2
EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019
Valitsus kinnitas Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse põhimõtted 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Kaunid traditsioonid Kuigi mõne arust märgitakse jõulude tulekut liigkaua, alustades liialt vara, on siiski Lunastaja sünni märkimine nii lahkuses, helduses ja usus väärtuslik osa kristlaste kommetest. Juba novembris oli märga ta pühade tulekut, kapitalistliku süsteemi huvides, kauplustes. See toob esile mõnelt ühiskonnaliikmelt nurisemisi, mõneti õigustatult. Paljud meist mäletavad aegu, mil vaid mõni päev enne jõululaupäe va asuti koristama, ehtima ning küpsetama. Ajad olid teised, dollar ei valitsenud. Toronto linnas on muusikalisi olulisi sündmusi. Juba enne no vembri lõppu toimus Päästearmee iga-aastane puhkpilliorkestri kont sert Dundas Square’il, kus publikule anti võimalus laulda armastatud jõululaule, koraale ning muidugi ka annetada kas raha või lastele mõeldud kingitusi. Kes pole kunagi üritusel osalenud, peaks tulevaks aastaks kõrva taha kirjutama väärt sündmusele minekut. Arvake, mida tahate Toronto Starist, Kanada suurima tiraažiga ajalehest, mis on kaua olnud vasaktsentristliku lähenemisega ning tihti atakeerib neid, keda meie ühiskonnas ei tohiks – nagu kord nikke ja arste. Kuid juba 114 aastat on ajaleht mõtelnud neile, vaestele, kes ei suuda oma lastele kingitusi varuda. Kuna peale Jeesuse sünni märkimist on oluline lastele ka kinke anda, rõhutades heldust ja hoolt. Tänavu saavad 45 000 last kinkepaki, kus on tavali selt nii lelu kui praktiliselt külmaga arvestades kas kindad, müts või sall. Seda tänu lugejate annetustele. Ning lehes on terve kuu aega meenutusi, kuidas selline kink on paljudele oluliselt meelde jäänud. Ning samuti korraldab Star vägevas Püha Pauluse katedraalis, kus aastakümnete eest pidas Peetri kogudus leere, kuna tollal oli leeriklassides üle saja noore, jõulukontserti. Kus rahval võimalus kaasa laulda. Just nagu saab vahetult enne jõule Tafelmusiku koori ga Roy Thomsoni kontserdisaalis Handeli kuulsa Messiasega samuti kaasa laulda, sedagi juba aastakümneid. Nii sidudes publikut rõõmuga. Positiivseid näiteid on ju veelgi, näiteks skautide-gaidide metsa jõulupuu. Kuid kõige olulisem on jõulukirik ning koos perekonnaga lookas laua ääres istumine, verivorste süües ning olles tänulik möö dunud aasta heade sündmuste eest. Kui tuli praksub kaminas, ehi tud kuusel säravad tuled, siis isegi kõige kurjemal inimesel soojeneb süda. Mõnda traditsiooni, nagu õlgede tuppa toomist ei saa muidugi suurlinnas läbi viia. Ning vaevalt, et enam keegi end jõulusandiks, -haneks, -sokuks, -kureks, maskeerib. Kuid see rahvakomme kinni tab, et pühad on lõbusad, mitte ainult sisemiseks mõtiskluseks, tänu avaldamiseks. Just seda tuleb meeles pidada. Mitte kurta, et kuida gi ei leia ostukeskuses kohta, kuhu auto parkida. Rahvasuu ütleb, et jõulud on laste püha. Kurjuse keskel elades teeb see rõõmu-, valguspühade sõnum aga meist kõigist lapsed, mis on südamest teretulnud. TÕNU NAELAPEA
Valitsus kinnitas 19. detsemb ril kabinetinõupidamisel välis minister Urmas Reinsalu esi tatud lähtealused ja põhimõt ted Eesti liikmesuseks ÜRO Julgeolekunõukogus aastail 2020–2021. Välisminister Reinsalu sõnul annavad järgmised kaks aastat Eestile võimaluse rääkida kaasa julgeolekukriiside ohjamisel ja tõsta oluliselt Eesti nähtavust. „ÜRO Julgeolekunõukogu on maailma kriisidiplomaatia kes kus ning vajalik selleks, et lee vendada maailmas inimkanna tusi ja hoida rahvusvahelisel õi gusel tuginevat riikidevahelist suhtlust. Maailmapoliitikas kee rulisel ajal on eriti tähtis, et is tuksime nõnda olulise laua taga.“ Eestile on eriti oluline tõsta rahvusvahelisest õigusest ja selle kujunemisloost esile neid aspekte, mis on olemuslikult seotud Eesti Vabariigi sünni looga, seepärast soovime eriti rõhutada mittetunnustamispolii tika tähtsust. Eriti väikeriigid soovivad, et Julgeolekunõukogu töö oleks läbipaistvam, aruandlus selgem ning et Julgeolekunõukogu liik med ja teised riigid suhtleks omavahel. Sealhulgas toetab Eesti vetoõiguse tõkestamist või piiramist päevakorrapunktides, mis puudutavad genotsiidi või teisi inimsusevastaseid kurite gusid. Lisaks juhib Eesti alaline esindaja ÜRO Julgeolekunõu kogu juures Sudaani ja Iraagi sanktsioonikomiteed. Välisministri hinnangul tu gevdab Eesti julgeolekut Julge olekunõukogust saadav koge muspagas. See kasvatab meie diplomaatide kompetentsi ja laiendab meie välispoliitilist haaret. Samuti tõstab valitud liikmesus Eesti tuntust kogu maailmas. ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas
