4
EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020
Isesõitva bussiga KUMU-sse kunsti nautima
Reisisaatja-operaator Karl andis isesõitvas bussis sõitjatele vajalikku informatsiooni.
Põnev elamus pani tüdrukud hoolega pilte tegema.
Trammiliin Tallinnas ulatub Kadrioru peatusse. Sealt edasi KUMU-sse on veel jupike jalutada. Tee viib mööda kau nist Luigetiigist (kus praegu küll enam luiki ei ela) ning suurtest pargipuudest ja uh ketest lillepeenardest. Vasa kule jääb Kadrioru loss, los siaed ja presidendipalee, pare male Mikkeli muuseum. Igati väärtuslik ja tervislik jalu tuskäik. Vahel aga, kui vihma sajab või on kiire, ei viitsi seda veerandtunnist teejuppi mitte sugugi kõmpida. Eelmise aasta suvest on Kadrioru pargis ringlemas tore väike bussike, mis sõidab ilma juhita. KUMU juhita bussid on Tallinna transpordiameti ja Tallinna Tehnikaülikooli ehk TalTechi ühisprojekt Sohjoa Baltic. Projektis katsetatakse isejuhtivaid minibusse ühissõi dukitena ning tutvustatakse neid rahvale. Bussis olid juba istet võtnud kaks tüdrukut, kes kenasti turvavöödega istme külge kinni tatud. Bussi mahub kokku seitse reisijat ja üks operaator. Milleks on veel operaatorit vaja, kui buss ise sõita oskab? Ikka
Kadriorus liiguvad autodele lisaks ka väikesed „isebussid“.
sel leks, et reisijatel oleks tur valisem tunne, ütleb sõbralik ja jutukas operaator Karl. Meil ei olda ju veel üksi ringi sõitvate bussidega harjutud. Kõigest poolteist kuud tagasi põrkasid Ülemistel kokku ise sõitev buss ja sõiduauto. Süüdi oli autojuht. Bussile oli tema teele auto liiga ootamatult ette keeranud ning nii see õnnetus juhtuski. Ükski reisija ei saanud õnneks vigastada. Selle bussiga saab Ülemiste linnakus sõita kaubanduskeskusesse, Ülemiste hotelli ja lennujaama. Tallinna linnal on kavas veel rohkem iseliikuvaid busse kasutusele võtta. TalTechi ja Silberauto ühisprojektina on valminud ka Eesti esimene isesõitev auto – Iseauto. Buss alustas oma teekonda ja operaator Karl hoiatas, et olgem valmis väikeseks järsuks pidur duseks. Buss nimelt tajub liiga tee lähedal kasvavat puud (ja lakäijat või muud objekti) kui ohtu. Eriti tihti juhtuvat see siis, kui tugev tuul puuoksi tee suunas puhub. Eelmisel suvel olevat lastud küll peaaegu kõigi selliste puude alumised oksad eemaldada. Ka ühe ajutise liik lusmärgi puhul sattus liiklus vahend segadusse ja hakkas ärevalt piiksuma. Karl väljus seepeale bussist ja tõstis liiklus märgi lihtsalt teest pisut kauge male. Järgmine peatus on Kadrioru lossi vastas. Bussi siseneb va naema oma lapselapsega. Teeme kõik vaimustunult pilte ning Karl räägib meile, et satelliidilt tulev GPS-signaal pole bussi jaoks piisavalt täpne. Seetõttu on nad signaali lähemale toonud – see asub nüüd KUMU katu sel. Bussi ekraanilt on näha
MRP 81 Tunne Kelam Möödunud pühapäeval täitus 81 aastat ühest Euroopa ajaloo süngeimast päevast – 23. augustist 1939 – mil kaks totalitaarset diktaatorit leppi sid kokku Euroopa jagamise mõjusfäärideks. Tegemist oli kahe kiskjaga (nagu seda väl jendas juulis 1940 USA välis ministri kohusetäitja Sumner Welles), kes asusid peale vas tastikuste tegevusareenide kindlaksmääramist aega viit mata oma naabreid alistama. Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) nime kandva leppe otsese tagajärjena hävitati kümme kuud hiljem Eesti Vabariigi iseseisvus. MRP osutus tragöödiaks pal jude Euroopa rahvaste jaoks. Nagu väitis oma 1. augusti 1940. a. kõnes Nõukogude valitsusjuht Molotov, lisati pakti tulemusena Stalini hirmuvalit suse alla 23 miljonit uut ohvrit – Balti riikidest, Bessaraabiast, Poola ning Valgevene idaala delt. Eelkõige kujunes MRPst avang Teisele maailmasõjale. Fakt, mida kinnitas oma 2019.a. 19. septembri resolutsioonis Euroopa Parlament. Parlamendiliikmed tõdevad seninähtamatu selgusega, et Euroopa ajaloo laastavaim sõda algas kurikuulsa MRP otsese tagajärjena ning et kummagi MRPs kokku leppinud totali taarse režiimi kaugem siht oli samasugune – maailmavallutus. Nende sihtide elluviimisel pühiti kõrvale igasugused õigusnor mid, kasutati ohjeldamatult too rest jõudu, massimõrvu, inim väärikuse totaalset mahasuru mist ning desinformatsiooni. Endise paavsti Benedictuse sõnul on üks totalitaarse kom munismi püsivamaid kahjustusi
