6
EESTI ELU reedel, 7. jaanuaril 2022 — Friday, January 7, 2022
Nikolai Triigi söejoonistus, 1928
Oskar Luts 135 Eesti rahvakirjanik Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 (vana kalendri järgi 26. dets. 1886) Järvepera külas, Palamuse kihelkonnas. Igapäevaselt farmatseudi ja apteekriametit pidanud Oskar Lutsu tuntakse aga eelkõige tema igihaljaste Paunverelugude järgi. Kes poleks kuulnud Tootsist, Kiirest, Arnost, Teelest. Tuntuim ja armastatuim raamat nende tegelastega on kahtlemata ,,Kevade“ (1912– 1913), aga lugemisrõõmu pakuvad ka ,,Suvi“ (1918–1919) ja ,,Sügis“ (1938, 1988). Kõik need lood on saanud ka Arvo Kruusemendi käe all filmideks. 2019.a lisandus veel ,,Talve“, mille režissöör on Ergo Kuld. Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kir jandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased ,,huumor ja sentimentaalne pehmus“, mis annavad ta realismile ,,leebe varjundi“. Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane
Eesti… (Algus lk. 1)
aineline teos proosa, luule, memuaristika või Eesti- ainelise uurimuse vallas. Auhindamisele kuuluvad nii välismaal kui Eestis ilmunud teosed, kuid eelistatud on väliseesti ja/või välisriikides ilmunud Eesti või väliseesti aineline teos (uuri mus, sündmus), mis teeb Eesti kultuuri ja/või ajalugu maailmas tuntumaks. Eesti Rahvuskomitee Ühend riikides on üleriiklikult valitud ameerika eestlaste esindusorga nisatsioon, mis asutati USAs 1952 ja mille eesmärgiks on esindada ameerika eestlaste
kirjutanud. Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse ,,kõige prominentsemaks prosaistiks“. Luts avaldas ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: ,,Andrese elukäik“ (1923), ,,Õpilane Valter“ (1927), ,,Pankrot“ (1927), ,,Udu“ (1928), ,,Tagahoovis“ (1933) ja ,,Vaikne nurgake“ (1934). Näidendeist menukaim on ,,Kapsapea“ (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud sama nimeline multifilm. Populaarsed olid Lutsu följetonid, aga ka Lutsu mälestuste sari, lastejuttudest populaarseim on ,,Nukitsamees“, millest valmis samanimeline film 1981. a režissöör Helle Karise käe all. Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle karu tee neid, akadeemilises kirjandus teaduses on ta jäänud ,,tõsisemate“ kirjanike varju. Oskar Lutsu 135. sünniaasta päevaks valmis kirjaniku sama nimelisel jutustusel põhinev mängufilm ,,Soo“. Luts suri 23. märtsil 1953 Tartus.
huve ning säilitada ja arendada eesti keelt ja kultuuri, vt kodulehte www.estosite.org. Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas, põgenes 1944 nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja emigreerus 1949 USAsse. Ta suri 3. aprillil 1951 Long Islandis, New York’is 61-aastaselt. Henrik Visnapuu oli üks viljakamaid ja mitmekülgsemaid eesti kirjanikke, tema sulest on ilmunud üle 30 teose, enam kui 20 luulekogu, mälestusi, näidendeid, värssromaane, poeeme, esseeraamatuid. Kõrge riigi ametnikuna kujundas ja mõjutas
Nr. 1
Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai Risto Joost
Piritale rajatakse maestro Eri Klasi mälestuseks haljak
12. detsembril, Gustav Ernesaksa 113. sünniaasta päeval, anti Tallinna lauluväl jakul üle Eesti koorimuusika kõrgeima tunnustusena Gus tav Ernesaksa Fondi stipen diumid. Peastipendiumi sai rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent Risto Joost, valdkonna edendamise stipendiumi dirigent Jüri-Ruut Kangur ning õppestipendiumi noor koorijuht Leiu Tõnissaar. Risto Joost on tunnustatud dirigent nii ooperi- kui ka kontserdilavadel ning seisnud dirigendina mitmete maailmas kõrgelt hinnatud kooride ja orkestrite ees. Eesti koorimuusika maastikul on ta tuntust ja tunnustust kogunud meie kontsertkooride tippu kuuluva kammerkoori Voces Tallinn looja ja kauaaegse peadirigendina. Viimasel kolmel üldlaulupeol on Risto Joost publikut rõõmustanud laulukaare ees valikkoore ja harrastussümfoonikuid juhatades. Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Risto Joosti 2018. aastal aasta muu sikuks. 2016. aastal pälvis ta Eesti Muusikanõukogu heli kunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2011. aastal Eesti Vabariigi noore kultuuritegelase preemia. Peastipendiumiga käib kaasa Ekke Väli loodud skulptuur ,,Gustav“, mis on Tallinna lauluväljakul oleva Gustav Ernesaksa kuju jäljend. Gustav Ernesaksa Fond on 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Koori ühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusikaakadeemia poolt asutatud fond, mille eesmärk on väärtustada koori muusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika peapree mia, koorimuusika arendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Stipendiumite väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tant supeo SA ning Eesti Rahvus kultuuri Fond. (PM/EE)
