Eesti Elu / Estonian Life No. 27 | July 10, 2020

This newspaper was mailed on Friday, July 10, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 27, 2020 Reedel, 10. juulil — Friday, July 10

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Tänukontsert eriolukorda lahendada aidanud inimestele Peaminister Jüri Ratas tänas eelmisel reedel Tallinna bo­taa­ nikaaias toimunud tänukont­ serdil eri elualade esindajaid, kes aitasid lahendada koroo­ naviirusest põhjustatud erio­ lukorda.

Ratas tänas oma kõnes tervis­hoiutöötajaid, teadlasi, pääs­teametnikke, politseinikke, kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, Ter­ viseameti ja Häirekeskuse töö­ tajaid, ettevõtjaid, amet­ nikke, haridus- ja sotsiaaltööta­ jaid, diplomaate ja konsulaar­töö­ tajaid, ajakirjanikke ja mee­ dia­ ­ tööta­jaid, vabatahtlikke, kohalike omavalitsuste ja põhiseaduslike institutsioonide esindajaid ning kõiki Eestimaa inimesi. ,,Te kõik olete teeninud ära suure tänu ja tunnustuse. Teie töö ja panus ka kriisi kõige kriitilisematel hetkedel väärib

siirast imetlust,“ ütles ta. ,,Kõigi eestimaalaste käitumine on olnud neil rasketel kuudel väga mõistlik. Mitte ükski piir­ ang ega keeld ei töötaks, kui me neisse ei usuks ega nende järgi oma käitumist ei seaks.“ Ratase sõnul oleme nii ühis­ konnana kui ka igaüks eraldi ol­ nud raskes olukorras, kuid proo­ vinud toetuda parimatele nõuan­ netele ja leida koos õigeid la­ hendusi ning saanud ühiselt hakkama. ,,Me oleme seni tul­ nud toime ning saame võitu ka siis, kui viirus uue lainena ta­ gasi tuleb, toetudes omandatud kogemustele ja teadmistele, kaitstes oma lähedasi, naabreid ja ametikaaslasi ning hoides ter­ vet ühiskonda ja meie igapäe­ vaelu,“ ütles peaminister.

Foto: Stenbocki maja

(Allikas: Peaministri büroo)

Kanada päeval vandaliseeriti Kommunismiohvrite memoriaali asukohta Ottawas Ülle Baum Viimase nädala jooksul aval­ dasid Kanada meedia allikad uut muret tekitavat informat­ siooni Kanada päeva tähista­ miselt Ottawas, nende hulgas ka National Post jt. Nimelt leidis aset sellel nii tähtsal Vahtralehemaa sünnipäeva

Foto © Ülle Baum

ajal, 1. juulil praegu ehitamis­ el oleva Kommunismiohvrite memoriaali asukohta tähis­ tava teavitusplagu kuritahtli­ ku grafitiga vandaliseerimine. ,,Communism will win“ ning kolm sirpi ning vasarat kuju­ tavat sümbolit olid vägivald­ selt juurde kirjutatud memo­ riaali tutvustavale plakatile,

rüvetades selle ajaloolise me­ moriaali ehitamist ning kange­laste mälestust.

Kanada Kommunismiohvrite memoriaal, mis on praegu ehi­ tuse käigus ja peaks valmima selle aasta sügisel, asub Kanada rahvusraamatukogu ja -arhiivi läheduses kaunis ,,Garden of the Provinces and Territories“ iluaias. Alles see oli, kui selle kauaoodatud Kanada Kommu­ nismiohvrite memoriaali asuko­ ha ametlik kinnitamine toimus Ottawas Library and Archives Canada saalis 2. novembril 2017. a., millest võtsid osa Eestlaste Kesknõukogu Kanadas tollane president Marcus Kolga, Kanada valitsuse liige ja Parliamentary Secretary to the Minister of Heritage Arif Virani, Gruusia suursaadik Konstantin Kavtaradze, Kanada kultuuripärandi minister Mela­ nie Jolie, ,,Tribute to Liberty“ esimees Ludwik Klimkowski, ,,Tribute to Liberty“ juhatuse liige Markus Hess, Läti ­ Föderatsiooni, Balti Föderat­ siooni ja Kesk-Ida Euroopa Nõukogu Kanadas esimees Andris Kesteris. ,,Tribute to Liberty“ asutati 2008 a., et ellu viia Kom­ munismiohvrite memoriaali ehi­ tamine. Kanada on üks kõige vabam demokraatlik riik maail­ mas, kus antud vabadusi tuleb

Rahvastikuminister hakkab uurima väliseesti kogukondi Rahvastikuminister Riina Solman kuulutas välja hanke leidmaks Eesti väliskogukon­ dadele ja võimalikele tagasi­ pöördujatele suunatud uurin­ gule läbiviijat. Uuringu ette­ valmistamiseks ning läbivii­ miseks on ettenähtud periood käesoleva aasta septembrist kuni 2021. aasta novembrini. „Eesti jaoks on oluline iga eestlane, olenemata sellest, kas ta elab Eestis või võõrsil.

Selleks, et oma väliskogukondi paremini tunda ning aidata neil hoida sidet Eestiga, et nad saaksid meie elu paremaks kujundamisel aktiivselt kaasa ­ rääkida, peame neid tundma.

Väliseesti kogukondade mitme­ kesisus ja elujõulisus näitab, et väike aga samas tugev eesti keel ning kultuur on elujõu­ lised,“ nentis Solman.

Uuringu tulemusi rakenda­ takse sisendina erinevate tee­ nuste ja tegevuste väljatöötami­ sel ning täiendamisel. Seega on uuringu tulemused väärtuslikud mitmele ministeeriumile, sh Kultuuriministeerium, Välis­ ministeerium, Majandus- ja

austada ja mitte vägivaldselt ­kuritarvitada. Memoriaali ehitus aga jätkub ja see saab kommu­ nismiohvrite igavese mälestuse sümboliks.

Kom­muni­katsioo­niminis­tee­rium, Haridus- ja Teadusminis­tee­rium, Sotsiaal- ja Rahandusminis­ tee­ rium ning Maaeluministeerium.

Kuna uuring on seotud senisest laiema diasporaapoliitika kujun­ damisega Üleilmse Eesti prog­ rammi koostamisel, siis on tea­ dusrühmadel võimalus kujunda­ da ainulaadne metoodika. „Üleilmse Eesti programm on uus ja oluline protsess Eesti ühiskonna jaoks, sest esmakord­ selt pöördub riik laiapõhjalise koostöösooviga väliseesti kogu­ kondade poole,“ rõhutas Sol­ man. „Andmeid kogudes ja küsit­ ledes tuleb ulatuda võimalikult paljude välismaal elavate eest­ laste ja Eesti sõpradeni. Selleks jagatakse küsimustikke läbi kõi­ gi olemasolevate ja Üleilmse Eesti programmi raames koon­ datud siht- ja sidusrühmades ning nende võrgustikes,“ märkis Solman. „Kuna kõik inimesed, kes võõrsil elavad, ei ole ühenduses võrgustikega, siis pöördume kogu Eesti elanikkonna poole, palvega jagada küsimustiku linki oma eemal elavate lähe­ ­ dastele – poegadele, tütardele.

Eestis on ju väga palju peresid, kust on mindud välismaale tööle, õppima või abiellutud,“ lisas rahvastikuminister.

Pakkumise esitamiseks on aega kuni 3. augustini. Pakku­ mine tuleb esitada läbi Riigi­ hangete registry, täites kõik va­ jalikud tingimused.

(Järgneb lk. 3)

2

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

Nr. 27

Eesti majanduslanguseks prognoositakse tänavu 7,7 protsenti

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Süstemaatiline vägivald Topeltstandardid valitsevad meie maailma. Kui Minneapolise politsei põlvitab mehe kaelale, keda on arreteeritud, viies ta surmani, lahmatab maailm leeki, fotod ja videod kõikjal. Kui aga Hongkongis politseinik tarvitab sama haaret protesteerijat, mitte arreteeritut, paigal hoides, ei reageeri keegi. Hongkongis on Punahiina kaua jõhkralt mahasurunud demokraatilisi proteste, milles kodanikud nõuavad neile lubatuid õigusi. Kuid Lääs ei kõssa. Miks aastal 2020 kommunism saab nii tegutseda?

Hongkongi ajalugu on kirev. Paljud vihjavad Briti impeeriumi kolonisatsiooni ajastule, mis kestis poolteist sajandit. Kuni aastal 1997, lepingu järgselt, anti maailma tihedaima asutusega piirkondi (aastal 2011 25 700 inimest ruutkilomeetri kohta) Hiina valitseda, nime järgi autonoomse territooriumina, demokraatlike vali­ mistega. Kuid need on nagu N. Liidus, kandidaate ei saa esitada, vaid Peking esitab neid, tagades linnavalitsuses enamust.

Hongkong on tänaseni majanduslikult oluline, Aasia suurimaid sadamalinnu ning kaubandus- ja rahanduskeskusi. Kui aga toimus Briti rendilepingu tõttu valitsemissüsteemi muutus, tulid paljud kolooniast ära, eriti Kanadasse. Siiski, on kummaline fakt, et isegi pärast Kanada kodakondsuse saamist kolisid paljud tagasi, lootuses, et Vahtralehemaa pass neid kuidagi kaitseb. Neid olevat välisministeeriumi andmete järgi 23 aastat pärast koloonia üle andmist tervenisti 300 000. Ka Ühendatud Kuningriiki koliti toona. Sel nädalal kinnitas brittide välisminister Dominic Raab, et antakse kolmele miljonile hongkonglasele eripassid, neile, kes sinna jäid Pekingi valitseda. Seda, kuna Peking on sätesatnud Hongkongi uue turvaseaduse, mis lubab julmalt arreteerida demokraatiat nõudvaid.

Pretsedente selleks ju on. Mäletame, kuidas 1989. a Tia­nan­ meni väljakul arreteeriti tuhandeid, tapeti Punahiina sõjaväelaste poolt arvukalt inimesi, kes olles innustatud Nõukogude Liidus toi­ muvate reformituultest, lootsid sama. Kui üks hiigelrežiim varises, teine jäi püsima. Lihtne seletus on selles, et kommunism Hiinas tootis tänu inimõigusi eiravalt julmalt odavat kaupa, mida Lääs tahtis ja ostis. Teisisõnu vabaturg toetas Pekingit, kõige kiuste.

Tänu sotsiaalmeediale, sellele, et on kontakte ülemaailmselt, on hongkonglased kirjeldanud olukorda sõnadega, et seal on toimumas süstemaatiline vägivald. Sõna definitsioon peab seal paika – ning kui mujal tarvitatakse seda rassismi olemasolu väites, on Hongkongi politsei demonstreerijatele füüsiliselt kurja teinud.

Pisargaasiga, kummist kuulidega, isegi päris laskemoonaga tulistanud demokraatiat nõudvate pihta. Täpseid andmeid pole teadagi saada.

Kummaline, et ajastul, kus esitatakse tõsiseid nõudmisi, ei reageerita Aasias toimuvale. Milleks on ÜRO, diplomaatia olemas, on mõnelgi küsimuseks.

TÕNU NAELAPEA

Euroopa Komisjoni suvise majandusprognoosi kohaselt langeb Eesti majandus tänavu 7,7 protsenti, tuleval aastal võib tänavusega võrreldes oodata aga 6,2-protsendilist kasvu.

Talvel prognoosis Euroopa Komisjon veel Eesti tänavuseks majanduskasvuks 2,2 protsenti.

Koroonaviirusest tulenevalt langes Eesti SKP esimeses kvartalis kvartalivõrdluses 3,7 protsenti ja aastavõrdluses 0,8 protsenti.

Inflatsioon pöördus aprillis ja mais negatiivseks, peegeldades madalaid energiahindu ja mai­ kuist aktsiisilangetust. Majan­ duskriis on langetanud hindu peamistes toodete ja teenuste kategooriates. Koroonaviiruse aegsed piirangud pakkumisele ei tõstnud ka hindu. Tänavu kerkivad tarbijahinnad Eestis Komisjoni hinnangul 0,3 prot­ senti ning tuleval aastal 2 prot­ senti, tulenevalt energiahindade ja majanduse taastumisest.

Eesti tööturg on Komisjoni hinnangul pandeemiale kiiresti reageerinud. Juunis oli töötuse määr 8 protsenti, aasta varem oli see 4,7 protsenti. Töötust pehmendab jätkuvalt töötukassa palgahüvitiste meede.

Euroala sisemajanduse ko­ guprodukt (SKP) langeb prog­ noosi kohaselt tänavu 8,7 prot­ senti ning tuleval aastal kasvab see 6,1 protsenti. Euroopa Lii­ dule (EL) tervikuna prognoosib Komisjon tänavu 8,3-protsen­ dilist majanduslangust ning 2021. aastal 5,8-protsendilist kasvu.

Seega on tänavune majan­ duslangus märgatavalt suurem kui Komisjoni kevadprognoosis välja toodud 7,7-protsendiline langus euroalas ja 7,4-protsen­ diline langus EL-is.

Euroala tarbijahinnad ker­ kivad prognoosi kohaselt tänavu 0,3 protsenti ning tuleval aastal 1,1 protsenti. Euroopa Liidus on vastavad näitajad 0,6 ja 1,3 protsenti. (ERR/EE)

Eesti saadab Ukraina Halli passiga elanike toetamiseks riigile arv Eestis on 2400 püstolit langenud alla 70 000 Sel nädalal pani Kaitse­minis­ teerium Eestist Ukraina poole teele 2400 Makarovi püstolist koosneva saadetise eesmärgi­ ga toetada Ukraina iseseisva kaitsevõime tugevdamist.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul toetab Eesti Ukrainat järjekindlat ja vankumatult – ­ ­taastada tuleb riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus. „Venemaa jätkuv agressioon Krimmis ja Ida-Ukrainas on vastuvõetamatu ning omab laie­ mat mõju kogu Euroopa jul­ geolekule,“ ütles kaitseminister Luik. „Saadetisega toetame oma liitlast, kes on kuuendat aastat sõjas,“ lausus ta.

Luik märkis, et peale polii­ tilise toetuse ja arenguabi, on oluline pakkuda reaalset tuge Ukraina iseseisvale kaitse­ või­ mele. „Lisaks relvade anneta­ misele toetab Eesti Ukrainat eriväelaste väljaõppel ja sõja­ meditsiini alal ning jagab koge­ musi territoriaal- ja küberkaitse valdkondades,“ lausus ta.

Luik toonitas, et hoolimata keerulisest olukorrast riigis on Ukraina jätkanud oluliste refor­ mide elluviimist, mis on märki­ misväärne.

Kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel ütles, et Eesti kait­ sevägi sai relvad loovutada, sest mindi üle NATO standardiga kaliibritele. „Makarov on oma ehituselt kompaktne, töökindel ja lihtne kasutada ning lisab ukrainlaste relvastusele kindlasti olulise komponendi,“ lisas pearelvur Pärtel.

Relvad saadetakse Ukraina palvel ja nad võtab vastu sealne maavägi.

Transpordikulud ligi 7000 eurot kannab Eesti. (KMPT/EE)

Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis käesoleva aasta 1. juuli seisuga kokku 69 993 määratlemata kodakondsuse­ ga inimest, vahendas ERRi uudisteportaal.

Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 71 051 määratlemata kodakondsusega inimest (eelmise eelmise aasta samal ajal 76 148 inimest).

2010. aasta 1. juuli seisuga elas Eestis 99 173 ja 2015. aasta 1. juuli seisuga 88 763 ­ määratlemata kodakondsusega inimest.

Kümne aastaga on märkimis­ väärselt langenud ka määratle­ mata kodakondsusega noorte arv.

Kui aastal 2010 elas 1. juuli seisuga 1914 määratlemata ko­ dakondsusega inimest, kel oli vanust 15 eluaastat või vähem, siis 2020. aasta 1. juuli seisuga elas Eestis vaid 133 määratle­ mata kodakondsusega inimest, kel vanust 18 eluaastat või vähem. (ERR/EE)

Eestis elab üle saja riigi kodanikke Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis 1. juuli seisuga 1 133 372 Eesti kodanikku. Venemaa kodanikke elas Eestis 85 433, määratlemata kodakondsusega inimesi 69 993 ning Ukraina kodanikke 10 968. Soome kodanikke elas Eestis rahvasti­ kuregistri andmetel 7377. 2010. aasta 1. juuli seisuga elas Eestis 5087 ning 2015. aasta 1. juuli seisuga 6622 Ukraina kodanik­ ku. Seega on viimase kümne aasta jooksul Eestis elavate Ukraina kodanike arv kahekor­ distunud. Koos Eesti kodanike­ ga ja halli passi omanikega elab Eestis veel 149 riigi kodanikke.

(ERR/EE)

Martin Helme ja Mart Helme

Konservatiivse Rahvaerakonna juhiks sai Martin Helme Möödunud laupäeval toimu­ nud kongressil valis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) oma uueks esimeheks Martin Helme. Aseesimeesteks valiti Mart Helme, Siim Pohlak ja Henn Põlluaas.

EKRE senine esimees Mart Helme oli teatanud nädal varem, et loobub EKRE esi­ meheks kandideerimast.

Ainsana esimeheks kandi­ deerinud Martin Helme sai 382 häält. Aseesimeesteks valitud Mart Helme sai 332, Siim Pohlak 208 ja Henn Põlluaas 188 häält.

Samuti aseesimehe kohale kandideerinud europarlamendi saadik Jaak Madison sai 163 häält, riigikogu liige Kert Kingo sai 120 häält ning, Alar Laneman 47 häält ja Urmas Reitelmann 36 häält.

Martin Helme ütles pärast esimeheks valimist, et häälte­ saak ütleb talle seda, et erakon­ nakaaslased päriselt soovisidki teda toetada. ,,Siit saab minna ainult paremaks. Koos edasi,“ ütles Helme.

EKRE juhatusse valiti Merry Aart (194), Jaak Madison (194), Anti Poolamets (191), Jaak Valge (190), Helle-Moonika Helme (173), Kert Kingo (143), Tiit Kala (136), Rein Suurkask (129), Helle Kullerkupp (124), Mart Järvik (116), Ülle Rosin (113).

11-liikmelisse juhatusse kan­ dideeris 38 inimest.

Kongressil oli kohal 391 de­ legaati.

Eesti erakondade reitingud endised Hiljutise MTÜ Ühiskon­ na­ uuringute Instituudi ja uurin­ gufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatud küsitlu­ ses tulemustest selgub, et Eesti erakondade reitingud on suve jooksul püsinud suhteli­ selt muutumatutena.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,3%, Keskerakonda 24,5% ja Eesti Konservatiivset Rahvaera­konda (EKRE) 16,9% valimi­ sõigus­ likest kodanikest.

Sotsiaaldemokraatliku Era­ kon­ na toetus on 8,5%, Eesti 200 toetus 8,4% ning Isamaal 5,6%.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 47 protsenti ja oposit­ sioo­ nierakondi 39,8 protsenti vastajatest. (ERR/EE)

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

3

Imre Sooäärest sai äridiplomaat Mitmesse riigikogu koosseisu kuulunud ning Pädaste mõisa­ hotelli ja restorani omanik Imre Sooäär tegi kanna­ pöörde, tema uus töö on seo­ tud äridiplomaatiaga. ,,Elujõgi toob vahel põnevaid pöördeid ja avab uue lehe. Mul on mingi kummaline teema kla­ veritega põõsas. Aastaid tagasi avastasin väliskomisjoni töövi­ siidil Moskvas Kremli kongres­ side palees kulisside taha unustatud musta ESTONIA ­ klaveri, mis klahvidelt tolmu pühkisin ja hinge sisse puhusin.

Täna avastasin Islandi väljaku endise Karl Vaino EKP kontori ehk Valge maja fuajeest tuttuue valge Estonia klaveri, mille head annetajad on kinkinud Helsingi Eesti saatkonnale. Aga ma ei tulnud siia majja klaverit piinama,“ teatas Sooäär sot­ siaalmeedias juulikuu algu­ses.

