Nr. 19
EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
Vara veel Vanasõnad ja rahvatarkus kuluvad alati elus ära. Kui sellest varamust, mida eelkäi jad kogemuste tõttu on meile jätnud tänapäeval ei õpita, siis võib julgelt leida, et ole megi inimkonna loojangu, lõpp faasini jõudnud. Ning peamiseks süüdlaseks on ene sekesksus, teiseks, ligilähedalt sama tihti esinev on võimetus astuda samme pikaajalisele perspektiivile mõeldes, tulevi kuga arvestades nagu peaks. Kuid – hirmul on suured sil mad. Ära hõiska enne õhtut. Esimene mõte, mis võis paljudele pähe sattuda, kui mitu Kanada provintsi teatasid, et majanduslikke piiranguid vä hendatakse, lastakse sõlmed mõnes kohas lõdvemale. Selli sed umbsõlmed, millest lihtsurelik, muide, ei aru saanud. Juuksuriteenus polnud asendamatu, seega ühemeheettevõte on tänaseni suletud, tea mis majanduslike kulude, kaotustega. Ent Pontu ja Fifi kasukaid võis küll lasta pesta, kammida, kärpida, Miisu küünekesi eemaldada. Sest koduloomad nagu kassid ja koerad teatavasti ei anna edasi inimesele või ei saa temalt, nakkushaigusi. Veider. Kuid mis viga, pikad juuksed, peenikesed soengud ei ole tõesti tähtsad. Vanasti pügas eit taadi peakarvu,
no saaks nüüd jälle. Kui palju on teenuseid siin maailmas, mis tõesti ei ole vajalikud, eksisteerivad, kuna Läänes on raha kui palju enese lõbustamiseks. Jõusaal suletud? Joogatunde ei anta? Oma kodus saab ju võimelda, püsti-pikali lihaseid venitada, end sõlme siduda nagu india fakiirid. Keegi ei keela, aga puudub ju pitsat, tunnusmärk, mis kaasneb paremas jõusaalis higistades, joogamatiga töölt edvistavalt lahkudes tundi. Selliseid tegevusi on veelgi. Koduaednikud on pahased olnud, et ei saa kasvuhoonete, puu- ja lillekoolide produkte osta. Juba on lilleistikuid küm nete miljonite väärtusega aia taha visatud. Hollandis on tulbid oluline osa kevadest ja majandusest. Sealsed kaotused on sadades euromiljonites. Nende jõulud on kevad, öeldakse nii seal kui siin, teenitakse siis lõviosa aasta sissetulekust. Nüüd lõpuks lastakse ligi, kahe meetri vahedega, kuid kohtadesse, mis selleks pole ehitatud. Jälle kannatavad mitte suurette võtted, vaid väiksed kasvuhoo ned, müügipaigad. Mis saab Toronto ärikesku sest? Bay ja Yonge’i ristmik oli ennist sel aastajal lõunatunnil inimrohke. Töölised läksid einetama, sisseoste tegema. Maail makuulus PATH süsteem, kus saab kilomeetreid kõndida ilmastikust eemal, maa all,
Muudatused välismaalaste seaduses kaitsevad Eesti elanikke Ruth Annus,
jaliselt saavad võõrtöölised Ees Siseministeeriumi kodakondsus- ja tis töötada üldtingimustel maksimaalselt kas 12 kuud 15 kuu rändepoliitika osakonna juhtaja jooksul või hooajatöödel 9 kuud Eriolukorra ajal on palju rää 12 kuu jooksul. Võõrtöölise gitud võõrtööjõust – kes, kui lühiajalise töötamise peab töö kaua ja millal Eestis prae andja registreerima Piirivalvegusel ajal töötada võib. ja Politseiametis (PPA). Möödunud nädalal jõustus Kuna koroonaviiruse leviku COVID-19 kobareelnõuga al tõkestamiseks kehtestatud pii gatatud seadustepakett, mille riülese liikumise piirangute tõttu ga hakkasid kehtima ka ei saanud tööandjad arvestada lühiajaliselt Eestis töötavaid lisanduvate töökätega, kehtestati võõrtöölisi puudutavad muu seadusemuudatusega soodsam datused. Välismaalaste seaduse erisus põllumajandussektorile. muudatuste peamine eesmärk Põllumajandussektoris tegutse on kaitsta Eesti elanikke töö vad tööandjad saavad kasutada jõuturul. tööjõuna kuni 31. juulini neid Välismaalaste seadus regu- välismaalasi, kes viibisid Eestis leerib kolmandate riikide ko- 17. märtsi seisuga, mil pii danike Eestis ajutist viibimist, riülese liikumise piirangud kehelamist ja töötamist. Seega testati. Neid võõrtöölisi saab puudutavad äsja kehtima ha põllumajandusse palgata ka siis, kanud muudatused vaid võõr kui nende maksimaalne Eestis töö lisi ehk neid välismaalasi, töötamise aeg on praeguseks kes on kolmandate riikide ko- läbi saanud või saamas. Põllu danikud, ei ole Eesti püsielani- majanduses kasutatakse sageli kud ja töötavad Eestis lühiajali- hooajatööd, kus ei kehti nõue selt. Euroopa Liidu, Euroopa maksta vähemalt eelmise aasta Majanduspiirkonna ja Šveitsi Eesti keskmist palka. Samadel Konföderatsiooni riikide koda tingimustel võib kuni 31. juulini nike Eestis töötamise regulat- palgata põllumajandusse ka sioon ei ole muutunud. võõrtöölisi. Võõrtööliste palkamise peab tööandja nii nagu Erisus põllumajandussektoris tavaliseltki registreerima PPAs. Kehtiva välismaalaste Eestis Pärast juuli lõppu on neil töötamise reeglistiku eesmärk võõrtöölistel kuni 31. augustini on Eesti tööjõuturu kaitse. See aega, et korraldada oma Eestist tõttu näeb seadus ette, et lühia- lahkumine.
