Nr. 1
märkmik
EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022
Riina Kindlam
Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Seoses Ontario valitsuse uute piirangutega on raamatukogu suletud jaanuarikuu lõpuni. Kui olud lubavad, avame veebruaris. Teatame sellest ajalehes. Epner, Eero. Igatsus ilu järele. 25 aastat Enn Kunila kunstikollektsiooni. Sperare, 2020
Muhu saarel tulid vana-aastaõhtul Madis Rehepapi pere külmas veest karastunud tinatükid välja sellistena. Mida võisid õnnevalajad loota neis näha? Pereisa Madis on muuseas õppinud Bentley Ülikoolis Bostonis, nüüd tegutseb töö kõrvalt Muhu Merepääste Seltsi juhatu ses.
Autor annab üle vaate ühe kunstikollektsiooni kujunemisloost, missioonist ja tegevusest Eesti klassikalise maalikunsti tutvustamisel nii Eestis kui ka võõrsil. Enn Kunila kollektsiooni tuumiku moodustavad 20. saj esimesel poolel tegutsenud Eesti väljapaistvate maalikunstnike teosed. Esindatud on Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Nikolai Triigi, Ado Vabbe, Roman Nymani, Villem Ormis soni, Richard Uutmaa jpt kunstnike looming. Parun von Wrangell, Wilhelm ja von Krusen stjern, Georg. Eestimaa rüütelkond. Rüütel konna peamehed ja maanõunikud. Argo, 2019
Connecticutis valati palju siledamaid ja madalamaid õnnekujusid vana-aastaõhtul. Selgus, et tegemist on hoopis teise metalli galliumiga, mida pereema Merike Barborak spetsiaalselt õnnevalamiseks tellis. Sädelused lisati ülesvõttele arvutiga juurde. Üks imetleja väitis nägevat koheselt lendavat inglit ja lõvi ning kinnitas, et need on „head märgid“.
Tarduv õnn Õnnevalang, õnnepalang Mis on piltidel? Valangud, vor mid, aga mille? ÕNNE! Õnne tuleb otsida, õnn on valaja ja vaataja silmis. Õnnetina vala mine uusaastaööl on mitusada aastat vana rahvakomme nii meil kui ka naabritel soomlas tel ja lätlastel, sakslastel ja teistelgi. Õnnetina kuju järgi saab ennustada järgmise aasta sündmusi, mis loode tavasti toovad endaga kaasa rõõmupalangu ehk lõõma. Ega põneval ööl enam kaugel pole ka uusaasta koidupalang, taevalõõm! Kui sada aastat tagasi sulatasid lapsed õnnetina saamiseks üles isa püksinööbid või äkki tinasõdureid, siis 20. sajandil tulid poes müügile nii tinavalamise kulp kui ka õnnetina. Tina sulatatakse ja seejärel valatakse külma vette, kus see uuesti tardub, omandades erilise kuju. Selle erilise kuju järgi siis ennustatakse järgmist aastat. Õnne valatakse alati igale pereliikmele eraldi. Veest välja võetud tinakujundilt vaadatakse koos selle pereliikme tulevikku. Kui tinatüki kujust pole võimalik midagi välja lugeda, võib kasutada ennustamiseks seinale tekkivat varju. Kujude tähendusi on välja mõeldud palju. Neid võib leida hulgi, kui internetis otsida märksõna „õnnevalamine“. Näiteks hobune > uus sõiduk;
kala > hea sõber; kroon > pulmapidu; peeker või karikas > mugav elu. Süda, laev, vanker või võti on vist kergemini lahti mõtestatavad. Mida rohkem säbrukesi, seda kirjum elu. On ka arvatud, et kui õnnetinaks osutub peenike pudi, on õnn järgneval aastal õrn ja kipub kergesti purunema. Või saad hoopis palju (peen?)raha! Kolme aasta tagune uudis: „Terviseamet hoiatab: õnnetina valamine on ohtlik“. Sellised lood on tõesti, et õnnetina võib sisaldada kuni 95% ulatuses pliid, mis on ohtlik nii tervisele kui ka keskkonnale. ÕNNEks tegeletakse selle ainega vaid põgusalt kord aastas ning ÕNNEks on võimalik õnne täitsa edukalt valada ka sulatatud suhkru või mesilasvahaga! „Suhkruga õnne valamine toimub samal põhimõttel nagu tinaga. Suhkur sulatatakse paksupõhjalisel pannil või potis võimalikult vedelaks ning kallatakse külma vette hanguma. Paremini sobib sulata mi seks rafineeritud suhkur. Prügikasti viskamise asemel võib valatud õnne hiljem lihtsalt ära süüa!