Eesti Elu / Estonian Life No. 7 | Feb 21, 2020

This newspaper was mailed on Friday, February 21, 2020

Alates / since 2002 Nr. 7, 2020 Reedel, 21. veebruaril — Friday, February 21 www.eestielu.ca

Kommentaarid jaoma arvamused Eesti Elu õnnitleb lugejaid (lk. 5) Eesti Vabariigi Estonian Life 102. aastapäeva puhul!

English Language Supplement (p. 14–17) Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

PALJU ÕNNE – EESTI VABARIIK 102!

Illustratsiooni autor EVA OJA

2

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

Nr. 7

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Foto: Marko Mumm, välisministeerum

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

20. veebruaril toimus välisministeeriumis teeneteristide üleandmise tseremoonia. Tee­ neteristidega tunnustati endi­ seid ja praeguseid diplomaate, välispoliitiliste teemadega te­­ gelevaid ajakirjanikke, mitmeid endisi välisministreid ja ühiskonnategelasi, kes on silmapaistvalt panustanud Eesti iseseisvuse kindlustamisse ja huvide edendamisse maailmas.

Kokku said tunnustuse 34

isikut Eestist ja välismaalt, kel on silmapaistvaid teeneid Eesti iseseisvuse ja huvide edendami­ sel maailmas. Sündmuse üks eesmärke oli tähistada ka Eesti välisteenistuse tugevust.

Välisministeeriumi teene­ teristi kavalerid 2020: Alar Streimann, Andres Põder, Arnold Aljaste, Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Valli­ kivi), Clyde Kull, Dea Hannust, Enn Eesmaa, Enn Kunila, Erkki

Bahovski, Hando Runnel, Hans H. Luik, Indrek Laul, Ivan Makarov, Jana Vanamölder, Jenik Radon, Jüri Luik, Jüri Trei, Kaja Tael, Karmo Tüür, Katrin Saarsalu, Mall Mälberg, Mari-Ann Kelam, Marje Massa, Mart Meri, Mihkel Mutt, Philippe Jourdan, Raul Mälk, Sonny Aswani, Sulev Kannike, Sven Jürgenson, Sven Sakkov, Tiit Põder, Toomas Luman, Urmas Paet. (VMPT)

Reinsalu vastuseks Lavrovile: Venemaa pole Läänele mitte fantoomoht, vaid viraalne oht

maa välisminister Lavrovi Münchenis väljendatud seisu­ kohta, et Venemaa on Läänele fantoomoht. Reinsalu sõnul peab selle ohu tõkestamiseks Lääs suutma säilitada poliitilise üht­ suse, panustama enam sõjalise reageerimise võimekusse ja ole­ ma tugevama vastupanuvõimega hübriidsurvele.

Ta lisas, et Venemaa eesmärk pole eraldivõetuna survestada NATO idatiiba, vaid see piir­ kond on geograafilise asendi tõttu ohu esmane piirkond.

Tema sõnul on Venemaa laiem eesmärk saavutada üleolek Lääne üle ja selleks kasutatakse kõiki tehnikaid. „Venemaa on oma ettemäära­ matuses risk. Lääne vastus peab olema automaatne ja prognoosi­ tav reageerimine hübriidrünna­ kutele ja agressiooniaktidele,“ sõnas Reinsalu. Välisminister tunnustas Saksamaa kantslerit

Angela Merkelit panuse eest Lääne ühtsuse kindlustamisel. „Sõjaline võimekus on oluline, kuid sama tähtis on meie polii­ tiline tahe ja pühendumus olla igal ajal valmis kaitsma oma väärtusi,“ rõhutas Reinsalu.

Eesti välisminister avaldas arva­ must, et meie julgeoleku kind­ lustamisel peab panustama rohkem Atlandi-üleste suhete arendamisele ja USA kaaluka­ male rollile NATO idatiival. „Suurõppus Defence 2020 on selle positiivse arengu ilmekaks näiteks,“ lisas Reinsalu.

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Sic transit gloria mundi Ladina keeles tähendavad need neli sõna: nõnda kaob maailmas kuulsus, au. Ehk saavutus, mis tõstab kas inimese või äri teistest kõrgemale. Seda saab Kanadas nüüd ütelda, kuna möödunud sajandi üks edukamaid ettevõtteid, Montréali transpordifirma Bombardier on ilmselt asetanud kui mitte pillid kotti, siis saanud aru, et enam ei saa konkureerida maailmaturul. Joseph-Armand Bombardier oli Québeci ettevõtja, kes leiutas mootorsaani, siinses keeles skidoo.

Sealt edasi asus ettevõtja varustama raudteid, trammiliine ning lennundusfirmasid. Toronto paraku on pidanud kannatama Bombardieri järglaste väärotsuste tõttu, linna ühistranspordifirma TTC pidi kaua ootama uusi tramme. Mis nüüd on lõpuks kohal.

Samas aga on Bombardier müünud maha majanduslikult tulusa osakonna, mis tegeles lennundusega ning sel nädalal raudteede/ trammide osakonna kopsaka summa eest, $8,2 miljardi hinnaga prantslaste ettevõttele Alstom SA. Siiski on ettevõttel alles äri­ lennukite, väikeste luksusmudelite osakond, millele kavatsevad keskenduda.

Ei soovi näpuga näidata Kanada poliitikutele. Ent Bombardieri on mitu korda pankrotist lunastatud, maksumaksja rahakotist miljardeid toetuseks antud. Seda ajal, kui ettevõte otsustas Mehhikos tramme ja rongivaguneid, vedureid ehitada, ei jõudnud rahad sugugi kanadalaste taskusse. Ka USAs ehitati.

Mis veel hullem on see, et küsimusi, kas on astutud eetilisi samme, on palju. Euroopa Liit uurib hetkel, kas Bombardier murdis regulatoorseid lepinguid ELis, eriti sakslaste Siemens firmaga kokkuleppeid, mis hoiaks teatud kulusid rongil reisijal, firmadel mõistuse piires, nii nagu kiirrongidega on ette nähtud.

Häda on peamiselt selles, et luksustransport – pidage Toronto tramme vähemaks kui seda, aga neil on otstarve, miljard läks jälle maksumaksja taskust nende ostmiseks. Kui lumesaan, millega ju paljud naudivad kas lõbusõitu, jahil käimist või teadagi Kanada kliimas ühest kohast teise saamist talvel oli selline leiutis, mis võimaldas firmal hiidettevõtteks jõuda, siis miks mitte mõtlikult edasi.

Oleme Kanadas olukorras, kus vabrikud sulgevad, eriti autod, rongid, lennukid on nüüd sellised, mida ehitatakse võõrsil. Ning siin tuleb näpuga näidata neile, kes lahkelt toetavad neid, kes ameeriklaste järgi on liialt suured ettevõtted, et kerjata. Kuna palgad, mida makstakse töölistele, on olulised riigi sissetuleku ja heaolu huvides.

Teine selle nädala uudis on samuti Bombardieriga seotud. Varem kirjutatud, kuidas LRT elik kiirühistranspordirongi liini ehitamine on jäänud graafikust maha. Nüüd alles 2022. aastal valmivat. Kui niigi.

Ja Toronto on tellinud Bombardierilt uued rongid. Kaua rikkurid tüssavad? Luksuslikke eralennukeid suudavad rikkurid osta. Ronge, tramme plekib kinni aga Mats Maksumaksja.

TÕNU NAELAPEA

Välisminister Reinsalu osales ettekandega eelmisel nädalal Müncheni julgeolekukon­ verentsil NATO idatiiva julgeoleku teemalisel ümarlaual koos Saksamaa, Läti ja Leedu kaitseministritega.

Reinsalu rõhutas, et Venemaa kasutab Lääne survestamiseks kogu hübriidsurve arsenali üle maailma. See surve on viimaste aastate lõikes kasvanud ning levib kiirelt ja paljudel juhtudel laiemale avalikkusele tajuma­ tuna. „Seda võib võrrelda vi­ raalse ohuga, arvestades selle mõju kiirust ja ulatust,“ ütles Reinsalu kommenteerides Ve­ne­

Lisaks aruteludele kohtus välisminister Müncheni julge­ olekukonverentsil Kanada, Jor­ daania, Jeemeni, Läti, Iraagi ja Tšehhi välisministritega, samuti Euroopa Nõukogu peasekre­ täriga, USA alalise esindajaga ÜRO juures ja Ameerika Juu­ dikomitee esimehega. (VMPT)

Mart Laanemäe andis üle volikirja Taani kuningannale Esmaspäeval andis Eesti suursaadik Taani Kuningriigis Mart Laanemäe Taani kuninganna Margrethe II-le üle oma volikirja.

Volikirja üleandmise tsere­ mooniale järgnenud vestluses meenutas Tema Majesteet Kuninganna Margrethe II oma suhteid Eestiga, mis algasid koolieas, kui ta õppis tundma Eesti lippu ning on jätkunud tänaseni – alles eelmisel aastal külastas ta teist korda Eestit.

Eesti ja Taani on kaua aega olnud partnerid ja lähedased ­ riigid, kus on hea leida sama­ ­ meelseid häid koostööpart­ nereid. Kaitsekoostöö on olnud olulisel kohal: ka praegu on Taani sõdurid NATO raames

Eestis.

William Mart Laanemäe on sündinud 1959. a Vancouveris, Kanadas. Pärast ülikooliõpin­ guid Vancouveris ja Torontos omandas ta Stuttgarti Ülikoolis loodusteaduste doktorikraadi keemias. Ta töötas Stuttgartis Max Plancki Instituudis teadu­ rina ning Münchenis lennuki­ mootorite tehases insenerina, seejärel Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuses, kuni siirdus RAS Silmeti kommertsdirek­ toriks.

Eesti välisteenistuses on Mart Laanemäe töötanud 1996. aastast saadik. Kolme ametiaja vahel asekantslerina on ta olnud suursaadik, esinduse juht Viinis ja kahel korral Berliinis. Ta on

esindanud Eestit mitmes rah­ vusvahelises organisatsioonis ja mitteresideeruva suursaadikuna kuues Euroopa riigis ning tege­ lenud küberturvalisuse, inter­ neti­vabaduse ja muude digitaal­ teemadega. (VMPT/EE)

Foto: välisministeerium

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

3

Kanada eestlaste teenetemärgi kavalerid 2020: Markus Alliksaar – Toronto Tõnu Altosaaar – Toronto Edda Davis – Vancouver Taimi Hooper (n. Marley) – Toronto Thomas Kirves – Vancouver Andres Kolga – Toronto Monika Kolga (n. Roose) – Toronto Mart Leetmaa – Montreal Piret Noorhani – Toronto Eda Oja – Toronto Õp. Jüri Puusaag – Toronto Urmas Reinsalu – Eesti Vabariigi välisminister Tiiu Remmel (n. Nõmmik) – Toronto Mari Ann Tammark – Toronto Viive Tork-Hiis – Toronto Kristiina Valter – Toronto KULDTEENETEMÄRK: Ellen Leivat – Toronto

VABARIIGI AASTAPÄEVAKS 2020 Vabariigi aastapäevadel tähistame Eesti riigi sündi. Tähistame ka õiguse ja tõe võitu, mida Venemaa on siiani valedega eitanud.

