Nr. 27
EESTI ELU reedel, 10. juulil 2020 — Friday, July 10, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused
Elu mõistest koroonakriisi taustal Ülemaailmsest koroonakriisist tekkinud eriolukord on põh justanud küllaltki rangeid piiranguid ühiskondlikus suhtlemises ja sulgenud hulga tegusaid inimesi sunderalda tusse. Nii üksindus kui ka üksildus – hingeline üksiolu – mõjutavad inimese psüühikat nagu droogid: väike annus kosutab, tugevam annus ma sendab, liigne annus hävitab. Piirangud olevat kehtestatud inimkonna tervishoiu huvides. Püüdes ennetada nakkust müs tilisse viirusesse, millele siiani pole ravi leitud, päästetakse väidetavalt elusid. See näilisest õilis teguviis kutsub vaatlema selle pahupoolt ja juurdlema definitsioonide üle. Inimese elu ollakse harjunud mõõtma aastate arvuga, mis jäävad ta sünni ja surma vahele. Ometi ei ole see elu, vaid pel galt eksistents. Inimese elu lõpeb siis, kui teda enam ei mäletata. Meie sünnime siia ilma sõltu mata meie endi tahtest. Elu on kaunis kingitus, millega kaasne vad kohustused. Elutee ots an takse meile kätte, käima peame aga ise. Iga samm sellel teel, mis ei jäta jälgi, kustutab osa
Kanada päevikust
meile kingitud elust. Mida tuge vamad jäljed keegi meist suu dab oma eluteele jätta, seda pikem on tema tegelik eluiga. Pidagem ka meeles, et keda gi meist ei saadetud siia ilma elama üksi. Eksistents on meie endi jaoks; elu on see, mida elame teistele. Elu kvaliteeti ei määra see, mida oleme osanud endale kahmata, vaid mida oleme suutnud endast ära anda. Nooruses tormame oma eluteele suure hoo ja energiaga. Vahel juhtub, et kihutame aina edasi, kuni seisame surmaga silmitsi ja taipame kohkunult, et oleme unustanud elada. Psühholoogid ütlevad, et kaks tugevaimat motivatsiooni tegut semiseks on hirm ja lootus. Kuid hirm võib mõjuda ka hal vavalt ja sisendada lootusetust. Antud olukorras on põhjust seda karta. Külvatav hirm on sama nakkav kui viirus ja kor dades ohtlikum. Inimese elu alalhoiutung on tugev. Me tahame iga hinna eest säilitada oma eksistentsi, mida oleme harjunud eluks nimetama. See pärast lepime praeguste piiran gutega taipamata, et pikendame oma eksistentsi elukvaliteedi
on nüüd see suhe 1-99 vastu. Heaoluriikides ehk küll mitte, aga kahtlemata kolmandas maa ilmas, kus korrumpeerunud rii gijuhid võtavad Läänelt rahalist toetust ja elavad kui kuninga Itaalia majandusteadlane kassid, pööbel aga vaevleb vae Vilfredo Pareto on ajalukku suses. läinud kahe teooria tõttu. Pareto reeglit on möödunud Esimest tuntakse kui tema sajandist peale seotud paljude tasakaaluteooriat või Pareto olukordade seletamisega. Mõni optimumi. See on seisund, mis on juba sellest teadlik olnud eksisteerib rahasüsteemis ja kaua. Vaadke vaid internetist selle eesmärgiks on tagada nii järele, üllatab ehk teisigi, kui indiviidile kui grupile hüviste populaarseks on sellesse usku kasulikkust. On vastand piir mine kujunenud. Et pea igas kasulikkuse teooriale, mida olukorras on kas vastutav või on rakendatud mitmeski hea kasu saav üks viiest inimesest, oluriigis, eriti viimasel sajan teise nelja kahjuks. Paraku vist dil. Selles reastab inimene ise, ka tervishoius, eriti pandeemia mitte grupp (valitsus, rikku käigus. rid) kulutusi kasulikkuse järgi Nii lausus hiljuti dr Isaac – mis enam kasu toob, on eelistatud. Nii otsustatakse Bogoch, keda Toronto televaata investeeringuid, kinnisvara jad näevad pea igal õhtul oste, muud. Kuid tavaliselt ekraanil uudistesaadetes, vaata toob ka seegi peamiselt va mata jaamale, kas nõu andmas hendajatele – maaklerid, pan või arvamusi, soovitusi esita kurid – kasu, nagu iga ini mas. Väga intelligentne ja süm mene, kes märkab, kui vähe paatne inimene. Bogoch on ta pangas hoitud rahad Toronto General haigla nakkus tänaäeval protsente teenivad, haiguste spetsialist, eriti troo piliste selliste, ka Toronto saab