“ kirjutatakse Ökopere blogis. Sarnastest alternatiiv setest ja turvalisematest õnnevalamise viisidest kirjutatakse üle Euroopa, kuna rahvaid, kelle jaoks taoline ennustamise vorm on traditsiooniks, on palju. See komme sai alguse juba Antiik-Kreekas ning sulametalliga ennustamise ingliskeelne nimi molybdomancy on vana-
Eestlaste elus mängis Eestimaa rüütelkond – valitsenud baltisaksa aadlikorporatsioon – sajandite vältel vastuolulist rolli. Ühist teed käidi nii heas kui ka halvas. Rüütelkond jäädvustas end ajalukku mõjuvõimsa orga nisatsioonina, mis haldas kohalikku elu pea igas aspektis. Jaan Undusk, Eesti Teaduste Akadeemia liige: „Eesti Vaba riigi Saksa Kultuuromavalitsuse kunagise juhi Wilhelm von Wrangelli kirjutatud Eestimaa rüütelkonna ajalugu on olnud üks usaldusväärsemaid ja nõutavamaid baltisaksa ajaloo teatmeteoseid.“ Ehin, Kristiina. Janu on kõikidel üks. Kristiina Ehin, 2020
Kristiina Ehini üheksas luulekogu räägib ajaloost, ar mastusest ja eest lastest. See on luule- ja lugude vormis isiklik ajaloo kroonika, kus segunevad faktid ja fantaa sia ning mis ulatub muistsetest aegadest 2020. aasta karantiinikevadeni välja.
kreeka keelsetest sõnadest molybdos (tina) ja -mancy (ennustamine). Sulavahaga en nustamine kannab samuti vanakreeka keelest pärit nime carro mancy. Vana-aastaõhtu õnnevalamisel tekkinud kujude tõlgendamine on ettekujutusvõimet nõudev kunst. Optimism ehk helgus kulub ka alati ära. Ega see mööda külgi maha jookse, vaid tardub kiirelt külma ilmaga. Hangugu ning kinnitugu õnn, rõõm ja lootus te südame tesse, nagu sädelev vanarahva komme seda ette näeb. RIINA KINDLAM, Tallinn
11
Filateelia. Uus postmark.
Tartu Maarja kirik 6. jaanuaril esitleti Tartus Eesti Spordi- ja Olümpia muuseumis pidulikult äsja valminud Tartu Maarja kiri ku postmarki, ümbrikut ja esimese päeva templit. Margi ja ümbriku ilmumisega tä histatakse 180 aasta möödu mist pühakoja pühitsemisest 1842. aastal. Omniva, Kirikufondi ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse koostöös valminud Eestis siseriiklikuks kasutamiseks möel dud 0,90 € nominaalväärtusega Tartu Maarja kiriku postmargi kujundas Riho Luuse. Margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. „Kirikumarkide välja andmine on Eestis pikaajaline tra ditsioon, mis sai alguse juba 1993. aastal üheksast margist koosneva jõulumarkide sarjaga. Olulisi sakraalhooneid kujutavate markidega kaardistame ja jäädvustame kultuurilugu, sa muti sünnib iga mark koostöös mõne Eesti kunstnikuga,“ sõnas Indrek Laul, Kirikufondi nõu kogu esimees. „Tänaseks on filateeliatoodetel kujutamist leidnud juba 23 Eestimaa pühakoda ning markidest on saanud hinnatud kollektsioonesemed.