kõiki ümbruskonnas liikuvaid objekte – inimesi ja autosid. Möödume presidendipaleest. Huvitav, kas ka president Kaljulaid on selle bussiga tööle tulnud? Karli sõnul president selle bussiga veel sõitnud pole, küll aga juhtunud eelmise aasta oktoobris üks naljakas lugu. Presidendi Jaapani riigivisiidil olevat Toyota esindaja hakanud kiitlema oma tehase isesõitva autoga. Seepeale olevat Eesti president näidanud talle videot Kadriorus sõitvast bussist, mis kiitleja suu kohe kinni pannud. Järgmine peatus ongi KUMU. Jätan operaator Karli ja kaas reisijatega hüvasti. Nemad jät kavad teekonda Miiamilla las temuuseumisse. KUMU-s aga peibutab külastajaid iga kuu viimasel kolmapäeval odavam kolme-eurone pilet. Ja KUMU-s on alati, mida vaadata. Paar päeva tagasi avati seal Flo Kasearu videonäitus „Eriolu kord“, kus kunstnik filmis looduses kaheksat KUMU saa litöötajat koroonakriisi ajal, kui muuseumid olid kinni. Saalitöötajatest on tõepoolest uhke videonäitus valminud. Huvitav, kas nemad tulevad ise sõitva bussiga KUMU-sse tööle? Tekst ja fotod LEA KREININ
Nr. 34
sadade miljonite inimhingede kalestumine. Paradoks seisneb selles, et üks sõjasüüdlastest liitus hiljem võitluses teise kurjategija vastu demokraatlike riikidega ning pääses teenitud hukkamõistust. Sergei Kovaljov, Vene autori teetsemaid totalitaarsete kuri tegude uurimise edendajaid tegi oma Tallinnas 14.06.2000 peetud kõnes selge kokkuvõtte: „mõis tagi olid aastail 1939-41 toimu nud sündmused nelja röövli omavahelise kokkuleppe vili. Üks neist bandiitidest mürgitas end Berliini punkris, teine poodi üles Nürnbergis. Kahjuks pääsesid ülejäänud kaks võl last“. 23. augusti sõnum on jätku valt see, et Euroopat laastanud inimvaenulike diktatuuride ohv rid väärivad kõik võrdselt tähelepanu, lugupidamist ja väärtustamist. Natsismi ja itaa lia fašismi ohvrite suhtes on see sündinud rahvusvahelisel auto riteetsel ja kõiki kohustaval tasandil. See väljendub kuulsas tõotuses: EI IIAL ENAM! Kommunistlike režiimide all kannatanud sadade miljonite probleem on sellise tõotuse puudumises. Nõukogude totali tarismi hirmutegude suhtes puudub siiani rahvusvaheliselt
kohustav moraalne ja poliitiline hinnang. Vaatamata Euroopa taa sühinemisele lahutab meid paljuski ikka mentaalne Berliini müür. Tegemist pole pelgalt nostal giaga. Natsismi suhtes lange tatud selge ja karm hukkamõist tervendas saksa rahva, kehtestas moraalselt ja poliitiliselt kohus tusliku natsismi kuritegude hukkamõistu ning tegi sellega võimatuks uute diktaatorite e silekerkimise. Järjepidevus Hitleri Saksamaaga lõigati selgelt läbi. Nõukogude Liidu õigusjärglase osas näeme vastu pidist – kasvavat nostalgiat minevikuvallutuste suhtes, inim susevastaste kuritegude maha vaikimist ning mis kõige halvem – tugevnevat identifitseerumist kommunistliku režiimi kuritege liku praktikaga. Probleem on ülimalt päevapoliitiline. Kaks kümmend viimast aastat on kümnetes Euroopa pealinnades päevast päeva kulutatud kos miline arv murelikke tunde ja poliitilist kapitali aruteludele, mida on Putin jälle teinud, kui das sellele reageerida? Ja mida pidada tähtsamaks – kas prag maatilisi majandussuhteid või põhimõttelise hinnangu and mist?
