6
EESTI ELU reedel, 28. augustil 2020 — Friday, August 28, 2020
Nr. 34
Kadri Voorand kutsus publiku lavale Sack von Sound – uus festival Sakus Tekst ja fotod Lea Kreinin Küllap eestlastele tundub, et festivale pole veel piisavalt. Sest neid tuleb järjest juurde. Möö dunud nädalavahetusel peeti Saku mõisapargis esmakord selt muusikafestivali Sack von Sound. Selle korraldas kohalik kultuurikeskus. Kuna Saku on Tallinnale nii lähedal, siis tuli kontsertidele ka pealinlasi, aga domineeris vist ikkagi kohalik publik. Festivalipassi asemel tuli osta piletid eraldi igaks kontserdiks, mõnda esinemist sai ka nautida täiesti tasuta. Rongis Saku poole sõites oli kuulda rahvast arutlemas festi vali nime üle. Tõepoolest imes tamisväärt, kes küll nii veidra nime välja mõtles: kolm võõr sõna reas. Sack on Saku mõisa saksakeelne nimi (mõis oli siin kandis juba alates 15. sajan dist); von on samuti saksa keelest tulnud aadlipartikkel ja näitab millegi või kellegi päri tolu. Sound on ingliskeelne sõna, mida pole siinkohal ilm selt vaja lehelugejaile tõlkida. Loogilisem oleks seega olnud festivali nimi kujul: Sound von
Sack (‘Heli Sakust’). Nimi nimeks, aga festival ise oli aus ja täiesti eestimaine. Kohale oli tulnud muljetavaldav hulk Eesti muusika tippe – Kristjan Järvi ja NOËP koos orkestriga, Maarja, Hendrik Sal-Saller ja Raivo Tafenau, 2 Quick Start, Rita Ray, Kadri Voorand ja Puuluup. Festivalil astusid üles ka vähem tuntud kohalikud Saku tegijad, näiteks rahvatantsijad, Saku Man do liinid, CLICHERIK & MÄX ja koolibänd Minibeat. Allakirjutanu suurimaks fes tivali-elamuseks oli Kadri Voo rand, kes on ka Toronto muusi kasõpradele hästi tuntud. Ta esitles festivali esimesel päeval pillikooslust 3D, kus lisaks bas simees Mihkel Mälgandile tegi kaasa ka trummar Ahto Abner. Muusikud andsid järjekordse särava kontserdi, mis tugevast vihmast hoolimata palju vaata jaid kokku meelitas. Kontserdi teises pooles katkes elekter – võimendus ja mikrofonid jäid ootamatult vait. Särtsakas Kadri ei lasknud end sellest heidutada, vaid kutsus rahva lähemale, lau sa oma kõrvale lavale. Seejärel jätkus kontsert juba ilma võimenduseta. Publikule oli suureks elamu
seks seista muusikutega koos laval ja neid nii lähedalt kuula ta. Tekkis väikese intiimse jazzbaari tunne. Kõik küll lavale ei mahtunud, ka lavast eemal sei sev rahvahulk kuulas vaikselt ja hinge kinni hoides. Viimaste lu gude ajaks rike kõrvaldati ning kontsert lõppes elektrooniliste efektide ja valgus-showga. See järel sai osta plaate, muusikud andsid autogramme. Kadri Voorand saatis koos autogram miga ka oma parimad tervitused kõigile Kanada eestlastele! Kuna Saku on tuntud eel kõige kui õlletehas ning Saku Õlu oli festivali peasponsor, siis pühapäeval oli festivali kavas ka tasuta õllekonverents. Kon verent sil tutvustati maailma populaarseima lager-õlle ajalu gu, erinevaid õllesorte ja uusi trende ning pime-degusteeriti Saku õllesid. Ei tea, kas selline uus festi val ka püsima jääb. Ei tea ka seda, mis juhtub tulevikus ko roonaviiruse leviku ja avalike üritustega. Elame-näeme. Iga tahes need, kes vihma ja tuult trotsides Sakku kohale tulid, said toreda elamuse mõisapargis – kuulata Eesti tippmuusikuid kodusel armsal festivalil suurte pargipuude vahel.
