estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.esto­ niancentre.ca for all the latest news • Sign up for our monthly email newsletter at www.esto­ niancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKESKUS

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

14

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Mida toidu pakendimärgistused meile ütlevad Suhtu pakendi esiküljel olevasse teksti kui reklaami. Nagu teame, võib reklaam olla eksi­ tav, sest selle eesmärgiks on panna tarbija toodet ostma, mitte anda edasi tõepärast teavet. Loe alati pakendi tagaküljel olevat peenes kirjas teksti, sest see annab ülevaate toote tegelikest koostisosadest.

Mõned näpunäited pakendil loetletud koostisosade kohta • Mida vähem koostisosi, seda parem!

• Hoia eemale toitudest, mille koostisosade loetelus on liiga palju sõnu, mida on raske välja öelda või mille tähendust sa ei tea. Suure tõenäosusega ei kuulu need koostisosad toidu­ ainete hulka. Nende seas võib olla igasuguseid tehislikke keemilisi aineid, säilitus- ja värv­aineid, maitseparandajaid või kunstlikke maitseaineid.

• Väldi toite, mis sisaldavad maitseparandajaid ja säilitusai­ neid. Jälgi, et pakendil poleks kirjas sõnu nagu nitraadid või nitritid, väävliühendid, kaa­ li­ umbromaat, MSG ehk mono­ naat­ riumglutamaat, BHA ehk bu­­tüül­hüdroksüanisool, BHT ehk butüülhüdroksütolueen ega TBHQ ehk tertsiaarbutüülhüd­ ro­kinoon.

• Vali alati küpsetuspulber, mis ei sisalda alumiiniumi.

• Kui sildil on sõnad nagu tugev­ datud, parandatud või rikastatud, samuti kui toidu koostisosade hulgas on vita­ miine, on põhjust muutuda umbusklikuks. Ilmselt on toi­ dust töötlemise käigus eraldatud põhitoitained ning asendatud

Ilmus põnevik julgeolekuekspert Erkki Koortilt Aprilli alguses ilmus järjekordne põnevik Eesti julge­ olekueksperdilt Erkki Koor­ tilt. Varasemalt on temalt ilmunud keskaega paigutunud seikluslugude triloogia, mis sai Bernard Kangro nimelise kirjandusauhinna. Värske raa­ mat kannab pealkirja ,,Koidik surnud postkastis“ ja selle

need kunstlikega, nagu näiteks nisujahus ja jahutoodetes. Võta teadmiseks, et laboris toodetud kunstlikud vitamiinid ei suuda asendada looduslikke, mis on töötlemise käigus eemaldatud.

• Suhtu ettevaatlikult suhkrusse kui üldlevinud lisaainesse mitte üksnes magusates toitudes, kus me seda eeldame, vaid ka köö­ giviljades, suppides, teraviljas, müslis, piimatoodetes, sojapii­ mas, mahlades ja pähklivõideis.

Suhkur võib esineda kas fruk­ toosi, maltoosi, dekstroosi, ­sahharoosi või maisisiirupina.

• Ära lase end eksitada rasva­ vabade või madala rasvasisal­ dusega toodetest. Neid maitses­ tatakse sageli glükoosisiirupiga, et eemaldatud rasva maitset kompenseerida. Kui toidus oleva rasvaga on manipuleeritud, kannatab nii toidu kui rasva ­ kvaliteet.

• Õlide hulgas tasub vältida rafi­ neeritud, lahustitega ekstra­ heeritud ja desodoreeritud õlisid. Kui sildil pole eraldi märget, et tegemist on rafineeri­ mata õliga, siis eeldage, et see on rafineeritud. Väldi hüdro­ geenitud ja osaliselt hüdrogee­ nitud õlisid.

• Sõnastused nagu looduslik, 100% looduslik või täistera ei tähenda veel, et tegemist on loodusliku terviktoiduga. Rek­ laam korjab üles kõik moekad mõisted tervise ja dieedi vald­ konnast, veenmaks meid, et toode on tervislik ja looduslik.

Paljusid tooteid reklaamitakse täisteratoodetena, aga märgistu­ sel on esimese koostisosana välja toodud nisujahu ehk valge jahu ning täisteranisujahu asub alles nimekirja lõpus. See näitab, et toode on tehtud peamiselt valgest jahust ning sisaldab täis­ terajahu minimaalselt. tegevustik toimub 1990ndatel aastatel. Oma kaitsepolitseis töötamise kogemuse on autor põnevuslukku ka sisse kirjutanud. ,,Olen selles valdkonnas töötanud pikalt, pea 25 aastat.

Aga ma ei tahtnud KAPO pea­ direktoriga tülli minna,“ muhe­ les Koort saates Ringvaade antud intervjuus. Kirjanik rõhutas ka, et tegemist ei ole kaitsepolitsei kroonikaga ning kuigi raamatus on kasutatud ka tõsielulist ainest, on tegemist ikkagi ilukirjan­ dusega.

Raamatus on viiteid riigiree­ tur Herman Simmile ja kaitse­ politseis töötanud Aleksei Dressenile ning tema kinnipi­ damine riigisaladuste lekitamise eest Venemaale on ühe detailina esindatud.

Loos esinev motiiv politseijõu ja kaitsepolitsei vahelisest vas­ tasseisust oli Eestis 1990­nda­tel reaalsus.

Koort töötas kaitsepolitseis just 1990ndatel ehk ameti kõige pingelisemal ajal. Ta lisas, et kurnavas keskkonnas motiveeris teda missioonitunne äsja taas­ tatud riigi ees. (ERR/EE)

Nr. 18

T.E.S. Täienduskool tervitab ehatarelasi emadepäeval omajoonistatud kaartidega

Foto: Jaan Heinmaa

Retsept

Pasta seenekastmega Marika Blossfeldtt Neljale Kaste: 1 keskmine sibul, hakitud 2 sl oliiviõli 500 g seeni (näiteks šam­ pinjone), viilutatud soola ja pipart 480 ml vahukoort 120 ml peeneks hakitud petersellilehti Pasta: 500 g täisterapastat soola ja oliiviõli 1 Pruunista sibulad õlis.

Lisa seened ja jätka praa­ dimist, kuni seentest tulev vedelik on ära aurunud.

Maitsesta soola ja pipraga.

2 Lisa vahukoor ja hauta tasasel tulel segades, kuni segu natuke pakseneb.

3 Vahetult enne serveeri­ mist sega hulka petersell.

4 Keeda pasta vastavalt pakendil antud juhistele, lisades keeduvette veidi soola ja õli.

Serveerides aseta pasta tald­ rikutele, vala kuum kaste peale ning serveeri rohelise salatiga.

Vabamu ja Stanfordi ülikooli raamatukogude koostöös valmis veebinäitus Vabamu ja Stanfordi ülikooli raamatukogude koostöös on valminud näitus ,,Siht on vabadus: Eesti okupatsioonide ja iseseisvuse ajalugu“ ning ühiselt algatati veebivestluste ja seminaride sari ,,Global Conversations“.

Näituste esitlemise veebiplat­ vormile ,,Spotlight at Stanford“ loodud näitus on koostatud Vabamu kogude museaalide põhjal. See tutvustab Eesti lähiajalugu okupatsioonide ajal ning kirjeldab meie riigi iseseis­ vuse taastamise lugu. Inglis­ keelne veebinäitus on suunatud rahvusvahelisele auditooriumile, nii üliõpilastele, ajaloolastele kui ka Eesti lähiajaloo huvilis­ tele.

