Nr. 25
EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020
Kanada nädal võitluses COVID-19ga
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevik
Sõnajalaõit otsides Et meie ei saa tänavu koos kas Seedriorul, Jõekäärul, Kot kajärvel – ka Lättemäel, Lakewoodis jaanitule valguses olla, on paguluses, nüüd ulgu-Eestis nende kohtade varumisest, ehitamisest saadik esmakordne. Ei saa me vana rahva kombeid austada, olles teadmatuses isegi, kuna jälle saab. Ei tohi unustada, et eriti ehedalt väljendub just jaani päeval eestlaste põhitaotlusi. Tabavalt on Mall Hiiemäe seda seletanud „Eesti rahvakalendri“ neljandas köites. Meie jaanituli – kuuludes loodusmaastikku, just nagu ülal mainitud, aasta kümneid on tehtud – on etno loogi sõnul „püüd tule puhas tava toime abil vabaneda kõigest halvast ja mittesoovi tavast, eeskätt kurjadest üle loomulikest vaimudest.“ Ning teame, et neid viimaseid on nakatanud sel kalendriaastal paljusid, mitte ainult füüsiliselt, aga ka vaimselt. Jaanipäevaga on seotud arvu kalt muistendeid. Üheni viib mõte pärast tänast märga keva det. Need, kellel on õnn oma majas, selle aias tegutseda, mitte kõrghoones kartsas olla, kahtlemata teavad, et tänavu on sõnajalgu linnas lopsakalt ja jõudsalt kasvamas. Kosta ei saa aga Ontario metsade, teiste sarnaste puhkuse, suvitamise paikade kohta. Sinna pole erio lukorra tõttu olnud soovitatav liikuda, kuigi nii mõnigi on kindlasti oma silmaga kaenud näiteks skautgaidide maa-alal tuntud paikades nende müsti liste taimede levikut ja uhkust. Et sõnajalg õitseb ainult jaaniööl, pole mitte ainult maa rahval, vaid kõikidel me naabri tel, rahvustel uskumuseks. Ning muistendeid kui palju – Matthias Johann Eisen, eesti rahvatarkuse, luulekoguja jättis meile tohutu varanduse neist, nende hulgas sada üks aastat
t agasi, 1919.a teose „Eesti mütoloogia“. Mille teine trükk ilmus 1995. a. Siis oluline „Jaani raamat“ ilmus 20 aastat varem, 1899. Toona kirjutas Eisen lahku. Mis nägi kordus trükki (2002) kokkukirjutatud pealkirja all „Jaaniraamat: aru tused jaaniöö ja jaanipäeva kohta ja 25 Jaani juttu“. Ehk on mõnel kodus need teosed olemas, saavad kombestiku kohta uurida. Kuna kahjuks raamatukogud on suletud, siis järgnevalt „Jaaniraamatust“ huvitav muis tend. Sõnajalaõie otsija peab olema ettevaatlik, mitte metsa all tallata uisa-päisa. Sest kui viisku satub õis, kõndijale tead mata, tuleb talla kaela õudusi. Terane – ja tulemustega leidja – võib loota saada rikkaks, õnne likuks ning nähtamatuks. Õnne sooviks, koos tervisetagatise, me vist kõik. Nähtamatud oleme jubagi, piltlikult maskide taga, mitmes mõttes aga mõne riigijuhi otsuse tõttu tõepoolest mitte olemas kui rahvatervise huvides väärsamme langeta takse. Hiiemäe, kes nagu Eisen, on olnud väga viljakas kirja pane ma meie rahvale tähtsate päeva dega seotut, ka vanasõnu, rõ hutas, et eesti rahvakalendris ei seo ükski teine tähtpäev endaga nii palju. Ja ulatuslikult. Loitse, regilaule ja muistendeid, rääki mata vanasõnadest. Setu vana sõna leidvat, linnakeeles, et jaa nipäeval armastati ka abielluda, siis