Vabaduse mõiste, olla iseenda peremees omal maal, määrata enda saatus, on olnud ka osa eestlaste identsu­sest. Just see aspekt, et eestlastel oli õigus olla suve­räänne riik, mida pole vabatahtlikult loovutatud totali­ taarsele naabrile, on ajalooline tõde, mida Vene võimud pidevalt ründavad.

Ning selle tõe hoidmine maailma poliitilises päevakorras ja valede tõrjumine on ka vabariigi aastapäeva tähistamise siht.

Meie ei saa jääda ükskõikseks ega aktsepteerida ajaloo võltsimist, sest kui olla pessimist, siis vale ajapikku võib võitu saada tõe üle. On hämmastav, kui demokraatlikus riigis, kus õiglus ja õigus peaks valitsema, valetamine riigi juhi poolt muutub epideemiliseks. Küllaltki arvestatav osa rahvast sellega enam ennast ei vaeva. Valetamine kõrgeimal poliitilisel tasandil tundub nendele normaalne ja isegi ,,värskendav“.

Just N. Liidu võim kasutas valet riiki juhtides ja alamaid vaos hoides.

Nüüd Kremli valeinformatsioon kogub tuure paremäärmuslastes Euroopas ning märkimisväärses ulatuses sotsiaalmeedias kõikjal. On leida paralleel, läänemaailmas, kus valedele ja teistele toore mõjutamise teguritele pääseb aga juhtivaks poliitiliseks suunanäitajaks pettur. Sõimu retoorika teiste diskrediteerimiseks ning kritiseerijate vaenlasteks pidamine on selle juhi igapäevane nähtus.

On raske tajuda, miks USA kodanikud, kelle juured ulatuvad tagasi N. Liidu poolt ikestatud riikidesse võivad toetada inimest, kes tahtlikult levitab valet, mille allikaks on mõnikord Moskva salateenistus. Tegemist on Valge Maja väitega, et USA valimistesse sekkumises on süüdi Ukraina, mitte Venemaa. Sama riigijuht on avalikult praalinud, et tema võib teist tappa ning ise olla karistamata. Ta uhkustab, et tema tõde on see, mis tema poliitilisele ja materiaalsele elule kasuks on. Kuidas on valedega võitlejatel võimalik sellist juhti austada?

Minevikus tehtud avaliku arvamise uurimistest selgub, et üheksas demokraatlikus riigis kümnest asetasid enamik vastanutest aususe esi­ kohale. Ühiskondlik avalikkus on tõde ikka vooruseks pidanud ning valetamine teatud instantsidel isegi karistatav.

Ikestatud kodumaal eestlased seisid risti vastu arusaamale, et tugevam, halastamatum ja häbematum võidab, et kaotaja on autoritaarse valitseja silmis alaväärtuslik. On mõistatus ja kurvastav, et nendelt, kellel on mitmeid kordi kodu ära võetud, küüditatud ja igati maha surutud, pimesi USA-s toetavad presidenti, kes omalt poolt austab ja isegi matkib hirmuvalitsevat Venemaa riigijuhti, kelle võim toetub valetamisele ja kättemaks­ misele.

Kremli ja käesoleva Valge Maja valitseja valed levivad kulutulena ning köidavad inimeste tähelepanu kasutades ära hetkeemotsioone nagu põlgus ja viha. Vabariigi aastapäevade tähistamisel meie ei suuna oma pilgud minevikku ainult selleks, et meenutada ajaloolist sündmust. Meie teadvustame järjekordselt iseendile, et ei saa kunagi valedega leppida nii autokraatlikus kui demokraatlikus riigis.

LAAS LEIVAT

Via Rail koondab ajutiselt töötajaid raudteeblokaadide tõttu Via Rail’i sõnul koondatakse ajutiselt ligi 1000 töötajat, kuna torujuhtme ehitamise vastased raudteeblokaadid Briti Columbias ja Ontarios on põhjustanud rongiteenuste tunduvat vähenemist ja sa­ dade reisirongisõitude tühistamist.

Mõnedel liinidel on teenused taastatud regulaarselt või siis osaliselt, ent võrgustiku süsteem tervikuna töötab tunduvalt alla oma suutlikkuse.

Via Rail märkis, et see on e­simene kord nende 42-aastase ajaloo jooksul, kui firma on pidanud katkestama suure osa ­ nende reisijateteenusest üle terve maa. (CBC/EE)

Hiina saatkond ei olnud rahul Eesti välisluureameti aastaraportiga Hiina Rahvavabariigi suursaat­ kond Eestis tegi reedel aval­ duse, milles kritiseeris teravalt Eesti välisluureameti aastara­ porti Hiinat puudutavat osa ja nõudis ,,valede väljenduste kor­ rigeerimist“.

Eesti välisluureamet hoiatas oma hiljutises avalikus aastara­ portis Hiina mõju kasvu, inves­ teeringute, tehnoloogilise sõltu­ vuse ja lobistide eest. Hiinal on Eesti-suguses väikeriigis ker­ gem sõltuvust tekitada ning hil­ jem survet avaldada, leiab Eesti välisluure. (ERR/EE)

Eesti 200 populaarsus kasvab MTÜ Ühiskonnauuringute Ins­ tituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimased koondtule­ mu­­sed kajastavad küsitlus­ perioodi 23. jaanuarist 18. ­v­eebruarini, osales 4005 vali­­­mi­s­­ealist Eesti kodanikku.

Küsit­ lustulemustest selgub, et viimastel nädalatel on järjekind­ lalt kasvanud toetus erakonnale Eesti 200.

Viimaste andmete järgi oli suurim toetus Reformiera­ konnale – 33,9% vastanuist, järgnesid Keskerakond 20,6% ja Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 16% toetusega. Esi­ kolmikule järgnevad Eesti 200 (9%), sotsid (8,8%) ning Isamaa (6,3%). Kokku toetab koalit­ sioo­­nierakondi 42,9% ja oposit­ siooniparteisid 42,7% vastajaist.

(D/EE)

Endine poliitik Igor Gräzin asub tööle vaimulikuna Õigusteadlane ja endine poliitik Igor Gräzin lõpetas oma õpingud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Usutueaduste Instituudis diakonieksamiga ning asub tööle Saarte praostkonnas. Samuti jätkab ta tööd õppejõuna Tallinna Ülikoolis. ERRile ütles Gräzin, et ,,tänapäeval on nii, et suur osa kiriku ini­ mestest on tegelikult põhitöökohaga kusagil mujal.“ Ta lisas, et teda ei määratud konkreetselt ühegi koguduse juurde, vaid jäeti Saarte praostkonda.

Saarte praostkond hõlmab Saaremaad, Hiiumaad, Muhu ja Ruhnu saart ning praost otsus­

Jaapanis karantiinis oleval ristluslaeval suri kaks koroonaviirusesse nakatunut Sel nädalal suri Yokohama sadamas karantiinis oleval ristluslaeval Diamond Prin­ cess koroonaviirusesse Covid19 nakatunud kaks jaapani reisijat. Üks reisija suri Covid-19-sse ja teine kopsupõletikku, teatas kohalik meedia. Mõlemad olid 80. eluaastates ja neil oli ka muid terviseprobleeme, vahen­ das BBC News.

Nad olid laevalt maale viidud juba eelmisel nädalal ja olid ravil haiglates.

Laeval on viirus avastatud kokku 621 inimesel ja see on suurim nakkuskolle väljaspool Mandri-Hiinat.

Diamond Princessi pardal oli algselt 3700 reisijat ja kolma­ päeval hakati terveid inimesi pärast 14-päevast karantiini lae­ valt minema laskma. (D/EE)

tab, kuhu vikaar peab teenima minema, selgitas Gräzin.

EELK kogudused on Eestis koondunud kaheteistkümneks praostkonnaks, mida juhivad praostid. Praostkonna juhtimist korraldavasse sinodisse kuulu­ vad lisaks praostile praostkonna koguduste õpetajad, abiõpeta­ jad, diakonid ja praosti alluvu­ ses töötavad vikaarvaimulikud ning iga koguduse nõukogu poolt enda liikmete hulgast neljaks aastaks valitud kaks ­ ­ilmikliiget. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

Eesti antud viisade arv püsib samal tasemel, e-residentide dokumentide arv langes

Põhjamaine stiil ja looduslikud materjalid uues eestlaste keskuses Kanada-eestlasest arhitekti Alar Kongatsi poolt juhitud uue International Estonian Centre (IEC) projekteerimismeeskond on uurinud põhjalikult Eesti kultuuri, et leida hoone sise- ja välisviimistluse jaoks kauneid ja jätkusuutlikke materjale, mis kajastaksid ka meie pärandit.

Materjalide valimisel on meeskonna jaoks oluliseks kaks peamist omadust: need peavad olema looduslikud ja sobima hästi ümbritsevasse keskkonda. ,,Uues keskuses pole sisekujundus peamine,“ selgitab Alar. „Oluliseks saab sisekujunduse sujuv ühildumine välisega. Nagu näiteks keskuse esine väljak, katuseaed ja erinevatele korrustele loodud haljasalad.“ ,,Eestlaste side loodusega on võtmetähtsusega ja me kavatseme seda keskuse kujunduses rõhutada looduslähedaste viimistlustega.“ Välisviimistluses on mõeldud keskkonnakaitsele ning see kajastab põhjamaist maastikku.

Hoone fassaad: kuigi suur osa uuest hoonest on kaetud klaasiga, pole tegemist lihtsalt tavalise klaasiga ehk nn klaasimisega. Kolmekordsed klaasseinad tähendavad energiasäästlikkust ja heli summutavat omadust. Klaas­ paneelide vahele jääb pool tolli õhku.

Lõpptulemuseks on õhuline, valgust täis ruum, mis väljastpoolt sama kutsuv ja külalislahke nagu seestpoolt.

Teiseks oluliseks tahuks kavandatud klaasseinte juures on lindude kaitse; klaasil on õrn muster, mis inimsilmale nähtamatu, kuid lindudele nähtav, ja toimib hoiatusena, et nad ei lendaks selle vastu ega saaks vigastada.