Sooäär osales avalikul konkursil ja alustas tööd välis­ ministeeriumi uues äridiplomaa­

USA lahkub WHO-st, otsus jõustub aasta pärast USA on teavitanud ÜRO-d ametlikult oma lahkumisest Maailma Tervise­organisat­ sioonist (WHO), teatasid ame­ tiisikud teisipäeval. Ühendriigid informeerisid ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi, et WHO suurima panustaja lahkumine jõustub 6. juulil 2021, ütlesid välisminis­

Kaitseminister Luik kohtus Ämaris USA ning Prantsusmaa õhuväe kontingentidega Kaitseminister Jüri Luik tutvus Ämari lennubaasis ­ Ameeri­ka Ühendriikide mehi­ tamata lennuvahenditega (UAV) MQ-9 Reaper ja koh­ tus USA õhuväe meeskonna­ ga. Samuti kohtus minister Prantsusmaa õhuväe kontin­ gendiga, kes teostab Ämaris Balti õhuturvet.

Seire- ja luurelendude teosta­ miseks baseeruvad juuli lõpuni Ämaris USA kaugjuhitavad MQ-9 Reaper lennuvahendid, mis tavapäraselt paiknevad Poolas. See on osa tihedast

tia büroos. Ametivande andis värske diplomaat Sooäär e-riig­ ile kohaselt digitaalselt. ,,Üheks minu töövaldkonnaks saab ole­ ma muu ekspordi hulgas ka Eesti loomemajanduse ekspor­ dile kaasa aitamine. Loome­ majandus on maailmas järjest olulisemal kohal ekspordi-­ impordi bilansis. Eestis luuakse Foto: Nicholas Jones palju imelist muusikat, kujuta­ vat kunsti, disaini jne aga selle viimisega maailmaturule võik­ sime palju aktiivsemalt tegele­ da. Digimaailm pakub selleks Vene võimud ka järjest uusi võimalusi, mis vahistasid tuleks konverteerida reaalseks tuluks nii Eesti riigile, kui loo­ Roskosmose juhi jatele,“ rääkis Sooäär. nõuniku Lisaks Eesti ekspordile kaasa aitamisele välisturgudel ning Eesti loomemajanduse ja digi­riigi kuvandi laiendamisele aitab Sooäär diplomaadina ­ ­kujundada Eesti välismajandus­ poliitikat ning korraldada äri­ valdkonna kõrgetasemelisi vi­ siite ja tippkohtumisi. (D/EE)

teeriumi pressiesindaja ja veel üks ametiisik.

USA president Donald Trump teatas otsusest mais, peatades esialgu organisatsiooni rahasta­ mise. Riigipea süüdistas organi­ satsiooni puudulikes sammudes viiruse leviku tõkestamisel ning soosivas suhtumises Hiinasse, kus viirus esimest korda eel­ mise aasta lõpus tuvastati. Ühendriigid on olnud WHO suurim rahastaja, toetades or­ ganisatsiooni eelmisel aastal 400 miljoni dollariga. (ERR/EE)

USA ja Eesti kahepoolsest sõja­ lisest koostööst, mis toetab NATO heidutushoiakut meie piirkonnas.

Kohtudes Prantsuse lennu­ väelastega tõdes kaitseminister Luik: „Ööpäevaringselt 365 päeva aastas pidevas valmis­­o­ lekus hävitajad annavad selge sõnumi, et julgeolekuruum, mida liitlasväed Eestis kaitse­ vad, on ühine.“ Meie piirkonnas on õhuturbel palju tööd, lisas minister, näiteks on sel aastal tehtud Ämarist 22 tuvastuslen­ du.

NATO Balti õhuturbes osa­ levad riigid roteeruvad iga nelja kuu tagant. Prantslased tagavad Ämaris õhuturvet hävituslen­ nukitega Mirage 2000-5 alates maist ning annavad septembris oma ülesanded edasi Saksamaa õhuväele. (KMPT/EE)

Sel nädalal pidasid Vene võimud Moskvas kinni Vene kosmoseagentuuri Roskosmos juhi Dmitri Rogozini nõuniku, endise ajakirjaniku Ivan Saf­ ronovi, kellele esitati süüdis­ tus riigireetmises.

Venemaa Föderaalse Julge­ olekuteenistuse (FSB) teatel süüdistatakse riikliku kosmose­ agentuuri peadirektori nõunikku Ivan Safronovit koostöös Tšehhi luurega.

Süüdistajate väitel värvati Safronov 2012. a ning 2017. a sai ta tšehhidelt infopäringu, mille ta täitis, edastades inter­ neti abil salajast infot Venemaa sõjalisest koostööst Lähis-Ida ja Aafrika riikidega ehk relvatar­ netest sinna, ütles Safronovi advokaat Ivan Pavlov inimõi­ ­ gusrühmitusest ,,Team 29“.

Vene võimude väitel tegutses Tšehhi luure USA juhtnööride alusel, vahendas veebiväljaanne Meduza.io.

Tšehhi välisministeerium keeldus Venemaa väiteid kom­ menteerimast. (ERR/EE)

Kanye West teatas, et kandideerib USA presidendiks Möödunud nädalavahetusel teatas räppar ja muusikapro­ dutsent Kanye West, et kan­ dideerib Donald Trumpi vastu USA presidendiks. ,,Me peame täitma Ameerika lubaduse, usaldades jumalat, ühendades oma nägemuse ja ehitades üles tuleviku. Ma kan­ dideerin Ühendriikide presiden­ diks! #2020VISION,“ kuulutas miljardärist muusik iseseisvus­ päeval Twitteris.

Ehkki Westi ei nähta tõsise vastasena Trumpile ega demok­ raatliku partei kandidaadile Joe Bidenile, märgib Soome ring­ hääling Yle, et üllatusi on ka varem juhtunud.

Rahvastikuminister…

(Algus lk. 1)

Foto: kaitseministeerium

Uuringut rahastab Eesti Tea­ dusagentuur RITA 2 programmi raames ja omaosalust aitab part­ nerina katta Kultuuriminis­ tee­ rium. Uuringu eeldatav maksu­ mus on 50 000 €.

Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse ­ edendamise, rahvastikutoimin­

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Alates eelmise nädala reedest lubati Atlandi-äärsetes pro­ vintsides elavatel kanadalastel ületada oma provintsi piire isiklikel põhjustel – loodi nn.

Atlantic Bubble (Atlandi mull), kus lubatud reisida nelja provintsi vahel. Seega saavad näiteks New Bruns­ wicki, Prince Edward Islandi (PEI) ning Newfoundlandi ja Labradori elanikud reisida Nova Scotiasse, näidates oma elukohta tõendavat dokumen­ ti, ning ei pea tegema läbi 14-päevast karantiini.

Nova Scotia peaminister Stephen McNeil märkis, et ärid ja kogukonnad ootavad väga Atlandi-äärsest Kanadast kü­ lastajaid – seda hetke on ooda­ tud väga, kus saab taas turvali­ selt oma naabreid vastu võtta, järgides rahvatervise reegleid.

Mujalt kui Atlandi-äärsetest provintsidest saabujad peavad siiski läbi tegema kahenädalase karantiini. Kõigis nimetatud neljast provintsist on aga omad sissesõidureeglid, mis tuleb enne reisimist kindlaks teha.

Inimesed said taas näha oma lähiprovintsides elavaid läheda­ si, ka rõõmustasid suurenenud külastajaskonna üle Atlandiäärse Kanada paljud poed ja restoranid. Oli ka neid, kes muretsesid koroonaviiruse või­ maliku enama levimise pärast.

Prince Edward Islandile viivat Confederation Bridge’i ületas nädalavahetusel enam kui 5000 sõidukit.

PEI-l polnud kahe kuu jook­ sul registreeritud ühtegi uut COVID-19 haigusjuhtumit (kok­ ku oli neid üldse olnud 27),

kuid nädalavahetusel registree­ riti taas viis. Siiski ei seostata neid uusi haigusjuhuseid hoo­ ajaliste elanike saabumise või nn. Atlandi mulliga ja järgneva­ tel päevadel uusi juhuseid enam ei olnud.

Ontario provintsis on juba nädalaid uute haigusjuhtude arv näidanud langustrendi, kuigi on olnud kõikumisi. Esmaspäeval registreeriti 154 uut juhust ja mitte ühtegi surma – esimest korda alates märtsikuu lõpust.

Teisipäeval oli surmajuhtumeid kaks ja uusi haigusjuhuseid 112, kolmapäeval olid vastavad arvud 118 ja 9. Stabiilselt väheneb ka haiglaravil olevate COVID-19 patsientide arv.

Torontos asuv Humber River Hospital tähistas reedel suurt võitu – nimelt polnud nende intensiivravi osakonnas ühtegi ­ COVID-19 patsienti.

Teisipäeval astusid majan­ duse taasavamise teise järku ka Windsor-Essexi regioonis asu­ vad Leamingtoni ja Kingsville’i piirkonnad, viimasena pro­ vintsis, kus oli haiguspuhang ajutiste farmitööliste seas, ent see on nüüd kontrolli all.

Torontos ja Ottawas sai maskide kandmine avalikes sise­ruumides kohustuslikuks ala­ tes teisipäevast. Terves pro­ vintsis see kohustuslik ei ole, kuid erinevad munitsipaalük­ sused töötavad välja oma vasta­ vaid reegleid.

Kanadas oli 8. juuliks COVID-19 haigusjuhuseid re­ gisteeritud kokku 106.434.

gute koordineerimise, uussis­ serändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri

eesmärgiks on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rah­ vastikuminister alates 29.04.2019

(SiMPT)

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

gijat, kellest valib turniiriks 16.

Huvitav uudis tuli tänavakorv­ pallist – nii Eesti 3 x 3 nais- kui meeskond kutsuti Euroopa meist­ rivõistluste 12 finalisti sekka!

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Koroonaviirus mängis MM-ralli Eestisse Võib julgelt väita, et mitte üksnes spordirahvas, vaid kogu Eesti on põnevusega 4.-6. sep­ tembril Tartus ja Lõuna-Eesti käänulistel kruusateedel peetava autoralli maailmameistrivõist­ luste etapi ootel. Lõppes ju eelmine ralliaasta Ott Tänaku ja ta kaardilugeja Martin Järveoja triumfiga ja nüüd saavad maail­ mameistrid oma teada-tuntud rallihullude poolehoidjate ees lausa kodus kuulsate rivaalidega arveid klaarida.

See, et ralli MM-etapp, millest küll vaikselt unistati, aga seni kui ebareaalsest kõva häälega ei räägitud, nüüd äkki Eestisse potsatas, on põhjus­ ta­ tud ühest küljest Covid-19 pan­

Ultrasportlane Rait Ratasepp.

Foto: Rait Ratasepa FB lehelt

deemiast, teisest küljest Eesti kui tugevate sõitjate, hea orga­ niseerimiskogemuse ja distsi­ p­ lineeritud publiku maa mainest.

Autoralli MM oli kavandatud ligi paarikümne etapiga, aga pidada suudeti neist enne pan­ ­ deemiat vaid kolm (Monte Carlo, Rootsi ja Mehhiko).

Ohutusmeetmed lihvisid eda­ sistki sarja järjest õhemaks ja selleks, et MM ikka jätkuks, hakati alternatiivvariante otsi­ ma. Neljale asendusrallile konkureeris kümmekond riiki ja korraldajat ja üheks nii-öelda sogasest veest kuldkala välja­ tõmbajaks osutus Eesti.

Seni populaarse Rally Esto­ nia korraldajad eesotsas kuna­ gise ralliässa Urmo Aavaga ja Eesti Autospordiliit matsid hil­ juti raha pärast peetud sõjakirve maha, Eesti riigi valitsus toetab MM-rallit vähemalt 2,5 miljoni euroga, innukalt lööb kaasa Tartu linn. Eesti Rahva Muu­ seum, mille ette rallipark luuakse, loodab, et rallikülalised ka muuseumi külastavad ja meie rahva ajaloost targemana lahkuvad.

Suur töö MM-ralli õnnes­ tumise (ja taas Eestisse tule­ mise) nimel käib, näiteks on vaja senistele Rally Estonia läbiproovitud kiiruskatsetele ligi sada lisakilomeetrit leida. Taga­ da sõitjate ja publiku turva­lisus, logistika jne. Valmistuvad ka praegu MM-tabeli viiendal real seisvad Tänak ja Järveoja, kel­ lele tuttavad koduteed lisakii­

Raimo Kivistikku mälestades Sirje Vihma-Normet Rapla kirikumuusika 28. festi­ vali avakontsert 2. juulil oli pühendatud festivali algataja Raimo Kivistiku mälestusele.

Kõlas Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi looming, dirigeeris Risto Joost. Kivistiku külva­ tud seemnest on sirgunud vägev muusikapuu: selle aasta avakontsert transleeriti heli­ pildi vahendusel ka Kana­ dasse, USA-sse, Saksamaale, Soome ja isegi Austraaliasse.

Rapla kirikumuusika festival sai alguse 1993. aastal. Am­mu­i­ gatsetud eesti krooni saabudes oli majanduslik olukord Eestis

väga raske, eriti muusikute ­jaoks. Raimo Kivis­tik oli tollal meie muusikamaastikul harul­ dane nähtus – lääneliku kontser­ dimänedžeri mõtte- ja tegutse­ mislaadiga härrasmees. Ta oli meil esimene mitteriiklik, ai­ nuisikuline kontserdiagentuur, kes leidis eesti muusikutele esinemisvõimalusi rikastes Eu­ ­ roopa riikides, kus muusikutele maksti esinemiste eest väärikat tasu. Sel ajal pandi alus ka Rapla kirikumuusika festivalile.

Rapla festivali 10. a juube­ liks 2002. aastal andis kohaliku ajalehe „Nädaline“ toimetus välja eriväljaande, mis Kivistiku idee kohaselt läks ka kultuuri­

Raimo Kivistik koos Raplamaa kõrgeima autasuga „Rapla Redel“.

(internetist)

Nr. 27

Ultramees ei väsi üllatamast

Juuli alguses kirjutati alla ralli maailmameistrivõistluste (WRC) etapi toimumisele Eestis käesoleva aasta septembri alguses. Foto: Silver Kütt, Tarmo Hõbe (mõlemad Rally Estonia); Oliver Ciesla (WRC promotsioonifirma tegevjuht), Jüri Ratas (Eesti Vabariigi peaminister).

Foto: Rally Estonia FB lehelt

ruse peaksid andma. Kontrolliks osaletud Viru Rallil neile kodu­ maistest rivaalidest muidugi vastaseid polnud.

Pallimängijad harjutavad igasuguste piiranguteta Eesti jalgpallimeistrivõist­ lused käivad täie auruga, juba on ka publik tribüünidele luba­ tud. Tõsi küll, palutakse seal mitte troppis olla. Koroonast tundub kõige edukamalt välju­ mas Tallinna Flora, kelle käes on kõik kolm Eesti vutikarikat.

Endiselt on Eesti liiga mängud ühe Balkani suure telekompanii ekraanidel, sest seal pole viiru­ sejärgne jalgpallielu veel päris avanenud. Alanud on ka Eesti rannajalgpalli meistrivõistlused, mida konkurentsi huvides pee­ takse koos lätlastega. Kui kau­ gemale vaadata, siis väike märk pandi maha Itaalias, kus esma­ kordselt oli sealses kõrgliigas

lehe „Sirp“ vahele ja levis nii­ moodi üle Eestimaa. Selles trükises meenutas tollane Rapla maavanem Kalle Talviste: „Al­ guses oli põnev. Raimo Kivistik tuli uksest sisse ja ütles, et teeme festivali! Tollal sai ju igast uuest ideest kinni haara­ ­ tud. Siis ei osanud küll aimata, et see saab üle-eestiliseks festi­ valiks.“ Samas väljaandes meenutas Rapla kiriku õpetaja Mihkel Kukk, kuidas nad koos Kalle Talviste, Mikk Sarve ja Raimo Kivistikuga juba konkreetseid plaane tegid. „Algul ei julgenud me seda üritust festivaliks nimetadagi – see tundus tollal natuke liiga pretensioonikas,“ rääkis ta.

Esimese festivali avakontsert toimus Rapla kirikus 1993. aasta juunikuus. Peateoseks oli Urmas Sisaski „Eesti missa“ Kaarli kiriku kammerkoori esi­ tuses. Dirigeeris Ene Üleoja, orelil saatis Piret Aidulo. Järg­ misel aastal dirigeeris Ene Üleoja Sisaski suurteost juba üldlaulpeol. Rapla ajalehe „Nädaline“ peatoimetaja Tõnis Tõnisson meenutas: “Rapla kiri­ kust alguse saanud rahvusvahe­ lisele kirikumuusika festivalile julgesid esimesel aastal pikka iga soovida vist küll väga vähe­ sed. Rahagi ju polnud. Ja selle puhul, mis oli, peeti iga sendi üle kiivat arvestust. Ometi lei­ dus neid, kes tõsises ettevõtluse rajamise tuhinas olid valmis

korraga platsil kaks eestlast, Cagliari eest Ragnar Klavan ja SPAL särgis Georgi Tunjov.

Eesti meeste võrkpallikoon­ dis on mitu nädalat koos harju­ tanud. Sügisel on Eesti üks nel­ jast Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri võõrustavast rii­ gist, korraldajatena on osavõtt tagatud ja rahulik vormi lihvida.

Naiskondki, kel ees EM-valik­ mängud, on suviseid treening­ laagreid pidanud. Kuna koroo­ naviiruse järelkajad ja oht veel püsivad, palju piire on kinni ja lennukid ei lenda, saavad ka välisklubides leiba teenivad ­ pallurid rahvuskoondise juures ­ olla.

Korvpalli rahvusmeeskonna kandidaadid valmistuvad juuli lõpus Tallinnas peetavaks Balti keti turniiriks, kus kohtutakse Läti ja Leeduga. Soomlasest ­peatreener Jukka Toijala kutsus viimasesse laagrisse 23 män­

toetama midagi niisugust, mille järele esialgu puudustki ei osa­ tud tunda.“ Rapla ajaleht „Nädaline“ (praeguse nimega „Raplamaa Sõnumid“ on olnud algusest peale festivali toetaja, pakkudes tasuta eelreklaami ja kirjutades sisukaid järelarvustusi. Esi­ me­ sest festivalist peale on publi­ kuni toodud klassikalise muu­ sika suurvorme – Bachi Jo­ hannese passioonist Pärdi Ber­ liini missani. Raimo Kivistiku enda sõnul oli tema jaoks üheks festivalide tipphetkeks see, kui 22. juulil 2005. aastal kõlas Tõnu Kaljuste käe all esi­ ettekandes Rapla muusiku Enn Võrgu oratoorium „Valvake!“.

Põlu alla sattunud helilooja suurteose ettekandmine olnuks nõukogude ajal võimatu. Prae­ gugi on Raplal oma helilooja – Pärt Uusberg –, kes on võr­ sunud oma ema Urve Uusbergi Riinimanda kooridest ja kes on järgmisel aastal toimuva noorte laulupeo kunstiline juht ja üks peadirigente.

Raimo Kivistiku organiseeri­ mistalent ilmnes juba 1976. aas­ tal, mil ta tegi Viljandi rockifes­ tivali, mis oli esimene sedalaadi rocki-pääsuke terves nõukogude impeeriumis. Festivali kohal lehvis vabameelne vaim, mis ­ päädis mitmele rokkarile esi­ nemiskeeluga. Moskvast keelati muidugi järgmise festivali tegemine kohe ära. Kivistikule aga määrati kõiksugu „parteilisi

Sügisel läbis Eesti ultrasport­ lane Rait Ratasepp lõunamere saarel Fuerteventural 40-kordse ultratriatloni (40 päeva järjest iga päev 3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,195 km jooksu), millega püstitas sel hullumeelsusena tunduval alal maailma tipptulemuse. Nüüd on Ratasepp, kes vist väljakutsete ja enesepiitsutamiseta elada ei suuda, endale tänavuseks uued eesmärgid seadnud.

Kõigepealt üritab ta joosta alates 13. juulist 20 maratoni ja iga päev ajaga alla kolme tunni.

Võrdluseks, mullu suutis korra alla kolme tunni joosta 119 eestlast, Rait tahab seda teha 20 päeva jutti. Jooks toimub Eesti mitmes linnas ja külas, võima­ lik on ka mõne fänni kaasa jooksmine.