Koostöö võtmefiguurideks olid Stanfordi raamatukogu ju­ hataja Michel A. Keller, kes kuulub ka Vabamu nõukogusse

Tavapäraselt on Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli pere emade­ päeva läheduses esinenud kooliõhtul väikese kontserdiga – rõõmuks oma perele ja kõikidele teistele, kes soovivad osalema tulla. Pandeemia oludes on kool tegutsenud kaks aastat virtuaal­ selt, aga kogukonna inimesi – eriti ehatarelasi – on jõulukaartide ja teiste tervitustega ikka meeles peetud. Paar nädalat tagasi, kui koolipere kohtus Ukraina toetuseks laulu salvestamiseks Baptisti Kirikus, said õpilased ja õpetajad pärast laulutundi ka päriselt koos olla. Muuhulgas joonistati sel päeval ka lähenevat emadepäeva silmas pidades kauneid kaarte, mis eelolevaks pühapäevaks Ehatare elanikele kätte toimetatakse. Fotodel ongi täienduskoolide õpilasi kaarte valmistamas ja valminud õnnitlus­ kaardid.

(EE)

ning Eesti ja Balti uuringute ­kuraator Liisi Esse.

Veebivestluste ja loengute sarja ,,Global Conversations“ esimese veebipõhise arutelu ­teemaks oli ,,Küberjulgeolek ja globaalsed konfliktid 21. sa­ jandil“, mida analüüsisid Eesti Vabariigi ettevõtlus- ja infoteh­ noloogiaminister Andres Sutt, Freeman Spogli Instituudi (FSI) geopoliitika, tehnoloogia ja valitsemise programmi direktor ­ Andrew Grotto ning FSI Rahvusvahelise julgeoleku ja koostöökeskuse vanemteadur Herbert Lin. Sarja teisel üritusel esitles oma tööd küberdiplo­ maatia valdkonnas TalTechi külalisteadur Anna-Maria Osula. (ERR/EE)

Brüssel on toetanud Eestit rändekriisis üheksa miljoni euroga Veebruari lõpust on Eestisse saabunud üle 35 000 Ukraina sõjapõgeniku. Ajutist kaitset on nendest taotlenud ligi kaks kolmandikku.

Riigil kulub sõjapõgenikega tegelemiseks palju raha – nii selleks, et põgenikel oleks esial­ gu koht, kus elada, toit, mida süüa kui ka selleks, et põgenike lapsed saaksid koolis eesti keelt õppida.

Valitsus eraldas riigikogule saadetud uues lisaeelarves sõja­ põgenikega seonduvate esmaste kulude katteks kokku umbes 243 miljonit eurot.

Euroopa Komisjon on seni võimaldanud Eestil kasutada üheksa miljonit eurot. (ERR/EE)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

15

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Naised margil ja pildil Ukrainas käib sõda ja paljudel siin ilmas on meel mõistmatu ning julma agressiooni pärast must. Nagu kõiki elualasid puudutab sõda valusalt ka spor­ ti. Aga unustagem see hetkeks, räägime-kirjutame täna pigem elu ja spordi õrnemast poolest ehk naistest.

Eesti kaks tugevat tennisea­ matsooni Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi rõõmustavad jät­ kuvalt pöidlahoidjaid. Anett on maailma kuues, temast kümme aastat vanem Kaia 53. reket, mõlemad võivad võita ükskõik keda ja teevadki heal päeval seda. Tervisemured seljatanud Kanepi läbis USAs Charlestoni WTA500 turniiril edukalt kolm esimest ringi, Hispaanias Madridi WTA1000 tasemega turniiril läks ta kvalifikatsioo­ nist läbi nagu võipakist ja kaotas alles põhiturniiri teises ­ ringis WTA 14. numbrile Jessica Pegulale.

Kontaveit mängis silmapaist­ valt Stuttgardi WTA500 tur­ niiril, kus läbis kolm ringi ja langes veerandfinaalis WTA 4.

S P ORT

100-aastaste sprindis sündis uus maailmarekord Saja aasta vanune ameerik­ lane Lester Wright püstitas Philadelphias toimunud ker­ gejõustikuvõistlusel omava­ nuste maailmarekordi 100 meetri jooksus.

Wright läbis staadionisirge ajaga 26,34, see on 65 sajandik­ ku kiirem aeg, kui 2015. aastal senise maailmarekordiomaniku Donald Pellmanni aeg. Britt Fauja Singh jooksis 2011. aastal sama vanalt välja aja 23,40, aga tema tulemust ametlikult ei kin­ nitatud.

Lõppkokkuvõttes oli Wright üheksa jooksja konkurentsis seitsmes, sest stardis olid alates 80-aastased kergejõustiklased.

Seejuures suutis Teise maailma­ sõja veteran edestada üht 86- ja üht 92-aastast sportlast.

Wright tegeles kergejõustiku­ ga ka nooruses, aga tema kar­ jääri katkestas maailmasõda, kus ta osales USA vägede koos­ seisus Normandia dessandil ja lõpetas hiljem teenistuse seer­ sandi auastmega. (ERR/EE)

Kümnevõistleja Kristjan Rosenberg tuli Itaalias neljandaks Eesti kümnevõistleja Kristjan Rosenberg tuli Itaalias Grossetos toimunud võistlustel 7848 punktiga neljandaks.

Rosenbergi isiklik rekord on 8299 punkti.

Teised Eesti kümnevõistlejad katkestasid – Risto Lillemets pärast tõkkejooksu nulli ja Taavi Tšernjavski kaugushüppe järel. (ERR/EE)

reketile Arina Sabalenkale.

Madridi turniiri jättis väsimu­ sele viidanud Anett vahele.

Mõlemad, nii Kanepi kui Kontaveit jätsid aga vahele Billie Jean Kingi naiskondlikud karikavõistlused (endine FED Cup), kus nendeta Eesti langes teise liigasse. Küll aga pandi mõlemad tennisetähed Eesti margiplokile ja see on pretse­ dent, sest seni pole Eestis olüm­ piamedalita sportlasi nende ­eluajal margile trükitud.

Eesti esimene ketta- ehk disc­golfi täht Kristin Tattar pole küll veel postmargile saanud, ent nii-öelda pildil on ta viimasel ajal järjest sagedamini.

Pärnu 29-aastane talent tiirleb praegu profina USA (et mitte öelda maailma) kõrgeimas disc­ golfi sarjas. Ning on tõusnud stabiilselt maailma eliiti. Nii teenis ta veebruaris-märtsis USA profituuri etappidel koguni viis poodiumikohta, ühe korra isegi võitis. Aprillis läks Tattaril veel­ gi paremini. Aasta esimesel ­major-turniiril Cham­ pions Cup loovutas ta kehtivale maailma­ meistrile Catrina Allenile esiko­ ha alles viimasel rajal, järgmisel suurel mõõduvõtul aga seljatas ilmameistri veenvalt.

Eestis on kümmekond päris­ golfiväljakut, aga umbes 200 kettagolfiväljakut. Ala on popu­ laarne, näiteks Järva-Jaani 100 korvi maratonil osales 384 ­kettalennutajat ja kerkib esile ka andekaid. Järgmine proff võib olla 17-aastane Matthias Villota, kes võitis hiljuti täiskasvanute Balti meistrikulla.

Torontolanna Aleksa Gold sillutab teed Pariisi Kanadas sündinud, kasvanud ja ujujaks saanud, aga nüüd sportlasena Eestit esindav Aleksa Gold õpib praegu Toronto ülikoolis bioloogiat, aga on Eesti meediale rääkinud, et plaanib ülikooli lõpetamise järel vanavanemate sünniriiki kolida ja Eestis tööle hakata.

