This newspaper was mailed on Friday, June 26, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)
Alates / since 2002 Nr. 25, 2020 Reedel, 26. juunil — Friday, June 26
Võidupüha Ehatares Ka Eestist kaugel, üle ookea ni, on meie rahvuskaaslaste poolt ikka ja alati meeles peetud ja pühitsetud täht päevi, mis kodumaalgi sü dame kiiremalt põksuma pa nevad või liigutuspisara silma toovad. Suve olulisimaks pee takse ikka võidupüha ja jaani päeva. Sel aastal pidid koroona-viiruse leviku tõttu ära jääma traditsioonilised suviharja pidustused LõunaOntarios eestlaste Seedrioru maa-alal, kus kodumaa tradit sioonide järgi süüdatakse samuti igal aastal sümboolne võidutuli ja langetatakse pea meie riigi loomise heaks oma elu andnute mälestuseks ja austuseks. Üks koht, kus Torontos on traditsioonid au sees on eest laste eakatekodu Ehatare. Keerulise olukorra ja rangete tervisekaitse nõuete täitmise tõttu ei olnud sealgi päris hari
Sel aastal ei saanud kehtivate piirangute tõttu Ehatare puhkekodu elanikud end ise teenindada, jaanitoidud tõid neile laudadele suvepraktikandid. Foto: J. Laanemaa
likku võidupüha kokkusaamist võimalik korraldada, aga oma keskis, vaid mõne väljastpoolt kohale palutud külalisega, kes Ehatare ela nikega sel korral hoolsasti tavalisest pikemat va hemaad hoidsid, peeti kesksuve olulisim tähtpäev pidulikult ja meeleolukalt maha. Isegi või du-/jaanituli ei puudunud. Elanike jaoks olid puhke kodu parkimisplatsile püstitatud telgid, mille all elanikel väikse mates laudkondades oli mõnus istuda. Laudadel olid ka ,,mini võidutuled“ laternates, et kas või sümboolselt valgustada suvist mahedalt sooja ja valget õhtupoolikut. Ametliku osa kuulutas ava tuks Ehatare huvijuht Janne Laanemaa, kes kutsus kohal olnud elanikke laulma Eesti hümni Enno Õunapuu eestve damisel. Päeva- ja teemakoha selt said sõna Ehataret tihti külastav pastor Jüri Puusaag ja pandeemiaaja piirangute tõttu praegu seal oluliselt harvem külaline aupeakonsul Laas Leivat. Mõlemad rõhutasid selle suvise tähtpäeva olulisust meie rahvale ja riigile ning kuigi vabadussõja sündmused jäävad meist aina kaugemale ei tuhmu selles sõjas saavutatud võidu sära ega tähtsus – vastupidi, selle meelespidamist tuleb veel enamgi meelde tuletada. Ametlikuma osa lõppedes pakuti kehakinnitust jaanipäe vale omaselt kergemate grilltoi tude ja salatite ning puuviljade näol. Eelmistest aastatest erine valt ei saanud elanikud ise end teenindada ega vabalt laudade vahel ringi liikuda, sel korral tõid suvepraktikantidest abilised (Järgneb lk. 14)
Ehatare võidupüha tähistamisel pakkus muusikat Enno Õunapuu ja vaimulikku sõnumit andis edasi Tornto baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag. Lühikese sõnuavõtuga võidupüha teemal esines ka aupeakonsul Laas Leivat. Foto: L. Laanemaa
www.eestielu.ca
Kuressaares kohtusid Eesti ja Läti presidendid Neljapäeval kohtusid Kures saares Eesti riigipea Kersti Kaljulaid ja Läti riigipea Egils Levits, et arutada koos tööd Euroopa Liidus, regio naalset julgeolekut, keskkon naküsimusi ning pandeemia õppetunde. Leedu riigipea Gitanas Nause· da otsustas viimasel hetkel siseriiklikel põhjustel koju jääda. Kuressaares toimunud Eesti, Läti ja Leedu presidentide kohtumine on osa iga-aastasest traditsioonist, mis sai alguse 1991. aastal ning kohtumise võõrustajaks on Balti koostöö juhtriik. Eesti prioriteetideks Balti koostöös on sel aastal re gionaalne julgeolek, küberkoos