6
EESTI ELU reedel, 26. juunil 2020 — Friday, June 26, 2020
Nr. 25
Arvo Pärt omanimelises keskuses 2019.aastal. Foto: Merike Kiipus, EE arhiiv
Arvo Pärdi Keskus tähistas 22. juunil 10. sünnipäeva ning on selle puhul välja andnud singli, millel kõlab üks eest laste seas armastatud lugu – Arvo Pärdi „Ukuaru valss“. Värskel plaadil esitab teost klaveril helilooja ise. Plaa di esitluse salvestus avaldati 22. juuni keskpäeval ERRi por taalis. Arvo Pärdi „Ukuaru valss“ on omapärase saatusega teos, millel on otsekui mitu elu. Sellenimeline klaveriminiatuur jõudis helilooja ametlikku loo menimekirja alles 2010. aastal, kuigi paradoksaalselt oli see Eesti kuulajaskonna jaoks olnud juba mitukümmend aastat väga tuntud ja armastatud pala.
Valss pärineb Leida Laiuse mängufilmist „Ukuaru“, millele Arvo Pärt 1973. a muusika kirjutas. Filmist on kujunenud märgiline linateos Eesti filmia jaloos, mille peaosades mängi vad legendaarsed Eesti näitlejad Elle Kull (Minna) ja Lembit Ulfsak (Aksel). Valss kõlab filmis Aksli lõõtsapalana ning seda kuuleb mitmes olulises stseenis. Iga kord on valsi karakter veidi teisenenud, mar keerides täpselt peategelaste hingeseisundeid ja suhet ümb ritsevasse. Esmapilgul vaid lihtne rahvalik pillilugu kasvab linaloo kulgedes tugeva tähendusvälja ga muusikaliseks sümboliks, väljendades filmi kõige olu lisemaid teemasid – armastust, lootust, kodutunnet ja elutahet. Meeldejääv lõõtsapala sai rahva seas kiirelt tuntuks ning levis suulise pärimusena paljude Eesti lõõtspillimängijate ja rah vapilliansamblite repertuaaris. Arvo Pärdi ametlikku loomin gunimekirja jõudis „Ukuaru valss“ alles 2010. a, seatuna klaverile. 2016. aastal lisandus ka akordioniversioon (Tauno Aintsi seades). „Ukuaru valss“ klaverile (1973/2010), mis kõlab keskuse välja antud singlil Arvo Pärdi esituses, on üles võetud Arvo Pärdi Keskuse esimese salves
Metsakalmistul avati mälestuspaik laululavalt lahkunuile Laulupeo 151. aastapäeval, 18. juunil, kogunesid laulu pidude dirigendid Tallinna Metsakalmistule, et pühitseda sisse Kirke Kangro värskelt valminud kunstiteos „Laulu lavalt lahkunuile“, millega avaldatakse austust laulupeo suurkujudele. „Laululavalt lahkunuile“ on paik Metsakalmistul, mis oma vaikuses ühendab üle aja ja üle ilma kõiki muusikuid, kes on oma ande laulupidudele pühen danud. Hetke kaunistas oma muusikaga kammerkoor ,,Head Ööd, Vend“ Pärt Uusbergi juha tusel. Dirigent Heli Jürgenson, kes sellise mälestusmärgi rajamise mõtte algatas, ütleb, et kunstnik Kirke Kangrole oli inspiratsioo niks koorirahva poolt armasta
tud laulupeokantaat „Laulu al gus“, mille Veljo Tormis kir jutas Hando Runneli sõnadele 1969. aasta juubelilaulupeoks. Autori kavandi järgi raiuti kan taadi võimsad algusnoodid heli võngetena kivisse. „Tasakaalu kas, suursugune, dünaamiline ja võimas, nagu see muusikapala, seisab Metsakalmistul graniidist kunstiteos,“ nendib Jürgenson ja lisab: „151 aasta eest toimus 18. juunil Tartus esimese laulupeo esimene kontsert. Täna kogu neme meie Metsakalmistule, et oma kogukonnaga pühitseda sisse see kaunis kunstiteos. Et me kõik saaksime siin nii täna kui ka homme käia avaldamas austust ja tänu kõigile meie eel käinud õpetajatele ja loojatele. Nii neile, kes puhkavad siin Metsakalmistul kui ka neile,
