2
EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020
Nr. 19
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Pretsedenditu teadmatus Ei keegi, isegi haritud majandusteadlased, oska prognoosida koroona viiruse majanduslikku lõpphinda. Muidugi on tähtsam mõtelda esmalt eludele, tervisele, kõikide riskide maandamisele. See nõuab, nagu on juba enam kui kaks kuud teada, tõsiseid piiranguid, eriolukordi. Ühes riigis mõeldakse nii, teises naa. Pole kellelgi kristallkuulikest, kuid kaht lemata peab arvestama majanduspoliitiliste sammudega pandeemia le viku pidurdamise käigus. Siin provintsis asutati mõne aasta eest Financial Accountability Office of Ontario (FAO), mis on iseseisev, ei nõusta valitsust, vaid esi tab aruandekohustusi, nõudes vastutavust. Aruannete käigus, toetudes olemasolevale, esitab tulevikupilti. Selle aasta esimese kvartali ülevaateraport ilmus esmaspäeval; huvitavalt on sellest meedias väga vähe juttu olnud. Ehk, kuna arvud on hirmuäratavad. Nii nähakse Ontario teises majanduskvartalis $40 miljardist kaotust, tänu maksude tohutule langemisele, mis kombineeritud suurte väljaminekutega. Esimese kvartali kaotus oli $10 miljardit. Seda, kuna alles märtsis saiti aru pandeemia levikust ja kehtestati eriolukord. Soovituseks on nende võrgulehte külastada, peavoolumeedia puudujääke nii tasa tehes. Vältida sotsiaalmeedias ilmunut. Peter Weltman on FAO direktor. Teda intervjueeris TVO Agenda saates Steve Paikin päev pärast raporti avalikustamist. Nagu iga ennus tusega, jäi palju õhku rippuma. Suur puudujääk arvestab sellega, et provintsi majandus tasapidi taastub. Kuid puudujääk võib olla suuremgi. Praegune prognoositud 9% langus Ontario sissetulekus on suurim 1929. a alanud masust saadik. Weltman loodab, et aasta pärast on majandus taas kasumis, kuid lausus, et keegi ei tea, kas see on reaalne ennustus. Selline pimedas kobamine peegeldub ka inimeste hirmus, iga päevases tegevuses. Huvitav on võrdluseks uurida Eesti Panga märtsi kuist prognoosi. Selle järgi majanduslangus Eestis kujuneb suuremaks kui 6%. Nii nõustudes FAOga siin. Ökonomistid rõhutasid siis, et viirus on mõjutanud mitut majandusharu, mis on eelkõige seotud turismiga, aga see võib laieneda kogu majandusele. Täna võib seda kogu maailma kohta ütelda. Seda, kuna mitte ainult on inimesed palju ettevaatliku mad, aga isegi siseriiiklikult on suisa keelatud reisida. Otsene mõju Ontarios on lõviosas ettevõtete töö takistamise järgne. Valusalt annab tunda eksport-import turu markantne kahanemine, eriti välisnõudluse vähenemine. Eratarbimist, investeeringut ei võeta ette, usalduse puudusel. Ainult toidupoed näevad kasumeid, toit pole ka maksustatud, riik sealt raha ei saa. Tuleb kontekstis hoida pöialt, loota, et mõistus jõuab valitsema ja astutakse teadaolevate faktide järgi majandust taastama, mitte aga poliitiliselt vaistlikult, rahulolematute hääli lantides. Isegi, kui targadki on nõutud. TÕNU NAELAPEA
Emadepäeval kuulutas Eesti naisliidu esinaine Mailis Alt koos president Kersti Kalju laidiga Eesti Televisiooni saates ,,Hommik Anuga“ välja tänavuse aasta ema, kelleks on Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku õen dusjuht Katre Zirel. Zirelit iseloomustasid naisliidu jaoks olulised väärtused –
empaatiavõime, hoolimine ja üksteisega arvestamine Zirel ütles, et talle on alati väga meeldinud ema olla. ,,Ma olen väga õnnelik, mul on väga head lapsed ja see tunnustus on ühele naisel üks suurimaid tunnustusi, mis üldse olla saab.“ Zireli esitasid aasta emaks terviseameti kriisimeeskond ja tema pere. (ERR/EE)
Foto: Kairit Leibold, ERR
Eestis kuulutati aasta emaks Katre Zirel
Võrumaal on Eestis on suurüritustest osavõtjate arvu Kaitseliidu ratsaüksus piiriks juulis ja augustis 1000 inimest piiri valvamas Kultuuriminister Tõnis Lukas algusest kuni 500 inimesega Eriolukorra ajal on Eesti-Läti piiril patrullimas Kaitseliidu Võrumaa maleva ratsajagu. Lõuna-Eesti hobufännide eestvõttel loodud üksus teeb kaasa Kaitseliidu õppustel ja loodab tulevikus laieneda ratsarühmaks. Kaitseliidu Võrumaa maleva ratsajao eestvedaja Roy Strider rääkis uudistesaatele ,,Ak tuaalne kaamera“, et LõunaEesti maastik on keeruline ja piiriala esitab palju väljakut seid. ,,Autoga ei pääse siin igale poole ligi, kust on võimalik üle käia. Ja kuna meil on loodud Kaitseliidu Võrumaa malevasse juba eelmisel aastal ratsaüksus, mis tänaseks on kasvanud ratsajaoks ehk üheksa inimeseni, siis me aeg-ajalt käime selle pii rilõigu üle ka hobustega,“ sõnas Strider. Et hobused läbivad pikemaid vahemaid treilerites, võib üksus Võrumaalt liikuda, kuhu parasjagu vaja. Kaitseliidu Võrumaa maleva ratsajao liige Ellen Koidu lausus, et kui inimene ei kuule, siis hobune kuuleb alati ja annab märku, kui ees miskit on. ,,See on suur pluss, et sul on palju teravamad kõrvad kaasas. Ja haistmine samamoodi. Ja ho bune näeb ju peaaegu 360 kraadi ümber enda,“ ütles ta. Oluline on ka see, et hobune liigub peaaegu hääletult. (ERR/EE)
