Eesti Elu / Estonian Life No. 1 | January 7, 2022

This newspaper was mailed on Friday, January 7, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 1, 2022

Reedel, 7. jaanuaril — Friday, January 7

www.eestielu.ca

Eesti Rahvuskomitee Ühend­riikides (ERKÜ) taasasutatud Henrik Visnapuu nimelise kultuuri- ja kirjandusauhinna saab kirjanik Elin Toona Elin Toonat tunnustatakse tema elutöö eest eesti- ja ingliskeelse kirjanikuna, sh tõstame esile tema tippteost „Into Exile“, mis ilmus inglise keeles 2013, eesti keeles pealkirjaga ,,Pagulusse“ 2017. Raamat pälvis nimetamist The Economist ajakirja poolt kui üks parimatest raamatutest aastal 2013. Raamat tegeleb noore eestlanna keeru­ liste kohanemisprobleemide ning eneseteostusega võõrsil pärast Eestist põgenemist 1944.a.

Nõukogu sissetungi eest. „Ärge jätke Elin Toonat pagulusse: Elin Toona raamatu „Pagulusse“ tuum on alaline mitme kultuuri vahel kõlkumine, pidev iseenese koha ja olemuse otsimine,“ kirjutas „Pagulusse“ teost tunnustavas arvustuses Made Luiga (Sirp, 27.10.2017).

Pikaaegse väliseesti kirjanikuna käsitleb Elin Toona tundlikult ja meisterlikult pagulust

ning elu võõrsil mitmes teos.

Tema sulest on ilmunud romaanid „Puuingel“, „Lotukata“, „Sipelgas sinise kausi all“, „Kaleviküla viimane tütar“, „Kolm valget tuvi“, „Mihkel, muuseas“. Dokumentaalsel ai­ nestikul põhinevad teosed on monograafia vanaisast Ernst Ennost, vanaema elulool põhi­ nev „Ella“ ning autobiograafi­

5. jaanuar 2022

Northern Birch Credit Union nimetati Toronto Star Reader’ Choice Awards poolt ühispankade professionaalsete teenuste pakkujate hulgas teemantvõitjaks!

Täname kõiki liikmeid, kes meid nii kõrgelt hindavad ja oma hääle andsid! Tänu teile sai meist number üks!

Mille poolest Northern Birch Credit Union silma paistab?

• Hoolime väga oma kogukondadest ning jagame igal võimalusel toetust, olgu see siis Eesti või Läti kogukonna mõni uus algatus või hoopis sissetöötatud programm.

• Kõigil meie liikmetel on võimalus avada teenustasudeta pangakontod, kus puudub nõue miinimumsummale või oleks tehingupiiranguid.

• Pakume isikupärastatud tee­ nust, kus meie teenindajad tunnevad oma liikmeid lausa nimepidi.

• Olles liige, oled ka panga osaomanik, mis tähendab, et vastutame kõige esimeses järjekorras teie ees.

• Pakume laias valikus pangatooteid ja -teenuseid, alates investeerimisfondidest kuni ko­­o­ peratiivsete hüpoteeklaenudeni.

• Pangatehinguid saab teha igal pool ja igal ajal, kasutades meie veebi- ja mobiilipanka.

Võid juba täna meie liikmeks tulla. Täida ära avaldus, mis võtab vaid mõne minuti ja mille leiad meie kodulehelt: www. northernbirchcu.com/becoming-a-member.

Täites avalduse, võib sises­ tada erikoodi NEWSPAPER01, mille puhul kingime midagi erilist niipea, kui avaldus on ­ heaks kiidetud!

Täname iga liiget ja meie kogukondi jätkuva toetuse eest!

line teos „Pagulusse“. Viimati nimetatud tippteos on Elin Toona isiklikult läbielatud õudustest, mida tuli kogeda tema perekonnal Teise maailmasõja ajal ja seejärel veelgi keerulisemal rahuajal vaese sõjapõgeniku ehk DP-na (Displaced Per­ sons) klassiteadlikus Suurbri­ tan­ nias, kus autor püüdis leida oma identiteeti. Elin Toona on avaldanud lisaks romaanidele ka lühiproosat, luuletusi, kuulde­ mänge ja ajaleheartikleid nii eesti kui inglise keeles.

Elin Toona saab Visnapuu auhinna teistkordselt, esmakordselt auhinnati teda 1966 eesti­ keelse romaanidebüüdi „Puuin­ gel“ eest, kus ta kujutab sõja­ põgenikust tütarlapse uut elu sõjajärgses Londonis.

Elin Toona sündis 1937. aastal Eestis. Tema isa oli lavastaja Enn Toona, vanaisa kirjanik ja luuletaja Ernst Enno. 1944. aastal põgenes Elin koos näitlejannast ema ja vanaemaga Sak­ samaale ning siirdus neli aastat hiljem Suurbritanniasse. Lon­ donis õppis ta teatrikoolides ja 1960-ndail aastail esines näitlejana nii televisioonis kui filmi­ des. 1967. aastal Toona abiellus ning kolis USAsse Floridasse.

Kirjanduslikku tegevust alustas Toona Suurbritannias ja jätkas Ameerika Ühendriikides. Ta kuulub mitmetesse kirjanike ühendustesse, nagu Eesti Kirja­ nike Liit, Eesti PEN-Klubi ja Ameerika naiskirjanike ühendus. 2021 kevadel teostas Elin Toona oma ammuse unistuse ja kolis tagasi kodumaale, Ees­ tisse, ta elab nüüd Taeblas, oma sünnilinna Haapsalu lähistel.

Auhind antakse Elin Toonale üle Tallinnas Kirjanike Majas jaanuaris 2022. ERKÜ annab auhinna välja koos Eesti partneritega: Eesti Kirjanike Liit ja Luunja vallavalitsus (Henrik Visnapuu kodukoht Eestis).

ERKÜ rahastab auhinda 2500 USA dollariga, auhinnaga seotud kunstiese tellitakse iga kord eraldi Eesti kunstnikult, seda toetab Luunja vald. Tänavu tel­ liti vastav kunstiteos Leonhard Lapinilt.

Zürii töötas koosseisus kir-

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Uueks aastaks 2022 Demokraatlikkus, sallivus, leplikkus, rahumeelsus, püsivus, kollektiivsus, passiivsus ja staatilisus (positiivse varjundiga).

Need on eestlaste tuumomadused, mida rahvausundi uurija prof. Oskar Loorits selgitas sada aastat tagasi. ,,Ela ise ja lase teistel elada“ motiivi rõhutades mainis Loorits oma 1932. a. kirjastatud raamatus ,,Eesti rahvausundi maailmavaade“: ,,Ürgdemokraatlik samaväärsus ja ühe­ õiguslus, see on eesti usundilise ja ühiskondliku mentaliteedi kandvaim idee.“ Kahjuks on eestlased ennast aeg ajalt iseloomustanud käibeväljendiga ,,parim toit on teine eestlane“. Ilmselt käes­ olevat sügavat poliitilist polariseeritust kodumaal, mida juba mõned aastad on eestlased põdenud, sunnib tegudele ja välja­ ütlemistele, mis rahulikumas õhkkonnas oleks vaoshoitud.

Vaatame hämmastavalt välismaalt, kui ühe poliitilise ringkonna juhtide terav ja tihti toores retoorika toidab paljude inimeste kalduvust liikuda parteilistesse või ideoloogilistesse äärmustesse. Rõhutatakse võimalikku ränka ohtu rahvale, kui nende poliitiline vastasrinne jääb võimule.

Selles antagonistlikus õhkkonnas hõlmab väljenduslaad tihti teemasid nagu ,,peavoolu meedia petab rahvast“, ­ Euroopa Liidu ,,okupatsioon“ on võrdne N. Liiduga, poliiti­ line opositsioon hävitab meie rahvusriigi ja viib meid moraalsele hukatusele, jne.

Olen veendunud, et meie siin võõrsil ja kodumaa ühiskonna enamik usuvad siiski, et eestlastel on loomult laiem perspektiiv. Truu isamaaline pelgab kitsarinnalisust ja poliitilise vastase demoniseermist. Suurem osa meist ei tembelda ­ ,,teisitimõtlejaid“ automaatselt riigi vaenlasteks kompartei stiilis. Post-kommunistlikul ajastul eestlased lihtsalt ei jaksa väga kaua teistele eestlastele viha hoida.

Meie kohanemisvõime parim näide on rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kiired saavutused taasiseseisvumise algaastatel. Eestlased olid üle elanud sõja, küüditamised, okupat­ siooni ja võidelnud vabaduse eest. See oli ühtsuse tulemus.

Kas saame liikuda 2022. aastasse ning lootusrikkalt ennustada vastuoludele tugineva toore ja terava parteipoliitika hääbumist? Kas sellele lootes oleme liig sinsisilmsed? Võttes Looritsa uurimusi ja järeldusi juhendustena: ühtsus ei välista mitmekesisust. Sallivus ei nõrgenda isamaalikkust.

Aeg ega rooste ei söö Eesti rahvausundit. Olgu meil kõikjal ühine suund ja arenev elujõuline eestlus võõrsil.

LAAS LEIVAT

jandusteadlane Sirje Kiin, PhD (Eesti Rahvuskomitee Ühend­rii­ kides esindaja), luuletaja Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liidu esindaja) ja Luunja keskkooli direktor Toomas Liivamägi (Luunja valla esindaja). Üks zürii liikmetest, Sirje Kiin ütles: „Et vajadus sellise rahvusvahelisema ulatusega auhinna järele on olemas, näitas tõsiasi, et meile laekus viisteist tugevat kandidaati kuuest riigist ning et auhinnale kandideerivad kultuuritööd olid viies keeles: eesti, inglise, soome, vene ja saksa keeles. Laiendasime ka auhinna valdkondi, lisaks kirjandusele kandideerisid auhinnale ka rahvusvahelisema levikuga kultuurisaavutused kuns­ tis, muusikas, ajaloouurimises. Au­ hin­ na võitnud kirjanik Elin Toona on sümboolne isik nii ajalooliselt kui kirjanduslikult, tema hiljutine pagulusest kodumaale saabumine ja kahekordne auhindamine, nii tema pika

loometee alguses kui lõpus kujundavad täiusliku, kauni ringi.“ Lisaks Elin Toonale olid au­ hinna nominentideks Sirje Okas Ainso USAst, Hilary Bird ja Juhani Püttsepp Eestist, Leonhard Salman Venemaalt ja Reijo Roos Soomest.

Henrik Visnapuu nimeline kirjanduspreemia loodi USAs 1952 ja seda anti välja kuni aastani 2007.

Seejärel tegevus katkes auhinnafondi loonute surma tõttu.

ERKÜ taastas Visnapuu au­ hinna 2020. aastal, otsustades auhinda välja anda igal teisel aastal ning laiendas auhinna haardeulatust üldisemaks kul­ tuuriauhinnaks. Tähtajaks 1. aprilliks 2021 esitati viisteist kandidaati kuuest riigist (USA, Eesti, Venemaa, Soome, Sak­sa­ maa, Kanada).

Auhinna pälvib eesti või võõrkeeltes ilmunud Eesti(Järgneb lk. 6)

2

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Maailmas on palju head Nii mõnigi meist ei soovi, tänapäeval eriti, enam teleuudiseid jälgida. Põhja-Ameerikas on kaua valitsenud ajakirjanduses maksiim või käitumisreegel, mida riimina esitatatakse, raske tõlkida selli­ sena. Sisuliselt aga, et kui lugu jookseb verd, siis on see esilehe­ küljel. Selle mõtte on ka teleuudised omaks võtnud. Halb uudis toob publikut, hea mitte.

Nii elades ununeb tihti, et maailmas ei ole ainult katk, katastroofid, tulekahjud, protestid ja mõrvad. On palju head, häid inimesi. Pahatihti tuleb see meelde, kui selliste maine teekond lõpeb. Nii nagu oli vahetult pärast jõule, kui lahkus Kaplinna peapiiskop Desmond Tutu, tuntud mitte ainult hingestatud vaimulikuna, aga ka inimõiguslasena. Võideldes rahulikult apartheidi vastu, kus vähemus, valged valitsesid enamust, Aafrika põlisrahvaid, saavutasid Tutu ja ta mõttekaaslased võika süsteemi lõpu.

Tutu elutööd hinnati 1984. aastal Nobeli rahuauhinnaga. Seda kümme aastat enne apartheidi lõppu. Nobeli rahuahind on olnud selline, mida alati ei ole antud välja õigetele inimestele. Näiteks terrorist Yasser Arafati peeti selle vääriliseks, kuna ta osales ajutise rahu sõlmimisel palestiinlaste ja iisraellaste vahel, sedagi mitte omal algatusel. Ning kummaline oli USA president Barack Obama auhinnaga pärjamine siis, kui ta vaevalt aasta oli olnud ame­tis. Elutöö see küll ei olnud.

Ent on olnud siiski mitmeid häid, näiteks Ema Teresa, keda elutöö eest tänati ja hinnati. Ning ka Albert Schweitzer. Viimastel aastatel aga on vaid ühe suure saavutuse eest antud maailma prestiižikam tunnustus. Kes Tutut kunagi televiisoris nägi ja kuulis võib kinnitada, et peapiiskop oli siiras kristlane, inimõiguslasena selline, nagu me oma usujuhtidelt soovime olla. Temast jääb maailm puudust tundma.

Vabadussõja relvarahu aastapäeva märgiti lipupäevaga 3. jaanuar oli Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev.

28. novembril 1918 ületasid Punaarmee üksused Narva jõe ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi ja siinse rahva ise­ olemise eest. Vabadussõjas võit­ lesid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu ja 3. jaa­ nuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude ­ Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku ca 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Mälestuspäeva tähistati tra­ ditsioonilise tseremooniaga Vabaduse väljakul. Kell 10.30 – Vabadussõjas vaherahu algus­ hetkel 102 aastat tagasi, mälestati kõiki Eesti vabaduse eest võidelnuid mälestusminutiga, järgnesid kaitseminister Kalle Laaneti, Tallinna Reaalkooli õpilase Mona Reisbergi ning Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Alari Jäägeri sõna­ võtud. Vaimuliku palve ütles peapiiskop emeeritus Andres Põder. Vabadussõja võidusamba jalamile asetati pärg Eesti rahvalt, Kaitseväelt ja Kaitseliidult

Lõppes Eesti valitud liikmesus ÜRO Julgeolekunõukogus 31. detsembril toimus New Yorgis koos teiste lahkuvate valitud liikmetega ametlik tseremoonia, kus ÜRO Julge­ olekunõukogu saali ees lange­ tati Eesti lipp. Tseremoonial kõneles Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson.

Välisminister Eva-Maria Liimets rõhutas, et Eesti on suutnud tõestada, et väikeriigil on mõju ÜRO Julgeoleku­ nõukogus, ja panna ennast kuulama maailmaareeni kõrgemas kaalukategoorias. „Iga riigi õigus ja kohustus on anda panus rahu tagamisse, sealjuures põletavate üleilmsete kriiside lee­ vendamisse. Olles kriisidiplomaatia keskuses ning seistes kindlalt inimõiguste, rahvusva-

On ka ju paljusid, kes pole kirikujuhid, poliitikud, vaid tavalised inimesed, kes demonstreerivad ligimese armastust. Jõulude ajal nii mõnigi restoraniomanik annetas kodutute varjupaikadele kvaliteetseid pühadeeineid. Paljud teised annetavad raha, just aasta lõpus, organisatsioonidele, mis aitavad neid, kellele Fortuna pole naera­ tanud. Pole ju kõik neist sõltlased.

Päästearmee organisatsioonina väärinuks ka Nobeli rahuauhinda. Ju neid valitseb kristlik moraalikoodeks. Kuid kui poleks arvukalt, enamuses häid inimesi, kes aitavad hädalist, võitlevad inimõiguste eest igas maailma nurgas, oleks inimkond ammu hukas.

Tänu oleme võlgu mitte ainult lahkunud Desmond Tutule, aga ka kõikidele nimetutele headele samariitlastele.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 1

Suursaadik Sven Jürgenson.

Foto: välisministeerium

Relvarahu aastapäeval Narvas.

Foto: kaitseministeerium

ning diplomaatiliselt korpuselt.

Meenutamaks 102 aastat tagasi Vabadussõja sõjategevuse lõppu korraldas 1. jalaväebri­ gaad koostöös Narva linnavalitsuse, Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ning politsei- ja piirivalveametiga Narvas Peetri platsil rivistuse ning relvanäituse.

Pärast rivistust oli võimalik tutvuda 1. jalaväebrigaadi üksustes ning jõustruktuurides kasutusel oleva tehnika ja relvadega.

Vabadussõja tulemusel tõrjuti Punaarmee Eestis välja ja Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920 tunnustati Eesti riiklik ­iseseisvus.

Reformierakond kasvatas toetust

Võrreldes novembri lõpuga, kui Reformierakonna reiting jõudis lähiajaloo madalaimasse punkti, on peaministripartei toetus kasvanud 5,2 protsendipunkti võrra.

Eesti Konservatiivset Rahva­ erakonda toetas aasta lõpus 20,6% ja Keskerakonda 20,3% valimisõiguslikest kodanikest.

Nende parteide toetus märki­ misväärselt muutunud ei ole.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,7 %), Isamaa (7,8 %) ning Sotsiaaldemokraatlik Era­ kond (7%). SDE toetus on languses ning kuu ajaga kukkunud kahe protsendipunkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,2 ja opositsioonierakondi 35,4 protsenti vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1. detsembrist 4. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 Eesti kodanikku. (ERR/EE)

helise õiguse, demokraatlike väärtuste ja meie piirkonna julgeoleku eest, sealhulgas hoidnud julgeolekunõukogu ja rahvusvahelise üldsuse tähelepanu Valgevene võimude tegevusel, saame öelda, et Eesti on seda kohustust täitnud ja meie pingutused on kandnud vilja,“ lisas välisminister.

Suursaadik Jürgenson sõnas, et kuigi julgeolekunõukogu pole ainult samameelsete riikide keham, oleme suutnud konstruktiivselt ja edukalt teha koostööd kõikide nõukogu liikmetega. „Teemajuhina Afganistani või Liibüa küsimustes, tuues esi­ mest korda ametlikult lauale küberjulgeoleku, seistes selle eest, et rängad inimõiguste rik-

kumised ei jääks tähelepanuta, või püüdes aktiivselt aidata kaasa kliima ja julgeoleku vaheliste seoste teadvustamisele on Eesti olnud usaldusväärne partner.

Selle abil oleme laiendanud ka oma välispoliitilist haaret ja tugevdanud oma liitlassuhteid,“ lisas saadik.

Julgeolekunõukokku kuuluvad 15 liiget, kellest viis on alalised ja 10 valitud liikmed.

Eesti lahkus ÜRO Julgeole­ ku­ nõukogust koos nelja valitud liikmega: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid. Uute valitud liikmetena alustavad 2022. aastal Albaania, Araabia Ühendemi­ raadid, Brasiilia, Gabon ja Ghana. (VMPT/EE)

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti värske küsitluse tule­ muste põhjal on populaarseim partei hetkel Reformierakond, mida toetab 25,9 % küsitle­ tutest. See on ka ainus partei, mis võrreldes viimase uurin­ guga enne pühi oma toetust kasvatas.