Mullu kevadel elas ja harju­ tas Aleksa Eestis, töötas haigla erakorralise meditsiini osakon­ nas ja tõusis oma lühiraja­ujumise tulemusi arvestades Eesti paremuselt teiseks nais­ ujujaks verinoore talendi Eneli Jefimova järel.

Sihikindla töö vilju maitses Aleksa Gold märtsis, kui püsti­ tas lühikeses basseinis koguni kuus Eesti rekordit. 22-aastane neiu on silmapaistvalt mitme­ külgne, nihutades rekordeid nii vabaltujumises ehk kroolis, selili- kui kompleksujumises. ­ Eriliselt suur oli Goldi eda­ siminek kompleksujumises, nii võib tema 400 meetri komp­ leks­ujumise seitsmesekundilist rekordiparandust lausa trammi­ peatuse vahega võrrelda. Aleksa nimel on lisaks varem ujututele 2022 märtsist Eesti rekordid 100 ja 200 meetri vabaltujumi­ ses, 100 meetri seliliujumises ja 400 meetri kompleksujumises.

Praeguseks peaks Aleksa Gold olema taas Eestis, kuhu ta jääb neljaks kuuks ja harjutab ka Eneli Jefimovat juhendava

Toronto Vana-Andrese koguduse emadepäeva jumalateenistus peeti Agricola kirikus 1. mail. Teenis koguduse õpetaja Kalle Kadakas, kelle jutluse aluseks oli kirjakoht pühakirjast Mt. 13:37. Kati Kiilaspea deklameeris Virve Osila luuletuse ,,Ema“. Muusikalises osas esines koguduse koor Heli Tenno juhatu­ sel ja Juha Tikkaneni klaverisaatel viie lauluga. Pärast teenistust olid kõik oodatud kiriku allsaali kohvilauda, mida korraldas koguduse naispere esinaise Riina Klaasi eestvõttel.

Foto: EE

Harry Heina juures. Juunis ­tuleb Ungaris pika raja MM ja augustis Roomas EM, aga kau­ gem siht on Aleksa Goldil 2024. aasta Pariisi olümpia (kõige lähemal on talle 200 m seliliujumise olümpianorm), kus ta tahaks enne tööellu sukel­ dumist oma ujujakarjäärile ilusa punkti panna. Kas oma trump­ alal seliliujumises, kroolis või kompleksujumises, näitab aeg.

Kergejõustikuhooaeg tõotab tulla põnev Suvest pole jahedas Eestis veel lõhnagi, aga kergejõus­ tiklased valmistuvad hoolega tänavuseks kahe tiitlitejagamise­ ga (nii Euroopa kui maailma­ meistrivõistlused) hooajaks. Ning eestlastelgi on, kellelt häid tule­ musi oodata.

Kõige tihedam on sise­ konkurents meie traditsioonili­ sel trumpalal (Heino Lipp, Rein Aun, Erki Nool jt) kümnevõist­ luses. Hiljuti tegi aastaid tagasi MMil neljanda koha saanud, aga pikalt vigastatud Janek Õiglane USAs uue isikliku margi 8405 punkti, millega tõu­ sis nädalaks koguni maailma edetabeli liidriks. MMi ja EMi normid on täidetud ka Johannes Ermil ja Karel Tilgal, aga meil on veel MM-hõbe Maicel Uibo, tõusev täht Hans-Christian Hausenberg, tagalas teisigi.

Viis viie eriti kümme kümne vastu ei saaks Eestile ilmselt vastu ükski teine riik, olgu see või USA. Huviga ootame, mida suudab välishooajal sise-MMi neljas sprinter Karl-Erik Nazarov, kuidas läheb Tokyo olümpia 400 meetri tõkkejooksu finalist Rasmus Mägil, kas tuleb tagasi üle 90 meetri oda visanud Magnus Kirt, mida suudab terve plejaad andekaid kerge­ jõustikuneide, kelle seas on nii mitmevõistlejaid, kõrgus-, tei­ vas- ja kaugus­ hüppajaid. Iga­ tahes läheb põnevaks. Ennustan – mõni medal tuleb ka.

Ning lõpetuseks. Eestiski on oma virtuaalne spordikuul­ suste hall. Paar aastat tagasi valiti sinna Eesti spordiajaloo 50 kõige väärikamat inimest (Georg Lurich, Martin Klein, Paul Keres, Heino Lipp jne), nüüd lisati Eesti Spordi

Eestis kasvas muust rahvusest elanike toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele Eestlased on jätkuvalt väga toetavad Ukraina sõjapõge­ nike vastuvõtmise osas. Teis­ test rahvusest Eesti elanike seas on toetus madalam, kuid kasvanud võrreldes sõja algusega veebruari lõpus.

Veebruari lõpus toetas Ukraina põgenike vastuvõtmist 77%, märtsi keskel 79%, märtsi lõpus 80% ja aprilli keskel 81% elanikest.

Eestlaste seas oli toetus veebruari lõpul 91% ja aprilli ­ keskel 92 protsenti. Muudest rahvustest elanike seas on toe­ tus Ukraina põgenike vastuvõt­ misele madalam, kuid võrreldes veebruari lõpuga kasvanud – 48 protsendilt 59 protsendile.

Keskmisest kõrgem toetus sõjapõgenike vastuvõtmisele on elanikel vanuses 50+, kõrgema haridusega, kahekesi elavates lasteta peredes, maa-asulates.

Toetusega kaasneb kõrgem isik­ lik turvalisus, suurem majan­ duslik kindlus, suur usaldus riigiinstitutsioonide suhtes ja ­ suurem usaldus Eesti meedia­ kanalite suhtes seoses UA sõja kajastamisega.

Keskmisest madalam toetus on väikelastega peredes, vasta­ jate seas, kes on töötud, kelle sissetulek on kuni 500 eurot leibkonna liikme kohta, vastaja­ tel, kes tunnevad mõõdukaid või tugevaid majandusliku toimetuleku raskusi. Samuti kaasneb pigem vähene usaldus riigiinstitutsioonide suhtes, ma­ dalam eluga rahulolu ja isiklik turvalisus ning tugevam usaldus Vene Föderatsiooni meedia­ kanalite vastu seoses Ukraina sõja kajastustega.

Kõrgem toetus sõjapõgenike

vastuvõtmisele oli Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkon­ dades (ligi 90 %), Tallinnas 77% ja kõige madalam IdaVirumaal (54 %).

Eestlased eelistavad uudiste ja teadmiste hankimise vahendi­ na eestikeelseid telekanaleid (kolme olulisema allika seas nimetas 71% ja Eesti uudiste­ portaalid 61%.

Muudest rahvustest inimeste jaoks on kõige olulisem tea­ bekanal Eesti uudisteportaalid.

Võrreldes märtsi lõpuga on selle kanali olulisus mitteeestlaste jaoks kasvanud 43 pro­ tsendilt 54-le. Sotsiaal­mee­dia tähtsus mitte-eestlaste jaoks in­ fokanalina on langenud 37 pro­ tsendilt 30-le ning suhtlemine sugulaste/sõprade/tuttavatega 32 protsendilt 23-le.

Venemaa telekanaleid ja Vene­ maal tegutsevaid uudiste­ por­ taale peavad oluliseks info­ kanaliks 18% muudest rahvus­ test elanikud.

