Eesti Elu / Estonian Life No. 34 | August 28, 2020

This newspaper was mailed on Friday, August 28, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 34, 2020 Reedel, 28. augustil — Friday, August 28

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Maarjamäel mälestati totalitarismiohvreid Eelmisel pühapäeval möödus 81 aastat Molotovi-Ribben­ t­ ropi pakti sõlmimisest, Eesti Kommunismiohvrite memo­ riaali juures Tallinnas Maar­ jamäel toimus rahvusvahelise totalitaarsete režiimide ohv­ rite mälestuspäeva puhul ­tseremoonia ja kontsert. ,,Totalitarismiohvrite mäles­ tamist ja demokraatlike vaba­ duste hoidmist seob ühte kindel teadmine, et üks ei saa ilma teiseta ja vabaduse nimel tasub alati pingutada,“ ütles president Kersti Kaljulaid Maarjamäel. ,,Totalitaarsete režiimide am­ bitsioonide tõttu kannatasid enne ja pärast Molotovi-Rib­ ben­ tropi pakti sõlmimist väga paljud rahvad ja meie kohuseks on kõiki neid võrdselt austada ja mälestada,“ ütles president.

Euroopa Parlament kuulutas 2009. aasta aprillis 23. augusti kõigi totalitarismiohvrite ühi­ seks mälestuspäevaks.

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamine on Kalju­ laidi sõnul vaid üks pool totalis­ miohvrite mälestuspäeva tähen­

dusest. ,,Vabadus ja veel enam demokraatia ei ole kunagi pelgalt juhus. Nende hoidmise ­ nimel tuleb pidevalt pingutada, sest me ei soovi elada sellises maailmas, kus vaba mõtte ja teisiti arvamise eest ootab koht baraki naril või kuklalask. Meie soovime vaba ja demokraatlikku maailma.“ Riigipea sõnul on valu vaba­ duse puudumise pärast näha ka tänases Euroopas. ,,Meie, kes me oleme tagasi võitnud oma vabadused ja inimväärikuse, peame neile, tänase päeva vaba­ dusvõitlejatele, koos meie sa­ mameelsete liitlastega toeks olema. Üksi jäämine tähendab alati lootusetust, kadu ja alla­ jäämist totalitaarsele režiimile.“ Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles tseremoonial peetud kõnes, et 81 aastat tagasi sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt muutis ajalugu ja miljonite inimeste saatust. ,,Eestile tähendas MRP meie riigi kadumist maailmakaardilt.

Baaside lepingu pealesurumist,

Kanada uueks konservatiivse partei liidriks valiti nädala­ vahetusel 47 aastane endine va­­l itsuse minister Erin O’Toole. Sellel 16 aastat tagasi asuta­tud tooride partei liidri vali­ mistel osales kõige enam liikmeid partei ajaloos.

270,000 partei liikmest andsid oma hääle COVID-19 pan­ deemia tingimustes posti teel 175,000. O’Toole sai oma eduka vali­miskampaania tule­

Foto:©Ülle Baum

President Kaljulaid võib kandideerida OECD juhiks

See võidukas saavutus saadi kahe teise kandidaadi Leslyn Lewise ja Derek Sloani toetu­ sel. O’Toole suurimaks oponen­ diks oli endine kaitseminister Peter MacKay. Uueks konser­ vatiivse partei lootuseks on dr.

Leslyn Lewis, kes saavutas vali­ mistel kolmanda koha ja suure populaarsuse Lääne provint­ sides.

Eesti president Kersti Kalju­ laid võib kandideerida 2021. suvel vabanevale Majandus­ liku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ehk nn maailma rikaste riikide klubi peasekretäri ametiko­ hale.

Alates 2006.a juunist on OECD peasekretärina töötanud Mehhiko endine rahandusminis­ ter Angel Gurría, kes teatas selle aasta 10. juulil, et ta ei kandideeri enam organisatsiooni juhiks.

Kersti Kaljulaidi ametiaeg presidendina lõpeb järgmise aasta sügisel ja Eesti Rahvus­ ringhäälinguga vestelnud mit­ med mitmed allikad ütlesid, et Eesti president võib kandideeri­ da tuleval suvel vabanevale OECD peasekretäri kohale ja võimaluste hindamiseks tehakse praegu tõsist taustatööd. Pre­ si­ dendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe kinnitas eelmi­ sel nädalal ERR-ile, et president Kaljulaid on andnud nõusoleku, et tema kandidatuuri sobivuse üle võib arutada. ,,Plaaniks on seda veel palju

nimetada, sest Kersti Kaljulaid on president tuleva aasta ok­ toobrini ja keskendub sellele tööle, nagu ta on teinud seda viimased neli aastat. Aga tõsi ta on, et rahvusvaheliste organisat­ sioonide juhte otsitakse ja president Kaljulaid on andnud ­ nõusoleku, et tema kandidatuuri sobivuse üle võib arutada,“ sõnas Linnamäe.

Kaljulaidi šansse võib suu­ rendada asjaolu, et mitmed suurriigid on mänginud end rahvusvahelisel areenil üksteise ­ vastu ja see suurendab väikerii­ gist tuleva kompromisskandi­ daadi võimalusi.

OECD peasekretäri valiku­ protsessiga alustati 1. augustil.

OECD liikmesriigid saavad kandidaate hakata üles seadma 1. septembrist. Kandidaate saab esitada oktoobri lõpuni, seejärel toimuvad vestlused ja konsultat­ sioonid. Uus peasekretär alustab tööd 1. juunil 2021, peasekretär valitakse ametisse viieks aas­ taks.

OECD asutasid 1961. a 20 riiki, neist väljastpoolt Euroopat Kanada ja USA. Praegu on

Erin O’Toole’i ees seisavad praegu suured ülesanded, et ühendada kiiremas korras partei, leida toetust teiste partei liikmete seas ja saada üleriigi­ line mandaat järgmistel vali­ mistel. Oma esimeses kõnes es­ maspäeva varahommikul ütles O’Toole: ,,To the millions of Canadians that are still up that I’m meeting for the first time, good morning, I’m Erin O’Toole.“ Ta lisas: ,,I believe that whether you are black, white, brown or from any race or creed, whether you are

LGBT or straight, whether you are an indigenous Canadian or have joined the Canadian family three weeks ago or three generations ago, whether you ­ are doing well or barely getting by. Whether you worship on Friday, Saturday, or Sunday or not at all, you are an important part of Canada and you have a home in the Conservative Party of Canada.“ Kanada valitsuse opositsioo­ ni uus liider O’Toole tegutseb

juba aktiivselt, et tutvustada en­ nast nii oma partei liikmetele kui ka kogu rahvale. Tal seisab ees suur töö, et saavutada oma unistus ja saada Kanada järg­ miseks peaministriks. See oleks reaalne, kui O’Toole viiks ellu oma tõekspidamised, et kõik Vahtralehemaa inimesed on võrdsed.

O’Toole on endine Royal Canadian Air Force ohvitser, advokaat ja kogemustega polii­ tik, kes sai valitsuse liikmeks

(Järgneb lk. 12)

Erin O’Toole on uus konservatiivide partei liider Kanadas Ülle Baum

Foto: Erik Peinar/Riigikogu

musel 59 protsenti häältest ja 57 protsenti võimalikest punk­tidest.

Eesti president Kersti Kaljulaid.

OECD-l 36 liikmesriiki. Eesti sai OECD liikmeks 9. detsemb­il 2010. Eesti suursaadik OECD juu­ res on Clyde Kull. OECD peakorter asub Pariisis.

Organisatsioonil on seni ol­ nud viis peasekretäri, kes on tulnud Mehhikost, Kanadast, Prantsusmaalt, Taanist ja Hol­ landist. Eesti lähiriikidest on olnud OECD asepeasekretär ­ Soome endine peaminister Mari Kiviniemi aastatel 2014-2018.

OECD pesekretäri kohale kandideerimisest on teatanud ka hiljuti skandaali tõttu oma ko­ halt tagasi astunud Kanada ra­ handusminister Bill Morneau.

(ERR/EE)

2012. aastal Toronto Durham valimisringkonnas ning sai vete­ ranide ministri portfelli pea­ minister Stephen Harperi kabi­ netis 2015. aastal. Ta on proo­ vinud ka varasematel aastatel saada konservatiivse partei liid­ riks ja sai kolmanda koha 2015. a. valimistel. Praegu on Erin O’Toole avanud tooride partei telgi uutele liikmetele ja val­ mistub võimalikeks parlamendi­ valimisteks, mis võivad toimuda kiiremas korras juba sel sügisel.

2

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

Nr. 34

Peaminister võõrustas briti ja taani kaitseväelasi

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Foto: Jürgen Randma, Stenbocki Maja

Peaminister Jüri Ratase kutsel kogunesid esmaspäeval Sten­bocki majja NATO lahingugrupis teenivad Ühendkuningriigi ja Taani väeüksuste esindajad ning Eesti kaitseväelased.

Vastuvõtul osalesid Ühend­ku­ningriigi üksuse First Fusiliers ning Taani husaaride rügemendi kait­ seväelased, lisaks Islandi esindaja.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Uued näitlejad, vana näidend Viimased nädalapäevad on Vahtralehemaal kinnitanud kaua kestnud tõika. Ühes riigi ametlikus keeles, plus ça change, plus c’est la même chose. Mida rohkem asjad muutuvad, seda rohkem jäävad nad samaks. Poliitikas ei tohiks nii olla, peaks olema paindlik, ajaga muutuma, demonstreerima kohanemisvõimet.

Mis olevat üks intelligentsi mõõdupuid. Valitsusest sunniti lahkuma majandusminister Bill Morneau, teda asendati inimesega, kel eelkäija finantskogemusi sugugi ei ole. Teooria, praktika ja selle kohta kirjutamisel küll. Ning mõned päevad hiljem valis opositsi­ oonis olev konservatiivide partei uue juhi, kes paraku ei erine märgatavalt eelmisest.

Chrystia Freeland on üks kõige intelligentsemaid liberaalide parteis. Rhodesi stipendiumi skolaar – au, mis väga vähestele langeb, astus ta poliitikasse pärast edukat majandusajakirjaniku karjääri. Tema sulest ilmunud raamat plutokraatide kohta kirjeldab täpselt ja veatult seda, kuidas nn 1%, maailma rikkurid, on sel sajandil aina rikkamaks saanud, vaesed aga jäänud vaesemaks. Kuid praktiliselt ei saa ta muuga esineda, kui et käis enne poliitikat tööl, et oma last kasvatada. Kvalifikatsioon, mis vist praktiliselt igal Kanada emal on olemas.

Nüüd on ta esimene riigi naissosst majandusminister. Välis- ja abipeaministrina oli ja on ta usalduse saavutanud, ent nüüd on ta ehk praeplannilt leekidesse heidetud. Annaks talle aega esitada majanduslik plaan, arvestades pandeemia kulutustega. Kuid teades, et ta on globalisti George Sorose jünger, pole tingimata head loota. Ning kuna parlament on laiali saadetud, ei saa teiste parteide valitud rahvaesindajad värskele ministrile küsimusi esi­ tada. Mis ei ole üldsuse huvides.

Opositsioon omakorda valis taas sinise toori liidriks, see tähendab nii majanduslikult kui sotsiaalselt parempoolse poliitiku, endise sõduri Erin O’Toole’i. Pärast sõjaväes teenimist õppis ta juurat ja viimases, Stephen Harperi konservatiivses valitsuses, oli sobivalt veteranide asjade ministriks. O’Toole, sündinud Québecis, oskab küll suhelda prantsuse keeles, aga talle heidetakse ette, et aktsendiga ning mitte veatult. Miks poliitkutelt nõutakse perfekset kakskeelsust on mõistatus. Ju enamus kanadlastest seda ei ole riigikeeltes ja ka pagulased, immigrandid, ei räägi kas inglise või prantsuse keelt veatult.

Suhtlemisoskus on see, mis on oluline. Arvaks inimene tänavalt.

O’Toole rõhutas oma juhikoha vastuvõtukõnes, et just sõja­ väes teenimine tugevdas ta armastust sünnimaa vastu. Ta on juba oma platvormis näidanud, kui peaks septembris valimised välja kuulutatama, nagu ennustatakse, et on valmis nii pandeemia vastu võitlemisega kui looma programme, mis aitavad eri­ti perekondi praegusel majanduslikult keerulisel ajal. Siiski, pillil on tuttav tinin. Mõlemas parteis.

TÕNU NAELAPEA

Rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe lahkub ametist Neljapäeval toimus Rah­ vusooperi nõukogu korraline koosolek, kus rahuldati 11 aastat rahvusooperit juhtinud Aivar Mäe avaldus peadirek­ tori kohalt tagasi astumiseks.

Mäe ütles pressiteate vahen­ dusel, et astub tagasi töörahu huvides. Juuni lõpus ahista­ misskandaali sattunud Mäe saab lahkumishüvitusena kuue kuu palga ehk 39 600 eurot.

Juunis avaldas Eesti Ekspress artikli, kus rahvusooper Estonia endised ja praegused töötajad kirjeldasid direktori Aivar Mäe alandavat ja ahistavat käitumist noorte naiskolleegide suhtes.

26. juunil alustati menetlust seksuaalse ahistamise paragrah­ vi alusel, et välja selgitada täpne sündmuste kulg ja epi­ soodid ning teha kindlaks võimalik ahistamine töökohas.

Estonia nõukogu kutsus appi usaldusisiku, kelle poole said pöörduda kõik praegused ja en­ dised rahvusooperi töötajad ning kes aitas juhtumi ülevaate koostamisega. Nõukogu poolt kaasatud tööõiguse eksperdi raport jääb nõukogu käsutusse ja seda kasutatakse teatri töö­ keskkonna edasises arendami­ ses. Nõukogu kuulutab välja konkursi uue peadirektori leid­ miseks. (D/ERR/EE)

Foto: A.-M. Mõistlik, vikipeedia

Eesti ja Läti välisminister leppisid kokku sanktsioonide kehtestamises Valgevene ametiisikutele Eesti ja Läti välisminister lep­ pisid 21. augustil kokku ühiste sanktsioonide välja­töö­ tamises vägivalla ja vali­ miste võltsimise eest vastutavatele Valgevene ametiisiku­tele.

Konkreetse nimekirja esita­ vad välisministrid lähiajal enda riikide valitsustele.

Eesti ja Läti välisministrite ühisavaldus: Eesti välisministeerium ja Läti välisministeerium väljenda­ vad sügavat muret Valgevene presidendivalimiste pärast, mille tulemusi Valgevene ühiskond ei ole tunnustanud, ning kutsuvad Valgevene praegust kriisi rahu­ meelselt ja seaduslikult lahen­ dama.

Ministrid tervitavad kolma­ päeval, 19. augustil 2020 toi­ munud Euroopa Ülemkogu kohtumise tulemusi ning otsus­ tavad kehtestada individuaalsed

Augustis jäi Reformierakonna toetus Keskerakonnale alla Turu-uuringute AS-i küsitlus augustis tõi ootamatu muu­ tuse erakondade toetusreitin­ gutes – valimistest saadik kindlalt reitingutabeleid juh­ tinud Reformierakond jäi toe­ tuselt Keskerakonnale alla.

Keskerakonda toetas Turuuuringute augustikuises küsit­ luses 26% ja Reformierakonda 23% vastanutest.

Kõige rohkem tõusis EKRE toetus, mis viimaste kuude 1516 protsendilt kerkis augustis 20 protsendile. Seega on Turu-

sihtsanktsioonid Valgevene ame­ tiisikutele, kes vastutavad Valgevene presidendivalimiste tulemuste võltsimise ja Valge­ vene linnades rahumeelsete meeleavaldajate vastu ülemää­ rase jõu kasutamise eest.

Eesti ja Läti on koostanud Valgevene ametnikest nimekir­ jad. Sanktsioonidega nähakse ette viisakeeld. Riiklikul tasan­ dil kehtestatakse kahepoolsed sanktsioonid kooskõlas riikliku korraga enne peatset Euroopa Liidu sanktsioonide kehtesta­ mist.

Eesti ja Läti hindavad väga kõrgelt demokraatia aluspõ­ hi­ mõtteid, millest üks olulisim on kodanike õigus väljendada oma poliitilist tahet vabade ja õig­ laste valimiste kaudu. Eesti ja Läti väärtustavad poliitiliste õi­ guste ja demokraatlike normide kaitsmist kogu maailmas.

Eesti ja Läti jätkavad aktiiv­ set tööd Valgevene kodaniku­ ühiskonna tugevdamise toetu­ seks. Valgevene on ja jääb Eestile ja Lätile oluliseks naa­ berriigiks ning Eesti ja Läti hoiavad ka tulevikus heanaaber­ likke suhteid Valgevene rahva­ ga. (VMPT/EE)

uuringute küsitluse järgi Kes­ kerakond, Reformierakond ja EKRE toetuselt üksteisele lähenenud – toetused vastavalt 26, 23 ja 20 protsenti.

Sotsiaaldemokraatliku Era­ konna ja parlamendivälise Eesti 200 – toetused oli vastavalt kümme ja üheksa protsenti.

Isamaad toetas viis protsenti, parlamendiväliseid Rohelisi kaks protsenti ning Elurikkuse Erakonda üks protsent vasta­ nuist.

Kolme koalitsioonierakonda toetas augustis 50% ja oposit­ siooniparteisid 33% valimis­ eelistust omavatest kodanikest.

Turu-uuringute AS viis üle-eestilise küsitluse läbi 12. kuni 24. augustini. Küsitlusele vastas 1003 inimest. (ERR/EE)

Nr. 34

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 62 uut haigusjuhust, provintsis oli haiglaravil viiru­ sega 118 inimest. Mitmedki lapsevanemad ja õpetajad on sealgi mures provintsi kooli ta­ gasimineku plaanide pärast; Ontarios oli teisipäev viies pühapäeval tuli grupp inimesi järjestikune päev, kui uute oma muret avaldama Quebeci COVID-19 haigusjuhtude ar­ ­ haridusministeeriumi Montreali vuks kolmekohaline arv. Teisi­ kontori juurde, sooviga teha päeval oli see 100, eelnevatel koolides väiksemaid klasse ja päevadel (esmasp. 105, pühap. palgata töötajaid, kes tegelevad 115, laup. 108). Provintsi ter­ regulaarse ühisruumide sanitee­ viseminister Christine Elliotti rimisega. sõnul on enamik juhuseid Briti Kolumbias registreeriti kontsentreeritud kolme re­ ­ nädalavahetusega – 72 tunni giooni; enamuses provintsi jooksul – 269 uut haigusjuhtu­ 34-st terviseameti piirkonnast mit; suurim neist oli ühel päeval on näitajad suhteliselt mada­ 109, mis ka rekordiks. Pro­vint­ lad ja paljudes ei registreeri­ sis oli esmaspäevaks 913 aktiiv­ tud uusi juhuseid üldse. set haigusjuhust, neist 18 haig­ Kolmapäev aga purustas kol­ laravil. Üle 2500 inimese on su­ mekohaliste päevaste arvude unatud eneseisolatsiooni, kuna viiepäevase rea: uusi juhuseid neil võis olla olnud kokkupuude registeeriti 88. Aktiivseid hai­ viirusega. Provintsi terviseamet­ gusjuhuseid oli provintsis kol­ nik dr. Bonnie Henry sõnul on mapäevase seisuga 1030, haig­ vaatamata haigusjuhtude kas­ laravil oli viirusega 43 inimest. vule siiski positiivsuse näitaja Suur osa uusi haigusjuhtu­ madal, aga inimesed peavad meist on viimasel ajal regis­ omalt poolt tegema kõik viiruse treeritud noorema elanikkonna leviku peatamiseks. Provints on seas – võimalik, et tegemist on teatanud kahe tuhande dollariste sellega, et liigutakse rohkem trahvide kehtestamisest pidude ringi, saadakse kokku, pidutse­ korraldajaile, mis rikuvad rah­ takse jne. ega hoolita alati vatervise reegleid; trahve on ­tervisemeetmetest. Ontario kõr­ juba nädalavahetuse jooksul ka geim meditsiiniametnik dr. välja antud.