olevat abieluõnn kõige kindlam. Seda on nii mitmed ka paguluses kuulda võtnud, jäl ginud. Ei tea ühtki sellist paari, kes aastad hiljem ikka koos ei ole. Jaanitulest linnamees üle karata ei saa. Kiikuda üle võlli samuti mitte. Kuid kindlasti märgime jaanipäeva siiski, kas omapead või perega. Kõige ülaloleva kontekstis tuleb ka meeles pidada vene moodsa kirjanduse isa, luuletaja ja näitekirjaniku Aleksandr Puškini nn. väikest tragöödiat „Pidu katku ajal“, mille andekas aadlik kirjutas pagenduses olles. Kuna oli riigikorra, keisrikoja vaadete vastane nii kirjasõnas
kui ka avalikult. Lühidalt, tragöödiaks seda nimetati, kuna teadagi ei ole hea mõte pan deemia ajal pillerkaaritada. Kui, siis ainult pereliikmetega, mis vähendab suure peo võlu, aga on ka praktiline lahendus, tead mises et just selliselt nii saame koos olla aastal 2021 Seedrioru Suveharjal. Need, kes eitavad hoiatusi, mõistlikke soovitusi on, nagu ajaloolased kaua on kirjutanud, sunnitud kordama möödanikku. Seda on alati kirjutatud nega tiivsete tulemuste tõttu, mille tulekut muidugi lihtsurelikud ei suudagi ennetada. Kui katk või sõda aga möllab, siis tuleb just jälgida ja teha, mida ehk südames ei soovi, aga aju teab pidada õigeks. Herman Sergo polnud kau gelt ainus kirjanik, kes kirjutas katku kohta. Ta Hiiumaa ranna rootslaste ajalooliste romaanide kolmes osas „Näkimadalad“ tegevus algab just 18. sajandi alguses seal hävitustööd teinud katku järelaastatel. Vanemad külainimesed oskasid ütelda, tänu ajaloost teada olevatele teadmistele, et isegi kui katk viib inimesi igas vanuses, imi kutest vanuriteni, jätab ta siiski nii paljusid järgi, et külad ela vad edasi. Jäidki, ka parunite kiuste, kes ei lubanud ajaloolisi õigusi ja ainult majanduse tõttu eitasid neid Rootsi kuninganna poolt antud vabameheks kuu lumiskirju. Sergo raamatud ei lõpe hästi – rannarootslased müüdi kõige kiuste Hiiumaalt Venemaale, vürst Potjomkinile. Kuid kaua peeti pärast katku vastu. Kui meie parunid siin mõistlikult majanduskriisi la hendavad, peab ju ka lootus olema põues. Kui keskendume ainult kur jale, sellele reageerides, siis ei jää aega heale mõtlemiseks. Positiivselt tulevikku vaatami seks. Paremat kinnitust ehk ei ole, et tänavused lopsakad sõna jalapuhmakad, nii linnas puude all kui ka kindlasti metsas, lõid selle aasta pikimal ööl öide, tuues otsijatele loodetavasti seda, mida vanarahvas teadis ja lootis. Õnne. TÕNU NAELAPEA
Peaminister Jüri Ratas võidupühal 2020 Mul on suur rõõm tervitada teid võidupüha ja jaanipäeva puhul! Tänavune kevad tuli teistmoodi kui mitmed varase mad. Viiruse mõju on selgelt tunda veel täna, kui tähistame võidupüha ja jaanipäeva tavapärasest teisiti. Samas pole muutunud võidupüha sisu. Tähistame ju ikka meie esivanemate vahvust Vabadussõjas, et möödunud aegade võidud süstiks uhkust ja enesekindlust tulevikuks. See tõttu on igati kohane, et võidu tule viivad täna üle Eestimaa laiali just noored. Head noorkotkad ja kotka juhid, edu teile tänaseks! Ma olen kindel, et teile usaldatav
