2
EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020
Nr. 27
Eesti majanduslanguseks prognoositakse tänavu 7,7 protsenti
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Süstemaatiline vägivald Topeltstandardid valitsevad meie maailma. Kui Minneapolise politsei põlvitab mehe kaelale, keda on arreteeritud, viies ta surmani, lahmatab maailm leeki, fotod ja videod kõikjal. Kui aga Hongkongis politseinik tarvitab sama haaret protesteerijat, mitte arreteeritut, paigal hoides, ei reageeri keegi. Hongkongis on Punahiina kaua jõhkralt mahasurunud demokraatilisi proteste, milles kodanikud nõuavad neile lubatuid õigusi. Kuid Lääs ei kõssa. Miks aastal 2020 kommunism saab nii tegutseda? Hongkongi ajalugu on kirev. Paljud vihjavad Briti impeeriumi kolonisatsiooni ajastule, mis kestis poolteist sajandit. Kuni aastal 1997, lepingu järgselt, anti maailma tihedaima asutusega piirkondi (aastal 2011 25 700 inimest ruutkilomeetri kohta) Hiina valitseda, nime järgi autonoomse territooriumina, demokraatlike vali mistega. Kuid need on nagu N. Liidus, kandidaate ei saa esitada, vaid Peking esitab neid, tagades linnavalitsuses enamust. Hongkong on tänaseni majanduslikult oluline, Aasia suurimaid sadamalinnu ning kaubandus- ja rahanduskeskusi. Kui aga toimus Briti rendilepingu tõttu valitsemissüsteemi muutus, tulid paljud kolooniast ära, eriti Kanadasse. Siiski, on kummaline fakt, et isegi pärast Kanada kodakondsuse saamist kolisid paljud tagasi, lootuses, et Vahtralehemaa pass neid kuidagi kaitseb. Neid olevat välisministeeriumi andmete järgi 23 aastat pärast koloonia üle andmist tervenisti 300 000. Ka Ühendatud Kuningriiki koliti toona. Sel nädalal kinnitas brittide välisminister Dominic Raab, et antakse kolmele miljonile hongkonglasele eripassid, neile, kes sinna jäid Pekingi valitseda. Seda, kuna Peking on sätesatnud Hongkongi uue turvaseaduse, mis lubab julmalt arreteerida demokraatiat nõudvaid. Pretsedente selleks ju on. Mäletame, kuidas 1989. a Tianan meni väljakul arreteeriti tuhandeid, tapeti Punahiina sõjaväelaste poolt arvukalt inimesi, kes olles innustatud Nõukogude Liidus toi muvate reformituultest, lootsid sama. Kui üks hiigelrežiim varises, teine jäi püsima. Lihtne seletus on selles, et kommunism Hiinas tootis tänu inimõigusi eiravalt julmalt odavat kaupa, mida Lääs tahtis ja ostis. Teisisõnu vabaturg toetas Pekingit, kõige kiuste. Tänu sotsiaalmeediale, sellele, et on kontakte ülemaailmselt, on hongkonglased kirjeldanud olukorda sõnadega, et seal on toimumas süstemaatiline vägivald. Sõna definitsioon peab seal paika – ning kui mujal tarvitatakse seda rassismi olemasolu väites, on Hongkongi politsei demonstreerijatele füüsiliselt kurja teinud. Pisargaasiga, kummist kuulidega, isegi päris laskemoonaga tulistanud demokraatiat nõudvate pihta. Täpseid andmeid pole teadagi saada. Kummaline, et ajastul, kus esitatakse tõsiseid nõudmisi, ei reageerita Aasias toimuvale. Milleks on ÜRO, diplomaatia olemas, on mõnelgi küsimuseks. TÕNU NAELAPEA
Euroopa Komisjoni suvise majandusprognoosi kohaselt langeb Eesti majandus tänavu 7,7 protsenti, tuleval aastal võib tänavusega võrreldes oodata aga 6,2-protsendilist kasvu. Talvel prognoosis Euroopa Komisjon veel Eesti tänavuseks majanduskasvuks 2,2 protsenti. Koroonaviirusest tulenevalt langes Eesti SKP esimeses kvartalis kvartalivõrdluses 3,7 protsenti ja aastavõrdluses 0,8 protsenti. Inflatsioon pöördus aprillis ja mais negatiivseks, peegeldades madalaid energiahindu ja mai kuist aktsiisilangetust. Majan duskriis on langetanud hindu peamistes toodete ja teenuste kategooriates. Koroonaviiruse aegsed piirangud pakkumisele ei tõstnud ka hindu. Tänavu kerkivad tarbijahinnad Eestis Komisjoni hinnangul 0,3 prot senti ning tuleval aastal 2 prot senti, tulenevalt energiahindade ja majanduse taastumisest.