Oktoobris läheb Ratasepp jahtima järjekordset maailmare­ kordit. Prantsusmaal Colgari linnas peetakse viiekordne kat­ kematu ultratriatlon. Kõigepealt ujutakse 19 km, siis sõidetakse jalgrattaga 900 km ja lõpuks joostakse 211 kilomeetrit. Üli­ inimlik, eks? Aga Ratasepp loodab, et suudab selle katsu­ muse läbida 70 tunniga, mis tähendaks uut rekordit. Ärge seda kodus järele tehke, on juu­ tuubides riskantsete klippide juures ikka kirjake…

ENN HALLIK

Eelmisel aastal suurenes noorte väljaränne Eestist Statistikaameti andmetel rän­ das eelmisel aastal Eestist välja pea 1,4 korda rohkem rohkem noori kui aasta varem, noorte sisseränne riiki on püsinud samal tasemel.

Statistikaameti andmetel rän­ das Eestist 2019. a välja 3675 noort, mida on ligikaudu 1,4 korda rohkem kui aasta varem.

Rändesaldo oli möödunud aas­ tal positiivne.

2018. aastal rändas Eestisse 4117 ja 2019. aastal 4283 noort.

Riigisiseses rändes oli rände­ saldo positiivne vaid Harju- ja Tartumaal, seega rändab teistest maakondadest noori kahe suuri­ ma keskuse poole. Seevastu Tartu linna rändesaldo oli negatiivne.

Kõige suurem noorte osakaal on Tartumaal, kus 23,1 protsenti rahvastikust on vanuses 7–26 eluaastat. Kõige vähem noori (17,4 protsenti rahvastikust) on Ida-Virumaal. (ERR/EE)

karistusi“ ja vallandati töölt.

Vabas Eestis on Kivistiku tööd kõrgelt hinnatud. EV presidendi poolt on talle omistatud Valgetähe teenetemärgi medal ja Raplamaalt on ta saanud maakonna tippauhinna „Rapla Redel.“

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Elu mõistest koroonakriisi taustal Ülemaailmsest koroonakriisist tekkinud eriolukord on põh­ justanud küllaltki rangeid piiranguid ühiskondlikus suht­lemises ja sulgenud hulga tegusaid inimesi sunderalda­ tusse. Nii üksindus kui ka üksildus – hingeline üksiolu – mõjutavad inimese psüühikat nagu droogid: väike annus kosutab, tugevam annus ma­ ­ sendab, liigne annus hävitab.

Piirangud olevat kehtestatud inimkonna tervishoiu huvides.

Püüdes ennetada nakkust müs­ tilisse viirusesse, millele siiani pole ravi leitud, päästetakse ­väidetavalt elusid. See näilisest õilis teguviis kutsub vaatlema selle pahupoolt ja juurdlema definitsioonide üle.

Inimese elu ollakse harjunud mõõtma aastate arvuga, mis jäävad ta sünni ja surma vahele.

Ometi ei ole see elu, vaid pel­ galt eksistents. Inimese elu lõpeb siis, kui teda enam ei mäletata.

Meie sünnime siia ilma sõltu­ mata meie endi tahtest. Elu on kaunis kingitus, millega kaasne­ vad kohustused. Elutee ots an­ takse meile kätte, käima peame aga ise. Iga samm sellel teel, mis ei jäta jälgi, kustutab osa

Kanada päevikust

meile kingitud elust. Mida tuge­ vamad jäljed keegi meist suu­ dab oma eluteele jätta, seda pikem on tema tegelik eluiga.

Pidagem ka meeles, et keda­ gi meist ei saadetud siia ilma elama üksi. Eksistents on meie endi jaoks; elu on see, mida elame teistele. Elu kvaliteeti ei määra see, mida oleme osanud endale kahmata, vaid mida oleme suutnud endast ära anda.

Nooruses tormame oma eluteele suure hoo ja energiaga. Vahel juhtub, et kihutame aina edasi, kuni seisame surmaga silmitsi ja taipame kohkunult, et oleme unustanud elada.

Psühholoogid ütlevad, et kaks tugevaimat motivatsiooni te­gut­ semiseks on hirm ja lootus.

Kuid hirm võib mõjuda ka hal­ vavalt ja sisendada lootusetust.

Antud olukorras on põhjust seda karta. Külvatav hirm on sama nakkav kui viirus ja kor­ dades ohtlikum. Inimese elu alalhoiutung on tugev. Me tahame iga hinna eest säilitada oma eksistentsi, mida oleme harjunud eluks nimetama. See­ pärast lepime praeguste piiran­ gutega taipamata, et pikendame oma eksistentsi elukvaliteedi

on nüüd see suhe 1-99 vastu.

Heaoluriikides ehk küll mitte, aga kahtlemata kolmandas maa­ ilmas, kus korrumpeerunud rii­ gijuhid võtavad Läänelt rahalist toetust ja elavad kui kuninga Itaalia majandusteadlane kassid, pööbel aga vaevleb vae­ Vilfredo Pareto on ajalukku suses. läinud kahe teooria tõttu.

Pareto reeglit on möödunud Esimest tuntakse kui tema sajandist peale seotud paljude tasakaaluteooriat või Pareto olukordade seletamisega. Mõni optimumi. See on seisund, mis on juba sellest teadlik olnud eksisteerib rahasüsteemis ja kaua. Vaadke vaid internetist selle eesmärgiks on tagada nii järele, üllatab ehk teisigi, kui indiviidile kui grupile hüviste populaarseks on sellesse usku­ kasulikkust. On vastand piir­ mine kujunenud. Et pea igas kasulikkuse teooriale, mida olukorras on kas vastutav või on rakendatud mitmeski hea­ kasu saav üks viiest inimesest, oluriigis, eriti viimasel sajan­ teise nelja kahjuks. Paraku vist dil. Selles reastab inimene ise, ka tervishoius, eriti pandeemia mitte grupp (valitsus, rikku­ käigus. rid) kulutusi kasulikkuse järgi Nii lausus hiljuti dr Isaac – mis enam kasu toob, on eelistatud. Nii otsustatakse Bogoch, keda Toronto televaata­ ­ investeeringuid, kinnisva­ra­ jad näevad pea igal õhtul oste, muud. Kuid tavaliselt ekraanil uudistesaadetes, vaata­ toob ka seegi peamiselt va­ ­ mata jaamale, kas nõu andmas hendajatele – maaklerid, pan­ või arvamusi, soovitusi esita­ kurid – kasu, nagu iga ini­ mas. Väga intelligentne ja süm­ mene, kes märkab, kui vähe paatne inimene. Bogoch on ta pangas hoitud rahad Toronto General haigla nakkus­ tänaäeval protsente teenivad, haiguste spetsialist, eriti troo­ piliste selliste, ka Toronto saab kinnitada.

Pareto on aga kuulsam nö Ülikooli professor samal alal.

20-80 reegli kirjeldamise tõttu. Tänaseni pole televaataja tema Oma uurimustes avastas 1893- arvamustega leidnud põhjust 1900 Lausanne’i ülikoolis vaielda. Esitab rahulikult, ilma tegut­ sev professor, et Itaalias agiteerimiseta fakte, mis põhi­ teenib 20 protsenti rahvastikust nevad tervele (ja üliharitud) 80% sissetulekust. Tänapäeval mõistusele. on suhe veelgi hullem, kui Bogoch on allakirjutanu tea­ uskuda eesti päritolu Vancou­ da esimene, kes sidus Pareto veris elava Kalle Lasna ja ta 20-80 reegli COVID-19 levi­ Adbusters liikumist. Globaal­ kuga. Et 20% nakatunuist on sete võrdõiguste nõudjatena ülejäänud 80% haigestumise loodi Occupy Wall Street pro­ taga. Seda seisukohta toetab ka testiaktsioon, mis 2011. aastal respekteeritud ja usaldatav ma­ tegutses jõudsalt Põhja-Ameeri­ jandusajakiri Forbes. Nende ka suurlinnades, kaasa arvatud võrgulehelt saab lugeda sama Torontos. Lasna ja teiste väitel seisukohta, kus küsitakse, miks

Pareto pole paratamatus

hinnaga. Pikemas perspektiivis ehk isegi elu hinnaga. Inimelu hävimine on traagika. Inim­ su­ hete hävimine on aga võrra­tult suurem traagika. Eriti see­ tõttu, et pahatihti seda traagikat ei märgata.

Heites pilgu kirja pandud ri­ dadele taban end jutlustamast.

Ega sellega midagi katki ole.

Pühakojad olid ju mõnda aega suletud ja nüüdnegi avatus on puudulik. Jutlustaja – olgu ta vaimulik või mitte – ülesandeks on külvata hirmu asemel loo­ tust. Püüan seda teha ühe tõhu­ saima tervendava vahendi abil, mis mind ennast on kriitilises hingeseisundis vee peal hoidnud.

Noorukina veetsin ligemale aasta aega sõjavangina esmalt Uklei interneeritute laagris ja pärast Zedelgemis traataia taga otseses vangistuses. Me ei pi­ danud küll taluma ebainimlikku kohtlemist, kuid külm, nälg ja teadmatus muserdasid noori hingi üsna korralikult ja murd­ sid nii mõnegi. Enamiku päästis elujulgust sisendav huumor. Ei ütleks, et lausa võllahuumor, pi­ gem vast võllaroahuumor või sänikaela sündroom, milleks ma meieealiste hoiaku ühes kuna­ gises trükises olen ristinud. See ravim on odav ja kõigile kätte­

saadav, tuleb ainult hoolikalt õiget marki valida. Huumor võib olla ka mürgine, tige ja salvav. Sellest soovitan hoiduda.

Nii, kuulutagem siis jutlus lõppenuks. Aamen on öeldud, lõpukoraal lauldud, ajagem liht­ salt mõne sõna head sõbrajuttu.

Nii talitavad ka kutselised hingekarjased. Tahaksin teiega jagada mõningaid mõtteid enda koostööst Eesti Kirjandusmuu­ seumi ja selle alajaotuse Eesti Rahvaluule Arhiiviga. Olen nende palvel aeg-ajalt saatnud neile mitmesugust materjali võistlustööde või muude kirju­ tiste näol teatud teemadel. See koostöö on kujunenud meeldi­ vaks ja rahuldanud mõlemaid pooli. Äsja lõppes Eesti Rahvaluule Arhiivi küsitlus koroonakriisi teemal. Selle lõpptulemustest kuuleme ehk kunagi hiljem, veidi ennetavat informatsiooni sain aga interneti vahendusel aegsamini läkitatud töödest, mis peegeldavad eesti rahva huu­ morimeelt. Keegi kinnitab, et praegune viirus on tõepoolest unikaalne: teadaolevalt ainus produkt, mis Hiinas valminud ja itaallaste poolt kopeeritud. Kõige muuga on vastupidi. Saaremaal jälle juhtus selline hull lugu, et

valitsused võtavad sellega ar­ vestades kummalisi samme.

Oleks näiteks kohe vanadeko­ dudes rakendatud ennetavaid meetmeid (nii nagu Briti Kolumbia tervishoiuülem dr Bonnie Henry tegi, tulemusega, et seal pidurdus viiruselevik), siis ei oleks ehk pandeemia l iikunud sellise kiirusega. ­ Vahemärkusena, Henry on kir­ jutanud huvitava pealkirjaga raamatu „Soap and Water & Common Sense: The Definitive Guide to Viruses, Bacteria, Parasites, and Disease“. Lühi­ tõlge: Seep, vesi ja selge mõis­ tus. Kes tänapäeval käsi tihti ei pese ja käitub impulsiivselt, ­isekalt, on lihtsalt rumal. Kuna Bogochi ja Forbesi järgi on ta suure tõenäolisuse järgi viiruse levikus süüdi.

maksab, kindlaks teeb? Politsei küll mitte.

Pareto reegli kinnituse leidis päevikupidaja möödunud näda­ lal vajadusel TTC, metrooron­ giga liikudes. Ütleks, et märksa enamgi kui 20% kaasasõitjatest, olid palja sihverplaadiga. Ena­ mus neist mehed, vanuses 2050 või nii. Kuid naisterahvaid oli samuti. Enesel oli küll mask, aga see on, nagu Bogoch ütleb, mitte enese, vaid teiste kaitseks.

Kui käsi ei pese, eemale ei hoia, siis maskist suurt kasu ei ole. Kas pole tobe olukord.

Olgu isiklik arvamus maski kandmisest missugune, teistega peaks ju arvestama. Jah, praegu on tõesti vastik leitsakuga maski kanda, prillid kattuvad auruga, tahtmine oleks selleta olla. Kuid paluks mõistust, isegi kui käsu­ ga ei nõustu. Autos on turva­ vöö, punase tulega liiklusfoori taga peatame, enese huvides, teiste, kes oma või muus autos­ ki. Miks siis mitte teha midagi nii lihtsat kui maski kandmine?

USAs on olukord täiesti käest ära. Mis isiklikud vaba­ dused on ometi ohus? Pareto reegel teeb muidu positiivsest inimesest pessimisti.

Kokkuvõttes, tagantjärgi tarkusest võib olla kasu ainult siis, kui sellest õpime. Teine laine, viirusesse nakatumine toimub Bogochi ja teiste hin­ ­ nangul kahtlemata. Kui võim­ salt, kui mitu süütut inimelu kaotatakse, kuna isekalt käitu­ takse, on muidugi ennustamata.

Elame pandeemia inimsoona üle, seda saab ajaloo põhjal kinnitada. Kui aga ellujäänud ­ on peamiselt Pareto majandus­ lik 20% – mida võib näiteks Eestis minevikus toimunud kat­

Forbes toob ka ette teisigi praktilisi näiteid, mida Bogoch on juba kuid ütelnud. Üheks pähkliks on olnud küsimus, kas maskikandmist peaks sundus­ likuks tegema. Nüüd tuleb Torontos juba ühistranspordiva­ hendites neid ette siduda, sellest nädalast alates tuleb kõikides avalikes sisekohtades (ettevõt­ ted, ärikeskused, jne) samuti olla maskeeritud. Bogoch on kaua kinnitanud, et kui värskes õhus olles hoitakse teistest ee­ male, siis maski pole tarvis. Kui aga on vältimatu teiste ligiduses olek, siis on maski kandmine vaid mõistlik, käte pesemine nii pea kui võimalik sealt väljudes.

Mida aga Toronto linnavalit­ sus ei taga, on kuidas kindlaks teha sellist linnamäärust. Prae­ guses olukorras vastutab poepi­ daja, ettevõtte omanik või juht.

Hea küll, ukse peal võib sisene­ mist keelata. Kes aga valvab,

ühe ettevaatamatu võrkpalli­ matši tõttu lõunamaalastega pandi saar lukku ja kehtestati karm kahe meetri distantsi ree­ gel. Hiidlased, kes kuidagi ei taha saarlastest kehvemad olla, panid oma saarel kohe sama reegli paika. Et aga nende saar on hõredamalt asustatud, olid nad sunnitud endid reegli täit­ miseks koomale tõmbama.

Mulgimaal seevastu viirus üldse ei levine. Mida mulk kord on enda valdusse saanud, seda tema juba vabatahtlikult teistega jagama ei hakka.

Heast naljast on abi, kuid see siiski ei vähenda olukorra tõsi­ dust. Et olen oma põhiolemuselt seaduskuulelik inimene, ei õhu­ ta ma kedagi seatud piiranguid eirama. Teatud mässumeelsust hinges maha suruda ma aga siiski ei suuda. Kutsun kõiki, ­ eriti endataolisi vanureid, kaasa mässama ja külvataval hirmul mitte laskma oma hinges maad võtta. Ligimesele head nalja või lihtsalt sõbralikku sõna läkitada saab ka kahe meetri kauguselt.

Ehk siis kirja või telefoni teel.

Enneaegse surma vastu on ole­ mas vaid üks abinõu: andkem oma elule õige väärtus. Selle vastu on laastavaimgi viirus võimetu.

EERIK PURJE

S P ORT

Vormelihooaja esimese sõidu võitis Valtteri Bottas Juuli esimesel nädalavahetusel peeti mitu kuud hilinenult Vormel 1 hooaja esimene GP etapp. See toimus Austrias Red Bulli ringrajal, võitis soomlane Valtteri Bottas (Mercedes), kes oli kiireim ka kvalifikatsioonis.

Sõidu esimene pool oli suhteliselt sündmustevaene, kuid teine pool tõi mitmeid kat­ kestajaid (kokku üheksa) ning mitmel korral rajale tulnud turvaauto hoidis pinget üleval.

Sõitu domineerisid soomlane Valtteri Bottas ja britt Lewis Hamilton (mõlemad Mercedes), kolmandal kohal oli suurema osa ajast Alexander Albon (Red Bull), kes 61. ringil tahtis mööduda Hamiltonist. Autod aga läksid kokku ning Albon langes viimaseks. Hamilton sai olukorra eest aga viis trah­ visekundit, mis andis taganttuli­ jatele võimaluse tõusta poo­ diumile. Seda ei jätnud kasuta­ mata Charles Leclerc (Ferrari) ja Lando Norris (McLaren), ­lõpetades vastavalt teise ja kol­ mandana. (D/EE)

kude põhjal arvata, paljud orjas­ tatud talupojad surid, parunid jäid enamuses ellu, siis pole kellelgi põhjust olla uhke tänapäeva käitumise üle.

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

Nr. 27

Eestis ilmus Elvine Osko luuleraamat

Eesti levimuusika klassikud on löönud uusi lained maailmas Kati Kiilaspea Märtsi alguses ilmus huvitav džässiplaat muusikamaailmas, nimelt prantsuse päritolu ja Ameerikas elava üle maailma tuntud ,,smooth jazz“ kitar­ risti U-Nami kogumik eesti tuntud levimuusika autorite paladega. Plaadilt võib leida mitmeid kodumaalt heliloo­ jate tuntud loominguid aasta­ test 1935-1980, plaadil on nimelt Ülo Vinteri, Uno Loop’i, Arne Oit’i ja Raimond Valgre lugusid. Suuremas osas kõla­ vad instrumentaallood, mis on arranžeeritud big bändi jaoks sakslase Lutz Krajenski poolt, kes ka dirigeerib bändi.

U-Nami mahedaid kitarri­ helisid kuulata tõelise ,,big bändi“ saatel on lihtsalt nau­ ditav. Plaat on lindistatud Ameerikas, Skytown Recordsi nime all, mis on tegelikult U-Nami oma asutatud plaadi­ firma Los Angelesist.

Kust see idee alguse sai?

Selle jaoks peab minema tagasi 2016. aastasse, kui tänu tuntud produtsendile, muusikule ja he­ liloojale Mikk Targole ilmus album ,,Muinaslugu sinilin­ ­ nust“, kus Eesti poplauljad esi­ tavad big bändi saatel tuntuid laule eesti levimuusika heliloo­ jate poolt, mõlemas eesti ja ing­ lise keeles. Samal aastal tuli välja samade lauludega ainult ingliskeelne plaat pealkirjaga ,,Estonian Evergreens – Revi­ val“. Mõlema plaadi instrumen­ taaltaustad on arranžeerinud Krajenski ja need on ka lin­ distatud Saksamaal. Kui neid plaate kuulata, need on laulud, mida iga eestlane on kunagi oma elus kuulnud või on vähe­ malt olnud tähtsad läbi eesti levimuusika ajaloo ja on ka jät­ kuvalt. Niisiis tuli Targol soov levitada neid eesti niinimetatud ,,kullatükke“ ka siin pool lompi ja nii hakkaski idee ilmnema ,,U-Nam Goes Big Band“i jaoks, mis on varasema ,,Mui­ ­ Tutvu • Loe • Kommenteeri

naslugu sinilinnust“ nii öelda järg. Targo selgitab, et need heliloojad juhtusid ,,valel ajal“ ­ neid lugusid kirjutama, kui ,,punane eesriie“ oli ikka raud­ selt paigas ja ega sealt eesriidest midagi läbi ei pääsenud. Selle plaadiga on siis lõpuks antud võimalus nendel eesti levimuu­ sika klassikutel ka nüüd PõhjaAmeerikas lained lüüa. Ja nii album on ka teinud, jõudes tipp­kohtadele Ameerika džässi ja ,,easy listening“ raadiojaa­ made edetabelites viimase paari kuu jooksul.

