28
EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019
Nr. 51/52
Üleujutus Madisonis, Lõuna-Dakotas Sirje Kiin
ikka-jälle kõrgemaks ehitada, sest hilistekkelised järved (Ilmunud ajalehes „Vaba Eesti muudkui kergitavad oma veeta Sõna“) set ja uusi järvekesi tekib aga Lendasin 10. septembril To juurde: tänavu madal märg ron tosse, et esineda Urve põld, järgmisel aastal väike järv Karuksi „Kogutud luuletuste“ juba kõrkjatuttide ja partidega. Kanada-esitlusel Tartu Col Tänavu ei saanud Lõuna-Dakota lege’is 11. septembril. Kirjan farmerid normaalsel viisil ei du sõhtu oli kaunis, luuletaja kevadel külvata ega sügisel saa tütar Linda ja poeg Alar ki koristada, sest maa oli kogu rääkisid südamlikke mälestusi aeg liiga märg. Üks tuttav far oma emast. Toronto eestlased, mer ütles, et sai saaki tänavu Urve sõbrad lugesid ta luule vaid poole sellest, mis varem. tusi. Meeleolu oli nii elev, et La sime paar aastat tagasi oma ma ei jäänud magama enne suurde lilleaeda paigaldada kui kell kaks öösel. maa-aluse kastmissüsteemi, aga Äkki kell neli helises tele kastmist pole sestsaadik suurt fon! Abikaasa Jack helistas üldse vaja, sest kogu aeg sajab Madisoni kodust ja ütles äre rohkem kui küll. valt, et kahepäevasest paduvih 150 aastat tagasi asutatud mast on tekkinud üleujutus, et väike Madisoni ülikoolilinnake alumise korruse vannitoas on (7500 elanikku) asub kahe järve vesi tõusnud põlvini, kuigi ta – Madisoni ja Hermani järve pani vannitoa drenaažile ras vahel, kummagi järveni on lin kuse peale. Jack jõudis veel nast umbes neli miili. Järvi ütelda, et naabrinaine ajas ta ühendab väike jõgi, Memorial üles, sest tulvavesi oli hakanud Creek, mis voolab loogeldes üle meie tänava voolama. Peagi läbi linna. Tavaliselt meenutab saabus ka politsei, et evakueeri see pigem madalat oja kui jõge. da inimesed meie tänava ma September on siinkandis reegli jadest. Jack ütles, et viib oma na täiesti kuiv, päikseline maisi töötoast arvuti igaks juhuks ja sojaoa koristusaeg. Nüüd aga üles, aga samal ajal, kui ta tõstis ajaloos enneolematu ka mulle seda rääkis, murdusid hepäevane paduvihm järsult alumise korruse põhjapoolsed päästeaknad (escape windows) mõlema järve veetaset nii, et ja sealt tormas vesi juba kosena järvi ühendav oja muutus jõeks sisse. Jack jooksis majast välja. ja siis lausa kolmandaks järveks Viimase asjana üritas ta veel kahe järve vahel, ujutades päästa garaažis meie autosid, kiiresti, paari-kolme tunniga üle kuid minu Toyota Yaris ei Madisoni põhjaosa sadakond läinud käima, sest vesi oli tõus maja, sh meie kodu. Järgmisel nud istmeni. Jacki Honda oli nädalal murdus aga Hermani kõrgem, läks käima ja ta sõitis järve tamm ja see tulvavesi läbi tulvavee lähima tänavarist mattis Madisoni lõunaosas mit mikuni. Seal jäi ta vaatama, meks päevaks vee alla enam kui kuidas lai jõgi tormas täie jõuga 400 maja ja mitu kirikut. Kokku üle tänava meie maja ja garaaži jäi septembrikuises üleujutuses vee alla enam kui 500 Madisoni poole. maja. Meie maja on ehitatud Kuivast preeriast vihmaseks 1957, seni oli siin olnud vaid järvistuks üks üleujutus – 1993, kui vesi Me elame kõrgel Põhja- imbus sisse ka selle maja alu Ameerika keskplatool, merepin misele korrusele. Pärast seda on nast 1700 jalga (ca 550 m) linnas olnud veel paar väikse kõrgemal. Enam kui sada aastat mat üleujutust, aga meie väljae tagasi oli siin kuiv preeria, kus