12
EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020
Nr. 25
Nädala portree
Kristina Agur: ,,Naudin Austria ilusat loodust.“ Kristina Maria Agur on Kanada-Eesti juurtega metso sopran. Ta õppis McMasteri ülikoolis keskkonnateadust, see järel Toronto Ülikoolis muusi kat ning tal on ooperimuusika alal magistrikraad. Hetkel elab Kristina Austrias, maailma ooperipealinnas Viinis ja töötab Viini Riigiooperis (Wiener Staatsoper). Kui kaua oled juba olnud olnud Viinis? Kolisin Stralsundist Viini eemise aasta augusti lõpul. Kuidas läks alguses sealse eluga harjumine? Algul võttis kohanemine aega. Ma olin ainult nädal aega siin olnud, enne kui proovid ja etendused algasid. Polnud palju aega linnaga tutvuda. Enamus mu vaba aega läks korteri otsi miseks ja siis tuli ka mööbel leida. Aga nüüd olen hakanud aegapidi linna tundma õppima. Ma olen hiljuti ka rohkem mat kamas käinud, just linna piirist väljas (näiteks Klosterneu ber gis) ja naudin Austria imeilusat loodust. Kas Viin on sõbralik linn mujalt tulnutele? Enne koroonat mul polnud küllalt aega inimestega suhelda, välja arvatud kolleegidega teat rist. Sellele küsimusele saan paari aasta pärast vastata! Kas oled Viinis kohanud ka teisi eestlasi? Mul on fantastiline õnn ol nud kokku puutuda Eesti tuntud metsosoprani Annely Peeboga. Olen temaga coach’inud juba detsembrist saadik ja on fantas tiline temaga koos töötada! Eestlasi on ju igas maalima nur gas – nagu teada. Ooperikooris on ka üks teine alt Eestist ning uus tenor, kes tuleb järgmisel aastal, on tubli Eesti laulja. Mis Sulle meeldib Viinis elades kõige rohkem? Viinis on ilusad matkara jad kohe linna kõrval, super- super ilusad! Igas linna nurgas on kultuuri- ja kunstielu
Kristina ooperiballil.
Viinamarjaistanduses.
käimas. Võib-olla kõige ilusa mad mälestused on pärast matka (või matka lõpupoole) Heurige nautimisest. Keset vii namarjaistandusi on sellised tra ditsioonilised kohad, kus saab selle veinikeldri veine õues nau tida. Veini kõrvale saab tellida kohalikku sinki, juustu ja muud koos kohaliku leivaga. Heuriges on ilus atmosfäär ja tore on näha sõpru, perekondi, sugulasi üheskoos värsket õhku ja ime kauneid vaateid nautimas. Kas oled külastanud ka mõnda kuulsat Viini balli? Teatri töötajatel on võimalik soodsaid ballipiletid saada ja nii ma saingi veebruaris Ooperi ballile minna. See oli täitsa eri line elamus! Ball on väga tähtis osa Viini kultuurist. Jaanuarist kuni märtsini on ballide hooaeg ja Riigiooperi ball on selle kõrgpunkt. Teater oli balliks täielikult ümber kohandatud, teatri istmed olid kõik saalist läinud ja see osa teatrist oli ehi tatud kõrgemaks – suureks tant sulavaks. Ballil kantakse pikki ballikleite ja frakke. Ürituse alguses on esinemised balletist – solistidelt ja debütanti delt. Muidugi on balli avavalss J. Straussi ,,Ilusal sinisel Doonaul“. Igas teatri nurgas pakuti eri nevad muusika- ja tantsuvõima lusi, imeilusaid lilli oli igal pool. Aga väga hea oli see, et teatri töötajatel oli oma tuba (üks proovituba oli kohandatud ilusaks lounge’iks), kus saime süüa ja juua. Üks klaas veini oleks muidu maksnud vähemalt €13... Tantsisime ,,ainult“ kella neljani hommikul... ei jõudnud balli lõpuni, mis oli kell 5! Kuidas oli olla Viinis koroonaviiruse ajal? Ooper oli ju kinni... Viinis oli siis väga vaikne. Mul oli vaja märtsis ühel päeval all-linna minna... Seal tundus nii imelik, sest seal on harilikult väga palju turiste. Me olime üks esimestest Euroopa Liidu rii kidest, mis läks täielikku karan tiini, aga siin on kõik üldiselt hästi läinud. Pärast kevadpühi hakkas Austria aeglaselt taas avanema. Meil on esimesed muusikalised proovid juba ol nud, aga kõige suuremas saalis ja samal ajal ainult veerandi kooriga. Kas Viini ooperis tehti karantiini ajal ka online-eten dusi?