töö, kliimamuutused ja kesk konnaküsimused. President Kaljulaid tõi koh tu misel Läti kolleegiga esile kriisti tingimustes hästi toi mi nud Balti riikide tugeva koostöö „Koostöö on keerulise kriisi lahendamisel võtmeküsimus ning meie riikide vaheline koostöö viimastel kuudel on ol nud väga tihe ja tulemusrikas, seda nii inimeste kodumaale toomises kui ka pidevas infova hetuses ja tegevuste koordinee rimises,“ ütles president Kersti Kaljulaid Kuressaares kohtu misel Läti presidendi Egils Levitsiga. „Eesti ja Läti on mõlemad väikesed majandused, mis sõltu vad maailmamajanduses toimu vast. On oluline teha tihedat koostööd, et aidata kaasa meie majanduste ja ühiskondade taas tumisele,“ lausus president Kaljulaid. Praegu on ka hea võimalus kasutada Euroopa Liidu taastekava, et muuta meie majandused rohelisemaks ja digitaalsemaks, lisas Eesti riigi pea. „Üheks pandeemia õppe tunniks on, et tuleb jätkata Euroopa Liidu ühise e-identifit seerimise sisseviimist, et oleks võimalik ka võtta kasutusele ühised e-teenused,“ lisas presi dent Kaljulaid. Vabariigi Presidendi sõnul on Kuressaares toimunud kohtu mine hea näide ka sellest, et Balti riikide vaheline reisiliiklus jälle toimib ning avaldas loo tust, et mitmed Läti turistid leiavad sel suvel tee Eestisse ja meie inimesed lähevad omakor da ilusat Lätimaad avastama. President Kaljulaid rõhutas, et Balti riigid peavad ühiselt panustama Rail Balticu projekti, mis aitab kaasa paremale ühen duvusele Kesk-Euroopaga ning
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
President saatis võidutule kõikidesse maakondadesse
Foto presidendi FB lehelt
Võidupüha tähistamisel on kujunenud välja kindlad tra ditsioonid. Nii on kindral Johan Laidoneri Selts selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil viinud Toris Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavuse koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu Kaitseliidu korraldatav paraad, mis pidi peetama Pai des, jäi ära, kuid võidutuli süüdati sellest hoolimata. Laidoneri seltsi noortetoimkond tõi mälestustule Torist kaitseväe soomukil esmalt Pärnu Iseseisvuse väljakule, kus tuld tervitasid abilinnapea Meelis Kukk ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Seejärel liikus tuli läbi Pärnu-Jaagupi, Märjamaa, Kullamaa, Nissi ja Keila Tallinna Kaitseväe kal mistule, kus seda pühitseti mälestusehise juures. Mälestustuli peatus oma teekonnal vabadussõja ausammaste juures. Õhtuks jõudis Eesti sõjameeste mälestustuli Tallinna ja ööseks asetati see ajaloolisse Pirita kloostrikirikusse. Võidupüha hommikul ühendati Kadriorus mälestustuli ja Toompeal süüdatud muinastuli ühtseks võidu- ja jaanituleks, mille president Kersti Kaljulaid saatis Kadriorust laiali üle kogu riigi. on ka oluline meie julgeolekule. „Teine võtmeprojekt – sünkro niseerimine on samuti hästi edenenud, kuid peame jääma selles küsimuses ühtseks, et meie omavahelised eriarvamused ei jääks selle elluviimist takista ma,“ lausus Vabariigi President. Rääkides piirkonna julgeole kust nentis president Kaljulaid, et see ei ole praeguse kriisi
valguses muutunud: „Venemaa retoorika ja tegevused ei lähe kokku. Taunime endiselt katseid kasutada ajalugu propagandarel vana. 80 aastat tagasi okupeeriti Balti riigid jõudu kasutades ning isegi 1940. aasta rahvusva helise õigusega vastuolus,“ lisas Eesti riigipea. Kuressaares toimus hommi (Järgneb lk. 14)
Foto: Raigo Pajula, VPK