U-Nam oli isegi olnud nii vaimustuses, kui kuulis neid laule esimene kord, et oli pi­ danud neid kohe kuulama üle mitu korda ja oli tahtnud kiiremas korras hakata lindista­ ma. Ta ise valis välja üksteist kaheksateistkümnest Targo poolt pakutud laulust, millele ta asus siis oma muhedat maitset juurde looma. Lauludel on ka huvita­ vad ingliskeelsed pealkirjad, millest ei tunnekski ära ilma laulu kuulmata, mis paladega tegemist on. Näiteks Arne Oit’i tuntud laulust ,,Mis värvi on armastus“ on saanud ,,Some­ ­ thing Right,“ Uno Loop’i bossaloost ,,Kamina ees“ on meisterdatud ,,Dance“ ja Rai­ mond Valgre palast ,,Sinilind“ sai ,,When You Fall in Love.“ Plaadil on mõnusad laulud, mida sobib kuulata kas väljas rahulikult rõdul istudes, autos pikemal retkel või ka heaks ja mõnusaks taustaks peo jaoks.

Aga siin ei peaks valesti aru saama, kuigi plaat sobib taus­ taks, väärib ta ka täis tähelepa­ nu kuulajalt, et korralikult kõiki nüansse leida, mida ilmneb iga kuulamisega rohkem juurde.

Nendele, kes on džässi austajad või lihtsalt otsivad uut ja huvi­ tavat kuulata, soovitan seda plaati väga. Albumit saab osta veebilehelt www.unamgoesbig­ band.com ja on saadaval CD-, vinüül- ja digi- (MP3) for­ maadis. www.eestielu.ca

Kirjastuselt Trükiviis on Eestis ilmunud ,,Siit leia…“, mille autoriks on Valgas sündi­nud, sõjakeerises Eestist põgenenud ja hiljem Torontos elanud Elvine Osko.

Eesti vabaduse eest võidel­ nud sõduritele pühendatud luulepärg Elvine Osko autorlu­ ses ja Marge Robami kaunis kujunduses pealkirjaga ,,Siit leia...“ sisaldab 224 leheküljel pea kahe luulekogu jagu luule­ tusi ja autobiograafilise jutus­ tuse.

Autori vanemad said kokku Vabadussõjas. Tema ema tuli

Soome Lottana vabatahtlikult sõtta medõeks ja leidis armas­ tuse.

Armastusest Eesti vastu ja inimeste vahel sündis Elvine.

Saatus viis autori Kanadas omakorda kokku ingerlasest Eesti vabaduse eest ,,Eesti au ja Soome vabaduse eest“ sõdinud soomepoisi Paul Oskoga.

Armastusest vaba Eesti vastu on sündinud ka see luule.

Teos on müügil Eestis Apollo, Rahva Raamatu ja trükikoha TRÜKIVIIS e-poodi­ des.

Rahvatantsijast kultuuriministrit tunnustati aurahaga

Eesti Keele Instituut saab uue juhi

Tantsupeomuuseum koos Tartu Laulupeomuuseumiga tunnustasid kultuuriminister Tõnis Lukast ja andsid üle Jüri Urbi loodud auraha, sest Lukas on esimene kultuuri­ minister, kes on laulu- ja tant­ supeost osa võtnud rahva­ tantsijana.

Aasta tagasi toimunud juubelilaulupidu ja tantsupidu oli eriline ka sel põhjusel, et pi­ dude ajaloos võtsid esmakord­ selt osalejatena peoprotsessist osa Eesti Vabariigi kultuuri­ minister ja president Kersti Kaljulaid. Tõnis Lukas on esi­ mene kultuuriminister, kes on peoprotsessist rahvatantsijana osa võtnud. Seepärast soovisid Tantsupeomuuseum koostöös Tartu Laulupeomuuseumiga tunnustada teda ajaloolise pret­ sedendi loomise eest. Üleandmisel osalesid Tantsu­ peomuuseumi ja Tartu Laulu­ peomuuseumi esindajad, 2019. aasta laulu-ja tantsupeo üld­ ju­ hid, 2022. aasta noorte peo ­üldjuhid, ELTSA, ERRS, Koori­ ühingu ja Tantsuansambel Tar­ batu esindajad ning auraha ku­ jundaja-teostaja Jüri Urb.

(Allikas: Eesti Uudised)

Teaduspoliitika komisjon valis Eesti Keele Instituudi direk­ toriks Arvi Tavasti. Eesti Kirjandusmuu­seumi direktori konkurss ebaõnnestus.

Haridusministeeriumi teatel asub Arvi Tavast Eesti Keele Instituudi (EKI) direktorina tööle 1. septembril, tema ameti­ aeg kestab viis aastat.

Arvi Tavast on kaitsnud dok­ torikraadi Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal ning läbinud järeldoktorantuuri Saksamaal Tübingeni Ülikoolis.

Aastatel 2011-2013 oli Tavast Eesti Keele Instituudis keeleteh­ noloogia osakonna juhataja ning alates 2014. aastast on olnud tegev erasektoris. Tavast asen­ ­ dab senist EKI juhti Tõnu Tenderit.

EKI juhi konkursiga sama­ aegselt toimunud Eesti Kirjan­ dusmuuseumi direktori konkur­ sile laekusid kolme kandidaadi: Urmas Sutropi, Anzori Bar­ kalaja ja Aimar Ventseli aval­ dused, kuid uus juht jäi valima­ ta. (ERR/EE

Manijal peeti kümnes väikesaarte laulupidu Eelmisel nädalavahetusel toi­ mus järjekorras juba kümnes väikesaarte laulupidu, mida korraldatakse igal aastal eri­ neval saarel. Tänavune laulu­ rahva kokkusaamine ,,Laiu­ laul Manilaiul“ toimus Mani­ laiul.

Riida talu õuel ühislaulmas olid lauljad ERRi, Tartu rahvaü­

Tõnis Lukas 2013 LEP-Estol San Franciscos.

Foto: EE

Riho Sibul – parim Eesti kitarrist ERR Kultuuriportaal viib koostöös plaadifirmaga Vai­ guviiul läbi küsitlust, et selgi­ tada välja Eesti rockmuusika säravamad hetked. Avanädalal selgusid nii parim kitarrist kui ka parim kitarrisoolo.

Parima kitarristi tiitli võitis ülekaalukalt Riho Sibul, järgne­ sid Viktor Vassiljev, Andres Põldroo, Laur Joamets, Jaanus Nõgisto ning Vjatšeslav Kobrin.

Parimaks kitarrisooloks vali­ sid lugejad Vjatšeslav Kobrini soolo Ultima Thule palas ,,Lennelda priiks“ (V. Kobrin, R. Sibul/O. Arder). Teisele kohale tuli Riho Sibula ,,Kuu­ ­ laps“ ja kolmandaks Viktor Vassiljevi soolo Tartu ansambli Fixi palas ,,Tsirkus“. (ERR/EE)

Riho Sibul.

Foto: EE

likooli ja Pagana segakoorist.

Umbes 125 liikmelist koori juhatasid Hirvo Surva, Lauri ­ Breede, Kalev Lindal. Kaasa ­tegid Tarbatu rahvatantsijad (Jaanus Randma) ja pasunakoor Õnn tuli õuele (Ado Kirsi) ning Audru Jõelaevanduse Punt. Üldlaulupidudelt tuntud diri­ gentide käe all kõlasid tradit­ sioonilised laulupeolaulud ja üldrahvalikud viisid.

(ERR/PPM/EE)

Foto: T. Mitt

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1010

I

S

T

Ristsõna nr. 1009 LAHENDUS Paremale: 1. Arv, 4. Piaf, 8. Vann,

12. Aia, 13. ACVR, 14. Avia, 15. Va­­ lencia, 17. Lais(k), 18. Ema, 19.

Vabarna (Volli), 21. Tatami, 24. SOS, 25. (S)aba, 26. Asi, 28. Atlas, 32.

Samm, 34. Aga, 36. Eeva, 37. Staar, 39. EST, 41. Tal, 42. KIA, 44. Eemale, 46. Veerand, 50. RER, 51. EKRE, 52.

Norvegia, 56. EKBL, 57. Alai, 58. Isa, 59. Neil, 60. Klas, 61. ATA. Alla: 1. Aav, 2. RIA, 3. Valetama, 4.

Panama, 5. ICC, 6. (Tel) Aviv, 7. Fraas, 8. Valaste, 9. Avar, 10. Niin, 11. NASA, 16. Ema, 20. Boa, 21. Tass, 22. (S)abat, 23. Isa, 27. Ige, 29. Letargia, 30. Aval, 31. Sale, 33.

Makrell, 35. Ase, 38. RIA, 40. Tervis, 43. Annak, 45. Mee, 46. Veen, 47.

Ekke (Moor), 48. Erbi(um), 49. Doll, 53. Raa, 54. Ist, 55. Aaa.

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Tegi lahti.

5. Küsisõna.

8. Katoliku alamvaimulik Prantsusmaal.

12. _____u, teat. lihakaste.

13. Ekstrakt.

14. Ehk, võib-olla.

15. Kartlikud.

16. Rootsi Eestlaste Liit.

17. Tegelane O. Lutsu ,,Kevades“.

18. Kanafarm.

20. Mõne riigi (end.) rahaühikud.

22. Auk, avaus.

23. ______r, õietolm mesilaste toiduna.

24. Lihakauplus.

27. Neljakandiline vedelikunõu.

32. Varahommik.

33. Lapsevanem.

34. ______ kronor (Rootsi rahvus­ koondis meeste hokis).

35. Riik Aafrika ida­ osas.

38. Massi mõõtmise vahend.

39. S_____, selle ajani.

40. Vorm sõnast

,,rida“.

42. Karikast väiksem jalata jooginõu.

45. Asula IdaVirumaal.

49. C______c, teat. kange alkohol (ingl.k.).

50. Kõrvalhoone talus.

52. Jälle, uuesti.

53. Müütiline brittide kuningas.

54. Vankri osa.

55. ,,Vihm“ põhja­ saami k.

56. Maroko jõgi.

57. London International Awards.

58. India leib.

ALLA:

1. Teat. kange alkohoolne jook.

2. Mitte hilja.

3. Kõlgas, teravilja tuulamisel eralduv kergem osa.

4. Riik Aafrikas.

5. Ime. 6. Üleloomulik, mõistusega seletamatu.

7. Luuletuse osa.

8. Avar, ääretu ruum.

9. Püha ______, Birgintiinide ordu

Eestlaste lemmiktoidubränd on jätkuvalt Kalev Hiljutisest Kantar Emori uuringust selgub, et toidu­ brändidest eelistavad eestla­ sed järjekindlalt Kalevi too­ teid.

Naljanurk ,,Juku, sa jäid jälle hil­ jaks,“ noomib õpetaja. ,,Ise ütlesid, et sinu äratuskell on nagu kahuripauk.“ ,,Jah, see teebki nii kõva häält, et jään hirmust lama­ ma nagu surnu,“ vastab Juku.

rajaja.

10. Economics Society of Northern Alberta.

11. S_____, KaguEestis elav rahvakild.

19. Läti maatähis.

21. Ese. 24. Küsisõna.

25. Art Gallery of Ontario.

26. Riik Musta mere rannikul.

28. ,,Sõber“ pr. k.

29. _______kasukas.

30. Isikliku.

31. Sama, mis 16. par.

36. Türgi pealinn.

37. Poolahv.

38. Teat. puu ja selle vili.

41. Negatiivsust väljentav sõna.

42. ______er, kuivendatud ala, mis asub naabervee­ kogust madalamal.

43. Linn Ungaris.

45. Arvuti.

46. Papagoi.

47. Programm.

48. Hakkaja, tegus, tragi.

51. Ühesugused vo­kaalid.

Lemmikute esikümnesse ma­ huvad lisaks Kalevile veel Maks&Moorits, Merevaik, Rak­ vere, Gustav, Alma, Põltsamaa, Värska Originaal, Farmi ja Salvest. ,,Kuigi Kalevi kõrval on teisigi brände, mis on püsinud esikümnes mitu aastat järjest, saab ka sel aastal täheldada mõningaid liikumisi,“ märkis uuringujuht Katrin Männaste. ,,Teist positsiooni jagama on tõusnud mullune viies, juustu­ bränd Merevaik ning aasta eest esikümnest välja jäänud lihatoo­ dete bränd Maks&Moorits.

Viimane on napilt seljatanud ka läbi uuringuperioodi kõrget kohta hoidva konkurentbrändi Rakvere,“ lisas Männaste.

Meeldivaimate toidubrändide

Spring Dill Vinaigrette Paul Lillakas Hands on time: 5 minutes Total Time: 5 minutes Makes: 1 cup Ingredients: 1/2 cup chopped dill 1/3 cup white vinegar 1 clove garlic, minced 1 tbsp Dijon or grainy mustard 2 tsp granulated sugar 2/3 cup canola or vegetable oil 1/4 tsp salt In bowl, whisk together dill, vinegar, garlic, mustard and sugar. Whisking constantly, drizzle in oil. Whisk in salt.

Immersion blender method: combine all ingredients in mason jar or measuring cup; blend ­until smooth.

Serve drizzled over mixed greens with seasonal with sliced colourful veggies (carrot, zuc­ chini, tomatoes, red onions etc.) esikümme näitab, et toidubrän­ dide puhul hindavad Eesti t arbijad kohalikke, ennast ­ ­tõestanud tegijaid. Vanuse lõikes brän­di­eelistus aga erineb – kui noorimas tarbijasegmendis (15–24­aas­tased) on edetabeli ­tipus rohkesti maiustuste, snäk­ kide ja jookide brände, siis kesk­ealised ja vanemad tarbijad väärtustavad Kalevi kõrval val­ davalt toidu põhikategooriate ehk liha-, piima- ning teravilja­ toodete brände.

Brändide edetabeli uuringus kõnetati veebiintervjuudes 1304 Eesti elaniku vanuses 15–74 aastat. Uuringusse kaasati 96 toidubrändi ning iga vastaja ­valis logodega nimekirjast kuni viis talle kõige meeldivamat brändi. (ERR/EE)

7

KARLA KALENDRISABA

Kodukonverents Juhtus sedasi, et akkasime kodus konverentsi pidama ehk arilikus keeles asju arutama. Asju koguneb aastatega aina rohkem ja aru jääb järjest vähemaks. Nii vähemasti arvab Kata minu kohta. Mina tema kohta tegelikult samuti, aga nii opakas ma veel ei ole, et selle kõva äälega välja ütleks.

Vähemasti mitte sirgelt ega selgelt. Isegi kuntskoppi ehk ümber nuka üteldes peab tarvitama ülimat ettevaatust, nigu targad inimesed end väljendavad.

Konverentsi vajadus tekkis puhtast igavusest. Kodune arest tüitab siis kah ära, kui akendel trellisi ees ei ole. Kaua sa oma kaunist ümbrust imetled. Sein on sein, lagi on lagi, põrmand on põrmand. Aga oma Kata juures võid leida iga­ sugu varem avastamata tahke, kui ettevaatlikult urgitseda.

Köhatasin ääle puhtaks ja ütlesin nisukese ääletooniga, nigu oleks asjasse põhjalikult süvenend: „Ei tea, mis need inimesed ometi seda valitsust kogu aeg kiruvad. Nad ei tee ju midagi.“ „Kudas ei tee?“ muutus Kata kohe sõjakaks. „Vaata, mis nad praega rahva tervisoiu eaks kõik korda saadavad!“ Akkasin mõtlema – kuripatt, saadavad jah. Arstiabi saamine on palju raskem kui enne viirust. Iga poe ukse taga on palju pikemad sabad kui sõja aegu. Seal tuleb seista vihma ja ra­ hega või kõrvetava päikese käes. See ju kangesti mõnus ja lihtne nagu läbi nartsu nuuskamine. Naisterahva loogika perra võib see tõesti kõik toimuda tervisoiu uvides.

Kuulutasin vastuse rahuldavaks ja asusin päevakorra järg­ mise punkti juurde.

Küsisin, mida õhtaks süia saab. Katal oli eelmises punk­ tis saadud võidust ea meel, küsis, et mida ärrad soovivad.

Vastasin, et palun mõtlemisaega. Kuulutasin vaheaja välja ja suskasin nina hinternetti. Vat sellega tegin vea. Tuli välja, et tohigi midagi süia. Rasvane liha ummistab südame­ sooned ära, suhkur rikub nahavärvi, vürtsid kisuvad veresooned kokku. Sool oiab vedelikku kehas, kohv aga just viib välja, kumpki polevat ea. Soolane kohv peaks siis jusku õige olema, aga see jälle ei meki. Juua kah midagi ei saa. Alkohool äävitab maksa, aga vett ma ammugi ei julge juua, raudne tervis läheb rooste. Viimaks otsustasin, et parem ikka surra omme aigusse kui täna nälga ja läksin konverentsile tagasi.

Meel oli mõru, ütlesin Katale, et vaarita mida tahad, auda ajad mu ühte vai teist pidi. Kus Katal kohe jälle ari punane ja küüned kratsimisvalmis. Aga mina kah enam ei oolind, nähvasin, et uurisin perra. Kõik, mis suust sisse ajad, see su ükskord tapab. Kata tuli mulle lausa kardetavalt ligi ja küsis, kas hinternett seda kah kuulutas, et kõik, mis suust välja ajad, võib su kohe tappa, veel enne õhtasööki.

Konverents lõppes kiirendatud korras. Läbirääkimiste all sõna ei võetud. Nüid on õhtasöök kah söödud, suremine edesi lükatud ja meeleolu neli pluss.

KARGU KARLA

100-aastane briti sõjaveteran Tom Moore lüüakse rüütliks Hiljutise heategevuskampaa­­ niaga rahvusvahelisse mee­ diasse jõudnud 100-aastane briti sõjaveteran Tomm Moore saab rüütli-tiitli.

Kapten Moore lubas enne 100-aastaseks saamist kõndida oma aias 100 ringi ning palus inimestel annetada raha Briti tervishoiuteenusele (NHS), loo­ tes koguda 1000 naela. Tege­ likkuses tehti annetusi enam kui 33 miljoni naela ulatuses. Kui ta 16. aprillil oma 100. ringi ­lõpetas, tervitas teda Yorkshire’i rügemendi 1. pataljoni auvaht­ kond. Oma 100. sünnipäeval – 30. aprillil – nimetati ta Har­ro­ gate’i armeekolledži aukolo­ ne­ liks.

Peaminister Boris Johnson tegi ettepaneku lüüa Tom Moore rüütliks. Kuninganna Elizabeth II on oma nõusoleku selleks andnud.

Kapten Tomi heategu tõi

t­alle kuulsust üle terve maail­ ma. Hiljem lindistas ta koos Briti laulja Michael Balliga ka kaveri kuulsast laulust ,,You’ll Never Walk Alone“, mis tõusis Briti edetabelite tippu. Sellega sai Moore’ist vanim inimene, kes on Briti singliedetabeli esikohale jõudnud. Laulu pealt ­ teenitud raha annetati samuti NHSile. Tänu heategevuskam­ paaniale ja Briti edetabeli tippu jõudmisele on Moore’i nimel kaks Guinnessi rekordit.

(PM/EE)

8

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

Nr. 27

“We are all in this together COVID-19” Project submission deadline extended to July 31, 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

The Russian vote – a gross abuse of “participatory democracy” On July 1, Russians voted in a referendum that gave a 76% approval to constitutional amendments that conferred Vladimir Putin the presidency practically for life. It wasn’t ‘direct democracy’ in action, but rather a blatant manipu­ lation of the voters’ patriotic instincts.

From the start, the govern­ ment-run campaign was rigged to guarantee public affirmation of Putin’s extended political longevity – a truly well-orches­ trated scam. Other than paving the way for Putin to retain power virtually indefinitely (retiring at the age of 83), the referendum also dealt with protecting family value, the Russian language, pensions, animals (yes, ed.) the memory of Russian World War II casualties – all presented in a package that assured a confirm­ ing vote.