hitatud alumine korrus on seni puid peaaegu ei kasvanud. püsinud täiesti kuivana, ehkki Praegu elame aga Järve maa elame oja ääres, 300 jala ehk konnas (Lake county), kus on 100 meetri kaugusel. Kolisime palju järvi ja neid tekib iga aas siia majja 2005, 14 aastat ta taga üha juurde, sest ilmastik on gasi. Meie kodu alumisel korrusel muutunud viimastel kümnendi tel nii palju vihmasemaks- oli 12. septembri hommikuks lumisemaks. Kui ma esimest maast laeni kaks meetrit vett. Vee alla jäid suur elutuba korda siia tulin, imestasin, et mis imelikud inimesed, ehitavad koos hulga mööbli, suure tele maanteid läbi järvede. Alles viisori ja viie originaalmaaliga, mitu aastat hiljem taipasin, et Jacki kodune töötuba kogu maanteed olid enne, järved tek elektroonikaga (online-kursuste kisid hiljuti. Mitmed sellised lindistamisstuudio), tema raa järvemaanteed tuleb siinkandis matukogu ja meie arhiiv, küla listuba perekonna väärtusliku antiikmööbliga, kõik koduma sinad, kogu elektrisüsteem, küt tesüsteem jne. Vesi tõusis peaae gu ülemise korruse trepist üles: elutoa suure televiisori juhtpult ujunud ülemise korruse trepi mademele. Vahekoridoris oli sisse-ehitatud kapp, seal jäid mudavee alla hulk jalanõusid ja osa üleriietest. Pesutoas jäid li saks pesumasinale ja kuivatile vee alla kümned käterätid, rii ded ja muu pesu. Istusin kell neli öösel šokis ja nuttes Tartu College’i väi Kuivatatud – päästetud noore keses tudengitoas voodi serval põlve kirjavahetus. Foto: erakogu ja küsisin abikaasalt, kes val
mistus minema ööseks politsei poolt näidatud varjupaika, kas tühistan aasta ette planeeritud kahekuulise Eesti-reisi (valitsus komisjoni istunginädal, uue raa matu tuur neljas Eesti linnas ja kolm rahvusvahelist konverent si), kas lendan hoopis koju ta gasi. Jack vastas pikalt mõtle mata, et mul poleks oma aller giaga seal midagi teha, „Sind on praegu Eestis rohkem vaja“. Ta oli kindel, et saaksin ka Eestis talle moraalseks toeks olla, räägime ja kirjutame ju nagunii iga päev, ent uppunud Madisonis on pigem sõjaväge appi tarvis. Ja nii ta läks: mina lendasin suure süütundega Ees tissse, järgnenud nädalatel tulid aga Jackile appi ülikooli kollee gid, üliõpilased ja kümned sõbrad, aga ka lausa tundmatud kaaslinlased. Ühel hetkel avas tas Jack, et majas töötab paarkümmend inimest korraga, tassides välja vettinud mööblit, lõhkudes maha mudaveega kok ku puutunud siseseinu ja rebi des ära saastunud põrandakat teid. Kõigepealt pidi Jack tooma naaberlinnast veepumba, sest Madisonis olid kõik pumbad juba kasutuses. Tulvavesi taan dus õnneks meie maja ümbru sest mõne tunniga niisama kiiresti kui oli tõusnud, aga lõunapool Madisonis seisis vesi paigal viis päeva ja põhjustas seal palju suuremat kahju. Pärast vee väljapumpamist ja elektri taastamist undasid majas kolm nädalat niiskuse kuiva tusmasinad ja hiidventilaatorid. Kuus nädalat kestnud puhas tustöödele järgnes maja alumise korruse desinfitseerimine. Sel leks ajaks, kui mina kahe kuu pärast, novembri keskel Eestiringreisilt koju tagasi jõudsin, olid alumisel korrusel alles ainult betoonist välisseinad ja puidust sisekonstruktsioonide tugipostid, kõik muu oli läinud. Kolmveerand majapidamist… Mõni sõna ka kindlustusest Meil oli korralikult olemas nii auto- kui majakindlustus, sh ka üleujutuskindlustus. Minu uppunud auto, mis osutus kõlb matuks, maksti kindlustuse poolt kinni. Aga