14
EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022
TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt
Mida toidu pakendimärgistused meile ütlevad Suhtu pakendi esiküljel olevasse teksti kui reklaami. Nagu teame, võib reklaam olla eksi tav, sest selle eesmärgiks on panna tarbija toodet ostma, mitte anda edasi tõepärast teavet. Loe alati pakendi tagaküljel olevat peenes kirjas teksti, sest see annab ülevaate toote tegelikest koostisosadest. Mõned näpunäited pakendil loetletud koostisosade kohta • Mida vähem koostisosi, seda parem! • Hoia eemale toitudest, mille koostisosade loetelus on liiga palju sõnu, mida on raske välja öelda või mille tähendust sa ei tea. Suure tõenäosusega ei kuulu need koostisosad toidu ainete hulka. Nende seas võib olla igasuguseid tehislikke keemilisi aineid, säilitus- ja värvaineid, maitseparandajaid või kunstlikke maitseaineid. • Väldi toite, mis sisaldavad maitseparandajaid ja säilitusai neid. Jälgi, et pakendil poleks kirjas sõnu nagu nitraadid või nitritid, väävliühendid, kaa li umbromaat, MSG ehk mono naat riumglutamaat, BHA ehk butüülhüdroksüanisool, BHT ehk butüülhüdroksütolueen ega TBHQ ehk tertsiaarbutüülhüd rokinoon. • Vali alati küpsetuspulber, mis ei sisalda alumiiniumi. • Kui sildil on sõnad nagu tugev datud, parandatud või rikastatud, samuti kui toidu koostisosade hulgas on vita miine, on põhjust muutuda umbusklikuks. Ilmselt on toi dust töötlemise käigus eraldatud põhitoitained ning asendatud
Ilmus põnevik julgeolekuekspert Erkki Koortilt Aprilli alguses ilmus järjekordne põnevik Eesti julge olekueksperdilt Erkki Koor tilt. Varasemalt on temalt ilmunud keskaega paigutunud seikluslugude triloogia, mis sai Bernard Kangro nimelise kirjandusauhinna. Värske raa mat kannab pealkirja ,,Koidik surnud postkastis“ ja selle
need kunstlikega, nagu näiteks nisujahus ja jahutoodetes. Võta teadmiseks, et laboris toodetud kunstlikud vitamiinid ei suuda asendada looduslikke, mis on töötlemise käigus eemaldatud. • Suhtu ettevaatlikult suhkrusse kui üldlevinud lisaainesse mitte üksnes magusates toitudes, kus me seda eeldame, vaid ka köö giviljades, suppides, teraviljas, müslis, piimatoodetes, sojapii mas, mahlades ja pähklivõideis. Suhkur võib esineda kas fruk toosi, maltoosi, dekstroosi, sahharoosi või maisisiirupina. • Ära lase end eksitada rasva vabade või madala rasvasisal dusega toodetest. Neid maitses tatakse sageli glükoosisiirupiga, et eemaldatud rasva maitset kompenseerida. Kui toidus oleva rasvaga on manipuleeritud, kannatab nii toidu kui rasva kvaliteet. • Õlide hulgas tasub vältida rafi neeritud, lahustitega ekstra heeritud ja desodoreeritud õlisid. Kui sildil pole eraldi märget, et tegemist on rafineeri mata õliga, siis eeldage, et see on rafineeritud. Väldi hüdro geenitud ja osaliselt hüdrogee nitud õlisid. • Sõnastused nagu looduslik, 100% looduslik või täistera ei tähenda veel, et tegemist on loodusliku terviktoiduga. Rek laam korjab üles kõik moekad mõisted tervise ja dieedi vald konnast, veenmaks meid, et toode on tervislik ja looduslik. Paljusid tooteid reklaamitakse täisteratoodetena, aga märgistu sel on esimese koostisosana välja toodud nisujahu ehk valge jahu ning täisteranisujahu asub alles nimekirja lõpus. See näitab, et toode on tehtud peamiselt valgest jahust ning sisaldab täis terajahu minimaalselt. tegevustik toimub 1990ndatel aastatel. Oma kaitsepolitseis töötamise kogemuse on autor põnevuslukku ka sisse kirjutanud. ,,Olen selles valdkonnas töötanud pikalt, pea 25 aastat. Aga ma ei tahtnud KAPO pea direktoriga tülli minna,“ muhe les Koort saates Ringvaade antud intervjuus. Kirjanik rõhutas ka, et tegemist ei ole kaitsepolitsei kroonikaga ning kuigi raamatus on kasutatud ka tõsielulist ainest, on tegemist ikkagi ilukirjan dusega. Raamatus on viiteid riigiree tur Herman Simmile ja kaitse politseis töötanud Aleksei Dressenile ning tema kinnipi damine riigisaladuste lekitamise eest Venemaale on ühe detailina esindatud. Loos esinev motiiv politseijõu ja kaitsepolitsei vahelisest vas tasseisust oli Eestis 1990ndatel reaalsus. Koort töötas kaitsepolitseis just 1990ndatel ehk ameti kõige pingelisemal ajal. Ta lisas, et kurnavas keskkonnas motiveeris teda missioonitunne äsja taas tatud riigi ees. (ERR/EE)
Nr. 18
T.E.S. Täienduskool tervitab ehatarelasi emadepäeval omajoonistatud kaartidega
Foto: Jaan Heinmaa
Retsept
Pasta seenekastmega Marika Blossfeldtt Neljale Kaste: 1 keskmine sibul, hakitud 2 sl oliiviõli 500 g seeni (näiteks šam pinjone), viilutatud soola ja pipart 480 ml vahukoort 120 ml peeneks hakitud petersellilehti Pasta: 500 g täisterapastat soola ja oliiviõli 1 Pruunista sibulad õlis. Lisa seened ja jätka praa dimist, kuni seentest tulev vedelik on ära aurunud. Maitsesta soola ja pipraga. 2 Lisa vahukoor ja hauta tasasel tulel segades, kuni segu natuke pakseneb. 3 Vahetult enne serveeri mist sega hulka petersell. 4 Keeda pasta vastavalt pakendil antud juhistele, lisades keeduvette veidi soola ja õli. Serveerides aseta pasta tald rikutele, vala kuum kaste peale ning serveeri rohelise salatiga.