metroojaamast tööle, kannatab kundede puuduse all. Kuna pisikesed ettevõtted – keemi lised puhastused, kohvipoed, isegi saapaviksijad, jalatsipa randjad – kiratsevad. Kaua neid seal enam ongi? Üürid hirmkallid tõesti väikese pindala eest. Mida teevad need ette võtted, kelle töölised enam tornides ei tööta, vaid on koduse arvutiga ühenduses? Mil leks neil enam vaja sellist pinda? Kes sinna koliks? Neid küsimusi keegi ei küsi. Apokalüptiliseks ei ole mõtet minna, aga mõne arust läheb aastaid ja aastaid enne seda, kui meie majandussüsteem taas jalule saab. Ainult kuna lühinägelikult on tegutsetud. Riigijuhtidest nendeni, kes teiste peale ei mõtle.
Nüüd ei julgeta võõrale isegi läheneda, veel enam taldrikut ulatada. Toidust veel – PõhjaAmeerikas ollakse nii harjunud teiste tehtud toitudega. Resto ranis, kohvikus, hotellis. Kõik kolm suletud, esimesest kahest saab koju küll viia. Kuidas aga ettekandjate, kelnerite palkadega? Pühapäevane emadepäev jäi neis kohtades märkimata. Päev, mis on aasta suuremaid sissetu lekuallikaid restoranidele, nende töötajatele.
saavad töötada on tavaliselt jubagi parema palgaga. Kes ei mäletaks, kuidas teenindustase jõukas Läänes langes pärast seda, kui suured, ülirikkad pangad ja hiidfirmad otsustasid telefonivastamisega seotud töökohad Aasiasse anda. Kas arvate, et nüüd ei kaalu selliste ettevõtete juhid veelgi töid odavamalt sinna saata? Siin on ju demonstreeritud, et saadakse kuidagi hakkama. Miks siis mitte odavamalt?
Suvelaagrid lastele. Jäävad ära. Kuidas teenivad vanemad teismelised õpperaha? Harjutud olla kasvatajaks noorematele. Riik on küll neile andnud raha, küsimata kas nad kodus elavad ehk elamiskulud on vanemate kanda.
Ottawa pillub mõtlematult raha. Riigikuludele pole aga sisse arvestatud kaotatud palgad, mis maksude, ostude kaudu ringleks väga vajalikult ma jandussüsteemis. Need sajad miljardid, ajal kui loodetavasti tööturg jalad alla saab, viivad riigi võlad stratosfääri. Pole Kanada kaugel sellest, et riigivõlg on enam kui pool rah vamajanduse kogutoodangust (GDP).
Ning veel riigitöölistest. Ei kadesta kedagi praegusel ajal. Kuid riigi palgalehel olevaid pole koondatud, kuigi ettevõtteomanikud on pankroti äärel. Hindame kõik näiteks raamatukogutöölisi – ent kuidas saavad nemad kodust tööd teha? Palk ja hüvised aga jooksevad. Büro kraadid, kes väljastavad autoju hilube, juhieksamite inspektorid – ei nemad kodust tööta. Näiteid on veelgi, isegi palju. Võiks kaaluda nende raken damist, selmet vabatahtlike (või kõrge palgaga kirurgide) vana dekodudes lihtsamaid, kuid vajalikke kohustusi täitma. Mil leks topeltstandardid?
Ajalehed ei suuda eksistee rida, valeinfo, hirmutused ja kõmu aga ringleb sotsiaalmee dia kaudu. Ei ole siin Spengleri, Toynbeega vaja tuttav olla. Mõlemad ajaloolased ennustasid Lääne allakäiku, esimene isegi paratamatut hukku, uuris lähemalt kuut hävinud kultuuri. Toynbee analüüsis 21-te. (Mitte ainult roomlasi, aga polünees lasi, hindu kultuuri, Hiina ja Jaapan hiilgeaegu.) Mõlemad nägid konstante – jõukad kul tuurid ei märka näitajaid, ei õpi neist, nende eluiga on olnud keskmise määraga 1500 aastat. Õpitakse küll vigadest, kuid liighilja.