In fact it was invoking the heroics of WWII fallen Rus­ sians, both military and civilian, that was the focus of the provote promotion. The message was simple – if you do not sup­ port something as nationalisti­ cally sacrosanct as our dead veterans, you are negating the sacrifice they made for mother Russia.

Recruited to get this narra­ tive across were long-in-thetooth prominent figures of the show business and media sec­ tors – individuals who depend­ ed on government-sponsored gigs for most of their income.

In general the younger members of the entertainment sector and internet celebrities avoided en­ joining the fraudulent messag­ ing, thus avoiding a distortion of their emerging image among a younger audience.

Workers at state-run enter­ prises were under forced mobi­ lization to vote on penalty of dismissal. Publishing, broad­ casting or posting any dissident opinions on government con­ trolled media was not an option.

They did not have the journalis­ tic independence to point out that Putin has always been a single, unchallenged leader and that the farce of such a public acclamation does not give him the authentic legitimacy his ­acolytes claim he has.

Critics pointed out that the referendum was an unnecessary exercise, instituted to divert public attention from a severely crippled economy abetted by sanctions and the glaring in­ competence of Putin’s team.

The constitutional amendments had already been ratified by the State Duma and regional legis­ latures across Russia. But Putin had to still amass the appear­ ance of public support to legiti­ mize decisions that he had made and that the State Duma had already adopted. In fact the changed constitution had al­ ready been printed and was available in book stores – ­before any vote.

One is reminded of elections to local and state ‘legislative bodies’ before the collapse of the Soviet Union in 1991. The results were known to the KGB and Communist Party officials long before voting ended and the numbers compiled. In fact in at least one instance, the nu­ merical results in a region were published and distributed before the local elections had to be cancelled for technical reasons.

In theory, referendums are meant to improve democracy.

They should be used to inject vitality into stagnating govern­ ment institutions. Used properly, they help to alleviate public misgivings of elected represen­ tatives and invigorate democratic processes in society. The recent Russian referendum was the ­direct antithesis of this.

They are not meant to be ini­ tiated by the political elite and used as convenient tools at its disposal, especially if disguised as decision-making by the ­people. Nothing possibly would motivate the voters to organize a popular movement to allow an authoritarian leader to wield ­uncontested power more or less indefinitely. Public ratification of autocratic power and grass roots decision-making are con­ tradictions in terms and prin­ ciples.

Without any informed and open public debate, Putin’s re­ ferendum was an in-your-face mockery of any democratic process. In consolidating his ­ personal authority, it once again underlined the contempt he has for fellow Russians as well as international public opinion. It was an extravagant but ugly show. How many more will he stage in the nearly two and a half decades he has swindled out of Russians? LAAS LEIVAT

On a personal as well as s­o­ cietal level the normal routine of human activity and con­ tacts have been drastically interrupted beyond anybody’s expectations or fears. And these radical shifts have no definite end in sight.

The Baltic Canadian Imprint working group is collecting and preserving individual accounts of this period for future study.

Along with institutions in Estonia, VEMU, the Canadian Baltic Immigration Aid Society, the Lithuanian Museum and Archives in Canada, the Cana­ dian Latvian Archives and Museum and the Latvian National Federation in Canada are partners in this program.

All written experiences, ­a pprehensions, adjustments, thoughts, diaries, blogs, videos, humorous situations etc., are welcome. An exhibit of the submissions will be presented ­ in the future.

Life during the pandemic Life during the three spring months has been a unique and unpleasant experience.

Unique, because it engulfs the whole world and all the ­people in it. Young people ask if we lived through similar difficulties during WW2. They want a comparison. We were afraid of heavy war weapons, air raids, tanks and our ene­ mies were people. We were short of food and eventually we fled. Now the enemy is one minute deadly virus that we can see only through a micro­ scope, and we have nowhere to escape.

How safe do I feel? It is up to me how safe I want to make it. Life needs to be lived whether it is within the walls of my house and garden or in the world around me. I am privi­ leged in not having to leave my safe surroundings, not having to go to work. Many do not have such choice. I am also at an age where I have to take extra pre­ caution. To keep myself mentally balanced, I have cancelled the subscription to the newspaper Toronto Star and also promised myself to watch the news only once a day.

There are four members of our family together in isolation – daughter Karin; son-in-law Pieter; granddaughter Juliana and myself. Karin is a French teacher and our downstairs dining room is now converted ­ via computer into a classroom from 9–4. Every morning­­early (I am a late riser – read half the night) I hear the c­­hildren con­ versing and reading in French.

How well they adapt! They will be bilingual, maybe trilingual in no time. Karin has collected their work – pictures, sculpture, and created a virtual gallery of these. Amazing how real it looks with the artwork framed and background music by the young students. This may be the future of teaching.

My days circulate between the rooms in my house and my yard, which I have DIS­ COVERED, is big and partly wild with plenty of flora and fauna – big oak trees, bushes, wild growth of many kind, and flowers I have no name for.

Since I have an opening in the patio door for the ginger cat to exit and enter, I also get visits

from other animals. The rac­ coons are always curious. The chipmunks, skunks, rabbits, squirrels, lately even coyotes want to visit. The cardinals call and show off their red coats and the blue jay, blue black and white, is a pleasure to watch.

So, I am not alone.

But I am alone. At the end of January my husband Peeter Sr. (Juku) passed away. It was quite sudden, although he had not been well for a while. A couple of weeks later the COVID-19 pandemic was de­ clared. We were all saddened by Juku’s passing, but thankful that he missed being moved to a nursing home. Just when I needed my friends the most, I was isolated in my home, un­ able to be physically close to them.

Plans for the summer have been changed, postponed. Mii­ na, one of our granddaughters, is also a French teacher and lives with her Swedish compan­ ion in Stockholm. The rules are not as strict in Sweden and the schools and restaurants have been open all spring. A friend’s wedding and other ­social events in Toronto were planned for this summer. Now they have been cancelled or postponed. That means we will miss Miina this summer and that is sad. Years pass so quickly.

Granddaughter Laura lives with some friends in a shared house close to the center of Toronto. She walks here and we sit on the front patio, keeping a distance. She is always very positive and a joy to have around. Her housemates have adopted a St. Bernard pup.

They have to take her for walks

All material that can be for­ warded digitally is to be sent to: piretnoorhani@gmail.com. Other submissions to: Estonian Studies Centre/VEMU, 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4.

Deadline: July 31.

Piret Noorhani’s more de­ tailed description of the project is in the Estonian language ­section.

and the dog is ecstatic, hugging and licking everybody. She is not a year yet, but big and will grow to twice her present size.

She will soon need a room of her own. She keeps everybody happy, which is important during present difficult time.

Granddaughter Juliana, who stayed with us during this ­period, is restless by nature, but creative. She decided to build a vegetable garden and did all research on computer. She lo­ ­ cated old boards in the garage, dug a bed 9 feet by 4 feet, lined with the boards, and ordered 12 bags of black soil which she carried up the slope to the bed.

The seeds were planted and the box covered with chicken wire to keep away our hungry animal friends. The vegetables are now sprouting and it is a delight to see them grow every day.

Pieter is reluctant to leave the house and the surroundings.

Juliana ordered a big plastic screen to be attached to his Tilley hat. It looks a little strange, reminiscent of doctors in an operating room, but may­ be it will encourage him to wander a little further. His main activity at present is planting seeds and acorns, which he hopes will grow into a beautiful forest.

Five generations of our family have lived in this house. My grandmother Liisa was permit­ ted to leave Estonia in 1960 when she was 75 years old. She stayed with us till she was 92.

During this Covid pandemic, I forced myself to keep busy physically and mentally. I went on a cleaning spree and cleaned out closets and corners. Much has been left behind by all these relatives. I found treasures.

Liisa brought with her five fine (Continued on page 10)

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

9

Quiet diplomacy isn’t working for Kovrig and Spavor Marcus Kolga, Gary Caroline, The Star, July 2020 For nearly 600 days, Cana­ dians Michael Kovrig and Michael Spavor have been held hostage by China, their fate contingent on that of Meng Wanzhou, CFO of Huawei, who is facing extra­ dition to the U.S. and is under house arrest in a luxury ­mansion in Vancouver.

Caught between the compet­ ing interests of China and the United States, the Trudeau ­government is faced with unap­ pealing choices.

It can allow Meng’s extradi­ tion hearing to play out in the courts, knowing that her committal to stand trial in the ­ U.S. could have potentially catastrophic consequences for ­ the two Michaels.

Or it can make a political decision to terminate the judi­ ­ cial process and free Meng, a move that, while lawful, would provoke the wrath of our closest ally and largest trading partner, and cast broad doubts on Canada’s commitment to re­ specting its treaty commitments.

Late last month, the prime minister rejected a proposal by 19 prominent Canadians, who urged the government to take

Not so fondly remembered Operation Anglers. That was the name (Õngevennad) given by the KGB in 1978 to the effort to locate and eliminate the last of the known Forest Brethren, August Sabbe. They succeeded. Two KGB agents found Sabbe fishing on the Võhandu River, near his birthplace of Paidra in south­ eastern Estonia (Võrumaa) on September 28 of that year.

The area is well forested and offered many Forest Brothers shelter and a base for resis­ tance operations.

When the KGB men, who were posing as fishermen, eased Sabbe’s vigilance to the extent that he relaxed, then tried to arrest him, Sabbe proved why ­ he had remained a free man for 34 years, after Estonia fell to the Red Army in the fall of 1944. Sabbe chose his own way out by jumping into the Võha­n­ du. The KGB, which document­ ed the attempted arrest with photographs, found his body wedged under a submerged log.

They claimed that he drowned attempting to escape. However, many suggested that Sabbe’s action was deli­ berate – the Võhandu is a slow-moving riv­ er, shallow and narrow at the spot where Sabbe was found fishing. Rather than face trial, imprisonment or execution it may have been that he took his own life, master of his destiny to the end.

Priit Vesilind was the first to bring large-scale attention to

the latter approach. Former PM Jean Chrétien made a similar suggestion last year, which was rejected by then-Foreign Minis­ ter Chrystia Freeland, who told Canadians that “it would be a very dangerous precedent in­ deed for Canada to alter its behaviour when it comes to ­ honouring an extradition treaty in response to external pres­ sure.”

By capitulating to China’s hostage-taking, Canada would only invite more of the same in future diplomatic disputes, put­ ting countless Canadians at risk abroad while undermining con­ fidence in the rule-of-law at home.

That being said, there is little to indicate that Canada’s quiet diplomacy of the past 18 months will suddenly bear fruit.

It is time for Canada to take a new tack, one aimed at secur­ ing the two Michaels’ release by putting meaningful and ­measured pressure on a regime that has scant respect for diplo­ matic niceties and even less for human rights.

In our view, Canada has ­nu­­merous options: • One is to call out Huawei for what it is: an ostensibly private company that is in fact so closely tied to the Chinese state as to be in some respects indis­

tinguishable from it – precisely why Beijing sees Meng’s de­ten­ tion as such an intolerable affront. From the perspective of national security, the Trudeau government should consider banning the sale of all Huawei products and technologies in our marketplace, in addition to prohibiting their participation in the building our 5G network.

We should co-ordinate and work with all of our allies to advocate for them to do the same, not just those in the Five Eyes intelligence alliance.

• Canada could also take puni­ tive measures against individual Chinese officials involved in the detention of the two Michaels, both of whom are being held in oppressive conditions and have endured what has been des­ cribed as “torture” as they await near-certain conviction on false charges.

Canada’s Magnitsky law, which allows for the imposition of targeted economic sanctions and travel bans on foreign human­-rights abusers, was de­ signed for just this sort of case.

It should be deployed to full ­effect and other countries with similar legislation – chief among them the United States – should be actively encouraged to co-ordinate with Canada to apply their own Magnitsky

sanctions on Chinese officials responsible for the incarceration of Spavor and Kovrig.

• Finally, Canada should con­ sider expelling as personae non gratae any number of Chinese officials and staff engaged in disinformation and influence operations targeting ChineseCanadian communities. Bei­ jing’s well documented covert interference in our domestic politics is just as unacceptable as its overt bullying and black­ mail; it deserves a strong response, and now may be just the time for one.

Of course, none of these ­options are without risk, and we do not propose them lightly.

But there is danger in whatever Canada does. The Trudeau government must redouble its ­ efforts to secure the two Michaels’ release through more aggressive means. Quiet diplo­ macy is not working. It is time to raise the volume.

Sabbe’s death in National Geo­ graphic magazine (“Return to Estonia, #4, April, 1980, pp 485-511) a year and a half after the event. Historian and politician Mart Laar’s splendid ­ “War in the Woods. Estonia’s Struggle for Survival 19441956”, translated by Tiina Ets, appeared in 1992 (a year before the Estonian language publica­ tion of the work, Metsavennad) details extensively the actions of men (and a few women) who fought the communists post WWII while living off the land.

The book includes the before and after photos of Sabbe – smiling at the camera with the KGB officer at his shoulder, then his retrieved remains. He died a free man.

Even though the Soviet Union has crumbled, Estonia has regained freedom; the KGB legacy has not been forgotten.

Indeed, Russia’s President is a former KGB man who has sub­ verted democracy for decades while keeping an iron fist on power. Last month a prominent KGB officer, behind many such operations, although not per­ sonally present at Sabbe’s at­ tempted arrest and death died.

Only a few, it seemed, publicly remembered his work as a senior officer in the organiza­ ­ tion. In fact as is often the case, the past of An(t)ti Hans Taluri was not mentioned at all in an obit published in Postimees Estonia’s leading daily news­ paper on June 25th. Except for one telling fact. His cronies ­actually had the chutzpah, gall, to identify themselves as “õn­ gevennad”, first name only, just

in case they might be identified as KGB men.

Journalist Holger Kaljulaid expressed outrage and brought attention to this fact by twitter (https://twitter.com/KaljuLaid/ status/1276797317262143488) He added to how “angling brothers” bid their crony a final adieu more detail in a lengthy recent e-mail. Even if we are not to speak ill of the dead, it seems that in the modern world certain evildoers are singled out, others not. At the time of Operation Anglers Taluri had already been working for the KGB for over 10 years in Tartu.

The city was responsible for the entire southeastern area of Estonia. Indeed, Taluri was the last head of the “Tartu Railway” KGB unit, so-called as it ruled over the area that the railway fed, including Võrumaa from 1982–1991, when Estonia re­ gained independence.

Kaljulaid called Taluri a devil (pisike kurat who did his utmost to suppress the spirit of the literati in Tartu, Estonia’s ­ univer­ sity city. He notes that among those Taluri beleaguered were dissident Mart Niklus, journalist and later editor­-inchief of Edasi, to be renamed Postimees Mart Kadastik and poet Jaan Kaplinski. Taluri harassed, then arrested Niklus, ­ which resulted in the latter’s imprisonment in Siberia. He also was responsible for the ­demise of political prisoner Jüri Kukk, who famously went on a hunger strike protesting the regime’s cruelty while im­ ­ prisoned in a Soviet labour camp at Vologda, resulting in

his death. And that was not enough for Taluri – he con­ tinued to torment Silvi Kukk, the widow of the principled Estonian professor of chemistry.

Both Kadastik and Kaplinski have chronicled their interac­ tions with Taluri and his at­ tempts to subvert them in their memoirs.

For Holger Kaljulaid the final indignity came after Estonia regained independence. Citing ­ dissident Viktor Niitsoo, who was present when members of the Home Guard (Kaitseliit) and ERSP, the party with perhaps the largest numbers of dissi­ dents as their members entered the Tartu KGB building on August 26, 1991 in hopes of having the KGB surrender their weapons and archives. Taluri smirked – too late, people (“hiljaks jäite!”), suggesting that much of the archival material had either been removed or de­ stroyed. A day later, according to Niitsoo, some 20 “personal weapons”, ammunition and ­other such items were, in fact, handed over to the Tartu Police Prefect Gero Kartau. Ne­ gotiations continued, however, over surrendering archives.

Taluri used his experience to advantage, becoming the se­ curity chief of the Estonian Landbank (Eesti Maapank).

Later he was the safety (töö­ ohutus) specialist for the Tartu Kivilinna shopping and business centre. After that he was re­ sponsible for the maintenance and security of another such complex, the Tartu Lõunakes­ kus. He lived a sweet life, never having to face responsibility for

his actions. Kaljulaid notes the irony of where Taluri lived – in a quiet, luxurious apartment building at Riia maantee 15a, set back from the street, and but a mere stone’s throw from the infamous “Grey House”, where the KGB tortured and executed liberty-minded Estonians. Now the basement of the building is the KGB Cell Museum. Having visited the museum in 2014 the undersigned can attest to how the cells, where one could not either sit or lie down, where prisoners were kept for days, exemplify cruelty. The entire museum merits a lengthy visit, to remind us of what the Soviets were capable of.

(Gary Caroline is the principal of Caroline Law Corporation and an expert on consular affairs. Marcus Kolga is a senior fellow at the MacdonaldLaurier Institute and a Cana­ dian leader in the international campaign for Magnitsky sanctions. They are partners in the international crisis management company Ofelas Group.)

Taluri was an Estonian na­ tional who by accounts enjoyed his work as a KGB officer. We need to be reminded that he was not alone in this regard.

And emphasize that almost 29 years after regaining Estonia’s freedom one’s individual and collective past should be re­ membered. Not only by the fond memories of coworkers, anglers of humans. Not fish.

TÕNU NAELAPEA

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

10

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

Nr. 27

Excelling in the Midst of Adversity (part five): Action as a Strategy the discovery process is to ‘frame’ the idea for your target audience, both in language and story, so they can experience it fully and provide the most use­ This week’s theme is “Ac­ ­ ful and accurate feedback. This strategic action is a small ‘test’ tion.”

At Chaordic Design, we of your idea in the real world, firmly believe in the incredible with real people, and can be power and malleability of used to create future growth, in­ action, especially when it is form small and large changes, ­ paired with strategic planning, and enable a dialogue with your audience. and well-timed execution.

Ambitious, strategic action Our mission is to help orga­ nizations and communities can often be broken down into realize their inherent potential smaller steps, and therefore ­ to innovate and thrive, and smaller tests, so that each com­ enacting their vision in the ponent of action is easily imple­ ­ world – whether as an indivi­ mented with your Users or dual leader, small team, or large Clients, so that you and your organization – is a direct idea can feedback, test, revise, and thrive! ­component of that.

Taking ambitious action, no Action is necessary both in life and innovation, because it matter the limitations that exist, takes an idea and crashes it has always directed Estonian against the realities of the sports, particularly in relation to world. An idea, no matter how women’s tennis. good, can exist in its perfect Before Estonia regained in­ state in the vacuum of our dependence, professional train­ thoughts, our company white­ ing opportunities for tennis board or the back of a napkin, were extremely limited. Suitable yet, it might be received quite pieces of equipment, including differently by our end Users, or tennis balls and racquet strings, Clients who need it. Most inno­ were difficult to obtain. It took vators are fearful to share their another several years for coach­ idea in an ‘imperfect’ state, yet, ing to become more widely at­ it is this early discovery process tainable: for example, Evald that can be most valuable to us, Kree Spordimaailm was started and provide real-life feedback in 1998. Countries like Canada that can make a good idea truly or the United States had an great. advantage in that regard, but ­ The key to strategic action in these athletes worked with what

Estonia ‘does not exclude the possibility’ of banning RT

A collaboration between Chaordic Design and Estonian Life

Life during…

(Continued from page 8)

metal knitting needles – yes five, that is how many are used in Estonia to knit socks. When my children were born, she was busy knitting all the time. I found a lovely little pair of ­colourful socks joined together with a safety pin. A pair of large wooden knitting needles that my father made for the girls got Juliana started on a sweater of old Lopi wool she found in a drawer. The lovely blue sweater is now finished.

There are also numerous eye­ glasses left by different genera­ tions and passports with photos that tell the age.

We had a session of mask making. Sitting around the din­ ing room table where we had spread out colourful pieces of fabric. We each tried to produce something chic, but they also had to serve their purpose, and be properly insulated to make them safe. Since sanitation is of utmost importance, we placed bottles of hand sanitizer next to the front door, and by the car.

We do not allow people to enter, and parcels have to be ­ left outside.