Suvel algab idapiiri esimese lõigu ehitus Sel nädalal allkirjastasid Politsei- ja piirivalveamet, Merko Ehitus Eesti ja AS GRK Infra kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööde lepingu. Prognoosi järgi kulub 23,5-kilomeetrise piirilõigu väljaehitamiseks kuni kolm aastat ning ligi 20 miljonit eurot. Uue piiri väljaehitamist alus tatakse lõigust, mis kulgeb Eesti-Vene-Läti piiri kokkupuutepunktist kuni Luhamaa piiripunktini. Kokku on 135 kilomeetri pikkusel maismaapiiril 11 lõiku, millest leping puudutas kolme esimest. Järgmise kolme lõigu ehitushange kuulutatakse välja lähikuudel. Esimese lõigu ehitus algab suvel ning peaks valmima umbes kolme aastaga. (ERR/EE)
ütles sel nädalal ERR-ile, et juulist alates on vabas õhus korraldatavate ürituste piiriks 1000 inimest ning siseruu mides korraldatavate avalike ürituste piiriks 500 inimest. Lukase sõnul on Viljandi pärimusmuusika festivali toimumine suvel plaanis, formaadi osas tehakse korraldajatega koostööd. Piirangute leevenemisel saab juulist alates ka kinode ja teatrite tegevust taasalustada. ,,Juuli
a uditooriumites võib kõike teha, kaasa arvatud kino näidata ja teatrit teha,“ ütles Lukas. Siseruumides avalike ürituste korraldamisel ei tohi ruumist olla hõivatud enam kui 50 prot senti ruumi lubatud mahust. Peaminister Jüri Ratas teatas oma sotsiaalmeedia postituses, et 18. maist alates võivad vabas õhus toimuda ka võistlused, tingimusel, et publikut kohal ei ole. (ERR/EE)
Kihnu muretseb saare lähistele rajatava meretuulepargi üle Kihnu saare elanikud ei ole rahul Eesti Energia taastu venergia ettevõtte Enefit Greeni meretuulepargi ette valmistustöödega Liivi lahes. Kihnu vallavanema Ingvar Saare sõnul on jätnud soovida tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tegevus tuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel. Kihnlaste arvates ei ole kogukond Kihnus ega Häädemeestel, mis on pargile lähimad kohad, piisavalt kaasatud olnud. Saare lisas oma intervjuus ERR saatele Viker hommik, et pargi rajamiseks on vaja koostada keskkonnamõju hindamine (KMH), selleks on vaja omakorda koostada keskkonnamõju hindamise programm, mis sisaldab neid uuringuid, mida tuleb keskkonna mõju hindamise raames teha. Kui neid uuringuid kirjas ei ole, siis neid ka arendaja ei tee. TTJA pani programmi ettepaneku välja täpselt eriolukorra aja alguses 12. märtsil ja see kestis 31. märtsini. Kihnu valla
ettepanekut 30. märtsil programmi ettepanekut pikendada ei arvestatud, rääkis Saare. Samuti eksiti info avaliku jagamise tingimuste vastu. Vallavanema sõnul on segadus ka tuulikute kõrgusega. Kui algselt pidid nende mastid olema 80-85 meetri kõrgused ja koos tiivikutega jääma 125 meetri kanti, siis nüüd räägitakse 300-meetristest tuuliku test. Praegu pole teada, kuidas hakkab tuulikute tekitatav müra ja vibratsioon mõjuma Liivi lahe kalastikule, kalapüük on aga Kihnu üks peamisi tegevusalasid. Saare tõi esile ka visuaalset reostust– näiteks on Kihnust 39 kilomeetri kaugusel asuvaid Varbla tuulikuid saarelt näha, uued tuulikud peaks aga tulema saarest 10 kilomeetri kaugusele. Enefit Green plaanib Liivi lahte Kihnu lähistele ehitada 1000 MW võimsusega mere tuulepargi, kuhu tuleks kuni 160 tuulikut. (ERR/EE)
Tallinna lennujaam prognoosib kriisist täielikku taastumist 2022. aastal
aga millal inimesed lennukitesse julgevad minna, see võtab natuke aega,“ ütles Tuvike ja selgitas, et kõigepealt saab sõita sõlmpunktidesse, seejärel taastatakse äriliinid ja viimaks turis miliinid. Tuvike ütles, et erinevate prognooside kohaselt on selle aasta lõpuks ja järgmisel aastal rahvusvaheline lennuliiklus võrreldes 2019. aastaga vähenenud ligikaudu 20 protsenti. Alates 13. maist saab Tal linna lennujaamast sõita Hel singisse, Minskisse, Frankfurti, Riiga ja Kiievisse. (ERR/EE)
Tallinna lennujaama prognoo side kohaselt läbib selle aasta lõpuks lennujaama 1,5 miljo nit reisijat, eelmisel aastal oli reisijaid ligi 3,3 miljonit. Hiljutisel pressikonverentsil ütles Tallinna lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike, et 2019. aasta reisijate taastub ilmselt 2022. aastal. ,,Esimesena taastuvad liinid,