tusena 4. septembril 2018. Plaa di produtsent on Michael Pärt, helirežissöör Kaspar Karner. Plaadiga on kaasas buklet, mis sisaldab teose originaalkäsikirja koopiat. ERRi portaal vahendas 22. juunil „Ukuaru valsi“ plaadi esitlust, kus armastatud loo erinevaid kihistusi avasid päri musmuusik Juhan Uppin, filmi kriitik Filipp Kruusvall, kirjanik ja kirjandusteadlane, Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann ning muusikatead lane Kristina Kõrver Arvo Pärdi Keskusest. „Ukuaru valssi“ esi tasid Juhan Uppin saja-aastasel Teppo lõõtsal ja helilooja Arvo Pärt klaveril. Plaadiesitlusega alustas kes kus helilooja juubeliaastale pühendatud sündmuste sarja ning tähistas oma 10. sünnipäe va. Arvo Pärdi Keskuse asutas helilooja perekond 22. juunil 2010. aastal. Esialgu tegutseti Laulasmaal arhiiviks kohanda tud eramajas. Keskuse tegevuse laiendamiseks ning külastajatele avamiseks kuulutati 2013. a välja rahvusvaheline arhitektuu rivõistlus, mille võitsid Fuen santa Nieto ja Enrique Sobejano arhitektuuribüroost Nieto Sobe jano Arquitectos. Uus keskuse hoone avas uksed 17. oktoobril 2018. (Arvo Pärdi keskus)
kelle puhkepaik asub siit kauge mal.“ Kirke Kangro monument „Laululavalt lahkunuile“ on loodud 2020. aastal Eesti Kooriühingu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA eestvedamisel ja toel. (EPL/ERR/EE)
Järvi festival tuleb Pärnus tänavugi Maailmas leviv koroonaviirus on segi paisanud pea kõikide elualade tavalise rütmi. Kõi gele vaatamata on korralda jad siiski otsustanud läbi viia klassikalise muusika suvise ühe tippürituse Eestis – muu sikafestivali juuli keskel Pär nus. Pärnus toimuv Järvi fes tival on sel suvel üks väheseid täispika programmiga klassi kalise muusika festivale Euroopas. Korraldusmeeskonna juhi Kristjan Halliku sõnul on täna vuse festivali kava ja esinejaid maailmas valitsevate olude tõttu eriti keeruline klappima saada, kuid juubelid – 50 aastat klassi kalise muusika festivale Pärnus ja 10. Pärnu muusikafestival – väärivad pingutust. Muusikapidu toimub tavali sest väiksema publikuhulgaga, arvestades terviseameti avaliku ürituse nõuetega. Küll aga pakutakse võimalust festivalist osa saada esimest korda nähtava
Foto: erakogust
Arvo Pärdi Keskus andis 10. sünnipäeva puhul välja „Ukuaru valsi“ plaadi
Peeter Tinitsa kirjanduslik debüüt Meieni on jõudnud sõnum, et Peeter Tinits on astunud oma kadunud isa jälgedesse ja tuleb lähitulevikus välja ingliskeelse debüütromaaniga „A Cause and Manner“. Et Arvi Tinits oli kunagine Vaba Eestlase toime taja ning viljakas ja loetav kir janik varjunimega Arvi Kork, tekib tahtmime poega usutleda ja avalikkusele tutvustada. Alakem nimest. Mitu e-d su eesnime esisilp sisaldab? Vanemad ei raatsinud roh kem panna kui ühe. Nii seisab ametlikes dokumentides ja sel list nime kannab ka raamatu autor. Aga