Bloor Street is just about 1 km from our house. I have been to the mail box several times, but always wearing a mask and keeping my distance. There are definitely less people on the streets and quite a few stores were closed and windows

c­overed with brown paper with “For Rent” signs. I have kept out of the stores completely, but do drive around occasionally so that I am still familiar with my surroundings.

Our food shopping for every­ body is done solely from Rabba store by daughter Karin at 5:30 Saturday mornings. The store is open 24 hours. She wears a mask and gloves inside the store and wipes the products before they are brought into the house. TV dinners are conve­ nient, but I am soon reaching the limit. My taste buds are yearning for something more delicious and a visit to a good restaurant is a secret dream.

Our relatives and friends in Estonia do not take the situation very seriously. They have not put restrictions on themselves as we have. They are locally mobile, only longer flights seem a problem. My cousin will miss visiting his three grand­ children in Utah.

Our 4th granddaughter Liis­ beth’s Estonian grandmother is in a nursing home in Estonia.

They have had no cases of the COVID virus and the residents are socially active and content.

During the height of the pan­ demic, Liisbet, who lived in Kitchener, moved her two-year old son and husband from their house in Kitchener to Ottawa.

We could be of no help to her and neither were her parents who live in Halifax. Liisbet is a paramedic and moving to

ERR News, July 2020

Anett Kontaveit.

Photo: Peter Menzel, used under a Creative Commons CC BY-SA 2.0 license

they had, tested their ideas openly, and got out on the court to practice. Anett Kontaveit, currently number 22 on the Women’s Tennis Association’s singles rankings, started train­ ing at the age of six with her mother Ülle Milk.

The success of previous ten­ nis players triggered the further growth of training programs, so that Estonia is now regularly coaching women to play pro tennis. Kontaveit has spoken of Kaia Kanepi as having led the way for her. Those who have carried on the tradition after Kontaveit include Elena Malõ­ gina and Katriin Saar. The ac­ tion of previous tennis players has been tested, revised, and en­ abled tennis in Estonia to thrive.

Thinking about what you don’t have can become a reason

to give up. It can distract you from putting in the hours of practice and preparation that are required to do great things. But it doesn’t have to get in your way if you break your action into smaller, more manageable steps.

Ottawa had been her wish.

When the opportunity came along, she acted immediately.

Young people have an abun­ dance of energy and courage.

Our present situation brings back memories of a somewhat similar situation, a quarantine we had to go through during WW2. After our flight from Estonia to Gotland, Sweden, all boatloads of refugees were placed into quarantine. We were also sprayed with disinfectants and housed in an old factory surrounded by a high iron fence. We were free to walk around within the fence. The Swedish army kept guard. The locals were fascinated and came to look at us, as though we were part of a zoo. But we were refugees from a war-ravaged country and could be carriers of disease. Our quarantine ended with a huge fire which started somewhere in the baggage ­section, which was heated to a certain degree – obviously too hot.

I am thankful to Piret and Johanna for setting up the Viktoriin game in Eesti Elu. It gave our everyday life a little spark and opened our interest in the history of Tartu College.

Now I know exactly how many steps I have to climb to reach the front door. Keep us curious!

Keep us active with more of the same.

Our future situation is an un­ certainty. The COVID-19 has an aura of Science Fiction

around it. A tiny element is in control of the world and trying to eliminate life on earth. Our future is in the hands of scien­ tists, world over and their knowledge in producing a vac­ cine. With knowledge comes hope. I have hope.

As Kontaveit has stated in interviews with the press and at tennis tournaments, her victo­ ries show that it is possible to make it big in sports, even if you come from a small country.

Next week, we’ll hear from Talvi Parming, a teacher, facili­ tator of sports and outdoor ac­ tivities, and a leader for the Estonian Girl Guides in Toron­ to. We’re excited to share her ideas about leading an active life, and we think you’ll enjoy it, too!

• Laani Heinar 26.06.2020: “During the lockdown, I’ve often found myself wearing a certain pair of slippers. These ones right here, with colourful floral embroidery from Muhu Island, Estonia. They’re cozy and lift my spirits up in the way that beautiful design often does.

In a way, they’re also connected to all the things I’ve been work­ ing on at this time.

Beyond continuing to work as an illustrator, I’ve also spent a decent amount of time piecing together information on my Estonian/Finnish family tree on­ line. Names, places and spoken memories come to life when you look at old letters, and looking at these slippers remind me of how all of that is part of my life here and now.”

Estonia has not excluded the possibility of banning Russian TV channel “RT”, the Minist­ ry of Foreign Affairs said on Wednesday after Lithuania announced it would stop broadcasts. Latvia banned the channel in July.

Lithuania’s media watchdog has banned the broadcast RT due to its connection with Dmitry Kiselyov, a journalist who is under EU sanctions for his role in promoting Kremlin propaganda during the an­ nexation of Ukraine’s Crimea in 2014, the country’s national broadcaster LRT reported on Wednesday.

Kiselyov, officially the head of Russia’s state-controlled me­ dia group Rossiya Segodnya which includes RIA Novosti and Sputnik, is also considered to be in charge of RT. He ­denies the connection.

Estonia has previously banned Sputnik, while Latvia’s media watchdog banned RT in July, calling on EU member states to follow suit. However, Estonia has not announced what its plans are regarding the ­channel.

“Estonia does not exclude the possibility of taking addi­ tional steps in implementing the European Union’s sanctions policy,” a spokesperson for the Ministry of Foreign Affairs told ERR News on Wednesday.

Estonia is implementing sanctions concerning Kiselyov for his central role in Russian propaganda justifying attacks against Ukraine.

Foreign Minister Urmas Reinsalu told Delfi news portal on Monday that he approved of Latvia’s actions, but in order to take a similar step in Estonia, an analysis would need to be carried out. This would need to confirm that restricting the channels would be the right step to implement financial sanctions.

He emphasized that he was only speaking about pro-Krem­ lin channels, the beneficiaries of which could be found on the list of sanctioned persons, and not on the restriction of any Russian-language media.

“RT” was launched in 2005 and is a network of television channels which broadcasts in English, Spanish, Arabic and several other languages, distri­ buting content consistent with the official positions of the Kremlin, Latvian broadcaster LSM reported.

The Estonian Ministry of Foreign Affairs’ full comment is published below: “Estonia does not exclude the possibility of taking addi­ tional steps in implementing the European Union’s sanctions policy.

“Estonia is implementing the European Union sanctions con­ (Continued on page 11)

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

On the Wall: Evolving Art Curation in Estonia and Canada

Time Machine: Comparing language legislation in Canada and Estonia

Vincent Teetsov

Vincent Teetsov

For some, the very concept of art is irretrievable and exclu­ sive-sounding. It can stir up mental images of parquet floors and sullen paintings by Vermeer, which recall a time period that’s not so relatable anymore. Art can even insti­ gate frustration. Sparse, con­ ceptual creations scattered throughout a room and blank walls will evoke the tired debate “what qualifies as art?”

Is it simply “what you can get away with” as Andy Warhol apparently said?

As art curators and directors project gallery and museum visitor numbers over the next ­ decades, it has become a matter of making the experience more participatory. Less watching from the sidelines, and more engagement. At the Art Gallery of Ontario, this was noticeable with the arrival of Yayoi Kusama’s Infinity Mirrors in 2018. Not only was social media a place to celebrate the ­ dazzling installations created by Kusama, it created a commu­ nity built around sharing with friends the feelings evoked by the art. Tickets were sold out.

The AGO extended its evening hours to accommodate for more visitors.

Not all galleries can or will fit mirror and LED labyrinths into their spaces and budgets.

But when institutions make their visitors part of the picture and expand art into a more democratic experience, that’s when it thrives most of all.

Kumu in Tallinn has em­

Estonia…

(Continued from page 10)

cerning Dmitry Kiselyov for his central role in Russian propa­ ganda justifying attacks against Ukraine (including the an­ nexation of Crimea in 2014 and Russian federation’s military activities in Eastern and SouthEastern Ukraine).

“Due to the personal sanc­ tions against Mr Kiselyov, Estonian banks froze in October 2019 Rossiya Segodnya’s payments. In December the ­ Financial Intelligence Unit, responsible for implementing ­ financial sanctions in Estonia, ­ informed employees of Rossiya Segodnya that knowingly work­ ing for or providing services to a person under sanctions could be a criminal offence.

“In June 2020, the Estonian Internet Foundation imposed a restraint on the disposition on two domains – baltnews.ee and sputnik-news.ee – registered to Rossiya Segodnya. The restraint on disposition means, that legal actions are forbidden – for ­example, the domain cannot be

Photo: visitestonia.com

bodied this principle through their ongoing Noorteklubi (Youth Club). The Club is a social way for 15 to 20 year ­ olds to see the many exhibits that come through town, and to broaden one’s horizons with projects that include design, screen printing, and poetry. If the gallery is a place where young people can make it their own and have a voice, or even if it’s just a place to meet up and be comfortable, it’ll take on a life of its own.

11 minutes away is Kai Art Center, which opened in the autumn of 2019. Originally a ­ Tsarist-era naval submarine manufacturing facility, this structure hosts an array of dif­ ferent events: international art residencies, seminars, Foto Tallinn, workshops, and movie screenings. A bistro, cocktail bar, restaurant, and confectionery shop on the ground floor fuel the liveliness of the seaside spot. Art curation mainly in­ volves what we look at, but just as the placement of pieces is considered, consideration can be also made of space usage.

As with Kai Art Center, a less rigid facility makes it easier for potential visitors to make the institution personal to them.

Inviting artists themselves into these spaces to mingle and talk allows for relationships to be built.

sold or transferred to another person and thus used as an ­economic resource.

Initiated by Estonia, the foreign ministries of Estonia, ­ Latvia and Lithuania asked the European Commission’s opinion on implementing financial sanc­ tions, the Commission replied on June 19, 2020 and the ­answer is available here: https:// ec.europa.eu/commission/press­ corner/detail/en/ip_20_1126 “After the opinion was issued the Latvian media regulator also stopped transmission of RT (earlier known as Russia Today) TV channel. Estonia and Latvia are in constant communication regarding this issue. The Esto­ nian Financial Intelligence Unit is analyzing information re­ ceived from Latvian partners, legal framework and will for­ mulate its position on the need to implement sanctions and on possible measures.”

Sputnik Estonia’s 35 em­ ployees ended their employ­ ment with the agency as of January 1, 2020. The Sputnik Estonia website continues to operate.

ERR News reported in

November that sanctions against the Kremlin propaganda chan­ nel Rossiya Segodnya (Russia Today) are forcing the Russian state-controlled media portal Sputnik organization to move out of its rental space in Tallinn as Estonian banks do not accept Sputnik salary payments.

We can liken it to profes­ sional sports, another pillar of culture. Not everyone can per­ form at the level of an NBA basketball player, but the team energy and camaraderie of the game keep bringing spectators in. Athletes become heroes, and push us to put on our sneakers and play, too. Then we watch games with the excitement that we have about playing our­ selves.

Or what about music festi­ vals? The bands make the “soundtrack” to the party of ­everyone there at one time, and the fun of that party is what everyone is after. The bands ­ survive on the relationship they have with their fans.

The more people make art for themselves and the more it’s encouraged to become a normal social ingredient, the more popular these places will be­ ­ come. Parties will be thrown.

Heroes will be found. It would be another natural thing for ­everyone to take part in, regard­ less of if you do it professionally or not.

Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu told ERR in an interview that Russia is accus­ ing Estonia of going after Sput­ nik to erode the EU’s Russian sanctions policy.

11

cate in Estonian sign language and signed Estonian...” The Act It was June 1973 when the also speaks pragmatically about Société de l’Acadie du Nou­ the use of the Russian language. veau-Brunswick (SANB) was In local governments where at founded in Shippagan, New least half of permanent resi­ Brunswick, to “defend and dents speak a language other promote the rights and in­ ­ than Estonian, they have the terests of Francophones and right to communicate in that Acadians in New Brunswick.” language.

This was four years after the This poses an interesting Official Languages Act was question about how the propor­ passed, making English and tion of languages determine French the two official lan­ their official use. When I guages of Canada. It is also a s ­ tudied in Cardiff, Wales, legal requirement for federal w ­ ritten Welsh (including sig­ institutions to provide services nage, road markings, and in French upon request. A o ­ fficial documents) was abun­ combination of activism and federal legislation has made dant, even though only 9% of New Brunswick a thoroughly adults in Cardiff speak Welsh.

This is the lowest percentage in bilingual province.

However, in comparison with Wales, as of June 2019. the actions that have protected Nevertheless, Welsh is one of the Estonian language, how the two official languages of have the languages of the in­ Wales. Welsh is the first lan­ digenous Mi’kmaq, Wolas­toqi­ guage of Wales.

Mi’kmaq, Wolastoqiyik, and yik, and Peskotomuhkati people Peskotomuhkati people in New of New Brunswick been con­ Brunswick had their languages sidered in Canadian legislation? banned.

English-only policies In the late 1970s, more pres­ inhibited the continued speak­ sure than ever before was ing of these languages.

The placed on Estonians by the Indigenous Languages Act of Soviet authorities to learn June 2019, was one step in the Russian. Schoolchildren were taught from kindergarten up­ right direction, where a federal wards. With the reforms of institution may “provide access glasnost, Estonian was made to services in an Indigenous the official language in 1989. language, if the institution... has With the gradual restoration of the capacity to do so and there Estonian independence, the is sufficient demand for access Eesti Vabariigi Riiklik Keele­ to those services in that lan­ amet (now the Keeleinspekt­ guage.”

However, just as legislation sioon) was created in 1990, to ensure public services were and change is always prompted provided in Estonian. Yet, this by the advocacy of individuals ­ was not possible without the and organizations, it will be ­activism of individual Estonians person-to-person engagement, and Estonian political parties. such as educational programs at Vocalizing one’s ideas came the University of New Bruns­ with great risk, even with politi­ wick’s Mi’kmaq-Wolastoqey cal transparency being pro­ Centre, that will ensure lan­ guages continue to be spoken. moted by Mikhail Gorbachev.

More recently, the Language Estonian is the first language Act was passed by the Riigi­ of Estonia. Eastern Algonquian kogu (“Parliament”) in February languages are the first languages 2011, which expanded upon the of New Brunswick. Even if we Law of 1995 on Language. The don’t learn any languages 2011 Act enforces “right to ­ beyond Estonian or English, I access public administration in think any of us who believes in ­ the Estonian language in oral or our cultural preservation can written form” and furthermore, agree that more attention should “the right of deaf and hearing be given to all of Canada’s impaired persons to communi­ ­languages.

Reinsalu (Isamaa) said: “But what I want to emphasize is that we have not taken mea­ sures against the portal’s media content. They are financial sanctions aimed at economic activity. I believe it to be justi­ fied.”

Rossia Segodnya is a news agency owned and operated by the Russian government whose name translates as “Russia Today.” It should not be con­ fused with RT, the Russian government-funded Russian in­ ­ ternational television network, which operated under the name Russia Today from 2005–2009.

Welcome sign featuring artwork by Wolastoqiyik artist Samaqani Cocahq (Natalie Sappier).

12

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

Nr. 27

Nädala portree Tõnu Altosaar on jätnud Toronto linnapilti muljetavaldava jälje „Tegelikult on see ikkagi meeskonnatöö,“ ütleb Tõnu Altosaar, rahvusvaheliselt tun­ tud ja tunnustatud arhitekt, kes on töötanud firmas B+H Architects praeguseks enam kui pool sajandit. Ta asus seal tööle 1967. aastal ja juba 1975 sai partneriks, olles kõige noorem. Nagu ta märgib, on muidu firmas tavaks 65-aasta­ selt partnerlus maha müüa ja pensonile siirduda, kuid teda on hoitud: ta ei ole enam akt­ sionär, aga 76-aastasena iga­ päevaste töötajate ridades, käib koosolekutel, kohtub klientidega, reisib mööda ­ maailma, otsib materjali ja on hinnatud nõuandja oma aastakümnete pikkuste koge­ ­ muste tõttu.

Firmas on tema tiitel Senior Principal, Director Middle East & North Africa ja arhitektuuri elukutses FRAIC (Fellow of the Royal Architectural Institute of Canada), olles ilmselt praegu ainus eestlane selle tunnustava tiitliga (oli ka lahkunud Ants Elken, kes oli Tõnu Altosaare professor Toronto Ülikoolis). Ta kuulub nii Ontario kui Kanada Arhitektide Liitu ja Toronto Arhitektide Ühingusse.

Lisatud foto annab mulje­ t­ avaldava pildi, milliseid suuri pilvelõhkujaid Toronto südalin­ nas on B+H Architects projek­ teerinud. Fotol on näha 23 ehi­ tist, millest 18 puhul on mängi­ nud olulist rolli Tõnu Altosaar.

Praegu on ehitamisel Sick Kids Patient Support Centre, samuti valmimas hooned 16 York Street (34 korrust) ja 160 Front Street (50 korrust).

Väljaspool Torontot on Tõnu Altosaare kaas-projekteeritud

Niagara Fallsis asuv suur Fallsview Casino, Montrealis Deloitte Tower ja Ottawas Rideau Centre’i juurdeehitus.

Varasemalt veel Calgarys ja Edmontonis BMO torne ja prae­ gu ka Vancouveris. Tõnu Altosaar algatas firma kontori Shanghais 1990.a., hiljem Araa­ bia Ühendemiraatides. Kokku on firmal praeguseks kontoreid kümnes riigis mitmesaja tööta­ jaga; Kanada kontorid asuvad Torontos, Calgarys ja Vancou­ veris.

Samuti on ta töötanud Mehhikos, Indoneesias, Hiinas, Peterburis ja Kiievis.

Sidemed Eestiga on Tõnu Altosaarel kestnud juba aasta­ kümneid – ta on külastanud oma sünnimaad korduvalt alates 1972. aastast, algul turistina, hiljem professionaalsetel ees­ märkidel, olles olnud nüüdseks juba aastakümneid hinnatud nõuandja ja konsultant, käies seal mitu korda aastas ja pi­ dades Eestit ikka oma kodu­ maaks. Ta on osalenud ärielus 1990. aastate alguses; olnud seotud ka Estonian Business School’i haldusega York’i Üli­ kooli Schulich School of Business nõuandvas kogus.

1988–92 oli ta koos mitmete teiste Kanada, USA ja Rootsi eestlastega peaministri nõuand­ vas kogus. Eesti iseseisvusaja alguses tegi ta Tallinna jaoks mitmeid arhitektuuriprojekte, aga need ei läinud läbi üle­ minekuaja rahaliste problee­mide tõttu. Ta on olnud kohtunik mit­ mel konkursil, neist tähtsamad Porto Franco ja Patarei vangla muuseum. Osalenud konverent­ sidel ja pidanud loenguid, näi­ teks Betoonipäeval ja Tallinna

Tõnu Altosaar.

Visiooni Konverentsil. Kolm korda laulupeoaastatel on ta võtnud osa Estonia’s Friends International Meeting’ust, kus arutatakse Eesti jaoks olulisi teemasid koos erinevate alade professionaalidega.

Eestis olles on Tõnu Altosaare päevad tihedad ja tegemisi täis, teda on korduvalt intervjueeritud erinevate mee­ diakanalite poolt. Paar aastat tagasi oli ta külaliseks KUKU ­ raadios, kus temaga vestles aja­ kirjanik Erki Berends. Seda pik­ ka ja huvitavat jutuajamist on võimalik järelkuulata. 2011. a. intervjueeris Eesti televisioonile Tõnu Altosaart Neeme Raud, külastades teda Torontos. Juttu on seal nii Toronto pilvelõhku­ jate ehitamisest kui ka töödest teistes maades, lisaks palju vaateid. Seda saadet on huvilis­ tel võimalik ERR arhiivist vaa­ data (Püramiidi tipus: Tõnu Altosaar ja pilvelõhkujate ehita­ mine.) Need on vaid mõned nimetatud intervjuud Tõnu

Foto: B+H

Altosaare rohkest meediakajas­ tusest, mida on olnud nii Eestis kui teistes riikides.