võidutuli läidab üle terve maa arvukaid jaanilõkkeid ja annab südamesoojust paljudele kaas maalastele. Sest võidupühal on meid ühendav mõju ja tegelikult ole megi ühtehoidev rahvas. Just meie inimeste kogukondlikkus ja vastutustunne said määravaks viiruse leviku vähendamisel. Hoidkem edaspidigi üksteist ja oma tervist, ka täna ning homme jaanipäeva tähistades. Hooliv ja hoolikas käitumine on kindlaim viis tagada, et püsime terved! Võidupüha on ka aeg rääkida kangelastest. Nii neist, kes võitlesid Eesti vabaduse kui iseseisvuse taastamise eest. Ja
5
neist, kes tänapäeval, vajadusel relv käes, seisavad meie julge oleku eest nii kodumaal kui kaugetes paikades. Aga ka neist, kelle pingu tused eesliinil aitasid viirusest jagu saada. Tunnustada tuleb nii tervishoiutöötajaid, siseturvali suse eest vastutavaid polit seinikke, piirivalvureid, pääst jaid kui häirekeskuse töötajaid. Samuti kaitseväelasi ja vaba tahtlikke kaitseliitlasi, naiskodu kaitsjad, abipolitseinikke, koha like omavalitsuste töötajaid ning paljusid teisi. Teie kõik olete meie iga päevased kangelased. Teie val misolekul ja julgusel tugineb meie iseolemise kestmine. Teie
Eelmise nädala lõpus täitus 100 päeva ajast, kui kuulutati välja COVID-19 pandeemia ja mil märkimisväärne osa kana dalastest alustas enese isolatsiooni. Nüüd, kui Kana das on registreeritud enam kui 100.000 COVID-19 juhust – ja pandeemia pole veel sugugi möödas – , võivad mil jonid inimesed vaadata erine va pilguga tagasi sellele ajale, mis tõi eludesse niivõrd palju muudatusi. Kanada sai ekspertide sõnul õnneks varakult kehtestatud en netusmeetmetega hullema või maliku mudel-stsenaariumi ära hoida, mis oli ilmselt õige lähenemine: paljude äride-töö kohtade sulgemine avaldas küll mõju mitmetele majandusha rudele ja üksikisikutele, ent vii ruse levikut oli võimalik peata da. Küllap mäletavad lugejad Kanada terviseametnike poolt esitatud mudel-stsenaariume, kui palju võib olla haigusjuh tusid ja surmasid, kui ennetus meetmed oleksid kas rangemad või kergemad või neid poleks üldse. Inimesed õppisid midagi täiesti uut: sotsiaalset distant seerumist, mis aga ei tähenda, et üldse enam omavahel läbi ei käidaks, lihtsalt varasem kok kusaamine kolis paljuski vir tuaalruumi ning leiti uusi või malusi nii koosolemiseks sot siaalsel tasandil kui ka äriasjade ajamiseks. Kontorikultuur on paljuski varasemaga muutunud: kodus töötamine sai paljude jaoks uueks reaalsuseks ja nagu näitavad küsitlused, soovivad paljud töötajad seda edaspidigi jätkata. Pandeemia tõi näiteks välja ka mitmeid probleeme, millest paljud mittekokkupuutunud va rem teadlikudki polnud: näiteks olukord mitmetes hooldekodu des, kus koroonaviirus avaldas laastavat mõju elanikele ja töötajatele. Kuigi üle Kanada toimub enam ja enam taasavamisi, pole pandeemia siiski veel üle ja terviseametnikud hoiatavad pi devalt, et inimesed ei kaotaks oma valvsust ja edaspidigi tervisemeetmeid järgiks. Kuigi viiruse levik on paremini kont rolli all ja uute haigusjuhtude arv vähenenud, esineb ikka