Venemaa-Ukraina sõja tee­ mal info saamisel usaldavad eestlased kõige enam Eesti uu­ distekanaleid (usaldab 89%) ning lääne uudistekanaleid 72%.

Muudest rahvustest elanikest usaldab sõja teemal teabe saamisel Eesti uudistekanaleid 38%, Venemaa uudistekanaleid 28%, lääneriikide uudistekana­ leid 25% ja Ukraina uudis­ te­ kanaleid 15 protsenti.

Küsitluse tellis riigikantselei ja selle korraldas Turu-uurin­ gute AS. Veebi- ja telefoniküsit­ lus toimus 8.-11. aprillil ning sellele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti.

(ERR/EE)

Kuulsuste Halli neli järgmist nime. Need on suusatajast ­maailmameister ja olümpiavõit­ ja Kristina Šmigun-Vähi, küm­­ nevõistluse olümpiavõitja Erki Nool, sõudmise maailmameister ja kahekordne olümpiamedalist Jüri Jaanson ning Eesti Wabariigi aegne spordijuht,

spordilehe toimetaja ja 1922. aastal Estonia teatris peetud tõstmise maailmameistrivõist­ luste raskekaalu medalimees Harald Tammer. Kelle elutee lõppes 1942. aasta 6. juunil Venemaal Suhhobezvodnoje vangilaagris. Jõudsimegi jutuga selle kirjatüki algusse tagasi.

16

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

NOORTE NURK

Kolme/kihiline komm Ahoi, magusa-, marja- ja kassi/sõbrad! Alustame tee/ konda kõige suuremast sõ­­ nast, mis fotolt vastu vaatab.

NURR on päris levinud ehk populaarne kassi nimi Eestis.

Sest kassid NURRUVAD. See, mis inglise keeles on to purr. ,,Lase üks väike nurr!“ soovitab vanaisa kassile, kui ta kiisukese oma sülle võtab. Kuna kassi nurrumine kostub väga nagu mootori põrin, nime­ tatakse seda heli või kogu kassi ennast tihti NURRU/ MOOTORiks.

Tallinnas on olemas Nurri kassi/kohvik, kus kodu otsivad viisakad kassid vabalt ringi lii­ guvad ja ennast tutvustavad.

Kui kass nimega Nurr lööb ­nurru, siis on see Nurri nurr.

On NURR, aga on ka NURIN. Need kaks asja on väga erinevad. Kui keegi nuriseb (millegi üle), siis ta on millegi suhtes kriitiline ja negatiivne. Kass aga LÖÖB NURRU siis, kui ta on vastu/ pidi väga õnnelik ja rahul. Ta just nimelt LÖÖB nurru. Nagu lüüakse trummi või tantsu või laineid, õitsele, kaasa või lahku. Ühe/sõnaga HOOGNE värk (with gusto, vim & vigour).

(Ladina keelest pärit vim, mitte eesti vimm.) Nurri vastand ­(opposite) on nurin, irin ja virin; ka urin. Koer uriseb, kui ­ähvardab ja on kuri.

Järgmine sõna, mida te paki ümbrise pealt ära tunnete on KASS. Aga selle ees on Jõhvi.

Kas keegi on käinud Jõhvis?

See on linn ja vald IdaVirumaal, kohana mainitud juba aastal 1241.

Te teate, mis on asi on JÕHVIKAS. See on punane, hapu, vitamiini/rikas mari nime­ ga cranberry. Rahva antud teine vana nimi selle marja jaoks on KURE/mari. Kurg on lind, crane või stork. ,,Cran(e)­ berry“! Linnud ja muud loomad söövad küll jõhvikaid: tedred (grouse), kährik/koerad (raccoon dog) ja karud. Jõhvikad saavad küpseks ehk valmis, kui soo/ kured on juba lõuna/maale lennanud. Kuremarjadeks kut­ ­ sutakse jõhvikaid hoopis selle/ pärast, ,,et jõhvika/õis kangesti oma pika jõhvist kaelaga kure/

kaela meenutab“. Linnu pikk kael ja ka lill nimega kure/kael (üks sõna). Muidugi inglise keeles on see stork’s-bill aga ka heron’s bill, filaree (ladina Erodium). ,,Oma pika JÕHVIST kaela­ ga“?!

Tähele/panu! Tähele/panu!

JÕHV on hobuse või eesli (donkey) pikk jäme ja tugev laka- (mane) või saba/karv.

Horsehair. Vanasti tehti pilli/ keeled või viiuli poogna/keeled (strings of violin bows) jõhvist.

Jõhv on väärt polstri/materjal.

(Polster = upholstery.)

Jõhvi(de)st pintsel, hari. Jõh­ vika/marja vars (stalk) meenu­ tab peenikest traadi-sarnast ­karva, hobuse/saba/karva.

Nüüd tuleb kommi kõige magusam ja lõbusam tähendus/ kiht. Inimese nimetus tema kodu/linna järgi. Kui inimene elab Tallinnas, öeldakse et ta on tallinlane. (N.B. väike algus/ täht ja veel üks/ainus N – sest 3 kaas/häälikut (consonant) kõr­ vuti on ,,päh“!) Inimene, kes elab Tartus on tartlane, Haap­ salus elab haapsallane (oi, 2 L-i), võib ka haapsalulane.

Kohtla-Järvelt on pärit kohtla­ järvelane (side/kriips on läinud) ja New Yorgis elab newyorklane – muidugi üks sõna! See on lihtne, -lane lõpp nagu rah­ vaste puhul: soomlane, itaallane, mehhiklane, ameeriklane, kõik väikese algus/tähega. Aga kus see magus toredus siin ­olema pidi, mida lubasin?

Mõne linna nime puhul sobib -lane asemel paremini kirjeldav lõpp -kas. Nagu sõnadel sihva­ kas (tall and slim), putukas ­(insect), hapukas (slightly sour), sinakas (bluish) ja massakas – erinevates murretes nii putukas, uss/madu, kui ka saarte poolt vaadates mandri/rahva kohta.

Pärnus või Pärnumaal elav (või sealt pärit) inimene võib elu lõpuni uhkusega öelda, et ta on pärnakas. Narvalase kohta sobib täitsa vahvalt öelda ka narvakas. Ja Jõhvist pärit ini­ mese kohta.... jõhvikas! Jõh­vi kass (kaks sõna) on Jõhvis elav nurruline vurruline (whiskered) ja kui see sõna on side/kriipsu­ ga nagu siinsel maiuse/pakil, on see reklaami jaoks loodud nimi

Nr. 18

Piirangute leevenedes on üha enam märke, et inimesed on tasapisi naasmas oma tavalise pandeemia-eelse elu juurde, tehes näiteks reisiplaane (sel­ lest annab märku kõrgendatud nõudlus passide uuenda­ mise järele) ning külastades kohti ja üritusi, mis vahepealse kahe aasta jooksul polnud võimalik. Pea kõigis provintsides pole enamikus kohtadest ka maski kandmine enam kohustuslik. Tervise­ ametni­kud soovitavad inimestel siiski hoida valvsust ning hinnata otsuste tegemisel isiklikke riske.

Selles Kalevi kommi/vabriku papist pakis on 60 grammi jõhvikaid piima/šokolaadis. Paki ülemises paremas nurgas on kiri: ,,Jõhvikas, pärnakas, narvakas ja iga muu kass armastab.“ Foto: Riina Kindlam

Ontarios on olnud viimase nädala uute viirusjuhtude arvud järgmised (limiteeritud testimise tingimustes): neljapäeval, 28. aprillil 3560, reedel 2760, laupäeval 2799, pühapäeval 2406, esmaspäeval 1275, teisi­ päeval 1547, kolmapäeval 2488.