Siis veel inimkontaktist. Kui möödunud sajandil elati üle ennekuulmatu masu kahe il masõja vahel, siis aitasid need, kel oli miskit, teisi, kel ei olnud. Süüa ja juua anti hulkuri tele, kes olid tööta, koduta.
Võõrtöölistel, kelle maksimaalne lubatud lühiajalise töö tamise aeg on täis ja kes ei jätka töötamist põllumajandu ses, tuleb esimesel võimalusel Eestist lahkuda. Kui lahkumine praeguses suletud piiride olukorras võimalik ei ole, tuleb välismaalasel lahkuda hiljemalt 10 päeva pärast eriolukorra lõppemist. Koju saamiseks on mõistlik küsida abi oma saatkonnalt. Ka senised tööandjad saavad pärast töösuhete lõpetamist aidata kaasa välismaalaste koduriiki naasmisele. Kohanemine on juba käimas Põllumajandussektori erisuse näol on tegemist ülemineku perioodiga, et võimaldada töö andjatel uue olukorraga kohaneda ja leida Eesti elanike seast sobivad töötajad. Töötute arv on eriolukorra ajal kasvanud ligi kaudu 14 000 inimese võrra – kokku on Eestis töötuid üle 50 000. Ajal, mil üha rohkem kohalikke inimesi kaotab töö, on riigi kohustus toetada Eesti elanikke ja luua neile võimalused vabadele töökohtadele asumiseks. Mitmed põllumajandusette võtted on meedias kinnitanud, et üle pika aja on neil vabadele kohtadele hulgaliselt kandi daate. Ilmselt on nüüdseks paljud kuulnud iluteenindajast, kelle ammune soov oli proovida lüpsjatööd ning kes üsna eriolukorra alguses lüpsjana tööle asus. Samuti läksid ajutiselt ta-
Lõpetuseks, need, kes kodust
Mõne lühikese kuuga on sellised väärsamme majanduslikut astutud, et mõtleja, teadlik inimene kahtleb väga, kas neid saab isegi tema järeltulijate elu ajal korvata. Kui lühinägelikkusest ei pääse, on pilt mitte ainult sel kümnendil, aga eda pidi, sünge. TÕNU NAELAPEA
lutöödele appi kaks välismaal muusikat õppinud tudengit, kes tulid pandeemia ajaks tagasi Eestisse ja kandideerisid kodukandis kohalikku farmi tööle. Need pole kindlasti ainu kesed näited. Eesti inimene on tark ja kohanemisvõimeline – olen kindel, et praeguses olukorras leiavad tööandjad ja tööotsijad teineteist järjest pare mini üles ning Eesti inimesed hakkavad põllumajanduses töö tamist enam hindama.
takse mõistlik ajaperiood, et leida endale uus tööandja või korraldada oma Eestist lahkumine. Mõistlikuks üleminekuperioo diks võib pidada hinnanguliselt ühte kuud, kuid Politsei- ja Piirivalveamet hindab iga üksikjuhtu eraldi. Välismaalaste seaduse muudatuste eesmärk on suunata tööandjaid eelistama tööjõuturul Eesti elanikke ja tagada tööta jäänud välismaalaste tagasi pöördumine oma koduriiki.
Töötamise eesmärgil Eestis viibimine eeldab töötamist Välismaalaste seaduse muudatus näeb ka ette, et töötamise eesmärgil pikaajalise viisaga või viisavabalt Eestis viibiv kolmanda riigi kodanik peab töö kaotamisel leidma mõistliku aja jooksul kas uue töö või Eestist lahkuma. See muudatus on kehtestatud püsivalt ega sõltu eriolukorra lõppemisest. Muudatuse eesmärk on tagada, et Eestis töö kaotanud ajutiselt viibivad välismaalased pöörduksid tagasi oma koduriiki ega jääks sihitult Schengeni alale. Ilma seadus liku sissetulekuta jäädes on oht, et välismaalased võivad jääda hiljem ebaseaduslikult Eestisse, liikuda edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse või panna toime muid õigusrikkumisi. Seetõttu on kõige mõistlikum tööta jäänud välismaalasel koduriiki tagasi pöörduda. Viisat ei tunnistata kehtetuks üleöö, vaid välismaalasele an-
Algab Balti gaasijuhtme ehitus Poola president Andrzej Duda teatas, et peatselt alustatakse Balti gaasi juhtme ehitust, mille kaudu peaks Norra gaas jõudma Taanist Poola. Poola riiklik gaasivõrgu ope raator on valinud merealuse osa ehitajaks Itaalia firma Saipem. Hanke maht on 280 miljonit eurot. Läinud kuul sai Balti gaasijuhe kõik vajalikud load. Torujuhe peaks vähendama Poola sõltuvust Venemaalt imporditavatest energiakandjatest. Taani ja Poola vahelise osa pikkus on 275 kilomeetrit ja ehitustööd kestavad kaks aastat ehk ajani, mil lõpeb pikaajaline leping Gazpromiga. Ühe päevaga loodetakse rajada kolm kilomeetrit gaasijuhet. (ERR/EE)