kõikumisi. Näiteks Ontarios registreeriti teisipäeval 216 uut COVID-19 haigusjuhust pärast seda, kui viimase kümne päeva jooksul kaheksal päeval oli haigusjuhte alla 200, päev varem koguni 161, mis on madalaim arv alates märtsi lõ pust. Kolmapäevane nakatunute arv oli 163 ja neljapäevane 189. Kolmapäeval toimus Ontario provintsis paljude jaoks kauaoo datud sündmus: Toronto ja Peel sisenesid taasavamise II järku, mis tähendab, et juuksurid jm. ilusalongid võivad avada oma uksi, saab einestada restoranide väliterrassidel, avatakse kauban duskeskusi, vabaajategevusi jm. Samuti võib taas tööle asuda Toronto filmitööstus. Kõik toi mub muidugi teatud piirangute ga ja tervisereegleid järgides. Mitmed tööandjad aga kogevad, et sugugi mitte kõik töötajad ei ole valmis oma pandeemia-eel setele töökohtadele naasma. Windsor-Essexi regioonist lubati enamusel siseneda taasa vamise II järku neljapäeval, kuid Leamingtoni ja Kings ville’i piirkond, kus esineb uusi haigusjuhtumeid põllumajan dussektoris, peavad veel oota ma, viimasena provintsis. Meedias näidatud fotod rah varohketest Toronto randadest nädalavahetusel, kus füüsilise distantseerumise reegleid alati ei järgitud, üllatasid paljusid ning sel teemal võtsid sõna nii provintsi peaminister Doug Ford kui Toronto linnapea John Tory, kes kutsusid inimesi üles olema vastutustundlikud ning praktiseerima sotsiaalset dis tantsi, kuna muidu võime näha hüppelist tõusu uute haigusjuh tude arvus. Ülisoojad suvised rannailmad meelitasid rohkesti rahvast ka teistesse provintsi randadesse, mille tulemusena suleti ajutiselt näiteks South Bruce Peninsula kõik rannad, hoidmaks eemale Suur-Toronto piirkonnast saabunud ühepäeva reisijaid, eesmärgiga hoida piirkond edaspidigi suhteliselt viirusevabana. Neljapäevaks on Kanadas registreeritud COVID-19 hai gusjuhtumeid 102.242. (Kanada ajakirjanduse põhjal –
olete meie valmisolekukultuuri lähtekoht. Saame oma turvali suse tagamiseks loota teile igas olukorras ja ma olen kindel, et üheskoos tagame selle, et kui viirus naaseb, ei sulge me enam Eestimaad, vaid sulgeme vii ruse. Hiljutiste sündmuste valgu ses soovin kurbusetundega hinges rõhutada ka kodanikujul guse tähtsust. Tühipaljas vorm ei muuda meie elu paremaks või turvalisemaks. Meie ajalugu tõestab, et vormi täitmiseks sisuga on vaja teotahtelisi naisi ja mehi, kes vajadusel ei kõhkle meie kõigi kaitstuse nimel tegutsemast. On meie õnn ja rikkus, et selliseid inimesi on eestimaa laste seas nii palju. Võidupühal oleme harjunud seda paraadi ja
maakaitsepäevadega ka rõhuta ma. Samuti oleme harjunud, et meie kõrval seisavad solidaar suse ja toetuse märgina liitla süksused.
CTV News, CBC, Globalnews – EE)
Soovin rõhutada, et vormist hoolimata pole tänavuse või dupüha tegelik sisu muutunud. Võime olla uhked enda inimeste üle ja kindlad oma liitlaste ning sõprade toetuses. Võime julgelt tähistada tänast pidupäeva ning tunda siirast rõõmu selleks üle kogu Eestimaa heisatud rah vuslippude üle. Seda kõike on eriti uhke öelda täna just siin, Pika Hermanni torni jalamil. Soovin kõigile rõõmsat võidupüha ja jaanipäeva, kau nistagu sinine, must ja valge täna tervet Eestimaad! Jõudu Eestile!