eestlastele olen ikka Peeter, nagu hääldamine ette kirjutab. Isa kirjanduslikku pere konnanime sa siiski omaks ei võtnud? Mitte täielikult. Autorina olen Tinits, aga romaani peate gelane on Kork. Niisiis väikselt vembumees nagu isagi. Kas tohib küsida, kui palju noorkirjanik Tinit sal eluaastaid on turjale kogunenud? Piinlik tunnistada, aga noor kirjanik Tinits on eraelus vana taat Tinits. Kuuskümmend seitse aastat lubab vist juba sellist tiitlit tarvitada. Teatavasti oled valinud endale arsti elukutse. Palun räägi sellest natuke. Kas oled ikka veel tööprotsessis? Olen Stratfordi linnas arstina tegutsenud pikemat aega. Mu töö on olnud mitmepalgeline: kiirabiarst, anestesioloog ja koroner. Nüüdseks olen tagasi
tõmbunud, kuid mitte loobunud. Umbes kord nädalas tuleb end ikka veel kolleegidele ja pat sientidele näitamas käia. Saan nüüd rohkem mahti oma pere konnale pühendada. Ega mul seda küll rohkem ei olegi kui abikaasa ja 28-aastane poeg. Mis ajendas sind kirjuta ma? Kas isa eeskuju mängis mingit rolli? Teataval määral ikka. Olen kõik ta raamatuid läbi lugenud, viimased kolm küll alles pärast tema surma. Ta stiil meeldib mulle. Raamatust räägime muidu gi pikemalt siis, kui sellega tutvume. Kas võiksid aga pisut eelmaiku anda? Milline on su cause ja milline manner? Kirjutada on mõtet sellest, mida tead. Kirjanik peab oma ainevalda tundma, et ehedana mõjuda. Pean tunnistama, et võtsin koroneri ameti vastu osalt just selleks, et kirjuta miseks head materjali koguda. Koroner puutub ju kokku igasu guste iseäralike surmajuhtumi tega. Kõlab huvitav. Kas on kavatsus kirjanduspõllul veel mõni vagu ajada? Kihk on muidugi. Kuid eks palju sõltu sellest, kuidas esik teos vastu võetakse. Päris tühjas kirikus pole mõtet jutlust pida da. Sellega peab nõustuma. Jäägem siis ootama nii uudis teost kui lugejate reaktsiooni. Tänan vestluse eest.
Pärnu muusikafestivali TV vahendusel. Juubelifestival teeb kokku võtte eelmiste festivalisuvede programmist ja pöörab pilgu tulevikku. Kavas on näiteks kümne festivaliaasta kammer gala ja tagasivaade Pärnu viimasele poolesajale orkestri muusikaga suvele, Eesti Festi valiorkestri ettekandes ja Paavo Järvi juhatamisel tuleb esma ettekandele Tõnu Kõrvitsa uudisteos ,,Kuuvalgusele“. Eesti Festivaliorkesterit juha tab Paavo Järvi, solistidena astub üles Eesti oma paremik: Theodor Sink tšellol, Kalle ja Kristjan Randalu klaveril ja Triin Ruubel viiulil. Külalistest
oodatakse Vene juurtega viiul dajat Alena Bajevat, Soome pia nisti Olli Mustoneni ja Berliini filharmooniaorkestri metsasar vemängijat Stefan Dohri.
Küsis ja kommenteeris EERIK PURJE
Neeme Järvi ei saa reisi piirangute tõttu tänavu Pärnusse sõita, kuid ta aitab juhendada veebi kaudu Järvide akadeemia dirigeerimiskursusi. Ka meistri klassid toimuvad osaliselt inter netis. Dirigente õpe tab Paavo Järvi kõrval Kristjan Järvi. Teemal ,,50 aastat muusika festivale Pärnus“ valmivad üht lasi mahukas raamat ja näitus ning festivali raames leiab aset saate ,,Ööülikool Paavo Jär vi ga“ avalik salvestus. (PPM/EE)