Projekteerimismeeskond kavatseb kasutada klaasseinte vahele jäävatel aladel ainulaadse tekstuuriga alumii­ niumpaneele. Mõte tuli eestlaste vana­aasta ärasaatmise traditsioonist ennustada tulevikku tina ehk ,,õnne valamisega“. Tekstuuriga viimistlus on loodud vedelale alumiiniumile õhu lisa­ misega, tekitades nõnda mullidega pinna. Kummalisel kombel ei tõmba ­ see hoolimata augulisest pinnast ligi ei mustust ega putukaid. Materjali on kasutatud arhitektuurilise lahendusena selliste kõrghoonete väliskateteks nagu Prada muuseum Milanos ja 911 memoriaal New Yorgis.

Väljaku sillutis: Hoone ees asuv väljak, kus on ka IEC peasissekäik, sillu­ tatakse halli krobelise graniidiga.

Nimetatud materjal, mis suure tõenäosusega jõuab kohale Ontario Muskoka piirkonnast, meenutab Kotkajärvel veedetud aegu ja peidab endas põhjamaade maastiku elemente. ,,Sellesse on peidetud nii elu kui ka tekstuur,“ märgib Alar. ,,Ja see kinnitab meie põhjamaise disaini nägemust.“ Väl­ jakule istutatakse kasepuusalu, mis viib meid omakorda Eesti looduse rüppe.

Roheline katus: hooned mängivad keskkonnakaitses oma osa – seda ootab ka Toronto linn uute ehitiste ­ juures. Keskuse roheline katus koos põlistaimedega ei ole mitte ainult kaunis paik, kus hetkeks aeg maha võtta, vaid on ka sobiv koht eriliste sünd­ muste korraldamiseks. Keskkonna­ sõb­ ralik lähenemine aitab sademevett koguda ja vähendab vete äravoolu hulka. ,,Veekorraldus on linnades tõsiseks probleemiks ja meie hoone sisaldab uuemaid lahendusi sademevee nõuetekohaseks käitlemiseks,“ seletab Alar.

Lisaks haljastatakse väikesed rõdud ja madal katuseala, mis ühendab 11 ja 9 Madison Avenue hooned. Nõnda tekivad kaunid looduslikud vaated siseruumide istumisaladelt, nagu näiteks Põhja- ja Lõunagaleriid suure saali ­kõrval.

Nr. 7

Siseviimistlusse on toodud looduslikud detailid Põrand, seinad ja lagi: sisekujunduse materjalid kajastavad samuti looduslähedust. Hele puit katab suurema osa seintest ja lagedest ning toob siseruumidesse soojust ja õdusust.

Põrandate puhul on kasutatud pehmendusmaterjali, mis muudab need nii helisummutavaks kui ka kõndimisel mugavaks. See on eriti oluline hoone nendes osades, mis on mõeldud kontsertide ja etenduste paigaks (nagu näiteks suur saal). Samasugune puitlahendus on ka saali laes, kuigi need on akustika parandamiseks mikroperfo­ reeritud ja sisaldavad lisaks helisummutavaid materjale. Suures saalis on osa seintest kaetud tekstureeritud kroh­ viga, mis hõlbustab heli neeldu­ mist.

Suur saal: Saali tagumises seinas on tume puit, mille puhul on kasutatud jaapani säilitusmeetodit, mis toob selgelt välja puidu mustri. Nii tekib kena kontrast heleda lae ja põrandaga. ,,See meenutab natuke suitsusauna, mis on eestlastele kindlasti väga tuttav,“ seletab Alar.

Projekteerimis- ja valikuteprotsess jätkub Disainitiim valib kasutatavad materjalid ning leiab tarnijad. Võimalusel kaalutakse Eesti ettevõtete poole pöördumist, juhul kui see on ka rahaliselt soodne. ,,Eestis leidub mitmeid tipp­ tasemel ettevõtteid, kes on oma märkimisväärse tööga maailmas silma paistnud,“ nimetab Alar. „Eesti tarnijate tutvustamine Põhja-Ameerika turul võib tuua kaasa teatud majanduslikke eeliseid. Keskus on ju mõeldud meie Eesti visiitkaardiks Põhja-Ameerikas.“ ,,Kokkuvõttes loome paiga, mis on olemuselt minimalistlik, kuid samas sooja ja kutsuva kujundusega, milles keskseks värvi, tekstuuri ja valguse ning peenete detailide kombinat­ sioonid,“ lausub Alar. Ühes võime olla kindlad: uus IEC on moodne, põnev kodu kohalikule ja globaalsele Eesti kogukonnale ning järeltulevatele põlvedele.

Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Jälgige infot 2020.aastal käivituva Kungla Rahvas kampaania kohta.

Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või

Välisministeeriumi hiljuti avaldatud andmetest selgub, et Eesti välisesindustele eelmisel aastal laekunud viisataotluste arv oli viimase kolme aasta suurim, kuid märgata­ valt on langenud e-residendi digitaalsete isikutunnistustega tehtud toimingud.

Eelmisel aastal esitati Eestile 158 797 viisataotlust (aasta va­ rem 138 108 ning 2017. aastal 144 578). Neist menetleti eelmisel aastal tervelt 92 % kolmes välisriigis asuvas viies esinduses: Venemaal Moskvas, Peterburis ja Pihkvas, Valgevene pealinnas Minskis ja Ukraina pealinnas Kiievis.

Seoses 2017. aasta alguses jõustunud välismaalaste seaduse muudatustega, mis soodustavad D-viisa ehk pikaajalise Eesti viisa kasutamist elamisloa ase­ ­ mel, kasvab jätkuvalt D-viisade osakaal - 2019. aastal väljastati 12 300 D-viisat (2018. aastal 10 234 ja 2017. aastal 6046 D-viisat).

Eesti kodanikud saavad viisa­ vabalt reisida 128 riiki ning 22 Euroopa Liidu liikmesriigi üle­ meremaale ja -territooriumile.

Aasta lõpu seisuga esindavad Eestit viisaesinduslepingute alu­ sel 17 Schengeni liikmesriiki 104 riigis, kokku 117 asukohas.

Koos Eesti esindustega saab lühiajalist viisat Eestisse sõit­ miseks taotleda kokku 138 asu­ kohas üle terve maailma.

Konsulaarabi vajadus püsib sama Eesti kodanikud said eelmi­ sel aastal 1281 korral kon­ sulaarabi, mis on samas suurus­ järgus varasemate aastatega: 2018. aastal tehti 1294 ja 2017. aastal 1348 konsulaarabi toi­

Kaitseminister kinnitas uue kaitseministeeriumi arengukava Kaitseminister Jüri Luik kinnitas uue kaitseministeeriumi arengukava aastateks 20212024, millega suurendatakse oluliselt investeeringuid olukorrateadlikkuse, sidevõimete ja üksuste arendamiseks.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on arengukava fookuses reaalselt mehitatud ja komplek­ teeritud lahinguvõimelised Kait­ seväe ja Kaitseliidu üksused, mis on suutelised usaldusväärse eelhoiatuse alusel võimalikult lühikese etteteatamisega ja koos liitlastega ohule reageerima.

USAs, antakse kviitung.

välja

tulumaksu

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

mingut. Valdava osa – 867 juh­ tumit – abitoimingutest moo­ dustavad asendusdokumentide väljastamised, 109 korral andsid Eesti konsulaarametnikud abi välismaal kinnipeetud eestlastele, 91 korral aitasid surmajuhtu­ mite korral, 75 korral õnnetuse või haigestumise puhul, 28 ­korral andsid rahalist abi ja 18 korral abistasid kuriteo ohvreid.

Välisministeerium toob eral­ di välja, et Eesti kodanikud said eelmisel aastal Euroopa Liidu teiste liikmesriikide saatkonda­ dest konsulaarabi 13 korral.

Eesti ise aitas teiste liikmesrii­ kide – peamiselt Soome, Läti ja Leedu kodanikke – asendus­ dokumentide väljastamisega 19 korral.

Kasvav trend konsulaarabi valdkonnas on piiriülesed las­ tekaitsejuhtumid, kus enamjaolt on tegu lapserööviga, mis tä­ hendab, et üks vanem viib lapsed teise vanema nõusoleku­ ta välisriiki, hooldusõiguse üle peetavad vaidlused ning laste väärkohtlemise teemad. Laste­ kaitsejuhtumeid lahendatakse koostöös justiitsministeeriumi ja sotsiaalkindlustusametiga.

Vähenesid e-residentide toimingud Eelmisel aastal kahanesid konsulaarteenustest märgatavalt e-residendi digitaalsete isiku­ tunnistustega seotud tegevused.

Kui 2018. aastal tehti 19 816 sellist toimingut, siis eelmisel aastal oli neid 14 778. 2017. aastal oli e-residendi kaartidega tehtud toimingute arv 11 964.

E-residentidega seotud tege­ vused oli konsulaartoimingutest suuruselt kolmas rühm.

Kõige suurema osa moodus­ tasid konsulaarteenustest toi­ mingud Eesti passi ja ID-kaar­

„Lisaks luure ja eelhoiatuse valdkondadele saavad märki­ misväärset tähelepanu erineva tasandi sidevõimed, kuhu inves­ teeritakse nelja aasta vältel kokku üle 200 miljoni euro,“ ­ märkis Luik.

Ta lisas, et 2024. aastal on Eesti Kaitsevägi varustatud kaasaegsete side- ja juhtimis­ ­ süs­tee­midega ning moodsate tan­ki­tõrjesüsteemidega, 1. jala­ väebri­ gaadi koosseisus on 3 soomustatud pataljoni ning 2. jalaväebrigaad on kiiremini for­ meeritav ja mobiilsem. „Oluline märksõna on relvas­ tus,“ ütles Luik. Järgmisel neljal aastal saabuvad uued käsituli­ relvad, kuulipildujad, tankitõr­ jeraketikompleksid, tankitõrje granaadiheitjad, snaipripüssid ning kasutusele võetakse liikur­ suurtükid.

Täielikult varustatud saavad tagalapataljonid, pioneeripatal­ jonid, logistikapataljon, sõjaväe­ politsei kompanii, kuus täienda­ vat maakaitsekompaniid ning uue väeliigina Küberväejuhatus.

Suuremad taristuprojektid on Tartusse rajatavad sõja- ja ka­ tastroofimeditsiini keskus, La­ hingukool ning Miinisadamasse

diga, mida tehti mullu vastavalt 20 058 ja 13 019 ning suuruselt teine rühm olid kodanike lühi­ ajaliste välisriigis viibimiste ­registreerimised.