Viimase seitsme päeva testide positiivsusnäitaja oli 13,9%, haiglaravil oli kolmapäeval 1698 patsienti (nädal varem 1734), neist intensiivravil 199 (nädal varem 211).

Ontario teadusliku nõuandva kogu juhi dr. Peter Jüni sõnul võivad tegelikud igapäevased uute viirusjuhtude arvud reovee andmete järgi olla vahemikus 80.000-90.000. Dr. Jüni märkis, et Ontario paistab olevat õigel teel ning nakatumiste arvud peaksid lähinädalatel vähenema, kui inimesed hoiavad oma senist käitumist, ning ilmselt oleme ületanud kõrgpunkti. Ta avaldas lootust, et suvi tuleb viiruse osas parem, kuid alati võib saabuda uus variant, mis ,,Karud ei saa kevadel pärast talve/uinakust ärkamist oma seede/­ muudab maastikku. kulglat (digestive tract) kuidagi muidu käima, kui suures hulgas jõh­ vikaid mugides. See paneb sooled käima ja ,,talve/punn“ lendab hooga eest.“ Nõnda on kirjutanud Kristel Vilbaste 2016. a. Tartu Loodus/maja blogis ,,Rikas elu“ (rikaselu.blogspot.com), kust pärineb ka juures/ oleva koomiksi/sarja kaader, mille kunstnik on Ott Vallik.

ehk eri/olukord tähele/panu püüdmiseks. Toote nimi on ,,Jõhvi-kass jõhvikas piima­ šokolaadis“. Koostis/osad (in­ gredients): SUHKUR, kuivata­ tud jõhvikad 32%, kakao/või, täis/piima/pulber, /.../ šokolaadi 49%. Säilitus/aineteta. (No pre­ servatives.)

Kihiline kokku/võte: on

Pumpkin & Stretch #3

olemas loom KASS, on olemas materjal (hobuse)JÕHV, mit­ muses JÕHVID, on olemas paik JÕHVI linn ja vald, on olemas mari JÕHVIKAS ning Jõhvist pärit inimene JÕHVIKAS. Jõhvikas läks jõhvikale, kaasas Jõhvi kass.

RIINA KINDLAM, põhjatallinlane, pelgurandlane / koplikas

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Tervis

Maailmas levib uut sorti hepatiit Hiljuti on maailmas tuvastatud lastel hulgaliselt ränga ja uudse hepatiidi juhte, mille põhjus on selgitamisel. Euroo­ pa haiguste ja ennetamise keskuse andmeil teatas esimesena uuest hepatiiditüvest Suur­ britannia.

Suurbritannias tuvastati 111 haiget, enamasti alla 10-aasta­ sed lapsed. Nüüd on samasu­ gust haigust registreeritud veel 12 riigis, peamiselt Euroopas, aga ka USA-s, Jaapanis ja Iisraelis, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaamera“.

Maailma Terviseorganisat­ siooni (WHO) andmeil on 17 last vajanud uut maksa, üks laps on haiguse tagajärjel surnud.

Euroopa Haiguste Enne­ tamise ja Tõrje Keskuse peadi­ rektori Andrea Ammoni sõnul on esialgne uurimine näidanud, et haigestumine võib olla seo­ tud adenoviirusega. (ERR/EE)

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

OOTAMATULT SURI MEIE ARMAS POEG, VEND JA ONU

Andros Lipp-Leppik

17

Lahkus varakult…

Andros Lipp-Leppik Südamest avaldame kaastunnet TIINALE ja MARDILE perekonnaga

sündinud 20. juunil 1979 surnud 27. aprillil 2022

ANU SÕRRA INGE LANE RUTT VESKIMETS TAMARA NORHEIM-LEHELA ELLEN ja LAAS LEIVAT HELLE ja JAAN ARRO MAAJA ja MATI MATSOO

Kurbuses leinavad TIINA MART, VIIVE, SILJE ja HILLEVI PEETER ja MATTHEW

Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra

LAHKUS ARMAS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Vaike Koel

Uno Abe

neiuna TAMM sündinud 24. juunil 1925 Kihelkonnal, Saaremaal surnud 28. aprillil 2022 Torontos

Sügav kaastunne omastele

Leinavad

Puhka rahus!

poeg JAAN KOEL pojatütar TIIU KOEL OLGA KOEL varemlahkunud poja ALEXi abikaasa JANICE KOEL BRANDON ja KYLE KOEL varemlahkunud pojapoja ARONi abikaasa OLYMPIA lapselapselapsed LEO, REX, ARNO SUGULASED ja SÕBRAD Kanadas ja Eestis

TIINA MÄGI ALLAN ja ALISON MÄGI perega BENITA SOOSAAR ROBERT ja SHERI SOOSAAR perega

Sügavas leinas mälestame meie kauaaegset väga lähedast perekonnasõpra

Soome annab Ukrainale 70 miljonit eurot Soome peaminister Sanna Marin teatas, et Soome annab Kiievile ligikaudu 70 miljonit eurot. Ühtlasi kutsus ta maailma avalikkust üles lõpetama Putini sõjamasina rahastamist. ,,Soome on valmis andma oma osa ja oleme valmis saatma Ukrainale rohkem rahalist abi.

Saadame neile ligikaudu 70 miljonit eurot ja otsustame ka uue relvasaadetise üle,“ ütles Marin.

Varssavis toimunud rahvus­ vahelisel Ukraina rahastajate konverentsil otsustati anda Kiievile 6,5 miljardit USA dol­ larit. Euroopa Komisjon lubas lisaks anda 200 miljonit eurot ümberasustatud inimeste aita­ miseks. Poola ja Rootsi korral­ datud ning Euroopa Liidu ja ÜRO kaasamisel toimunud kon­ verentsil arutati, kuidas aidata Ukrainat pakilistes küsimustes ja ka pikemas plaanis. (ERR/EE)

Uno Abe

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Vaike Koel’i ja avaldame kaastunnet perekonnale

Meie südamlik kaastunne perekonnale

Puhka rahus!

MARJU PETER, LEO ja TOMAS perekondadega

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE Mälestame kurbuses oma kauaaegset koguduse nõukogu ja juhatuse esimeest

Europarlament tahab lennukeid Venemaalt tagasi

Šveitsi ehitatakse saja meetri kõrgune puitmaja

Euroopa Parlament kutsub ELi üles veelgi karmistama sanktsioone Venemaa transpordisektori vastu ning nõuab, et Venemaa tagastaks varas­ tatud lennukid, kirjutas Posti­ mees Parlamendi hinnangul rikub Venemaa ebaseaduslik otsus registreerida välismaistelt ette­ võtetelt renditud lennukid üm­ ber Venemaa õhusõidukite registris selgelt rahvusvahelisi ­ tsiviillennunduse eeskirju. Par­ la­ment nõuab varastatud lennu­ kite viivitamatut tagastamist nende seaduslikele omanikele.

Parlament kutsub ELi üles veelgi karmistama sanktsioone Venemaa merendussektori vastu ja keelama ELi sadamatesse sisenemise kõigile laevadele, mis on peatunud või tankinud Venemaal.

Samuti soovib parlament, et Euroopa ühendamise rahastut kasutataks sõjaväelise liikuvuse eelarve märkimisväärseks suu­ rendamiseks.