Oma professionaalse töö ja tihedate tööreiside kõrvalt on Tõnu Altosaar olnud alati ka aktiivne Toronto eestlaskonna tegemistes, olles hinnatud koo­ rilaulja Toronto Eesti Meeskoori ja Toronto Eesti Akadeemilise Segakoori ,,Ööbik“ ridades (ta on osalenud kahel laulupeol) ja kuulunud Eestlaste Kesknõu­ kogu Kanadas ja Eesti Majan­ dus­­klubi Kanadas eestseisu­ sesse. Akadeemiliselt kuulub ta korp! Sakala liikmeskonda.

Väga olulisel kohal on tema elus alati olnud muusika, sport ja aiandus; tihti käib ta golfi mängimas, koos klientidega.

Suurepärane tervis ja vorm on kindlasti paljuski tänu regu­ laarsele spordiga tegelemisele. Ülikooli Varsity võrkpallimees­ konnas olles olid nad liiga võit­ jad ja hiljem Ontario Seniorliiga võrkpallitšempionid Balmy Beach meeskonnaga.

Foto näitab, millise jälje on jätnud Toronto linnapilti B+H Architects, kus Tõnu Altosaarel on olnud väga suur roll.

Tõnu Altosaar on oma tööde eest võitnud rohkesti auhindu nii Kanadas kui teistes maades, nii üksi kui koostöös teiste ar­ hitektidega. Olgu siin nimetatud Niagara Fallsview Casino, BCE Place, Toronto Eaton Centre, First Canadian Place. Mees­kon­ natöö tähtsust rõhutab ta väga: Eestis on imestatud, miks ta räägib oma töödest pidevalt ,,meie“, mitte ,,mina“ vormis. Ühes varasemas intervjuus Eesti Elule ütles Tõnu Altosaar, et igaüks tema projektidest on talle olnud huvitav ja omamoo­ di armas, kuid ühena tõstab ta esile BCE Place’i Torontos, kus sai töötatud kõrvuti maailma tipparhitektidega – peamiselt Santiago Calatravaga, kes on töötanud üle maailma – ja mille lahendus sai erakordselt huvi­ tav.

Tõnu Altosaar sündis 1943. a. Tallinnas ja oli 11-kuune, kui põgenes koos vanematega Ees­ tist. Neli aastat elati Rootsis, hiljem siirduti edasi Kanadasse, kus ta kasvas üles St. Catha­ rines’i linnas Ontarios ja osales aktiivselt eestlaskonna elus, kaasa arvatud eesti skautluses.

Kooli minnes ei osanud ta üldse inglise keelt nagu tol ajal paljud eesti lapsed, kuid see tuli kii­ resti. 1967.a. lõpetas ta Toronto Ülikooli arhitektuuri alal (kus lõpetajaid oli 60 alustaja hulgast ainult 12) ja nagu loo algul öeldud, töötab samast aastast firmas B+H Architects, mis on olnud tema ainukeseks tööko­ haks, andnud huvitava ja väga suurt rahuldust pakkuva aas­ takümnete pikkuse karjääri, töötades südamelähedasel eria­ lal ja projekteerides erinevates maades. Nagu ta ütleb, on kõik elus hästi läinud – ta on olnud õigel ajal ja õiges kohas, rõõmu on pakkunud nii töö- kui peree­ lu, tublid lapsed ja lapselapsed.

Tõnu Altosaarel on viis last: pojad Mikk, Heiki, Mark ja Peter ning tütar Katrin ja seitse (Järgneb lk. 13)

Foto: B+H

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

WHO: koroonaviiruse õhu kaudu leviku kohta on esitatud uued tõendid

Tõnu Altosaar koos abikaasa Annega FRAIC (Fellow of the Royal Architectural Institute of Canada) medali andmisel.

Foto erakogust

Maailma Terviseorga­nisat­ sioon (WHO) avaldas sel näda­lal, et on olemas värsked tõendid uue koroonaviiruse levikust õhu kaudu.

Rahvusvaheline teadlaste rühm on esitanud andmed, mille järgi võib viirus levida oluliselt kaugemale kui kahe meetri taha.

WHO juhi sõnul ei näita koroonaviiruse pandeemia veel ­ pidurdumise märke. ,,Puhang kogub hoogu ja on selge, et me pole veel pandeemia tippu jõud­ nud,“ ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus virtuaal­ sel pressikonverentsil.

Eelmisel nädalavahetusega tuvastati üle maailma umbes 400 000 uut COVID-19 nakkus­ juhtu. (ERR/EE)

Eestis suri Briti sõjaväelane

Tõnu ja Anne Altosaar oma aias.

Tõnu Altosaar…

(Algus lk. 12)

lapselast. Kõik lapsed on saa­ nud suurepärase hariduse ja töötavad edukalt majanduse, ­investeerimise ja IT aladel. Nii nagu isa, on ka lapsed sportli­ kud: Mark ja Peter olid Kanada Jahtklubi RCYC noorte võist­ lus­osakonnas.

Tõnu abikaasa Anne on eri­ alalt arst, töötanud Sick Kids Lastehaiglas Torontos ja hiljem jäi lastega koduseks. Ta on hea laulja, laulnud aastaid koos Tõnuga TEAS ,,Ööbik“ ridades ja kirjutanud ka mitmed popu­ laarsete Simmareede käsikirjad.

Foto erakogust

Anne Altosaar ja tütar Katrin kuuluvad mõlemad korp! Filiae Patriae ridadesse.

Tänavune aasta on CO­ VID-19 pandeemia tõttu toonud muudatusi ka Tõnu Altosaare töös. Töö käib edasi, kuid prae­ gu rohkem kodusest kontorist.

Muuhulgas on ära jäänud mõ­ ned tööreisid – eelmisel aastal käis Tõnu Altosaar kolm korda Itaalias materjali valimise ees­ märgil, mis ka tänavu plaanis oli. Samuti lükkub edasi koos abikaasaga planeeritud Vahe­ mere reis. Loodetavasti saavad rasked ajad peatselt mööda ning tavapärane majanduselu jätkuda.

KAIRE TENSUDA

Briti kaitseministeeriumi tea­ tel suri pühapäeval Eestis NATO lahingugrupis teeninud Ühendkuningriigi sõjaväelane.

Ministeeriumi kinnitusel suri sõjaväelane teenistusvälisel ajal ja tema surm ei ole seotud la­ hingutegevusega.

Märtsis alustas Tapal paikne­ vas NATO lahingugrupis teenis­ tust Ühendkuningriigi kuningli­ ku füsiljeede rügemendi sõdu­ ritest moodustatud üksus. Üksu­ sesse kuulub umbes 700 sõdu­ rit. (Allikas: Postimees)

Leedu tähistas riikluse päeva Leedu tähistas esmaspäeval riikluse päeva, et mälestada kuningas Mindaugase krooni­ mist 1253. aastal.

Piduliku päeva puhul võis heisata kaks lippu – nii prae­ guse trikoloori kui ka ajaloolise lipu, Presidendipalee ees toimus kaitseväe auvahtkonna paraad.

Leedu president Gitanas Nauseda ütles pidupäeva puhul, et kuningas Mindaugas lõi 767 aastat tagasi Leedu riigi ja avas uksed Euroopale. (Allikas: ERR)

Kõrvalleheküljel olevast aerofotost tegi Tõnu Altosaar joonise, mille Michael McCann värvis vesivärvidega.

Pilt on esindatud ka Eestis välja antud raamatus ,,Pintsliga tõmmatud linnad“ (Andres Eilart, Aavo Kokk), kus saab näha 150 linna joonist.

Foto: B+H

13

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Colden Palo Colden Palo on üks seitsmest erakord­ selt tublist Kanada Eesti kogukonna noorest ESK 2019 stipendiaadist.

Colden õpib kolmandat aastat Al­­ berta Ülikoolis vokaalmuusika erialal. Ta soovib tulevikus saada muusikaprofes­ soriks. Colden on üles kasvades oma pere keskel järginud mitmeid eesti tra­ ditsioone ja kirjeldab oma suhet järgmi­ selt: „Oma isa keeles laulmine on sügav elamus, mille üle tunnen esimese põlvkonna kanadalasena suurt uhkust.“ Eestlaseks olemise kohta: Eesti võib uhke olla uskumatu kunstilisuse ja tehnoloogia ning ilusa keele üle.... Eesti elab edasi minu isas, kuid samuti võttis selle erilise pärandi omaks ka minu ema… Eestlane olla tähendab mitte kunagi alla anda ning ainulaadsusest ja mitmekesisusest lugu pidamist. Ma näen neid väärtusi oma peres ning olen tänulik oma juurte üle.

ESK rolli kohta: Eesti ajalugu ja pärand on oluline asi, mida kaitsta ning Eesti Sihtkapital Kanadas on pühen­dunud just sellele... Sihtkapitali, kui organisatsiooni olulisust ei saa üle hinnata, kuna see on pühendunud Eesti pärandi säilitamisele ja oma rahva toeta­ misele Kanadas. ESK toob eestlased Kanadas kokku, või­ maldades meil tähistada oma minevikku ja oodata põnevat tulevikku.

Tänu meie heldetele annetajatele on Eesti Sihtkapital Kanadas välja andnud üle 130 stipendiumi Kanada Eesti noortele 2003. aastast saadik. Külastage meie veebilehte www.estonianfoundation.ca enama informatsiooni saamiseks stipendiumi tähtaja ja kriteeriu­mide kohta või meie kogukonna toetamiseks annetuse tegemiseks.

Melbourne suleti koroonajuhtumite kasvu tõttu kuueks nädalaks Alates kolmapäevast on sule­ tud Austraalia suuruselt teine linn Melbourne kuueks näda­ laks. Victoria osariigis on ala­ tes esmaspäevast registreeri­ tud 191 uut koroonaviirusega na­­ katumise juhtumit, mis on suurim päevane juurdekasv pärast pandeemia algust.

Victoria osariigi peaminister Daniel Andrews teatas, et Mel­ bourne’i linnastu ja Mitchelli omavalitsuse elanikele hakka­ vad taas kehtima piirangud, mis tähendab, et nad võivad kodust lahkuda vaid tööle, kooli, sporti tegema, vajalikke kaupu ja teenuseid ostma või meditsii­ nilistel ja perekondlikel põhjus­ tel kuni kella 23.59-ni 19. au­ gustil, vahendab Guardian.

Uute tugevdatud piirangute tingimustes ei tohi inimesed enam oma puhkusekodudesse minna (Victorias on praegu koolivaheaeg), aga need, kes juba on puhkusele sõitnud, võivad seal lõpuni olla ja siis koju sõita.

Füüsiliste harjutustega luba­ takse tegeleda väljaspool oma elupiirkonda, kui tegemist ei ole pikkade mitu päeva kestvate matkadega.

Koju ei tohi külalisi kutsuda, välja arvatud need, kellega ­ollakse intiimsuhtes ja väljas ei tohi korraga koguneda üle kahe inimese, välja arvatud ühe leib­ konna liikmed.

Austraalia peaminister Scott Morrison on nõustunud andma Victoria osariigile täiendavalt 260 kaitseväelast, kes aitavad

Brasiilia president nakatus koroonaviirusesse Pikka aega koroonaviiruse ohtu mitte tunnistanud Bra­ siilia president Jair Bolsonaro ütles teisipäeval, et on andnud positiivse viiruseproovi. Sanas nimetas ta, et tal on vaid mõõdukad sümptomid ning et ta tunneb end hästi.

Viiruse leviku algusest saa­ dik on Bolsonaro pisendanud riske, nimetades viirust algselt ,,kergeks gripiks“ ning paiguti isegi mõnitas sotsiaalse distant­ seerimise reegleid ja naeruvää­ ristas karantiinireegleid, muu­ hulgas ka maski kandmist ava­ likkuses.

Brasiilia on maailmas USA järel enim pandeemiast kannata­ da saanud riik, kus on enam kui 65 000 surma- ja üle 1,6 mil­ joni nakkusjuhu. (ERR/EE)

politseil Melbourne’i ümber teedele kontrollpunkte üles sea­ da. Andrewsi sõnul iga autot kontrollima ei hakata, aga polit­ sei kasutab numbrimärgi tuvas­ tamise tehnoloogiat piirkonnast lahkuvate autode registreeri­ miseks.

11. ja 12. õppeaasta ja kutse­ koolide õpilased naasevad järg­ misel nädalal kooli. Teistel õpi­ lastel pikeneb vaheaeg nädala võrra.

Andrewsi sõnul on karantiin kuue nädala pikkune, et anda viirusele kolm elutsüklit.

Victoria osariigis on praegu üle 700 aktiivse haigusjuhtumi ja üle 400 juhtumi, mis võivad viidata kogukonnas nakatu­ mi­ sele. (D/EE)

14

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

märkmik 12-aastane Eesti poiss lõi koroonaviirusest inspireeritud lauamängu See lugu sai alguse kolm kuud tagasi, kui maailm oli lasku­ nud koroonakriisi tõttu eri­ olukorda ja enamik koolilapsi lahendasid ülesandeid kodus.

Tallinna külje all, Peetri alevi­ ku Järveküla kooli tehnoloo­ giaõpetaja andis aprillis oma 5. klassi õpilastele koduse konstrueerimisülesande: „Tee ise lauamäng. Mõtle mängule taustalugu, tee mänguvälja kujundus, meisterda nupud ja täring (vürfel), pane kirja reeglid. Oluline on kasutada ­ fantaasiat ja mitte kopeerida olemasolevat lauamängu.“ 12-aastane 5.c klassi õpilane Johannes Pallo mõtles, et tahab teha ühe lahingu, sest talle meeldib II maailmasõja ajalugu uurida. Et siis saab lauamängu aluseks maailmakaardi teha, sest kaarte joonistada talle väga meeldib. Ta ema ütleb, et ta joonistas Euroopa kaardi juba enne, kui lugema õppis. Atlase järgi, muidugi. Nii et üks asi oli kindel: mängulaud peab olema

Riina Kindlam

maakaart. Aga mis lahing? Ja kuidas seda lahingut nuppude ja täringuga mängida? Johannes: „Ei tulnud head mõtet. Telekast tuli Hercule Poirot’ „Mõrv Idaekspressis“. Siis mõtlesin, et teeks mängu „Reis Idaekspres­ sis“ ja sealt tuli juba väga kiiresti järgmine mõte: reisida ei saa! Meil on ju koroonavii­ rus! Võiks teha mängu „Reis ümber maailma viiruse ajal“.

Aga siis ütles ema, et nüüd saad sa ju teha korraga ka lahingu heade ja pahade – viiruste ja arstide – vahel. Kui igal män­ ­ gijal on mitu nuppu, siis ongi nagu lahing: „Võidujooks viiru­ sega“.“ Mängu on hea mängida ka­ hekesi, aga veelgi põnevam nel­ jakesi või kuuekesi. Mänguõnn otsustab, kas viirused vallutavad maailma või suudavad inimesed nad enne peatada. Üks mängu peatuspunkt on ka Torontos.

Mängulooja ema Hille mulje­ tab, et see on ülimalt põnev ja tekitab hasarti, kuna on ikkagi lahing ja see on nagu päris.

Pere praegune mängustatistika näitab, et teadlased ja arstid on siiski sagedamini võitnud.

Johannese saavutusest tehti ETV Ringvaate saatesse lugu, mida võib vaadata lühilingi kaudu: https://bit.ly/2ZTrX1k.

Müügiga on läinud nii hästi, et tegemise kulud on tasa ja vähi­ ravifond Kingitud Elu on saanud seniks 2000 € toetust, teatas Regio esindaja.

Kingitud Elu tegevjuht kirju­ tas, et nende partnerist kullerfir­ mal ei ole kahjuks võimalik pakke ühe kaupa üle Atlandi ­ toimetada, kuna nende saatmine oleks väga kulukas. Päevaka­ jalist mängu saab aga tellida raamatukaupluse www.apollo.ee kaudu ja ikka läheb toetus vähihaigete heaks (www.kingi­ ­ tudelu.ee) Regio.ee blogist: „Koroona­ viiruse eriolukord pani meie maailma mõneks ajaks pausile.

Väga paljud asjad pole pärast kriisi enam endised ning kind­ lasti sünnib seisakust ka mõn­ dagi head. Kahjuks ei ole ko­ roonaviirus ainus haigus, mis inimesi kimbutab. Veelgi enam, need teised haigused ei läinud koroonapausile. Seepärast ta­ hame selle mänguga aidata vähihaigeid nende võitluses hai­ gusega. Mängu ostuga toetad vähiravifondi Kingitud Elu, mille sissetulekud on kriisi tõttu 30% vähenenud. Kingime ühes­ koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!“ Vahendas RIINA KINDLAM

Saarlased võivad saada endale Ö-märgi

Roomas suri 6. juulil legen­ daarne Itaalia helilooja Ennio Morricone (91), kes oli kaas­ aegse kino üks mitmekülgse­ maid ja mõjuvõimsamaid heliloojaid.

Morricone suri operatsioonist tulenenud komplikatsioonide tõttu, ta oli viidud eelmisel nädalal haiglasse, kuna ta kuk­ kus ja murdis reieluu.

Morricone on kirjutanud muusikat nii komöödiatele, trilleritele kui ka ajaloolistele draamadele. Ta on teiste hulgas koostööd teinud Bernardo Bertolucci, Pier Paolo Pasolini, Terrence Malicki, Roland Joffé, Brian De Palma, Barry Levin­ soni, Mike Nicholsi, John Car­ penteri ja Quentin Tarantinoga.

2016. aastal pärjati helilooja filmi ,,The Hateful Eight“ muusika eest nii Oscari kui ka Kuldgloobusega. Aastal 2007 sai ta elutöö-Oscari, lisaks on ta mitmel korral kandideerinud Oscarile, pärjatud Grammy auhindade ja Kuldgloobustega.

Kokku on Morricone loonud muusikat umbes 500 filmile.

Pikalt on vaieldud, kas Saare­ maal võiks olla maantee­äärne Ö- märk kui üks Saaremaa identiteedi tunnus.

Lõpuks võib see teoks saada Kuressaare-Kuivastu maantee ääres ja mitte väikese pruuni tahvli näol, vaid viie meetri kõrgusena. ,,Saare Ö-ga tehakse ju alati nalja ka, aga teistpidi, see viitab ikkagi väga palju meie kultuu­ ripärandile ja see on üks saar­ laste firmamärk. Ma arvan, et see toob nii saarlaste mõttes kui ka üldse Eesti murdekeele mõttes palju esile, et meil on ikkagi selliseid murdeerisusi, millele tasub tähelepanu juhti­ da,“ rääkis Tartu ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae ERRile.

Vald on lubanud metallist Ö-tähe valmistamise kulud enda kanda võtta ja eelkokkuleppel on maanteeamet lubanud kor­ rastada parkla, paigaldades sin­ na istepingid ja infotahvli, et selgitada, miks selline suur Ö-täht just seal asub. ,,Kuna selle uue koha juures on ka parkla ja inimesed saavad seal peatuda, siis ma arvan, et sinna aeg-ajalt ikka keeratakse sisse. Ja kuna see lugu on ise­e­ nesest huvitav, siis ma arvan, et sellest saab turismiatraktsi­ oon,“ ütles Pae. Kui Saaremaa ja mandri­ meeste eelkokkulepped ikka pi­ dama jäävad, siis ehk juba suve lõpuks võiks Ö-täht püsti saada.

(ERR/EE)

Eelmises Eesti Elus (# 26, 3.07.2020) lk 9 ilmunud artiklis ,,Uute kohtumiste­ ni…“ oli 4. lõigus eksitav trükiviga nimes, oleks pida­ nud olema ,,…ning seda koos poegade Ravo ja …“.

Toimetus vabandab asja­ osaliste ees.

Foto: vikipedia

Suri legendaarne filmihelilooja Ennio Morricone

Täpsustus

Nr. 27

Leedu annab välja maailma esimese digimeenemündi Leedu keskpank valmistub välja andma maailma esimest digitaalset meenemünti.

Blokiahelal põhinev LBCOIN koosneb kuuest digitaalsest mündist ja ühest füüsilisest, hõbedasest meenemündist. Lee­ du keskpank annab kokku välja 4000 LBCOIN-i ehk 24 000 digimünti ja 4000 füüsilist münti.

Meenemünt on pühendatud Leedu iseseisvusdeklaratsioo­ nile, mis tehti 16. veebruaril 1918. aastal. Igal mündil on üks deklaratsiooni 20 allkirjastajast.