kinnitada. Pareto on aga kuulsam nö Ülikooli professor samal alal. 20-80 reegli kirjeldamise tõttu. Tänaseni pole televaataja tema Oma uurimustes avastas 1893- arvamustega leidnud põhjust 1900 Lausanne’i ülikoolis vaielda. Esitab rahulikult, ilma tegut sev professor, et Itaalias agiteerimiseta fakte, mis põhi teenib 20 protsenti rahvastikust nevad tervele (ja üliharitud) 80% sissetulekust. Tänapäeval mõistusele. on suhe veelgi hullem, kui Bogoch on allakirjutanu tea uskuda eesti päritolu Vancou da esimene, kes sidus Pareto veris elava Kalle Lasna ja ta 20-80 reegli COVID-19 levi Adbusters liikumist. Globaal kuga. Et 20% nakatunuist on sete võrdõiguste nõudjatena ülejäänud 80% haigestumise loodi Occupy Wall Street pro taga. Seda seisukohta toetab ka testiaktsioon, mis 2011. aastal respekteeritud ja usaldatav ma tegutses jõudsalt Põhja-Ameeri jandusajakiri Forbes. Nende ka suurlinnades, kaasa arvatud võrgulehelt saab lugeda sama Torontos. Lasna ja teiste väitel seisukohta, kus küsitakse, miks
Pareto pole paratamatus
hinnaga. Pikemas perspektiivis ehk isegi elu hinnaga. Inimelu hävimine on traagika. Inim su hete hävimine on aga võrratult suurem traagika. Eriti see tõttu, et pahatihti seda traagikat ei märgata. Heites pilgu kirja pandud ri dadele taban end jutlustamast. Ega sellega midagi katki ole. Pühakojad olid ju mõnda aega suletud ja nüüdnegi avatus on puudulik. Jutlustaja – olgu ta vaimulik või mitte – ülesandeks on külvata hirmu asemel loo tust. Püüan seda teha ühe tõhu saima tervendava vahendi abil, mis mind ennast on kriitilises hingeseisundis vee peal hoidnud. Noorukina veetsin ligemale aasta aega sõjavangina esmalt Uklei interneeritute laagris ja pärast Zedelgemis traataia taga otseses vangistuses. Me ei pi danud küll taluma ebainimlikku kohtlemist, kuid külm, nälg ja teadmatus muserdasid noori hingi üsna korralikult ja murd sid nii mõnegi. Enamiku päästis elujulgust sisendav huumor. Ei ütleks, et lausa võllahuumor, pi gem vast võllaroahuumor või sänikaela sündroom, milleks ma meieealiste hoiaku ühes kuna gises trükises olen ristinud. See ravim on odav ja kõigile kätte
saadav, tuleb ainult hoolikalt õiget marki valida. Huumor võib olla ka mürgine, tige ja salvav. Sellest soovitan hoiduda. Nii, kuulutagem siis jutlus lõppenuks. Aamen on öeldud, lõpukoraal lauldud, ajagem liht salt mõne sõna head sõbrajuttu. Nii talitavad ka kutselised hingekarjased. Tahaksin teiega jagada mõningaid mõtteid enda koostööst Eesti Kirjandusmuu seumi ja selle alajaotuse Eesti Rahvaluule Arhiiviga. Olen nende palvel aeg-ajalt saatnud neile mitmesugust materjali võistlustööde või muude kirju tiste näol teatud teemadel. See koostöö on kujunenud meeldi vaks ja rahuldanud mõlemaid pooli. Äsja lõppes Eesti Rahvaluule Arhiivi küsitlus koroonakriisi teemal. Selle lõpptulemustest kuuleme ehk kunagi hiljem, veidi ennetavat informatsiooni sain aga interneti vahendusel aegsamini läkitatud töödest, mis peegeldavad eesti rahva huu morimeelt. Keegi kinnitab, et praegune viirus on tõepoolest unikaalne: teadaolevalt ainus produkt, mis Hiinas valminud ja itaallaste poolt kopeeritud. Kõige muuga on vastupidi. Saaremaal jälle juhtus selline hull lugu, et
valitsused võtavad sellega ar vestades kummalisi samme. Oleks näiteks kohe vanadeko dudes rakendatud ennetavaid meetmeid (nii nagu Briti Kolumbia tervishoiuülem dr Bonnie Henry tegi, tulemusega, et seal pidurdus viiruselevik), siis ei oleks ehk pandeemia l iikunud sellise kiirusega. Vahemärkusena, Henry on kir jutanud huvitava pealkirjaga raamatu „Soap and Water & Common Sense: The Definitive Guide to Viruses, Bacteria, Parasites, and Disease“. Lühi tõlge: Seep, vesi ja selge mõis tus. Kes tänapäeval käsi tihti ei pese ja käitub impulsiivselt, isekalt, on lihtsalt rumal. Kuna Bogochi ja Forbesi järgi on ta suure tõenäolisuse järgi viiruse levikus süüdi.