Aukonsulid panustavad üha rohkem Konsulaartoimingutest ligi kaheksa protsenti ehk 7174 toi­ mingut tegid eelmisel aukon­ sulid, aasta varem oli sama näi­ taja 6984 ja 2017. aastal 6877.

Konsulaartoiminguid tehakse 40 Eesti välisesinduses, mis asuvad 36 riigis. Lisaks osuta­ vad konsulaarteenuseid aukon­ sulid, keda Eestil on 85 riigis kokku umbes 200.

Umbes veerand (23 070) kõi­ gist konsulaartoimingutest te­ hakse välisministeeriumi pea­ majas Tallinnas, Helsingis tehti mullu 11 839, Londonis 6644, Peterburis 3313, Pihkvas 3269 ja Moskvas 3167 konsulaar­ toimingut. Neile järgnesid Ber­ liin (2420), Stockholm (1961), Dublin (1767), Pariis (1690), Kiiev (1661) ja New York (1619).

Konsulaartoimingute hulka arvestatakse konsulaarteenused ja konsulaarabi. Konsulaar­ tee­ nusteks on näiteks Eesti passi ja ID-kaardi taotluse vastuvõtmine ja dokumendi väljastamine; e-residendi kaardi väljastamine; kodanike välisriiki registreeri­ mine; elamisloa taotluse edas­ tamine, elamisloakaardi väljas­ tamine; dokumentide legalisee­ rimine; dokumentide tellimine ja edastamine; korduva pere­ konnasündmuse tõendi väljas­ tamine pereregistrist ja pere­ konnasündmuse andmehõive pereregistrisse; digi-ID kaardi taotlemine ja väljastamine; len­ nu- ja laevalubade vahenda­ mine. (ERR/EE)

rajatav staabi-, õppe-, meditsii­ ni-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu. „Sõjaliste võimete arenda­ mise keskseks kandvaks osaks on inimesed,“ lausus Luik. „Püüame säilitada tegevväelaste konkurentsivõimelist ja moti­ veerivat palgataset,“ ütles ta.

Suureneb ajateenistujate arv – aastal 2024 on arvestatud 3800 ajateenijaga.

Aastatel 2021–2024 planeeri­ takse laskemoonavarude suuren­ damist koos Kaitseinves­tee­rin­ gute Programmi ressursi ning Ühendriikide abiga kokku 232 miljoni euro eest.

Ettevalmistamisel on riigi­ kaitse pikka vaadet sätestav kümneaastane arengukava.

Kaitseministeeriumi valitse­ misala arengukava 2021-2024 kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärgid ja nende saa­ vutamiseks kuluvad ressursid, mille määramisel lähtutakse rii­ gikaitse arengukavast 20172026, Kaitseväe juhataja sõja­ lisest nõuandest ning NATO väevõime-eesmärkidest. (KMPT)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Õigused, mille täitmist ei ole Eesti nõudnud Kuigi Aastaraamatu koosta­ jad on Venemaa sõjalise rünna­ Välisluureameti aastaraamatu ku ohtu Eestile lähiajal vähe ülevaade „Eesti rahvusvahe- tõeseks pidanud, võib eespool lises julgeolekukeskkonnas kirjutatu alusel siiski arvata, et 2020“ käsitleb erinevaid olu- Venemaa soovib Eesti oma allu­ kordi, mida Eestil on oma vusse tagasi saada. Putin ja iseseisvuse tagamiseks vaja tema mõttekaaslased on saanud ­ analüüsida. Venemaa kesken- järeldada, et: vägivaldselt hõiva­ dumist üha rohkem rahva tud eestlasi ja nende maad pol­ patriootlikule kasvatusele kin- nud õnnestunud ei tsaaridel ega nitavad nii täiskasvanute kui Stalinil oma valduses hoida; ka noorte organisatsioonid, Eesti igaveseks ajaks Venemaa mille juhtimist ja koostööd osaks muutmine võib õnnestuda relvajõududega korraldab vaid siis, kui Eesti Vabariik Venemaa Kaitseministeeriumi jätab: okupatsioonieelsel ajal sõjalis-poliitiline peavalitsus. kehtinud olukorra üksikasjaliselt Eesti meedias kirjeldatu ko­ ennistamata; nõudmata rahvus­ haselt on Venemaa asunud vahelise tava kohase noodiga, jõuliselt ülistama NSV Liidu Venemaa Föderatsioonil täita esmatähtsust Euroopa vabasta­ Eesti Vabariigi ja NSV Liidu misel Natsi-Saksamaa vastases vahelistes lepingutes määratud sõjas. Oluliselt tähtis on Eestile NSV Liidu kohustused; nõud­ ka lühike teade Postimehes (5.­ mata okupatsiooniajal Eestile 12­.2019; postimees.ee/6858445), tekitatud kahjude hüvitamise. et Venemaa Föderatsiooni üks riiklik agentuur on asunud koo­ Eesti riigivõimu poolt augus­ litama vene keele õpetajaid vä­ tist 1991 kuni tänaseni tehtu ja lisriikide venekeelsetesse koo­ tegemata jäetu lausa kinnitab, et lidesse saatmiseks. Ilmselt Eesti Eesti jätabki tegemata kõik venekeelsete koolide õpetajad ei eespool loetletu ning jääb loot­ ole enam piisavalt head õpilas­ ma, et Venemaa Föderatsioon ei tes vene rahvusliku meelsuse tulegi Eestit sõjaga hõivama, õhutajad. sest meie iseseisvuse tagajate,

NATO, ÜRO ja Euroopa Liidu (EL) heidutus on piisav Eestil iseseisvaks jääda. Ilmselt ilma analüüsimata on kuni märtsini 2019 Eesti võimul olijad ja peavoolu meedia arvanud, et Venemaa Föderatsioon ei saa Eestit tagasi oma rüppe viia mingil rahumeelsel teel. Ent see arvamus on küllaltki ekslik.

Eesti võib igaveseks ajaks Vene­ maa osaks muutuda, kui Vene­ maa Föderatsioon asub Eestisse jäetud viienda kolonni juhtide abil avastama, et kaherahvuse­ lises Eesti Vabariigis on juba pikemat aega ühte rahvust ahistatud ning et selline toiming on ülimalt inimõiguste vastane tegu – mis tuleb muuta.

Peeter Järvelaid: Laiusel hõljub tänagi Poska vaim

tasid neid.

Poska oli sündinud vaimuliku peres ja ise ka vaimuliku hari­ dusega, kuid ta ei liialdanud pal­ vetega. Aga pöördumine kõr­ gema väe poole oli tollase elu osa. Samas ei unustatud, et alati tuleb tänada ka seda, kes meile leiva päriselt lauale toob. Nüüd on võimalus vanematel tänada meie rahva saatust, mis toonud ka helgeid hetki ning tänada Tartu rahu toonuid, kelleks nii kõik selles konkreetselt osalenud kui sõdurid, kes suutsid sel ajal rinnet hoida oma elu hinnaga.

Kas Tartu rahu oli ajaloo­ line ime?

Eesti rahva jaoks on see kindlasti ime, aga muidu on see üks Esimese maailmasõja järgse Euroopa loonud rahulepingu­ test. Alles siis, kui on olemas võrdlevad ajaloolised lepingud, mis lõpetasid Esimese maail­ masõja, suudame paremini aru saada, kuidas sulandus see tollasesse rahvusvahelise õiguse ja eriti diplomaatia teadmisse.

Korraks tasub meenutada, et isegi Läänemere piirkonna rii­ kide jaoks on samasugused ­rahulepingud Venemaaga, mis järgnesid Tartu rahulepingule: Leeduga Moskvas 12. juulil 1920, Lätiga Riias 11. augustil 1920, Soomega Tartus 14. ok­ toobril 1920 ja Poolaga Riias 18. märtsil 1921.

Nii et ime saatis ka meie naabermaid?

Just. Kui aga arutada Tartu rahu kui ime teemal, siis just tänu Jaan Poskale Eesti delegat­ siooni juhina, kellest väga palju sõltus, jõuti just selleks ajaks teise poolega kokkuleppele.

Jaan Poska oli ise juba väga haige, aga ta võitles ja suutis

Harri Kivilo

2. veebruaril möödus täpselt sada aastat Tartu rahu sõl­ mimisest, mille peaarhitekt oli Laiuselt pärit Jaan Poska. Pea neli aastat andis Jõgeva vald õigusteadlasele ja ajaloolasele Peeter Järvelaiule valla aukodaniku tiitli. Põhjusel, et just Järvelaid oli Poska uurija ja talletajana tõstnud Laiuse­ välja külast pärit mehe Eesti ajalooredelile sinna, kus on tema õige koht.

Poska suurteose Tartu rahu sajandal sünnipäeval on sobiv rääkida Peeter Järvelaiuga Tartu rahust, Jaan Poskast ning ühe väikerahva imelisest saatusest.

Sellestki, et Poska vaim hõljub tänagi tema kodukandi teedel.

Peeter Järvelaiuga vestles Vooremaa toimetaja Tiit Lääne.

Mida peaks iga eestlane mõtlema 2. veebruaril?

Jõgeva kandi rahvas võiks leida aega ja just laste ning las­ telastega külastada Jaan Poska sünnikohta Laiusevälja külas.

Veelgi olulisem oleks korraks istuda koos lähedastega ja mõel­ da Poska enda sõnadele, mida ta ütles Tartu rahu sõl­mi­ misega seoses: „Tartu rahu­ lepinguni jõudmine oli meie senise ajaloo suurim silmapilk“.

Riigiks saamine ja riigi rah­ vusvaheline tunnustamine on see, mis kuulsa filosoofi Hegeli arvates jagab rahvad „ajalooga rahvasteks“ ehk kel on oma riik. Ja paraku julmalt öelduna riigita rahvasteks, kelle võima­ lused täielikuks eneseteostuseks on piiratumad. Võiks lisada Fanny de Siversi arvamuse, et

Peeter Järvelaid 2.02.20 toimunud Jumalateenistus-kontserdil Tal­lin­ na Kalju kirikus.

sel päeval tasuks olla väga tänu­ lik meile rahvana osaks saanud õnnele. Mitte mõelda vaid meile rahvana osaks saanud kannatustele, sest meile oli saa­ tus kinkinud mitte ainult oma riigini jõuda, vaid ka peale poole sajandi pikkust pausi jälle saada oma riik täiel määral enda kätte tagasi.

Kui me poleks 1919-1920 suutnud oma riiki hoida ja suuta saada endale rahuaeg vähemalt üheks põlvkonnaks (20 aastat), siis ilmselt meie tänane seis poleks kindlasti see, mis meil täna käes on.

Kuidas seda kõike hoida?