Riigiooper avas tasuta on line-ülekande ja on näidanud videosid iga päev (neid on võimalik vaadata 24 tundi). Kuidas läheb elu edasi nüüd, kui koroona-oht hak kab mööduma? Meie proovid algasid lootu ses, et saame mingil määral septembris juba esineda. Igal pool siseruumides on maskid kohustuslikud ja oleme kõik sellega harjunud. Ilusate ilma dega naudivad inimesed eriti õues, restoranides või parkides koos olemist. Ikka veel peame olema väiksemates gruppides, aga aegamisi leiame endale koha selles ‘uues normaalsu ses’. Küsis: LEA KREININ, fotod KRISTINA AGURI erakogust
S P ORT
Sajand Eesti esimese eestlase olümpiavõidust Teisipäeval tähistati Valgas sajandi möödumist esimese eestlase – Alfred Neulandi – olümpiavõidust ja 100. olüm piapäeva. Presidendi süüdatud võidu tuli toodi teisipäeva õhtul Valga kesklinna Alfred Neulandi mälestustähise juurde. Kuigi sa jandi möödumiseni Antwerpeni olümpiamängudest on veel aega, oli Tõstespordiliidu arvates toonaste spordisündmuste mee nutamiseks võidupüha õige aeg. Eesti saatis 1920. aastal Antwerpeni 14 sportlast, kes võitsid seal kolm medalit. Alfred Neuland sai esimese eestlasena olümpiakulla. 1924. aasta olümpiamängudel Pariisis võitis Alfred Neuland hõbe medali. ,,Neuland oli hästi töövõime kas, sihikindel ja laia silmaringi ja oskustega, teadis mitmeid keeli ja sellest tulenevalt ta har jutas ka mitmes kohas – alusta des Riiast, jõudis Valka, tegi trenni Tallinnas ja käis Peterburi spetsialistide juures,“ rääkis tõstespordiliidu president Ain Põder. Võidupühal oli sobiv meenu tada, et Alfred Neuland ja tema kaks venda osalesid Vabadus sõjas. Hiljem tegutses Neuland aastaid Valgas Kaitseliidu spordipealikuna. 100. olümpiapäeva tähista miseks on Valga samuti süm boolne koht, sest maakonnast on pärit ka esimene olümpia mängudele jõudnud eestlane – Hermann Lerchenbaum, kelle sõudevõistlused USA sõjalae vastiku meeskonna koosseisus jäid küll tormi tõttu ära.
(ERR/EE)
www.eestielu.ca
Vaade Viinile ja Doonaule.
Maailma meesesireket nakatus koroonaviirusesse Teisipäeval teatati, et maailma meesesireket Novak Djokovic on nakatunud koroonaviiru sesse. Tennise Aadria tuurilt alguse saanud koroonaviiruse puhangu üheks ohvriks sai Djokovic, kes oli turniiri kor raldaja. Positiivse koroona proovi andis ka sportlase abikaasa Jelena. Djokovic andis positiivse proovi pärast Serbiasse naas mist. Kuigi juba Horvaatias
Eesti Majandusklubi Kanadas aastapeakoosolek Eesti Majandusklubi Kanadas pidas tänavu oma aasta-pea koosoleku virtuaalselt. Kooso lek toimus 22. juunil ZOOMi kaudu. Koosolekut juhatas klubi esimees Väino Einola. See oli klubil juba neljas virtuaalne koosolek, kuna pandeemia põh justatud piirangute perioodil oli juba selle abil läbi viidud kaks juhatuse koosolekut ja revisjoni komisjoni koosolek. Klubi liik meskonnas mitu erruläinud isi kut, kuid oli üllatav ja rõõmus tav näha, et liikmed on omaks võtnud uudsuse. Sai nalja tehtud, et kahju et ,,rotary“ tele foniga ei saa ZOOMi pilti näha.
peetud turniiri käigus teatati, et koroonaviirus avastati Bulgaaria ässal Grigor Dimitrovil, keeldus Djokovic esialgu testimisest, kirjutas Eurosport. Lisaks Djokovicile ja Dimitrovile on positiivse ko roonaproovi andnud ka Serbia tennisist Viktor Troicki, tema paari nädala pärast sünnitama pidav abikaasa ja Horvaatia mängija Borja Coric. Serbia meedia andmetel on nakatunuid kokku seitse, sest positiivse proovi on andnud ka Djokovici füüsilise etteval mistuse treener Marko Paniki. (D/EE)
Vaatamata riigi piirangutele, pandi kavasse siiski suvepäevad augustikuus, mardipardi-pidu novembris ja jõulukoosviibi mine detsembris. Loodetavasti siis saame jälle vana tava moodi šampusega kõiki vastu võtta. Klubi juhatuse valimised toi musid põhikirja alusel. Tuleva aasta (2020-2021) tegevust ju hatavad: esimees Väino Einola, laekur Harry Õunapuu, kirja toimetaja Rein Lainevool, juha tuse liikmed Ene Liis Martens, Anne Altosaar, Ingrid Tanner, Helle Arro, Sulev Toppi. ZOOM võimaldas isikutel isegi pärast ametlikku lõppu jutuajamist ja meelelahutust, mis on sellel ajastul ülimalt tähtis. Vaatamta sellele ootame kõik seda kadunud ,,normaal sust“. (EMK)