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Jõulueelne nädal tõi uute vii­ rusjuhtude kasvu provint­ sides, eriti Ontarios ja Quebecis. Ka pühadejärgne periood jätkus samas trendis, rikkudes paljude inimeste plaane – tühistatud said reisid ja kokkusaamised, mõnele tulid selle asemel isolatsioon ja karantiin, kuna nakatu­ miste märkimisväärne kasv tähendas enamate inimeste võimalikku kokkupuutumist viiruspositiivsetega. Püha­de­ perioodi märksõnadeks olid ka järjekorrad, kuid mitte toidupoodides, vaid vaktsi­ neerimis- ja testimiskeskustes, ning suur oli nõudlus koduste kiirtestide järele.

Omicroni-variant levib ühiskonnas suure kiirusega, kuid ­ekspertide sõnul pakuvad vaktsiinid siiski efektiivset kaitset raskemate haigusjuhtude ärahoidmisel.

Suured mured, nagu puudus meditsiinitöötajaist (kes on haige, kes isolatsioonis), Covidi-patsientide osakaalu tõus haiglates jm., on sundinud provintse kehtestama lisapiiranguid olukorraga toimetulekuks, kaasa arvatud mõnel pool plaaniliste operatsioonide ja protseduuride edasilükkamine.

Ontarios on uute nakatumiste arv püstitanud järjest rekordeid: neljapäeval, 23. dets. 5790 ja aasta viimasel päeval 16,713.

Testide positiivsusnäitaja oli aasta viimastel päevadel 30% ringis.

1. jaanuaril oli uus juhte 18,445, sealt edasi vähem – pühapäeval (2. 01.) 16,714, esmasp. 13,578, teisip. 11,352, kolmap. 11,582. Märkimis­väär­ selt olid kasvanud hospitalisee­ ri­ mist ja intensiivravi vajavate patsientide arvud.

Eksperdid on hoiatanud, et välja toodud numbrid ei näita tegelikku pilti, kuna kohesele testimisele on olnud keeruline pääseda juba mõnda aega. 30. detsembri pressikonverentsil teatas Ontario kõrgeim terviseametnik dr. Kieran Moore olulistest muudatustest, mis puudutavad testimist ning isolatsiooni. Alates 31. detsembrist on PCR-testile, mis oli varem kättesaadav kõigile, võimalik saada vaid teatud gruppidel: kõrgema riskiga inimestel, kõrge riskiga töökohtade töötajail jmt. Üldise elanikkonna esindajatel, kel on sümptomid, ­ palutakse mitte tulla testile, vaid eeldada, et tegemist on viirusega ning isoleerida kodus.

Samuti ei ole koduse kiirtesti (mille järele on samuti suur nõudlus) teinutel vajadust minna seda kinnitama PCR-testiga.

Lühendatud on isolatsiooni­ perioodi, võttes arvesse ini­ meste nakkusohtlikkust enne ja pärast sümptomite ilmnemist.

Koolide algus provintsis lükati edasi 5. jaanuarile, kuid esmaspäeval teatati, et need jäävad suletuks vähemalt kuni 17. jaanuarini ning õpilased siirduvad selleks ajaks vir­ tuaalõppele.

Esmaspäevasel (3. jaan.) provintsivalitsuse pressikon­

verentsil teatas Ontario pea­ minister Doug Ford uutest meetmetest, mis kehtestati 5. jaanuarist kolmeks nädalaks.

Näiteks suleti einestamisvõimalus restoranide siseruumides, kinni pandi siseruumides sportimine, kinod, teatrid, kontserdipaigad, muuseumid jmt.; kaubanduskeskustes jm. kohtades kehtestati mahutavuse piiranguid. Kogunemistel siseruu­ mides vähendati osalejate arvu seniselt 10-lt viiele.

Rekordeid on püstitatud uute nakatumiste osas ka Quebecis: teisip. 28. dets. oli see arv 12,833 ja 1. jaanuaril 17,122 (sarnaselt Ontarioga arvatakse need arvud olevat alahinnatud).

Provintsis taaskehtestati alates 31. detsembrist öine liikumis­ keeld (curfew) kl 10 õ – kl 5 h ning teised piirangud.

Peaminister François Le­ gault’ sõnul on provintsis lähinädalatel karta haiglavõimsuse ületamise riski. Kehtestati ka muudatusi PCR-testimisele saamise osas.

Teisteski provintsides on olukord tõsine. Nakatumiste arvu järsu kasvu tõttu on tulnud keh­ testada lisapiiranguid ja piken­ dada koolide kinniolekut talvise koolivaheaja järgselt.

Näiteks Prince Edward Islandil registreeriti neljap., 30. dets. rekordilised 169 uut ­päe­vast viirusjuhtu; provintsi kõrgeima terviseametniku dr. ­ Heather Morrisoni sõnul on enamus juhtudest kerged või mõõdukad, pannes seda kõrgetasemelise vaktsineerituse ar­ vele. Teisipäeval, 4. jaanuaril oli päevaste juhtude arv rekordiline 198 ning aktiivseid juhte oli saareprovintsis 1159, kõigi ­aegade kõrgeim arv.

Omicroni-variant levib suure kiirusega ja püstitab uute juhtude rekordeid, kuid uus ­ Ontario uurimus tõi välja, et see põhjustab vähem vajadust hospitaliseerimise järele ja surma kui varasem domineeriv Deltavariant, olles 54% võrra madalamal. Samas on ametnikud ­öelnud, et viiruse massilise leviku tõttu on siiski ka haiglaravi vajadus elanikkonna seas suu­ rem.

Kanada kõrgeim terviseametnik dr. Theresa Tam pakkus aastalõpusõnumis kanadalastele ka annuse optimismi, öeldes, et iga pandeemia lõpeb ükskord, ning avaldas lootust, et uus aasta lubab meil elada mugavamalt koos selle viirusega, mis on häirinud inimeste elusid juba kaua – ning et oleme praegu paremas positsioonis kui aasta tagasi, mil alles alustati riskigruppide vaktsineerimistega riigis, ent tänaseks on Kanada jõudnud üheks kõrgeima vakt­­si­ neerituse tasemega maaks maailmas, samuti on rohkem ­ teadmisi viiruse kohta seoses uute variantide esilekerkimisega jm., vaktsiinidest ja nende efektiivsusest jm.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

3

Eesti uus suursaadik OECD juures andis üle volikirja Eesti suursaadik Majandus­ koostöö ja Arengu Organi­ satsiooni (OECD) juures Priit Pallum andis 4. jaanuaril üle oma volikirja OECD pea­ sekre­ tärile Mathias Corman­ nile.

Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses arutasid Pallum ja Cormann Eesti prioriteete OECD-s ja Eesti jaoks olulisi teemasid, nagu usaldusväärne ühendatus (trusted connectivity), digi- ja haridusvaldkond ning OECD roll liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitika võrdlemises.

Samuti rääkisid suursaadik ja peasekretär Eesti majandusarengust ja julgeolekuolukorrast meie regioonis.

Priit Pallum on lõpetanud Tartu ülikooli majandusteaduskonna (1989) ja töötab välisministeeriumis 1991. aastast.

Aastatel 1998–1999 oli ta Eesti suursaadik ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis ning Eesti alaline esindaja Maailma Kaubandus­ organisatsiooni juures. 2000– 2002 oli Pallum ministeeriumi välismajanduspoliitika ja konsulaarküsimuste asekantsler ning seejärel 2006. aastani suursaadik Madalmaade Kuning­ riigis. Seejärel oli Pallum välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna direktor.

Alates 2010. aastast oli Pallum suursaadik Ungaris ja Horvaatias, 2011. aastast ka Sloveenias. 2018. aastast kuni 2021. aastani oli ta suursaadik Kreekas, Küprosel ja Albaanias.

Möödunud aastal nimetas president Kersti Kaljulaid ta suursaadikuks OECD ja UNESCO juures, asukohaga Pariisis.

(VMPT/EE)

Ukrainas külmutati Porošenko varad Riigi peaprokuratuuri teadet, mille kohaselt külmutas Ukraina kohus eelmisele pre­ sidendile Petro Porošenkole kuuluvad varad, vahendas ERR. Kohus langetas otsuse seoses uurimisega, mis puudutab Porošenko väidetavat riigireetmist, vahendas Reuters.

Prokuratuur on väitnud, et Porošenko oli seotud Venemaa toetatud separatistide rahastamises 2014. kuni 2015. aastal Ida-Ukrainas. Porošenko on neid väiteid eitanud.

Detsembris esitasid proku­ rörid Ukraina kohtule taotluse Porošenko kinnipidamiseks ning miljardigrivnase (32 154 eurot) kautsjoni määramiseks.

Porošenko on Ukraina üks rikkamatest kodanikest. Ta pole olnud Ukrainas detsembri lõpust alates ning ei ole kohtuotsust kommenteerinud.

Porošenko lähedased on öelnud, et varade külmutamine on praeguse presidendi Volodõmõr Zelenskõi isiklik kättemaks.

(ERR/EE)

Kasahstanis astus valitsus tagasi Kasahstani valitsus astus tagasi sel nädalal pärast seda, kui kütusehinna tõusust tingi­ tud meeleavaldused muutusid vägivaldseks. Kolmapäeva õh­­ tul kuulutati kogu riigis välja eriolukord.

Politsei kasutas teisipäeva hilisõhtul pisargaasi ja granaate, et ajada Almatõ peaväljakult välja sadu meeleavaldajaid ning kokkupõrked kestsid tunde.

Rahutustes on surma või vigastada saanud hulgaliselt ­ korrakaitsjaid.

Kasahstani president Ka­ sõm‑Žomart Tokajev pöördus abi saamiseks Venemaa poole.

Ta teatas kolmapäeval, et oli pöördunud ,,terroristliku ohu“ mahasurumiseks Venemaa juhitava kollektiivse kaitsepakti organisatsiooni poole. Tegu on ­ sõjalise liiduga Venemaa, Val­ gevene, Armeenia, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Tadžikistani ­vahel.

Neljapäeval jõudsid riiki Venemaa dessantväelased, kes jäävad Kasahstani mitmeks päevaks või nädalaks.

Protestid algasid Mangistau provintsis pühapäeval pärast seda, kui päev varem tühistati autokütuse hinnalaed, misjärel selle hind enam kui kahekordistus.

Väiksemad miitingud toimu­ sid põhjaosas Aktobe linnas, lõunas Šõmkentis ja läänes Oralis. Seal väljendati muu hulgas rahulolematust ka korruptsiooni, töötuse ja madalate palkade üle.

Eesti suursaadik Kasahstanis Toomas Tirs ütles kolmapäeval ERR-le antud intervjuus, et teisipäeval läksid protestid ­ mitmes linnas vägivaldseks. ­ Kolmapäeval kehtestati pealinnas Nur-Sultanis eriolukord, inimestel soovitati koju minna.

(ERR/EE)

ÜRO: 2021. aasta toiduhinnad olid kümnendi kõrgeimad ÜRO Toidu- ja Põllumajan­ dusorganisatsioon (FAO) tea­ tas neljapäeval, et eelmisel aastal tõusid toiduainete hinnad maailmas viimase 10 ­ aasta kõrgeimale tasemele, aasta varasemaga võrreldes oli tõus keskmiselt 28 prot­ senti.

FAO toiduhindade indeks, mis jälgib kõige enam kaubeldavate toiduainete rahvusvaheliste hindade muutust kuude lõikes, langes pisut detsembris.

See jäi aga püsima 133,7 punktil, mis läheneb 2011. aasta veebruaris sündinud rekordile 137,6 punkti. Aasta keskmine oli 125,7 punkti, mis on kümnendi kõrgeim. ,,Kui harilikult toovad kõrged hinnad kaasa tootmise kasvu, siis sisendi suured kulud, kestev üleilmne pandeemia ja veelgi ebakindlamad kliimatingimused jätavad vähe ruumi lootusele, et 2022. aastal võiksid stabiilsemad turutingimused naasta,“ ütles FAO peaökonomist Ab­ dolreza Abbassian. Suure nõudluse tõttu tõusis eelmisel aastal hind ­ kõigis toiduainekategooriates.

Toiduõli keskmine hind tõusis eelmisel aastal 66 protsenti ja jõudis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Teravilja hind kerkis 27 protsenti, tasemele, mida ei olnud nähtud 2012. aastast. Liha hind tõusis keskmiselt 12,7 ja piimatoodete hind 16,9 protsenti. (PM/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

4

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

Nr. 1

Annetaja tutvustus: Tiina ja Agu Ets Investeerimine eesti kogukonna tulevikku on selle heitumatu abielupaari elutöö tipphetk Kui küsida Tiina ja Agu Etsilt, milline on olnud nende elutöö, on vastus lihtne: hoida ja toetada eesti kogukonda.

Agu ja Tiina on seda pühendumust väljendanud Viru Vanem toetajateks hakates.

Auhinnatud arhitekti Alar Kongatsi projekteeritud suurejooneline kaasaegne hoone, kus asub KESKUS International Estonian Centre, on tulevikus ühiseks paigaks eestlastele üle ilma. ,,KESKUS peidab endas uut algust ja kogukonna elav­ damist,“ ütles Agu. ,,See on maailmatasemel rajatis, mille üle võime kõik uhked olla.“ Nende loo algus…

Ajast, mil kahekümnendates Tiina ja Agu Baltimore’is rahvatantsugrupis kokku said, on pühendumus kogukonnale pidevalt kasvanud. Agu töötas Põhja-Virginias arvutispetsialistina erinevate valitsusprojektide kallal ja võttis igal reede õhtul ette veidi enam kui tunnise autosõidu Baltimore’i tantsutrenni. ,,Arvasin, et ta on päris hea tantsija,“ jutustab Tiina. ,,Ja ülejäänu, nagu öeldakse, on ajalugu!“ Ja milline ajalugu. Nad on aidanud kujundada PõhjaAmeerika eestlaskonda läbi iseseisvate- ja ühisprojektide, mis jätkuvad tänaseni.

Pärast kohtumist Balti­ more’is abielluti ja nad elasid lastega pikka aega õnnelikult Washington DC eeslinnas Marylandis. COVID-pandeemia ajal tõmbasid nad oma elamist kokku ning kolisid Brunswick MD-sse, mis on umbes 100 kilo­meetri kaugusel Washing­ tonist.

Nende poeg Taivo ja tema abikaasa Kaili (neiuna Telmet) elavad Ontarios Hamiltonis.

Neil on kaks last: 6-aastane Kristjan ja 4-aastane Eevi.

Taivo töötab pilvepõhise tarkva­ rafirma Salesforce kontojuhina.

Tütar Marika on abielus Jaakko Lampiga ja nende jaoks on Tallinn koduks, kuigi praegu elavad nad Roomas, kus Marika töötab konsulina Eesti saatkonnas. Neil on kaks last: Anton (6) ja Lia (3).

Tütar Hillevi omandas doktorikraadi Drexeli ülikooli ­me­­­­ditsiinikolledžis Philadel­ phias, PA ja elab Marylandis, kus ta õpetab Montgomery kolledžis füsioloogiat ja farmakoloogiat.

Tugeva ja uhke kultuuri osaks kujunemine Agu sündis Saksamaal Geis­ lingeni ümberasustatud isikute laagris, kuhu paljud eestlased sattusid põgenedes Nõukogude vägede sissetungimisel Eestisse.

1949.aastal viis elutee kolme­ aastase poisi koos vanemate Heino ja Virve Etsiga (neiuna Tattar) USA-sse. ,,Mõned reisijad läksid New Yorgis maale, kuid meie pere saadeti edasi lõunasse New Orleansi,“ meenutab Agu. ,,See oli justkui loosiõnn, kuhu inimesed saadeti.“ Perekond asus elama Texase idaossa. Mõned kuud hiljem ­koliti edasi New Jersey osariiki Seabrooki, kus liituti aktiivse eestlaste kogukonnaga, mis tekkis hiljutiste põgenike eest­ vedamisel. Mõni aasta hiljem New Jersey osariiki Lakewoodi kolides, võttis Agu osa Eesti rahvatantsu-, teatri-, spordi- ja teiste noorteorganisatsioonide tööst.

17-aastasena Rootsis skaudilaagris käimine sai otsustavaks hetkeks tema eluteel. Kohale oli tulnud palju teisi temasuguseid noori Rootsist, Saksamaalt, Ühendkuningriigist, USA-st, Austraaliast ja Kanadast ning nende kõigi ühiseks keeleks oli eesti keel! See tekitas elava huvi eestluse ja tema endaga seotud pärandi vastu. ,,Olin seni kogu aeg mõelnud, miks ma peaksin eesti keelt õppima,“ sõnas ta. ,,Rootsi-reis muutis täielikult mu elu. Sain aru, et olen osa tugevast ja uhkest kultuurist ­ ning tahtsin rohkem selle kohta teada saada.“ Edukad karjäärid ja juhtpositsioonid kogukonnas Agu omandas elektriinseneri kraadi Rutgersi ülikoolis ja magistrikraadi arvutiteaduses Pennsylvania ülikoolist (Phila­ delphia PA). Tema karjäär hõlmas kasvavat andme- ja ­ ­arvutiturbe valdkonda. Ta töötas paljudes erinevates ettevõtetes, millest MITRE Corporation oli viimane, kui ta 2017.aastal pensionile jäi. Kuigi Agu jaoks tähendas järjekordne uus samm vaid seda, et ta sai nüüd rohkem aega Eestiga seotud tegemistele pühendada.

Ta valiti mitmel korral Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides liikmeks ning aastatel 19901991 oli ta üks USA delegaatidest Eesti Kongressil. Ta on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige ja aastast 2010 Baltimore’i Eesti Koguduse (EELK Baltimore Markuse koguduse) esimees. ,,Baltimore’i kogukond kaha­ neb ja Eesti Maja müüdi maha,“ ütles ta. ,,See oli südantlõhestav, kuid me mõistame, et PõhjaAmeerika eestlaskonna tulevik on sellegipoolest tugev. Suurt osa hakkab selles osas mängima uus KESKUS.“ Baltimore’i Eesti Selts annetas KESKUSele 100 000 USA dollarit üleilmse eestlaskonna tuleviku toetuseks (loe lähemalt siit).

Tiina (neiuna Liiv – tema vanemad olid Meeta ja Voldemar Liiv) sündis ja kasvas üles Baltimore’is, kus ta liitus mitmete erinevate Eestiga seotud gruppidega nagu gaidid, eesti kool, rahvatants, teater ning osales muude noorteorga­ nisatsioonide tegevuses.

Tema roll juhina on jätkunud

tänaseni. Ta on USA eesti ­gaidide juht ning on Lakewoodi laagris olnud ise tunnistajaks, kuidas paljud noored võtavad omaks eesti pärandi, isegi kui nende keeleoskus pole kõige parem. ,,Olen näinud noori gaide, kes hoiavad käest kinni ja laulavad ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään!“, endal pisarad mööda põski alla jooksmas,“ rääkis Tiina. ,,See on nii liigutav.