maksab, kindlaks teeb? Politsei küll mitte. Pareto reegli kinnituse leidis päevikupidaja möödunud näda lal vajadusel TTC, metrooron giga liikudes. Ütleks, et märksa enamgi kui 20% kaasasõitjatest, olid palja sihverplaadiga. Ena mus neist mehed, vanuses 2050 või nii. Kuid naisterahvaid oli samuti. Enesel oli küll mask, aga see on, nagu Bogoch ütleb, mitte enese, vaid teiste kaitseks. Kui käsi ei pese, eemale ei hoia, siis maskist suurt kasu ei ole. Kas pole tobe olukord. Olgu isiklik arvamus maski kandmisest missugune, teistega peaks ju arvestama. Jah, praegu on tõesti vastik leitsakuga maski kanda, prillid kattuvad auruga, tahtmine oleks selleta olla. Kuid paluks mõistust, isegi kui käsu ga ei nõustu. Autos on turva vöö, punase tulega liiklusfoori taga peatame, enese huvides, teiste, kes oma või muus autos ki. Miks siis mitte teha midagi nii lihtsat kui maski kandmine? USAs on olukord täiesti käest ära. Mis isiklikud vaba dused on ometi ohus? Pareto reegel teeb muidu positiivsest inimesest pessimisti. Kokkuvõttes, tagantjärgi tarkusest võib olla kasu ainult siis, kui sellest õpime. Teine laine, viirusesse nakatumine toimub Bogochi ja teiste hin nangul kahtlemata. Kui võim salt, kui mitu süütut inimelu kaotatakse, kuna isekalt käitu takse, on muidugi ennustamata. Elame pandeemia inimsoona üle, seda saab ajaloo põhjal kinnitada. Kui aga ellujäänud on peamiselt Pareto majandus lik 20% – mida võib näiteks Eestis minevikus toimunud kat
Forbes toob ka ette teisigi praktilisi näiteid, mida Bogoch on juba kuid ütelnud. Üheks pähkliks on olnud küsimus, kas maskikandmist peaks sundus likuks tegema. Nüüd tuleb Torontos juba ühistranspordiva hendites neid ette siduda, sellest nädalast alates tuleb kõikides avalikes sisekohtades (ettevõt ted, ärikeskused, jne) samuti olla maskeeritud. Bogoch on kaua kinnitanud, et kui värskes õhus olles hoitakse teistest ee male, siis maski pole tarvis. Kui aga on vältimatu teiste ligiduses olek, siis on maski kandmine vaid mõistlik, käte pesemine nii pea kui võimalik sealt väljudes. Mida aga Toronto linnavalit sus ei taga, on kuidas kindlaks teha sellist linnamäärust. Prae guses olukorras vastutab poepi daja, ettevõtte omanik või juht. Hea küll, ukse peal võib sisene mist keelata. Kes aga valvab,
ühe ettevaatamatu võrkpalli matši tõttu lõunamaalastega pandi saar lukku ja kehtestati karm kahe meetri distantsi ree gel. Hiidlased, kes kuidagi ei taha saarlastest kehvemad olla, panid oma saarel kohe sama reegli paika. Et aga nende saar on hõredamalt asustatud, olid nad sunnitud endid reegli täit miseks koomale tõmbama. Mulgimaal seevastu viirus üldse ei levine. Mida mulk kord on enda valdusse saanud, seda tema juba vabatahtlikult teistega jagama ei hakka. Heast naljast on abi, kuid see siiski ei vähenda olukorra tõsi dust. Et olen oma põhiolemuselt seaduskuulelik inimene, ei õhu ta ma kedagi seatud piiranguid eirama. Teatud mässumeelsust hinges maha suruda ma aga siiski ei suuda. Kutsun kõiki, eriti endataolisi vanureid, kaasa mässama ja külvataval hirmul mitte laskma oma hinges maad võtta. Ligimesele head nalja või lihtsalt sõbralikku sõna läkitada saab ka kahe meetri kauguselt. Ehk siis kirja või telefoni teel. Enneaegse surma vastu on ole mas vaid üks abinõu: andkem oma elule õige väärtus. Selle vastu on laastavaimgi viirus võimetu. EERIK PURJE
S P ORT
Vormelihooaja esimese sõidu võitis Valtteri Bottas Juuli esimesel nädalavahetusel peeti mitu kuud hilinenult Vormel 1 hooaja esimene GP etapp. See toimus Austrias Red Bulli ringrajal, võitis soomlane Valtteri Bottas (Mercedes), kes oli kiireim ka kvalifikatsioonis. Sõidu esimene pool oli suhteliselt sündmustevaene, kuid teine pool tõi mitmeid kat kestajaid (kokku üheksa) ning mitmel korral rajale tulnud turvaauto hoidis pinget üleval. Sõitu domineerisid soomlane Valtteri Bottas ja britt Lewis Hamilton (mõlemad Mercedes), kolmandal kohal oli suurema osa ajast Alexander Albon (Red Bull), kes 61. ringil tahtis mööduda Hamiltonist. Autod aga läksid kokku ning Albon langes viimaseks. Hamilton sai olukorra eest aga viis trah visekundit, mis andis taganttuli jatele võimaluse tõusta poo diumile. Seda ei jätnud kasuta mata Charles Leclerc (Ferrari) ja Lando Norris (McLaren), lõpetades vastavalt teise ja kol mandana. (D/EE)
kude põhjal arvata, paljud orjas tatud talupojad surid, parunid jäid enamuses ellu, siis pole kellelgi põhjust olla uhke tänapäeva käitumise üle. TÕNU NAELAPEA