Albertas registreeriti reedel David Williams märkis esmas­ päeval, et üleüldine pilt on siiski 86, laupäeval 106 ja pühapäeval julgustav vaatamata kolmekoha­ 69 uut haigusjuhust; enamikku liste uute juhuste arvu naas­ uutest juhtudest seostatakse sot­ misele, kuid muret tekitab, et siaalsete kogunemistega, mille mõned noored võtavad distantsi hulgas ka perekondlikud kok­ hoidmist ja tervisemeetmeid kusaamised, ütles provintsi kõrgeim meditsiiniametnik dr. vabamalt, samuti pole kindel ­ ­ millise mõjuga on tagasiminek Deena Hinshaw. Pühapäevaks keskkoolijärgsetesse õppeasu­ oli provintsis 1172 aktiivset hai­ gusjuhust. Dr. Hinshaw märkis, tustesse.

Ontarios on teatavasti juba et kõikidel kokkusaamistel tuleb nädalaid olnud palju muret ja järgida õigeid nakkusekontrolli pingeid tagasi kooliminekuga. protokolle: hoida kogunemised Peaminister Ford on kinnitanud, väiksed, kohtuda võimaluse et Ontarios on tegemist turvali­ korral väljas, järgida kätepe­ sima ja ettevaatlikema kooli suhügieeni, kahemeetrist dis­ tagasimineku plaaniga riigis, tantsi jne. Ta rõhutas ka, kui ­ kuigi see on saanud rohkelt oluline on vanemaealiste jätkuv kriitikat. Erinevate piirkondade kaitsmine viiruseohu eest: näi­ koolivalitsused tulevad välja teks, kui koolid algavad, võiks oma detailidega; Toronto koo­ mõelda virtuaalsete kohtumiste livalitsus teatas, et kooliaasta peale vanavanematega, mis on ­algus nii alg- kui keskkoolides küll raske kõigile.

26. augusti seisuga oli üle lükkub edasi 15. septembrini.

Kanada registreeritud 126,417 Esialgsete küsitluste kohaselt COVID-19 haigusjuhust. leidub neid vanemaid, kes on

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV otsustanud oma lapse(d) esialgu

News, CBC, Globalnews – EE) kaugõppele jätta; mõned on valmis lapsi kooli panema siis, kui tulevad väiksemad klassid.

Suur osa vanemaist ja lastest on aga siiski valmis taas koolieluks – teatavasti oli Ontarios vii­ NATO peasekretär mane koolipäev 13. märtsil, nõuab Navalnõi misjärel algas koolivaheaeg ja järgnevalt suleti koolid pandee­ juhtumi uurimist mia tõttu.

NATO peasekretär Jens Kolmapäeval teatas Kanada Stoltenberg nõudis Vene opo­ peaminister Justin Trudeau riik­ sitsionääri Aleksei Navalnõi likust rahaeraldusest Ontariole juhtumi uurimist. turvalise kooli tagasimineku Sotltenberg rõhutas, et ema plaani heaks; selle sees on raha hinnangul ei ole põhjust kahel­ nii uute haridus- kui teiste koo­ da Saksa arstide järelduses, litöötajate palkamiseks, ventilat­ mille kohaselt poliitik mürgitati, sioonisüsteemide parandami­seks, vahendas ,,Aktuaalne kaamera“. isiklike kaitsevahendite ostmi­ Berliinis ravil viibiv Naval­ seks jm. nõi on koomas, kuid arstide Rahaeraldusi samal eesmär­ sõnul ei ole tema elu ohus. gil saavad kõik Kanada pro­ Venemaa ei ole mürgitamise vintsid ja territooriumid; kokku asjus kriminaaljuurdlust alga­ on selleks mõeldud kaks miljar­ tanud. Kremli pressiesindaja dit dollarit: raha jagatakse Dmitri Peskovi sõnul tehakse vasta­ valt õpilaste arvule pro­ seda juhul, kui mürk on tuvas­ vint­sides ja territooriumidel. tatud. (ERR/EE)

3

Naiste tööhõive ja pandeemia KANADA. CBC avaldas hilju­ ti huvitava artikli teemal, kui­ das käesolev COVID-19 pan­ deemia on mõjutanud naiste tööhõivet: on selgunud, et see on langenud mitme kümnendi madalaimale tasemele ja vas­ tav progress, mis on saavu­ tatud aastakümnetega selles valdkonnas, on h ­ ädaohus.

Artikkel toob välja, et ühe raporti kohaselt langes naiste tööhõive pandeemia kahe esi­ mese kuu jooksul märgatavalt, olles aprillikuus tasemel, mida viimati nähti aastal 1986; ja märgitakse ka seda, et varase­ mate majanduslanguste aegu on meeste töötuse näitaja olnud kõrgem kui naiste oma, ent mitte seekord. Ühe faktorina ­tuuakse välja, et naised on tihti tööl teenindussektoris, mis sai pandeemia tõttu suure löögi ja seoses majanduse taasavamise­ ga on saanud nüüd hakata tööle naasma.

Artiklis märgitakse, et mit­ med naised, kes kaotasid pan­ deemia tõttu töö, ei otsigi hetkel uusi töövõimalusi, kuna paraku langeb ka aastal 2020 laste eest hoolitsemise koormus suures osas rohkem naiste õlgadele ning ebakindel lähitulevik laste­ hoiu ja koolide osas on pannud neid nii otsustama. Teatavasti olid tänavu suletud ka suve­ laagrid ning pandeemia aegu ei ole ka vanavanemate roll lapse­ hoidmisel sageli mõeldav. Nii ollaksegi tihtipeale sunnitud olukorras, valides tööle mitte naasmise.

Samas on palju ka neid naisi, kes peavad pandeemia tõttu justkui mitut ametit: töötades täisajaliselt kodukontoris ning hoolitsedes samal ajal ka laste eest, pluss veel kevadine kodu­ õpetaja roll. (Ref. CBC/EE)

Järjekordne mustanahalise tulistamine politsei poolt tekitas proteste Politsei rassistlik vägivallajuh­ tum pani Milwaukee mees­ konna NBA mängu boikotee­ rima.

Eelmisel pühapäeval tulistas politseinik mustanahalist Jacob Blake’i. Tulistamises saadud ­vigastuste tõttu on Blake alake­ hast halvatud. Vahejuhtum leidis aset Wisconsini osariigis Kenosha linnas, kus pärast seda vallandusid rahutused, nii et osariigi kuberner Tony Evers

kuulutas teisipäeval seal välja eriolukorra.

Politsei vägivalla vastu pro­ testeerivad ka NBA korvpallurid – Milwaukee Bucks otsustas kolmapäeval boikoteerida playoff’i avaringi viiendat kohtu­mist Orlando Magicu vastu, et väl­ jendada protesti seoses Jacob Blake’i tulistamisega.

Milwaukee mängijad kogu­ nesid küll riietusruumi, kuid keeldusid väljakule tulemast.

Ka Boston Celtics ja Toronto Raptors on teatanud võimalu­ sest mänge boikoteerida.

Malis teeniv Eesti jalaväerühm alustas teenistust esimese patrulliga Gao linnas Eesti kaitseväe jalaväerühm BKN ESTPLA-7 tegi püha­ päeval esimese patrulli Gao linnas ja selle lähiümbruses ning külastas ka kohalikku kooli, et viia sinna uueks õppeaastaks vajalikke kooli­ tarvikuid. „Esimene patrull möödus edukalt ja sõdurid tegutsesid professionaalselt. Eelnev väl­ jaõpe on olnud hea, eriti tuli ­kasuks väljaõppe käigus külas­

Foto: mil.ee

tatud Tapa lasteaed,“ ütles BKN ESTPLA-7 rühmaülem leitnant Silver Altmäe peale esimest pat­ rulli, mille käigus tutvuti ka kohaliku külavanemaga ning külastati Tacharani kooli, kuhu viidi uueks õppeaastaks vaja­ likke koolitarvikuid.

Lisaks jalgsi- ja soomustatud patrullide läbiviimisele trans­ portööridel SISU XA-188 EST peavad Eesti sõdurid mehitama oma baasi pääslaid ja vaatlus­

poste ning täitma kiirreageeri­ misüksuse ülesandeid. Eesti rühma tegevust toetab operat­ sioonipiirkonnas oma rahvuslik toetuselement, mille ülesandeks on rühma logistikaalane taga­ mine.

Eesti üksuste rotatsioonid Malis kestavad neli kuud ja BKN ESTPLA-7 saabub koju 2020. aasta detsembrikuus.

(KVPST/EE)

4

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

Isesõitva bussiga KUMU-sse kunsti nautima

Reisisaatja-operaator Karl andis isesõitvas bussis sõitjatele vajalikku informat­siooni.

Põnev elamus pani tüdrukud hoolega pilte tegema.

Trammiliin Tallinnas ulatub Kadrioru peatusse. Sealt edasi KUMU-sse on veel jupike jalutada. Tee viib mööda kau­ nist Luigetiigist (kus praegu küll enam luiki ei ela) ning suurtest pargipuudest ja uh­ ­ ketest lillepeenardest. Vasa­ kule jääb Kadrioru loss, los­ siaed ja presidendipalee, pare­ male Mikkeli muuseum. Igati väärtuslik ja tervislik jalu­ tuskäik. Vahel aga, kui vihma sajab või on kiire, ei viitsi seda veerandtunnist teejuppi mitte sugugi kõmpida.

Eelmise aasta suvest on Kadrioru pargis ringlemas tore väike bussike, mis sõidab ilma juhita. KUMU juhita bussid on Tallinna transpordiameti ja Tallinna Tehnikaülikooli ehk TalTechi ühisprojekt Sohjoa Baltic. Projektis katsetatakse ­isejuhtivaid minibusse ühis­sõi­ dukitena ning tutvustatakse neid rahvale.

Bussis olid juba istet võtnud kaks tüdrukut, kes kenasti turvavöödega istme külge kinni­ tatud. Bussi mahub kokku seitse reisijat ja üks operaator. Milleks on veel operaatorit vaja, kui buss ise sõita oskab? Ikka

Kadriorus liiguvad autodele lisaks ka väikesed „isebussid“.

s­el­ leks, et reisijatel oleks tur­ valisem tunne, ütleb sõbralik ja jutukas operaator Karl. Meil ei olda ju veel üksi ringi sõitvate bussidega harjutud.

Kõigest poolteist kuud tagasi põrkasid Ülemistel kokku ise­ sõitev buss ja sõiduauto. Süüdi oli autojuht. Bussile oli tema teele auto liiga ootamatult ette keeranud ning nii see õnnetus juhtuski. Ükski reisija ei saanud õnneks vigastada. Selle bussiga saab Ülemiste linnakus sõita kaubanduskeskusesse, Ülemiste hotelli ja lennujaama. Tallinna linnal on kavas veel rohkem iseliikuvaid busse kasutusele ­ võtta. TalTechi ja Silberauto ühisprojektina on valminud ka Eesti esimene isesõitev auto – Iseauto.

Buss alustas oma teekonda ja operaator Karl hoiatas, et olgem valmis väikeseks järsuks pidur­ duseks. Buss nimelt tajub liiga tee lähedal kasvavat puud (ja­ lakäijat või muud objekti) kui ohtu. Eriti tihti juhtuvat see siis, kui tugev tuul puuoksi tee suunas puhub. Eelmisel suvel ­ olevat lastud küll peaaegu kõigi selliste puude alumised oksad eemaldada. Ka ühe ajutise liik­ lusmärgi puhul sattus liiklus­ vahend segadusse ja hakkas ärevalt piiksuma. Karl väljus seepeale bussist ja tõstis liiklus­ märgi lihtsalt teest pisut kauge­ male.

Järgmine peatus on Kadrioru lossi vastas. Bussi siseneb va­ naema oma lapselapsega. Teeme kõik vaimustunult pilte ning Karl räägib meile, et satelliidilt tulev GPS-signaal pole bussi jaoks piisavalt täpne. Seetõttu ­ on nad signaali lähemale toonud – see asub nüüd KUMU katu­ sel. Bussi ekraanilt on näha

MRP 81 Tunne Kelam Möödunud pühapäeval täitus 81 aastat ühest Euroopa ajaloo süngeimast päevast – 23. augustist 1939 – mil kaks totalitaarset diktaatorit leppi­ sid kokku Euroopa jagamise mõjusfäärideks. Tegemist oli kahe kiskjaga (nagu seda väl­ jendas juulis 1940 USA välis­ ministri kohusetäitja Sumner Welles), kes asusid peale vas­ tastikuste tegevusareenide kindlaksmääramist aega viit­ mata oma naabreid alistama.

Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) nime kandva leppe otsese tagajärjena hävitati kümme kuud hiljem Eesti Vabariigi iseseisvus.

MRP osutus tragöödiaks pal­ jude Euroopa rahvaste jaoks.

Nagu väitis oma 1. augusti 1940. a. kõnes Nõukogude ­valitsusjuht Molotov, lisati pakti tulemusena Stalini hirmuvalit­ suse alla 23 miljonit uut ohvrit – Balti riikidest, Bessaraabiast, Poola ning Valgevene idaala­ delt. Eelkõige kujunes MRPst avang Teisele maailmasõjale.

Fakt, mida kinnitas oma 2019.a.

19. septembri resolutsioonis Euroopa Parlament.

Parlamendiliikmed tõdevad seninähtamatu selgusega, et Euroopa ajaloo laastavaim sõda algas kurikuulsa MRP otsese tagajärjena ning et kummagi MRPs kokku leppinud totali­ taarse režiimi kaugem siht oli samasugune – maailmavallutus.

Nende sihtide elluviimisel pühiti kõrvale igasugused õigusnor­ mid, kasutati ohjeldamatult too­ rest jõudu, massimõrvu, inim­ väärikuse totaalset mahasuru­ mist ning desinformatsiooni.

Endise paavsti Benedictuse sõnul on üks totalitaarse kom­ munismi püsivamaid kahjustusi

k­õiki ümbruskonnas liikuvaid objekte – inimesi ja autosid.

Möödume presidendipaleest.

Huvitav, kas ka president Kaljulaid on selle bussiga tööle tulnud? Karli sõnul president selle bussiga veel sõitnud pole, küll aga juhtunud eelmise aasta oktoobris üks naljakas lugu.

Presidendi Jaapani riigivisiidil olevat Toyota esindaja hakanud kiitlema oma tehase isesõitva autoga. Seepeale olevat Eesti president näidanud talle videot Kadriorus sõitvast bussist, mis kiitleja suu kohe kinni pannud.

Järgmine peatus ongi KUMU. Jätan operaator Karli ja kaas­ reisijatega hüvasti. Nemad jät­ kavad teekonda Miiamilla las­ temuuseumisse. KUMU-s aga peibutab külastajaid iga kuu viimasel kolmapäeval odavam kolme-eurone pilet. Ja KUMU-s on alati, mida vaadata. Paar päeva tagasi avati seal Flo Kasearu videonäitus „Eriolu­ kord“, kus kunstnik filmis loodu­ses kaheksat KUMU saa­ litöötajat koroonakriisi ajal, kui muuseumid olid kinni.

Saalitöötajatest on tõepoolest uhke videonäitus valminud.

Huvitav, kas nemad tulevad ise­ sõitva bussiga KUMU-sse tööle?

Tekst ja fotod LEA KREININ

Nr. 34

sadade miljonite inimhingede kalestumine.

Paradoks seisneb selles, et üks sõjasüüdlastest liitus hiljem võitluses teise kurjategija vastu demokraatlike riikidega ning pääses teenitud hukkamõistust.

Sergei Kovaljov, Vene autori­ teetsemaid totalitaarsete kuri­ tegude uurimise edendajaid tegi oma Tallinnas 14.06.2000 peetud kõnes selge kokkuvõtte: „mõis­ tagi olid aastail 1939-41 toimu­ nud sündmused nelja röövli omavahelise kokkuleppe vili. Üks neist bandiitidest mürgitas end Berliini punkris, teine ­poodi üles Nürnbergis. Kahjuks pääsesid ülejäänud kaks võl­ last“.

23. augusti sõnum on jätku­ valt see, et Euroopat laastanud inimvaenulike diktatuuride ohv­ rid väärivad kõik võrdselt tähelepanu, lugupidamist ja väärtustamist. Natsismi ja itaa­ lia fašismi ohvrite suhtes on see sündinud rahvusvahelisel auto­ riteetsel ja kõiki kohustaval tasandil. See väljendub kuulsas tõotuses: EI IIAL ENAM! Kommunistlike režiimide all kannatanud sadade miljonite probleem on sellise tõotuse puudumises. Nõukogude totali­ tarismi hirmutegude suhtes puudub siiani rahvusvaheliselt

kohustav moraalne ja poliitiline hinnang. Vaatamata Euroopa taa­ sühinemisele lahutab meid paljuski ikka mentaalne Berliini müür.

Tegemist pole pelgalt nostal­ giaga. Natsismi suhtes lange­ tatud selge ja karm hukkamõist tervendas saksa rahva, kehtestas moraalselt ja poliitiliselt kohus­ tusliku natsismi kuritegude hukkamõistu ning tegi sellega ­ võimatuks uute diktaatorite ­ ­e silekerkimise. Järjepidevus Hitleri Saksamaaga lõigati selgelt läbi. Nõukogude Liidu ­ õigusjärglase osas näeme vastu­ pidist – kasvavat nostalgiat minevikuvallutuste suhtes, inim­ susevastaste kuritegude maha­ vaikimist ning mis kõige hal­vem – tugevnevat identifitseerumist kommunistliku režiimi kuritege­ liku praktikaga. Probleem on ülimalt päevapoliitiline. Kaks­ kümmend viimast aastat on kümnetes Euroopa pealinnades päevast päeva kulutatud kos­ miline arv murelikke tunde ja poliitilist kapitali aruteludele, mida on Putin jälle teinud, kui­ das sellele reageerida? Ja mida pidada tähtsamaks – kas prag­ maatilisi majandussuhteid või põhimõttelise hinnangu and­ mist?

Lugeja kirjutab

osaline riigipööre ei mõjutanud rahvast avalikult kõige vähe­ malgi moel protesteerima, vaid on vaikival ajastul tehtut väga heaks kiitnud. Riigivõim ei ole tajunud, et erinevatel rahvustel on erinevad, aegade vältel omandatud hinnangud „elu ri­ kastavate vähemuste“ suhtes ning Inimõiguste Üld­ deklarat­ siooni algse sõnastuse muutmi­ sed on mitmel juhul vastuolus eestlaste kombetalituste ja ­tõekspidamistega. Põhiseaduses määratu täitmiseks on vaja kõigil tajuda, et on aeg jätkata riigi valitsemise edasi arenda­ mist augustis 1939 olnust läh­ tudes.

Iseseisvuse ennistamise pi­ dupäeva kõnes kinnitas preili Sveta Grigorjeva selgelt, et ees­ ti-venelastel ongi õigus eirata rahvusvahelisi konventsioone ning nõuda Eestilt, et tema ja ta aatekaaslased ei peaks „end leidma riigist, mille tänane koa­ litsioon tegeleb päevast päeva muu hulgas naiste, noorte, vä­ he­ muste, välistudengite, võõr­ tööliste ja kohalike tööandjate alandamisega“ ning et valitsus „lõpetaks juurutamast jõuliselt arvamust, mille kohaselt „vaba riik ja vaba inimeseks olemine on võimalik vaid teatud mõtle­ mise, rahvuse, rassi, usutunnis­ tuse ja seksuaalse sättumuse arvelt.“ Peo korraldaja poolt ilmselt kõnet pidama kutsutud preili Grigorjeva räägitu oli igati jõuline ja ehk kurjakuulutavgi.

Ent siiski ilma selgitamata mil­ liste seaduste sätteid on Eesti „tänane koalitsioon“ rikkunud.

Preili oleks võinud ka enne kõne kirjutamist endale selgita­ da, et tema sattumine elama riigis, mis talle elamiseks ei ­ kõlba, on põhjustanud NL ülimalt räige inimsusevastase ­ ­kuriteona.

Kahekümnenda augusti peol kuuldud kõnest Harri Kivilo Kahekümnenda augusti pidu­ päeva on Eesti Vabariigis tähistatud juba 28-l aastal.

Kuni tänaseni ei ole aga kõr­ geima võimukandjad ja nende tahte täideviijad üksmeelselt suutnud tõdeda, kas 29 aastat tagasi deklareeritut on aru­ kalt rakendatud. Eesti Vaba­ riik oli augustis 1939 tunnus­ tatud nii USA kui ka mitmete teiste riikide poolt ning see tunnustus oli kestnud de jure staatuses kuni Eesti iseseis­ vuse „omal viisil“ ennistami­ seni.