On üks soovitus, mida me peredes, kus ka väikseid lapsi, võiksime teha, et samas meenu­ tada Poskat. Nimelt Jaan Poska peres oli omapärane söögipalve, mida loeti hoopis peale seda, kui lapsed olid kõhu täis söönud. Seejärel tõusid lapsed lauast ja ütlesid vaid kaks sõna: „Jumal, tänan!“ Kuid sellele järgnes väike lisarituaal – nad tulid isa ja ema juurde ja kallis­

Venemaa Föderatsiooni hilju­ tine otsus keskenduda noorte ja täiskasvanute rahvusliku uhkuse arendamisele Kaitseminis­tee­ riumi sõjalis-poliitilise peavalit­ suse juhtimisel, lubab järeldada, et ka Eesti kodakondsuse saa­nud vene rahvuse liikmed võivad tollest kasvatusest innustuda ning asuvad hulgaliselt nõudma vene keele teiseks riigikeeleks seadustamist. Mida sellises olu­ korras tahavad ja/või saavad

(Järgneb lk. 18)

teha meie iseseisvuse tagajad on küsimus, millele vastamiseks pole võimalik viidata abile, mida on osutanud meie iseseis­ vuse tagajad teistele väikeriiki­ dele.

Teame ainult seda, et: Teise maailmasõja lõppemisel ei tul­ nud meie sõpradel läänes meelde Atlandi Hartaks nimetatud USA ja UK lubadus, võimaldada kõigil Euroopa riikidel tagasi saada oma iseseisvus, kui sõjas oli see neilt võetud; aastal 1950 ÜRO ei asunud NSV Liidult nõudma de jure staatuses ole­ vast Eesti Vabariigist viia välja oma väed Baaside lepingus määratud kokkuleppe kohaselt; EL-il puudub huvi aidata rah­ vusriikidel iseseisvaks jääda.

NATO võib tahta Eestile appi tulla, kuid mingi suurem sõja­ line tegevus mõnes teises piirkonnas või ootamatu elekt­ rooniline rünne või segaduse tekitamine võib nurjata õige­ aegse appituleku.

Eestil on targem juba praegu nõuda Rahvusvahelises kohtus Venemaalt Tartu rahulepingus ja Baaside lepingus määratud NSV Liidu kohuste täitmist, sest Eesti Vabariik oli aastal 1918 eestlaste poolt loodud ning kuni aastani 1940 rahvusvaheliselt

tunnustatud, eesti näoga ja eesti keeles oma elu korraldav ja rah­ vuslikku iseteadvust tähtsaks pidav Eesti Vabariik – kus oli ­ ka saksa, vene, rootsi ja juudi rahvuse liikmeil õigus oma ­rahvuslikku keelt ja kultuuri vil­ jeleda oma organisatsioonides.

Eestil on rahvusvaheliste kon­ ventsioonide ning Eesti Vaba­ riigi põhiseaduse alusel täielik õigus nõuda: Eesti Vabariigi ­ennistamist selliselt nagu see oli olemas olnud septembris 1939; aastate 1940 ja 1991 vahel Eestile tekitatud NSV Liidu ­oku­patsiooni kahjude hüvita­ mist; tagastada Eestile maaalad, mis Tartu rahulepingu ja Baaside lepingu vastaselt on ikka veel Venemaa Föderat­sioo­ ni valduses. Oletus, et Venemaa Föderatsioon ei hakka lähitule­ vikus Eesti poolt saadetud noo­ dis nõutut täitma, ei ole pädev põhjus noodi saatmata jätmiseks – Venemaa võib ehk mõne­ kümne aasta pärast olla naaber, kellega on võimalik leida mõle­ maid osapooli rahuldav lahendus NSV Liidu kuriteo heasta­ miseks. Oma õigustest loobu­ mine on ilmselge pretsedendi loomine uute nõudmiste esita­ miseks.

Vabariigi aastapäev kolm päeva jutti Jaak Juske Riigikogu sotsiaaldemo­kraatide fraktsiooni liige Kuigi tähistame vabariigi ­aas­tapäeva 24. veebruaril, võiks seda rahus kolm päeva järjest teha. Ja oma enda vabast riigist on üldse põhjust rohkem rõõmu tunda.

Veebruarisündmused 102 aastat tagasi näitasid eestlaste tarkust. Suutsime saavutada rahvusliku kokkuleppe ning ­ kasutada ära lühikest ajaakent ­ iseseisvuse väljakuulutamiseks.

Mis seejuures eriti oluline – me olime rahvana selleks hetkeks valmis.

Vähemalt kord aastas tasub vaadata otsa meie iseseisvus­ manifestile. Lugeda, millistele väärtustele on Eesti riik rajatud ja millisena nägid seda riigi loojad. Ma olen püüdnud ikka ja jälle kujutada ette Juhan Kukke istumas kirjutusalaua taga, ees tühi paber, kuhu peab saama kirja Eesti iseseisvus­ manifest. Mis peaks olema kir­ jas ühe riigi sünnidokumendis?

Mida rõhutada? Seejuures ris­ kisid Eesti riigi loojad oma eluga. Üks verine okupatsioo­ ­ nivõim taandus itta, teine oli läänest kohe asemele tulemas.

Ei olnud mingit kindlust, et see oma riik ka tegelikult sünnib.

Aga neil meestel oli usk, et ime nimega Eesti Vabariik on või­ malik.

Ja tõepoolest, veebruaris võiks tähistada vabariigi aasta­ päeva kolm päeva jutti. Loeti ju iseseisvusmanifest esimest kor­ da ette Pärnu Endla teatri vana hoone rõdult 1918. aasta 23. veebruari õhtul. Järgmisel päe­

val astus Tallinnas ametisse Konstantin Pätsi juhitud Eesti esimene ajutine valitsus ning manifest kleebiti tänavaposti­ dele. 25. veebruari hommikul loeti reaalkooli trepilt manifest esimest korda ette tallinlastele ning heisati Pika Hermanni ­torni sinimustvalge lipp. Nii et kõik need päevad meie riigi sünniloos on väga olulised ja väärt tähistamist.

Ajalugu oli toona Eesti poolt. Kuigi veebruaris algas Saksa okupatsioon, varises Sak­ samaa sama aasta novembris sõjas kokku ning võim läks taas Eestis ajutise valitsuse kätte.

Ime sai reaalsuseks, seda tuli aga veel Vabadussõjas kaitsta.

Kuigi me kaotasime 1940. aastal iseseisvuse, oleme nüüd­ seks saanud ligi 30 aastat elada taas iseseisvas Eestis. Järgmisel aastal saab öelda, selja taha jäänud 102 aastast on vaba­ dusaastaid olnud okupatsioo­ niaastatest rohkem. Meile on antud ühe inimea jooksul kaks korda võimalus oma riiki üles ehitada. Meil on tõeliselt veda­ nud. On ju palju suuremaid rah­ vaid, kes jätkuvalt iseseisvusest unistavad.

Mulle meeldis president Kersti Kaljulaidi Eesti Rahva Muuseumis Eesti 100 lõpupeol peetud kõne, kus riigipea rõhutas, et me ei peaks nüüd enam igat iseseisvusaastat eraldi lugema. Nagu rahvad, kel on sajandeid olnud oma riik.

Tundkem iseolemisest rohkem rõõmu, uskudes, et Eesti püsib igavesti. Ja samas hoides ja luues seda riiki iga päev. Ühes­ koos.

Elagu Eesti!

6

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

Nr. 7

Sümfooniline kosjasõit Need isevärki kosjad kestsid kaks päeva, asukohaga Tartu College. Ka kosilased olid tartlased, kuid eestimaisest Tartust. Ülevaade kipub kohe algusest peale kiiva kiskuma, kuid sama võib öelda sündmuse enda kohta. Tuleb lahti seletada.

Torontot külastas Tartu Uus Teater ja andis Tartu College’i saalis kaks etendust: 13. veeb­ ruari õhtul ja 14. veebruari pärastlõunal. Lavastus kandis nime ,,Sümfoonia ühele. Al­ legro con moto“, lavastaja ja muusikaline kujundaja oli Ardo Ran Varres, ainus osatäitja Aleksander Eelmaa Eesti Draa­ mateatrist, lisaks hulk tehnilist personali. Et tükk oma iseloo­ mult kuulus ilmselt 22. sajan­ disse, siis tohiks olla mõtte­ kas paigutada arvustus 20. sajan­ disse, mil Kitzberg rõõmustas publikut uudistükiga ,,Kos­ ja­ sõit“. Lõpuks saame ehk täna­ päevas kenasti kokku ja saa­ vutame ühise keele. Pealegi on side Kitzbergiga olemas, autor ega tema lavateos pole huupi ega uisapäisa välja mängitud.

Sellest allpool.

Johannes Krappi kehastav Aleksander Eelmaa ei andnud siiski sooloetendust, vaid män­gis omapärast duetti eelajaloo­ lise raadioaparaadiga. See kapriisne lavapartner tõi iseloomuliku ra­ gina vahelt esile igasugu kum­ malisi häälitsusi ja juhtis oma partneri mõttemaailma, esitas talle mälumängus küsimusi ja jagas hindepunkte; selle kaudu õpetasid ja manitsesid teda ta ema ja vanaema; seal musit­ seerisid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Eduard Oja, Heino Eller ja Arvo Pärt, keda kõiki ajatu ning eatu Johannes isiklikult tundis ja mäletas. Ka kõik kuul­ samad laulusolistid Benno Hansenist Andres Raudsepani olid esindatud, lisaks virgu­ tusvõimlemine, karjapasun ja rahvapärased linnuhäälte ning kiisunurru jäljendused. Mis kõik ühte sümfooniasse ei mahu, kui see on meistri käega kirja pan­ dud!

Johannes/Aleksandrile esitas tükk võimsa väljakutse: kanna­

tada tund ja kakskümmend viis minutit välja mängupartnerit, kes sulle pidevalt söödab oota­ matuid märgusõnu, millele sa pead reageerima, et publikut köita ja mäng tasakaalus hoida.

Sinupoolseid märgusõnu ta ei kuula, see on iga roboti eesõi­ gus. Selle ülesandega tuli näit­ leja küll hiilgavalt toime. Pinge ei langenud hetkekski, publik jälgis hinge pidades meeleolude pidevat vaheldumist, pääsukeste sädinast märtsipommitamise häi­ resireenideni. Kogu etendus kujutas endast ootamatuste jada, näiliselt igapäevasest algusest üllatava lõpuni. Seda suudab vaid tõeline meister, kellena ­teatrisõbrad Aleksander Eel­ maad tunnevad. Sümfoonia ­oligi temale pühendatud – mitte just kõige musikaalsemale inimesele, nagu peategelane ise pärastises vestluses publikule pihtis.