Ilmselgelt on kõigi jaoks oluline kuuluda meie suurde perre ning sedasorti sündmused ja võimalused aitavad tugevdavad meie kultuuri.“ Tiina on Eesti rahvusvahelistes suhetes kandnud tõlgi rolli.

1990.aasta ühel päeval sai ta huvitava kõne Ameerika Hää­ lelt, kus töötas uudistetoimetajana. Washington vajas tõlki Eesti peaministri Edgar Savi­ saare ja USA presidendi George H.W. Bushi kohtumise jaoks.

Tiina saadeti Valgesse Majja ja ta veetis ovaalkabinetis kahe juhiga koos tund aega. ,,Eesti jaoks oli see väga ebakindel aeg,“ jutustab Tiina. ,,Minu meelest oli suurepärane, et USA tunnustas Eestit ja korraldas riigipeade kohtumise.

Muidugi oli väga põnev sellest osa saada. Nad vestlesid tund aega ja ma andsin endast parima, kuigi pean tunnistama, et olin üsna närvis!“ Ilmselgelt läks see esimene üritus ülimalt hästi, sest Tiina oli tõlgina kohal veel kolmel Eesti valitsusametnike kohtu­ misel USA presidentide: Bill Clintoni, George W. Bushi ja Barack Obamaga.

Tiina peab end täielikuks ,,keelenohikuks“, kellele meel­ dis eesti koolis eriti grammatikat õppida. Ta jätkas õpinguid täiskasvanueas ja omandas Georgetowni ülikoolis magistrikraadi saksa keeles, et keeleteadusest paremini aru saada. ,,Mulle meeldivad eesti keele ainulaadsed omadused ja temas peituvate saladuste avamine,“ sõnas ta. ,,Minu jaoks on põnev see ebatavaline viis, kuidas sõnu konstrueeritakse ja kasutatakse.“ Pensionipõlves kavatsevad Agu ja Tiina veeta palju aega oma Eesti kodus, kus on olemas kerge juurdepääs paljudele kutuuriüritustele nagu kontserdid ja teatrid, aga ka turud ja lugematud sõbrad. Eestis maal puhkamise juurde kuulub veel üks nende lemmiktegevus – raba­ matkad. Kõige selle juures ei unustata silma peal hoida ka Põhja-Ameerika tulevikul.

Värsked ideed aitavad meie kogukonnal areneda Agu ja Tiina teavad, mis on Põhja-Ameerika eestlaskonna jaoks oluline. Neil on hea ülevaade, mis täpselt võib kindlustada eduka tuleviku. ,,Oleme märganud, kuidas eesti kogukonnad arenevad sel­ listes piirkondades nagu New York, Washington ja Los Angeles. Üsna tihti on suureks abiks olnud ,,uue vere“ lisandumine – milleks on nii Eestist tulnud noored, aga ka siinse

Tiina and Agu matkamas Kotkajärvel, Ontarios.

Laste pered – Jaakko (Anton kukil), Kaili (Eevi peitub jaki sees), Marika (Lia peitub jaki sees), Taivo (Kristjan kukil). Marylandis Jõulud 2018.

noorema põlvkonna kaasa­ mine,“ nimetab Agu. ,,Värsked ja teistlaadi ideed on need, mis hoiavad meie kogukondi elus. Ning KESKUS hakkab selles osas suurt rolli mängima, soodustades kultuurivahetust ja ideede liikumist,“ lisas ta. „Eestlastele meeldib ­ ringi liikuda. Ajalooliselt elab 20 protsenti elanikkonnast väljaspool riiki. Vajame keskset kohta, kus võime kokku tulla.

See on totaalselt oluline.“ ,,KESKUSe edu on selle kõige juures keskne.“ Aita toetada eestluse tulevikku ja hakka annetajaks!

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevi­ poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja

Kungla Rahvas, toetused, mida KESKUSe veebi kaudu saab teostada, on kuni $10 000.

Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärtpaberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.

Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung ning vajalik teave on KESKUSe veebilehel.

Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Eesti Vabariigi President Alar Karise aastavahetuse pöördumine 31.12.2021 Armsad Eesti inimesed!

Aja uksed on avatud – vana läheb ja uus tuleb.

Praegu, kalendri pööramis­ joonel, näeme, kuidas vana läheb raskel sammul, kandes ­segaduste aasta koormat.

Aga ära ta seda koormat ei vii ja meie jääme ikka siia. Ehk kirjanik Ene Mihkelsoni sõna ja mõtte kohaselt: oleme teadnud, et me kuulume inimeste ja mitte igavesti põgenejate hulka.

Enda elu eest ei põgenegi. Ja miks peakski? Tulime üheskoos toime keerulise ja paljudele isiklikult raske aastaga ega lasknud end erinevatel arvamustel lõhki tõmmata, kuigi pered ja sõbrad võisid ju korraks kahte lehte jaguneda. Aga, küll nad jälle kokku tulevad, küll meie jälle kokku tuleme.

Lõppeval aastal rõõmustasid meid Eesti vehklejate olümpiavõit, Anett Kontaveiti südi­ kad mängud, paljud väikesed ja suured ettevõtted, mis aitasid

majandust püsti hoida ning uued ükssarvikud siinsete idufirmade seas. Neid kõiki ühen­ dab üks tunnus: särav tulemus tuli pärast aastatepikkust tarka tööd ja pühendumust – ehk järgides valemit, mis on meid väikese riigina viinud maailma tippude sekka paljudes eluvaldkondades, klassikalisest muusikast teaduseni.

Selles valemis on oma koht säral silmis, tahtel õppida ja veel õppida, ning püsivusel, aga ka headel ja pühendunud õpetajatel, õppejõududel, treeneritel, juhendajatel ja teistel toetajatel.

Kastes hariduse puud, nopime vilju kõigilt okstelt. Saatku see lihtne aiandustarkus ka neid, kelle künda on kõrghariduse rahastamise kiire ja tõhusa ­ parandamise vaod. Üheskoos õppisime ja õpime ka uuel aastal taltsutama koroonakriisi erinevaid gri­ masse ja vaigistama kõrgeid ­nakatumislaineid.

Me mõistsime, õigemini pal-

jud meist mõistsid, et teadust usaldades saame parema kaitse viiruse vastu, hoiame ühiskonna võimalikult avatuna, jätame koolihariduse koolimajadesse, selmet kolida see digitundi­ desse, ja suudame ravida haig­ lates ka teisi, mitte ainult ­koroonapatsiente.

Kas 2022. aasta tuleb kergem? Ma ei tea vastust. Aga ma tean, et üheskoos saame hakkama. Meie hakkamasaamise loos on koht igal inimesel. Mee­ dikul, müüjal, kooliõpetajal, lumesaha juhil, põllumehel, politseinikul ja kaitseväelasel, poliitikul ja omavalitsusametnikul, vabatahtlikul ... Igal Eesti inimesel.

Niimoodi, rahvana, tuleme koos toime pandeemiaga ja kõigi teiste suurte muredega. Sest olgem enda vastu ausad: viirus ei kao, nagu jäävad ka migratsioonisurve, terroristid, mõne suurriigi soov määrata teiste saatust ja palju muud ebameel­ divat meie maailmas.

Selle kõigega peame hakkama saama. Saamegi, eeldusel, et me ei karda.

Kartus ja hirm ei aita. Ei

Kanada päevikust

Möödunud aastal ilmunud raamatutest pean üheks hu­ vitamaks, olulisemaks Niall Fergusoni Doom: The Politics of Catastrophe (Hukatus: Polii­ tika ja katastroof). Ferguson on viljakas ajaloolane, tõusis tähelepanule tänu majandusteemadele, on aga aastaid olnud rakendusajaloolane. Kui vanasti olid ajaloolased kõik sellised – tähendab, et vaatlesid igat sotsiaalset asja, ei keskendunud näiteks sõdadele, siis kahjuks tänapäeval sellist mõistet igal pool ei ole. Ainult Toronto ülikooli ajaloofakulteedi professoreid uurides leiame, et on erialade, näiteks mitte ainult ­ usu sotsioloogia – mis on tervitatav aine – aga ka sellised nagu vikerkaarerahvale kesken­ du­ mine, feminismile (mis ka tervitatav) ning teistele ar­ canadele, sõna, mis omal ajal tähendas saladust. Mis nüüd on avalik, aga väheseid huvitav.

Autor alustas teose kirjutamist enne pandeemiat. Kuid varsti võttis see, kui tõeline katastroof raamatu üle, mis läks trükki oktoobris aastal 2020, siis kui keegi osanud ette ennustada kaua tuleb isoleerida.

Nii mõnigi naiivne, Fergusoni järgi, lootis, et jõuludeks või ehk viimase võimalusena mullusteks Ülestõusmispühadeks on elu taas normaalne. Hetkel ei oska keegi prognoosida tulevikku, asjaolu, mida ka Ferguson avameelselt teoses kinnitab.

Enam kui kaks kolmandiku raamatust ongi pühendatud mit­ te ainult praegusele pandee­ miale, vaid ka mineviku oma­ dele. Inimkond ei paista sugugi õppivat, ega ka poliitikud.

Viimaseid sarjab autor päris korralikult, tuues esile kahe populisti, m ­ aailma kahe suurima inglise keelt rääkiva riigi juhi, Donald Trumpi ja Boris

Johnsoni. Kuid lihtsurelikud on aastasadu kah olnud rumalad – see pole ainult poliitikute pärusmaa. Reisimine, juba enne Marco Polo aegu, kui see toimus kas laevaga või üle maa, on alati olnud katkude ­ leviku taga. Nagu praegugi, omikroni variandi lahmatamisega. Nähes jõuluaegu internetis fotosid Toronto lennuväljalt, kus olid sellised rahvamassid, et vaata ja imesta, kõik üksteisel järjekorras seljas, ei mingit kahe­ meetrist vahet. Fergusoni järgi sai inimkond mineviku katku­ dest just jagu isoleerimi­ sega, distantsi pidades. Peeti selgest mõistusest kinni. Kuid meie priviligeeritud, nõudlikus ühiskonnas ikka ei tabata sellist liht­sat arusaamist. Seda lähenemist sarjab autor samuti päris tõsiselt, lahates COVID-19 ja ta variantide tohutu kiiret levikut.

Hiina, ajalooliselt peaaegu kõikide katkude kolle, vaid Aafrika saab maailmalaval ka esineda kui Ebola, hanta viiruse ja malaaria leviku algpunktiks, samuti süüdlasena, ent mitte sellises mastaabis kui Aasia, nagu mainitud peamiselt Hiina.

Selle riigi poliitikud valetasid, peitsid, vassisid, lubasid Wuhanist lende kõikjale, isegi kui oli teada, et viirus levib välkkiirelt. Kodus sulgesid küll Hiina võimud sisepiirid, keela­ sid reisimist, nõudsid totalitaarriigina maske, isoleerimist.

Fergusoni järgi keevitati isegi mõnes piirkonnas suuremate korterimajade uksed kinni.

Mõtelge!

Küllalt aga katkudest. Pole ime, et Ferguson juhib tähele­ panu sellele, et looduse vastu ei saa meist keegi. Metsatule­ kah­ jud, uputused, kõik on osa elust.

Maavärisemised. Autor pagendas pere Montanasse, kui sai aru, kui tõsine pandeemia on.

Hukatusest Astusime kalendri järgi kol­ mandasse pandeemia aastasse.

Ning asjad ei paista sugugi olevat sellised, isegi läbi roo­ sade prillide, et inimkond suudaks selitada kulutulena muteerivat viirust.

Ent neil viimasel kahel aastal on olnud ka positiivseid külgi, tuleb neid vaid otsida. Enamik meist on abivalmis, varmad teisi aitama, toetama. Ka intelligentne meelelahutus on olemas, jälgides tungivat soovitust, peaaegu et palvet, et oleksime kodused, väljuksime enese loodud karantiinist vaid vaja­ likku saamas, tehes. Selleks meelelahutuseks on vist paljudel lugemine.

Ei oska rehkendada, mitu teost on pandemia ajal lõpuks läbi loetud. Kuid kindlasti sadades. Raamatutel on selline omadus, et neid varutakse tuleviku huvides – loen, kui aega leian. Aega nüüd kuhjaga.

Päevikupidaja, kaua olnud trü­ kisõna austaja, hindab, et viimasel kahel aastal on väga sageli kaanest kaaneni jõudnud, jälle ees riiulite ning kahjuks ka mõne põrandal asuva trükis­ tetorni juurde minek. See kehtib eriti emakeelsete teoste kohta.

Ingliskeelset aga tuleb ka lugeda, et olla kursis muuga.

Selleks on meil oivaline raamatukogu-süsteem. Turvaline, saab tellida arvuti kaudu, ohutult, kvaliteetset lugemist koju too­ miseks. Ning ka spioonide, ­salakuulajate, detektiivide elu ja saavutusi vahelduseks ka vaim­ se aseainena nautida. Selles kate­goorias on ka jube häid raamatuid. Meelelahutus ei pea olema pealiskaudne. Nii nagu teles enamikus saadetes on.

k­oduste ega rahvusvaheliste murede puhul. Koos oma sõpradega siin- ja sealpool Atlandit tuleme toime ka katsetega kee­ rata maailm tagasi möödunud sajandisse, kus suured otsustasid, kelle mõjusfääri väikesed kuuluvad. Eesti ei ole üksi ja Eesti ei jää üksi, kui oskame näha maailma enda ümber, märgata ohte, aga ka võimalusi. Ja mis sama oluline, Eesti ei jäta oma sõpru üksinda, kui nemad abi vajavad.

Tark ja haritud rahvas – olgu see osa meie uusaastasoovist.

Tarkus, millest ma räägin, ei võrdu akadeemilise sooritusega.

See on tarkus inimeste ja riigina hakkama saada.

Tarkus kahelda ja tarkus ­otsustada.

Tarkus lahendada kiiresti ka ebameeldivad asju, mis ei vaju vette nagu lutsukivid.

Tarkus märgata ja toetada maha- ja üksijääjaid.

Tarkus kuulata ja rahulikult vastata, ka neile, kes on teisel arvamusel.

Tarkus mitte häbeneda teadmatust ja tarkus õppida.

Tarkus toetuda faktidele.

Tarkus võtta kuulda kriitikat ja tarkus end muuta.

Tarkus ka rumalusest õppida ja tarkus mitte lasta sellel vohada.

Tarkus mõista, et on ainult üks Eesti, meile kõigile ühine.

Rääkides tarkusest, ei jaga ma inimesi tarkadeks ja rumalateks. Jutt on ikka rumalusest ja tarkusest, sest ka muidu tark inimene võib rumalusi rääkida.

Kuid kuulata tasub neid, kel on lihtsalt mõnes vallas rohkem teadmisi. Kuulata tasub meil kõigil. See on tarkus.

Vaadakem enda ümber. Val­ gast Narvani, Sõrvest Varnjani, Ristnast Piusani – Eesti on täis tublidust ja lootust. Ja armastust, nagu kirjutas mulle KohtlaJärve koolitüdruk Aleksandra Veršinina: „Kõik algab armastusest, ka oma linna vastu.“ Hoiame seda armastust lähedaste, kodu, kodukandi ja Eesti vastu.

Nüüd aga – astume julgelt edasi, aja uuest avatud uksest sisse.

Head ja paremat uut aastat!

Meile kõigile! (www.president.ee)

Ning elab vaid sada miili Yellowstone’i kuulsast vulkaani kaldeerast. Kui see kunagi ellu ärkab, on maailma taevas nii tume, et vaevalt inimelu suudab kesta. Krakatoast, Vesuuvist ­juttu samuti.

Ajaloolane küsib ka, et miks inimkond nii rumal on. Näiteks Jaapanis ehitati tuumajõujaam ookeani kaldale, kus oli varem ajaloos olnud mitu tsunamit, tänu ookeani põhjas toimunud maavärisemistele. Tulemuseks katastroof. Ka Tšernobõl, Three Mile Island USAs saavad detailset tähelepanu. Jälle mitte ainult disainivead, viimases oleks võinud tõsisem õnnetus olla, kui poleks targemad kui operaatorid, kiirelt tegutsenud.

Ukrainas seda kahjuks ei olnud, ja nagu hiinlased praegu, eitasid N.Liidu juhid katastroofi.

Siis sõjad. Ferguson loo­ mulikult vaatab minevikku, Napoleoni hulljulgele uljusele, eitades realiteete. Esimene

­ aailmasõda oli selline, mida m ennustati. Kuid nagu praeguse pandeemiaga, ei näinud keegi ette, kui kaua see kestaks, kui mitu süütut pidid oma elu kaotama. Et Teist ilmasõda ei suudetud ennetada, on poliitikute süü. Lihtne on tagantjärgi nii hurjutada, aga nagu Ferguson rõhutab, ei hetkesei­ sus (kahtlemata võib esitada Kanada näitena) rahvaesindajad tegutse rahva huvides, langetavad väga kahtlaseid ja väikese väärtusega otsuseid. Vaid Aasias Taiwan ja Hong Kong rea­ geerisid õigesti.

Kuidagi on selliste teadmiste omandamine natuke donki­ hotlik. Ise ei saavuta midagi.

Fergusoni sõnum on aga, et ühiselt, teades et poliitikud on osa problemist, saame rohujuure tasandil luua tingimused, mis lubaksid praegusest koš­ maarist, painavast õudusune­ näost pääseda.

ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed lubasid vältida tuumasõda

kurentsi koordineerimise ja koostööga.

Prantsusmaa avalikustas avalduse, milles rõhutas, et viis tuumajõudu on pühendunud tuumarelvade kontrollile ja de­ sarmeerimisele. Nad jätkavad kahepoolseid ja multilateraal­ seid kõnelusi tuumarelvade kont­ rollimiseks, seisab avaldu­ses. ÜRO viie alalise julge­ olekunõukogu liikme avaldus tuleb ajal, mil USA ja Venemaa kahepoolsed suhted on kõige halvemas seisus pärast Teise maailmasõja lõppu. Ka USA ja Hiina suhted on madalseisus mitme lahkheli tõttu.

Washington on korduvalt kutsunud Hiinat ühinema tuumarelvastuskontrolli leppega ja Venemaad looma uut relvastuskontrolli lepet. (ERR/EE)

Hiina, Prantsusmaa, Suur­ britannia, Venemaa ja USA leppisid kokku, et tuumarel­ vade levikut ja tuumasõda tuleks vältida. Riikide ühis­ avalduse avalikustas Kreml.

Avalduse kohaselt peavad viis riiki oma peamiseks kohustuseks vältida sõda tuumarelva riikide vahel ja vähendada strateegilisi riske samal ajal, kui töötatakse kõikide riikidega julgeoleku atmosfääri loomiseks.

Hiina asevälisminister Ma Zhaoxu ütles, et ühisavaldus võib aidata suurendada usaldust ja asendada suurjõudude kon­

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

Nikolai Triigi söejoonistus, 1928

Oskar Luts 135 Eesti rahvakirjanik Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 (vana kalendri järgi 26. dets.

1886) Järvepera külas, Palamuse kihelkonnas.