Ilmselt ilma põhjalikult tuvas­ tamata, mis on sätestatud Baaside lepingus, Tartu rahu­le­ pingus ning Genfi konvent­sioo­ nides, asuti pärast 20.08.1991 Eestit muutma eestlaste ja Eestisse genotsiidi rakendama saadetud venelaste ühiseks rii­ giks. Seda ei oleks saanud juh­ tuda, kui okupatsiooni aastatel poleks hukanud ja Siberi orja­ laagritesse küüditanud 94 000 ning kui pagulusse poleks lah­ kunud 80 000 eestlast. Need eestlased koos kodumaal oma rahvuslikku iseteadvust süda­ mes hoidjatega poleks iialgi loobunud olla oma maa pereme­ hed – seda soovi oli ju mitme sajandi vältel põlvest-põlve eda­ si kantud kuni oma riigi loo­ miseni.

Paralleelselt Eesti muutmi­ seks kaherahvuseliseks riigiks on riigivõim kuni tänaseni pidanud vajalikuks okupatsioo­ ­ nieelset aega halvustada ning president Pätsi pidada Eesti ise­ seisvuse reetjaks – kuigi Pätsi

(Järgneb lk. 13)

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Kas heal tahtel on veel võimalusi?

Rein Ruutsoo Särava noore naise, multikul­ tuurse taustaga koreograafi ja luuletaja Sveta Grigorjeva poolt EV taasiseseisvumise aasta­ päeval presidendi vastuvõtul Roosiaias peetud reljeefne kõne on pälvinud elavat vastukaja.

Ehkki kõne autentsuses pole põhjust kahelda (sõna on vaba!), peegeldab peokõneleja valik ehk sedagi, millist temaa­ tikat ja sõnumit pidas president seoses meie iseseisvuse tähista­ misega oluliseks. Selles mõttes lülitus ka vähe­muste probleeme kõnetanud Grigorjeva pöör­ dumine jõuliselt tänaste poliiti­ liste protsesside ning murede kangasse. Kõne retseptsioonis võiks näha ka teatavat „testi“ sellele, kuivõrd ollakse üldse dialoogiks valmis.

Venekeelne Postimees huvi­ tus, kuidas kõnetas Sveta Grigorjeva meie vene emakeele­ ga poliitikuid. Nende arva­ mu­ savaldused keskendusid ooda­ tult lõimumisele, mis oli ju ka Grigorjeva sõnavõtus kesksel kohal. Eurosaadik Yana Toomi, linnapea Mihhail Kõlvarti ja abilinnapea Vitali Belobrovtsevi ja riigikogulase Maria JuferevaSkuratovski vastused-olid ko­ hati sama reljeefsed kui Sveta Grigorjeva retoorika. Eesti kee­ les on kättesaadav paraku üks­ nes (!) viimase tasakaalukamad

Kanada päevikust

Keskklassi kitsendamine Kõikjal, kus edumeelne kapita­ lile rajatud majandussüsteem ning demokraatia on kanda kin­ nitanud, on see vaid tänu tuge­ vale keskklassile. Arvuliselt suur ja asendamatu raha ring­ lemise alustalana. Kuigi rikkad võivad olla tööandjad on nad ajalooliselt – kui vaadata näi­ teks indust­ rialisatsioonist kuni ameti­ ühingute loomiseni – olnud ainult enese, mitte inim­ konna hüvedest ajendatud.

Sündisid vastukajana küll sot­ sialistlikud ideaalid, mis aga, nagu kommunism tänaseni ilmekalt kinnitab, samuti ei luba keskklassi õitsengut. Äärmused – rikkad ja vaesed on vähemu­ ses, need, kes tõesti tööd teevad, ettevõtteid asutavad teistele töökohti luues, rügavad enam inimkonna eest kui ühed­ ki teised.

Isikliku tulumaksu rakenda­ mine (näiteks Kanadas) on ehe­ daks näiteks. Pidi olema lühia­ jaline, Esimese ilmasõja lõpuni.

Nagu teame, ei juhtunud nii. Üleriiklik maksumaksjate liit on rehkendanud, et keskmine ka­ nadalane töötab pool aastat ainult selleks, et makse – riigi, provintsi, maja, ostu, ja muid tasuda. Alles siis jääb raha tasku. Teame, et ostuvõime on ­ kapitalistlikus süsteemis oluline – nii vajaliku (peavari, toit, rii­

mõtted. (Kõne täistekst on leitav internetist: https://www.err. ee/1126051/sveta-grigorjevaunistan-riigist-kus-iga­uks-saabunistada-suurelt) Kuid Eesti tu­ leviku seisukohalt, eriti kui tee­ maks on lõimimine, on tunnus­ lik milleks kasutasid presidendi algatust venekeelsed avaliku ar­ vamuse liidrid. Või oleme lep­ pinud, et juba ka Eesti meedias luuakse venekeelseile oma „nišid“, milles nad Krem­ liga ühes stiilis enda rahvuskaaslasi töötlevad.

Eesti eurosaadik Yana Toomi arvates oli Grigorjeva kõne jär­ jekordne „äratuskell“ eestlastele.

Aga ta tõrjus käigult võimaluse­ gi, et eestlased nn venekeelseid kuulda tahaksid. „Kahtlen. Juba selle pärast, et Roosiaias kõlas jälle ja jälle uuesti ja vallandas aplausi (?) eesti keele ja kultuuri säilitamise mantra (!). Seni, kuni kodanike enamuse seas keele ja kultuuri kaitsmine de facto õigustab vahendite vali­ mist, selleks et lülitada mär­ga­tav osa elanikkonnast konku­rentsist ja otsuste vastuvõtmisest välja, nii kaua ei juhtu midagi.“ „Elanike kriitilise massi [st eestikeelsete elanike] silmis ­ jäävad kohalikud venelased lu­ sitaania tigudeks (лузитанскими слизнями), võõrliigiks, ilma kelleta oleks parem ja kellele mitte kunagi ei ole riigipea ­ametikoht kättesaadav“. Yana

Toom täpsustab oma nägemust: „Kuid pole nii, mitte-eestlased ei ole [lusitaania] teod. Me oleme samasugused inimesed kui kohalikud elanikud, samasu­ gused maksumaksjad kui need, kes sündisid „hea stardipagasi­ ga“. Eestlaste vastuvõtu Sveta Grigorjeva kõnele hindab ta ­ennatlikult vihameelseks. Olevat alust „arvata, et Oljat, Mašat ja Natašat mitte ainult ei valita parlamenti, vaid ei kutsuta ka esinema presidendi vastuvõt­ tudele.“ Vadim Belobrovtsev oli samuti tõrjuv. „Annaks Jumal, et see esinemine tooks kaasa mingigi ühiskondlike väärtuste ümberhindamise, kuid lootust selleks on paraku vähe“. Tal­ linna linnapea Mihhail Kõlvarti hoiak toetas Belobrovtsevi nägemust, kuid sai hoopis dra­ maatilisema sõnastuse. „See, millest kohalikud vene inimesed räägivad kodus, kõlas nüüd kõige kõrgemalt tribüünilt ja jõudis kohaliku eliidi kõrva­ desse ega jätnud neile võimalust selga pöörata ja ära minna.“ Kõlvart tõstis esile, et Grigor­ jeva juhtis tähelepanu „võima­ likele repressioonidele, mida ta oma esinemise tulemusena ei välistanud“. „Ja see on veel üheks signaaliks ühiskonnale just sel ajal, kui kõik on mures demokraatia väljavaadetega Val­ gevenes, midagi on korrast ära meie enda „kuningriigis“, kus riigi vaenlaseks võib osutuda

l­ihtsalt juba põhjusel, kui soo­ vida haridust omandada oma emakeeles“. Tõepoolest – teiste diskrimineerimisviiside kõrval nägi Grigorjeva võimalust, et liiga sõnakaid naisõiguslasi ­ võiks tabada ka „poliitiline“ tagakiusamine.

Riigikogu liige, keskerakond­ lane Maria Jufereva-Skuratovski siiski tõrjus sisenduse, et slaavi nimedega ja lihtsast perekon­ nast venekeelsete noorte karjäär nurjub, kuna „võimu juures on teatav koalitsioon“. Deklarat­ siooni, et „igal inimesel on meie ühiskonnas võimalus oma unistus teoks teha“, kitsendas ta klausliga, et mitte-eestikeelsest kodust pärit noorel tuleb põrga­ ta eestlaste negatiivseile hoia­ kuile ja sallimatusele.

Sveta Grigorjevale Roosiaias tribüüni andmiseks üheks ees­ märgiks oli ilmselt pingete maandamine, soov anda „sig­ naal“, et Eesti riigi poliitika si­ suks ei saa olla sallimatus. Kuid tänase Eesti venekeelseile polii­ tikuile tunnuslikult, keskenduti eesti keele ja kultuuri arenda­ mise halvustamisele (mantra!) ja koguni „repressioonide“ en­ nustamisele lausa presidendi poolt, nende suhtes, kes julge­ vad vähemuste probleeme ­käsitleda.

Eesti venekeelsete tipp-polii­ tikute poolt sisendatakse va­ hendeid valimata kuvandit, et Eesti riik on julm ja repres­ siivne. Paradoksaalsel kombel

tühistuvad väljamõeldised juba tõigaga et Eesti tänase pea­ ministri partei valijatest moo­ dustavad venekeelsed abso­ luutse enamuse. Eesti Vabariigi eurosaadikuks tõusnud Yana Toom omandas kodakondsuse eriteenete eest (!) ja Tallinna linnapeaks ja abilinnapeaks on venelased. Yana Toomi ja Kõlvarti poolt eestlaste demoni­ seerimine, rahvusliku lõhesta­ mise retooriline forsseerimine on provokatiivne. Venekeelse vähemuse probleemide tõlki­ mine lusitaania tigudega võit­ lemise konteksti (ajalehed ki­ rendava tigude hävitamise juhis­ test!) annab silmad ette nn omal ajal KGB juhendatud internat­ sidele. Ajaloolise kontekstina mäletame väga hästi kõiksugu „parasiitidega“ võitlemise üles­ kutseid nii idas kui läänes.

ded, küte jne) kui ka meele­ lahutuse hinna katmisel. Heaks näitajaks on autode müük – viimase masu ajal vajasid ameerika suured firmad riigilt abisüsti, kuna rahval ei olnud raha, et autosid osta. Pandeemia käigus on globaalselt autofir­ mad raha kaotanud. Ent nüüd, kui välditakse ühistransporti, olevat autode müük taas kas­ vamas.

Pandeemia laviiniks mineku vältimiseks on vähemalt Kana­ das visatud tohutult palju raha kodanike poole abimenetlusena.

Kuid keegi peab selle arve kinni maksma. See vastutus jääb maksumaksjale – mitte rikas­ tele, mitte suurfirmadele, kes alatasa nõuavad maksustamise vähendamist. Kuid olukorras, mil väikesed ettevõtted ei suuda enam võlgades tegutseda, töö­ kohti pakkuda, inimesed ei suu­ da isegi üüri maksta riikliku toetuseta, kaua saab nii elada?

Nii mõnegi vaatleja küüni­ lisemal hinnangul on toimumas keskklassi poliitiline ning ma­ janduslik ahistamine. Luues eliidi huvides olukorra, mis peegeldab vägagi totalitaarim­ peeriumite ajastut. Pidagem meeles, et oktoobrirevolutsiooni majandasid maailma pankurid, lootes käpa alla saada suur-­ Venemaa, aimamata kurjuse ideoloogia levi. Sõjad on ju just rikastele kasuks – teenivad nende pealt. Pankurid said Vene aadelkonna varandusele ligi.

Ning omale. Nende järeltulijad, näiteks Schiffide suguvõsast, on

praegu USA poliitikas agaralt tegutsemas.

Ka pandeemias, mis on ter­ vislik sõda, on samuti. Maailma rikkaim mees Jeff Bezos, Amazoni asutaja paberil olev jõukus kasvas juulis ainuüksi ühel päeval $13 miljardi, jah, arv on üks üheksa järgneva nul­ liga, võrra. Aastal 2020 on ta väärtus, peamiselt aktsiate näol, kasvanud $74 miljardi võrra.

Amazon on ropult – siin on sõna õige kasutus sobiv – tee­ ninud tänu vajadusele poodidest hoiduda, lasta kaupa, kõike vajalikku koju tuua. Amazoni ­ palgalehel on teadagi enamuses kas miinimumpalgaga või vaid mõni dollar rohkem saavad inimesed. Ei see rikkus nendeni jõua.

Kanadas ei ole analoogset võrdlust, aga rikkamate pere­ kondade (Thomson, Weston jne) elu on hea – samuti teatati juu­ likuus, et Vahtralehemaa jõuka­ mate esikümnik (pere/inimeste) koguväärtus on rekordiliselt kõrge – kokku $94,6 miljardit.

Veel on oluline mainida, et Walmart on tänavu otsustanud, et nende varustajad peaksid „olukorraga arvestades“ maksma peale, õigemini leppima mada­ lama ostuhinnaga neilt, kui soovivad, et nende tooteid gigan­ di lettidelt oleks leida.

Milline ülbus. Lisada pole ehk tarvis, et pea iga toidukauba, majapidamiseks vajaliku tarbe hind on pandeemia ajal tõusnud.

Ning seda maksavad lihtini­ mesed, valikut pole, et kuidagi

ära elada.

Küünik rõhutaks ka seda, mis on paljude arvamus, et peaminister Trudeau otsus oma vähemusvalitsuse parlamenti laiali saata septembri kesk­ paigani selleks, et ta ei kukuks, pole rahva huvides. Septembris toimub ka usaldushääletus, mis võib tähendada valitsuse kukku­ mist. Trudeau riskib lootuses, et suudab oponentide, kes pole konservatiivid, (NDP) toetust seniks leida. Valijaid meelitades lubas Trudeau samal ajal CERB, toetusrahade maksmist nelja nädala võrra pikendada.

See olevat ainus viis, kuidas programmi jätkamist tagada.

Unustatud on, kuidas liberaalid kisa ja kära tõstsid, kui konser­ vatiivne peaminister Stephen Harper, ka võimu hoidmise hu­ vides, tarvitas sama, juriidiliselt lubatud parlamentaarset nõksu kahel korral aastail 2008-9.

Kaaluge lisaks Jeff Rubini seisukohta. Rubin on endine CIBC, üks Kanada viiest suu­ rest pangast, rahvusvahelise börsituru peaökonomist, majan­ dusteadlane. Eks ta kogus seal enesele piisavalt palka, sääste, et sai lahkuda, asuda kirja­ nikuks, kommetaartoriks. Ta värske teos The Expendables: How the Middle Class Got Screwed by Globalization ehk kuidas keskklass jäi globalisat­ siooni kruustangide vahele, on letis, paraku on allakirjutanul lugemata peale internetist leitud katkendite. Raamat paistab ole­ vat oluline ning sugugi mitte

i­ ntrigeeriv (sõna negatiivses definitsioonis) teos. Rubin kir­ jutab ka lühemaid arvamusi, möödunud nädalal küsides – miks annab Kanada kõige jõu­ kamatele inimestele maksu­ maksmisel eelisi, võimalusi neid vähendada? Siinse maa keeles tax break, mida perekon­ dadele antakse vaid napilt, laste nimel pisku, ajal kui elukallidus laseb traavi kõrgemate hindade suunas.

Mida taotleb Eesti pealinna linnapea Eesti Vabariigi ja täna­ seks juba Pinocheti saabastesse astunud Lukašenka režiimi va­ hele paralleelide tõmbamisega?

Tundun, et presidendi head ka­ vatsused anda tugev signaal, et Eesti püüdleb sallivuse poole ja tunnustab probleeme kukkus läbi. Aga oma poliitilise tulevi­ ku vastandumisele ehitavaile, oma valijaid Eesti Vabariiki si­ suliselt laimavate diskursustega töötlevad väga kõrgeile posit­ sioonidele tõusnud poliitikud panustavad ilmselt Eesti polii­ tilisele destabiliseerimisele.

Kanadas pole näiteks päran­ dusmakse. Miljardär võib lastele jätta kogu varanduse – aga USAS oleks päranditombult 40% riigile minemas. Miks nii?

Miks on ka Kanada rikkuritel võimalus raha asetada võõrsile, kus intressiprotsentidelt ei pea maksma Ottawale pennigi.

Rubin vihjab vabaturulepin­ guile, mis ei arvesta keskklas­ siga, vaid valdavalt suurte ette­ võtetega. Rubini sõnul oleme piltlikult ohverdatav kahuriliha.

Kuid on aga defitsiite – nagu tohutult järgmistel aastatel kin­ del on – maksku need keskklass kinni. Pandeemia käigus lange­ tatud maksumaksja igapäevast elu määravad otsusused kinni­ tavad konkreetselt, et pikas perspktiivis võib olla eesmär­ ­ giks antreprenööride, sini– ja ka valgekraede muserdamine, kam­ mitsaisse asetamine. Selline väljasuretamine oleks ju totali­ taar-sotsialistlik lahendus. Pal­ jude selgesti mõtlevate hinnan­ gul pole Kanada sellest enam kaugel.

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

Nr. 34

Kadri Voorand kutsus publiku lavale Sack von Sound – uus festival Sakus Tekst ja fotod Lea Kreinin Küllap eestlastele tundub, et festivale pole veel piisavalt. Sest neid tuleb järjest juurde. Möö­ dunud nädalavahetusel peeti Saku mõisapargis esmakord­ selt muusikafestivali Sack von Sound. Selle korraldas kohalik kultuurikeskus. Kuna Saku on Tallinnale nii lähedal, siis tuli kontsertidele ka pealinlasi, aga domineeris vist ikkagi kohalik publik. Festivalipassi asemel tuli osta piletid eraldi igaks kontserdiks, mõnda esinemist sai ka nautida täiesti tasuta.

Rongis Saku poole sõites oli kuulda rahvast arutlemas festi­ vali nime üle. Tõepoolest imes­ tamisväärt, kes küll nii veidra nime välja mõtles: kolm võõr­ sõna reas. Sack on Saku mõisa saksakeelne nimi (mõis oli siin­ kandis juba alates 15. sajan­ dist); von on samuti saksa keelest tulnud aadlipartikkel ja ­ näitab millegi või kellegi päri­ tolu. Sound on ingliskeelne sõna, mida pole siinkohal ilm­ selt vaja lehelugejaile tõlkida.

Loogilisem oleks seega olnud festivali nimi kujul: Sound von

Sack (‘Heli Sakust’).

Nimi nimeks, aga festival ise oli aus ja täiesti eestimaine.

Kohale oli tulnud muljetavaldav hulk Eesti muusika tippe – Kristjan Järvi ja NOËP koos orkestriga, Maarja, Hendrik Sal-Saller ja Raivo Tafenau, 2 Quick Start, Rita Ray, Kadri Voorand ja Puuluup. Festivalil astusid üles ka vähem tuntud kohalikud Saku tegijad, näiteks rahvatantsijad, Saku Man­ do­ liinid, CLICHERIK & MÄX ja koolibänd Minibeat.

Allakirjutanu suurimaks fes­ tivali-elamuseks oli Kadri Voo­ rand, kes on ka Toronto muusi­ kasõpradele hästi tuntud. Ta ­esitles festivali esimesel päeval pillikooslust 3D, kus lisaks bas­ simees Mihkel Mälgandile tegi kaasa ka trummar Ahto Abner.

Muusikud andsid järjekordse särava kontserdi, mis tugevast vihmast hoolimata palju vaata­ jaid kokku meelitas. Kontserdi teises pooles katkes elekter – võimendus ja mikrofonid jäid ootamatult vait. Särtsakas Kadri ei lasknud end sellest heidutada, vaid kutsus rahva lähemale, lau­ sa oma kõrvale lavale. Seejärel jätkus kontsert juba ilma ­võimenduseta.

Publikule oli suureks elamu­

seks seista muusikutega koos laval ja neid nii lähedalt kuula­ ta. Tekkis väikese intiimse jazzbaari tunne. Kõik küll lavale ei mahtunud, ka lavast eemal sei­ sev rahvahulk kuulas vaikselt ja hinge kinni hoides. Viimaste lu­ gude ajaks rike kõrvaldati ning kontsert lõppes elektrooniliste efektide ja valgus-showga. See­ järel sai osta plaate, muusikud andsid autogramme. Kadri Voorand saatis koos autogram­ miga ka oma parimad tervitused kõigile Kanada eestlastele!