Eesti tööturg on Komisjoni hinnangul pandeemiale kiiresti reageerinud. Juunis oli töötuse määr 8 protsenti, aasta varem oli see 4,7 protsenti. Töötust pehmendab jätkuvalt töötukassa palgahüvitiste meede. Euroala sisemajanduse ko guprodukt (SKP) langeb prog noosi kohaselt tänavu 8,7 prot senti ning tuleval aastal kasvab see 6,1 protsenti. Euroopa Lii dule (EL) tervikuna prognoosib Komisjon tänavu 8,3-protsen dilist majanduslangust ning 2021. aastal 5,8-protsendilist kasvu. Seega on tänavune majan duslangus märgatavalt suurem kui Komisjoni kevadprognoosis välja toodud 7,7-protsendiline langus euroalas ja 7,4-protsen diline langus EL-is. Euroala tarbijahinnad ker kivad prognoosi kohaselt tänavu 0,3 protsenti ning tuleval aastal 1,1 protsenti. Euroopa Liidus on vastavad näitajad 0,6 ja 1,3 protsenti. (ERR/EE)
Eesti saadab Ukraina Halli passiga elanike toetamiseks riigile arv Eestis on 2400 püstolit langenud alla 70 000 Sel nädalal pani Kaitseminis teerium Eestist Ukraina poole teele 2400 Makarovi püstolist koosneva saadetise eesmärgi ga toetada Ukraina iseseisva kaitsevõime tugevdamist. Kaitseminister Jüri Luige sõnul toetab Eesti Ukrainat järjekindlat ja vankumatult – taastada tuleb riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus. „Venemaa jätkuv agressioon Krimmis ja Ida-Ukrainas on vastuvõetamatu ning omab laie mat mõju kogu Euroopa jul geolekule,“ ütles kaitseminister Luik. „Saadetisega toetame oma liitlast, kes on kuuendat aastat sõjas,“ lausus ta. Luik märkis, et peale polii tilise toetuse ja arenguabi, on oluline pakkuda reaalset tuge Ukraina iseseisvale kaitse või mele. „Lisaks relvade anneta misele toetab Eesti Ukrainat eriväelaste väljaõppel ja sõja meditsiini alal ning jagab koge musi territoriaal- ja küberkaitse valdkondades,“ lausus ta. Luik toonitas, et hoolimata keerulisest olukorrast riigis on Ukraina jätkanud oluliste refor mide elluviimist, mis on märki misväärne. Kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel ütles, et Eesti kait sevägi sai relvad loovutada, sest mindi üle NATO standardiga kaliibritele. „Makarov on oma ehituselt kompaktne, töökindel ja lihtne kasutada ning lisab ukrainlaste relvastusele kindlasti olulise komponendi,“ lisas pearelvur Pärtel. Relvad saadetakse Ukraina palvel ja nad võtab vastu sealne maavägi. Transpordikulud ligi 7000 eurot kannab Eesti. (KMPT/EE)
Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis käesoleva aasta 1. juuli seisuga kokku 69 993 määratlemata kodakondsuse ga inimest, vahendas ERRi uudisteportaal. Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 71 051 määratlemata kodakondsusega inimest (eelmise eelmise aasta samal ajal 76 148 inimest). 2010. aasta 1. juuli seisuga elas Eestis 99 173 ja 2015. aasta 1. juuli seisuga 88 763 määratlemata kodakondsusega inimest. Kümne aastaga on märkimis väärselt langenud ka määratle mata kodakondsusega noorte arv. Kui aastal 2010 elas 1. juuli seisuga 1914 määratlemata ko dakondsusega inimest, kel oli vanust 15 eluaastat või vähem, siis 2020. aasta 1. juuli seisuga elas Eestis vaid 133 määratle mata kodakondsusega inimest, kel vanust 18 eluaastat või vähem. (ERR/EE)
Eestis elab üle saja riigi kodanikke Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis 1. juuli seisuga 1 133 372 Eesti kodanikku. Venemaa kodanikke elas Eestis 85 433, määratlemata kodakondsusega inimesi 69 993 ning Ukraina kodanikke 10 968. Soome kodanikke elas Eestis rahvasti kuregistri andmetel 7377. 2010. aasta 1. juuli seisuga elas Eestis 5087 ning 2015. aasta 1. juuli seisuga 6622 Ukraina kodanik ku. Seega on viimase kümne aasta jooksul Eestis elavate Ukraina kodanike arv kahekor distunud. Koos Eesti kodanike ga ja halli passi omanikega elab Eestis veel 149 riigi kodanikke. (ERR/EE)
Martin Helme ja Mart Helme
Konservatiivse Rahvaerakonna juhiks sai Martin Helme Möödunud laupäeval toimu nud kongressil valis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) oma uueks esimeheks Martin Helme. Aseesimeesteks valiti Mart Helme, Siim Pohlak ja Henn Põlluaas. EKRE senine esimees Mart Helme oli teatanud nädal varem, et loobub EKRE esi meheks kandideerimast. Ainsana esimeheks kandi deerinud Martin Helme sai 382 häält. Aseesimeesteks valitud Mart Helme sai 332, Siim Pohlak 208 ja Henn Põlluaas 188 häält. Samuti aseesimehe kohale kandideerinud europarlamendi saadik Jaak Madison sai 163 häält, riigikogu liige Kert Kingo sai 120 häält ning, Alar Laneman 47 häält ja Urmas Reitelmann 36 häält. Martin Helme ütles pärast esimeheks valimist, et häälte saak ütleb talle seda, et erakon nakaaslased päriselt soovisidki teda toetada. ,,Siit saab minna ainult paremaks. Koos edasi,“ ütles Helme. EKRE juhatusse valiti Merry Aart (194), Jaak Madison (194), Anti Poolamets (191), Jaak Valge (190), Helle-Moonika Helme (173), Kert Kingo (143), Tiit Kala (136), Rein Suurkask (129), Helle Kullerkupp (124), Mart Järvik (116), Ülle Rosin (113). 11-liikmelisse juhatusse kan dideeris 38 inimest. Kongressil oli kohal 391 de legaati.
Eesti erakondade reitingud endised Hiljutise MTÜ Ühiskon na uuringute Instituudi ja uurin gufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatud küsitlu ses tulemustest selgub, et Eesti erakondade reitingud on suve jooksul püsinud suhteli selt muutumatutena. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,3%, Keskerakonda 24,5% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,9% valimi sõigus likest kodanikest. Sotsiaaldemokraatliku Era kon na toetus on 8,5%, Eesti 200 toetus 8,4% ning Isamaal 5,6%. Koalitsioonierakondi toetab kokku 47 protsenti ja oposit sioo nierakondi 39,8 protsenti vastajatest. (ERR/EE)