“ „Tartu Maarja kiriku postmargi ilmumine on meie jaoks märgiline, sest see on sõnum laiemale üldsusele, et Maarja kogudus ja kiriku sihtasutus koos oma toetajatega ei piirdu ainult sõja- ja okupatsiooniaja haava ravimisega, vaid annavad kiriku taastamisega kogudusele tagasi oma päriskodu. Maarja kogudus oli eesti kogudus ja Maarja kirik ehitati Eesti rahvale, seega on kiriku taastamine rahvuslik üritus. Kirjanik Ain Kaalep on öelnud, et Maarja kiriku saal on Eesti rahvuse sünnipaigaks, pidades silmas esimese üldlaulupeo peaproovi toimumist Maarja kirikus 1869 a.,” märkis Toomas Savi, Tartu Maarja kiriku Sihtasutuse nõu kogu liige. Taasiseseisvunud Eestis anti kiriku motiiviga postmarke välja alates 1993. aastast üheksast margist koosneva jõulumarkide sarjana. Esimesteks olid kunstnik Henno Arraku puugravüürid, mis kujutasid Haap salu Toom-Nigula kirikut ning Tallinna Toomkirikut. Järgne vatel aastatel ilmusid Ruhnu vana puukirikut, Urvaste kirikut, P. Martini kirikut Türil, Kaarli kirikut Tallinnas, HarjuMadise kirikut ning Pühavaimu kirikut Tallinnas kujutavad postmargid. Sari lõppes 1997. aastal Halliste Püha Anna kirikuga. Eesti kirikuid kujutavad postmargid hakkasid uuesti ilmuma 2005. aastal Karja Katariina kirikuga, kunstnikuks Riho Luuse. 2006. aastal jätkus sari Nõo Laurentsiuse kirikuga. Edasi ilmusid Kanepi Jaani kirik, Audru Püha Risti kirik, Narva Aleksandri kirik, Pärnu Katariina kirik, Karuse Marga reeta kirik, Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirik ning 2013. aastal Võru Katariina
kirik. Kirikute sari jätkus 2020. aastal Paldiski Nikolai kirikuga. 2021. aastal anti välja Keila Mihkli kiriku postmark. Väljaspool kirikute sarja on kujutatud Otepää Maarja kirikut 2004.a ilmunud postmargil „120 aastat Eesti lipu pühitsemisest“, Tartu Jaani kirikut 2005.a ilmunud postmargil „975 aastat Tartu esmamainimisest“, 2019.a „Tallinna Toomkool 700“ margiplokil Tallinna Toomkirikut ja „Tartu Peetri kogudus 150“ postmargil Tartu Peetri kirikut. Tartu Maarja kirik pühitseti 11. jaanuaril 1842. Kirik kujunes üheks toonase Tartu vaimuelu keskuseks, liikmete hulka kuulusid suurkujud nagu J.V. Jannsen, M. Härma ja teised. 17. juunil 1869 (vkj) toimus Maarja kirikus I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ning järgmisel päeval kuulutati I laulupidu pasunahelidega sama kiriku tornist avatuks. Seetõttu nimetatakse Tartu Maarja kirikut laulupidude hälliks. Tartu Maarja kirik hävis II maailmasõjas 12. juulil 1941. aastal taganevate punavägede poolt heidetud süütemürsu tagajärjel. 1961. aastal avati kirikuhoones Eesti Põllu majan duse Akadeemia võimla, kus tuhanded tartlased tegid sporti kuni 2009. aastani. Tartu Maarja kirik on taastamisjärgus, hetkel käimas 1956. aastal lammutatud torni taaspüstitamise tööd. Uue postmargi ja ümbriku väljaandmist toetab Kirikufond, mis aitab Eesti Evangeelsel Luterlikult Kirikul taastada ja hoida kunsti, kultuuri- ja arhitektuuriväärtusi ning hingetoe jagamist kirikutes üle Eesti. Toeta kirikute restaureerimist ja aitad säilitada meie kultuuri- ja mõttelugu. Vaata ka: www.kirikufond.ee (Allikas: Omniva ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus)
HIVi ennetav süst sai kasutusloa USA toidu- ja ravimiamet (FDA) kiitis heaks maailma esimese süstitava ravimi, mis vähendab HIVi nakatumise riski, vahendas agentuuri hiljutist teadet Postimees. Süstitav ravim nimega Apre tude pakub alternatiivi iga päevastele HIVi ennetamiseks mõeldud tablettidele, mida tuleb võtta iga päev. Apretude’i ravi alustamiseks saavad inimesed esialgu kaks süsti, mille vahe on üks kuu ja seejärel süstitakse neid iga kahe kuu tagant. (PM/EE)