Kuna Saku on tuntud eel­ kõige kui õlletehas ning Saku Õlu oli festivali peasponsor, siis pühapäeval oli festivali kavas ka tasuta õllekonverents. Kon­ verent­ sil tutvustati maailma populaarseima lager-õlle ajalu­ gu, erinevaid õllesorte ja uusi trende ning pime-degusteeriti Saku õllesid.

Ei tea, kas selline uus festi­ val ka püsima jääb. Ei tea ka seda, mis juhtub tulevikus ko­ roonaviiruse leviku ja avalike üritustega. Elame-näeme. Iga­ tahes need, kes vihma ja tuult trotsides Sakku kohale tulid, said toreda elamuse mõisapargis – kuulata Eesti tippmuusikuid kodusel armsal festivalil suurte pargipuude vahel.

Ajalookirjanduse aastapreemia sai Epi Tohvri

Eestiski filmitud ,,Tenet“ linastus Torontos

Ajalookirjanduse 2019. aasta preemia anti Haapsalu linnu­ ses Epi Tohvrile raamatu ,,Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor“ eest. Teose andis välja Tartu Ülikooli Kirjastus.

Ajalookirjanduse aastapree­ miat annavad välja Akadeemi­ line Ajalooselts, Eesti Ajaloo­ muuseum, Eesti Kunstiaka­ dee­ mia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Lin­ naarhiiv, Tallinna Ülikooli hu­ manitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid.

Hilislähiajal on sisukaimaks ja kauneimaks ajalooraamatuks tunnistatud: 2018 Heino Aru­ mäe. Eesti ja Soome: sõjast sõ­ jani; 2017 Jüri Kivimäe. Rektor Hans Kruus; 2016 Eesti kunsti ajalugu. 6, 2. osa. Koostanud Jaak Kangilaski. (ERR/EE)

Pikalt oodatud Christopher Nolani megaeelarvega spioo­nipõnevusfilm ,,Tenet“ linastub augusti lõpus 70 Euroopa ja Aasia riigis, Torontos jõudis see kinolinale käesoleval nä­ ­ dalal. USAs peaks film kinodesse jõudma alates 3. septembrist.

Eestlastest filmihuvilistele peaks ,,Tenet“ huvi pakkuma, kuna nii mõnedki stseenid on üles võetud eelmisel aastal Tallinnas. Filmis teeb kaasa ka Eesti näitlejaid.

Septembri alguses ilmuvas James Mottrami koostatud raa­ matus ,,The Secrets of Tenet: Inside Christopher Nolan’s Quantum Cold War“ on juttu ka filmivõtetest Eestis. ,,Me otsime alati kohti, mis pole kuigi tun­ tud. Tallinna tegi imeliseks see, et seal polnud varem ühtegi Hollywoodi filmi tehtud, mis muutis linna väga atraktiiv­ seks,“ selgitas filmi režissöör Christopher Nolan ühe peatüki sissejuhatuses.

Raamatus on juttu Linna­ hallist, mida filmis kujutatakse kui Kiievi ooperiteatrit. ,,Kui me seda esmalt nägime oli see suur ja igav kommunismiajastu kuristik, kus rippus vaid üks elektripirn,“ meenutas produt­ sent Thomas Hayslip. Pärast ko­ ristamist, valgustuse taastamist ja seinte pahteldamist sobis Linnahall võttepaigaks aga ideaalselt. ,,Värvid olid nii ­ ­elavad! See koht oli nagu koo­ bas, aga samas oli ta täpselt see,

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Tõnu Trubetsky.

Foto: ERR

Eesti parim laulusõnade autor Tõnu Trubetsky ERRi Kultuuriportaali ja plaadifirma Vaiguviiul koos­ töös on mitme nädala vältel läbi viidud küsitlust, et selgi­ tada välja Eesti rockmuusika säravamad hetked. Sel näda­ lal selgus parim laulusõnade autor ja parim laulutekst.

Eesti parimaks laulusõnade autoriks valiti Tõnu Trubetsky (ans. Vennaskond laulja). Teisel ja kolmandal kohal on Ott Arder (1950–2004), kelle teks­ tidele kirjutatud laule on peami­ selt esitanud Apelsin, Ruja ja Ultima Thule, ja Mait Vaik, kelle laulusõnad on valdavad Vennaskonna, Metro Luminali ja Sõpruse Puiestee palades.

Kõrgelt hinnati ka Vladislav Koržetsi ja Juhan Viidingu ­tekste.

Parimaks laulutekstiks tun­ nistati Vladislav Koržetsi ,,Aed“, mille on Ultima Thulele viisis­ tanud Riho Sibul. Ära märgiti Fixi ,,Tsirkus“ (V. Toomemets/ J. Sütt), Ruja ,,Suudlus läbi jäätunud klaasi“ (R. Rannap/ O. Arder) ja ,,Ei mullast...“ (M. Kappel/ H. Runnel) ning Metro Luminali ,,Isa tuli koju“ (R. Jancis/ M. Vaik). (ERR/EE)

Kadri Voorand kutsus rahva lavale.

Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand annavad plaadile autogramme. Kadri tervitab ühtlasi ka kõiki Kanada eestlasi.

Oskar Lutsu ,,Soo“ saab filmiks Hiljuti alustati Eestis uue mängufilmi ,,Soo“ võtted.

Kinolinale jõuab lõpuks Oskar Lutsu kõige põnevam jutustus. ,,Soo“ on põnevusest pakatav armastusfilm, mis viib meid 1917. aastasse, kui Euroopas möllas Esimene maailmasõda ja Eesti idapiiri taga käis tuline revolutsioon. Noor kunstnik Toomas Haava tuleb venna sootallu sõjatraumast taastuma ja mässib ennast tahtmatult konflikti vägivaldse ja hirmsa Madjakuga, kes ahistab koha­ likku tütarlast, Hildat. Kaunist ja salapärast tüdrukut hüütakse Metskassiks ning edevaloo­ mu­ line Toomas avastab ennast ­järsku keset trillerlikku võitlust armastuse eest, mille panuseks

mida meil vaja oli,“ rääkis Hayslip.

Filmis lasevad terroristid lin­ nahalli õhku. Selleks oli vaja sarikate alt tolm ja kergesti

on ei vähem ega rohkem kui tema enda elu.

Võttepaikadeks on Eesti soo­ maastikud Kakerdaja ja Mukri rabast, sündmuskohtadeks valiti ka Lahemaa ja Altja mets ning selle ehedad talukohad.

Uue aasta esimeses pooles esilinastuva filmi stsenarist on Martin Algus ja režissöör Ergo Kuld. Lisaks peategelast Too­ mast kehastavale Franz Malms­ tenile teeb lummava Mets­ kassina debüüdi noor näitlejan­ na Hanna-Ly Aavik, kes valiti filmi ligi seitsmesaja kandidaadi seast. Filmis teevad kaasa Indrek Taalma, Märten Matsu, Grete Kuld (Klein), Helgur Rosenthal, Liis Lass, Epp Eespäev jpt.

Film valmib Taska Filmi, Apollo Film Productionsi ja Kassikulla. koostöös.

(PM/ERR/EE)

s­üttiv materjal ära koristada.

Siseruumides korraldati kontrol­ litud plahvatus propaani kasuta­ des, väljas kasutati aga bensiini, sest nii sai suurema tulekera.

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1017

I

S

Ristsõna nr. 1016 LAHENDUS

1. K_____, vanapagan, kurivaim.

5. _____- sak.

8. Ilus.

12. Parool.

14. European Language Equality Network.

15. Eesti poetess (snd 1942).

16. Ebamäärases vanuses.

17. Eesti Rahva Muuseum.

18. Revolutsiooni sümboliks kujunenud lilled.

20. Vanade eestlaste jumal.

23. K_____r, teat. materjal, mis on ka kuulikindla vesti üldnimetus.

24. Niisketes ja soostunud kohtades kasvav taim.

25. Vöödid, jutid.

28. Küla Serbias.

29. Kallistus, embus.

30. Rootsi Eestlaste Liit.

32. Õnnemäng.

34. Vee-elanik.

35. _____ O’Toole, Kanada konservatiivide partei uus juht.

36. Vana-Kreeka hõbemünt.

37. Natuurist joonis­

tatud visand.

40. K_____, vasak (murd.).

41. Lühend nimest Aleksander.

42. Kirglik kaitsja või harrastaja.

47. International Seed Testing Association.

48. Türgi suurim linn.

49. Lapsevanemad.

50. Dar es Salaam.

51. K_____a, 13. ehitatud kirik Saaremaal, pühitsetud Peetrusele ja Paulusele.

ALLA:

1. United States of America.

2. Euroopa riikides kasutatav värvitoonide standardi­ süsteem.

3. Piirkond.

4. Kõrts, trahter.

5. Sinna asetati vastsündinud Jeesuslaps.

6. Kõrts (ingl.k.).

7. Teat. põllu- või aiakultuur.

8. Ei luba, takistab.

9. European Library Automation Group.

10. Eesti Interneti Kataloog ja Otsingusüsteem.

11. Palud, soovid tungivalt.

13. Kuur, küün.

19. ______t, paremik, valituim osa.

20. Kolm ühesugust kaashäälikult.

21. S_____ane, saare-elanik.

22. Tegelane O. Lutsu ,,Kevades“.

23. M_____, väikepistrik (ingl.k.).

25. Tasu- v. maksumäärad.

26. _____n, hiidplaneet.

27. _____i, suuruselt teine linn Indias.

29. Pisisaar Soome lahes.

31. Landscape Architecture Magazine.

33. Teat. tugevast puuvillasest riidest püksid.

34. Tõstemehhanism.

36. Jõgi Marokos.

37. Kreeka täht.

38. (Inim)tõug.

39. Vaheta raha vastu.

40. Ingl. massiühik.

43. Koht, paik maga­ miseks.

44. To be announced.

45. K____, lõokesetaoline lind.

46. Hollandi lennufirma.

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Vaat olen jõudnu ikka, kus minust vanemaid on juba vähe.

Olen alati jälginud rahvatarkust. Hallpead austa, kulupead kummarda. Imelik kudagi, et nüüd õpin noortelt. Kes, nigu Ets kahtlemata, mõned teised samuti, suhtuvad kas just aus­ tusega, aga viisakusega vanakõbõkõsse. Etsiga saan hästi läbi, kuna mäletan ikke, mida vanalell ütles. Piat ka vanalt nuur olema. Isegi ku noorel inimesel enam elurõõmu, vana­ dus ei pia olema nii, et hommikul lauluga, õhtul nutuga.

Ei see kere tühi seda vananemist salli, aga nupule on ter­ vislik noortega olek. Vaat Ets on selline kummaline kala.

Kogu tema tehnika, lollitelefon, plekkruunas too GPS, e-postki tol guuglil on maakeelne. Imelik on temaga autos olla, kui ta vajab teejuhiseid. Eesti keeles soovitatakse 50 meetri pärast kura kätt hoida. Noh, vasakule ikke pöörata, ei nood Siirid ega Aleksad murdes kõnõlõ. Noorsand loeb ka internetis kodumaiseid uudiseid eesti keeles, kiidab hiljuti eri­ti toda uute uudiste saiti. See sait on ju laensõna, tuleb leppida. Aga minusuguse jaoks on neid liialt pallju.

Annan näite. Vahest ehk tähenärimine, aga miks inglis­ mannilt laenata, kui juba eestikeelne on olemas? Ets kom­ menteeris praegust kanaada valitsusseisu, kuda ühed juhivad nigu peata kanad, proroogivad. No mida see tähendab?

Peaminister saadab, isegi kui vähemuses, parlamendi ajutiselt laiali, et saaks omi plaane läbi suruda. Torisesin, üttelgi nii, muidu arvan, et oopis olla tegemist mingi koha puhtaks küh­ veldamise poolt. Mida rohkem kukalt sügasin, seda enam mõistsin, et prorookimisest põle kasu. Isegi kui Herakles Augeiase tallid sõnnikust nii tühjendas, põle vist labidat, mis poliitikuid sealt Ottawast koristaks.

Ta noogutas, et jah. Ju see üks paras pusle ole. Mesasja?

Jälle sain targemaks. Olevat mosaiikpilt. Lausugu siis nii, egas mul pole vist veel too ajuskleroos. Isegi kui maailmas toimuv on peadpööritav. Pööningut tuulutan ennetavalt iga päiv, et negatiivsust sinna ei koguneks. Keldrikorrus vajab ka tolmutamist, eks jalad tänaval tänavad, et ma neid järjekind­ lalt liigutan. Vaid vahepealsega on muret, sisikonda saab ainult toita, aga mida teha, kui kops üle maksa ja süda täis?

Ei ptüigi aita.

Pruunid pannkoogid Kogus: 28 väikest

Jaane Orav Koostisained: 2 muna ¼ tassi suhkrut 1 tass kefiiri 1 teelusikas söögisoodat 1 tass nisujahu 1 supilusikas kakaod näpuotsaga soola Valmistusviis: 1. Vahusta munad suhkruga.

2. Sega kefiir kokku söögi­soo­ daga ning lisa munavahule.

3. Sõelu sisse nisujahu, kakao ja sool.

4. Sega õrnalt läbi, nii et saab ilus ühtlane taigen.

5. Prae keskmisel kuumusel non-stick pannil supilusika suurused pannkoogid.

6. Lisa kolm mustikat või vaa­ rikat pannkoogi ühele poolele veidi enne ümberkeeramist.

Head isu!

ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

Puslet rookides

Paremale: 1. Ustav, 6. Karla (kalen-

Nädala retsept PAREMALE:

Volli veste

T

drisaba), 11. Ankara, 12. Okaapi, 14.

Agarus, 15. Reegel, 16. Set, 17.

Neoon, 19. EPM, 20. Trev, 22. MLO, 23. Aden, 24. Anrik, 26. Unilane, 28. Sik(-sak), 30. And, 31. Kantaat, 35. Eisma, 39. ASAA, 40. Luu, 42. Skai(p), 43. Stn., 44. Ambur, 46.

Ada, 47. Patria, 49. Dekaad, 51. (M) inerva, 52. Neela, 53. Aspar, 54.

Eksam.

Alla: 1. Ungern(-Sternberg), 2. Ska­ ter, 3. Tar, 4. (P)arun, 5. Vasem, 6.

Koroona, 7. AKEN, 8. Rae, 9. ,,La­­ geda (laulud)“, 10. Ape Pen, 11. Aas­­ ta, 13. Ilmne, 18. (Elu-)olu, 21. Vista, 23. Aldis, 25. KIA, 27. Ine, 29. Kalmaar, 31. Kaspi(a), 32. Astana, 33. Nantes, 34. Tub, 36. Skaala, 37. Madaam, 38. Aiad, 41. Uudne, 44. Aiva, 45. Reek, 48. RRP, 50. Kes.

7

Naljanurk Äri alustav mees küsib pangast laenu, kuid talle öeldakse ära: ,,Kahju, kuid me ei tunne teid piisavalt.“ ,,Küll on häda,“ kurdab ärimees sõbrale. ,,Pooled ütlevad mulle ära, sest ei tunne piisavalt, teised jälle sellepärast, et tunnevad lii­ ga hästi.“

Rahunesin maha, veenitromboosi ei jäsemeis ega kõrvade vahele soovinud. Enese roheliseks vihastamine põle ju sugugi minu igi kasuks. Ei mulle, ei teistele.

Kuid kurinahk, et ma enam emakeelest alati inämp aru saa, tähendab vist tõeste raugastumist. Et noor Siiri selle sel­ geks õppis, juhib eksinuid, on ju tore. Mina vist jään oma maleprobleemide lahendamise juure. Tähtsamad pusled olgu teiste pusimiseks.

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Koost. Tõnis Idarand.

Maailm ja meie. Eesti välisministrid. Ilmamaa, 2018

Raamatu avalooks on Jaan Poska kõne, mille ta pi­ das Asutavas Kogus 10. veebru­ aril 1920, kui asuti kinnitama Eesti ja Venemaa vahel sõlmi­ tud rahulepingut ning teose lõ­ petab Sven Mikseri kõne 24. veebrua­ril 2018 Eesti Vabariigi 100. ­aastapäeva vabaõhuaktusel Paide keskväljakul – linnas, kus kunagi ammu, luuletaja sõnu ­ kasutades, ,,löödi maha eest­ laste kuningad“.

Vahepeale mahub kõigi Eesti taastatud iseseisvuse aegsete välisministrite lühemaid ja pike­ maid kõnesid ja sõnavõtte alates hiljem presidendiks saanutest, kirjanik Lennart Merist ja Toomas Hendrik Ilvesest kuni samasse ametisse kandideerinud elukutselise diplomaadi Marina Kal­ juranna ja nelja erinevat ministriametit pidanud Jürgen Ligini.

Helme, Sirje. Eesti kunsti 100 aastat. Post Factum, 2018

„Eesti kunsti 100 aastat“ on nagu teerada, mis look­ leb rohkem ja vähem oluliste sündmuste vahel ning lubab pilgul haarata kord avaramat panoraami, kord taker­ dub väiksemateks kõrvalharu­ deks. See on lühike ja lihtne ülevaade, milles on teadlikult kõrvale jäetud teemad ja prob­ leemid, mis keerlevad aka­ deemilises arvamusteringis. Et lühidalt kokku võtta saja-aastast perioodi, mis on täis dramaatili­ si ja erakordseid sündmusi, tuli kõndida peamiselt keset teed, mis aga ei tähenda, et meie kunstilugu lihtsakoeline oleks.

Meie kultuuris on sügavaid all­ hoovusi, mis hoiavad ja vor­ mivad annet ning annavad jõudu loovusele. Teisiti poleks olnud võimalik 20. saj alguse uskumatult kiire professionaalse kunstivälja teke ega 90ndate metsik energia.

8

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

Estonian officials not expecting new Europe-wide travel restrictions ERR, August, 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Repression and stupidity, fertile grounds for Moscow’s and Washington’s jokes It’s not belly-busting, I-can’tstop-laughing type of humour.

Sometimes it’s nasty and the punch line assumes the listener is totally familiar with the subject matter alluded.

• Putin calls the White House.

“Hello Donald, I want to dis­ cuss Ukraine with you.”

“What’s Ukraine.?” “Thanks Donald.” (Trump’s ignorance when Crimea was annexed in 2014? Putin’s reliance on Trump’s friendship no matter what the former’s transgression? The joke may be groundless, but does reflect the understanding and mood of at least some observers – in the Kremlin leaderships’ case, most people, over generations.)

• Trump has two parts of his brain, the right part and the left part. The right part has nothing left. The left part has nothing right.

• How does every Putin joke get started? By looking over your shoulder.

• Stalin appears to Putin in a dream: “Kill of all your oppo­ nents and paint the Kremlin blue. Any questions?” Putin: “Why blue?”

• What is Trump’s approach to world leadership? “A complex world demands complex hair.”

• Little boy: “Daddy, I want to be like president Trump when I grow up”. Dad: “Pick one of them son, you can’t do both.”

• Putin arrives at the Narva border crossing. Estonian Bor­ der Guard inquires: “Citizen­ ship?” Putin: “Russian.” Border Guard: “Occupation?” Putin: “No, only visiting.”

• On a White House visit a young boy meets Trump in a hallway and says to him, “I want to be president one day.”

Trump says, “Are you stupid?

Are you an idiot? Are you retarded?” The boy replies, ­ “You know what, I’ve changed my mind. Those are too many requirements.”

• Five suggestions to intelligen­ tsia in Russia. 1. Don’t think. 2.

If you think, don’t talk about it.

3. If you think and talk about it, don’t write it down. 4. If you think, talk about it, write it down, don’t sign it. 5. If you think, talk about it, write it down and sign it, don’t be ­surprised about what happens.

• It’s ludicrous for people to compare Trump to Hitler. Hitler wrote his own book.

• Why does Putin have so many bodyguards? For personal safety, nobody wants to be left alone with him.

• Putin opens the refrigerator door and sees a bowl of quiver­ ing sült (jellied meat). “Stop shaking,” he says, “I’m only getting the milk”.