Nr. 51/52
Uueks aastaks 2020 Oleme jõudnud Eestlaste Kesknõukogu Kanadas järjekordsete täiskogu üldvalimiste künnisele. Neli tegevusrohket aastat olemasoleva koosseisu poolt on jõudnud lõpuni. EKN-i põhikirjast ja demokraatlikest printsiipidest lähtudes valitakse orga nisatsiooni uus täiskogu Kanada eestlaste poolt. Küsitakse, miks üldsegi on sellist keskorganisatsiooni vaja, eriti kui Eesti taasvabanes juba ligi kolmkümmend aastat tagasi? Kui EKN-i põhieesmärk 1951.a. alates oli iseseisvuse eest võitlemine selgitustöö kaudu – siht, mis on täielikult saavutatud – siis kuidas saab EKN oma tegevust jätkuvalt õigustada, pidades ennast Kanada eestlaste ,,esindajaks“ ikka edasi. Teist tunnustatud esindust Kanada eesti ühiskonnal ei ole. On mõningaid valdkondi, milles eestlased Kanadas vajavad esindusorganisatsiooni õigusega Kanada eestlaste ühiseid seisukohti avaldada ja eestlaste päritolumaa eest hea seista. Samuti on oluline pälvida tunnustust teiste rahvuste keskorganisatsioonide poolt, et moodustada ühist ‘lobby-gruppi’ valitsuse ees. Lühidalt, on vaja Kanada eestlaste poolt mandaati, et olla nende ühine hääl Kanadas ja ka Eestis. Algatus, mis EKN tegi ligi kolm aastat tagasi, on andnud reaalse tulemuse – Eesti valitsuse toetusega on moodustatud Globaalse Eestluse MTÜ, mille siht on tugevdada Eesti ja välismaa eestlaste vahelisi sutheid ning kindlustada tulevikuks rahvuskaaslaste elujõulisust võõrsil. EKN on ka ainuke organisatsioon, kes järjekindlalt täis kogu istungite kaudu on foorumiks erinevate seisukohtade esitamiseks ja konsensuse saavutamiseks. Avameelsus on teretulnud, kuid täiskogu ei keskendu hetkepoliitilistele probleemidele. EKN võimaldab aktuaalsete, oluliste teemade, isegi ‘palavate’ küsimuste käsitlemist. Seetõttu kõikide eestlaste osalemine hääletajatena EKN-i valimistel on oluline. Soovides kõigile tegusat ja tulemusrikkast 2020 aastat, LAAS LEIVAT aupeakonsul rahu ja julgeoleku eest. Julge olekunõukokku kuuluvad 15 liiget, kellest viis on alalised ja 10 valitud liikmed. Eesti alustab jaanuaris 2020 tööd ÜRO Julgeolekunõukogus koos nelja uue valitud liikmega: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid. Nende nelja riigiga ollakse liikmed
kuni 2021. aasta lõpuni. Viie alalise liikme USA, Suur bri tannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina kõrval jätkavad 2020. aastal Belgia, Saksamaa, Do minikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. 2020. aasta valimistel valitakse järgmised viis liiget perioodiks 2021–2022. (VMPT/EE)
Eesti, Soome ja Läti plaanivad ühist soomukite arendamist Eesti kaitseminister Jüri Luik, Läti kaitseminister Artis Pabriks ning Soome kaitseministeeriumi kantsler Jukka Juusti allkirjastasid sel nädalal heade kavatsuste kok kuleppe uuringuteks ja tehni listeks arendusteks kaitsevald konnas. Kokkuleppe kohaselt alga tatakse kolmepoolse kaitsekoos töö raames konsultatsioo nid soomukite hankimiseks Eesti, Läti ja Soome kaitsevägedele. Eesmärk on kõigile kolmele riigile leida optimaalne lahen dus jalaväe mobiilsuse suuren damiseks, esialgne plaan on jõuda hankeni 2024. aastal. Esmajärjekorras plaanivad Eesti, Läti ja Soome keskenduda koostööprogrammile, et leida ühisosa tulevase hanke tarvis. (KMPT/EE)
Eesti kaitseminister Jüri Luik, Läti kaitseminister Artis Pabriks ning Soome kaitseministeeriumi kantsler Jukka Juusti allkirjastasid heade kavatsuste kokkuleppe uuringuteks ja tehnilisteks arendusteks kaitsevaldkonnas. Foto: kaitseministeerium