Huvitav oli jälgida publiku reaktsiooni. Aplausi karakter on vägagi kõnekas ja väärib ana­ lüüsimist. See võib olla spon­ taanselt tormiline, kohusetundli­ kult leige, võib olla ka irooniline.

Seekordne aplaus oli ebalev, kõhklev. Publik ei olnud vai­ mustatud, ka mitte pettunud, vaid hämmeldunud. Õhku oli paisatud sõnatu küsimus: mis see ikkagi oli? Kel oli kannatust jääda istuma ja osalema lavasta­ ja juhendatud vestluses, sai ehk vastuse. Või vähemalt suuna, kust vastust otsima hakata.

Ka siinkirjutaja leidis suuna ja korraldab omapoolse vestluse nende jaoks, kes kohale ei ilmu­ nud. See oli kosjasõit, mitte just Kitzbergi stiilis, kuid ikkagi kosimine. Nagu eelpool tähen­ ­ datud, üritas järgmine sajand kosida eelmist, lootuses, et pul­ mapidu võiks toimuda tänases.

Riskantne ettevõte, ja pulmad jäidki vist pidamata, kuid sellest ei tarvitse tingimata heituda.

Rääkigem täpsemalt.

Kosilane oli antud juhul ­autor, kes omast ajast ivake ees; kositav meie mõnevõrra konser­ vatiivne publik, kes ei viitsi aja­ ga ühte sammu astuda, longib ettevaatlikult järel. Sellisel juhul on vaja head isameest, kes

Aleksander Eelmaa koos oma olulise lavapartneri – vana raadioga.

Foto: A. M. Mõistlik, Vikipedia

Viivi Luik sai Jaan Krossi kirjandusauhinna Etendusejärgses vestluses publikuga etenduse lavastaja ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres ning Johannes Krappi kehastanud Aleksander Eelmaa.

muheda jutu ja magusa viinaga teed silub. Sellena andis Alek­ sander Eelmaa kahtlemata oma parima. Suurimaks komistuski­ viks kosjaretke õnnestumisel oli asjaolu, et meie publik on harjunud lavastust mõistma ja ­ nautima eelnevalt kursusel käimata. Publikul on teatris siiski oma osatähtsus, sest ­ temata jääb parimgi etendus ­ poolikuks. Ideaalne kosjaskäik kulmineerub altari ees ja abielu olulisimaks komponendiks jääb ikka armastus, olgu sajand mil­ line tahes. Selle tekkimiseks on vaja keemilist reaktsiooni lava ja saali vahel ning teatris on la­ val alati peigmehe roll. Näitleja võrgutab publikut, mitte publik näitlejat.

Ei maksa eelnenust oletada, et seekordsed kosjad on tagasi lükatud. Just vastupidi – kosjad on edasi lükatud. Tahaks loota, et autoril jätkub visadust samas suunas edasi pürgida ja uuesti tulla. Kavamärkmete lugemisest

Neeme Järvi ja ERSO uus Eesti klassikalise muusika plaat Jaanuari lõpus kultuurkapitali elutöö preemiaga vääris­ tatud maestrol Neeme Järvil ilmus hiljuti ka uus plaat Eesti klassikute Artur Lemba, Artur Kapi ja Mihkel Lüdigi orkestrimuusikast, mis on salvestatud firmale Chandos hiljaaegu Eesti Riikliku Süm­ fooniaorkestriga.

Uuel plaadil tutvustatakse peamiselt Eesti klassikalise muusika tüviteoseid 20. saj esi­ meselt kümnendilt. Kontrastiks on samade heliloojate paar hilisemat teost nõukogude oku­ patsiooni esimeselt kümnendilt.

Lisaks eesti muusikale on Neeme Järvi sooviks olnud näi­ data ka ERSO praegust män­ gutaset, mis on saavutatud tema kui orkestri kauase peadirigendi ja kunstilise juhi käe all.

Plaadilt leiab esitusi ka Eesti praeguste noorte tippsolistidega, nagu pianist Mihkel Poll ja ­viiuldaja Triin Ruubel-Lille­ berg. Orkestri kontsertmeistriks on olnud Arvo Leibur.

Neeme Järvi ERSO-ga koos kokku pandud viimase kogumi­

ja ta enda suulisest pihtimusest võib järeldada, et valminud sümfoonial on tema jaoks teraa­ piline toime. Oli see ju tema va­ naisa, kes end punaste esimese okupatsiooni ajal varjas ja öösiti viiulimängust elujulgust ammu­ tas. Tütarlaps, kes 1944. aasta 10. märtsi hommikul kohuse­ truult läbi varemetes Tallinna viiulitundi sammus, oli ta ema.

Ei maksa heituda ka sellest, et tema meetod oma sisemaailma avaldamiseks mõnele ehk pisut pöörane tundus. Kunsti­ maail­ mas pole ükski päris täie aruga inimene iial midagi väärtuslikku korda saatnud.

Jah, tuleks uus sümfoonia kirjutada. Või samale kuues osa lisada: con amore. Uus pudel kosjaviina osta, isamees samaks jätta ja uuesti kosjateele asuda.

Küllap äiapapa süda heldib ja eksinud õhvake tagakambrist esile ilmub. Vennad, veeretagem Viru valtsi!

EERIK PURJE

ku muusikavalik Chandos’e ­jaoks sisaldab järgmisi teoseid: Mihkel Lüdig. Avamäng-fan­ taasia nr 2 h-moll (1945), Artur Lemba. Kontsert nr 1 klaverile ja orkestrile G-duur (1905/1910) kolmes osas, solistiks Mihkel Poll, Mihkel Lüdig. ,,Jaaniöö“ (1910), Mihkel Lüdig. Ava­ mäng-fantaasia nr 1 h-moll (1906), Artur Kapp. ,,Viimne piht“ viiulile ja orelile (1905), solistiks Triin Ruubel, seade viiulile ja keelpillidele teinud Charles Coleman, Artur Kapp.

Sümfoonia nr 4 ,,Noorus“ neljas osas (1948).

Plaati ja Eesti klassikalise muusika lugu tutvustava bukleti on koostanud noor muusika­ teadlane ja -kriitik Aare Tool, annotatsioonid on inglise, saksa ja prantsuse keeles. (ERR/EE)

Tänavuse Jaan Krossi kirjandusauhinna sai kirjanik Viivi Luik teose ,,Pildi ilu rikkumise paratamatus. Esseed ja artiklid“ (EKSA, 2017) eest.

Intervjuus ERRile ütles Viivi Luik: ,,Jaan Krossi looming on mulle tähendanud vaimsust ja selle hoidmist. Sellist kõrget vaimsust, mida tänapäeval kohtab harva. Võib öelda, et vaimulipu kõrgel hoidmist, mida on eri oluline rõhutada Jaan Krossi puhul just täna.

Jaan Krossil oli väga suur roll selles, et minust sai üldse luule­ taja. Minu esimese raamatu il­ mumisele aitas ta väga palju kaasa.“ Viivi Luike tunnustatakse auhinnaga, võttes arvesse tema loomingut tervikuna, mis on tegelnud Eesti ajaloo võtmekü­ simuste lahtimõtestamisega Jaan Krossi proosateoste vaimus.

Jaan Krossi kirjandusauhinda on välja antud 2010. aastast.

(ERR/EE)

Paunvere-aineline ,,Talve“ on kogunud üle 100 000 vaataja Paar nädalat tagasi esilinastus Tal­linnas film ,,Talve“. See on viimane osa Oskar Lutsu Paunvere lugude põhjal valminud filmide reas. Varem on vaatajate ette jõudnud ,,Kevade“ (1969), ,,Suvi“ (1976) ja ,,Sügis“ (1990), kõikide režissöör Arvo Kruuse­ ment. ,,Talve“ tegevus toimub kee­ rulisel ja põneval 1942. aastal, kui Eestis on asendunud Nõukogude okupatsioon Saksa okupatsiooniga. Maad on räsi­ nud küüditamislaine ja ilmasõja lahingud, ent vaatamata eba­ kindlusele jääb inimloomus ikka endiseks – armastatakse, pidutsetakse, tülitsetakse ja lepitakse. ,,Talve“ tegevustikku ­ raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirg­ liku armukolmnurga. ,,Talve“ režissöör on Ergo Kuld ja stsenarist Martin Algus.

Filmis mängivad taas Teele ja Kiire rolle Riina Hein ja Margus Lepa. Teistes osades: Karl Robert Saaremäe, Franz Malmsten, Saara Nüganen, Märt Koik, Harry Kõrvits, Meelis Rämmeld, Kersti Tombak jt. ,,Talve“ on üheksas film, mille vaatajate hulk on ületanud 100 000 filmihuvilise.

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 990

PAREMALE:

1. Planeet.

4. Saiaküpsetaja.

9. Ühesugused kaashäälikud.

12. Eesti Rahvusringhääling.

13. Areen, väljak (ingl.k.).

14. _____s, kõrbesaar.

15. Koduõpetajanna.

17. Põhja-Ameerika korvpalliliiga.

18. Võta naiseks!

19. K_____d, Tartu üks sümboleid, ehitatud end. Kivisilla kohale.

21. Kella tiksumise hääl.

24. Teat. lihatoit.

25. Lapsevanem.

26. Pais, tamm (ingl.k.).

28. Ülespoole käänatud otsaga puu v. raud, millel sõiduk libiseb.

31. Kõva, kale; südametu.

33. Hämar, tuhm (ingl.k.).

35. Keskpunkt, kese.

36. Hoog, innukus, tuhin.

38. Rakvere Ametikool.

40. American Economic Association.

41. Küttepuude virn, pinu.

43. Teat. paat.

45. _____päev, päev pärast suuremat pidu.

47. Riigiaktsiaselts.

48. Kõrts (ingl.k.).

49. Loodusnähtus.

54. Kihnu Jõnnu eesnimi.

55. Arglikult, kõhklevalt.

56. Voodi vm. magamiskoht.

57. Vorm sõnast ,,luba“.

58. _____a, Ernesto Cardenali ulme­ raamat.

59. Riigi Infosüsteemi Amet.

ALLA:

1. Lühend nimest ,,Meg(h)an“.

2. Mõistus, taip.

3. Koosneb numbritest.

4. Rivistunud väe­ osade pidulik ülevaatus.

5. Teat. ravimtaimed.

6. Graduate English Association.

7. _______l, aastaraamat.