• Breaking news: Trump’s per­ sonal library burnt down. The fire destroyed both books and in a tragic twist, he hadn’t even finished colouring the ­ second one yet.

• Russia has been kicked out of the G8. Putin creates the G1 group of industrial, econo­ mically advanced nations. Rus­ sia is THE member. The G1 summit will convene in Sep­ tem­ber in Sochi and Russia will be invited to participate. It’s anticipated that all member ­ countries will attend.

• Trump says to Pence, “The less immigrants we let in, the better”. Pence corrects him, “The fewer”. Trump says, “I told you not to call me that yet”.

• Putin’s used shirts are sent to factories that produce armour for tanks. Putin’s used socks are used to bombard Chechen reb­ els.

• Trump: “Vlad, how do you know the people around you are smart and trustworthy?” Putin: “I ask them a question. If they get it wrong – Siberia.” Trump: “What’s the question?” Putin: “I ask them, who is your mother’s son, but isn’t your brother?”

Trump: “Ooh, that’s good, what’s the answer?” Putin: “Well for me it’s me, Vladimir Putin. I’m the son of my moth­ er, but not my brother.” Trump: “Wow, of course. I’ll try it on Pence.” Trump calls Pence: “Listen, who’s the son of your mother but not your brother?”

Pence: “That’s easy. It’s me, Mike Pence:” Trump: “No you moron! It’s Vladimir Putin!”

Both jokes about Trump and Putin have some common aspects – they provide a ­ glimpse of how some Russians and Americans judge their l­ ­ eader, they’re both cruelly cynical, they mirror the public ­ mood, at least a substantial part

European-wide restrictions to limit the spread of corona­ virus are not expected to be implemented in the near future despite an increase in infection rates across member states, Estonian officials believe.

Across Europe, the map of coronavirus restrictions is be­ coming more and more compli­ cated and is different in every country. In general, 16 new cases per 100,000 inhabitants as an average of the last 14 days is the limit for countries not to impose restrictions on travelers.

However, Finland has set a much lower theshold at eight and other countries have their own rules. There is also no uni­ fied position on wearing masks.

This raises the question of whether a maze of rules is inevi­ table in the coming years across the European Union.

Keit Kasemets, head of the European Commission Repre­ sentation in Estonia, told ETV’s “Akuaalne kaamera” (AK) re­ cently that in his opinion not all restrictions would return.

“It is certainly not the case that Europe now has either mask-wearing rules or social distancing rules. As far as the various travel restrictions are concerned, the role of the European Union is, firstly, to ensure that the internal market (Continued on page 9)

of the public. In the USA, jokes about Trump cover his vanity, bragging, womanizing, lying, hunger for power and other character traits, with a large portion targeting his perceived low intellect.

But for Russians, where the media are state controlled, they’re a form of personal ­liberation from intentional mis­ information. They offer a sense of cathartic rebellion. They ­offer the freedom for Russians to express what they see with their own eyes. They point to Putin’s hypocrisy, his failure to cope with rampant poverty, his avowed fight against corruption while personally becoming grossly wealthy. The one trait that seems to dominate the list is Putin’s repressive leadership.

How effective are jokes in helping to drive change? Before and after studies on political humour are most likely impos­ sible to conduct. No scholarly conclusions have been drawn.

One can at the moment say that there is no persuasive and con­ sistent evidence of its persua­ sive capacity. While no societal attitude change can be affirmed, this type of cutting, disparag­ ing, sometimes outrageous humour may act as a social ­ balm and still increases the ­salience of certain serious issues.

They can take tyrants and their wannabes down a notch.

LAAS LEIVAT

Nr. 34

New temporary public policy will allow visitors to apply for a work permit without having to leave Canada Change intended to benefit employers who are still facing difficulties finding workers August 24, 2020 – OTTAWA – Visitors who are currently in Canada and have a valid job offer will be able to apply for an employer-specific work permit and, if approved, receive the permit without having to leave the country, thanks to a new public policy announced today by the Honourable Marco E.L. Men­ dicino, Minister of Immig­ ration, Refugees and Citizen­ ship.

This temporary policy change takes effect immediately and will benefit employers in Canada who continue to face difficulties finding the workers they need, as well as temporary residents who would like to contribute their labour and skills to Canada’s recovery from the COVID-19 pandemic.

During the pandemic, tempo­ rary residents who remained in Canada were encouraged to maintain valid legal status. With air travel limited around the world, some visitors to Canada have been unable to leave, while some foreign workers had to change their status to visitor because their work permit was expiring and they didn’t have a job offer to be able to apply for a new work permit. Some em­ ployers in Canada have also faced ongoing labour and skills shortages throughout this period, including those who provide important goods and services that Canadians rely on.

To be eligible, an applicant looking to benefit from this temporary public policy must: • have valid status in Canada as a visitor on August 24, 2020 and remain in Canada • have a job offer • submit an application for an employer-specific work permit that is supported by a Labour Market Impact Assessment (LMIA) or an LMIA-exempt offer of employment, no later than March 31, 2021 • meet all other standard admissibility criteria This temporary public policy also provides the opportunity for applicants who meet these criteria and who had a valid work permit in the past 12 months to begin working for their new employer before their work permit application has been fully approved. To do so, they need to follow the instruc­ tions for the process described here: https://www.canada.ca/en/ immigration-refugees-citizen­ ship/services/work-canada/per­ mit/temporary/after-apply-nextsteps.html Quote “We have heard from em­ ployers who continue to face challenges recruiting and hiring the workers they need during

the pandemic. At the same time, some visitors in Canada may be able to contribute their skills where there are labour shor­ tages. The measures introduced today will now allow visitors to apply for work permits without having to leave the country first. This exemption from the normal temporary work permit requirements is aimed at remov­ ing barriers to create a more agile workforce that leverages ­ visitors with the skills and experience to accelerate our ­ economic recovery.”

– The Honourable Marco E.L. Mendicino, P.C., M.P., Minister of Immigration, Refugees and Citizenship Quick facts • Any type of visitor who meets the criteria is eligible to apply under this new public policy, including super visa holders, business visitors and those who entered Canada through a Global Skills Strategy work permit exemption.

• Foreign nationals who arrive in Canada as visitors after August 24, 2020, are not ­eli­gible under the public policy.

• Prior to this temporary policy change, a person applying as a temporary resident would usually need to apply for their initial work permit before they came to Canada. If they were already in Canada with visitor status when they were approved for a work permit, they would need to leave Canada and return before their work permit was issued to them.

Associated links • How COVID-19 is affecting IRCC: Foreign workers (https:// www.canada.ca/en/immigra­ tion-refugees-citizenship/ser­ vices/coronavirus-covid19/for­ eign-workers.html) • Process for public policy applicants who have had a work permit in the past 12 months (https://www.canada.ca/en/ immigration-refugees-citizen­ ship/services/work-canada/per­ mit/temporary/after-apply-nextsteps.html) • News release: Government announces help for employers to meet their labour needs (https://www.canada.ca/en/ immigration-refugees-citizen­ ship/news/2020/05/governmentannounces-help-for-employersto-meet-their-labour-needs.html) • Web notice: Extension for temporary residents restoring their status (https://www.cana­ da.ca/en/immigration-refu­ gees-citizenship/news/notices/ restoration-extension.html) Follow us: • facebook.com/CitCanada • twitter.com/CitImmCanada • instagram.com/CitImmCanada

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

Without a visa in the USSR

ESTONIAN CULTURE LINKS

by Vincent Teetsov

26 August 2020

Belarus: Joint Statement by EU HR/ VP Josep Borrell and the Minister of Foreign Affairs of Canada, FrançoisPhilippe Champagne Video still from the Muinastuled öö YouTube channel.

Burning the night away on Muinastulede öö Previously, we talked about the celebration of museums taking place on August 29th, for Muuseumiöö. But just as much as the night is a time that makes us curious about what lurks in our museums, the primal pursuit of glowing fire prompts Muinastulede öö (the Night of Ancient Bon­ fires) all around the Baltic Sea. In the late 8th century CE, fires were lit along the Baltic coast to indicate the best way to travel and reach a port or beach to land. Seafaring people de­ pended on these lights for safe navigation and direction, for their livelihoods. Fires could serve as warnings and commu­ nication signals when enemy boats were in the vicinity.

12 centuries later, in 1992, Finnish surveyor Kristian Lindroos and his Estonian friend Toivo Saue agreed to light fires in their respective towns of Kemiö and Tahkuna (on the island of Hiiumaa).

Locals on Hiiumaa were told to light their own fires, too. At the same time, it’s also thought that Finnish cultural activist Birgitta Bröckl was the creator of the new bonfire tradition.

121 kilometres apart, who knows how well a coastal bon­ fire could be seen from across the water, but especially when Estonia had regained its inde­ pendence, fire was a sign of camaraderie between neigh­ ­ bouring countries.

Every year since then, at 9:30 PM local time, on the last Saturday of August, fires have been lit in Estonia, Finland, Latvia, Russia, and Sweden.

Look­ ing at this year’s map, there are fires being held in the United States, too. At muinas­

tuled.ee, you can see which bonfires are private, publicly accessible, or ticketed events.

The site allows you to enter the details of your own bonfire, if you’re lõkke enough to have one!

Jaanipäev takes most of the spotlight for bonfires, as it’s based around the longest day of the year. However, when the end of August has quite a bit of its focus placed on the immi­ nent return to school and the hustle and bustle of work life, it’s refreshing to give ourselves time to relax. There’s no need to rush by the water’s edge, where civilizations and tribes have been drawn for millennia.

Water and the horizon are ­psychological magnets, remind­ ing us that there is something beyond. We aren’t alone.

Even without coastlines and the sea nearby, Muinastulede öö can be an acknowledgment of the eventual end of summer, just as we noticed its beginning in June. It circulates, just like the mythical fööniks (“phoe­ nix”) is engulfed in flame and regenerates over time.

Those who take part in the night also share an interest in keeping fire areas clean and free of garbage and pollution.

Be careful not to burn anything other than wood, and stay away from areas where fire is pro­hi­ bited, or places that would dis­ turb wildlife. When the fire is at its end, clean up the area and make sure the wood is com­ pletely burnt, so that it doesn’t cause a brushfire.

Look out for the Muinas­ tulede öö Tulelaul (“fire song”), which comes with lyrics and a recording, so you can sing along on the night.

Estonian officials…

the European Union is to get a vaccine together,” he said.

Foreign Minister Urmas Reinsalu (Isamaa) also does not predict new rules which would apply to all member states.

“Countries have their sovereign right to do so. ­ Understandably, countries have different views on their public health experts; different views on which types of measures are more effective and which are

(Continued from page 8)

works and that the borders are as open as they are today,” he said.

According to Kasemets, the role of the European Union is to maintain green transport corridors, ensure safety for air ­ customers, but also ensure the readiness of the health care system. “Today’s big push by ­

9

We, as friends of the Bela­ rusian people and supporters of the sovereignty and inde­ pendence of the Republic of Belarus, stand by the people’s wish for democratic change.

We have clearly and re­ peatedly expressed our posi­ tions regarding the conduct of the 9 August presidential elections in Belarus and their ­ aftermath. The presidential elec­ tions were neither free nor fair.

The massive demonstrations in Minsk and across the country on Sunday 23 August should make it clear to the authorities that it is now urgent to launch an open and constructive na­ tional dialogue to find a way forward in Belarus.

Belarus has international ob­ ligations, which we expect the authorities to respect. As an Organization for Security and Co-operation in Europe (OSCE) participating state, Belarus has committed to holding genuinely democratic elections and to upholding human rights and ­ fundamental freedoms. Only a peaceful and democratic pro­ cess can de-escalate the situa­ tion and provide sustainable solutions.

Therefore, we support the Albanian OSCE chairman­ ship-in-office proposal to sup­ port dialogue in Belarus by a joint visit with the incoming OSCE chairperson-in-office, Sweden. We call on the Bela­ rusian authorities to accept this proposal without delay. We call on all other OSCE participating states to support this proposal as well.

We will continue to follow the situation closely and stand ready to contribute to efforts to peacefully resolve the crisis.

Canada and the European Union will continue to stand with the people of Belarus and will continue to work with our international partners to ensure that their voices are heard and their rights upheld.

not,” Reinsalu told AK. However, he said the harmo­ nization of rules may be ­successful in the future, at least in neighboring countries.

“As far as the general rules of movement are concerned, a positive example of how we built the Baltic bubble is given throughout Europe. I have also called on Finland to harmonize its rules in a similar way,” Reinsalu added.

The Beatles sang, somewhat idiotically, how lucky a fellow was to be back in the USSR. Really? Talk about Lennon and Lenin, rose-coloured glasses.

But I’ve been there. Illegally, to boot. 30 years ago this summer a beautiful three months were spent working and travelling in occupied Estonia. Working for rubles, part-time, among the few Canadian-born Estonians, I believe, who have done so. Had a visa for occupied Esto­ nia – but not for the Russian Soviet Federal Socialist Re­­ public. In 1990 the Soviets were lax about travelling within. Hence plenty of time to explore the ancestral land, birthplace of both parents.

But thanks to brave others I left occupied Estonian terri­ tory a total of four times. Only once into the RSFSR. That was when I was invited to join a boat tour from Tartu along Emajõgi to Lake Peipsi, along with some intrepid German tourists, stopping at Piirisaar. Beautiful place, had great sweet onions and smoked sudak, pike-perch for lunch.

Then the captain suggested ­putting foot on Soviet soil – on the eastern shore of the lake at Samolva, in Estonian known as Samblaküla. The dilapidated village was a revelation, so rundown and shabby compared to the Estonian side of the border lake. Speaking in high school German with the tourists aroused the wrath of the ba­ bushkas, the only ones on the dusty main street other than a few mangy dogs. Fascists, they muttered. But the memorial to those who fell defending the Rodina was impressive, although surrounded by weeds.

Another time was to Valka and beyond. Occupied Latvia.

Not the USSR in my books.

The last two were to Jaanilinn (Ivangorod) and Petseri. Both Estonian cities, according to the Tartu Peace Treaty of 1920. In 1945 borders were redrawn, placing them outside Estonia.

Petseri was perhaps the most interesting of my transgressions.

There actually was a border crossing of sorts – much more lax than the one internally,­ taking the ferry to Saaremaa. ­ Armed soldiers only looked at us and waved us through. I was advised, however, not to repeat my Samblaküla experience. If directly approached in Russian, let someone else answer.

The Southeastern part of Estonia as well as the littoral of Lakes Peipsi and Pihkva has a strong Russian Orthodox in­ fluence. The city of Petseri formed around an Orthodox monastery, established in 1473.

The larger geographical area is known for substrata sandstone, resulting over time in numerous caves. In Estonia the area around Piusa, 10 km from Petseri, became the source for excavating sand for the manu­ facture of glass after WW I. Until recently it was possible to visit the caves there.

The famous Petseri monas­ tery was built there in small part thanks to the extensive

cave network below. The monks created catacombs for the burial of their brothers. Taking part of a tour, led by a monk, who if not a centenarian was pretty close to that age; the catacombs were cool, dark and fascinating.

Niches held ancient coffins, some merely skeletons. The entire grounds, as far as we ­ were allowed to visit, were spectacular, harkening back to an earlier era, where religion was taken seriously and not dismissed as the opiate of the ­ masses. Certainly a highlight of the summer, especially as this inkstained wretch, sworn to ­silence so as to not reveal the inability to speak Russian, felt much like George Smiley, John le Carré’s famous spy, operating illegally in Soviet occupied ­territory.

1990 was also the year when the Oka crisis occurred in Canada. Indigenous protesters asserted their land claims there, very much in the public eye.

Estonians in Canada pointed out the similarities – their lands were also illegally occupied.

Interestingly, during the summer before a visit was made to the Oka region. To visit the Trap­ pist Cistercian monastery – The Abbey of Notre-Dame du Lac, known more familiarly as the Oka Abbey. Partook in quiet meditation, matins service, pur­ chased the excellent cheese known as Oka, still available today. Sadly, the abbey has ­ been sold; the monks are no longer there. Thanks to the land claim issues, among other ­factors.

The summer of 1989 had seen separatist feelings running rampant, tensions were high in Québec. Evidence was given, when at Mirabel airport, after picking up a visitor from Estonia. Aeroflot only flew to Montréal and asking for ­directions to the closest station d’essence in English was met with a stony silence. Even repeating the same in joual, ­ Québec French, was begrudg­ ingly ­ answered, as I had re­ vealed my seemingly maudit anglais origins. Could use a derogatory epithet to describe ­ the gentleman on the public payroll. He merited such. Could also have, at the time, presented the Estonian case, but con­ frontation was not a desire.

And unfortunately, at the time, some Canadians conflated Baltic desires to regain indepen­ dence with Quebecois separatist demands. Historically two dif­ ferent issues. As we celebrate the fact that in August of 1991, Estonia peacefully shook off the shackles of illegal occupation it might serve to remind Cana­ dians of that fact. Alas, with the FLQ and terrorism leading up to the Montréal Olympics no comparison can be made. As an Estonian born in Canada, allow me to use the official motto of Québec, Je me souviens.

Translated as we do not forget.

Words to live by, for both Estonians and residents of la belle province.

TÕNU NAELAPEA

10

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

BIRD DROPPINGS FROM ESTONIA

What it is to be human: a polemic for the pandemic Hilary Bird, Tartu, Estonia Plague! Before the onset of the COVID-19 crisis in March 2020, I thought that plague was something that happened long ago or in books – think Black Death, Spanish Flu, Defoe, Poe, Camus, Márquez.

Surely modern sanitation, knowledge of hygiene, public health laws and medicine had rendered plague obsolete in Europe? The shock that I felt is still reverberating and sure as eggs are eggs, I am not the only one. We don’t know much about COVID-19 but some things are clear – it’s infectious, there is no known cure and it can kill. Plague, now known as ‘pandemic,’ is back.

Infectious disease has afflict­ ed Europeans since their arrival from Africa two million years ago but early sparse populations prevented extensive plague.

Lethal epidemic diseases, says the University of California, emerged 11,000 years ago, after the introduction of agriculture and subsequent development of permanent settlements in Meso­ potamia and other hubs. Enter malaria, tuberculosis, leprosy, influenza, smallpox. The growth of our proximity to one another and subsequent liability to in­ fection further accelerated after

the Sumerians laid the first brick in the city of Eridu (modern Iraq) around 5400 BC. Now, in 2018, according to the United Nations Department of Econo­ mic and Social Affairs, 55% of the world lives in urban areas – North America (82%), Latin and Central America (81%), Europe (74%) and Oceania (68%). This figure is expected to increase to 68% by 2050.

The earliest recorded pan­ demic, possibly typhoid, passed through Libya, Ethiopia and Egypt to Athens, Greece, in 430 B.C and killed two-thirds of the city. There have been many since. The Bubonic plague (known as ‘The Black Death’) moved west from Asia along the Silk Road and reached the Crimea in 1347 AD from whence it spread throughout Europe on ships. There have been seven pandemics during the last century killing around 150 million people globally. Its pointless to try to pin down a blame for plague, it has no respect for maps. Neither is ­ ­relief in the form of a return to scattered rural communities likely. Urbanization has been on the increase for over 7,000 years and shows no sign of stopping. So, what is to be done?

Simon Marr, Ecological Eco­

EKKT (Society of Estonian Artists in Toronto) Artist Feature: Ashley Lennox – drawing inspiration from Estonian Folklore for the 65th anniversary Annual Show I joined EKKT (the Society of Estonian Artists in Toronto) 8 years ago in order to recon­ nect with my Estonian heri­ tage and my identity as an artist. It has been a privilege to show my work over the years with such an eclectic, talented, and bold group of artists.

The annual EKKT art show never fails to serve up a variety of styles and subject matters to delight and inspire guests and participants alike. I am heartened that on the occasion of the 65th anniversary of EKKT, during these unprecedented COVID times, our organization has pivoted and adapted to ensure ­ that our show will still take place virtually, as well as physi­ cally at the esteemed Papermill Gallery at Todmorden Mills.

I work as a Design Lead for the emoji app Bitmoji by day.

