Nr. 18
märkmik Tiiru suur haare Tähelepanelik liikuja märkab ka tuttava raja ääres üllatusi. Vähemkäidud tiir annab aga avastusrohkusega tiivad – võiks öelda, et tiiru tiivad. Eriti kui on kevad, liiguvad veed ning pea kohal rändlindude parved. (Tiir on pikkade kitsaste tiibade, harkis saba ja lühikeste jalgadega väike veelind, ingl. tern, ladina Sterna). Suurel reedel tegime kolme põlvega, laps, ämm ja mina, väikese autotiiru. Tiir algas Kohtla-Järvelt, kus ämm talvi tub ja suundus lõunasse Peipsi põhjaranniku poole. Ega siis nii sama, sihiks oli ikkagi kal mistu Mäetagusel – nagu igal kevadel. Ätt ja Mamma omal ajal enam ei seigelnud. Oli siht punkt, kus oli vaja midagi ära teha ja vahepeatusi ei tehtud. Kahtlustan, et isegi kiusatust ei tekkinud. Aga võib-olla siiski – kui oli marja- või seeneaeg... Siinkandis käisid nad kunagi tõepoolest näiteks jõhvikal, aga seegi oli kindla eesmärgiga tegevus, mitte uitamine uitamise pärast. Enamik meist siiski teab, mis tunne on autoaknast näha miskit huvitavat, mis kutsub lähemale uurima. Kas on aga viitsimist või aega, et peatuda, on teine asi. Mamma pisukeseks ehma tuseks pöörasime natuke enam kui poole tee peal tuntud trajek toorilt paremale. Varasemast luurest selgus, et siin võib veel pulbitseda ,,nõiakaev“. Kõige tuntum selline on Tuhala nõia kaev Harjumaal – ajutine tõu suallikas Tuhala karstiala (karst
EESTI ELU reedel, 6. mail 2022 — Friday, May 6, 2022
Linnutee… (Algus lk. 6)
Riina Kindlam
ka saksa ning inglise keeles) läbival maa-alusel jõel. Ida-Viru Ratva külas on suurvee ajal taoline pulbitsemiseni inimese ja looduse koostöö. Pigem võiks öelda, et maa sees oleva kahe 40 meetri pikkuse toru eesmärgiks on korrastada nüüd seks suletud Viru põlevkivikae vanduse poolt ära rikutud loo duslikku tasakaalu. Puuraugud võimaldavad vanadesse kaevan duskäikudesse kogunenud veel maapinnale tõusta. Nende puudumisel uputaks liigvesi kevaditi kohalikke põlde ja metsi. Nüüd suundub vesi Põllualuse kraavist Ratva ojja. Teine taoline, lausa kolme veesambaga, kevadime on Rat vast kirdes Kose külas. Sealsetest Sanniku toruallikatest tõuseb liigvesi suletud Ahtme kaevandusest Sannik-ojasse, ning need vohasid alles nädala eest. Suurel reedel ei peaks tööd tegema. Rohigi ei kasva. Ei kasvanud tõesti – ümbritsevad põllud olid veel lume all. Tegemist oli siiski ainsa päeva ga, kui saime Mammat aidata tema äia ja ämma pere haua platsi koristamisel. Seegi oli kadunute austamine mõtlikul päeval. Üritasime väga vaikselt riisuda. Tavaliselt liigume Mäetaguse kalmistul alatasa 90-kraadiliselt: väravast sisse, kabelist mööda ja raja lõpus paremale. Ning sama teed pidi tagasi. Viimasel lehtede vedamise tiirul põikasin aga rajalt kõrvale elupuude var ju ja märkasin ennenägematut: suur kivitahukas ja lage plats ümbritsetud kõrge sepisaiaga. Vaist ütles, et tegu on kindlasti balti-saksa mõisaperega. Sise nesin raudvärava kaudu ja taju sin, et miski on ebatavaline. Kivil on mõõka kujutav emb leem ning kirjas: „Isamaa eest on jätnud oma elu Balti pataljoni kaasvõitlejad“, millele
Vaesus Eestis püsib samal tasemel
Uskumatu avastus tuttaval Mäe taguse kalmistul – Vabadussõjas hukkunud üheksa Balti pataljoni võitleja matmispaik ja 1936. a. avatud mälestussammas on üks väheseid Vabadussõja mäles tusmärke, mis elas üle kommu nistliku hävituskampaania. Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) oli 1918 – 1920 Eesti sõjaväkke kuulunud, peamiselt baltisakslastest koos nenud väeosa, mis osales Vaba dussõjas. Siit on Narva jõeni ehk vene piirini linnulennult umbes 38 km. Foto: Riina Kindlam
9
Statistikaameti andmetel vä henes võrreldes 2019. aastaga nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendi punkti võrra. 2020. aastal elas absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vae suses 20,6% Eesti elanikkon nast. Statistikaameti juhtivanalüü tiku Anet Müürsoo sõnul näitab absoluutne vaesus, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. „Absoluutses vaesuses elas möödunud aastal ligi 28 700 inimest, mida on küll mõnevõrra vähem kui sellele eelnenud aastal, kuid arvestades, et nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 220 eurot, võiks see näitaja kindlasti veel langeda,“ ütles Müürsoo. Suhteline vaesus näitab sisse tulekute ebavõrdsust riigis.