Vabamu ja Stanfordi ülikooli raamatukogude koostöös valmis veebinäitus Vabamu ja Stanfordi ülikooli raamatukogude koostöös on valminud näitus ,,Siht on vabadus: Eesti okupatsioonide ja iseseisvuse ajalugu“ ning ühiselt algatati veebivestluste ja seminaride sari ,,Global Conversations“. Näituste esitlemise veebiplat vormile ,,Spotlight at Stanford“ loodud näitus on koostatud Vabamu kogude museaalide põhjal. See tutvustab Eesti lähiajalugu okupatsioonide ajal ning kirjeldab meie riigi iseseis vuse taastamise lugu. Inglis keelne veebinäitus on suunatud rahvusvahelisele auditooriumile, nii üliõpilastele, ajaloolastele kui ka Eesti lähiajaloo huvilis tele. Koostöö võtmefiguurideks olid Stanfordi raamatukogu ju hataja Michel A. Keller, kes kuulub ka Vabamu nõukogusse
Tavapäraselt on Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli pere emade päeva läheduses esinenud kooliõhtul väikese kontserdiga – rõõmuks oma perele ja kõikidele teistele, kes soovivad osalema tulla. Pandeemia oludes on kool tegutsenud kaks aastat virtuaal selt, aga kogukonna inimesi – eriti ehatarelasi – on jõulukaartide ja teiste tervitustega ikka meeles peetud. Paar nädalat tagasi, kui koolipere kohtus Ukraina toetuseks laulu salvestamiseks Baptisti Kirikus, said õpilased ja õpetajad pärast laulutundi ka päriselt koos olla. Muuhulgas joonistati sel päeval ka lähenevat emadepäeva silmas pidades kauneid kaarte, mis eelolevaks pühapäevaks Ehatare elanikele kätte toimetatakse. Fotodel ongi täienduskoolide õpilasi kaarte valmistamas ja valminud õnnitlus kaardid. (EE)
ning Eesti ja Balti uuringute kuraator Liisi Esse. Veebivestluste ja loengute sarja ,,Global Conversations“ esimese veebipõhise arutelu teemaks oli ,,Küberjulgeolek ja globaalsed konfliktid 21. sa jandil“, mida analüüsisid Eesti Vabariigi ettevõtlus- ja infoteh noloogiaminister Andres Sutt, Freeman Spogli Instituudi (FSI) geopoliitika, tehnoloogia ja valitsemise programmi direktor Andrew Grotto ning FSI Rahvusvahelise julgeoleku ja koostöökeskuse vanemteadur Herbert Lin. Sarja teisel üritusel esitles oma tööd küberdiplo maatia valdkonnas TalTechi külalisteadur Anna-Maria Osula. (ERR/EE)
Brüssel on toetanud Eestit rändekriisis üheksa miljoni euroga Veebruari lõpust on Eestisse saabunud üle 35 000 Ukraina sõjapõgeniku. Ajutist kaitset on nendest taotlenud ligi kaks kolmandikku. Riigil kulub sõjapõgenikega tegelemiseks palju raha – nii selleks, et põgenikel oleks esial gu koht, kus elada, toit, mida süüa kui ka selleks, et põgenike lapsed saaksid koolis eesti keelt õppida. Valitsus eraldas riigikogule saadetud uues lisaeelarves sõja põgenikega seonduvate esmaste kulude katteks kokku umbes 243 miljonit eurot. Euroopa Komisjon on seni võimaldanud Eestil kasutada üheksa miljonit eurot. (ERR/EE)