While I am privileged to make my living using my artistic skills as a career, I also love working within my own artistic style during my off hours. The yearly EKKT shows have always

provided impetus to continue working on my own artistic projects, and my membership helped secure my spot as an Artist in Residence at TYPA Printing and Paper Arts Centre in Tartu in 2017. A lot of my personal artwork is informed by Estonian folklore and culture, and I am currently working on a surface pattern collection in­ spired by Estonian midsummer traditions. A couple of these pieces will be on display at the upcoming EKKT show. You can follow my work on my website at www.duchessoflore.com, and on Instagram @duchess_of_lore.

I look forward to seeing what is in store at this year’s EKKT art show, and hope you will join in on the fun, whether virtually or in person!

nomics researcher at the Uni­ versity of Surrey, UK, points out that a pandemic, like climate change, is only superficially a “natural” issue. Human be­ haviour is the major problem.

People mix and spread infec­ tions in the home, the work­ place and on transport. The im­ position of quarantine, first used during the Black Death, is still the most effective action we have against the plague. But quarantine, now called ‘lock down,’ is placing pressure on a world economy defined by global supply chains, wages and productivity. Business needs supplies, services and customers.

Business needs to make a profit to survive. But, if business can’t sell it makes no profit, which means no money for wages.

Jobs are lost, customers buy less and the economy spirals into depression. Recession looms and there are calls for a return to status quo conditions (the ones that helped the illness spread) to prevent economic collapse.

So, what can be done to keep business afloat while protecting populations? Marr suggests three options to prevent market collapse. ‘State capitalism’ where government subsidizes business until the pandemic is over, an option based on the assumption that a pandemic is a short-term phenomenon. A system of ‘mu­ tual aid’ based on self-support grass roots micro economic units organized by small groups.

Finally, ‘state socialism’ where government pays workers direct with wages unrelated to any exchange value. State ­socialism would mean that the state would take over industries essential to life – the production of food, energy and shelter – and decide what consumer products should be available over and above the essentials.

This third option is probably the only viable option for the prevention of economic collapse if business cannot be rescued by a combination of radical change in working practices (working at home, virtual busi­ ness meetings, etc) and the kind of Keynesian fiscal policies be­ ing implemented now in Europe – making loans easier, printing money, etc.

The political ramifications of Marr’s models are complex.

Any reception and implementa­ tion by European nations would certainly differ if the pandemic cannot be contained and ‘state capitalism’ cannot restore the status quo of pre-pandemic Europe. I live in Eastern Europe where the memory of authori­ tarian abuse committed in the name of socialism is still fresh – it’s difficult to envisage that state socialism would be wel­ come here, although elements of a socialist system – free edu­ cation and affordable health care – are still in place. Further west, however, people like ­myself who grew up in a post WWII UK, remember a kinder version of socialism.

We had free education and health care and, unlike Eastern Europe, we lived in a demo­ cracy. There are certainly ele­

Nr. 34

Summer has now passed the halfway mark and the noticeable absence of camp this year is still apparent.

Many members of the Jõekääru camp family, however, are still taking the opportunity to enjoy the beauty of laager and to help out with much needed tasks.

Last week Anneliis Põldre, Paul Lillakas, and Markus Põldma, taking advantage of some lovely weather, came to laager to help trim and prune the trees as well as to cut back the vines and buckthorns that are all vying for the sun.

Although laager is uncharacteristically quiet this year, there is still work that needs to be done. If you too, have in­ terest in helping out, there is no lovelier place than our Jõekääre to escape to. Please feel free to contact us at joekaa­ ru@hotmail.com to discuss details.

As the song says: Jõekääre maailmas on palju, ühtainust neist meeles ma pean! ments of western society (and even some in the east) that may or would welcome the security that comes with state socialism rather than the chaotic and often socially inequitable ma­ ­ chinations of the free market.

Marr suggests, and I agree, that the central political task anywhere in this time of crisis, irrespective of party affinities, is organizing around an ethic that values care and quality of life.

Marr advocates that the form of governance best suited to the management of the pandemic (and society as a whole) is a blend of state socialism and mutual aid. A transparent and free democratic state controlled by elected representatives and a vigilant civil society could off­ set the perils of authoritarianism, manage a universal health sys­ tem, protect the vulnerable from the whims of the market and support citizens to form and sustain mutual aid groups at grass roots level.

The road to hell, however, is paved with good intentions. The human race is wayward and we live in an age when wishful thinking and a desire for simplistic solutions based on ­ prejudice rather than rationality seems to abound. But, when Pandora opened her box and let out all the evils of the world, one small, fragile creature re­ mained inside – hope. And here I return to science. Biology shows us that unconditional ­altruism – a selfless concern for the welfare of other – exists in nature. The female Pacific salmon, for example, dies after spawning to provide food for her offspring. In 1972 the bio­ logical mathematician George R Price devised an equation (WΔZ = Cov(wi,zi) which ex­ plains how acts of altruistic kindness as well as acts of selfishness are driven by ­ ‘selfish genes’ pursuing their ­ own interest in a quest for ­evolutionary survival.

Human altruism is an issue that has long puzzled scientists.

In every society, humans make personal sacrifices for others with no expectation that this will be reciprocated. We donate to charity, for example, or care for sick, elderly and disabled people. Research shows, says James Elder-Woodward in ‘Disability and Society’ (2009), that we have an in-built capa­ city in our DNA to help others, especially those close to us, for the benefit and future survival of our community. It was evo­ lutionary biologist Samuel Bowles, of the Santa Fe Ins­ titute, New Mexico, USA, who coined the term “survival of the nicest” in 2004.

Human altruism, therefore, is a factor of no small importance in human development. Dis­cuss­ ing Price’s equation, Andrew Marr (in the 2009 BBC TV series “Darwin’s Dangerous ­ Idea”) concludes that: “It is not just science. What it drills down to is why we do what we do, and, therefore, who we are. You can even say; the meaning of what it is to be human.”

I leave you with a poem by the Estonian poet, Doris Kareva. Kareva emphasizes our fragility, our creativity, our capacity for kindness. And, at ­ the end of the day aren’t all ­caring, sentient people – poets, scientists, administrators, po­ liticians, artists, shopkeepers, miners, doctors, teachers, mer­ chants, road sweepers, builders, black, white, yellow, young, old – seeking the answer to the same elusive conundrum, one amplified in times such as now when issues of who lives and who dies are paramount – “the meaning of what it is to be ­human” Who are we?

An angel’s shadow?

A yearning, soul-searching cry to be one?

Each of us is a reed full of marvelous melody played by the breath of God: Be kind.

And the world will be kind to you.

Nr. 34

August 23, 2020

Open letter to President, Estonian House Ltd. Re: Sale of 958 Broadview Ave. – Estonian House in Toronto (Estonian Life, in the interest of its readers and concerns in the community, is publishing the following open letter. We do not accept responsibility for any inaccuracies or false claims in the letter. If corrections are sent, we will be glad to publish them.)

Without the benefit of a response to my previous enqui­ ries as to whether you intended to proceed as outlined in your Estonian Centre Update #41, I must conclude that you are con­ vinced that the sale of 958 Broadview Ave will be subject to capital gains tax unless you take steps to mitigate the tax consequences.

You have good reason to be apprehensive. Estonian House obtained its not-for-profit status based on letters patent which were submitted on Jan 9, 1952.

Its focus was 1. to promote the educational, benevolent, fraternal, charitable, social, cultural, and recreational interests of persons of Estonian Origin living in Toronto and to assist such persons to assimilate the Canadian way of life.

2. To own real estate and to operate thereon an institution similar to a club, the facilities which shall be available to all persons of Estonian origin whether they be shareholders of the company.

Times have changed. Over

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

the years “Estonian House Ltd.” is no longer a “social club” but has become a property manager for 958 Broadview. Ave. Of the total revenue reported by EHL of $436,341 only $61.995 was rentals to Estonians or 14 %.

You are primarily renting to commercial enterprises or the community at large. Your focus over the last five years has been to “unlock the value of your real estate” to the neglect of promoting the social values of the “club” which led to its designation as a not for profit ­ organization.

You have recognized this.

Estonian House Ltd will transi­ tion to the Estonian Inter­ national Centre. This is a sub­ sidiary of Estonian House Ltd, but it has been designated as a for profit organization to be ad­ ministered under the Ontario Business Corporations Act. The organization chart for the Madison Project shows Toomas Koger C.A. as respon­ sible for financial oversight. On April 25/ 2019 he made known his view that Estonian House Ltd is “not a non-profit. Never was. Taxes were filed for 60 years as being a for profit ­company.”

As your financial authority he has stated that “no one can take a chance that the CRA would not try to tax the pending capital gain.”

I understand fully your de­ sire to avoid this situation. But surely you recognize that once you close purchase and sale agreement based on the ap­ proach you have outlined in the Estonian Centre Update #41, you are acknowledging with ab­ solute certainty that you believe that you are not a “not for

­profit” organization.

This presents you with a problem. If you are not a “not for profit” what are you? The only alternative is that you are a “for profit organization”. You have already defined the organi­ zation that will manage the new Estonian International Centre as a “for profit organization”. The business plan for this organiza­ tion is identical to the current business plan of Estonian House Ltd. The primary func­ tion of both is to manage the real estate. ….. no change. ….

So, both in terms of what you believe and have corro­ borated by your actions, and in how the organization in fact operates you are a “for profit ­ organization” There are some benefits to operating as a “for profit orga­ nization” The rules under the Business Corporations Act anticipate the many issues that confront a business enterprise and set out the rules for resolving them.

You have one such situation facing you now. It has created a great deal of friction within our community. It is easily resolved if you refer to the Business Corporations Act Paragraph 184.

(3) A sale lease or exchange of all or a substantially all the property of a corporation other than in the ordinary course of business of the corporation requires the approval of the shareholders in accordance with subsection (4) to (8) RSO 1990.

(4) The notice of the meeting to approve a transaction re­ ferred to in subsection (3) shall be sent to all shareholders and shall include or be accompanied by:

On the Market: Nobe’s three wheelin’ electric cars Vincent Teetsov Walking around in the city, or going from place to place on the highway, you move at a steady pace with your eyes fixed on the horizon and the road in front of you. A swathe of utilitarian monochromatic and teal metal boxes flow beside you. Steadily, steadily.

You drift into a hypnotic moving state... Until some­ ­ thing bright zips by in your peripheral vision. Heads turn.

Among pedestrians, cameras will come out. It’s like a spark that has alerted everyone in an instant.

Such is the electricity of a meticulously designed vehicle.

When function is idolized over style, our means of transporta­ tion can get a little bit boring. A quirky car brings out the ideals of adventure and excitement.

When it’s a glistening scarlet red car with three wheels and an emission-free engine going past you, then you know it’s about time to act on those ­ideals.

Nobe is an Estonian com­ pany, born and raised. The word “Nobe” in Estonian could refer to something that is agile and nimble. It can saunter down

cobblestone streets, glide along a coastal highway or careen through a few inches of fresh snow in the countryside. It’s true. Nobe has videos with its cars being tested on all kind of surfaces, including Laitse­Rally­ Park in Harjumaa, and other snow-covered roads in Estonia.

The company’s logo is a woman with her pony tail blus­ tering in the wind. A silver or­ nament of this logo festoons the hood of each Nobe car. It’s not the three pointed star of a Mercedes, or a leaping jaguar.

It’s more like a vision of what any driver would look like while driving with the windows open or convertible top retracted.

Three seats, for you and two friends. You, someone special, and your luggage in the back.

Or just you, with even more stuff packed in. The frame is light, so none of that should be a problem when it comes to maneuvering swiftly on the road. At the same time, the cars’ materials are designed to be ­recyclable.

Their cars are inspired by the Benz Patent-Motorwagen from 1885, but have received the contemporary treatment. Fu­ turis­tic driving shapes up to be something fun. The contours

are bold and perplexing: look­ ing at it for the first time, the back appears to be bent in a high speed photographic illu­ sion. The interiors are straight­ forward. Available colours in­ clude red and black, with blue arriving soon.

Still, as with any novelty car we see on the road, we are left to wonder how practical and safe it is. What are the technical specifications?

According to Nobe, the car’s battery takes two hours to charge. With a range of 210 kilometres, you could take a ­ Nobe 100 and just about drive from downtown Toronto to the shores of Lake Simcoe in Innisfil, and then back, on one fully charged battery. It’s output is 54 kW. With the Nobe 100 GT, a higher battery output (72 kW) model on offer from Nobe, that all-electric range is in­ creased to 260 kilometres.

Want to take it on the high­ way? This speedy machine can accelerate to 100 kilometres per hour in 5.9 seconds, with a maximum speed of 130 km/h.

One point in particular that arises when talking about ve­ hicles with three wheels is whether or not it’s stable.

Lateral stability is compromised

11

i) A copy or summary of the agreement of sale, lease, or exchange and ii) A statement that a dissenting shareholder is entitled to be paid fair value for the shares in accordance with section 185, but failure to make that state­ ment does not invalidate the Approval of the sale lease or exchange referred to in section (3) (7) The approval of the sale, lease, or exchange referred to in section (3) is effective when the shareholders have approved the sale, lease, or exchange by ­special resolution of the holders of shares in each class or series entitled to vote thereon.

When the action approved by the resolution becomes effec­ tive, the dissenting shareholder is to be paid by the corporation the fair value of the share held by the shareholder.

The act specifies procedures to be followed by both the ­dissenting shareholders and the corporation which need to be communicated to the dissenting shareholders.

These procedures are spelled out in detail in the act along with the process to arrive at fair value and how to resolve dis­ putes between the dissenting shareholder and the corporation.

Conclusion: We have a process to miti­ gate the tax consequences of capital gain on the sale of 958 Broadview Ave. We should do no less with respect to mitigating the legal consequences of not dealing with dissenting shareholders.

If Estonian house Ltd. loses it’s not for profit status, then it is subject to the Business Corporations Act.

Just like we concluded that “no one can take a chance that CRA will not try to tax the pending gain” We cannot take a chance that we are retroactively considered to be a “for profit” organization that should have followed the Business Corporations Act. When will a special meeting of shareholders be called at which time you can present your rationale for accepting the offer of Purchase and Sale from DK Acquisitions and call for a resolution to approve the agree­ ment?

for road vehicles of all kinds when making turns, as the ­centre of gravity shifts out from under the body of the vehicle to the sides where the tires are.

Usually, a tilt or slide feature would be engaged to prevent the vehicle tipping over. In the case of Nobe, stability is ­accounted for by placing two of the three wheels at the front rather than at the back, and locating the battery low down ­ to the ground, along with the triangular chassis of the car.

Nobe has vouched for their cars’ safety in other ways, too.

The physical strength of the tri­ angle as a shape, and their Delta Frame protective cage, is said to protect passengers in the event of a collision. The re­ generative anti-lock braking system (ABS) would tempo­ rarily store the vehicle’s kinetic energy, to maintain traction and avoid skidding out of control if the driver suddenly breaks.

While the price of electric

cars is still too prohibitive to make it as commonly used as vehicles powered by fossil fuels, more and more styles and de­ signs from different companies indicate a serious change of ­direction for car manufacturing on the whole. Society has been ready for sustainable transporta­ tion for a long time, and more companies should pay attention to that demand.

Nobe began accepting pre­orders for the Nobe 100 model back in the autumn of 2019, through an Indiegogo crowd­ funding campaign launched by CEO Roman Muljar. Though their original funding goal was not achieved, things are still on track for a 2021 delivery on those initial orders, and their exuberant design and branding are revving up the anticipation all over the world for what will be many people’s very first electric car. ...Oh, and by the way, it has a built-in espresso machine.

VAINO EINOLA, Shareholder Representing 34 shares of Estonian House Ltd.

••• The Estonian Centre Project Update #41 outlined both the proposed governance structure for The International Estonian Centre as well as “what will happen when the Estonian House sale to Revera closes” “Just prior to the closing of the sale of 958 Broadview to Revera, EH will transfer the beneficial ownership of the property to FIEC so that the proceeds from the Broadview sale will accrue to FIEC. FIEC will issue a charitable donation tax receipt to EH which in turn mitigates capital gains tax consequences for EH. FIEC will pass those funds to IEC pur­ suant to the terms of the trust.

FIEC will be the beneficial owner of 9 Madison and the improvements made on it and will also hold beneficial interest in 11 Madison, with IEC holding legal title, in trust for FIEC. (9 Madison and 11 Madison will be merged into one parcel of real estate onto which the Centre will be built.)”.

Photo: still from Nobe’s video “MyNobeCar”

12

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

Erilised reisielamused Kui 29. juunil Prantsusmaalt Eestisse saabusime, olime lennukis maskides ja ka ­ Prantsusmaal oli olukord veel ärev. Ühistranspordis ja sise­ ruumides oli Prantsusmaal maskide kandmine kohustus­ lik ja me kandsime maske ka tänaval. Ei tahtnud enne Eestisse minekut riski võtta ja eks ennast tuleb ikka ise hoida.

Lendasime Air Balticuga. Nii vaikset ja inimtühja CDG len­ nujaama pole enne näinud.

Poed ja söögikohad olid kõik kinni. Lennukis olime maskide­ ga, ainult söögi ajaks võis need ära võtta. Meile anti lennukis ka uued maskid, mis pärast sööki ette panna. Ilm oli väga palav ja eks see maskides olemine üks piin oli.

Tallinna lennujaamas oli passikontroll ja ametnik küsis igaühelt Prantsusmaal viibimise aega. Kõik läks kenasti ja karantiini me jääma ei pidanud.

Lennujaamast väljudes ootas meid Eestis Prantsusmaaga võr­ reldes ees täiesti teine maailm.

Mulle tundus alguses, et ini­ mesed olid liigagi julged ja mingit koroonaohtu enam ei ta­ junud. Maske ei kantud, ainuke asi oli antibakteriaalne geel kauplustes ja kõikjal mujalgi.

Käisin Eestis juulikuu algu­ ses ka hambaarsti juures ja seal pidi täitma küsimustiku koroona kohta, iga patsiendi järel desin­ fitseeriti hambaarsti tool ja loomulikult kõik arstiriistad.

Antibakteriaalne geel oli käte puhastamiseks.

Olukord Eestis tundub hetkel olevat täiesti tavaline ja eks nor­ maalse eluga harjubki kiiresti.

Kuna nüüd on ka ilm ilus, käime iga päev meres ujumas ja sõidame veidi ka ringi, näiteks Saaremaale. Meil olid Saaremaa Ooperipäevadele eelmisel aastal juba piletid ostetud, aga need lükati nüüd aasta võrra edasi.

Abikaasa lendas juuli keskel tagasi Pariisi. Tal oli Lufthansa lend. Kui eelmisel päeval inter­ netis check ini hakkasime tegema, tuli välja, et lend oli ­ tühistatud. Tallinna Lennujaama helistades kinnitati sealt sama.

Paluti kontakteeruda Lufthansa esindusega. Nende kõnekesku­ sest pakkus india aktsendiga inglise keelt rääkiv teenindaja ­ mu abikaasale lendu Pariisi üle Montreali!!! Lõpuks saime ikka üle Frankfurdi Pariisi lennu, aga viimse hetkeni oli kõik kaht­ lane, kas ikka lend toimub ja kas peale saab, kuna lennuk oli täiesti ülebroneeritud suurte tühistamiste tõttu. Lufthansal on ühesõnaga palju probleeme, nagu ka Saksamaal elavatelt eestlastelt kuulnud olen.

Aga Saaremaal oli tore. Pole nii vaikset Saaremaad veel ku­ nagi kogenud. Praam oli minnes pooltühi, samuti ka Kuressaare.

Soomlasi ülivähe. Kuursaali restoranis, kus eelmisel aastal pidi kohtade saamiseks laua ette broneerima, oli seekord vaid paar lauda täis. Toidud olid seal endiselt väga head. Värske prae­ tud lest viis keele alla.

Nautisime oma lemmikranda Tuhkanat. Nii mõnus soe vesi, sai rahulikult ujuda ja mõnusas liivarannas veidi peesitada. Lap­ sed olid üliõnnelikud. Grand Rose Spa-s oli siiski jube palju inimesi. Ma polegi seal bas­ seinis ja saunades nii palju ini­ mesi kunagi korraga näinud.

Lausa hirm tuli peale taas, et ei mingit distantsi hoidmist. Käi­ sime ka Karujärve ääres ja Sõrve poolsaare tipus. Ronisime Sõrve tuletorni tippu ja nauti­ sime super vaadet. Väga mõnus on peaaegu inimtühjal Saare­ maal olla. Täitsa eesti keeles Eestimaal. Eks majanduslikult ikka väga raske seis muidugi.