Meie silmad nägid esimest korda „nõiakaevu“ töös. Ratva kahe nõia kaev ehk inimeste loodud toruallikas Mäetaguse vallas, nüüdses Alutaguse vallas Ida-Virumaal ajas tänavu suurel reedel võimsalt liigvett maapinnale 2013. aastal suletud Viru põlevkivikaevandusese käikudest. Õhus oli tunda veidike mädamunahaisu, kuna vesi on väga sulfaatiderikas. Märgitud on, et kaevuvett võib juua, ,,aga mitte liiga palju“. Foto: Riina Kindlam
järgneb 9 valdavalt saksapärast nime, kelle kõigi surma-ajaks on 1919. a. esimene pool. All ääres on tekst „Sie starben im Kampf für die Heimat.“ (Nad surid oma kodumaa eest võidel des.) Ja väikselt all vasakus nurgas A. ED. JÜRGENS. „Kas see on taastatud kivi?“ mõtle sin. Ei tundunud miskipärast. Kultuurimälestiste register internetis andis teada: tegu on Vabadussõjas hukkunud Balti pataljoni võitlejate matmispaiga ja mälestussambaga. „Aleks. Ed. Jürgensi kivitööstuses val mistatud mälestussamba ava mine toimus 27. septembril 1936. See Mäetaguse kalmistu monument on üks väheseid Vabadussõja mälestusmärke, mis elas üle kommunistliku hävituskampaania.“ Aastatel 1921–1940 püstitati üle Eesti ligi 170 Vabadussõjaga seotud monumenti ning üle 120 mäles tustahvli. Seega on tegu suurel reedel avastatud suure imega. „Tartu Balti pataljon ja Rakvere vabatahtlikud, 5. jala väepolgu alluvuses tegid Lõuna ja Viru rindel kaasa 1. diviisiga 1918. aasta lõpu taganemisla
Suhtelises vaesuses elas 2020. aastal ligi 270 800 inimest, kelle leibkonna koosseisu arves tav kuu sissetulek oli väiksem kui 631 eurot. „Piltlikult öeldes võib suhte lises vaesuses elav inimene küll hästi teenida, aga kuna teistel ümberringi on veel suurem sissetulek, tekib ebavõrdsus. Suhtelise vaesuse osas on samu ti märgata kerget langust, aga muutus on siiski minimaalne ja eelmiste aastatega võrreldes püsib näitaja pigem samal tase mel,“ kommenteeris Müürsoo. Võrreldes 2019. aastaga langes suhtelise ja ka absoluutse vaesuse määr vähemalt kolme lapsega paaride ja noorte (18–24-aastaste) hulgas, tõusis aga üksikvanemate seas. Suurim oli suhteline vaesus üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanuse grupis. Kõige suurem oli suhtelise vaesuse määr Ida-Viru (31,4%), Võru (30%) ja Valga (29,3%) maakonnas. Kõige madalam Harju (16,5%), Tartu (18,8%) ja Lääne-Viru (19,5%) maakonnas.