8. Eesti peaminister (perek.nimi+eesn. täht).

9. Konsuli ameti­

Enim vaadatud Eesti filmid eelmisel aastal Eesti Filmi Instituut avaldas hiljuti andmed 2019. aasta ­ kinolevi kohta. Kokku jõudis eelmisel aastal kinolevisse 29 uut Eesti filmi, kuid filme too­ deti rohkem. Enim vaadatud kodumaine film eelmisel aastal

Naljanurk Mees püüab hiljuti os­ tetud papagoid rääkima õpetada. ,,Halloo,“ kordab ta pa­ pagoile järjest mitu korda.

Papagoi avab uniselt ühe silma ja ütleb lõpuks: ,,Liin on kinni.“

ruumid.

10. Hobuse, eesli, jt jala alumine osa.

11. Keha v. aine mass.

16. Sidesõna.

20. ______da, riik Aafrika keskosas.

21. Tekkimine, kujunemine.

22. Lääge.

23. Uus elamuarenduspiirkond PõhjaTallinnas.

27. Kosmosejaam 1986-2001.

29. Katoliku alamvaimulik Prantsusmaal.

30. Maa keset vett.

32. ______ Tamra, Eesti laulja ja helilooja (snd 1962).

34. Euroopa ja Aafrika rannavete kala.

37. _______na, hinge kõrgeim arenemisaste, vabanemine.

39. Kaherattaline van­ ker.

42. Mehenimi (tagurp.).

44. Küsima (ingl.k.).

45. Linn Saksamaal.

46. Aastal (ld.k.).

50. Teat. papagoi.

51. Pindala mõõtühik.

52. Ese. 53. Vorm sõnast ,,rida“.

oli Tanel Toomi ,,Tõde ja õigus“, mis jõudis võõrkeelste Oscarite lühinimekirja – kümne parema sekka. Film kogus 267 588 vaatajat ja 1 555 490 eurot kassatulu. Järgnesid Rene Vilbre ,,Klassikokkutulek 3: Ristiisad“, vaatajaid 122 146, kassatulu 751 532 eurot ja kolmandana ,,Ott Tänak – The Movie“, režissöör Tarvo Möldre, vaata­ jaid 96 232, kassatulu 568 670 eurot.

Esikümnes olid veel: ,,Vana­ mehe film“, rež. Oskar Lehe­ maa, ,,Lotte ja kadunud lohed“, rež. Heiki Ernits, Janno Põldma, ,,Mehed“, rež. Gerda Kordemets, ,,Ükssarvik“ , rež.

Rain Rannu, ,,Johannes Pää­ sukese tõeline elu“, rež. Hardi Volmer, ,,Kapten Morten lollide laeval“, rež. Kaspar Jancis, ,,Kiirtee põrgusse“, rež. Urmas Eero Liiv. (ERR/EE)

I

S

T

Ristsõna nr. 989 LAHENDUS Paremale: 1. Taas, 5. Valk, 9. Lakk,

13. Asti, 14. Akaat(sia), 16. Aaaa, 17. Rein, 18. (M)anure, 19. Usin, 20. Erk, 21. Ateljeed, 23. Ere, 24.

Jube, 25. Oke(i), 28. Laama, 31. Kas, 32. Perri(er), 34. Arv, 35. Oad, 36.

Moreen, 37. Ivask, I., 40. Viskoos, 41.

Turnip, 42. Tam(m), 43. Ooo, 44.

Staar, 45. SRN, 46. Pello, 48. Ei, 49.

Ksii, 51. Kae, 52. Brasiilia, 55. Map, 58. Alai, 60. Ankur, 61. Pila, 62. Raas, 63. Kairo, 64. (K)eila, 65. Viru, 66.

Isev (vesi), 67. Alar.

Alla: 1. Tare, 2. Aser, 3. (B)atik, 4.

Sin, 5. Vaate, 6. Akne, 7. Lauljad, 8. Karjus, 9. Laud, 10. Aas, 11. Kai, 12. Kan(a), 15. Teeb, 21. (T)ara, 22. Eepos, 23. EM, 25. Oreool, 26.

Kreool, 27. (H)einsoo, 28. Laitse, 29. Arvuti, 30. Avara, 31. Ka, 33. Erk, 35. OIP, 36. Mim(m), 38. Sna(ke), 39. Kirka, 40. Van, 42. Triikis, 45.

Siinai, 46. Paa, 47. EE, 50. Ssak (kass), 51. Kirov, 52. Baar, 53. Risu, 54. Lure, 55. Miil, 56. Alla, 57. Paar, 58. Arv, 59. Lai, 61. Pea.

Vabandusi, mida on ette toodud purjuspäi sõitmise vabanduseks Politsei- ja piirivalveameti liik­­ lusjärelevalvekeskuse andmetel kõrvaldati Eestis eelmisel aastal liiklusest 7147 alkoholi tarvitanud juhti ja sellel aastal juba 534 juhti, mis on 16,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.

ERR tõi ära liiklusjärel­ valvekeskuse ehk liikluspolitsei avaldatud väljavõtte põhjendus­ test, millega ebakainelt rooli ­istunud juhid on oma tegu selgi­ tanud. Allpool mõned näited: • Kahetsen, et sõitsin joobes ja lubadeta, samas tekkis mul tänu sellele juhtumile uus ja huvitav tunne – kohusetunne.

• Olime klubis, tarbisime alkoholi, raha sai otsa ja otsustasime Tallinna sõita.

• Tarvitasin pool liitrit Viru Valget ja sõitma minnes tundsin ennast hästi.

• Alkoholi ei tarvitanud, jõin šašlõkivedelikku.

• Alkoholi ei tarvita, sõin eelnevalt marju. Õel on sama asi, nii kui marju sööb, siis näitab alkomeeter alkoholi.

• Läksin koju ja hakkasin rummi jooma. Tuli meelde, et auto rehv ei pea õhku. Et hommikul sellele mitte aega raisata, otsustasin ruttu tanklas ära käia enne kui alkohol verre jõuab.

• Mina ei sõitnud, Andrei sõitis aga ta läks ära (pärast sõiduki peatamist leiti juht tagaistmelt, kedagi teist sõidukis ei olnud ja juhi jalanõud olid pedaalide all). (ERR/EE)

7

KARLA KALENDRISABA

Sellest Vabariigist Ma kirjutasin selle vabariigi pääliskirjas kohe tiadlikult suure tähega, et te ei akkaks arvama ega mõistatama, misukesest vabariigist ma kõnelen. Ikke sellest ainumasest, mis nüid oma sünnipäeva peab ja mis meie kõikide rinna uhkusest kummi ajab. Ega mina poleks temast ültsegi juttu teind, aktusekõnelejaks pole ma kunagi kõlvand, kõik on Ärmani süi. Tema on see, kes meile tuli, tõsine nägu ees, ja põrutas, et kui sina, Karla, nüid oma suud lahti ei tee, siis sa pole kellegi eesti mees.

No seda ma enda kohta ütelda ei lase. Ühegi asja jaoks pole minust enam ammu meest old, aga eesti mees olen ma küll. Ajasin enda kahe kargu najal väärikalt sirgu, kaesin poisile otse silma sisse ja küsisin, et kelleks sa mind siis õige pead. Ärman tõmbas silmad vidukile, akkas tasakesi itsitama ja vastas, et pean sind selleks, kes sa kogu aeg oled old. Vahid mulle kurja näoga otsa, aga endal silmad juba otsivad sulepead.

No sellest ma sain aru, et Ärman ise on kah selleks­ samaks väänakaks jäänd. Peris vana mees juba, aga poisikese vigurid ikke sehes. Käratasin talle peale, et eks kasi siis koju, karjatsura, ära sega täismeest tähtsa toimingu juures. Ärman läks kah. Tema missijoon oli täidetud, aga mina pidin omaga peale akkama ja kähku tegema, et aur sehest välja ei läheks.

Mõtlesin, et millest ma kirjutan. Sada kaks pole ju mis­ kit nummer. Oleks ümmargune vai kudagi kandiline, siis oleks koht, kust akata. Aga siis tulid mõned aastanumbrid silmade ette ja kohe lõi peas kah midagi klaariks. See oli ju neljakümnendal, kui meilt vabadus ära võeti. Kui tagasi saime, oli ühessakümmend üks. See tähendab, et meil on old sada kaks aastat vabariiki ja täpselt poole vähem vaba riiki. Peame mõlemad pingutama, nii vabariik kui mina ise.

Vabariik peab veel vähemalt aasta vaba seisma ja mina veel ühe aasta elus püsima, siis võin tulevaasta praalida, et kaa­ lukeel on kindlalt vabaduse poolel.

Mõtlesin veel omaette, et see uuesti vabaks saamine tuli nii äkiste ja ootamata, et pold mahti imestadagi. Aga et see tuli, on ea teadmine. Mina arvan, et sellest võiks rõemu tunda ja jätta arutamine, kelle teene see täpselt on. Seda ei saagi teada. Igaüks arvab, et puha tema tegu, ja igaüks ar­ vab natuke valeste. Tegijaid oli palju ja veiksed teened on igaühel. Tõmbame oma lipu vardasse, kenaste kolme kodu­ värviga, nigu laulusalm ütleb, ja oleme nende värvide all ühel meelel. Nii on minu meelest kõikse kenam.

KARGU KARLA

Nädala retseptid

Pidulauale Klassikaliste külmade roogade valmistamine pole sugugi kee­ ru­ line. Täidetud munad ja singirullid sobivad suurepäraselt peolauale, olgu siis eelroana või külma laua osana.

Täidetud munad Valmistusained: 10 muna 5 spl majoneesi soovi korral mõnd maitseainet

Singirullid juustutäidisega

Valmistusained: 200 gr sinki, õhukesed viilud Valmistusviis: 200 gr riivjuustu Keeta munad kõvaks ja lasta 100 gr majoneesi jahtuda. Seejärel koorida ja Valmistusviis: lõigata pikuti pooleks ning võtta Segada kausis riivjuust ja kollased välja, mis segada kau­ majonees. Kes soovib, võib li­ sis koos majoneesiga kreemjaks sada ka pisut hakitud küüs­ massiks. Soovi korral lisada lauku. Täidis ei peaks olema maitseainet. Laduda munaval­ vedel, vaid parajalt paks, et see gete pooled serveerimisalusele laiali ei vajuks; seepärast polegi ja täita need munakollase-­ mõtet niivõrd jälgida koguseid majoneesimassiga. Selleks võib kui väljanägemist. kasutada ka kreemipritsi.

Täita singiviilud täidisega ja Dekoreerimiseks võib lisada keerata rulli. Tõsta veidikeseks värviliste piparde tükikesi, ajaks külmkappi. Olenevalt sin­ pooleks lõigatud kirsstomateid, giviilude suurusest võib rulle heeringatükikesi, maitserohelist lõigata 2-3 tükiks. vm., mida soovitakse.