Tallinnas oli samal ajal upu­ tanud. Meil õnnestus seekord õiges kohas olla, sest Saaremaal

Nautses saab tutvust sobitada jaanalindusega.

Sõrve poolsaare tipp.

paistis päike. Tagasiteel mand­ rile külastasime Muhu saarel Nautses asuvat jaanalinnufarmi, kus olid nüüd lisaks jaanalin­ dudele ka kängurud, vallabid, sebrad ja ponid ning üks lont­ kõrvadega jänes. Lapsed olid väga õnnelikud, kui jaanalinde toita ja ponisid paitada said.

Liival, kust tavaliselt Muhu lei­ ba ostnud oleme, kohtusime Ivo Linnaga, kes parasjagu Tiina Parkile intervjuud andis. Sõime samas kõrval asuvas Tuule restoranis head ja paremat ning seejärel sõitsime juba sada­ masse. Tagasiteel mandrile oli praam päris täis.

Muidu on Tallinn ka tõesti tühi. Kruiisilaevade turiste ju ei ole. Käisime abikaasaga Rotter­ manni kvartalis. Küll see oli ilusaks muutunud. Nii mõnus oli rahulikult seal ringi jalutada ja Korstnaplatsil asuvas peaaegu inimtühjas restoranis Lokaal head sööki-jooki nautida.

Uus tore koht on ka Nob­ lessneri sadam. Seal asub Proto Avastustehas, mis on meil laste lemmik ja mõnusad kohvikud­restoranid otse mere ääres.

Kohvik ,,Suhkruingel“ on hea koht mõne klaasi veini nauti­ miseks ja väikesteks aperitii­ viampsudeks.

Nädalavahetusel tahavad mu suured lapsed mind üllatusrei­ sile viia, vist suvepealinna Pär­ nusse, nagu saladusloori kergi­ tades kuulsin. Elame-näeme!

Nr. 34

Sõrve poolsaare tipus saab ronida majaka otsa ja sealt avanevat kaunist vaadet nautida. Majaka sees aga võib uudistada temaatilist näitust.

MAILIS SÜTISTE-GNANNT, fotod ERAKOGUST

Maarjamäel…

(Algus lk. 1)

punasõdurite sissemarssi ja hää­ letut alistumist,“ sõnas Põlluaas. ,,Tänane Venemaa jätkab stalinlikku laienemispoliitikat.

Kremli imperiaalsed ambit­ sioonid ei ole mitte kusagile ­kadunud. Nii meie kui maailma üldsus on hukka mõistnud Venemaa agressioonid Gruusias ja Ukrainas, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia hõivamise ning Krim­ mi okupeerimise ja annekteeri­ mise. Kahjuks ei ole välistatud agressioonivõimalus ka dik­ tatuurist vabaneda püüdva Val­ ge­ vene rahva vastu,“ rääkis Põlluaas.

Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval lisati memoriaali mälestusseinale 350 uut nime, kes on viimase aasta jooksul välja selgitatud. Tapetud Eesti ohvitseride mälestus-seinale pärja asetanud kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et toonaseid sündmusi tuleb hoida meeles, et need kunagi ei korduks.

Mälestusseinale pärja aseta­ nud kaitseminister Jüri Luik mälestas nii ühtlasi ka oma va­ naisa, kelle nimi seisab seinal teiste tapetud ohvitseride seas. ,,Teoreetiliselt võiks lisandu­ da kümneid tuhandeid, sest et kümnete tuhandete inimeste saatus on meile teadmata. Kui me vähegi suudame nende saa­ tuse kohta usutavat infot leida, siis saab ka nimesid siia kanda.

Memoriaali ehitades on sellega arvestatud, et siin on pinda, kuhu saab uusi nimesid panna,“

Muhus elav tuntud laulja Ivo Linna tuli lahkelt pildile.

S P ORT

Eesti ujuja püstitas maailmarekordi Eesti ujuja Merle Liivand püstitas eelmisel neljapäeval maailmarekordi, kui ujus esi­ mese inimesena merineitsi lestaga, ilma käsi kasutamata, 20 kilomeetrit.

USAs Floridas möllanud tormi tõttu venis start Miamis poolteist tundi edasi. Liivandi sõnul mõjutas torm ka tema ujumist, kuid õnneks läks kõik hästi, kirjutab Postimees Sport. ,,Veetemperatuur oli kohati isegi 31 kraadi, aga tagantjärgi olen ma väga õnnelik,“ sõnas värske maailmarekordi omanik.

Liivandi läbis 20 km meri­ neitsina kuue tunni ja kaheksa minutiga. (ERR/EE)

rääkis Eesti Mälu Instituudi ju­ hatuse esimees Meelis Maripuu. ,,Me peame olema siin väga täpsed ja alati rõhutama, et sel­ liste sündmuste puhul ei saa kunagi olla kindel, et nad ei kordu. Näeme praegu, kuidas Vene Riigiduumas arutatakse

Kontaveit kaotas Cincinnatis veerandfinaalis napilt endisele esireketile Anett Kontaveit (WTA 20.) andis kolmapäeval New Yorgis Western & Southern Openi ­tenniseturniiri veerandfinaalis endisele maailma esireketile Naomi Osakale (WTA 10.) väge­ va lahingu, kuid pidi lõpuks vastu võtma ikkagi napi kaotuse 6:4, 2:6, 5:7. Põne­ vuslahing kestis tund ja 54 minutit.

Osaka lõi üheksa ässa, tegi viis topeltviga ja realiseeris kümnest murdevõimalusest viis.

Kontaveit sai kirja viis ässa, kolm topeltviga ja kasutas nel­ jast murdepallist ära kolm.

(D/EE)

seaduseelnõu, mis tühistaks MRP hukkamõistmise. See on klassikaline näide sellest, kui oluline on mäletada neid kom­ munismi ja fašismi kuritegusid, mitte unustada, et nad mitte kunagi enam ei korduks,“ ütles Luik. (Allikas: ERR)

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

MRP 81 (Algus lk. 4)

Üllatavalt on vaba maailma raskustel anda selge hinnang tänasele agressioonile ja ajaloo valgeksvõõpamisele otsene seos Potsdamis ja Nürnbergis 194546 ühekülgseks jäänud seisu­ kohtadega. Oleks Nõukogude totalitaarsele režiimile suudetud anda rahvusvaheliselt autori­ teetne hinnang kas või pärast aastat 1991, poleks Euroopal vaja kulutada sellist ülejõu käi­ vat tähelepanu suhestumisele Kremli valitsejate revanšistliku jõupoliitikaga. Võrdlus on ilm­ selge: nii nagu Hitleri-aegse Gestapo ohvitseri kerkimine sõjajärgse Saksa Liitvabariigi ­ kantsleriametisse muudeti de­ natsifitseerimisega mõeldama­ tuks, nii poleks MRPle ja ­kommunistliku totalitarismi kuri­tegudele põhimõttelise huk­ kamõistu andmise korral saanud võimalikuks ka nõukogude Ges­ tapo pagunikandja tõus tänase Venemaa presidendiks. Isikuks, kes juba presidendi kohusetäit­ jana tähistas detsembris 1999 Stalini sünnipäeva ning tõstis avalikult toosti Euroopa ajaloo ühe suurima kurjategija ter­ viseks. Ühtse seisukoha kujundamist kommunistlike totalitaarsete režiimide suhtes ei saa jätta vaid ajaloolastele – see on Euroopa rahvaste tuleviku ehita­ misel vältimatu ja kohustuslik teema riigijuhtide jaoks. Veelgi tähtsam on selgitada protsessi ning põhjusi, mis MRPni viisid.

Euroopa Parlament, poole miljardi Euroopa kodaniku kõr­ geim esinduskogu otsustas 11 aastat tagasi tähistada 23. au­ gustit kõigi totalitarismiohvrite ühise mälestuspäevana. Ühtlasi pidas parlament vajalikuks asu­ tada totalitarismi kuritegude süsteemseks uurimiseks Euroo­ pa mälu ja südametunnistuse platvormi.

Eesti valitsus oli esimene, kes samal, 2009. aastal EP ot­ susele järgis. Seekord teeme seda 12. korda, kogunedes lõpuks teoks saanud Kommunismiohv­ rite memoriaali juurde. Ometi, tähistamised piirduvad tänini poole tosina Ida-Euroopa riigi­ ga. 2016 Bratislavas toimunud Euroopa mälu ja südametunnis­ tuse platvormi konverents kutsus kõiki EL valitsusi üles ­ osutama niihästi moraalset, õi­ guslikku kui ka ainelist abi to­ talitaarsete režiimide kuritegude uurimisel ja hindamisel, välti­ maks ajalooliste faktidega ma­ nipuleerimist. Tänagi kutsume tungivalt kõiki EL liikmesriike üles liituma 23. augusti tähista­ misega. Küsimus on Euroopa alustalade – ühtsuse, solidaar­

suse, üksteisemõistmise ning ­julgeoleku kindlustamises. Loo­ tusrikast tulevikku saab rajada üksnes ajaloolise tõe ja õigluse alustele.

23. augustil on tähtis sõnum noortele. Haridussüsteemi üles­ anne on pakkuda koolides am­ mendavat ja tõest infot totali­ taarsete režiimide poolt toime pandud inimsusevastaste kuri­ tegude, samuti nende kuritegude lätete kohta. Aluse selleks anna­ vad Riigikogu 18. juuni 2002.a. avaldus Eestit okupeerinud režiimide kuritegude kohta, samuti hiljutine 19. veebruari 2020.a. avaldus „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“. Need on meie kõrgeima võimuorgani pädevad hinnangud. Meie tule­ viku jaoks on tähtis, et nime­ tatud hinnangud Eesti lähiaja­ loole püüaksid pilku iga kooli ajaloo või ühiskonnaõpetuse klassis. Et õpilaste viimine Maarjamäe memoriaali juurde, Patarei vangla muuseumisse ja Vabamusse muutuks reegliks, mis hõlmab kõiki koolinoori.

Lõpuks tuleb nentida, et endiste, kommunismi kogenud ­ riikide valitsused on pahatihti ise olnud passiivsed, hindamaks selgelt seal sooritatud kuritegu­ sid. Asjata on loota, et Venemaa suudaks omal jõul kommunis­ mipärandit ületada. Muide, seda poleks rahvusvahelise surveta suutnud teha ka saksa rahvas. Õigusriikidel on ülioluline tun­ netada antud küsimuses iseendi rolli ja vastutust. Seejuures tu­ leb mõista, et ükski totalitaarne agressiivne režiim poleks saa­nud pikemat aega püsida, saamata ühel või teisel moel tuge vaba maailma ideoloogilisest eba­ määrasusest ja ainelisest toest.

Edward Lucas soovitas hilju­ ti­ ses arvamusloos initsiatiivi haaramist: selle asemel, et kohandada Lääne suhtumist ­ Venemaasse, peame sundima Kremlit kohandama oma suh­ tumist Läände. Putini konna­ silmadele valusalt astuda on võimalik. Selleks on vaja otsus­ tavat enesepuhastust kleptokraa­ tiast, korruptsioonist ja räpase raha voogudest. Pea kõik põhi­ mõttelagedad poliitikad võrsu­ vad korruptsiooni džunglist, milles äratundmatuseni segune­ vad nagu Orwelli „Loomade farmi“ lõpustseeni orgias täiesti vastandlikud avaliku elu figuu­ rid.

Tänane olukord maailmas on eriline. MRPle üldkehtiva hin­ nangu andmist ei saa edasiseks lükata. Mitte ainult sellepärast, et konkreetsete ohvrite põlv­kond sureb peatselt välja. Peamine on see, et õhkkond põhimõtte­ lis­ teks kooskõlastatud hinnanguiks on muutumas üha ebasoodsa­ maks. Demokraatiad on kriisis, autoritaarsed režiimid käituvad

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

Rootsi sõjavägi tõstis valmisolekut Läänemerel ja Gotlandil Rootsi kaitsevägi suurendas sõjalist valmisolekut Lääne­ merel ja Gotlandil, põhjuseks on nii Venemaa kui läänerii­ kide kasvanud sõjaline tege­ vus merealadel.

Valgevene sündmustega kaas­ nenud aktiivsuse kasv on muut­ nud olukorra raskemini prog­ noositavaks, leiab Rootsi kait­ sevägi.

Valmisoleku tõstmise ees­ märk on tõhustada kontrolli Rootsi-lähedaste alade üle Lää­ nemerel nii merel kui õhus.

Lisaks suurendati sõjalist kohal­ olekut Gotlandi saarel.

Kaitseminister Peter Hultq­ visti sõnul on riigi kaitseväe valmisoleku suurendamine Lää­ nemerel ja Gotlandil sõnum selle kohta, et riik on valmis kaitsma oma puutumatust ja enesemääramisõigust.

Hultqvist märkis, et see sõ­ num on suunatud nii Venemaale kui ka Rootsi partneritele.

(ERR/EE)

üha ülbemalt ja agressiivsemalt.

Krimmi annekteerimisele ja Ukraina tükeldamisele sillutas teed seesama demokraatlike rii­ kide hoiakute ebamäärasus kommunismi kuritegude hin­ damisel.

Kas oleme jõudnud ringiga tagasi 1930te lõppu – olukorda enne MRPd? Anschluss – Austria liidendamine Hitleri poolt märtsis 1938 – viis sama aasta septembris Müncheni kok­ kuleppele ning Tšehhoslovakkia tükeldamisele. Edasi aga vähem kui aastaga MRP ja maailma­ sõjani. Milleni viib 2014.a.

Krimmi Anschluss Putini poolt?

Uue Müncheni varianti õhutab Euroopas pragmaatikute hää­ le­ kas koor – agressioonile vaata­ mata tulevat suhteid Venemaaga ikkagi kuidagi normaliseerida.

Kui nii, siis millise järgmise ohvri arvel? Kui Stalinis ei suudeta näha Hitleriga võrdset ­ kurjategijat, jääb tee avatuks tänapäevaste väike-Stalinite laastamistööle rahvusvaheliste käitumisnormide kallal.

Aleksandr Jakovlev, kelle areng kulges poliitbüroo liik­ mest Nõukogude repressioonide ohvrite rehabiliteerimiskomis­ joni esimeheni, hoiatab oma 2002.a. ilmunud raamatus A Century of Violence in Soviet Russia: „Kui lühike on meie mälu! Isegi täna. Me roomame haletsusväärselt poris. Meie probleemide peamine allikas hakkab alles selguma – ilma Venemaa de-bolševiseerimiseta ei saa olla küsimustki rahvuse taastumisest, uuestisünnist ja oma koha ennistamisest tsivi­ lisatsioonide maailmaareenil. Üksnes siis, kui oleme end lahti raputanud bolševismist võib Venemaa loota tervenemisele.“ Meie kohus täna ja edaspidi on aidata vene rahvast ja iseen­ did selles vajaduses selgusele jõuda.

märkmik

13

Riina Kindlam

Päkk kodumaa pinnal, käpp puhas, nägu aus

See sõnum terendas ekraanidelt Ülemiste lennujaamas. Tulevik on sinu nägu, suuresti olenevalt kuhu oma näo pistad või kas seda katad.

Lennujaamast väljudes astusime aga maskivabasse ühiskonda. Eestis ei ole nii palju haigusjuhtumeid enam (või veel) ning rahvas ei pea maski kandmist vajalikuks ja käsku pole selleks antud. Alul oli see äärmiselt harjumatu ja meie ikka uhkelt mardisantisime edasi, kuid mittemuretsemisega harjub inimene väga ruttu, sest see on loomu­ omane. Jääme lootma paremat ja mida 1. septembri esimene koolipäev võimalike ümberkorralduste näol(e) toob.

Fotod: Riina Kindlam

Me päkad puutusid taas Eesti pinda 13. augusti õhtul pärast aastast Torontos viibimist. Nii LOT’i lennufirma TorontoVarssavi, kui Varssavi-Tallinna lennukid olid rahvast tuubil täis, nagu tavaliselt. Üle-ookeani lennul pakuti sooja sööki ja jooke nagu ennevanasti. Ainus vahe oli, et kõik kandsid maske, välja arvatud sellel suhteliselt põgusal ajal, kui midagi tuli suhu pista või rüübata. Teed ja kohvi peeti ilmselt ülearusteks luksusteks, sest nende pakku­ misega ei nähtud vaeva. Passi­ kontrolli hetkedel tuli ka mõistagi korraks ninaotsa ja ­ suujoont näitada.

Eesti pinda lennukiaknast ­silmata andis oodata! Nii paksu ja maadligi ulatuvat pilvkatet ei olnud küll vist aasta jagu aega näinud. Maa oli kui turvalisse vatti mähitud.

Eesti hakkab abiellumist soovijatele pakkuma e-teenust Valitsus plaanib abiellumist lihtsamaks muuta, luues abi­ elu dokumentide esitamiseks e-teenuse.

Praegu peab abielluda sooviv paar käima perekonnaseisua­ metniku või notari juures kaks korda – abieluavalduse esita­ miseks ja abielu registreeri­ miseks. Valitsus soovib protsessi lihtsamaks muuta abielusünd­ muse e-teenusega, kus saaks ­esitada nii abielu avalduse, aga ka tellida ette uue perekonnani­ mega dokumendid. ,,Kohale peab ikka minema, selleks, et inimene enda soo­ viavaldust enda isikus teadlikult tõestaks. Aga selle esimese sammu, taotluse avalduse soo­ vime teha digitaalseks,“ selgitas majandus-ja kommunikatsiooni­ ministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Jaanus Valdma.

Samuti saab nime vahetami­ sel valida, missuguseid uue ­nimega dokumente soovitakse.

Abieluavalduse sisseandmisel peab paar valima ka kas neile

„Anna käppa ka!“ on muheda eestlase viis paluda teise inimese terekätt. Ja ühtlasi sõnum esimesel Eesti käte desinfitseeri­ mise ehk „deso-jaamal“, mis Tallinna lennujaamas vastu tuli.

Lisalausena „Tee siin käed puhtaks“, juhul kui mõni nalja ei mõista või väljendit ei tea. See oli vahetult enne, kui sõbralikud Eesti politseinikud pärisid kõikidelt saabujatelt kust nad tulevad. Kanadast saabujad said otse passikontrolli sappa, paljud teised pidid lauda istuma, midagi lugema ja millelegi alla kirjutama.

Ilmselt oli see lubadus 14 päeva isolatsioonis püsida. Esimene te­ retamine oli siis selline, törts steriilne, plastist poisiga. Ka ingliskeelne juhise vaste „Give us a hand“ on kahemõtteliselt vaimukas. Käppa andma, plaksu tegema, viit viskama. (Viska viis! Give me five!) „Internutt“ tõi ka välja naisterahva, kelle nimeks Anna Plaks, hüüdnimeks küllap Viska Viis.

sobib varaühisus, vara juurde­ kasvu tasaarvestus või varalahu­ sus Välisriikide kodanike aval­ duste süsteem on keerulisem, kuna nemad peavad esitama li­ sadokumente ja vajavad tihti rohkem nõustamist.

Lisaks abiellumisele on valit­ susel e-teenuse visioon ka kait­ seväe kohustuse täitmise, lapse saamise, lähedase surmaga tege­ lemise ja pensionile jäämise kohta. Need oleks kõik koonda­ tud eesti.ee portaali. Osaliselt digitaalse abieluteenuse loodab ministeerium valmis saada 2022. a teiseks pooleks. (ERR/EE)

14

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

Nr. 34

Kurbuses mälestame head ja armast perekonnasõpra

VAIKSELT LAHKUS MEIE KALLIS EMA

Linda Sõmermaa sündinud 16. detsembril 1926 Tartumaal surnud 23. augustil 2020 Auroras

MAI, ERIC ja MARTIN SÕMERMAA peredega

Linda Sõmermaa’d Südamlik kaastunne MAILE, ERIKULE ja MARTINILE perekondadega PEREKOND SOMMER

Puhka rahus!

Lahkus meie kallis õde ja tädi

Ilme Paar 1937 – 2020

LAHKUS MEIE ARMAS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Laine Niit

Oled meie mõtetes alati HILLO ja GAIL CAROL ja BRAD MARK ja MAGDA

neiuna TAHK sündinud 10. jaanuaril 1924 Tallinnas surnud 20. augustil 2020 Mt. Albertis, ON

Puhka rahus!