enne venekeelset. Lugu Tveri karjalastest peabki paljude sügavaks meelehärmiks välja jääma. Nagu öeldud, on raamatus vähemalt sama palju vaatamiskui lugemisväärset. Fotomater jali on mitmest kaamerast, pea miselt siiski autori enda ja Rein Marani omadest. Viimatimainitu fotoreportaaž ongi paigutatud trumpässana raamatu lõppu. Raamatuga tutvumine tohiks ärgitada ka vaatama pooleldi unustusse jäänud filmi. You Tube’i vahendusel on nähtaval nii eesti- kui ingliskeelse teksti ga versioon. Eestikeelset teksti loeb näitleja Mikk Mikiver. EERIK PURJE
hingud. 1919. aasta jaanuari al gul peatati koos ülejäänud Eesti väega Punaarmee edasitung ja asuti vastupealetungile. 1919. aasta jaanuari lõpust aprilli alguseni oli Balti pataljon Narva jõe ja Peipsi järve äärses kaitselõigus (ehk seal, kus nad nüüd puhkavad – RK) ning aprilli algusest mai keskpaigani Narva jõe idakaldal.“ (Vikipee dia)
Avatud uste päeval Riigikogus
Mäetagusel ühise mälestus kivi ees puhkavad: Hans Brasche (18), Georg Raczeborinsky (24), Sigurd Frandsen (27), Friedrich Baron Schoultz von Ascheraden (23), Rolf Baron UngernSternberg (20), Wolfgang von Lingen (23), Friedrich Beck (26), Johannes Mõttus (20) ning Wolfgang Schlau (28). Lisa lugem ist www.virumaa.ee/ ve-parunid-vabadussojas/
Riigikogu lahtiste uste päev algas Tallinna trompetiansambli tervituskontserdiga Toompea lossi rõdult. Lossi hoovis tervi tas külalisi riigikogu esimees Jüri Ratas.
Järgmine Balti Pataljon, Baltic Battalion, BALTBAT ehk Balti rahuvalvepataljon oli kolme Balti riigi ühine rahu valveüksus, mis asutati aastal 1994 eesmärgiga suurendada Balti riikide kaitsejõudude koostalitlusvõimet NATO raa mes. RIINA KINDLAM, Tallinn
Absoluutse vaesuse määr oli kõrgeim Lõuna-Eestis (2,5%) ja madalaim Lääne-Eestis (1,4%). Ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale mit meid ühiskonnas levinud hüve sid lubada, oli 2021. aastal veidi vähem kui eelnevatel aastatel ehk 4,9% Eesti elanikkonnast. Kõige rohkem tajuvad ilmajäe tust 65-aastased ja vanemad elanikud (7,8%), kõige vähem aga 18–24-aastased (2,5%). Aastaga oli kõige rohkem vähe nenud just ilmajäetust kogevate laste ja noorte hulk. (D/EE)
Riigikogu tähistas 23. aprillil oma 103. sünnipäeva traditsioonilise lahtiste uste päevaga, mis toimus seekord koos rahvusraamatukogu ja Tallin na keskraamatukoguga. Oma tegevusi tutvustas külalistele kaitseliit.
Päeva jooksul toimusid Toompea lossis ekskursioonid, fraktsioonides sai kohtuda saa dikutega ja oli võimalus külastada Pika Hermanni torni. Riigikogu liikmetest viisid eks kursioone läbi Jaak Juske, Raimond Kaljulaid, Eduard Odinets ja Anti Poolamets. Kohvikus arutlesid elanik konnakaitse teemal riigikogu liikmed Heiki Hepner, Raimond Kaljulaid, Henn Põlluaas, Mati Raidma ja Marko Šorin. Konverentsisaalis toimus rii gikogu ja koolide võistkondade vaheline traditsiooniline mälu mäng. Riigikogu võistkon dadesse kuulusid parlamendi liikmed Jaak Juske, Andrei Korobeinik, Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets ja Urmas Reinsalu. Kokku külastas päeva jook sul riigikogu 4000 inimest. Huvilisi oli ka välisriikidest, näiteks Ukrainast, Soomest, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaa liast, Hispaaniast, Suurbritan niast, Kanadast, Brasiiliast, Indiast ja Taist. (ERR/EE)
üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
Riigikogu esimees Jüri Ratas. Foto: Ülo Isberg