Igapäevaselt farmatseudi ja apteekriametit pidanud Oskar Lutsu tuntakse aga eelkõige tema igihaljaste Paunverelugude järgi. Kes poleks kuulnud Tootsist, Kiirest, Arnost, Teelest. Tuntuim ja armastatuim raamat nende tegelastega on kahtlemata ,,Kevade“ (1912– 1913), aga lugemisrõõmu pakuvad ka ,,Suvi“ (1918–1919) ja ,,Sügis“ (1938, 1988). Kõik need lood on saanud ka Arvo Kruusemendi käe all filmideks.

2019.a lisandus veel ,,Talve“, mille režissöör on Ergo Kuld.

Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa ­ poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kir­ jandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased ,,huumor ja sentimentaalne pehmus“, mis annavad ta realismile ,,leebe varjundi“. Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane

Eesti…

(Algus lk. 1)

aineline teos proosa, luule, memuaristika või Eesti- ainelise uurimuse vallas. Auhindamisele kuuluvad nii välismaal kui Eestis ilmunud teosed, kuid eelistatud on väliseesti ja/või välisriikides ilmunud Eesti või väliseesti aineline teos (uuri­ mus, sündmus), mis teeb Eesti kultuuri ja/või ajalugu maailmas tuntumaks.

Eesti Rahvuskomitee Ühend­ riikides on üleriiklikult valitud ameerika eestlaste esindusorga­ nisatsioon, mis asutati USAs 1952 ja mille eesmärgiks on esindada ameerika eestlaste ­

kirjutanud.

Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse ,,kõige prominentsemaks prosaistiks“.

Luts avaldas ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: ,,Andrese elukäik“ (1923), ,,Õpilane Valter“ (1927), ,,Pankrot“ (1927), ,,Udu“ (1928), ,,Tagahoovis“ (1933) ja ,,Vaikne nurgake“ (1934).

Näidendeist menukaim on ,,Kapsapea“ (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud sama­ nimeline multifilm.

Populaarsed olid Lutsu följetonid, aga ka Lutsu mälestuste sari, lastejuttudest populaarseim on ,,Nukitsamees“, millest valmis samanimeline film 1981. a režissöör Helle Karise käe all.

Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle karu­ tee­ neid, akadeemilises kirjandus­ teaduses on ta jäänud ,,tõsisemate“ kirjanike varju.

Oskar Lutsu 135. sünniaasta­ päevaks valmis kirjaniku sama­ nimelisel jutustusel põhinev mängufilm ,,Soo“.

Luts suri 23. märtsil 1953 Tartus.

huve ning säilitada ja arendada eesti keelt ja kultuuri, vt kodulehte www.estosite.org.

Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas, põgenes 1944 nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja emigreerus 1949 USAsse. Ta suri 3. aprillil 1951 Long Islandis, New York’is 61-aastaselt.

Henrik Visnapuu oli üks viljakamaid ja mitmekülgsemaid eesti kirjanikke, tema sulest on ilmunud üle 30 teose, enam kui 20 luulekogu, mälestusi, näidendeid, värssromaane, poeeme, esseeraamatuid. Kõrge riigi­ ametnikuna kujundas ja mõjutas

Nr. 1

Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai Risto Joost

Piritale rajatakse maestro Eri Klasi mälestuseks haljak

12. detsembril, Gustav Ernesaksa 113. sünniaasta­ päeval, anti Tallinna lauluväl­ jakul üle Eesti koorimuusika kõrgeima tunnustusena Gus­ tav Ernesaksa Fondi stipen­ diumid.

Peastipendiumi sai rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent Risto Joost, valdkonna edendamise stipendiumi dirigent Jüri-Ruut Kangur ning õppestipendiumi noor koorijuht Leiu Tõnissaar.

Risto Joost on tunnustatud dirigent nii ooperi- kui ka kontserdilavadel ning seisnud dirigendina mitmete maailmas kõrgelt hinnatud kooride ja orkestrite ees. Eesti koorimuusika maastikul on ta tuntust ja tunnustust kogunud meie kontsertkooride tippu kuuluva kammerkoori Voces Tallinn looja ja kauaaegse peadirigendina.

Viimasel kolmel üldlaulupeol on Risto Joost publikut rõõmustanud laulukaare ees valikkoore ja harrastussümfoonikuid juhatades.

Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Risto Joosti 2018. aastal aasta muu­ sikuks. 2016. aastal pälvis ta Eesti Muusikanõukogu heli­ kunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2011. aastal Eesti Vabariigi noore kultuuritegelase preemia.

Peastipendiumiga käib kaasa Ekke Väli loodud skulptuur ,,Gustav“, mis on Tallinna lauluväljakul oleva Gustav ­ Ernesaksa kuju jäljend.

Gustav Ernesaksa Fond on 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Koori­ ühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusikaakadeemia poolt asutatud fond, mille eesmärk on väärtustada koori­ muusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa ­ nimelise koorimuusika peapree­ mia, koorimuusika arendamise stipendiumi ja õppestipendiumi.

Stipendiumite väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tant­ supeo SA ning Eesti Rahvus­ kultuuri Fond. (PM/EE)

Tallinna linn plaanib luua Piritale Kloostrimetsa teele dirigent Eri Klasi mälestuseks haljasala, kuhu istutatakse puid-põõsaid ja rajatakse ka purskkaev

oluliselt kogu Eesti Vabariigi kultuuripoliitikat 1930. aastate teisel poolel, aga ka sõja- ja ­okupatsiooniaastatel 1940-1944.

Lähem info: Sirje Kiin USA mobiiltelefon 1 6052701391, sirjekiin@hotmail. com Jürgen Rooste armastatudpoeet@hotmail.com Eesti mobiiltelefon 372 55 990675

Linnaosavanem Tõnis Liinati (KE) sõnul istutatakse haljakule olemasolevatele puudele-põõsastele lisaks iluõunapuid, kirsipuid ja ilupõõsaid. ,,Haljaku uhkuseks saab aga rekonstruee­ ritud purskkaev, mis hakkab vett purskama maestro taktikepi järgi. Samuti rajatakse ajakohane valgustus. Kloostrimetsa tee ja kloostri vahele jääv ala saab sel aastal uue ja väärika ilme,“ sõnas Liinat.

Klas oli aastaid Tallinna Filharmoonia kunstiline juht, samuti rahvusooper Estonia peadirigent ja kunstiline juht, kuid Pirita poolt vaadates on Liinati sõnul olnud silmapaistev

Eri Klas.

Foto: EE arhiiv

tema töö Pirita kloostri vare­ metes toimuva Birgitta festivali käimalükkaja ja eestvedajana. ,,Ta oli aastaid Tallinna tunnusfestivali kunstiline juht. Eri Klas on legendaarne tegelane Eesti muusika- ja kultuuriloos,“ sõnas Liinat.

Eri Klas oli Tallinna aukodanik, Tallinna vapimärgi kava­ ler ja Tallinna teeneka kultuuri­ tegelase preemia laureaat.

Klas suri 2016. a veebruaris pärast rasket haigust. (PM/EE)

Keelesäuts: uus aasta ja uusaasta Antud keelesäuts oli Vikerraadio eetris lõppenud aasta 30. detsembril.

Käes on aasta vahetumise aeg: vana saab otsa ja algab uus. Sündmus ise on harilikult täis lusti ja rõõmu, aga seda puudutavad õigekirjareeglid võivad see-eest tuju vahel päris ära rikkuda: kui peomeeleolus on vaja midagi kirja panna, ei pruugi korrapealt meenuda, millal kirjutada vana aasta ­ ­kokku ja millal lahku. Sama on uue aastaga.

Tuletan hädasolijatele keele­ reeglid igaks juhuks meelde.

Eesti keeles kirjutatakse oma­ dussõna järgnevast nimisõnast üldiselt lahku, näiteks valge lumi, jahe õhk, värske tunne.

Selleks, et omadussõna nimi­ sõnaga kokku kirjutada, peab olema mingi põhjus, näiteks uus tähendus. Võrrelge sõnaühendit vana isa ja liitsõna vanaisa.

Esimene on isa, kes on vana, teine aga isa isa või ema isa.

Muidu lahku kirjutatavate sõnade kokkukirjutus väljendab seega kindlat omaette mõistet.

Samamoodi on ka vana ja uue aastaga: vana aasta lahkukirjutatuna tähendab lõppevat aastat, vanaaasta kokkukirju-

tatuna aga 31. detsembrit; lahku kirjutatud uus aasta tähendab järgmist või alanud aastat, uusaasta liitsõnana aga aasta esimest päeva ehk 1. jaanuari. ­ Juhin tähelepanu sellele, et sõnaühendit ja liitsõna käänatakse eri moodi: sõnaühendi puhul käänatakse mõlemat sõna (nt vanal aastal või uueks aastaks), liitsõnas aga ainult ­ ­viimast ehk põhisõna (nt vana­aastal või uusaastaks). Liitsõ­ nadega vanaaasta ja uusaasta on eesti keeles moodustatud omakorda teisi liitsõnu, näiteks ­vana-aastaõhtu, vana-aastaöö, uusaastatervitus ja uusaasta­ kõne.

Kairi Tamuri, Eesti Keele Instituudi keelekorraldaja-projektijuht Keelesäutsude järelkuula­ miseks külastage Vikerraadio kodulehekülge https://vikerraa­ dio.err.ee ning sisestage otsin­ gulahtrisse märksõna „keele­ säuts“. Pikem, pooletunnine „Keelesaade“ on Vikerraadio kavas pühapäeviti kell 15.05 ja korduses südaööl vastu reedet. Õnneks otse- ja ka järelkuula­ tav interneti teel igal kellaajal igal pool.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Uusaastakontserdi reklaamplakat, millelt näeme dirigendina Maria Seletskajat, kes on endine priimabaleriin ja Kanada rahvusballeti küla­ lisdirigent.

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1086 1

2

3

4

3

5

12

13

15

16

18

28

29

9

10

11

25

26

20 22

23

24

31

33

34

37

35

38

40

39

41 42

50

8

51

43

44

52

45 53

46

56

57

58

59

60

1. Metsik viha.

5. Käskiva kõneviisi vorm sõnast ,,minema“.

9. Eesti Abistamiskomitee Kanadas.

12. K______, eesti arhitekt Kanadas (1935–1967).

13. Agar, tegus, ettevõtlik.

14. M______, ,,mina“ mitm.

15. Lendav putukas.

16. 1. jaanuar.

18. Eesti peaminister.

20. Kinnine, umbne.

21. Elu-.

23. Väike kohvik või restoran.

27. Sisemajanduse koguprodukt (lüh.).

30. Võõrtäht.

31. Siberi põlismets.

32. Ühest otsast terav metallvarras.

33. Kari______, teat. lill.

35. Mitte nii.

36. Eesti maletaja (1916–1975).

38. _______tiit, isu.

39. Verine haav.

40. Ahel.

41. _______et, sportimisvahend.

42. Toronto Eesti Selts.

45. Löökpill.

50. Itaalia luksusauto.

54. Papagoi.

55. Asula PärnuTallinna maanteel.

56. Kaksipidine.

57. Eesti advokaat Torontos.

58. Seeme, tera.

59. ______er, kiirpaat.

60. Eesti kunstikõrgkooli end. nimetuse lühend.

ALLA:

1. Vill.

2. Samoa pealinn.

3. Esiplaanil.

4. Lamba toode.

5. Helikunst.

6. Apetiit.

7. Saiavili.

8. Rohkem.

Eesti võib saada uue riikliku tähtpäeva Kultuuriministeerium tahab täiendada riiklike tähtpäevade ja lipupäevade loetelu Eesti kirjanduse päevaga 30. jaa­ nuaril, mis on Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Eesti kirjanduse päeva

Naljanurk Mutike kurdab teisele: ,,Mul tallas keegi kõik peenrad ära ja tiris osa lilletaimi ka välja.“ ,,Äkki olid tudengid?“ pakub teine memm. ,,Ei saa olla, need olid inimese jäljed.“ • Seersant õpetab sõjaväes uustulnukat: ,,Sõjaväes tõused igal hommikul kell kuus, olenemata sellest, mis kell on.“

48

49

54

55

PAREMALE:

47

T

Paremale: 1. Saab, 5. Taks, 9. SOS,

17

30

32 36

7

S

Ristsõna nr. 1085 LAHENDUS

14

19 21

27

6

I

9. Mitte taga.

10. Talu kõrvalhoone.

11. Papagoi.

17. Rootsi popgrupp.

19. Toeks.

22. Mehenimi.

24. Jaapani põlisrahvas.

25. Usin, tegus.

26. Pildi ümbris.

27. Rõivastusese.

28. Kanada põlisrahvas.

29. Veelind.

31. Jalgrattastaadioni.

34. Isu. 37. Mitte taha.

43. Üksiklane.

44. Mitte teine, mitte muu; ühesugune.

46. Mõttesport.

47. Kaks koos.

48. Teat. kange alkohol.

49. Magamislavats.

50. Lehekuu.

51. Koosneb numbritest.

52. Vorm sõnast, ,,siga“.

53. Toronto Baseball Association.

tähistamine 30. jaanuaril riikliku tähtpäeva ja lipupäevana toob esile riigi soovi väärtustada kultuuri ja kirjandust Eesti ühiskonnas. ,,Eesti riigi üks põhilisi eesmärke peabki olema meie keele ja kultuuri säilimine ja ­arendamine. Keel säilib ja are­ neb aga just kirjanduse kaudu.“ Eesti kirjanduse päeva tähistamiseks töötatakse välja sobivas formaadis pidulik rituaal, millega tähtpäeva igal aastal tähistatakse.

Eelnõu järgi võivad Eesti ­kirjanduse päeva tähistada kõik ja neile sobiva tegevusvormi kaudu.

Ettepaneku arvata 30. jaa­ nuar Eesti kirjanduse päevana riiklike tähtpäevade hulka, käis esimesena, 30. jaanuaril 2018 ,,Estonia“ teatris A. H. Tamm­ saare 140. sünniaastapäeva aktusel peetud kõnes välja kirjandusteadlane Rein Veidemann.

Hiljem on ta sellest kirjutanud ka Loomingus. (ERR/EE)

12. Amma(n), 13. Arst, 14. Ora, 15.

(H)abit, 16. Meie Kodu, 18. Kilo, 19.

Meier, 20. Ori, 22. Esik, 26. Jaanikuu, 31. Eile, 32. Ala, 33. Mulin, 35. Ime, 36. Huvi, 38. Dagestan, 40. Usin, 41.

Ute, 42. Karhu, 46. Lava, 50.

Kubatuur, 53. Miin, 54. Ali, 55. Lili, 56.

Enne, 57. EMO, 58. Aiad, 59. Tuut.

Alla: 1. Saak, 2. (B)ambi, 3. (T)amil, 4. Batoon, 5. Tammikud, 6. Aree(n), 7. Ksii, 8. Stee(l), 9. Soo, 10. Ord(u), 11. Sau, 17. Kree, 21. Rim, 23. Siit, 24. Ilma, 25. Keen, 26. Jahu, 27.

Alus, 28. Aavi(k), 29. Ula, 30.

Uiguurid, 34. Net, 37. Inka, 39. Sel­ met, 43. Atla, 44. (D)ruii(d), 45. Hula, 47. Ainu, 48. Vinu, 49. Anet(t), 50.

Kae, 51. Ulm, 52. Bio-.

Nädala retsept

Bacon and Caramelized Onion Cauliflower Gratin Paul Lillakas Hands on time: 20 minutes Total Time: 40 minutes Serves: 10-12 Ingredients: 12 cups cauliflower florets (3 lbs or 2 small cauliflower) 2 tbsp olive oil 1/2 freshly cracked black pepper, divided 6 strips bacon, chopped 1/2 cup panko breadcrumbs 2 sweet onions, diced 2 cloves garlic, minced 1/4 cup flour 2 1/2 cups hot milk 1 1/4 tsp sea salt 1/2 tsp freshly cracked black pepper 1 tbsp Dijon mustard 2 cups of shredded Gruyere cheese (or white cheddar) Preheat oven to 425F. Place cauliflower onto baking sheet lined with parchment paper.

Drizzle with olive oil. Bake until edges begin to brown, ­ about 20 minutes. Remove from oven and reduce heat to 375F. Meanwhile, in heavy-bottom pot over medium heat, cook bacon, stirring frequently until ­ crisp, about 3-5 minutes, spoon 1 1/2 tbsp of bacon fat into panko and stir well; set aside.

Add onion, 2 tbsp warm water and cook, stirring ­ frequently, until caramelized, ­ about 12-14 minutes. (Add ­water, 2 tbsp at a time as needed, and scrape brown bits from ­bottom of pot).

Add garlic and cook for 30 seconds. Add flour and cook, scraping bottom of pan for 1-2 minutes. Gradually whisk in milk and cook until mixture thickens, about 2 minutes more.

Remove from heat; whisk in salt, pepper, Dijon and gradually melt cheese in until smooth.

Add cauliflower florets and mix to combine. Scrape into 9x13

7

Volli veste

Pööreldes pöördel Ah, need elu pöörased pöörised! Eriti kaaludes hetkeseisu.

Uue aasta tulekul on siin maal kombeks langetada neid, mida mina olen kaua nimetanud revolutsioonideks, mette resolutsioonideks. Viimased olla sellised, mis on lootusrikkad, ennast parandavad. Mul neid halbu elukombeid inämp olegi, piibu jätsin ammu maha, doktor Smirnoviga kohtan väga harva. Ja söön korralikult, isegi kui kunagine mehine rind on maakülgetõmbejõu tõttu ekvaatorini jõudnud. Peeglisse vaadates pole laita ega kurta. No mis eluparandamist siis vaja?

Revolutsioone on kahte sorti. Üks on ju revoluutsija, riigivõimu kukutamise huvides. Tavaliselt need nurjuvad, aga mette alati. Just nigu resolutsioonidega. Teine definitsioon aga sobib ka – ringiratast liikumine, kusagile jõudmata.

Näituseks mullu selle pandeemiaga võideldes – kuskile põle jõutud. Ehk aga tänavu suudetakse, mine sa tia.

Ei meie palju kuskile liigu, külas käib vaid Ets, kellega saab targutada ja mis seal salata, vahel mu ainsat järelejäänud pisipahet nautida koos, kesvamärjukest mõõdukalt degusteerides. Just mõõdukalt ja harva, see olevat pika elu saladuseks. Et isegi mõõdukusi mõõdukalt võtta.

Meil oli uue aasta esimesel päeval selline arutelu. Oleme mõlempit kirglikud lugejad, eluraamatust jälginud käsku – vaata pöördel! Selline märkus on lehekülje alumisel äärel, tavaliselt põle vajagi. Eriti ku käpas põnevusromaan. Aasta 2021 oli küll õudukas, selliseid küll meeleldi ei loe. Kut mine tia, ehk saame positiivset põnevust, mitte Stephen Kingi, kes olla selle ala meister Etsi järgi. Noorsand tunnis­ tab, et ta vahel ikka neid igavuse peletamiseks lappab.