EL peaks aitama liikmesrii­ kidel arendada kahesuguse ka­ sutusega taristut ja transpor­ diühendusi ELis, aga ka Lääne-

Taani büroo Schmidt Ham­ mer Lassen Architects on võitnud rahvusvahelise arhi­ tektuurivõistluse, mille ees­ mär­ giks oli projekteerida maailma kõrgeim puitkonst­ ruktsiooniga elamu, mis ­ehi­tatakse Zürichi kantonis asuvasse Winterthur linna.

Saja meetri kõrgune torn ja selle kõrvale ehitatav kompleks hakkab kandma nime Rocket & Tiger, vahendas Postimees. ,,Tegemist on suure projekti­ ga, mis mõjutab oluliselt siinset kogukonda, seda nii sotsiaalselt kui esteetiliselt. Kuna Šveitsi on põhjalikud teadmised puitehi­ tiste konstruktsiooni vallas, oleme eriti uhked, et teedrajav projekt just siia ehitatakse,“ ütles Schmidt Hammer Lasseni partner ja projekteerimisdirektor Kristian Ahlmark. (PM/EE)

Balkanil, Moldovas, Gruusias ja Ukrainas. Samuti peaks üle­ euroopaline transpordivõrgustik laienema Ukrainasse ja Mol­ dovasse. (PM/EE)

dr. Uno Abe Puhka rahus

Igavene mälestus

ENDINE TORONTO EESTI APOSTLIKU ÕIGEUSU KOGUDUS PREESTER ISA STEFAN

Armast sõpra

Luule Anto’t sündinud 1. aprillil 1930 surnud 28. aprillil 2022 Mälestavad kurbuses ERIKA KATTAI MAIRE POLASHEK

18

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

LAHKUS MEIE ARMAS ISA JA VANAISA

Nr. 18

Lahkus meie head sõber ja Korp! Rotalia kaasvend

Henn Mäeste

Henn Mäeste

sündinud 12. märtsil 1929 Võrus surnud 26. aprillil 2022 Torontos

Mälestame kurbuses ja avaldame kaastunnet PEETRILE koos abikaasaga ja MARIKALE koos perekonnaga

Sügavas leinas MARIKA ja GERRY ANDRUS ja SARAH INGRID

Puhka rahus

MARTIN ja SHELLY KEN ja MONIKA ROBERT ja MERIKE MARTIN ja LISA FELIX ja ANNE ROBERT ja ANN MARTIN ja TRIINU LEMBIT ja KRIS PETER ja SANDY ERIK TOOMAS ja INGRID

Henn Mäeste KALLIS ISA Kurbuses sinu kõrval ütlesin aeg on käes ja inglid on tulemas Igavesti armastame PETER ja DANIELLE

Tähtede taga kord koidab Sul’ taevas…

Maret Kristina Kivisild neiuna LINDE sündinud 14. aprillil 1946 Gõteborgis, Rootsis surnud 21. aprillil 2022 North Vancouveris Mälestavad vaikses leinas

Aeg annab kõik, aeg võtab kõik, aeg jätab mälestused

abikaasa ARMAS tütar ERIKA perega tütar KRISTA perega õde MAIU ja REIN STAMM õelapsed SELINA ja KRISTI ANNA peredega lahkunud venna PEETRI abikaasa MARIANN LINDE, tütar TRIINA ja poeg MARKUS

Mälestame kauaaegset perekonnasõpra

Henn Mäeste’t MÄLESTAME RASKE HAIGUSE JÄREL LAHKUNUD

Maret Kivisild’a

HOLMBERGI PERE: VIVIAN, SUSANNE, ERIK, KRISTA, SILVER ja KADRI

neiuna LINDE sündinud 14. aprillil 1946 Rootsis surnud 21. aprillil 2022 North Vancouveris Südamlik kaastunne abikaasa ARMASELE, tütardele KRISTALE, ERIKALE ja õde MAIULE Mälestavad Vancouverist ALLASE PERE MILVI PUUSEPP

Maga vaikselt, puhka rahus

Jaapanis suri 119-aastaselt Kane Tanaka 19. aprillil suri Jaapanis 119-aastaselt maailma vanim inimene Kane Tanaka, teatasid kohalikud võimud.

Tanaka sündis 2. jaanuaril 1903 Jaapani edelaosas Fu­ kuokas. Nooruses tegeles naine ettevõtlusega, pidas muu hulgas nuudlipoodi ja riisikoogikaup­ lust. 1922. aastal abiellus ta Hideo Tanakaga, tal oli endal neli last ja lapsendas veel ühe.

Aastal 2006 oli tal raske operatsioon, kui tema kehast ­ eemaldati vähkkasvaja. Naine

oli siis juba 103-aastane ja kae­ bas peale seda halva enesetunde üle.

Kuni viimase ajani oli Tanaka suhteliselt hea tervise juures ja elas hooldekodus, kus talle meeldis mängida laua­ mänge, lahendada matemaati­ kaülesandeid ja tegelda kalli­ graafiaga. Vanaprouale meeldis limonaad ja šokolaad.

Praegune maailma kõige ­vanem inimene on nüüd prants­ lanna, 11. veebruaril 1904 sün­ dinud Lucile Randon.

Eluea absoluutne rekord kuulub prantslannale Jeanne ­ Calmentile. Ta suri 1997. aastal 122 aasta ja 164 päeva vanuse­ na. (PM/D/EE)

LÜ H I DALT K ANADAST

CALGARY. Kuna hinnad Ontario kinnisvaraturul on muutnud paljude jaoks oma kodu (või siis soovitud suuruse­ ga kodu) soetamise pea võima­ tuks, on kasvav hulk potent­ siaalseid ostjaid hakanud vaatama lääne poole – kinnis­ ­ varahinnad Albertas on tundu­ valt soodsamad. 2021.a. nel­ jandas kvartalis olid teistest provintsidest Albertasse kolinu­ test enamik Ontariost.

(Lüh. CP24)

Suri muusik Marju Kuut 10. aprillil suri 76 a vanuselt laulja, laululooja, muusika­ produtsent ja diskor Marju Marynel Kuut.

1965. a nimetas mainekas džässiajakiri Down Beat teda Nõukogude Liidu parimaks džässilauljatariks. Ta oli 1970. aastate menuansamblite MERL ja MIR laulja.

Ta on töötanud varieteedes Astoria, Tallinn ja Viru. Marju Kuut osales 1971. a mängufil­ mis ,,Varastati Vana Toomas“ ja Vanemuise teatri rokkooperis ,,Imelugu“.

Tema salvestisi on mitme­ kümnel kogumikplaadil ja palju­ del sooloplaatidel, muu hulgas vanade hittidega CDplaadid ,,Raagus sõnad“ (2005) ja ,,Marju Marynel Kuut“ (2006).

Marju Kuut pälvis 2006. aas­

tal Eesti muusikaauhindade ­galal elutööpreemia panuse eest Eesti muusikasse. 2021. aastal pälvis ta presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi, mis saa­ deti talle eelmisel aastal Rootsi, kus ta elas. Matusetalitus peeti 4. mail Pärnamäe kalmistul.

(ERR/EE)

Foto: Jaan Künnap, vikipeedia

Nr. 18

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 8. mail kell 11.00 EMADEPÄEVA VIRTU­ A A L - J U M A L A­T E E­N I S T U S .

Pastor Timo Lige jutlus: „Kandke vilja”. Muusika TEBK ansambel.

Pühapäeval, 15. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Lige jutlus: ,,Kiusatud”. Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 22. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Lihtne evangeelium”.

Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 29. mail kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Hoia kinni”. Muusika Peter Kaups.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Nobelist: sotsiaalmeedia ähvardab ajakirjandusvabadust Nobeli rahupreemia laureaadi, Filipiinide ajakirjaniku Maria Ressa sõnul on sotsiaalmeedia tõus toonud kaasa ohtliku propaganda õilmitsemise ja seadnud professio­ naalsed ajakirjandused lakkamatusse rünnakuohtu.

Meediatöötajate olukord on troostitu kogu maailmas, ütles Ressa usutluses AFP-le ja süü­ distas selles informatsiooni ­jagamise viise.

Uudisteportaali Rappler 58­-aastane kaasasutaja vestles AFPga teisipäeval Genfis üle­ maailmse ajakirjandusvabaduse päeva puhul korraldatud üritu­ sel.

Tema sõnul on sotsiaalmee­ dia lihtsustanud propaganda levitamist, faktide eiramist ja ajaloolise tegelikkuse moonuta­ mist, vahendas Postimees.

(PM/EE)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 8. mail kell 11.30 EMADEPÄEVA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 15. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­ M ULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 22. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­LAUAGA. Pühapäeval, 29. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Eelteated: Pühapäeval, 5.juunil kell 11.30 toimub NELIPÜHA jumalateenistus armulauaga.

Surnuaiapühad toimuvad püha­ päeval, 19. juunil: kell 11.30 Jumalateenistus armulauaga EELK Toronto Peetri kirikus ja mälestuspalve urni­ müüride juures; kell 13.00 Surnuaiapüha jumalateenistus Mount Pleasanti surnu­aial; kell 15.00 Surnuaiapüha jumalateenistus Yorki surnuaial.

Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 EELK Toronto Peetri kirikus Eesti Raadio Tütarlaste koori kontsert.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Emaarmastuse kaitselmus 37b Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla – Mt 23:37 Ema on kodu hingeks. Ema on ju see, kes hoiab. Kes alal hoiab. Emaarmastus hoiab lapsi ka siis, kui nad linnupoegade sarnaselt kodust ilmalaande ­välja on lennanud.

Paljude andide eest siin elus jääme emadele, vaaremadele tänuvõlglaseks. Tänu selle eest, mis kätketud ühte kaunisse sõnasse armastus. Armastus, mis on pikameelne, täis heldust, mis ei ole kade, ei suurustele ega ei otsi oma kasu, mis ei ärritu, ei pea meeles paha..., ­ mis vabandab kõik, loodab kõik sallib kõik, mis ei hääbu ­kunagi“1 Korintlastele13.

Maailmas pole trööstivamat kui armastav emasüda. Ema on see, kelle põue nuttev laps oma pea peidab või kelle sülle kõige võõra ja ohtliku eest peitu poeb.

Ema on see, kes haiget saanud kohale peale puhudes ka kõige talumatuma valu leevendab.

Ema pai on lapsele suurim ­lohutus.

Jeesuse võrdpilt poegi ohtude eest tiibade alla koguvast kanast on tavatu.

Tavatseme ju palves Jumala poole pöörduda: Meie Isa. Ometigi Jeesuse võrdumis aval­ dub Jumala armastuse õrnem ehk isegi emalikum pool. Siin ei võrdu Jumal kõigeväelisena, vaid hoolija ja varjajana.

Jeesuse võrdpilt ei ole ainus omataoline Piiblis. Lugedes Taaveti laule leiame sealt mitmed sarnased kirjeldused Jumala hoolivast ja kaitsvast ­armastusest: (Psalm 36:8) „Kui kallis on su heldus, Jumal!

Sellepärast otsivad inimlapsed pelgupaika su tiibade varju all“ või Psalm 57:2 ,,Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle ­ ­armuline, sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma

lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 8. mail kell 10.30 h EMADEPÄEVA JUMALATEE­ NISTUS Ehatares.

Pühapäeval, 8. mail kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. mail kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. mail kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 29. mail JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU.

kipun su tiibade varju, kuni ­ ­õnnetus möödub!“, samuti Psalm 91:4: ,,Oma tiivasulgede­ ga kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall.“ Ema ja emaarmastuse ideaa­ liks on Jumalaema Neitsi Maarja, kes kandis oma ihus Jumala Poega, saatis teda sünnist kuni ristisurmani. Risti ­ juures palvetav Maarja on saanud vagaduse võrdkujuks. Ta palvetab seal oma poja, Jumala Poja eest, aga mitte üksnes tema, vaid kogu maailma poe­ gade ja tütarde eest. Neitsi Maarja kogub justkui ema kogu maailma risitud lapsed oma tiibade varju. Maailma usklikud kogevad, kuidas Jumala ema Neitsi Maarja neid trööstib ja lohutab, nende eluvalu pisarad kuivatab ja nad seesmiselt puhastab. Milline on troost ja ­ täitumus Jumala ema tiibade varjus!

Ligi 800 aastat kutsutakse meie sünnimaad Maarjamaaks.

Isamaaks kutsume oma maad alles paarsada aastat. Maa on ema võrkuju juba esivanemate aegadest. See Maarjamaaks kut­ sutud esiemade ja -isade maa kutsub Sind kui ema oma tiibade varju.

Toronto dokumentaalfilm­ ifestivalil Hotdocs on kavas ka Ukraina vabadussõjas hingeli­ selt ja vaimselt haavatute elust jutustav tõsielufilm „Kildudele ehitatud kodu“ (2022, dir.

Simon Lereng Wil­ mont). Film jutustab Ukraina lastest ja nende emadest. Sõda on lõh­ kunud pered. Sotsiaal­töötajad ja õpetajad kannavad hoolt hülja­ tute eest, kelle pered, emad enam ei saa või pole suutelised

emaarmastust pakkuma. Imeilus ja kannatlik kaame­ratöö austab laste haavatavust, kuid tuvastab asjatundlikult ­ vägivalla eksi­ matu normaliseerumise nende meeleheitlikus mängus, ajutistes sõprussuhetes ja habrastes pere­ sidemetes. Valgustav ja südant­ lõhestav, see meisterlik Sun­ dance’i lavas­ tajaauhinna võitja jäädvustab lapsed, nende emad, kasuemad, õpetajad ja sot­ siaaltöötajad – halastamatu sõja poolt murtud hinged. Raske, va­ hest võimatugi on kildudeks pu­ rustatud kodule elu rajada.

Maarjamaa on avanud südame ja koduukse sõjapõgenikest emadele ja lastele. On imeline, et osatakse pagejatega omagi rahva põgenike kogemust jaga­ da, avades sõja eest pagejaile oma südameuksi, aidates leida turvapaika Eestimaa tiibade ­varjus.

Armsad emad, vanaemad, vanavanaemad, kasuemad ja ristiemad! Täna on teie päev. ­ Teie südamega kootud kinda­ mustrid on meie käsi külmadel aegadel soojendanud, teie pal­ved justkui kätel kandnud. Meie, pojad ja tütred, suured ja väikesed, toome tänu teile. Oma eestpalveis täname Loojat emade, vanaemade eest, kes Jumala Igavikuriigis.

Jumal ise uuendagu meie sü­ damed oma armu pühitsuse läbi Jeesuses Kristuses, et võiksime armastusega ümbritseda kõiki, keda jumal on meile andnud.

Südame vaikse tänupalvega astume Jumalal ette ja toome ­ Temale tänu teie eest.