Meenemünt antakse välja 23. juulil.

LBCOIN-i hind on 99 eurot.

Füüsilise mündi väärtus on 19,18 eurot ning see meenutab kujult ja suuruselt pangakaarti, teatas keskpank. (ERR/EE)

Johannes Pallo mängib sõpradega omaloodud lauamängu „Võidujooks viirusega“ Karulas läinud kuul. Kipskäsi tuli jalgpallist, mitte lauamängust.

Foto: ema Hille Saluäär

Johannes mõtles välja ja joonistas, Regio kaardifirma meistrid tegid valmis ning mängu ostes kingite vähihaigetele elupäevi, sest kogu tulu läheb vähiravifondile Kingitud Elu. Lihtsuse mõttes pole karpi, nuppe ka pole (laena mujalt või kasuta nööpe). Mäng mahub tavalisse A4 kirjaümbrikku. Võistlevad viirused ja mutatsioonid, arstid, teadlased ja head lapsed.

Foto: Regio.ee

KANADA UUDISEID • Kolmapäeval tegi rahandus­ minister Bill Morneau teatavaks uue prognoositava riigivõla suuruse – see ületab 340 miljar­ dit (billion) dollarit.

• Kulla hind börsil on tõusnud $2,000 USA dollarini untsilt.

• Via Rail teatas, et peab ajuti­ selt lahti laskma 1,000 töötajat COVID-19 pandeemiast põhjus­ tatud olukorra tõttu.

• Kanada peaminister Justin Trudeau ei osalenud sel nädalal Washingtonis toimunud uue USMCA leppega seotud koh­ tumisel USA presidendi Donald Trumpiga ja Mehhiko esindaja­ ga.

• Ontario privaatomandis kane­ pipoed peavad alates 24.juulist lõpetama vahepealsel koroona eritingimuste ajal sisse seatud ostude kojutoimetamise või kauba kättesaamise poe eest tänavalt.

• Kanada vaevleb kuumalaine käes, mitmel pool on tempera­ tuur mitmel päeval järjest olnud +30C ja enam, lisaks niisku­ sindeks, mis teeb õhu väga raskeks. Kolmapäeva pärast­ lõunal läks aga Torontost läbi äikesetorm, mis tekitas uputusi ja elektrikatkestusi. Umbes poole tunni jooksul tuli 65 mm sade­ meid, mis oli rohkem kui poole juuni ja juulikuu alguses kokku.

• Eelmisel nädal ründas relvas­ tatud isik Rideau Halli piirkon­ da, kus resideerivad nii Kanada kindralkuberner kui peaminister.

Ametivõimude teatel oli kinni peetud 46 aastase Põhja-Mani­ tobast pärit Corey Hurreni eesmärk rünnata peaminister Justin Trudeau’d.

Elton Johni auks valmistatakse mälestusmünte Suurbritannia kuninglik ver­ mikoda (The Royal Mint) hakkab müüma münte, millel kujutatakse laulja Elton Johni prille, peakatet ja kikilipsu.

Müntidega, mille kujunduse disainis kunstnik Bradley Morgan Johnson, avaldatakse austust lauljale ja tema enam kui 50 aasta pikkusele kar­ jäärile, kirjutab BBC. Münte on nii hõbedast, kul­ last kui ka mitteväärismetalli­ dest. Kõige odavamate müntide nominaalväärtus on viis naela (5,53 eurot) ja müügihind 13 naela (14,38 eurot). Kõige kalli­ ma, ühekilose kuldmündi nomi­ naalväärtus on aga 1000 naela (1106,05 eurot) ja müügihind 68 865 naela (76 167,92 eurot).

Nr. 27

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud suvisel ajal E 9–2, K 12–5, N 9–2.

EELK Toronto Peetri kogudus alustab taas pühapäevaste jumalateenistuste pidamist. Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikusse tulles kaitsta end võimalusel ja soovi korral näomaskiga.

Jumalateenistused juulikuus 2020 toimuvad igal pühapäeval EELK Toronto Peetri kirikus algusega meie tavapärasel ajal, kell 11.30.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Juhatuse esimees Paul Wilbiks, tel. 416-712-4211 Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 26. juulil kell 11.00 VIRTUAALREAAL JUMA­ LATEENISTUS. Pühapäeval, 16. augustil kell 11.00 VIRTUAALREAAL JU­­ MALATEENISTUS. Mõlemad virtuaalteenistused nähtaval TEBK.ca koduleheküljel järgneval hommikul.

Juuli- ja augustikuus teisi juma­lateenistusi kirikus ei toimu.

Täiendatud informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult juhatuse esimehelt ülalpool toodud telefoni­ numbril või e-posti aadressil.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 viirusest põhjustatud olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil. ,,Piiskopi kindel soovitus on, et kogudused ei alustaks oma kirikuhoonetes jumalateenistusi mitte varem kui septembri alguses.”

”The strong recommendation of the Bishop remains that congregations not resume in-person worship experiences within their church buildings until the beginning of September at the earliest.” June, 12, 2020 Rev. Jason D. Ashby Rev. Susan Climo Rev. Hilla Lahtinen, Director of Worship Ministries, Eastern Synod Laurie Knott, Vice Chairperson, Eastern Synod Rev. Dr. Michael Pryse, Bishop Rev. Adam Snook, Assistant to the Bishop

Vana-Andrese kogudus loodab oma teenistuselu alustada sep­ temb­ rist. Seniks saadame üle nä­­ dala liikmete e-postkasti videopalvusi.

Need on vaadatavad ka koguduse Facebooki leheküljelt, mida leiate, kui tipite Facebooki otsingumootorisse: Toronto Eesti Evan­ geeliumi Luteriusu Vana Andrese kogudus ELCIC. Olge hoitud! Jäägem terveks.

KOGUDUSE ÕPETAJA

Eesti lotomängija võitis üle 10 miljoni euro Hiljutisel Vikinglotto loosi­ misel võitis üks Eesti inimene jackpoti, üle 10 miljoni euro. Õnneliku mängija võidusum­ ma on 10 803 379,70 eurot ning võidu toonud ühe mänguväljaga pilet on ostetud internetist.

Seekordne võit on kordades suurem, kui senised Eestis või­ detud lotovõidud – Vikinglotto suurimaks võidusummaks seni on miljon eurot ning Euro­ jackpotiga on võidetud 1,155 miljonit eurot. Mõlemad mil­ jonivõidud tulid Eestisse 2016. aastal.

Käesolev aasta on suurte loto­võitude poolest olnud Eesti lotomängijate jaoks väga helde – äsjane võit on kaheksas suur­ võit sel aastal. Muu h­ulgas on võidetud ka Bingo l­otoga 907 269 eurot ning Eurojackpotiga 659 116 eurot. (ERR/EE)

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Pühendamisest ja pühendumisest Kirikukalendris nimetatakse tänast pühapäeva ka Apostlite päevaks. Kes olid apostlid?

Lihtne vastus oleks: Kristluse alustajad ja teostajad, kellest on kirjutatud ka Apostlite tegude raamat. Puudutaksin kaht iseloomuliku momenti nende elus, mida iseloomus­ tavad kaks lähedast sõna eesti keeles: ,,Pühendamine“ (dedication) ja ,,Pühendumine“ (devotion).

Sõna apostel tähendab isikut, kes on läkitatud, saadikut või esindajat. Uues Testmendis on seda kasutatud peamiselt Jeesuse kaheteistkümne jüngri, Pauluse ja kaudselt ka teiste kristlaste kohta, kes olid kaasa­ tud Jeesuse Kristuse hea sõnumi e. evangeeliumi levitamisse.

Jeesus valis isiklikult jüngrite hulgast kaksteist apostlit oma kaastöölisteks. Pärast Kristuse lahkumist pidid nemad elavate tunnistajatena tööd jätkama.

Juudase asemel valitud uus apostel Mattias vastas täpselt neile nõudeile. Loe Ap.t 1;2326. Viimaseks valitud Paulus kirjutab oma CVs: ,,Paulus, apostel mitte inimeste poolt ega inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumala läbi.“ Gl. 1;1-5 Algselt Jeesus valis 12 jüngrit. Jünger tähendab õpilast.

Algas kõigi kaheteistkümne

Kurt Cobain’i kitarr müüdi rekordilise summa eest Kitarr, millel varalahkunud muusik Kurt Cobain 1993. aastal telesaates ,,MTV Un­ ­ plugged“ mängis, müüdi hil­ jutisel oksjonil kuue miljoni dollari eest.

BBC vahendas Julien’s Auctionsi esindaja sõnu, kes ütles, et see on kõige kallimalt oksjonil müüdud kitarr. Vara­ sem rekordhind oli ligi nelja miljoni dollari eest müüdud Pink Floydi kitarristi David Gilmouri kitarril.

Cobaini kitarri alghind oks­ jonil oli üks dollar. Kuus mil­ jonit dollarit maksis selle eest mikrofonide tootja Rode Micro­ phones rajaja Peter Freedman.

Freedman ütles, et plaanib ki­ tarri maailmatuurile kaasa võtta ja koguda raha etenduskunstide toetuseks.

Kitarriga käib koos ka kitar­ rikast, mille Cobain kaunistas bändi Poison Idea postriga.

Nirvana akustilist teleesine­ mist ,,MTV Unplugged“ saates peetakse üheks maailma pari­ maks live-esituseks. Cobain suri viis kuud pärast saates osale­ mist.

õ­ppeperiood koos Jeesusega. Õppeperiood lõppes neile uue positsiooni ja nime andmisega. ,,Ja neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes. Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma JÜNGRID enese juurde ja valis nende seast kaksteist, keda ta nimetas APOSTLITEKS“ Lk. 6;12-16. Jüngritest-õpilastest olid kujundatud JEESUSE KRISTUSE SAADIKUD. ,,Jä­ relikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pü­ hade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed…“ Ef.2;19. Kris­ tus pühendas ja nemad pühen­ dusid!

Pühendamine ja pühendumine meie elus Jeesus andis oma kaheteist­ kümnele apostlile ja hulgale jüngreile korralduse tulevikuks: ,,Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.“ Mt.28:18. Oli aeg, mil meie rahvas ja maa pühendati mas­ siristimisega Maarjale ilma rahva pühendumist küsimata. ­ Tänase päevani on nimetatud kahel mõistel oluline osa iga kristlase elus. Pühendamine (dedication) on toiming, mida meie juures tehakse. Kõik sün­ dinud juudi lapsed pühendati Jumalale. Seda tehti ka Jeesu­ sega. Juutidel ja kristlastel on pühendamiseks erinevad välised vormid. Moodsas kristluses on selleks lapse ristimine (baptism) või pühendamine (dedication).

Eesti keeles on kasutusel sõna laste õnnistamine. Pastori juurde tuleb noor ema sooviga oma laps ristida. Pastori küsimusele,

miks ta seda soovib teha, tuleb vastus: mind on ka kunagi risti­ tud, aga kirikuga on side ka­ dunud... Edasises jutuajamises selgub end ise pidavat selle koguduse liikmeks, kus ta käib jõulude ajal!!!

Kui te mu lapse ristite, ga­ ranteerin, et toon temagi jõulu ajal endaga kaasa. Lepiti kokku lapse ja vanemate pühendami­ ses Jumalale, nii nagu Jeesus seda tegi Mark.10; 13-16. Poisi enda pühendumusotsuse alusel järgneb ristimine. Poiss ja ema on tänaseni pastori palveis. On hea, kui meie vanemad toi­ mi­ vad meiega oma parima vaimu­ liku arusaamise järele. Nad on meid pühendanud. Meie ise peame pühenduma! Meie lõp­ likku pühendumust määrab meie isiklik usk. ,,Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, AGA KES EI USU mõistetakse hukka.“ Mk. 16;16. Vanemad võivad meid pühendada palju­ dele asjadele (s.h ka rahvus), kui me ise ei vasta omapoolse pühendumisega, jääb asi pooli­ kuks. Meist kellestki ei saa enam apostlit, küll aga Jumalat, meid ennast ja kaasinimesi ra­ huldav pühendunud kristlane ja koguduse tegutsev liige! Kris­ tusele pühendunu elab edukalt üle ka sotsiaalse distantseeru­ mise ajad!

JÜRI PUUSAAG Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020

Nr. 27

Tellige EESTI ELU! July 8, 2020

Russian Fabrications and Distortions of History Hinder Mutual Understanding and the Pursuit of Truth The recent article, “The Real Lessons of the 75th Anni­ versary of World War II”, in the ‘National Interest’ by Russian President Vladimir Putin, is a grievous affront to the victims of Soviet totalita­ rianism as well as a conti­ nuous attempt to falsify and distort historical facts.

The article spuriously states that the Soviet Union’s Treaty of Non-Aggression (widely known as the Molotov-Ribben­ trop Pact) with Nazi Germany was unavoidable and signed un­ der the duress of precarious geopolitical circumstances; that the illegal annexation of Esto­ nia, Latvia and Lithuania was as a result of a reciprocal agree­ ment with the occupied states and concluded after the latter gave due parliamentary assent.

Further, the claim that the ­governments of the Baltic states were sustained intact after the Soviet occupation; and the im­ plication that the Soviet military forces that defeated Germany in Central and Eastern Europe were not complicit in enforcing the political repression in these captive nations following World War II, are egregious distortions of the fact. The 1944 Soviet occupation resulted in the ­ executions of thousands of in­ ­ nocent citizens and mass depor­ tations in freight train wagons of men, women and children to harsh work camps throughout Siberia. Many perished in those inhumane conditions. If it is important to the Putin Regime ­ to “understand” (and not forget) the torment and hardships “aris­ ing from the Second World War, then it is morally impera­ tive that the Putin regime allow for a fully transparent account­

ing and judgement of the Soviet era perpetrators of their crimes against humanity.

The Estonian World Council categorically refutes the above claims by the Russian president.

Estonians and peoples of Central and Eastern Europe find it entirely unacceptable for the Russian leadership to assume and elaborate on Communistera false narratives justifying its actions before, during and after the Second World War. We find it repugnant for Russia to be re­ habilitating the repressive So­ viet period and thereby rational­ izing the appalling crimes of Joseph Stalin and other totali­ tarian Soviet rulers. This same development, as clearly indicat­ ed by Vladimir Putin’s message in the ‘National Interest’, helps to legitimize its increasingly ­authoritarian domestic rule and vindicate Russia’s aggressive foreign policy.

As a self-proclaimed succes­ sor to the Soviet Union, the current Russian government has adopted the Communist era ­narrative of glorifying the Red Army’s triumph over Nazi Germany. In essence, Russia is attempting to weaponize the memory of World War II. To dismiss the Russian dis­ tortions of historical facts as simply a different interpretation of past reality is to absolve the Soviet Union of the suppression of the Russians themselves and numerous other nations, and di­ minish the sacrifice of millions of victims of Soviet crimes.

Russia refuses to accept the equivalency of Communist and national-socialist repressions and labels this comparison as promoting fascism. This is not simply a “memory war” that is

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni järgmise teateni. Seal toimu­ ma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.

being played out between Russia and the West. This is Koroona-aegne emadepäev, kui 10. mail tulid lapselapselapsed Isla Foto: Vaike Rannu kogust Russia’s current government’s ja Karis ning Dylan ja Lee lilli tooma. blatant attempt not only to ab­ solve the Soviets from collusion with Nazi Germany in initiating the Second World War but also to cultivate international non­engagement or even acceptabi­ lity for its expansionist aims ­today.

2020. aasta on kujunenud In the late 1980s and early erilisemaks, kui meist keegi 1990s, with the Soviet regime oleks osanud ette näha või change facilitated by leaders karta. Eriolukord nii Kanadas Gorbachev and Yeltsin, there kui paljudes teistes maailma was broad hope and optimism riikides kehtis nädalaid ja see that the Russian people would pole veel kõigi jaoks lõppe­ • millised on teie hirmud ja begin to enjoy the essence of nud. Piirangud ja keelud lootused: democracy and benefit from the muutsid meie kõigi igapäevae­ • kuidas on muutunud elu teie pursuit of human rights and jus­ lu ja toimetulekut. kogukonnas; tice for all. Sadly, more recent Baltic Canadian Imprint history shows a retrograde slide töörühm soovib jäädvustada • kas ja kuidas olete osalenud of the Russian government­ neid aegu tulevikus tarvis. vabatahtlikes abiaktsioonides; ­r­egime to an authoritarian rule. Võttes eeskuju Eesti Kirjandus­ • kuidas on muutused teistes The unjustified repression and muuseumi/Ühendus Eesti Elu­ riikides, maailmas mõjutanud persecution of democracy advo­ lood ning Eesti Rahva Muu­seu­ teie elu; cates and regime opponents in mi kogumiskampaaniatest, kut­ modern day Russian cannot be sume meiegi Kanada baltlasi • mis võiks olla need õppe­ denied or ignored. üles jäädvustama neid era­ tükid, mida me COVID-19 If the Putin regime is so mo­ kordseid aegu ja meiega jagama kogemusest kaasa võiksime tivated by its stated “need for oma mõtteid ja tundeid. võtta üksikisikutena ja ühiskon­ truth and objectivity”, its pro­ ­Pro­jektipartnerid on: balti­ nana. mise to be “honest and impar­ sakslasi koondav Balti Immig­ Eesti kogukonna esindajate tial”, its “commitment to high rantide Abistamisühing Kanadas tekstid, blogilingid, foto- ja humanist ideal and values” and (CBIAS), Väliseesti Muuseum videofailid on oodatud aadres­ its stated mission of “enhancing (VEMU), Leedu Muuseum ja sil: piretnoorhani@gmail.com. the stability … and prosperity Arhiiv Kanadas (LMAC), Kana­ Paberkandjal materjalid pa­ and well-being of all states”, da Läti Arhiiv ja Muuseum lume saata: Estonian Studies then it must guarantee its own (KLAM) ja Kanada Läti Rah­ Centre/VEMU, 310 Bloor ST. non-aggression and its uncondi­ vusföderatsioon.

W., Toronto ON M5S 1W4. tional endorsement of human Oleme huvitatud järgmistest Tööde esitamise tähtaeg on rights, freedom of speech, free­ materjalidest: 31. juuli 2020. dom of the press and the pursuit • kirjalikud mõtisklused ja Eestlastelt saadud materjale of truth and justice. mä­lestused, sh eriolukorra päe­ säilitatakse Väliseesti Muu­seu­ Any “Summit of Five” (as vikud ja blogid; mis ja kunagi, kui COVID-19 proposed by Russia with leaders • fotod, joonistused; on seljatatud, koostame lae­ of Russia, China, Great Britain, • koduvideod; kunud materjalidest ühisnäituse, France and the USA) must be • meemid ja naljad, mida olete mida siis juba koos oma Balti preceded by an endorsed proc­ loonud või jaganud sotsiaalmee­ sõpradega avada saame. lamation of non-aggression dias.

Südamlik tänu kõigile, kes guarantees and the upholding of Kutsume teid üles mõtisklema on meiega oma koroonakoge­ human rights. selle üle: must juba jaganud! Ees seisab The Estonian Central Cou­ • kuidas muutis koroona teie eriline suvi: paljud meist on pi­ ncil in Canada and Association igapäevaelu võrreldes varasema­ danud ära jätma mitte ainult of Estonians in Sweden will ga; tavapärase Eestis käigu, vaid ka continue to speak up for an ­accurate reading of history and • kuidas muutis see teie tööelu; palju muud meelepärast. Nii millele pöörate võrreldes nagu me saame koos üle ras­ the upholding of human rights • varasemaga rohkem ja millele kustest, mille globaalne viiru­ and freedoms. vähem tähelepanu; sepuhang meie kõigi ellu on ESTONIAN CENTRAL COUNCIL IN CANADA • millised on teie suhted lähe­ toonud, nii saame koos jääd­ ASSOCIATION OF ESTONIANS IN daste ja sõpradega, kas ja vustada ka sel erilisel ajal koge­ tut.

PIRET NOORHANI SWEDEN ­kuidas on need muutunud;

Kogumisaktsiooni ,,We Are All in This Together – COVID-19“ tähtaega on pikendatud 31. juulini