Raamatu eeliseks on see, et ei peagi pöördele minema, saab käest ära panna. Eluga nii ju ei saa, tuleb lihtsalt toime tulla. Etsist oli jälle kasu. Tema lausus ku endine skaudipoiss ja rahvatantsija, et esiteks lauluga saab peletada muresid ning tantsuga kepseldes tuua rõõmu. Lisas, et ju rahvatants on ka tavaliselt sõõris – just nigu elurõngas ise. Need pöörlemised on loomulikud, isegi ku nad on, nigu hetkel, mette meel­ divad.

Ets oli Lembitu lipkonnas skaut, mäletas lühikest laulu, mille sõnad olid tema mälu järgi nii: valus, siis ainult vilista, raskused naerdes ületa. No üks vanakõbõkõ küll laulumees ei ole, ega ka enam oma eas tantsija. Küll aga on teadmine, et elus õpime selle lõpuni.

Nii et üits vanamiis kavatseb uuel aastal, mis meile heldelt antud, olgu ta nii pöörane ku tahes, jälgida noorte õpetust, vilistades viirusele, naeratades kõikide kiuste. Kuigi seda vist maski tagant teised ei nää, on suhtumine see, mis loeb.

VABARNA VOLLI

Filateelia. Uus postmark

Eesti epeenaiskond – olümpiavõitja Omniva (Eesti Post) lasi eelmise aasta lõpus välja uue postmargi, mis tõstab esile Eesti epeenaiskonna saavutust – olüm­piavõitu 2020 Tokyo olümpiamängudel. 29. detsembril ringlusse lastud 5,90 € nominaalväärtusega postmargi kujundas Indrek Ilves ja see trükiti trükikojas AS Vaba Maa. Eesti epeenaiskond koossei­ sus Katrina Lehis, Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Irina Embrich võitis Tokyo olümpiamängudel kuldmedali, alistades finaalis Lõuna-Korea 36:32. Olümpia­ võit otsustati viimases minimatšis, kus vastamisi olid naisinch baking dish. Top with ­panko.

Return to oven and bake ­until golden brown, about 30-35 minutes more. Let stand for 10 minutes before serving.

kondade kaptenid. Tokyo OM-i individuaalturniiril pronksmedali pälvinud ankrunaine Katrina Lehis haaras 3:0 edu ja alistas maailma teise numbri Choi Injeongi kokkuvõttes 10:6, tuu­ es Eesti naiskonnale 36:32 võidu.

Lisaks kuldmedalitele sai Eesti epeenaiskond veel suure tunnustuse osaliseks. Maailma olümpiakomiteede ühenduse (ANOC) poolt valiti nad Tokyo suveolümpiamängude parimaks naiskonnaks, mille liikmed võistlesid ka individuaaltur­ niiril. Auhind pälviti „erakordse võistkonnavaimu näitamise eest“. (Allikas; Omniva)

8

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

Nr. 1

Opinion

The West cannot concede an inch to Vladimir Putin While world leaders gathered virtually this month to discuss the surge of authoritarianism in recent years, Ukraine is focused on defending its sovereignty and territory ­ against more than 100,000 troops and heavy weapons that Russian President Vladi­ mir Putin has mobilized along its borders.

While questions abound over whether this invasion-sized force will attack, Kremlinsupported separatists have ­already been shelling and firing at positions inside Ukraine every day, helping to advance ­ Mr. Putin’s goal of transforming Ukraine into a compliant, autocratic vassal state like Alexan­ der Lukashenko’s Belarus.

Despite these efforts, Ukraine has withstood the Kremlin’s intimidation since 2014, when Russian forces invaded and illegally annexed Crimea.

Over the past 20 years, Mr. Putin has also demonstrated that diplomacy – in the form of concessions, deals or outright ­appeasement – only emboldens his authoritarian ambitions at home and neo-imperialism abroad. Costs in the form of sectoral and personal sanctions against the oligarchs who enable Mr. Putin and the projects they profit from, such as the Nord Stream gas pipeline, are immediate measures that can be taken to build long-term cre­ dible deterrence. Additional support in the form of military training and the supply of defensive weapons to Ukraine ­ would also force Mr. Putin to recalculate the risk of invading his neighbour.

However, recent reports about Western leaders making potential concessions to Mr. Putin have raised concerns in Eastern European capitals and Ukraine. The U.S. is reportedly set to “press Ukraine to formally cede a measure of autonomy within its eastern Donbas region,” which would represent a victory for Mr. Putin: Any autonomy granted to parts of ­ occupied Donbas would be quickly exploited by Moscow to annex that territory.

Meanwhile, General Wayne Eyre, Canada’s Chief of the Defence Staff, said Canada will not deploy any additional troops to Ukraine, based on concerns about how additional Canadian troops might be perceived by the Kremlin. He made his comments after Mr. Putin’s warning that any new deployment by Western allies to support Ukraine would cross a “red line.” Canada’s position could risk demonstrating to Moscow that geopolitical thuggery works.

A proposed high-level meeting between Russia and select members of NATO about the future of the transatlantic al­ liance has raised further concerns. It’s not clear whether Canada, which is leading NATO’s Enhanced Forward Presence mission in Latvia and has 200 military trainers in Ukraine, was invited to participate.

Estonian Prime Minster Kaja Kallas recently had to remind allies that “Russia must also not be given any say in how NATO organizes the defence of its territory.” Meanwhile, former ­ Lithuanian foreign and defence minister Linas Linkevicius warned that Russia’s intentions “are well-known, they were always trying to split, divide, ­ marginalize, so that’s nothing new.”

And indeed, last Friday, the Russian Ministry of Foreign Affairs sent two lists of security demands to the United States and NATO, which included a Russian veto on NATO expansion and the removal of all NATO infrastructure from Central and Eastern Europe.

While Mr. Putin knows that most of his demands will be unacceptable, his actual intent ­ may be to spur dissent within the alliance – and in the worst case, exploit the rejection of his demands as a pretext for war.

“Mr. Putin already invaded Ukraine once. To deter him requires a meaningful demonstration of support for Ukrainian sovereignty and immediate sanctions on the oligarchs who enable him,” Garry Kasparov, a Russian opposition leader and the chairman of the Renew Democracy Initiative, told me.

Russian official media or even Russian neo-Nazi sources. Their authors/contributors have visited Russian occupied territories such as Crimea and the Donbass region of Ukraine and signed declarations backing the aggressive international be­ havior benefitting the Russian ruling elite.

While many dismissed the ultra-left of the West as dupes of Moscow, before the collapse of the Soviet Union, they still espoused some Marxist doctrine. One party rule, state

o­wnership and Communists in power jibed with their ideals.

But Russia today gives capitalism a bad name. The most affluent capitalists are those closest to the Kremlin leadership, whose corrupt relationship with these government-favoured oligarchs has made Putin one of the wealthiest men in the country.

In spite of this, the far-left still supports this non-Marxist ruling elite, who do not adhere to any socialist principles domestically or internationally. ­ While not accusing the Russian

Marcus Kolga, The Globe and Mail, January 2022 English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

The far-left and the Kremlin This writer has on occasion pointed to the mutually bene­ ficial relationship between many European right-wing fringe movements and aggres­ sive anti-Western Russian ­politics.

While the far-right’s visibility in Europe has dramatically grown in recent years, especially with their anti-vaxxer exhortations, several years ago the influence of the far-right and the far-left in the EU elections was about equal. Both received about 8–10% of the vote. In other words, political extremes ­ in the EU parliament represented about 20% of its members.

Their combined influence has grown since.

The far-right’s affinity to the Kremlin defies historic precedent.

Not so with much of the farleft. It still adheres to the timeworn tradition of being Soviet (now Russian) apologists, even useful idiots. They’re true to their legacy from three generations ago, solidly rooted by well-known fellow travelers.

One recalls Walter Duranty, the British-born, Moscow-based, New York Times journalist who ridiculed and lied in press reports about the 1930’s ­ Ukrainian famine while simultaneously confiding to the British embassy that ten million had died from starvation in the Soviet Union. In fact, nearly four million Ukrainians alone perished from a deliberately managed starvation program.

(One must acknowledge a rudimentary difference between the far right and the far left in their support of Russia’s policies. The left fringe knowingly and deliberately fosters pro­ Kremlin positions, some with ideological or intellectual ­motives, others out of nostalgia for the 1917 revolution, etc.

The ultra-right presents a more strident, visceral posture, not out of ideological zeal. Putin is their poster hero who protects cultural conservatism and battles the permissive, decadent liberalism of the West.)

In the 1940’s Bernard J. Stern, a US scholar and re­ cognized expert on Soviet nationali­ties, authored an article for the American Sociological Review praising the virtues of the Communist policy towards minorities and captive repub-

lics, that the latter supposedly enjoyed the right to self-determination and the right to secede from the USSR. He praised Josef Stalin as a skillful statesman. The academic piece was typically unfettered Soviet propaganda published in a recognized academic journal.

Under Putin, Russia is adopting Soviet era propaganda as historical fact. The stark facts that were exposed in the early 1990’s, the brutality, and failures of the of the USSR are have been rejected and replaced by a myth, one that the Western left fringe honours, has taken their place.

Perhaps one of the most distinct examples of this is the observation of Jean-Luc Mélan­ chon, leader of France’s Left Party, made after Russia had invaded and annexed Crimea, ­ who insisted that Crimea belonged to Russia: “The Crimean ports are vital for the security of Russia. It is absolutely predictable that the Russians would not give in … The Russian nation cannot allow North Americans and NATO moved to their doors.”

The European far-left’s relationship with the Kremlin was built on “old comrade” networks, developed by the Soviet KGB – contacts who, according to ­intelligence sources, are still alive. An appropriate example is Germany’s Die Linke party, the direct descendant of the Marxist-Leninist ruling party of the former East Germany, the Socialist Unity Party. It has been calling for an end to NATO and the creation of a military organization including Russia “from Lisbon to Vladivostok”. This coincides perfectly with Putin’s current demand – the dismantling of the North Atlantic Alliance.

Ukrainian researchers have identified numerous far-left groups, all of whom have substantial followers at their ­ websites, at least two of which are Canada based. Canadian Dimension and Globalresearch both support the Kremlin’s claims of Ukraine residing within Russian space and its domination, and justify the suppression of domestic political dissent.

How many of these Kremlin proxies are funded by Russia is unknown. But often they cite

UCC meets with Minister of International Development January 4, 2022. A Ukrainian Canadian Congress (UCC) delegation led by National President Alexandra Chyczij met with the Honourable Harjit Sajjan, Canada’s Minister of International Development, in an online ­format today.

The UCC briefed Minister Sajjan on increasing Russian aggression against Ukraine and thanked him for his unwavering support for Ukraine. The UCC urged Canada to strategically target its annual commitment of $50 million in international d evelopment assistance to ­ strengthen Ukraine’s democratic resilience and in supporting the strong civil society sector which supports democratic and economic reforms within Ukraine.

“As Ukraine faces continued Russian aggression, Canada’s contributions are key to the international effort to alleviate the humanitarian suffering caused

by Russia’s ongoing invasion,” said Alexandra Chyczij. “We look forward to working with Minister Sajjan to ensure that further Canadian assistance continues to make a difference.”

Joining the UCC National President at today’s meeting were Vice Presidents Ann Szyptur and Olesia LuciwAndryjowycz, Director of Government Relations Paul Migus, UCC’s CEO Ihor Michalchyshyn, and UCC Senior Policy Advisor Orest Zakydalsky.

“Appeasement and negotiation only encourage Putin, and ­signals to him that threats and confrontation work.”

He added: “Canada has a tool to immediately deter Putin in the form of Magnitsky sanctions, and there are some very high-profile Kremlin oligarchs whose Canadian assets should be targeted.”

Mr. Putin needs to create a perpetual Cold War-style conflict in order for his government to remain relevant – both for (Continued on page 9)

regime of capitalism, the far-left calls it “progressive” for its anti-American stance, and its ­ use of some oil and gas revenues for social programs. ­ The left certainly denies any Russian imperialistic ambitions.

Regardless of which one has more influence, the far-left and the ultra-right together help to expose a large number of people to pro-Moscow propa­ ganda. Both are remorseless Kremlin sycophants.

LAAS LEIVAT

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

9

Made from scratch: how volunteers and donations made Ehatare’s Christmas fundraiser a smashing success Vincent Teetsov At the tail end of 2021, as the Omicron variant swept into Ontario and the number of cases rose exponentially, many of the Estonian community’s events were cancelled. Poss­ ess­ ing a cautionary mindset, Estonian fraternity Kor­ poratsioon Vironia decided to act in unison with fellow Estonians, therefore cancel­ ling its Perekondlik jõulupuu (Family Christmas Party) on December 18th, 2021.

Typically a highlight of the year for Korp! Vironia members and their families, this party at Tartu College has become like an extension of their anniver­ sary (Aasta Kommerss) festivities in late November. There’s a Christmas carol sing-a-long for the whole family. There’s an abundance of verivorstid and valgevorstid (barley sausages made with and without blood).

Moreover, it’s a rare opportunity for kids to catch a glimpse of Jõuluvana and receive a present from his sleigh before Christmas Eve comes along.

Yet, this tradition is what made the party especially prone to cancellation, as many children in attendance would ­ have been under five years old and not yet vaccinated.

With the family event cancelled, the question lingered: what would happen to all of those delicious sausages? After all, they were made to order by a team of staff and volunteers at Ehatare, as part of their 2021 Christmas fundraiser.

Both types of vorstid have been part of Ehatare residents’ Christmas celebrations for five years, served as part of a meal for which family and friends come over to dine with residents. Within the past few years, these family members sought out vorstid to bring back home for the holidays.

With the recent demand for blood sausages being high compared to the relatively low ­s upply, Ehatare’s Activity Department took it upon them-

The West cannot…

(Continued from page 8)

Russian voters and geopolitically abroad. The post-Cold War ­triumph of freedom and democracy over Soviet totalitarianism was a victory for the millions held captive by Soviet occupation and repression; for Mr. Putin, however, the collapse of the Soviet Empire was “the greatest geopolitical catastrophe in the 20th century.”

His ultimate aim is the restoration of Russia’s Soviet-era imperial status and the defeat of Western liberal democracy – starting in Ukraine.

selves to start making and selling them, for the broader Estonian community to enjoy and to raise funds for the activities and programs of residents.

By 2021, food prepared for the fundraiser had expanded a great deal. Beyond sausages, inhouse volunteers made pirukad, kringlid, rosolje, pohlamoos, kõrvitsasalat, seenesalat, hapu­ kapsas, and sült. Generously volunteering their time to prepare these dishes – particularly because it wasn’t possible for outside volunteers to come into Ehatare partway through December – were Janne Laanemaa, her Activity staff, and Food Service Manager Susi Holmberg. As noted by Holm­ berg, baking three large batches of piparkoogid were Pille Gold and a number of residents from both the retirement home and nursing home. Activity Depart­ ment personnel decorated and packaged these cookies and staff gifts.

Ehatare’s new Executive Director, Veronika Viinamäe, explained that “volunteers and staff worked after regular working hours so it would not intervene with resident programs and regular duties. Estonian traditional foods are so important to our residents and to our community. Susi and her staff ­ have been working hard to give our residents the Estonian dishes they love, and have ­ ­introduced more fresh foods to the Ehatare menu.”

Knowing how much the residents of Ehatare have contri­ buted to eestlus, how much they have given to keep the Estonian community thriving, and how difficult the pandemic has been on their day-to-day lives, Korp!

Vironia decided that the sausages they ordered needed to be donated back to the residents, in addition to the money given.

Within the last few months, a great deal has changed again for residents and staff due to the Omicron variant. Veronika Viinamäe reported that “Up ­until recently, visitors were permitted to come into the home

If Canada, the United States and our allies genuinely wish to champion our shared democratic values, that battle must begin by defending aspiring democracies like Ukraine. Only talking about democracy won’t cut it.

Like any schoolyard bully, if we give Mr. Putin an inch, he will take miles. He will only stop once he’s confronted with significant and painful con­ ­ sequences for his actions.

(Marcus Kolga is the founder of DisinfoWatch and a senior fel­ low at the Macdonald-Laurier Institute and CDA Institute in Ottawa.)

(following active screening) and residents were able to go out, enjoy concerts, performances, and other activities in a safe ­environment. In response to the evolving Omicron situation, we are following the Ministry and Public Health’s directions closely, and have put more protective measures into place to protect our Seniors.”

Now, it is not possible for general visitors to come into Ehatare unless it is absolutely essential. Every single person who enters is tested for COVID-19. All staff have received their first two vaccine doses, and most have had their booster vaccines. And while there has been a staffing shortage across long term care homes, the majority of Ehatare’s staff have remained throughout the pandemic.

Even with these kinds of industry changes, it’s been a ­ progressive and steady tran­ sition for Viinamäe. She describes her transition into the role as something both challenging and exciting. Viinamäe is grateful for Ehatare’s Leadership Team and staff; for the support of residents’ families, and the community members, “who show up everyday and help make Ehatare a home.” She says “The love and support for the residents reminds us why we do what we do. It takes a village to raise a child, and the same goes for caring for our Seniors. Ehatare is a family. We will continue to adapt to the ever-changing environment, stay positive, and search for creative solutions.”

The goal of staff is to do everything possible to bring ­ Ehatare to the end of the pandemic safely and happily, while continuing to provide residents with fun group activities, gym classes, outings, performances, group dining, in-house hairdresser visits, and time in the saun.

In addition to providing vorstid for the residents’ New Year’s Eve dinner, Korp! Vironia’s donation to this successful fundraiser will help this goal.

Money raised will support the Activity Department, who are going to buy a freezer to store Estonian food for future resident activity programs.

Thus, this fundraiser is an example of how our community is transforming the frustrations of the pandemic into something beneficial.

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Ehatare’s Food Service Manager, Susi Holmberg, with some fresh ­kringel dough.

January 5th, 2022

Northern Birch Credit Union has been named the Diamond Winner in the Toronto Star Readers’ Choice Awards for Credit Union – Professional Services!

Thank you to our members for voting for us and making us #1!

Why join Northern Birch Credit Union?

• We give back to our communities, helping support local Estonian & Latvian initiatives and programs.

• All our members get access to no fee accounts, with no minimum balances or transaction limits.

• We offer personalized service where our team members know you by name.

• As a member, you’re a part-owner in the credit union, meaning we answer to you first.

• We offer a full suite of pro­ducts and services, from mutual funds to co-op mortgages.

• Do your banking from anywhere, anytime with our online & mobile banking.

Become a member today by completing our online membership opening application in just a few minutes!

Visit our website to get started: www.northernbirchcu. com/becoming-a-member Put code NEWSPAPER01 in the referral code section to receive a special gift from the credit union when your application is successfully approved!

Thank you to our members and our communities for your continued support. www.northernbirchcu.com 416-465-4659 Instagram & Facebook: @northernbirchcu

10

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

Nr. 1

UK magazine nominates Estonian jazz artist’s album among top for 2021 ERR, January 2022

Moldova Restaurant’s sarmale (cabbage rolls).