Tallinna linn plaanib luua Piritale Kloostrimetsa teele dirigent Eri Klasi mälestuseks haljasala, kuhu istutatakse puid-põõsaid ja rajatakse ka purskkaev
oluliselt kogu Eesti Vabariigi kultuuripoliitikat 1930. aastate teisel poolel, aga ka sõja- ja okupatsiooniaastatel 1940-1944. Lähem info: Sirje Kiin USA mobiiltelefon 1 6052701391, sirjekiin@hotmail. com Jürgen Rooste armastatudpoeet@hotmail.com Eesti mobiiltelefon 372 55 990675
Linnaosavanem Tõnis Liinati (KE) sõnul istutatakse haljakule olemasolevatele puudele-põõsastele lisaks iluõunapuid, kirsipuid ja ilupõõsaid. ,,Haljaku uhkuseks saab aga rekonstruee ritud purskkaev, mis hakkab vett purskama maestro taktikepi järgi. Samuti rajatakse ajakohane valgustus. Kloostrimetsa tee ja kloostri vahele jääv ala saab sel aastal uue ja väärika ilme,“ sõnas Liinat. Klas oli aastaid Tallinna Filharmoonia kunstiline juht, samuti rahvusooper Estonia peadirigent ja kunstiline juht, kuid Pirita poolt vaadates on Liinati sõnul olnud silmapaistev
Eri Klas.
Foto: EE arhiiv
tema töö Pirita kloostri vare metes toimuva Birgitta festivali käimalükkaja ja eestvedajana. ,,Ta oli aastaid Tallinna tunnusfestivali kunstiline juht. Eri Klas on legendaarne tegelane Eesti muusika- ja kultuuriloos,“ sõnas Liinat. Eri Klas oli Tallinna aukodanik, Tallinna vapimärgi kava ler ja Tallinna teeneka kultuuri tegelase preemia laureaat. Klas suri 2016. a veebruaris pärast rasket haigust. (PM/EE)
Keelesäuts: uus aasta ja uusaasta Antud keelesäuts oli Vikerraadio eetris lõppenud aasta 30. detsembril. Käes on aasta vahetumise aeg: vana saab otsa ja algab uus. Sündmus ise on harilikult täis lusti ja rõõmu, aga seda puudutavad õigekirjareeglid võivad see-eest tuju vahel päris ära rikkuda: kui peomeeleolus on vaja midagi kirja panna, ei pruugi korrapealt meenuda, millal kirjutada vana aasta kokku ja millal lahku. Sama on uue aastaga. Tuletan hädasolijatele keele reeglid igaks juhuks meelde. Eesti keeles kirjutatakse oma dussõna järgnevast nimisõnast üldiselt lahku, näiteks valge lumi, jahe õhk, värske tunne. Selleks, et omadussõna nimi sõnaga kokku kirjutada, peab olema mingi põhjus, näiteks uus tähendus. Võrrelge sõnaühendit vana isa ja liitsõna vanaisa. Esimene on isa, kes on vana, teine aga isa isa või ema isa. Muidu lahku kirjutatavate sõnade kokkukirjutus väljendab seega kindlat omaette mõistet. Samamoodi on ka vana ja uue aastaga: vana aasta lahkukirjutatuna tähendab lõppevat aastat, vanaaasta kokkukirju-
tatuna aga 31. detsembrit; lahku kirjutatud uus aasta tähendab järgmist või alanud aastat, uusaasta liitsõnana aga aasta esimest päeva ehk 1. jaanuari. Juhin tähelepanu sellele, et sõnaühendit ja liitsõna käänatakse eri moodi: sõnaühendi puhul käänatakse mõlemat sõna (nt vanal aastal või uueks aastaks), liitsõnas aga ainult viimast ehk põhisõna (nt vanaaastal või uusaastaks). Liitsõ nadega vanaaasta ja uusaasta on eesti keeles moodustatud omakorda teisi liitsõnu, näiteks vana-aastaõhtu, vana-aastaöö, uusaastatervitus ja uusaasta kõne. Kairi Tamuri, Eesti Keele Instituudi keelekorraldaja-projektijuht Keelesäutsude järelkuula miseks külastage Vikerraadio kodulehekülge https://vikerraa dio.err.ee ning sisestage otsin gulahtrisse märksõna „keele säuts“. Pikem, pooletunnine „Keelesaade“ on Vikerraadio kavas pühapäeviti kell 15.05 ja korduses südaööl vastu reedet. Õnneks otse- ja ka järelkuula tav interneti teel igal kellaajal igal pool.
üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
Uusaastakontserdi reklaamplakat, millelt näeme dirigendina Maria Seletskajat, kes on endine priimabaleriin ja Kanada rahvusballeti küla lisdirigent.