majakahjudest kattis üleujutuskindlustus ainult sise seinad, küttesüsteemi ja vee soojendaja. Kõik, mis maja sees (kodumasinad, elektroonika, mööbel, maalid, raamatukogu jne) – see kahju jäi meie endi kanda. Lootsime heas usus, et FEMA tuleb siiski appi ja aitab need kahjud kas või osaliselt katta. Jack kogus kokku kõik kviitungid kulude kohta, mis olid uputuse likvideerimisega seotud. FEMA saabus kaks ja pool kuud hiljem ja seadis Madisonis sisse oma vastuvõtupunkti. Ko halik ajaleht kutsus kõiki upu tuses kannatanuid end regist reerima ja abi taotlema. Tegime nagu kästud. FEMA inspek teeris meie maja kolme inimese jõuga kaks päeva, mõõtsid ja kirjutasid üles, mis kindlustused meil olid, kandsid meie maja kahjud andmebaasi, aga siis teatasid meili teel, et me ei kvalifitseeru FEMA abile, sest
Dakota State University majandusprofessorist ,,super-torujüri“ Jack Walters. Foto: erakogu
Kaks kuud puhastet alumine korrus, mis oli 13. septembri hommikul maast laeni 2-meetrise mudavee all. Foto: erakogu
meil oli kindlustus olemas. Tõsi ta on, kogu võimalik kindlustus (auto-, maja- ja üleujutuskind lustus) oli meil olemas. Miks nad seda kohe ei võinud öelda, ei saanud aru. Ainus nõuanne FEMAlt oli see, et saame järg mise aasta algul taotleda mak sudeklaratsioonis mõnevõrra soodustust, kui tõestame upu tusest tekkinud kulud. Saaksime kiiresti soodsat laenu, kui soo viksime, ent me ei taha praegu laenu võtta. Aga abiks seegi. Kiitust ja tänu väärivad aga vapper abikaasa ja paljud sõbrad, kolleegid Dakota osariigi ülikoolist, Madisoni Rotary klubist, Aka deemiliste Naiste Ühingust ja Madisoni aiandusklubist. Ni melt päästsid nemad ülikiire te gutsemisega talgute korras esi mese 48 tunni jooksul pärast uputust olulisema osa meie mõlema arhiivist ja sajad fotod. Minu arhiivist jäid vee alla näiteks 55 aasta käsikirjalised päevikud ja mitukümmend märk mikku, mille põhjal kirjutan praegu oma autobiograafiat. See oli üks mu esimesi ehmatus mõtteid, et mu eluaegsed päevi kud on nüüd siis läinud… Õnneks sain kohe samal hom mikul Toronto Tartu College’i arhivaarilt Piret Noorhanilt ja paarilt Eesti arhiivi-asjatundjalt head kiirnõu ning asusin jala maid meili teel tegutsema.
Mida tuleb uppunud arhiivi puhul esimese asjana teha? Esimesed 48 tundi on krii tilised dokumentide ja fotode päästmiseks sellepärast, et siis hakkab hallitusbakter kirja ja pilti hävitama. Kõige kiirem on digikoopiate tegemisega: Jack ja sõbrad pildistasid oma telefo nidega ümber tuhandeid faile vettinud ja paisunud, aga esial gu täiesti loetavaid päevikule hekülgi, dokumente ja märk mikke. Kiire tegutsemise mõte on selles, et kui paberikiri ka hiljem hävib, jääb vähemasti alles suhteliselt loetav digikoo pia. Seejärel tuli päevikud ja fotod ükshaaval kuivatada kas lahtiste lehtedega nöörile ripu tatult või kui on tegemist kõvade kaantega kaustikuga, siis lehvikuna avatult. Eksper did soovitavad veel, et kui do kument on kuivatatud, tuleks ta panna kilekotti, sulgeda see ti hedasti ja panna 24 tunniks jääkappi külma – pakane hävi tab hallitusbakterid. Meil jäi külmutamine tegemata, sest al gul polnud linnajaos elektrit. Päästetöö tulemus on täiesti loe tav, ehkki kaustikud-paberid pole puhtad ega siledad. Aga nad on päästetud. Abivalmis kogukond ja sõbrad Üks meie sõpradest, inglise kirjanduse professor, osutus kuldsete kätega meheks: ta (Järgneb lk. 30)