5 places to try cabbage rolls in the GTA Vincent Teetsov Cabbage rolls have universal popularity, being regularly served out of kitchens from Korea to Bulgaria. Its origins, on the other hand, are less universally agreed upon. For example, in an issue of La Jolla Light newspaper, food columnist Catherine Kaufman contended that the dish was invented in southwest Asia and made its way to Europe via migration and trade routes. But at the same time, she noted that it made its way to Sweden when King Charles XII came back from a mili­ tary mission to Moldavia.

Origins aside, though, whoever first decided to make these delicious food “envelopes” was clever. Making a neat, edible package out of hardy cabbage leaves is an appealing way to present vegetables to kids, and it’s a great way to contain foods like minced beef, pork, and rice. Each time, it offers a surprise as you poke your fork into the tomato sauce and slice your knife through to the filling.

Of course, in Estonia, they are known as kapsarullid and have been providing warmth and gastronomical satisfaction for generations.

Making them from scratch is a fun family affair: boiling the cabbage, dolloping the filling inside, and rolling them up. But if you’re seeking the essence of this comforting home-cooked meal without setting foot in the kitchen, here are five places you can visit across the GTA. Moldova Restaurant (5000 Dufferin Street Unit #A1, North York, M3H 5T5): In Moldova, cabbage rolls are called sarmale. At this laid back spot in the north end of Toronto, rice is combined with meat inside the roll. A great choice of side dish would be mamaliga, a type of cornmeal porridge, which will balance out the sauce.

Barrel House Korchma (2385 Lake Shore Boulevard West, Etobicoke, M8V 1B7): Barrel House Korchma explains that, “The word ‘Korch­ ma’ translates from Ukrainian to ‘tavern’ or ‘pub’ where food, beer, or ale would be consumed by travelers.”

The Ukrainian word for cabbage rolls, holubtsi, translated

literally into English means ­“little pigeons” – but this isn’t what you’ll find inside when you take a bite! This restaurant stuffs them with ground pork; or alternatively, rice, mushrooms, and carrot (a typical variation during Lent). Other versions have buckwheat, potato, or raisins inside.

The restaurant also notes that “Korchmas were popular amongst the cossacks as it was a safe haven for them to grab a bite to eat, drink horilka (a type of vodka), and have dance-offs with each other.” You may not be up for a dance contest after eating a big meal, but adjacent to this establishment is Mimico Waterfront Park, where you can go for a relaxed stroll with a view of Lake Ontario.

Little Bavaria Restaurant (3222 Eglinton Avenue East, Scarborough, M1J 2H6): East Enders with a craving for the taste of authentic German krautwickel will be welcomed by a fun interior, with timber framing, walls decorated with ceramic beer ­ steins, and Bavarian memora­ bilia all around.

This restaurant is great for a May Day or Oktoberfest party.

They’ve been known to host live music and even put up a Maibaum (Maypole) between tables inside.

European Delight (St. Law­ rence Market [Lower Level B6], 93 Front Street East, Toronto, M5E 1C3): European Delight is a family business that’s been at St. Lawrence Market since 1999.

Chef Oleg Popov makes six ­different types of cabbage rolls, so you have many options to choose from. Maybe even try one of each. But get there early before they’re picked clean!

St. Lawrence Market is a destination all on its own, with 120 or so vendors to shop from and a Saturday Farmer’s Market that has brought in the products of Ontario farmers since 1803.

So while you’re picking up some Polish gołąbki, you can take a look around and find some other special groceries to bring home.

Terrace Take-Away (300 River Oaks Boulevard East, Oak­ ville, L6H 5T1): Since 2012, Terrace TakeAway has been cooking up a

One of the leading jazz publi­ cations in the UK, Jazzwise, nominated Estonian musician Susanna Aleksandra’s album ‘The Siren’ as one of the best jazz albums of last year. The judging panel included legendary US jazz guitarist ­ Pat Metheny.

The Estonian singer and songwriter was recognized by some of the the top critics in the jazz world, with British singer-songwriter-guitarist Rosie Frater-Taylor and Ameri­can singer and composer Dara Tucker joining Metheny on the jury.

Jazzwise critic Kevin Whitlock described “The Siren” as the work of an experienced and confident vocalist, and predicted a major breakthrough for Aleksandra.

“As a singer, she knows how to sound intimate and seductively, but without exaggerating.

She sounds natural. She’s one of these singers who just doesn’t sing the song, but embodies it as an actor,” Whitlock wrote.

The album was published by Japanese record label Blue Gleam, and initially entitled “Souls of the Night”, but internationally it has been released as “The Siren”.

In addition to Aleksandra, the album features top Finnish musicians Joonas Haavisto on piano Joonas Tuuri on double bass and Ville Pynssi on drums.

“The Siren” is Aleksandra’s second album after “Miracles”, released in 2015, and features original work inspired by jazz, pop and folk music.

From a family background of musicians, Susanna Aleksandra, 32, is from Tallinn. She studied jazz singing at the Heino Eller Tartu Music School, going on to study jazz at the Sibelius Academy in Helsinki.

Susanna Aleksandra.

Photo: Kateriine Krigul

storm of homemade Ukrainian meals (including cabbage rolls) for pick-up or delivery customers in Oakville. You can get food from them on Thursdays, from 1:00 PM to 5:00 PM, and on Saturdays, from 10:30 AM to 1:30 PM. They also provide catering for parties and other events.

Get a nice refreshing drink to pair with those kapsarullid, tuck that napkin in your collar, and dig in!

A passionate affection

most compelling of the tracks, Vast Antarctica. It celebrates An­ tarctica’s “unending ice plains and mountains that pierce deep miles of ice”.

The frozen continent, An­ ­ Unfortunately, just as with tarctica, has provided great the rest of the world with inspiration for Montréal’s climate change, Antarctica is ­ Valmar Kurol. He puts his beleaguered. The point is gently feelings into gorgeous music driven home in the second and every new CD is greeted ­section, “Distress”, which opens with anticipation, the knowl­ with “Lament for the Earth”. edge that one is in for both a While certainly not a dirge, the contemplative experience as word “lament” is very appro­ well as one of almost un­ ­ priate. Kurol’s liner notes point bridled joy. out not only the melting of Such is certainly the case ­polar ice, the pollution affecting with Kurol’s latest CD, again in our oceans but also ”pestilence collaboration with musician and contagions”, as well as the Michel Stibor. Released in “poverty, overpopulation and August, also having arrived in human greed at the root of most Toronto at the same time, it has of these troubles”. Perhaps the been a constant disc in our most moving of all of the selecplayer. Words to describe, certions on the recording. tainly laud the recording have The third section, “Oceans been hard to come by, hopefully and Ice”, is reflective, pensive considering our stressful times yet sure to lift spirits. Most enthis is understandable. What is joyable is “Anemones Under undeniable is that “ A Rose for Ice”, which Kurol describes to a Antarctica: Orchestral Scenes T as a “whimsical instruand Impressions” is a sure-fire ment-based excursion under an tension reducer, calming and ice shelf”.

The value of the linsoothing, lush at times, almost austere at others. As with er notes in the booklet is hard Kurol’s other CDs – Rose is to over-­emphasize, as the reader covers aspects of the An­ now his fourth, the third col­ dis­ tarctic biome perhaps not availlaboration with Stibor. (The able anywhere else other than first CD from Kurol, Antarctic specialized, scientific publicaArrival, released in 1999, was tions. reviewed in Meie Elu/Our Life, The CD concludes with a which, alas, was not online.) focus on Human Presence on Stibor has provided the ­ arrangements and mixing and the continent. It boggles the ­ interprets the music on synthe- mind that Spanish Galleons sizer and by programming. were in Antarctica (the title of Mastered by Richard Addison, the first cut in this lovely finale). Almost 400 years ago, the recording is of excellent ­ quality, especially heard with in 1603 Gabriel de Castilla, a Spanish explorer, was perhaps top-notch earphones.

As always there is a very the first human to lay eyes on ­informative booklet accompany- the Antarctic Peninsula.

With the title track, A Rose ing the recording. It must also be noted that the cover, the for Antarctica, Kurol and Stibor entire packaging is simply debunk the perception of the ­ gorgeous. Photographs are by continent as a dangerous and ­ Kurol, album graphics by alien environment. The compoMichael Valcenat. The ex­ sition is rather a declaration of ploration through music of love, “respect and admiration Antarctica is explained in the for the ice.” Another highlight album notes. The various on this recording, which just themes related to the continent like a rose, opens slowly “and are often self-explanatory by quietly blossoms and blooms”. the titles; the extra notes are a This CD has received a lot of wonderful bonus. play here, deservedly so. It These musical projects were bears mentioning that the CD spurred by Kurol’s first visit to was featured on November 11th Antarctica in 1993. He has been on Estonian Classical music there four times since. Which ­ radio, indicating that the cog­ confirms the strong draw, and noscenti in Estonia were also the desire to put these feelings aware of the beauty of this CD. into music.

Highly recommended. It can be The music is divided into heard digitally on iTunes, four sections. The first is Spotify, Amazon.com and “Soaring Over Ice”, opening Amazon.ca. Music to warm the with a splendid fanfare. It ends cockles of your heart during our with, to these ears perhaps the cold winter. TÕNU NAELAPEA

Nr. 1

märkmik

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

Riina Kindlam

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Seoses Ontario valitsuse uute piirangutega on raamatukogu suletud jaanuarikuu lõpuni. Kui olud lubavad, avame veebruaris.

Teatame sellest ajalehes.

Epner, Eero. Igatsus ilu järele. 25 aastat Enn Kunila kunstikollekt­­si­ooni. Sperare, 2020

Muhu saarel tulid vana-aastaõhtul Madis Rehepapi pere külmas veest karastunud tinatükid välja sellistena. Mida võisid õnnevalajad loota neis näha? Pereisa Madis on muuseas õppinud Bentley Ülikoolis Bostonis, nüüd tegutseb töö kõrvalt Muhu Merepääste Seltsi juhatu­ ses.

Autor annab üle­ vaate ühe kunstikollektsiooni kuju­nemisloost, missioonist ja tegevusest Eesti klassikalise maalikunsti tutvustamisel nii Eestis kui ka võõrsil.

Enn Kunila kollektsiooni tuumiku moodustavad 20. saj ­ esimesel poolel tegutsenud Eesti väljapaistvate maalikunstnike teosed. Esindatud on Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Nikolai Triigi, Ado Vabbe, Roman Nymani, Villem Ormis­ soni, Richard Uutmaa jpt kunstnike looming.

Parun von Wrangell, Wil­helm ja von Krusen­ stjern, Georg. Eestimaa rüütelkond.

Rüütel­ konna peamehed ja maanõunikud. Argo, 2019

Connecticutis valati palju siledamaid ja madalamaid õnnekujusid vana-aastaõhtul. Selgus, et tegemist on hoopis teise metalli galliumiga, mida pereema Merike Barborak spetsiaalselt õnnevalamiseks tellis.

Sädelused lisati ülesvõttele arvutiga juurde. Üks imetleja väitis nägevat koheselt lendavat inglit ja lõvi ning kinnitas, et need on „head märgid“.

Tarduv õnn Õnnevalang, õnnepalang Mis on piltidel? Valangud, vor­­ mid, aga mille? ÕNNE! Õnne tuleb otsida, õnn on valaja ja vaataja silmis. Õnnetina vala­ mine uusaastaööl on mitusada aastat vana rahvakomme nii meil kui ka naabritel soomlas­ tel ja lätlastel, sakslastel ja teistelgi. Õnnetina kuju järgi saab ennustada järgmise aasta sündmusi, mis loode­ tavasti toovad endaga kaasa rõõmupalangu ehk lõõma.

Ega põneval ööl enam kaugel pole ka uusaasta koidupalang, taevalõõm!

Kui sada aastat tagasi sulatasid lapsed õnnetina saamiseks üles isa püksinööbid või äkki tinasõdureid, siis 20. sajandil ­ tulid poes müügile nii tinavalamise kulp kui ka õnnetina. Tina sulatatakse ja seejärel valatakse külma vette, kus see uuesti tardub, omandades erilise kuju.

Selle erilise kuju järgi siis ennustatakse järgmist aastat. Õnne valatakse alati igale pereliikmele eraldi. Veest välja võetud tinakujundilt vaadatakse koos selle pereliikme tulevikku. Kui tinatüki kujust pole võimalik midagi välja lugeda, võib kasutada ennustamiseks seinale ­ tekkivat varju.

Kujude tähendusi on välja mõeldud palju. Neid võib leida hulgi, kui internetis otsida märksõna „õnnevalamine“.

Näiteks hobune > uus sõiduk;

kala > hea sõber; kroon > pulmapidu; peeker või karikas > mugav elu. Süda, laev, vanker või võti on vist kergemini lahti mõtestatavad. Mida rohkem säbrukesi, seda kirjum elu. On ka arvatud, et kui õnnetinaks osutub peenike pudi, on õnn järgneval aastal õrn ja kipub kergesti purunema. Või saad hoopis palju (peen?)raha!

Kolme aasta tagune uudis: „Terviseamet hoiatab: õnnetina valamine on ohtlik“. Sellised lood on tõesti, et õnnetina võib sisaldada kuni 95% ulatuses ­pliid, mis on ohtlik nii tervisele kui ka keskkonnale. ÕNNEks tegeletakse selle ainega vaid põgusalt kord aastas ning ­ ÕNNEks on võimalik õnne täitsa edukalt valada ka sulatatud suhkru või mesilasvahaga! „Suhkruga õnne valamine toimub samal põhimõttel nagu ­ tinaga. Suhkur sulatatakse paksupõhjalisel pannil või potis võimalikult vedelaks ning kallatakse külma vette hanguma. Paremini sobib sulata­­ mi­ seks rafineeritud suhkur.

Prügikasti viskamise asemel võib valatud õnne hiljem lihtsalt ära süüa!“ kirjutatakse Ökopere blogis. Sarnastest alternatiiv­ setest ja turvalisematest õnnevalamise viisidest kirjutatakse üle Euroopa, kuna rahvaid, kelle ­jaoks taoline ennustamise vorm on traditsiooniks, on palju.

See komme sai alguse juba Antiik-Kreekas ning sulametalliga ennustamise ingliskeelne nimi molybdomancy on vana-

Eestlaste elus mängis Eesti­maa rüütelkond – valitsenud baltisaksa aadlikorporatsioon – sajandite vältel vastuolulist rolli. Ühist teed käidi nii heas kui ka halvas. Rüütelkond jäädvustas end ajalukku mõjuvõimsa orga­ nisatsioonina, mis haldas kohalikku elu pea igas aspektis.

Jaan Undusk, Eesti Teaduste Akadeemia liige: „Eesti Vaba­ riigi Saksa Kultuuromavalitsuse kunagise juhi Wilhelm von Wrangelli kirjutatud Eestimaa rüütelkonna ajalugu on olnud üks usaldusväärsemaid ja nõutavamaid baltisaksa ajaloo teatmeteoseid.“ Ehin, Kristiina. Janu on kõikidel üks. Kristiina Ehin, 2020

Kristiina Ehini ühek­sas luulekogu räägib ajaloost, ar­ mastusest ja eest­ lastest. See on luule- ja lugude vormis isiklik ajaloo­ kroonika, kus segunevad faktid ja fantaa­ sia ning mis ulatub muistsetest aegadest 2020. aasta karantiinikevadeni välja.

kreeka keelsetest sõnadest ­molybdos (tina) ja -mancy (ennustamine). Sulavahaga en­ nustamine kannab samuti vanakreeka keelest pärit nime carro­ mancy. Vana-aastaõhtu õnnevalamisel tekkinud kujude tõlgendamine on ettekujutusvõimet nõudev kunst. Optimism ehk helgus kulub ka alati ära. Ega see mööda külgi maha jookse, vaid tardub kiirelt külma ilmaga. Hangugu ning kinnitugu õnn, rõõm ja lootus te südame­ tesse, nagu sädelev vanarahva komme seda ette näeb.

RIINA KINDLAM, Tallinn

11

Filateelia. Uus postmark.

Tartu Maarja kirik 6. jaanuaril esitleti Tartus Eesti Spordi- ja Olümpia­ muuseumis pidulikult äsja valminud Tartu Maarja kiri­ ku postmarki, ümbrikut ja esimese päeva templit. Margi ja ümbriku ilmumisega tä­ ­ histatakse 180 aasta möödu­ mist pühakoja pühitsemisest 1842. aastal.

Omniva, Kirikufondi ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse koostöös valminud Eestis siseriiklikuks kasutamiseks möel­ dud 0,90 € nominaalväärtusega Tartu Maarja kiriku postmargi kujundas Riho Luuse. Margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. „Kirikumarkide välja andmine on Eestis pikaajaline tra­ ditsioon, mis sai alguse juba 1993. aastal üheksast margist koosneva jõulumarkide sarjaga.

Olulisi sakraalhooneid kujutavate markidega kaardistame ja jäädvustame kultuurilugu, sa­ muti sünnib iga mark koostöös mõne Eesti kunstnikuga,“ sõnas Indrek Laul, Kirikufondi nõu­ kogu esimees. „Tänaseks on filateeliatoodetel kujutamist leidnud juba 23 Eestimaa pühakoda ning markidest on saanud hinnatud kollektsioonesemed.“ „Tartu Maarja kiriku postmargi ilmumine on meie jaoks märgiline, sest see on sõnum laiemale üldsusele, et Maarja kogudus ja kiriku sihtasutus koos oma toetajatega ei piirdu ainult sõja- ja okupatsiooniaja haava ravimisega, vaid annavad kiriku taastamisega kogudusele tagasi oma päriskodu. Maarja kogudus oli eesti kogudus ja Maarja kirik ehitati Eesti rahvale, seega on kiriku taastamine rahvuslik üritus. Kirjanik Ain Kaalep on öelnud, et Maarja kiriku saal on Eesti rahvuse sünnipaigaks, pidades silmas esimese üldlaulupeo peaproovi toimumist Maarja kirikus 1869 a.,” märkis Toomas Savi, Tartu Maarja kiriku Sihtasutuse nõu­ kogu liige.

Taasiseseisvunud Eestis anti kiriku motiiviga postmarke välja alates 1993. aastast üheksast margist koosneva jõulumarkide sarjana. Esimesteks olid kunstnik Henno Arraku puugravüürid, mis kujutasid Haap­ salu Toom-Nigula kirikut ning Tallinna Toomkirikut. Järgne­ vatel aastatel ilmusid Ruhnu vana puukirikut, Urvaste kirikut, P. Martini kirikut Türil, Kaarli kirikut Tallinnas, HarjuMadise kirikut ning Pühavaimu kirikut Tallinnas kujutavad postmargid. Sari lõppes 1997. aastal Halliste Püha Anna kirikuga.

Eesti kirikuid kujutavad postmargid hakkasid uuesti ilmuma 2005. aastal Karja Katariina kirikuga, kunstnikuks Riho Luuse. 2006. aastal jätkus sari Nõo Laurentsiuse kirikuga.

Edasi ilmusid Kanepi Jaani kirik, Audru Püha Risti kirik, Narva Aleksandri kirik, Pärnu Katariina kirik, Karuse Marga­ reeta kirik, Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirik ning 2013. aastal Võru Katariina

kirik. Kirikute sari jätkus 2020. aastal Paldiski Nikolai kirikuga.