Ajalookirjanduse aastapreemia sai Epi Tohvri
Eestiski filmitud ,,Tenet“ linastus Torontos
Ajalookirjanduse 2019. aasta preemia anti Haapsalu linnu ses Epi Tohvrile raamatu ,,Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor“ eest. Teose andis välja Tartu Ülikooli Kirjastus. Ajalookirjanduse aastapree miat annavad välja Akadeemi line Ajalooselts, Eesti Ajaloo muuseum, Eesti Kunstiaka dee mia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Lin naarhiiv, Tallinna Ülikooli hu manitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid. Hilislähiajal on sisukaimaks ja kauneimaks ajalooraamatuks tunnistatud: 2018 Heino Aru mäe. Eesti ja Soome: sõjast sõ jani; 2017 Jüri Kivimäe. Rektor Hans Kruus; 2016 Eesti kunsti ajalugu. 6, 2. osa. Koostanud Jaak Kangilaski. (ERR/EE)
Pikalt oodatud Christopher Nolani megaeelarvega spioonipõnevusfilm ,,Tenet“ linastub augusti lõpus 70 Euroopa ja Aasia riigis, Torontos jõudis see kinolinale käesoleval nä dalal. USAs peaks film kinodesse jõudma alates 3. septembrist. Eestlastest filmihuvilistele peaks ,,Tenet“ huvi pakkuma, kuna nii mõnedki stseenid on üles võetud eelmisel aastal Tallinnas. Filmis teeb kaasa ka Eesti näitlejaid. Septembri alguses ilmuvas James Mottrami koostatud raa matus ,,The Secrets of Tenet: Inside Christopher Nolan’s Quantum Cold War“ on juttu ka filmivõtetest Eestis. ,,Me otsime alati kohti, mis pole kuigi tun tud. Tallinna tegi imeliseks see, et seal polnud varem ühtegi Hollywoodi filmi tehtud, mis muutis linna väga atraktiiv seks,“ selgitas filmi režissöör Christopher Nolan ühe peatüki sissejuhatuses. Raamatus on juttu Linna hallist, mida filmis kujutatakse kui Kiievi ooperiteatrit. ,,Kui me seda esmalt nägime oli see suur ja igav kommunismiajastu kuristik, kus rippus vaid üks elektripirn,“ meenutas produt sent Thomas Hayslip. Pärast ko ristamist, valgustuse taastamist ja seinte pahteldamist sobis Linnahall võttepaigaks aga ideaalselt. ,,Värvid olid nii elavad! See koht oli nagu koo bas, aga samas oli ta täpselt see,
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
Tõnu Trubetsky.
Foto: ERR
Eesti parim laulusõnade autor Tõnu Trubetsky ERRi Kultuuriportaali ja plaadifirma Vaiguviiul koos töös on mitme nädala vältel läbi viidud küsitlust, et selgi tada välja Eesti rockmuusika säravamad hetked. Sel näda lal selgus parim laulusõnade autor ja parim laulutekst. Eesti parimaks laulusõnade autoriks valiti Tõnu Trubetsky (ans. Vennaskond laulja). Teisel ja kolmandal kohal on Ott Arder (1950–2004), kelle teks tidele kirjutatud laule on peami selt esitanud Apelsin, Ruja ja Ultima Thule, ja Mait Vaik, kelle laulusõnad on valdavad Vennaskonna, Metro Luminali ja Sõpruse Puiestee palades. Kõrgelt hinnati ka Vladislav Koržetsi ja Juhan Viidingu tekste. Parimaks laulutekstiks tun nistati Vladislav Koržetsi ,,Aed“, mille on Ultima Thulele viisis tanud Riho Sibul. Ära märgiti Fixi ,,Tsirkus“ (V. Toomemets/ J. Sütt), Ruja ,,Suudlus läbi jäätunud klaasi“ (R. Rannap/ O. Arder) ja ,,Ei mullast...“ (M. Kappel/ H. Runnel) ning Metro Luminali ,,Isa tuli koju“ (R. Jancis/ M. Vaik). (ERR/EE)
Kadri Voorand kutsus rahva lavale.
Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand annavad plaadile autogramme. Kadri tervitab ühtlasi ka kõiki Kanada eestlasi.
Oskar Lutsu ,,Soo“ saab filmiks Hiljuti alustati Eestis uue mängufilmi ,,Soo“ võtted. Kinolinale jõuab lõpuks Oskar Lutsu kõige põnevam jutustus. ,,Soo“ on põnevusest pakatav armastusfilm, mis viib meid 1917. aastasse, kui Euroopas möllas Esimene maailmasõda ja Eesti idapiiri taga käis tuline revolutsioon. Noor kunstnik Toomas Haava tuleb venna sootallu sõjatraumast taastuma ja mässib ennast tahtmatult konflikti vägivaldse ja hirmsa Madjakuga, kes ahistab koha likku tütarlast, Hildat. Kaunist ja salapärast tüdrukut hüütakse Metskassiks ning edevaloo mu line Toomas avastab ennast järsku keset trillerlikku võitlust armastuse eest, mille panuseks
mida meil vaja oli,“ rääkis Hayslip. Filmis lasevad terroristid lin nahalli õhku. Selleks oli vaja sarikate alt tolm ja kergesti
on ei vähem ega rohkem kui tema enda elu. Võttepaikadeks on Eesti soo maastikud Kakerdaja ja Mukri rabast, sündmuskohtadeks valiti ka Lahemaa ja Altja mets ning selle ehedad talukohad. Uue aasta esimeses pooles esilinastuva filmi stsenarist on Martin Algus ja režissöör Ergo Kuld. Lisaks peategelast Too mast kehastavale Franz Malms tenile teeb lummava Mets kassina debüüdi noor näitlejan na Hanna-Ly Aavik, kes valiti filmi ligi seitsmesaja kandidaadi seast. Filmis teevad kaasa Indrek Taalma, Märten Matsu, Grete Kuld (Klein), Helgur Rosenthal, Liis Lass, Epp Eespäev jpt. Film valmib Taska Filmi, Apollo Film Productionsi ja Kassikulla. koostöös. (PM/ERR/EE)
süttiv materjal ära koristada. Siseruumides korraldati kontrol litud plahvatus propaani kasuta des, väljas kasutati aga bensiini, sest nii sai suurema tulekera.
