8
EESTI ELU reedel, 15. mail 2020 — Friday, May 15, 2020
Nr. 19
Edgar Marten 100: armastav isa, vanaisa ja vanavanaisa, vapper soomepoiss ja lahke koolipapa Elutööks eesti keele ja isamaa-armastuse kasvatamine Edgari elurada algas 17. mail 1920 väikeses kalurikülas Neemes, Jõelähtme vallas, Harjumaal – Eesti põhjaran nikul, kus esivanemad on teatavasti elanud 400 aastat. Vanemad olid kalurid. Peres kasvasid ka vanem vend Albert ja õde Anette. Edgar õppis Neeme põhikoolis, olles usin ja tubli õpilane ning läks edasi õppima Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaa siumi, kuhu ta võistluseksamil sisse pääses. See oli küla ajaloos esmakordne juhtum, et keegi pärast algkooli keskkooli edasi õppima läks. Seal ta huvitus ajaloost ja harrastas sporti, õppides edasi Tallinna Õpetajate Seminaris. Edgar jõudis tagasi Neeme kooli õpetajana 1942. kooliaastal. Sealt läks peale poolt aastat üle mere Soome, kus võitles soomepoisina Soome ja Vene rindel. Ta oli sotamies ehk jala-
väe reamees, samuti osales väljaõppel Taavettis allohvitseride kursustel. Sõja lõpu poolel sai haavata ja lamas mitu kuud haiglaravil Oulus. Jõudes sõja lõpus Rootsi Norrköpingisse, tegeles töö kõrvalt ka näitlejana Eesti teatris, kus kohtas tulevast abikaasat Renate Eistrati. Norrköpingis sündis tütar Reet. Nagu mitmed teised pagulased, kolis pere edasi Kanadasse, kus sündis poeg Juhan. Edgar töötas aastaid Good year Tire firmas keemikuna,
Edgar koos armastatud abikaasa Renatega.
Vanavanaisa ja lapselapselapsed.
Foto perekonnaarhiivist
hiljem eestlaste raamifirmas Multiframe ning vanema venna Alberti omatud kalatööstusfirma Northrand Foods müüjana. Abikaasa Renate suri 2002.a. Rõõmuks ja toeks on olnud viis lapselast: Paul, Andres, Katrina, Eric ja Alexia ning kaheksa lapselapselast vanuses 5 nädalat kuni 10 aastat. Lapselaste jaoks on ta alati olnud suureks ees kujuks ja autoriteediks. Kuigi igapäevatöö oli mujal, on Edgarile alati olnud süda melähedane töö hariduspinnal Toronto Eesti Seltsi koolide õpetajana ja juhatajana. Edgari algatusel asutati nii T.E.S. Täienduskeskkool kui ka -gümnaasium. Töö kõrvalt on ta alati leidnud aega ka ehitamiseks – oma maja teist korrust, kus elas paar aastat ka Arved Viirlaidi pere, Oro ranna suvilat ja mitu sauna. Kirjanik Arved Viirlaid oli Edgari lähedane sõber ja Edgar oli ka tema raamatute n-ö esimeseks proovilugejaks peale kirjaniku abikaasa. Edgar on alati olnud väga sportlik; nooremana harrastas ta murdmaasuusatamist. Sõjaaeg sed kogemused aitasid kaasa orienteerumises, kus tema saa vutuste hulgas on muuhulgas Kanada ja Ontario masterite klassi meistrikarikad. Edgar jooksis ja hiljem jalutas – ajal, kui seda tehti veel vähe Toronto tänavatel. Edgar on ka suur hoki-fänn: tal kestab igavene lootusetu usk Toronto Maple Leafs meeskonda. Edgar harrastas ka aiatööd ja kalastamist, käies suvel pea igal nädalalõpul Simcoe järvel kala püüdmas, poeg Juhan tihti kaa sas. Edgar on olnud eluaegne poliitikahuviline, olles alati täielikult kursis päevasündmustega nii Eestis, Kanadas kui ka Ameerikas. Edgaril on ilus lauluhääl ning ta laulis aastaid tenorit Toronto Eesti Meeskooris ja Soomepoiste Laulukvartetis. Praegu laulab ta Ehatare lauluansamblis Ehatähed. Aastaid oli ta Peetri kiriku ja Soomepoiste Klubi juhatuse ja nõukogu liige ning esimees. Edgar Marteni elutöö on
Foto perekonnaarhiivist
Edgar enda ehitatud suvilas koos pere ja Eesti sugulastega. Foto perekonnaarhiivist
eesti keele ja isamaa-armastuse kasvatamine paguluses ja nüüd välis-eesti ühiskonnas. Ta on seda tööd teinud järjekindlalt suure huvi ning armastusega. See töö kestab edasi täna päevani. Eelmise aasta lõpus sai Edgar valmis kümneaastase suurprojekti, mille käigus uuris ja kirjutas Toronto Eesti koolide ajalugu aastast 1949. See mahukas kogumik on saadetud välja andmiseks Eesti Vabariigi Riigi
arhiivi. Edgar Martenit on tunnus tatud paljude autasudega: Eesti Vabariigi Presidendi Valgetähe teenetemärgiga 2000.a., Eest laste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgiga, Soome Sõja veteranide hõbedase teenete märgiga jm. • Palju õnne auväärsele Edgar Martenile 100.a. juubeli puhul!