Emadepäeva kirikukellad ­helisevad taas. Helinas on meile antud tõsine kutse- olla tänu­ likud ja armastada. Aamen!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022

Nr. 18

Tellige EESTI ELU! Talgupäevad Jõekäärul on tulemas!

Kunstnik Britta Benno

LOENG

Teeme laagri suvekoduks korda!

Talgupäevad on laupäeval, 7. mail, laupäeval, 4. juunil ja laupäeval 25. juunil 2022. a.

Palume talguteks ette regist­ reerida: Eerik Valter 416-418-8473 või eerikuku@gmail.com.

Jõekääru Alumni Laagri osalejad, kes tulevead talgu tööpäevale 7. mail või 4. juunil saavad $80 soodustust. (JK­ Alum­ni laager 10.-12. juunini).

Suvekodu 2.-23. juulini; JK/ Kalev võrkpallilaager 23.-30. juulini.

JÕEKÄÄRU SUVEKODU SELTS

Sündmuste kalender

,,Saamisest maa(stiku)ks: Maa kihid“ (2022 Isiknäitusest Tartu Kunstimaja suures saalis)

pühapäeval, 15. mail 2022 kell 13.00 (Toronto aeg) ZOOMis: https://us06web.zoom.us/j/85724490399 Meeting ID: 857 2449 0399 Loeng on inglise keeles.

EKKT (Eesti Kunstnike Koondis Torontos) ja VEMU (Estonian Museum Canada)

• Reede, 6. mai kl 5 pl NÄITUSE “UKRAINA RINDE­ FOTO­GRAAFIA” AVAMINE Tar­ tu College’is.

info: ekktartists@gmail.com ja vemu.ca

• Laup., 7. mai kl 10h -1 pl ESTONIAN FRIENDS OF UKRAINE BAKE SALE Toronto Eesti Majas.

• Laup., 14. mai kl 6 õ VEMU 10. TULUÕHTU Tartu Col­ lege’is. Reg. 7. maiks: 416-9259405; vemu.ca.

• Laup., 14.- pühap., 15. mai Seedrioru TALGUD ja laupäeval LAAGRIPÄEV LASTELE. • Pühap., 15. mai kl 1 pl LOENG. Kunstnik BRITTA BENNO “Saamisest maa(stiku) ks: Maa kihid” (ingl.k.). Zoomis: Meeting ID: 857 2449 0399.

EKKT & VEMU korraldusel.

• Kolmap., 18. mai kl 7.30 õ FILM “PÕLVKOND PIIRI TAGA” Alliance Francaise Theatre’is Estonian Arts Centre’i korraldusel; vastuvõtt 6.45 õ.

• Neljap., 26. mai kl 8 õ SERT. “COLLEGIUM CALE”, dir. ENDRIK VÄRAV Jeanne Lamon Torontos.

• Kolmap., 1. juuni kl 8 õ KONTSERT. “COLLEGIUM MUSI­CALE”, dir. ENDRIK ÜKS­ VÄRAV koos Hamiltoni Filhar­ moonia orkestriga Cotton Fac­ torys Hamiltonis.

Tallinnas rajatakse Ukraina väljak Lembitu parki Tallinna linnavalitsus otsustas rajada Ukraina väljaku Lem­ bitu parki Tallinna kesklinnas. „Nagu paljud teised linnad, peab ka Tallinn oluliseks aval­ dada toetust Ukrainale, kes on praegu sõjas meie kõigi eest.

Soovime Ukraina nime anda suure sümbolväärtusega vääri­ kale paigale Tallinna kesklin­ nas. Asukoha valikul on oluline, et uus nimi seostuks ümbritseva linnaruumi ja nimemaastikuga,“ ütles Tallinna abilinnapea Madle Lippus. „Pargi vahetus läheduses on ka välisministee­ riumi hoone ja Islandi väljak, mis koos Ukraina väljakuga moodustaksid ühtse ansambli.“

KONT­ MUSI­ ÜKS­ Hallis

Torontos sai hiljuti ametliku nime ,,Free Ukraine Square“ ala Vene konsulaadi ees St Clair St E; katte sinikollaselt sildilt ,,Free Ukraine“, millel ka linna raekoja kujutis, eemaldas 20. märtsil k.a. linnapea John Tory.

Foto: K. Kiilaspea

Lembitu park asub Lembitu, Vambola ja Lauteri tänava ­vahel. Ala ajalooline hoonestus hävis pea täielikult 1944. a märtsipommitamises. (D/EE)

Vene luurelennuk rikkus Rootsi õhuruumi

Vene luurelennuk rikkus eelmisel reedel lühiajaliselt Rootsi õhuruumi, teatasid sealsed kaitseametnikud intsidendist ajal, mil Rootsi kaalub Venemaa sissetungi tõttu • Pühap., 5. juuni kl 2 pl Ukrainasse NATO liikmesust.

KONTSERT. “COLLEGIUM MU­­ Riigi kaitseministeerium tea­ SI­ CALE”, dir. ENDRIK ÜKS­ tel juhtunut jälgiti ja pildistati.

VÄRAV Carleton Dominion,,Rootsi õhuruumi rikkumine Chalmers Centre’is Ottawas. on täiesti vastuvõetamatu,“ tsi­ • Reede, 10. – pühap., 12. juuni teeris avalik-õiguslik televisioon JÕEKÄÄRU ALUMNI LAAGER. SVT kaitseminister Peter • Reede, 1. – pühap., 3. juuli Hultqvisti sõnu.

Kolmapäeval lendas Vene rii­ SEEDRIORU SUVIHARI. gile kuuluv õhusõiduk loata • Laup., 2. – laup., 23. juuli Soome õhuruumi, teatas Soome JÕEKÄÄRU SUVEKODU. kaitseministeerium. Intsident • Laup., 23. – laup., 30. juuli juhtus Ida-Soomes Kesälahti ja JK/Kalev VÕRKPALLILAAGER. Parikkala piirkonnas, kus Vene • Pühap., 21. – laup., 28. aug. riigile kuuluv Mi-17 helikopter METSAÜLIKOOL “METS MEIS liikus 4 kuni 4,5 kilomeetri KÕIGIS” Kotkajärvel. sügavusele Soome õhuruumi.

Soome kaitseministeeriumi • Neljapäeviti kl 3–4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­ ­ pressijuhi Kristian Vakkuri TU­ TUBA telefoniga või Zoomis. sõnul on tegu tänavu teise juh­ Registr.: Maimu Mölder, 416- tumiga, kui Vene õhusõiduk 421-3812.

Soome õhupiiri rikub. Eelmine

Soome lõpetas Venemaaga koostöö uue tuumajaama ehitamiseks Soome energeetikafirma Fen­ no­ voima teatas sel nädalal Hanhikivi 1 projekti lõpetamisest, mille raames oleks koostöös Venemaa aatomi­ energiaettevõttega Rosatom ehitatud tuumajaam Pyhän­ joele Hanhikivi poolsaarel.

Fennovoima otsus tähendab, et Hanhikivi 1 projektiga seoses lõpetatakse Venemaaga igasu­ gune koostöö, sealhulgas plaa­ nimis- ja litsentseerimiskoostöö.

Koostöö lõpetamisel on olu­ line mõju firma töötajatele, samuti tarneahela kõigile osa­ listele ning ka Pyhäjoe piirkon­ nale, kuhu tuumajaama plaaniti.

(ERR/E)

juhtum oli 8. aprillil Porvoo lähedal, mil intsidendi põhjustas Vene riigile kuuluv kaugsõidu reisilennuk. (ERR/EE)