Lugeja kirjutab
osaline riigipööre ei mõjutanud rahvast avalikult kõige vähe malgi moel protesteerima, vaid on vaikival ajastul tehtut väga heaks kiitnud. Riigivõim ei ole tajunud, et erinevatel rahvustel on erinevad, aegade vältel omandatud hinnangud „elu ri kastavate vähemuste“ suhtes ning Inimõiguste Üld deklarat siooni algse sõnastuse muutmi sed on mitmel juhul vastuolus eestlaste kombetalituste ja tõekspidamistega. Põhiseaduses määratu täitmiseks on vaja kõigil tajuda, et on aeg jätkata riigi valitsemise edasi arenda mist augustis 1939 olnust läh tudes. Iseseisvuse ennistamise pi dupäeva kõnes kinnitas preili Sveta Grigorjeva selgelt, et ees ti-venelastel ongi õigus eirata rahvusvahelisi konventsioone ning nõuda Eestilt, et tema ja ta aatekaaslased ei peaks „end leidma riigist, mille tänane koa litsioon tegeleb päevast päeva muu hulgas naiste, noorte, vä he muste, välistudengite, võõr tööliste ja kohalike tööandjate alandamisega“ ning et valitsus „lõpetaks juurutamast jõuliselt arvamust, mille kohaselt „vaba riik ja vaba inimeseks olemine on võimalik vaid teatud mõtle mise, rahvuse, rassi, usutunnis tuse ja seksuaalse sättumuse arvelt.“ Peo korraldaja poolt ilmselt kõnet pidama kutsutud preili Grigorjeva räägitu oli igati jõuline ja ehk kurjakuulutavgi. Ent siiski ilma selgitamata mil liste seaduste sätteid on Eesti „tänane koalitsioon“ rikkunud. Preili oleks võinud ka enne kõne kirjutamist endale selgita da, et tema sattumine elama riigis, mis talle elamiseks ei kõlba, on põhjustanud NL ülimalt räige inimsusevastase kuriteona.
Kahekümnenda augusti peol kuuldud kõnest Harri Kivilo Kahekümnenda augusti pidu päeva on Eesti Vabariigis tähistatud juba 28-l aastal. Kuni tänaseni ei ole aga kõr geima võimukandjad ja nende tahte täideviijad üksmeelselt suutnud tõdeda, kas 29 aastat tagasi deklareeritut on aru kalt rakendatud. Eesti Vaba riik oli augustis 1939 tunnus tatud nii USA kui ka mitmete teiste riikide poolt ning see tunnustus oli kestnud de jure staatuses kuni Eesti iseseis vuse „omal viisil“ ennistami seni. Ilmselt ilma põhjalikult tuvas tamata, mis on sätestatud Baaside lepingus, Tartu rahule pingus ning Genfi konventsioo nides, asuti pärast 20.08.1991 Eestit muutma eestlaste ja Eestisse genotsiidi rakendama saadetud venelaste ühiseks rii giks. Seda ei oleks saanud juh tuda, kui okupatsiooni aastatel poleks hukanud ja Siberi orja laagritesse küüditanud 94 000 ning kui pagulusse poleks lah kunud 80 000 eestlast. Need eestlased koos kodumaal oma rahvuslikku iseteadvust süda mes hoidjatega poleks iialgi loobunud olla oma maa pereme hed – seda soovi oli ju mitme sajandi vältel põlvest-põlve eda si kantud kuni oma riigi loo miseni. Paralleelselt Eesti muutmi seks kaherahvuseliseks riigiks on riigivõim kuni tänaseni pidanud vajalikuks okupatsioo nieelset aega halvustada ning president Pätsi pidada Eesti ise seisvuse reetjaks – kuigi Pätsi
(Järgneb lk. 13)