2021. aastal anti välja Keila Mihkli kiriku postmark.

Väljaspool kirikute sarja on kujutatud Otepää Maarja kirikut 2004.a ilmunud postmargil „120 aastat Eesti lipu pühitsemisest“, Tartu Jaani kirikut 2005.a ilmunud postmargil „975 aastat Tartu esmamainimisest“, 2019.a „Tallinna Toomkool 700“ margiplokil Tallinna Toomkirikut ja „Tartu Peetri kogudus 150“ postmargil Tartu Peetri kirikut.

Tartu Maarja kirik pühitseti 11. jaanuaril 1842. Kirik kujunes üheks toonase Tartu vaimuelu keskuseks, liikmete hulka kuulusid suurkujud nagu J.V. Jannsen, M. Härma ja teised.

17. juunil 1869 (vkj) toimus Maarja kirikus I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ning järgmisel päeval kuulutati I laulupidu pasunahelidega sama kiriku tornist avatuks. Seetõttu nimetatakse Tartu Maarja kirikut laulupidude hälliks.

Tartu Maarja kirik hävis II maailmasõjas 12. juulil 1941. aastal taganevate punavägede poolt heidetud süütemürsu tagajärjel. 1961. aastal avati kirikuhoones Eesti Põllu­ majan­ duse Akadeemia võimla, kus tuhanded tartlased tegid sporti kuni 2009. aastani.

Tartu Maarja kirik on taastamisjärgus, hetkel käimas 1956. aastal lammutatud torni taaspüstitamise tööd.

Uue postmargi ja ümbriku väljaandmist toetab Kirikufond, mis aitab Eesti Evangeelsel Luterlikult Kirikul taastada ja hoida kunsti, kultuuri- ja arhitektuuriväärtusi ning hingetoe jagamist kirikutes üle Eesti.

Toeta kirikute restaureerimist ja aitad säilitada meie kultuuri- ja mõttelugu. Vaata ka: www.kirikufond.ee (Allikas: Omniva ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus)

HIVi ennetav süst sai kasutusloa USA toidu- ja ravimiamet (FDA) kiitis heaks maailma esimese süstitava ravimi, mis vähendab HIVi nakatumise riski, vahendas agentuuri ­hiljutist teadet Postimees.

Süstitav ravim nimega Apre­ tude pakub alternatiivi iga­ päevastele HIVi ennetamiseks mõeldud tablettidele, mida tuleb võtta iga päev.

Apretude’i ravi alustamiseks saavad inimesed esialgu kaks süsti, mille vahe on üks kuu ja seejärel süstitakse neid iga kahe kuu tagant. (PM/EE)

12

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

Nr. 1

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Kuidas immuunsust tugevdada?

Talvisel ajal kipuvad ikka külmetushaigused ligi tükkima.

Eriti koroonaajal on tähtis teadlikult oma immuunsust tõsta. Ja seda saab teha mitmel moel.

Tänane artikkel pakub nippe just selleks otstarbeks.

Kõigepealt: maga rohkem!

Et immuunsüsteem oleks tugev ja heas vormis, võta teadmiseks, et on täiesti OK talvel rohkem magada. See on isegi soovitatav. Meie kehad lausa igatsevad selle järgi. Nii et ­ maga nii palju, kui sul isu on ning ära põe ,,aja raiskamise“ pärast.

Kasuta talvel rohkem vürtse Paljudel tavalistel maitseainetel on antibakteriaalseid omadusi. Nad võitlevad viiruste vastu ja aitavad kehast mürke välja uhada. Kasuta jahvatatud vürtse oma toidus ning keeda kosutavad teed ingveri või kurkumi juurtest. Samuti sobivad kaneelipulgad suurepäraselt tee tegemiseks. Keeda ülalmainitud juuri ja kaneelipulki 10–20 minutit ja naudi vürtsikaid jooke tihti.

Ingver: põletikuvastane, võitleb gripi, külmetuse ja hingamis­ teede infektsioonide vastu Cayenne pipar: aitab kehast mürke väljutada, põletikuvastane, võitleb gripi ja külmetuse vastu Kaneel: põletikuvastane, im­­ muunsüsteemi tugevdav, võitleb

Eestis ilmus ainulaadne raamat tuuleveskitest Jõulude eel jõudis Eestis raa­ matupoodide lettidele ainu­ laadne fotoraamat ,,Eesti tuu­ leveskite lugu“, mille 400 leheküljel on vaataja pilgu all kõik Eesti tuuleveskid – nii, nagu need viimase kümnendi jooksul on maastikul näha olnud.

Raamatusse pildid teinud fotograaf Kaido Haagen on tuttav ka torontolastele mõne aasta tagusest ajast, kui oli siin jäädvustamas Eesti arhitektide loo­ dut Jarmo Kauge koostatud näitusele ja raamatusse ,,Uude Maailma! Eesti arhitektid Torontos“.

Tuuleveskite raamatu jaoks jäädvustas Kaido Haagen roh­ kem kui kümne aasta jooksul

infektsioonide ja viiruste vastu Kurkum: põletikuvastane, tugev antioksüdant Must pipar: leevendab ninakinnisust, aitab röga väljutada Söö igapäevaselt hapendatud köögivilju Hapendatud köögiviljad on kõrgema vitamiinisisaldusega kui nende hapendamata versioo­ nid ja tugevdavad immuunsust, andes meile elavaid probiootilisi ehk häid baktereid. Söö 2 supilusikatäit päevas. See võib olla vahepala või väike eelroog.

Hapukapsast ja hapukurke lei­ dub toidupoodides – aga vaata, et nad oleksid ka poes hoitud külmkapis. Hapendatud tooted, mis leiduvad tavalistel riiulitel, on pastöriseeritud, mis kahjuks tapab kõik kasulikud piimhappebakterid.

Lisa järgmised supertoidud oma menüüsse: Küüslauk: mikroobidevastane, viirusevastane Sidrunimahl: tugevdab im­­ muunsüsteemi, hoiab ära viiruslikke infektsioone nagu külmetust või grippi Mesi: viirusevastane, suurendab keha vastupanujõudu Kasuta neid supertoiduaineid nii söögis kui joogis. Tee salatikastet, kasutades pressitud too­ rest küüslauku, sidrunimahla, oliiviõli ja mett. Lisa sidrunimahla oma joogivette. Kasuta mett suhkru asemel. Et hoida mee ravimtoime alles, ära mett kuumuta üle 95 F ehk 35 C kraadi.

Terviseks!

390 tuuleveskit, andes parima, et leida Eestist üles viimne kui püsti seisev veski. Raamatu ees­­­ ja vahelehtedel olevatelt kaarti­ delt on näha tuulikute asukohad ja seega saavad kõik huvilised ka veskid soovi korral üles ­otsida.

Raamatu eessõna on kirjutanud folklorist Marju Kõivupuu, kes tutvustab milline oli möldri roll omaaegses külaühiskonnas, valgustab veskil käimise kom­ beid ning räägib eri tüüpi tuulikutest, mida Eestis aastasadade jooksul on ehitatud.

Poodides on raamat saadaval mitte ainult ühe, vaid nelja ­erineva kaanega, millel on mandala võtmes pildistatud tuulik.

Fotograaf soovis sellega anda kõigile võimaluse valida just endale meelepärase välimusega raamat. Ingliskeelne sisukokkuvõte aitab teose tähendusrikkust mõista ka mujal maailmas ja teeb sellest sobiva kinkeraamatu Eestist väljapoole.

Kaido Haagen on Eesti tipp­ fotograaf, kelle kaamera jäädvustab enamasti arhitektuuri ja loodust, ta on pühendunud ka allveefotograafiale. Tema tööd on pälvinud kümneid auhindu ja tunnustusi nii Eestis kui ka mujal maailmas ning neist on Eestis korraldatud 13 isikunäitust. (PM/EE)

Retsept:

Looduslik antibiootikum 1 küüs küüslauku 2 supilusikatäit jahvatatud ingverit ½ supilusikatäit jahvatatud cayenne pipart ½ supilusikatäit jahvatatud kaneeli ½ supilusikatäit jahvatatud kurkumit ½ teelusikatäit jahvatatud musta pipart 100 ml sidrunimahla 2 supilusikatäit mett • Pressi küüslauk klaaspurki, lisa maitseained ja sidrunimahl, sega • Lisa mesi ja sega • Lase segul seista 3 tundi toatemperatuuril, siis pane kaas peale ja hoia külmkapis Võta igal hommikul 1 teelusikatäis tühja kõhu peale profülaktika mõttes.

Kui oled haigestunud külmetusse või grippi, võta 1 supilusikatäis enne igat söögikorda.

Segu on tugev ja vürtsikas ja mõeldud ainult täiskasvanutele. Segu ei ole sobiv lastele!

Eestisse kavandatavat tuumareaktorit katsetatakse Kanadas Eestisse uue põlvkonna väi­kest tuumajaama planeeriva Fermi Energia teatel raja­takse esimene seda tüüpi reaktor läänemaailmas Kana­dasse.

Ontario provintsi energia­ minister Todd Smith avaldas Torontos, et nende energia­ ettevõte Ontario Power Generation (OPG) on valinud Darlingtoni tuumajaama uueks reaktoriks GE Hitachi väike­ reaktori BWRX-300, mis peaks valmima 2028. aastal.

Valmides on tegu esimese uue põlvkonna väikese moodulreaktoriga lääneriikides ning ­rajamise käigus saab hinnata ka selle sobivust Eestis kasutamiseks, teatas Fermi Energia uudist kommenteerides.

BWRX-300 reaktori vastu on huvi tundnud ka Kanada Saskatchewani provintsi ametnikud. Sama reaktoritüübi on välja valinud ka Poola suurimate tööstusettevõtete konsortsium eesmärgiga rajada kuue reak­ toriga tuumajaam riigi keskosas asuva Pątnówi söeelektrijaama asemele. (PM/EE)

Reet ja Tom Mae.

Foto erakogust

Isade lugudest jutustav filmiprojekt soovib säilitada mälestusi ühest olulisest ajalooperioodist Reet ja Tom Mae, õde ja vend, dokumentaalfilmi „Patterns of Freedom“ / „Vabaduse mustrid“ (2015) režissöörid (Mae Productions), on tegelemas uue suurejoonelise projektiga, milleni on viinud pea kümme aastat tööd. Nimelt on nad kogunud eesti diasporaa isade jutte, millest on plaanis teha film/seeria lühifilme. Oma lugusid räägivad mehed, kes olid sündinud Eestis, sattunud noorena sõjakeerisesse ja kodumaalt põge­ nenud, kõik kaotanud ja rajanud uue elu ning eesti ühiskonnad kodumaast kaugel.

Reet ja Tom on saanud inspiratsiooni ka oma isa, tuntud Toronto eesti arsti dr. August Mae elukäigust, kes alustas ars­ tiõpinguid Eestis rasketel sõja­ aastatel, millest ta paraku lastele eriti ei rääkinud. Nii paljudki mehed, kelle noorusesse jäid sõjasündmused, ei tahtnud neid hilisemas elus meenutada ega ka oma lastega jagada. Kuid neid sündmusi ja jutte tuleb elavana hoida, arvavad Reet ja ­ Tom ning kuni nende rääkijaid on veel elus – neid ei ole enam väga palju – lugusid jäädvustada. Nad on väga austatud, et leidus mehi, kes olid valmis oma lugu jutustama – nii Kana­ das kui ka USAs. Kindlasti on palju teisigi, kes sooviksid oma vanemate ja vanavanemate sõjaaja lugude kohta rohkem kuulda, kuid rääkijaid pole enam kahjuks elavate kirjas. Ja kui järeltulevad põlved neid lugusid ei kuule, siis aasta­ ­ kümnete pärast pole seda võimalik enam taastada.

Idee meeste juttude kogumiseks sündis juba eelmist,

naistest jutustavat filmi val­ mistades, ja jutte/lindistusi on selle ajaga kogunenud mitmeid.

Lisaks eesti isade lugudele on kogutud ka lätlaste jutustusi, nii et sündiv film saab rääkida tervest balti diasporaast ja laiemalt ka Baltimaade ajaloost, tõstes nii baltlaste kui teiste rahvuste teadlikkust sellel ajaperioodil juhtunu kohta. Reet ja Tom on lugusid kogudes kuulnud, kui palju südames oli neil meestel oma kodumaa ja kui sügav kahjutunne hinges, et kodumaa ei olnud enam vaba. Paljud ei teadnud aastaid, mis kodumaal ja sinna jäänutest sai ning oli teadmine, et Välis-Eesti peab varasemat alles hoidma.

Projekt, mis on mõeldud lühifilmidena, sünnib koostöös ­ Estonian Studies Centre’iga ning kannab nime „Meie isade otsingul“ / „In Search of Our Fathers“, plaanis on ka koostöö Eestiga, kuhu Reet ja Tom loodavad suvel filmima sõita, ­ olenevalt reisimisvõimalustest.

Tegemist on pikema projektiga, mille puhul pole praeguseks veel teada, kui mahukas see kujunb – kas pikk 1,5-tunnine ­ lühilugudest koosnev film või lühem variant. Kõik oleneb rahalistest võimalustest, millega seoses soovivadki Reet ja Tom Mae eesti ühiskonna poole pöörduda võimaliku toetuse saamiseks, mille eest on juba ette tänulikud.

Kes on huvitatud projekti kohta rohkem lugema ja infot saama, on teretulnud külastama veebilehte https://eestilood.com, seal on võimalik ka oma raha­ ­ list toetust anda. Kontakt: ­balticstories2018@gmail.com.

Sündmuste kalender

HARIDUSES (ÜLIÕPILASTE PILGU LÄBI)“. Eesti keeles.

VEMU korraldusel. ID: 878 4081 6678.

• Kolmap., 12. jaan. kl 7 õ LOENG Zoomis. Katariina Sofia Päts ja Joosep Heinsalu (Tartu Ülikool) ,,VIIMASTE AASTATE PÕLETAVAMAD TEEMAD EESTI KÕRG­

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

LAHKUS MEIE KALLIS EMA, VANAEMA, VANAVANAEMA JA VANAVANAVANAEMA

Leida Pajur

13

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Leida Pajur’it ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

sündinud SIMMER sündinud 28. jaanuaril 1925 Hiiumaal surnud 31. detsembril 2021 Torontos

Lahkus kallis perekonnasõber Jäävad leinama

Leida Pajur

poeg TOIVO KARJAMA pojapojad B RADFORD KARJAMA perega KRISTOFFER KARJAMA perega DARREN KARJAMA perega

Puhka rahus!

MÄLESTAME KAUAAEGSET EELK TORONTO PEETRI KOGUDUSE NAISRINGI ESINAIST

Leida Pajurit

Issand ütleb: ,,Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!“ Mt 25:34 Avaldame kaastunne lahkunu omastele

Mälestavad MARE ja HEINRICH KASK TIINA ja TODD CHANDLER perega KALJU ja LIISA KASK perega LEHTA GREENBAUM perega Puhka rahus!

Südamlik kaastunne poeg TOIVOLE ja POJAPOEGADELE perekondadega

Taevaisa kutsel lahkus meie endine tubli naisringi liige ja kunagine esinaine

Leida Pajur

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUSE JUHATUS JA ÕPETAJA

Südamlik kaastunne poeg TOIVOLE perekonnaga MÄLESTAME SUURE ARMASTUSEGA OMA KALLIST ABIKAASAT, EMA JA VANAEMA

Eila Marie Salojärvi’t sündinud 9. aprillil 1941 surnud 31. detsembril 2021

TORONTO PEETRI KOGUDUSE NAISRING

Puhka rahus!

Lahkus meie kauaaegne sõber

Sügavas leinas abikaasa MARTTI lapsed LEENA (MARTIN MÄLLO), LIISA (GERARD DESROCHES) ja AARNE (CHRISTA FOLZ-SALOJÄRVI) lapselapsed ANNELI, ELINA, KRISTIINA, THOMAS, ELORA, LAURA, MAIJA, CALEB, JANNA ja ELLI

Eila Salojärvi Südamlik kaastunne abikaasa MARTTILE ja lastele LEENA, LIISA ja AARNE perekondadele AARE INDREK ANTS SILVER ANU URMAS perekondadega

Hans Rand 26. märts 1929 Torgu, Saaremaa – 18. detsember 2021 Edmonton, Alberta ANTS “HANS” RAND sündis Torgu külas, Saaremaal oma vanemate Laas ja Anna Ranna kaheksalapselisse perre noorimana. Ta lahkus meie hulgast rahulikult 92 aasta vanusena, pärast pikaajalist võitlust progresseeruva dementsusega.

Hans jääb alati meelde tema armastusega tegevuste vastu väljas, värskes õhus, ta oli tuntud oma imeliselt hooldatud muru poolest ning oli hinnatud oma kõrge tööeetika poolest. Ta pidas väga lugu skautlusest, talle meeldis telkida ja ta nautis reisimist. Hansule meeldis koguda münte ja postmarke ning ta tundis alati suurt huvi teadmiste ja avastuste vastu.

Meenutame Hansu pikka ja rikkalikku elu Hainstock’i matusemajas Edmontonis 18. juunil 2022 ja järgnevalt ta tütre pool. Tema tuhk viiakse Torgu kalmistule ta ema kõrvale armastavate Eesti sugulaste (Sirje, Piret ja pered) abiga.

Armsat abikaasat jäävad mälestama abikaasa Lorraine, tütar Kaili (Nathan) ning pojad Leo (Lorrie) ning Roy; lapselapsed Rebecca (Jay), Vanessa (Ty), Levi ja Zoya; lapselapselapsed Connor ja Brooklynn. Hansu pereringi kuulusid ka varemlahkunud poeg Enn ja eelmine abikaasa Silvi.

Südamlik tänu meditsiinipersonalile Allen Gray, Patricia's Golden Hearts ja Grey Nuns Hospitalis hoolitsuse eest viimasel neljal aastal Edmontonis.

Lillede asemel võib teha annetuse Hansu mälestuseks Scouts Canadale. Kaastundeavaldusi saab pere­ konnale edastada www.hainstockedmonton.com vahendusel.

Südamlik kaastunne

Eila-Marie Salojärvi kaotuse puhul MARTTILE, LEENALE ja MARTINILE koos kõigi perekonnaliikmetega Ilusad mälestused püsivad!