Jääd meie südameisse alati Leinavad

Puhka rahus, kallis ema

JÜRI ja SUSAN PETER ja JASMINE RIINA ja ANDREW koos LASTE ja LASTELASTEGA

Mälestame kurbuses kadunud gaidjuhti ja gaidiõde

ngdr. Ilme

Paar

Põhjatäht II

Suri Eesti vanim inimene Marta Kivi Saarte Hääle teatel suri 23. augustil 108aastane saarlane, kauaaegne Tornimäe kooli õpetaja Marta Kivi, kes oli ka Eesti vanim inimene. ,,Ema jäi pea elu lõpuni ­aktiivseks ja krapsakaks,“ ütles Marta poeg Jüri Kivi, kelle juures Kohilas vanim saarlane elas. Poja sõnul sai ema endaga hakkama, lahendas ristsõnu ja liikus ratastooliga ringi. Marta Kivil oli üks laps, kaks lapselast ja viis lapselapselast.

Oma viimased elupäevad veetis Marta Kivi Rapla haiglas.

(ÕL/EE)

Jüri Alperten 1957-2020 26. augustil lahkus pärast pikka ja rasket haigust 63 aasta vanusena Rahvusooper Estonia kauaaegne dirigent Jüri Alper­ ten (16.06.1957–26.08.2020) Alperten oli Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985, peadirigent aastail 2002–2004, Eesti Muusikaakadeemia süm­ fooniaorkestri peadirigent aas­ tail 1994–2000 ning Pärnu Linnaorkestri peadirigent aasta­ tel 1998–2019.

Lisaks tegutses Alperten alates 1993. a Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfoonia­ orkestri dirigeerimise õppejõu­ na. Ta on dirigeerinud rohkem kui 50 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette ning toonud muusikajuhina lavale ­arvukalt teoseid eri žanreis.

(ERR/EE)

Avaldame sügavat kaastunnet HILLOLE ja perele Lahkus kauaaegne sõber

Laine Niit

EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS ENDISTE RAJALEIDJATE PERE EESTI SKAUTMASTERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS

Mälestavad kurbuses HEINO ja LEA Mälestame kurbuses kallist

Ilme Paar’i

Mälestame leinas vanaonu tütart

ja avaldame südamlikku kaastunnet vend HILLOLE perega

Laine Niit’i Südamlik kaastunne JÜRILE, PETERILE, RIINALE ja nende peredele

EDGAR MARET MIHKEL ja LESLIE perega

Puhka rahus!

LINDA ja MERIKE RIINA KOLGA VÄINO EINOLA Mälestame kallist sõpra

Lahkus kallis tädi, vanatädi ja ristiema

Malle Kersonit 24. I 1958 – 14. VIII 2020

Linda Järvalt Mälestavad armastusega KADRI, TOOMAS, KRISTINA ja KAILI ERIK ja KARU

Kurbuses ERIKA KATTAI EPP ARUJA

Mälestame armast

Malle Kerson’it Perele alati truu, nüüd vanematega taas koos Kaastundes õele MARTA KIVIK BARBARA KOCH-VOLLSTEDT Saksamaal REET MARTEN-SEHR JAAN ja TIINA TIMUSK MARET TRUUVERT ELO TULVING-BLAIS EVI VAHTRA

Nr. 34

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 viirusest põhjustatud olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. ,,Piiskopi kindel soovitus on, et kogudused ei alustaks oma kirikuhoonetes jumalateenistusi mitte varem kui septembri alguses.” Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pildilised palvused augustikuus: Pühapäeval, 30. augustil KAHETEISTKÜMNES KOLMAI­ NU­JÄRGNE PÜHAPÄEV. Koguduse liikmed, kelle e-postiaadress kogudusel olemas, leiavad mõtiskluse lingi oma e-postkastidest.

Pühapäeval, 13. septembril kell 2 pl VANA-ANDRESE KO­­ GUDUSE SURNUAIAPÜHA York kalmistu N. osas. Jutlustab koguduseõpetaja Kalle Kadakas. Lau­ la­ vad Liina ja Ilmar Lepik.

Elektriorelil Juha Tikkanen.

See on koguduse esimene Jumalateenistus pärast Covid19 eriolukorda. Teenistus toimub York matusemaja loal. Teenistusele tulles palume kanda kaitsemaske.

Toolide paigutamisel järgime 2m + 2m reeglit.

Olukorra muutumisest anname teada esimesel võimalusel.

Pühapäeval, 20. septembril kell 1.30 p.l. JUMALATEE­ NIS­ TUS. Pühapäeval, 27. septembril kell 1.30 p.l. KODUMAALT LAH­ KUMIST MÄLESTAV JUMALA­ TEENISTUS. Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Juhatuse esimees Paul Wilbiks, tel. 416-712-4211 Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 13. septembril kell 11.00 VIRTUAALREAAL JU­­MA­LATEENISTUS. Teenib pas­­tor Timo Lige. Virtuaaltee­ nistust on võimalik näha koos eelnevate videojumalateenistustega TEBK.ca koduleheküljel.

Täiendatud informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult juhatuse esimehelt ülalpool toodud telefoni­ numbril või e-posti aadressil.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähemalt kahemeetrist füüsilist distantsi.

Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibumiseni ilma armulauata.

Pühapäeval, 30. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 6. septembril Kirikus avalikku jumalateenistust EI TOIMU. Videopalvust võib jälgida koguduse FB grupis aadressil: https://www.facebook.com/groups/ 15456914514 Pühapäeval, 13. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 15.00 Jumalateenistus Eha­ tares.

Pühapäeval, 20. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 13.00 Palvus <b>Soome Kodus</b>.

Pühapäeval, 27. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 12.30 KOGUDUSE TÄISKOGU KOOSOLEK

MATUSEBÜROO

R.S. KANE FUNERAL HOME A division of Service Corporation International (Canada) ULC

6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Avane!

Markuse 7. 32 – 35, 37 32 Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.

33 Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt 34 ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: „Effata!“, see on „Avane!“ 35 ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.

37 Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: „Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!“ Kord, kui oma ametiõest kurttummade koguduse pastori­ ga puude ja mittepuude vahel kulgevast piirist arutlesin, ütles tema mulle: „Ütle palun midagi oma kätega viipekeeles, näiteks „Ma tahan süüa“ või „Väljas paistab päike“! Kas sa suudak­ sid seda?“ Olin abitu, sest ma ei osanud ainsamatki viibet viipe­ keelt. Tema aga ütles seepeale: „No näed, sina saad küll rää­ kida ja võid kuulda, aga sa ei mõista viibetki viipekeelt. Ja ta küsis minult omakorda: „Palun ütle mulle see punkt, kust ­kulgeb piir?““ Kuid kas pole nii, et rääkijad ja kuuljadki võivad jääda ligi­ mese ja selle maailmavalu ees tummaks ja kurdiks? „Kas sa ometigi ei kuule,“ manitseb isa sõnakuulmatut poega. Loomulikult kuulis poeg, mida isa ütles, aga ta ei tahtnud seda teha, isa ja poja soo­vid ris­ tusid. Ka täiskasvanud ei kuule alati. Kuigi teadlased manit­ sevad meid eestlasi omi metsi hoidma, ei lakka metsalange­ tamine ega puudevedu hin­­ ga­ mispäevalgi. Nii kasvavad

3D printeriga prinditi kahekorruseline elumaja Belgia ettevõtte Kamp C esitles hiljuti maailmale oma ­ esimest 3D-prinditud kahe­ korruselist maja. Ehitise loomisel kasutati hiiglaslikku tsemendiprinterit BOD2, mille ehitajaks on firma nimega COBOD, vahendab CNET. Maja printimine valmis koostöös kohaliku ehituskooli õpilastega ning selle printimi­ seks läks kogu õppeaasta peale kokku 15 päeva. Ehitus algas 2019. aasta novembris printeri ehitusplatsile toomisega ning kraana abil kokku ladumisega.

Töökorda saades suudab printer toimetada iseseisvalt ning vajab vaid ühte inimest protsessi arvuti abil jälgima.

Järgmisena soovib Kamp C 3D-printimise abil kätt proovida tuulegeneraatorite ning ujumis­ basseinide loomisel. (geenius.ee)

lapsedki sisendatud ebausus, et mõtlematu metsaäri on iseene­ sestmõistetav rahvuslik edukuse allikas. Ja rõõmutsetakse siiralt selle üle, kui Eesti puudest too­ detud grillsütt on võimalik osta araabiamaadeski, kuigi varsti pole Eestis enam puutumatut metsa, kuhu seenele või marjule minna. Aga kasum on magus ja me sulgeme oma kõrvad, kui kaaslase seisukohad meie oma­ dega ei ühti.

Aga oleme me ka vahel ­tummad?

Oleme kõik siin elus koge­ nud, et räägitakse küll palju, kuid tegelikult ei öelda mitte midagi, kõnelemata teostamata tegudest. Palju kisa, vähe villa, ütleb vanarahvas. Paraku see kõnekäänd ei kehti üksnes meie poliitikute, vaid ka meie enese kohta. Mõnikord räägime ligi­ mesega ebaolulistest asjadest selleks, et rohke sõnalaviini taha varjata seda, mis tõepoo­ lest südamel. Ja ongi nii, et võime rääkideski olla kurdid ja tummad.

Aga Jeesus ei taha, et inimesed jääksid kurdiks ja tummaks. Tema juurde tuli kurt ja kidakeel ning paluti Teda, et Ta paneks oma käe ta peale. Ja Jeesus võttis ta rahva hulgast kõrvale. Jeesuse ja kurttumma vahel tekkis sõnatu side. Jeesus kasutab sõrme märkide keelena.

Ta pistab oma sõrmed ta kõrva­ desse, sülitab ning puudutab ta keelt. Talutatu mõistis, et kõik see toimub tervendamise ees­ mär­gil. Ta terveneb Jumala väel, kes ju soovib, et iga inimene oleks õnnistatud.

Jeesus ei ole arst ega sensi­ tiiv. Ta on Elava Jumala Poeg.

Jeesus ütleb salapärase sõna: ­effata – avane ja seejärel toi­ mub midagi sõnulseletamatut: Ja mehe kõrvad avanevad ja ta keelekütke pääseb valla. Ja mees, kes oli olnud kurttumm, on hetkega täiesti terve. Ini­me­ sed, kes olid selle ime tunnista­ jad, on vapustatud ja juubelda­ vad: ,,Kõik on Ta teinud hästi; ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!“ Jeesuse käsk ,,effata“ võiks tähendada seda, et me hoiak­ sime südameid avatuna. Et me ealeski oma südameid ei lukus­ taks selle maailma häda ja vilet­ suse ees. Et me suletud süda­ mele ei otsiks eneseõigustust: „Häda ja viletsust on selles maailmas ikka olnud.“ Avatud südame ja silmadega sellele maailmale ja inimestele vaa­ dates võime tõdeda, et Jumal on meile igale ühele andnud oma jõukohase ülesande, selleks et häda ja viletsust meie keskel võiks vähem olla. Jeesuse käsk end avada tähendab ka seda, et loobuksime vaikimast ja puikle­ mast, kui meie käest nõutakse selget seisukohavõttu, kui olu­ kord nõuab meie selget sõna.

Jeesus ütleb meile: ,,Ärge olge kurdid ja tummad, kui kedagi püütakse taas patuoinaks teha.

Olge Jumala lastena häälekad siis, kui kedagi püütakse alan­ dada või solvata.“ Jeesus ütleb „Effata“- ava end, ligimesele ja Jumalale.

Meie palve on: Issand kingi meile rõõmu, oma Poja Jeesuse läbi, kes meie süda­ med Jumalale avab ja meid õnnistab. Aamen!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020

Nr. 34

Tellige EESTI ELU! Jõekääru talgud

Suvi on nüüd küll teisel pool harja, aga laagriigatsus pole kraadivõrragi vähenenud. Nagu selle tõendiks, pagesid mõned Jõekääru laagri vilistlased linnamürast Jõekääru metsa vahele ja tegid sealjuures ka vajalikke töid.

Nimelt tulid eelmisel nädalal Anneliis Põldre, Paul Lillakas ja Markus Põldma laagrile appi, et järgmisel suve laagri uste avamisega pole karta looduse vahepealset ülepea kasvamist.

Vilistlased tõmbasid väsimatult väänkasvusid ja teisi agressiivseid taimi puude vahelt maha, mis muidu laagriala kauni metsa võrsumist takistavad.

Tule ka sina appi! Ehkki laagri elu on sel aastal vaikinud, töö nõuab tegemist ja polegi kaunimat kohta, kus töödega nokitseda kui meie armsal Jõekäärul. Kui sul on tahtmist käed külge panna ja kopsud värsket Jõekääru õhku täis tõm­ mata, võta igal ajal Jõekääru juhatusega ühendust (­joekaaru@ hotmail.com). Koordineerime kuidas ja millal.

Nagu laulusõnadeski: Jõekääre maailmas on palju, ühtai­ nust neist meeles ma pean!

Oodatakse lugemisettepanekuid kirjanduslikule videvikutunnile Aasta kõige pimedamal ajal korraldavad Põhjamaade raa­ matukogud ja Põhjala Ühing alates 1997.a Põhjamaade raamatukogunädalat, mis ala­ tes 2018.a kannab nime Põhjamaade kirjanduse nädal.

Nädala eesmärk on tutvusta­ da Põhjala kirjandust, innustada inimesi lugema ja sellest rõõmu tundma. Toimub ettelugemisi ja raamatututvustusi lastele (hom­ mikuhämarus) ja kirjandus­ kohvik täiskasvanutele (õh­ tuhämarus), vaadata saab näitusi ja kuulata reisimuljeid. Ette­ lugemisi korraldatakse raamatu­ kogudes, ühingute kokkutule­ kutel, perede ringis ja mujal.

Sama teost loetakse rootslastele rootsi keeles, taanlastele taani keeles jne.

Kas ei võiks ka eestlased korraldada sellist üleilmset videvikutundi eesti kirjandus­ klassiku ettelugemisega? See tähendaks laiali pillutatud eesti kogukondade üksteisele lähen­ damist ja tugevdaks nende kuu­ luvust Eesti kultuuriruumi.

Eesti diasporaa sünnimaaga sidumine on kuulutatud ka ­riiklikuks ülesandeks. Mõni üle­ maailmne keskorganisatsioon koostöös sobiva kirjandusliku ühendusega võiks ettelugemi­

seks välja valida eesti kirjan­ dusklassiku teose ja teha see kõigile kättesaadavaks, näiteks väljatrükitavaks internetist.

Selle ettelugemine toimuks samal ajal igal pool maailmas, kus leidub eestlasi ja Eesti sõpru. Ettelugemine toimuks ­ eesti keeles, aga vajaduse korral võiks kasutada ka eesti klassikat tõlgituna mõnda teise keelde, näiteks inglise, rootsi, soome, vene keelde. Mõnel juhul võiks ettelugemiseks kasutada kuulde­ raamatut (audioraamatut).

2019. aastal soovitas Tead­ laste Maja juhatus valida ette­ lugemiseks A.H. Tammsaare nn testamendi Eesti rahvale „TRUU­ DUS“, mis loeti ette ­novembris 2019.

Etteloetav tekst peaks vähe­ malt ettelugejatele olema kätte­ saadav ka välismaal olevatest Eesti raamatukogudest. Või liht­ sam oleks see teha kõigile kät­ tesaadavaks hoopis internetis.

Oleks väga tore kui vôimali­ kult palju teadlasi, kirjanduseja kultuuriinimesi seda kirjan­ duse ettelugemise korraldamist oleksid nõus toetama ja saa­ daksid oma ettepanekud kirjan­ duse valikuks.

SIRJE ARRO e-post: arrosirje@gmail.com

Torontos toimus 23. augustil 2020 solidaarsusrongkäik Valgevene (Belarus) toetuseks Leedu (Church of the Resurrection) kiriku juures. Toetusavaldusi Valgevenele korraldati sel päeval ka mitmel pool mujal maailmas.

Foto: Allan Seim

Riigikogu võttis vastu avalduse Valgevene demokraatia toetuseks Teisipäeval toimunud erakorrali­ sel istungjärgul võttis riigikogu vastu 88 riigikogu liikme esi­ tatud riigikogu avalduse ,,De­ ­ mokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks Valgevenes“. Avalduse poolt hääletas 92 kohal olnud 93 saadikust.

Avaldus ,,Riigikogu avaldab toetust Valgevene rahvale tema võitlu­ ses vaba, demokraatliku ja väärika tuleviku eest.

Riigikogu seisab demokraa­ tia, inimõiguste ja vabade vali­ miste eest Valgevenes, avaldab tunnustust Valgevene rahva jul­ gusele astuda välja oma võõran­ damatute inim- ja kodanikuõi­ guste eest ning väljendab Eesti rahva solidaarsust Valgevene inimestega.

Riigikogu ei tunnusta 2020. aasta 9. augustil toimunud pre­ sidendivalimisi Valgevenes, sest need ei olnud vabad, ausad ega demokraatlikud.

Riigikogu mõistab hukka i­gasuguse jõu kasutamise rahu­ meelsete meeleavaldajate suhtes ja kutsub Valgevene võime üles viivitamatult vabastama kõiki

poliitilistel põhjustel kinnipee­ tuid.

Riigikogu kutsub üles korral­ dama esimesel võimalusel vabad, õiglased ja demokraatli­ kud presidendivalimised Euroo­ pa Julgeoleku- ja Koostööorga­ nisatsiooni (OSCE) ning teiste rahvusvaheliste organisatsioo­ nide järelevalve all.

Riigikogu kutsub ÜRO liik­ mesriike ja nende parlamente üles toetama Valgevene suve­ räänsust ja territoriaalset tervik­ likkust ning mõistma hukka kõik katsed sekkuda Valgevene rahva õigusesse vabadele ja demokraatlikele valimistele.

Riigikogu viitab oma 2006. aasta 21. veebruari avaldusele, mis väljendab muret Valgevene olukorra pärast ja rõhutab, et pikaajaline inimõiguste ja ­ vabaduste rikkumine on viinud ­ Valgevene ühiskonna ummik­ seisu, millest väljumiseks on vaja rahva selge tahte kuulda võtmist.

Riigikogu tervitab Euroopa Liidu liidrite ühist seisukoha­ võttu, rõhutades, et lisaks sankt­ sioonidele tuleb Euroopa Liidul ja liikmesriikidel töötada välja poliitika Valgevene kodaniku­

ühiskonna pikaajaliseks toeta­ miseks.

Riigikogu kutsub Vabariigi Valitsust üles jätkama aktiivset rahvusvahelist koostööd kõigil tasanditel ning Valgevene de­ mokraatia, kodanikuühiskonna ja vaba ajakirjanduse toeta­ mist.“ Istungil võtsid sõna keskera­ kondlane Anneli Ott, Anti Poola­ mets EKRE-st, Raimond Kaljulaid, reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus, Mih­ hail Lotman Isamaast, Aadu Must Keskerakonnast ning välisminister Urmas Reinsalu.

Kohal olnud 93 saadikust jät­ tis hääletamata Igor Kravtšenko Keskerakonnast.

Valgevenes toimusid 9. au­ gustil presidendivalmised, mille võitjaks kuulutati kauaaegne rii­ gipea Aleksander Lukašenko.

Opositsiooni sõnul saavutati valimisvõit aga ulatuslike pet­ tustega ning rahvas tuli täna­ vale, et nõuda kuuendaks ametiajaks valitud Lukašenko ­ tagasiastumist. Meeleavaldusi Valgevene opositsiooni toetu­ seks on toimunud mitmes riigis, teiste hulgas Eestis ja Kanadas.

(ERR/EE)

Sündmuste kalender

Vasakult, Taimo Ilves, Allan Seim, Eugene Kriksciunas solidaarsus­ marsil Valgevene toetuseks.

Foto: A. Seim

• Laup., 29. aug. kl 11h – 4 p.l. VEMU ÖÖTV ,,Öös on välis­e esti aega“ VEMU YouTube kanalil (vt.: vemu.ca).

• Laup., 26. sept. EGO 24.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Registreerimise täht­ aeg: 15. aug. 2020, tel.: 416222-9445 ja/või epost: jaakjarve@aol.com • 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.