Mõtteid kaasteelistelt Elle Rosenberg, kauaaegne koolikomitee esimees: „Edgar on hingelt loodud õpetajaks“ Elle töötas umbes kakskümmend aastat Edgar Marteni n-ö parema käena Eesti koolide juhtimisel ja koostöö oli alati suurepärane. Elle sõnul oli Edgaril suuri teeneid selles, et omal ajal sai Eesti kool Toronto koolivalitsuse poolt hüvitust Eesti koolide ja lasteaia õpetajate jaoks. „Hiljem tulid selles vallas muudatused ja toetuse edasiseks saamiseks oleks tulnud hakata kasutama Toronto koolimajasid, kuid Eesti kool sellest keeldus, sest see oleks sundinud kooli kaheks tegema ja otsus tati, et peame ise hakkama saama.“ Kõige meeldejäävamad mo mendid Eesti koolide tegevusest on Elle jaoks väljasõidud keskkooli ja gümnaasiumi õpilastele. Edgar tahtis alati midagi uut ja huvitavat pakkuda, nii korral dati reise Ottawasse, Montreali, Quebec City’sse ja hiljem ka USAsse: Chicago, New York, Boston. Pikad bussisõidud olid alati lõbusad ja nalja tehti palju. Edgar pani lapsi küsimustele vastama. Kord, kui ta küsis, et kuhu me järgmine kord sõi dame, kostis bussi tagaotsast hääl: Eestisse! See tundus veel mõnevõrra utoopiline, aga mitte enam kättesaamatu. Edgar käis tol suvel Eestis ja sügisel taas kooliõhtul Eesti Majas olles ütles Ellele: meil on tugev laulujuht Reet Lindau-Voksepp ja lapsed laulavad hästi – ehk viiksime meie koolikoori laulupeole
2004? Elle esialgu arvas, et meil on niigi tegemist nende kolmepäevaste reisidega lapsi valvates, mis siis veel nii pikal reisil… Vestlusega ühines mees koori esindaja Heikki Paara, kellega Edgar kohe Eesti reisi teemal vestlema asus, ja ütles siis: Eesti kool läheb! ,,Sellest optimistlikust sõnast Toronto Eesti Koolikoor alguse sai ja polnud enam pääseteed.“ Sügisel sai idee alguse, suvel sai teoks. Vahepealse aja sisse mahtusid harjutused, tuluõhtud, suhtlemine vanematega ja mahukas reisikorraldus. Reet Lindau-Voksepp suutis õpetada lastele kiiresti laulud selgeks ja proovilint laulupeole pääse miseks sai heakskiidu. Koostöö Eestiga läks siis juba tihedamaks ja Edgar oli Eestis käies sõlminud sidemeid ka Eesti Haridusministeeriumi esindaja Ants Egloniga, kes samuti reisi korraldamise Eesti poolega kaasa aitas. Edgar astus ise 2003.a. küll keskkooli/gümnaasiumi juhataja kohalt tagasi, kuid jäi edasi koordinaatoriks ja eriprojektide juhiks, milleks need suurreisid olidki. 2004.a. laulupeoreisile järgnesid aasta hiljem Lääneranniku Eesti Päevad Vancouveris ning noorte- ja üldlaulupeod Eestis 2007, 2009, 2011, 2014 ja 2017. Lisaks laulupidudel osalemisele sai ka Eesti risti-põiki läbi sõidetud. Elle meenutab veel, et Edgaril oli alati huvitavaid jutte rääkida. Kui kusagil istuti, oli tal mälestusi n-ö jalaga segada. (Järgneb lk. 13)