PEETER MÄLLO, CATHERINE PÕUA ja ÜLLE TRÄSS

Lahkunud on armas vend ja onu

Arvo Matsoo sündinud 13. oktoobril 1953 Torontos surnud 1. jaanuaril 2022 Torontos Vaikselt leinavad

Lahkus mu kauaaegne sõber

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

ANTS ENN MATI, MAAJA, SILVI ja MÄRT lastega

Laine Kasak-McColl Tunnen kaasa PIALE perekonnaga ema, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul LEILI TERTS

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

14

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

MÄLESTAME KURBUSES KALLIST EMA, VANAEMA JA VANA-VANAEMA

Elfriede Vahi’t neiuna VÕERAS sündinud 11. augustil 1923 Saaremaal surnud 21. detsembril 2021 Torontos ANNE-LIISA, TERRY, MADDI ja BEN AIN ja KATRIN LIANNA, JONATHAN, SIENA ja ROLAND MIHKEL ja JILL MATTY KAYLA, CHRIS, LUKE ja HUDSON

Suurel hommikul näeme jälle

Nr. 1

Lahkus meie kauaaegse sõbra armas ema

Valentina Vilde Südamlik kaastunne PETERILE ja ANNELE perekondadega

LEMBIT ja KRIS ROBERT ja MERIKE TIINA ja JAMIE KAY ja MICHAEL MARTIN ja SHELLY MARTIN ja TRIINU MARTIN ja LISA KEN ja MONIKA

Avaldame südamlikku kaastunnet suguvõsale

Elfriede Vahi surma puhul ARNE ja KERSTI EERIK perega CRAIG ja INGRID JAANUS ja REET KARIN perega ELIN

Napoleonile kuulunud relvad leidsid ostja ligi 3 miljoni dollari eest Prantsusmaa endisele keisrile Napoleon Bonaparte’ile kuu­ lunud mõõk ja viis püstolit müüdi oksjonil maha 2,87 miljoni dollari eest.

Müügi korraldas oksjoni­ firma Rock Island Auction Company. Ostja jäi anonüümseks. Napoleon kandis mõõka 1799. a, kui ta viis läbi riigi­ pööret. Mõõk valmistati Ver­ sailles’ riiklikus relvatehases.

Pärast enda keisriks kroonimist 1804. a kinkis Napoleon mõõga kindral Jean-Andoche Junot’le. Kindrali lesk müüs selle mõõga hiljem võlgade katteks maha. Mõõk kuulus mõnda aega ka Londoni muuseumile.

Viimane omanik oli USA kollektsionäär, kes hiljuti suri.

Napoleonile kuulunud mõõk, mida ta kandis Marengo lahingus, müüdi 2007. a oksjonil 6,5 miljoni dollari eest; 2010. aastal müüdi 13 000 dollari eest maha keisri juuksekihar, selle aasta septembris müüdi 1,2 miljoni euro eest maha kübar, mida Napoleon kandis kohtumisel Venemaa tsaari Aleksander I-ga.

(ERR/EE)

MARY KATI TOOMAS TAIMI perega PAUL ja KAIRI-LY ALLAN

B.M., LL.B.

Advokaat—Notar

Elfriede Vahi’t ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

MAILIS perega

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Evald Engman’i ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Lahkus meie armas

Elfriede Vahi Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet perekonnale ANNE ja ENNO AGUR perega PETER ja SANDY VILDE perega

Mälestan kurbuses

Evald Engman’i Siiras kaastunne SILVILE ja tütardele MONIKALE ja INGRIDILE ELNA KUNGLA

Igavesele unele lahkus armas Davisville’i naaber ja kauaaegne perekonnasõber

Elfriede Vahi Siiras kaastunne AINILE perega Jehoova on mu karjane.

Puhka rahus.

Mälestavad leinas PETER HEINSAR perega PIA MACHADO perega

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Bruno Siiman’it ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Head sõpra ja akadeemilist poega

Sven Ago Roosild’a 26.02.1938 – 1.01.2022

206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

Meie südamlik kaastunne ANNELE ja PETERILE peredega kalli ema ja vanaema lahkumise puhul

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

ADVOKAADID

ENN ALLAN KUUSKNE

Valja Vilde

mälestavad leinas, kaastundes abikaasa EENA-MAILE ja tütardele AILILE ja INGRIDILE peredega

Lahkus meie armas

vil! Bruno

Siiman

c. 1971–1972, dip. ins.

Mälestavad sügavas kurbuses

OLEV TRÄSS, ELVI, ÜLLE ja TOIVO KORP! FRATERNITAS LIVIENSIS

KORP! FRATERNITAS ESTICA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Nr. 1

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Jaanuarikuus Agricola kiri­ kus, Ehatares ja Soome Kodus eestikeelseid jumalateenistusi ja palvusi ei toimu. ,,Tänase teabe põhjal leian, et Ida Sinodi koguduste jaoks on nii mõistlik kui ka vastutustundlik peatada kõik jumalateenistused ja muud kogunemised. See jõustub kohe ja vähemalt neljaks nädalaks.

Kohustun selle nõuande üle vaatama ja edastama teile uuendatud soovituse 2022. a jaanuari lõpuks.

Samuti tehakse otsus veebruarikuusse kavandatud vaimsete retriitide kohta ja see edastatakse teile esiemsel võimalusel. ”(Piiskop Michel esmaspäeval, 3. jaanuaril 2022) There will be no Estonianlanguage worship and prayers in Agricola Church, in Ehatare and in Suomi Koti in January.

To this end, and on the basis of today’s information, I believe that it is both sensible and responsible for the congregations of the Eastern Synod to suspend all personal services and other gatherings that take effect immediately and for at least four weeks. I undertake to review this advice and provide you with an updated recommendation by the end of January 2022. Similarly, a decision on the spiritual retreats scheduled for February will be made and communicated to you as soon as possible (Bishop Michel on Monday, January 3, 2022)

www.eestielu.ca

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Pühapäeval, 9. jaanuaril kell 11.30 KOLMEKUNINGAPÜHA JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Pühapäeval, 16. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 23. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. jaanua­ ril VIDEOPALVUS, mida saab jälgida kas koguduse FB grupis või Youtube kaudu.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON NÄHTA­ VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­ TUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 9. jaanuaril kell 11.00 KOLMEKUNINGAPÄEVA VIRTUAAL-JUMALATEE­NIS­TUS. Pastor Timo Lige jutlus „PALVE: Kuulamine.” Muusika Hiiumaa pastorite ja TEBK virtuaal mees­ ansambel.

Pühapäeval, 16. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,PALVE: Võitlus.” Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 23. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus „PALVE: Aeg”. Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 30. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,PALVE: Eestpalve”.

Muusika Marika Wilbiks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE

Jeesus, kogu maailma valgus Kolmekuningapäeva evangee­ lium (Mt 2:1-12) jutustab loo hommikumaa tähetarkadest, kes märkasid taevalaotuses tähte ning mõistsid, et Juu­ damaal on sündinud kuningas, kellele nemadki peavad minema austust avaldama.

Nende nimesid Piiblis ei mai­ nita. Pole ka teada, mitu neid täpselt oli, sest arv 3 on t­uletatud Jeesuslapsele toodud kingituste järgi – kuld, viiruk ja mürr.

Piibliuurijad oletavad, et tõenäoliselt oli tegu Babüloo­ niast pärit maagidega. Kõik muu jääb usu saladuseks.

Hommikumaa tarkade lakoo­ niline lugu on aja jooksul paljusid inspireerinud oma luule­ hobu vabalt lennutama. Enamus „faktidest“, mida me täna nende kohta arvame teadvat, ei pärinegi Piiblist, vaid hilisematest edasi­ arendustest, mis kohati on koguni vastuolus loo algupäraga. Nii on nimetutest maagidest aja jooksul saanud kõlavate ­nimedega kuningad. Heleda­ nahaline Melchior sümboliseerib Euroopat, mis Petlem­mast vaadates asub küll pigem õhtukaares. Kollaka jumega Balthasar tuli Aasiast, mis tõesti paikneb loo sündmuskohast hommiku pool. Tõmmu Caspar esin­ dab lõunakaarde jäävat Aafrikat.

Oma panuse pärimuse detaili­ rohkuse arendamisse on andnud nii keskaja pühapiltide loojad kui ka näiteks 17. saj. madalmaade maalikunstnikud, kelle töödest üks tuntum on Peter Paul Rubensi „Kuningate kummardamine“. Ka kaasaegne astro­ noomia on Piibli loole pakkunud tänastele teadmistele toetuvat taustinfot ja hüpoteese Petlemma tähe kohta. Iga ajastu inimene peabki püüdma Püha­ kirja saladust oma aja kontekstis avada.

See teebki Jumala sõna alati uueks ja elavaks. Seega on minugi järgnev teemaarendus püüd iidsest loost leida valgust, mis aitab meid täna näha Jumala armu osalistena.

Olgu hommikumaa tarkade identifitseerimisega nagu on.

Konkreetse loo kandev sõnum toob esile, et Jumal ilmutas kaugel viibijaile midagi niisugust, mis lähedal olijail jäi t­aipamata.

Heroodese targad nõuandjad teadsid küll, et prohvetite ennustuse kohaselt pidi Messias sündima Petelem­ mas Juudamaal. Aga nad polnud valmis omaks võtma, et see nende ajal päriselt nii ka sünnib. Neil oli Päästja tulekust pühadele tekstidele toetuv vankumatu ettekujutus, aga midagi sel­ lele vastavat polnud küll veel toimunud.

Kõigele lisaks polnud ju üldsegi vastuvõetav, et pühas l­innas

asuv kuningakoda saab Iisraeli Jumala suurima tõotuse täitumi­ sest teada mingite ümberlõikamata paganarahva esin­ dajate käest!

Heroodes koos oma õukonnaga nägid taolises kahtlases asjas otsest ohtu puhtale usule ja seeläbi nii endale kui kogu rahvale.

Teisisõnu – Heroodes talitas nagu kohane tõsiusklikule fundamentalistile – vankumatu karmi meelekindlusega. Tulemuseks on Piiblisse talletunud lugu Pet­ lemma laste massimõrvast.

Paraku kohtame ikka ja jälle sarnaseid olukordi, kus üksi­kisik, kirik, mõni usulahk või grupp usklikke hakkab otsustama, kuidas ja kellele Jumala arm tohib osaks saada. Eran­ditult viidatakse taolistel puh­ kudel Pühakirja konkreetsetele kirjakohtadele ja traditsiooni­lisele õpetusele. Tõsi­ meelse konservatiivsuse eesmärk võib ju näiliselt olla õilis – kaitsta kristlikke väärtusi ja tradit­ sioone – kuid tulemus on ikka mõttetult vägivaldne. Paljud Ju­ mala armastust igatsevad hinged saavad asjatult haiget, kirikust tuge otsijad peletatakse eemale ning Jumala rahvas lõhestatakse omadeks ja võõ­rasteks.

Johannes kirjutab Jeesusest: „Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.“ Jh 1:11 Jeesuse sünniaegsele ega ka kaasaegsetele Heroodestele uskmatust küll süüks panna ei saa.

Häda oli ja on muus. Nende usu keskmes on nad ise – nende koostatud jumalapilt ja arusaam, mis taolisele puuslikule meele­ pärane on. Kuid tõelise Jumala armastuse ilmumisele väljaspool neile vastuvõetavaid pühi norme on nende südamed lukus.

Taas kirjutab evangelist Johannes Jeesusest: „Aga kõi­gile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks.“

Jh 1:12a Piibel ei räägi sõnagi, mis hommikumaa tarkadest pärast Jeesuslapse ette kummardamist edasi sai. Küll aga võime neid täie õigusega nimetada Jumala lasteks. Maailm on pidevas muutumises ning kas me tahame või mitte – ka meie hinnangud muutuvad. Kas nime­ tame seda mugandumiseks või targemaks saamiseks, on meie valida. Aga paratamatult oleme sunnitud arvestama, et erinevad rahvad, kultuurid ja usud puutuvad üks­ teisega üha tihedamalt kokku. Ja nüüd on meie endi otsustada, kas oleme valmis meie poole pööratud eripalgelistes nägudes otsima ühise taevase Isa silmi ja ühist pühaduse tundmise kogemust, mis suudab siduda ka kõige lõhestunumad südamed Jumala armastuse sidemega.

Kas kõlas liiga globalistliku unistusena?

Lõpetuseks annan sõna Uue Testamendi globalistile, apostel Paulusele: ...Seda lugedes te võite mõista minu arusaamist Kristuse sala­ dustest, mida muistsete põlvede aegu ei antud teada inimlastele nii, nagu see nüüd on ilmutatud tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimus: et paga­ nadki on tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja kaasosa­lised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu... ...Minule, kõige vähemale kõi­ gi pühade seast, on antud see arm: kuulutada paganate seas evangeeliumi Kristuse äraarvamatust rikkusest ja valge ette tuua kõigile, mis on selle sala­ duse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale ­ Jumalas, kes kõik on loonud. Ef 3:2-9 Aamen!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022

Nr. 1

Tellige EESTI ELU! Nähtud aastavahetusel

Foto: Kai Kiilaspea

Selle aasta puu on pihlakas Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud alates 1996. aastast. Aasta 2022 puu on Eestis looduslikuna kasvav harilik pihlakas (Sorbus aucuparia). Pihlakas oli aasta puu ka 22 aastat tagasi, 2000. aas­ tal.

Uus Mercedese elektriauto saab ühe laadimisega läbida tuhat kilomeetrit Autofirma Mercedes teatas, et nende uus elektriauto prototüüp suudab ühe laadimise korral läbida tuhat kilomeetrit.

Mercedese uue elektriauto sõiduulatus arvutati reaalseid liiklusolusid jäljendava digi­ taalse simulatsiooni abil, vahendas Financial Times.

Mercedes plaanib uue elekt­ riauto turule tuua 2024. või 2025. aastal. Tõenäoliselt jääb siis auto sõiduulatus väiksemaks.

Mercedes pole esimene autofirma, mis väitab, et nende elekt­risõiduki sõiduulatus ületas tuhande kilomeetri piiri. No­ ­ vembris teatas Hiina autofirma Guangzhou Automobile Grout samuti, et nende elektrisõiduk suudab ühe laadimise korral läbida tuhat kilomeetrit. (ERR/EE)

Põhja-Korea tulistas arvatava ballistilise raketi Põhja-Korea tulistas kolma­ päeval oma idaranniku lähe­ dal välja arvatava ballistilise raketi. Esimesena teatas sel­ lest Jaapani rannavalve.

Lõuna-Korea staabiülemate teatel tulistas Põhja-Korea oletatava ballistilise raketi sisemaalt mere suunas.

Staabiülemate teatel jälgitakse olukorda koos USA-ga, sest Põhja-Korea viimased raketikatsetused ei ole piirdunud ühe raketiga.

Souli teatel korraldab PõhjaKorea juba mitmendat nädalat ka talveõppusi.

Jaapani välis- ja kaitseminister peavad reedel USA kolleegidega läbirääkimisi ,,kakspluss-kaks“ formaadis, et arutada julgeolekuküsimusi. (ERR/EE)

Täienduskooli lapsed saatsid Eesti sõduritele jõulurõõmu Toronto Eesti Seltsi Täien­dus­koolide lapsed on juba mitmel aastal kirjutanud ja saatnud ­jõuludeks kirju Eesti sõduritele, kes teenivad välismissioonidel. Tänu lahketele vahendajatele on kirjad ka sõjameestele kätte jõudnud. Aastavahetuse eel tuli kooliperele rõõmustav ja tänu­sõnadega teade – sõdurid olid kirjad kätte saanud ja mitmelt Malis teenivalt Eesti sõjamehelt ka vastused meie lastele.

Harilik pihlakas on üks kõige laiemalt levinud taimeliik Ees­ tis, temast sagedamad on ainult harilik raudrohi ja harilik hiirehernes, ent isegi harilik mänd on vähem levinud kui pihlakas.

Hariliku pihlaka sugulastest on Eestis looduslikult levinud pooppuu ja tuhkpihlakas ning ilmselt kultuurist metsistununa ka soome pihlakas.

Pihlakad on inimeste meeli köitnud ammustest aegadest.

Nõiapuu, õuevärava valvaja, kahjurite peletaja, lindude lemmik – kes siis pihlakat ei teaks!

Selle teada-tuntud kuvandi varjus on aga teistsugune pihlakate lugu oma iluduste, harulduste ja kummaliste sugulussuhetega.

(Allikas: kylauudis.ee)

S P ORT

Aasta sportlased 2021 on Rasmus Mägi ja Katrina Lehis 2021. aasta parimad sportla­ sed ja ja treenerid kuulutati välja Eesti Olümpiakomitee telegalal „Spordiaasta Tä­­ hed“.

Eelmise aasta parimaks meessportlaseks kuulutati tõkkejooksja Rasmus Mägi ning parimaks naissportlaseks vehk­ leja Katrina Lehis.

Parima treeneri tiitli sai epeenaiskonna juhendaja Kaido Kaaberma. Parimaks võistkonnaks valiti Tokyo olümpial kulla võitnud epeenaised.

2021. aasta noorsportlane on andekas ujuja, lühiraja EM-il 14-aastasena 100 m rinnuliujumises hõbeda võitnud Eneli Jefimova.

Eesti aasta parasportlasteks valiti kergejõustiklane Tanel Visnap ning ujuja Susannah Kaul.

Aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selgusid rahva, spordiajakirja­ nike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel.

(D/EE)

,,Kes aasta viimasel päeval lumememme teeb, selle uus aasta tuleb eriti edukas.“ See olevat Keldrimäe vanasõna. Keldrimäe on asum Tallinna kesklinnas ning tütre ehitanud memme jäädvusta­ nud Kairi Saar töötas Eesti Suursaatkonnas Washingtonis aasta­ tel 2015-2019. Lumememm loodi veel vana aastanumbri sees, vana-aastaõhtul, kuid kuulutab rõõmsalt ja julgelt uut. Ta oli ilmaennustust vaadanud ja teadis, et suurt sulamuret ees ei paista.

Et jääb soovima ja kuulutama rõõmsat uut kolmekuningapäevast veel tüki aega kauem.

Foto: Kairi Saar

Uue aasta esimene päikeseloojang merejääl Pivarootsi lähedal Ruilõpul Eesti läänerannikul. Mis sõiduvahendiga on tegu? Oleks justkui kiik-koer. Kas tulemas on Hiina kuukalendri kiikkoera aasta? 1. küünlakuul algab tegelikult vee juhitud tiigri aasta. Meie maal võiks selle vaste olla jääilvese aasta. Jääl liigub perepoja Ilmari kondijõul soome kelk ehk tõukekelk, mille istmel on isa Siim ning tema süles omakorda koer Kessu. Koostööd teevad jalad ja jalased. Jalased on nii kiikhobul (ja -koeral), kui ka soome kelgul, saanil ja reel. Jalas: „ülespoole käänatud otsaga puu või raud, millel sõiduk (harilikult regi, kelk) aluspinda (hrl. lund v. jääd) mööda edasi libiseb.“ Ka kiiktooli, hälli, kiikhobuse vms. alt kumer aluspuu. Jalgadele tuld, jalastele lund! Eesti merejää kasvu võib jälgida internetikaardilt https://jaakaart.envir.ee / ning jääolusid piiriveekogudel võrgulehe https://www.politsei. ee/et/jaeaeolud kaudu.

Foto: Tuuli Mõistlik

Emad oskavad kõike ehk 1. näärikuul tabatud jäälind – Eestis talvituv pääsuke heidab pika varju. Foto: perekond Mõistlik, kes soovib kõigile uueks aastaks siirast südamerõõmu, ilu ja valgust!

Vahendas: Riina Kindlam, Tallinn

Tartu College’i laenuraamatukogu teadaanne Seoses Ontario valitsuse uute piirangutega on raamatukogu suletud jaanuarikuu lõpuni.

Kui olud lubavad, avame veebruaris.

Teatame sellest ajalehes.