Fotod: K. TENSUDA

8

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Nr. 7

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Õnnitlused kaasmaalastele Eesti Vabariigi aastapäevaks Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Torontos

Eesti Vabariigi aastapäevaks tervitab

Toronto Eesti Maja Elagu Eesti ja eesti meel

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

SEEDRIORU Suvihari 26.–28. juuni 2020 www.seedrioru.com

Maailmameistri aasta algas üle kivide ja kändude Autoralli esimesed eestlastest maailmameistrid piloot Ott Tänak ja ta kaardilugeja Martin Järveoja on 2020. aasta MM-il kahe esimese etapi järel kuuen­ dad. Toyotal võitnud, aga nüüd Hyundai autol ja meeskonnas kihutavate eestlaste võistlusaasta pole alanud loodetult.

MM-i avaetapil Monte Carlos oli Tänak esialgu löögi­ hoos ja sai kiiruskatse võidugi kirja, aga siis kas läks terake lii­ ga julgeks või viskas tõesti üks märkamata jäänud asfal­ dimuhk auto korraks õhku ja juhitamatuks, aga tulemuseks oli tikutopsina läbi õhu ja puude uperpallitav ning lõpuks järsakust alla kukkunud auto.

Mehed tulid omal jalal välja, aga viidi siiski kopteriga haig­ lasse kontrolli ning see ralli oli neile lõppenud.

Teine etapp oli tavakohaselt Rootsi taliralli, aga seekord jäi asi lumel ja jääl piikrehvidega kihutamisest kaugele, sest nagu Eestis, oli ilm pikalt Rootsiski soe ja teed seetõttu kruusa­sedmudased. Osa kiiruskatseid jäeti ära, rallikilomeetreid võeti poole vähemaks, tehti muidki muudatusi ja välja tuli variant, millega ei sõitjad ega publik rahul polnud. Kui kliima ikka ­ endiselt soojeneb, on kahtlane, kas Rootsis enam talirallit ­korraldatakse.

Aga võitja sel säästurallil siiski selgitati ja see oli britt ­ Elfyn Evans Toyotal. Teise koha saanud Ott Tänak tunnistas, et Monte Carlos saadud põrutuse järel polnud kerge taas rooli istuda, lisaks pole ta veel ­ Hyundaiga täielikult kohane­ nud. Nii sõitis ta Rootsis riski piiridele lähenemata ja oli teise koha punktidega rahul.

MM-sarjas on ees veel 12 rallit, seega pole Tänakul ja Järveojal midagi kadunud.

Järgmine MM-etapp on 12.-15. märtsil Mehhikos.

Anett Kontaveit on saanud mitu head võitu Eesti parim tennisist Anett Kontaveit on taas tõusnud maailma 22. reketi positsioo­ ­ nile. Aasta esimesel Grand Slami turniiril Austraalias Mel­ bourne’is jõudis ta kolmandas ringis WTA seitsmendat reketit Belinda Bencicit koguni 6:1, 6:0 võites Grand Slam turniiri­ del esmakordselt kaheksa pare­ ma sekka (varem on eestlastest sellega toime tulnud vaid Kaia Kanepi ja Toomas Leius). Pool­ finaal jäi siiski veel unistuseks, sest 1/8 finaalis kaotas ta WTA kolmandale mängijale Simona Halepile 1:6, 1:6.

Kodumaale naasnud, oli Kontaveit õhinal nõus mängima Tallinnas Eesti naiskonna eest FED Cupi esiliiga Euro-Aafrika tsooni alagrupiturniiril. Kahjuks jäi tugi talle nõrgaks, sest WTA 96. reketit Kaia Kanepit ei pida­ nud Eesti Tenniseliit ega FED Cup naiskonna kapten vääri­ liseks Eestit esindama ja noored neiud Kontaveiti kõrval veel

kõrgel rahvusvahelisel tasemel ei ole. Eesti kaotas nii Kreekale kui Itaaliale 1:2 (punkti tõi vaid Kontaveit), võitis 2:1 Austria (teise võidu tõi 20-aastane Jelena Malõgina) ja kaotas ala­ grupi poolfinaalis ehk teel Maailmaliiga üleminekumän­ gudele Ukrainale 1:2. Seal­ juures võitis Kontaveit kodu­ publiku marulisel kaasaelamisel mänguga, mille sarnast Eestis pole varem nähtud, maailma hetkel kolmanda reketi Elina Svitolina!

Kontaveidi hooaeg jätkub nüüd Dubai turniiril.

Kelly Sildaru võitis X Games’il Eesti mullune parim nais­ sportlane, rennisõidu maailma­ meister Kelly Sildaru reisis noorte olümpia võitmise järel Ameerikasse osalema Colo­ ra­ dos nii ekstreemspordiolümpial X Games kui mainekal Dew Touril. Mõlemal võistlusel on ta kamaluga esikohti korjates aas­ taid väga edukas olnud.

X-mängudel oli Sildaru, keda Ameerika tuuril saatis seekord treenerist isa Tõnise asemel poiss-sõbrast treener ja abi­ mees, esmalt Big Air hüpetes neljas, aga seejärel võitis ta nii rennisõidu kui ka oma trumpala pargisõidu. Nüüd on Kellyl nii­ siis kirjas 30 järjestikust pargi­ sõiduvõitu alates ajast, mil ta üldse võistlema hakkas.

Dew Touril läks aga haprasti, sest Kelly kukkus treeninghüpe­ tel, tegi põlvele veidi haiget ega saanudki ei pargi- ega rennisõi­ dus võistelda.

Kui veel veidi talispordist kirjutada, siis on lumeta Eestis sellega seisud hapud. Ära jäi Põhja kahevõistluse maailma karikavõistluse etapp, Valge­ venesse viidi üle ka veebruari lõpus Otepääl toimuma pida­nud laskesuusatamise Euroopa meist­ rivõistlused. Eesti spor­ dirahva talvine laulupidu Tartu suusamaraton sai küll tänavu 60-aastaseks, aga kuna lund polnud terakestki, asendati see matkaga Otepäält Käärikule.

Seegi pakkumine võeti tänuga vastu – kuni 27 kilomeetri pik­ kusel ­kohati ekstreemsel matkal käis 16 riigi enam kui tuhat hu­ vilist!

S P ORT

Eesti võitis jääpurjetamise EMilt hõbe- ja pronksmedalid Möödunud reedel lõppesid Rootsis Orsasjöni järvel kahe­ mehe jääpurjekate Monotüüp XV Euroopa meistrivõistlused.

Ants Haavel ja Andres Laul tulid hõbemedalile ning kol­ mandat kohta jagasid võrdsete punktidega Ott Kolk ja Juhan Kolk ning Indrek Aavik ja Siim Valgre.

Euroopa meistri tiitlid võitsid 24 võistkonna konkurentsis venelased Oleg Vasilev ja Ruslan Rudenko. (D/EE)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

Kalju Jaason 100 Kalju sündis äsja loodud Eesti Vabariigis ilmselt kom­ bekohaselt kodu-suitsusaunas Võrumaal. Vendadest Ülost ja Hennost oli ta vanem.

Tänapäevani saab vesteldes Haanjamaa Saagri küla koduta­ lust ning Väimela koolipäeva­ dest aru, kui armas oli see ko­ dupaik ja ammused mälestused sünnimaast ja raskest, kuid tore­ dast nooruspõlvest.

Tööelu algas Kaljul viieaas­ taselt iseseisvalt kodu karjamaal toimetades ja paadunud maame­ hele lõppesid talu- ja maatööd alles üheksakümnendal eluaas­ tal Kanadas. Alati märkimis­ väärne on Kalju jõud ja lugupi­ damine ausa ja raske töö vastu, tõenäoliselt teades selle kasu pi­ kaealisuse saavutamises, mis oli talle tihti sihiks. Magusalt võib meenutada kõike seda head, mida iseloomustab tollane maa­ elu Lõuna-Eestis. Sinna hulka kuulub suitsusaun, tervislikud eluviisid koos looduslähedase eluga nagu metsad, tiigid, jär­ ved, suusatamine ja ennekõike suurepärane toit, mis alati värske ja tihtipeale rammus.

Sageli oli juttu sellest lihast, mis kevade saabudes suitsutati kolme päeva vältel enda suit­ susaunas ja mille söömine oli alles elamus.

Kodus kõneldi loomulikult võru keeles. Ametlik koolitee­ kond oli Kaljule tavapärane ees­ tiaegsetele maaelanikele – lü­ hem ja ööbimistega. Matemaa­ tikas oli palju andi ja lugemise vastu eriline kirg, kuid vastan­ diks oli laulmine, millest vabas­ tati õpe­ taja palvel, sest Kalju laulmine olevat teisi seganud.

Soovi kohaselt oleks ta raudselt edasi õppinud, aga asjaolude tõttu oli talul uut peremeest vaja ja ­nõnda tehtigi vanemale ven­ nale otsus ära. Kooliõpetajana töötanud isa tõenäoliselt mõju­ tas Kalju eluaegset sinasõprust õppimise vastu, kus suure­ mateks huvideks olid poliitika ja ajalugu.

Erinevalt oma isast, kes oli Esimeses maailmasõjas aega teeninud, oli Kalju kokkupuude karmima eluga neljakümnen­ date alguses lühikene, piirdudes ennast metsas varjamisega vaid nädalapäevad pärast käsu saa­ mist Punaarmeest ning õnne­ kombel kohe lõppes uue võõr­ võimu saabumisega. Alati oli ta ülimalt tänulik, et vaatamata valmisolekule ja relvakandmi­ sele nii metsas kui ka põgene­ misel, polnud tal vajadust teist inimest tulistada.

Enne põgenemist õnnestus Kaljul naiseks võtta Õie naaber­ külast. Neid õnnistati kahe po­ jaga. Noorpaari ja pere õitseaeg sai ootamatu ja kiire lõpu nagu teistelgi kaasmaalastel augusti­ kuus 1944. aastal. Tänu naabrite käest saadud sõnumile puna­ vägede edasitungimisest, õnnes­ tus mõningad kohvrid pakkida ja hobused koos vankriga val­ mistada. Kiirustades jäid Kalju saapad koju ning tagasi pöör­ dudes avastati Punaarmee tanke juba koduhoovil. Samal põhju­ sel ebaõnnestus abikaasa õde peale võtta, mis äärmiselt valusalt ja napilt ebaõnnestus. ­

Tundmatu teekond sihiga Vil­ jandimaa toimus kahe hobuse saatel ühe vankriga, noorabi­ elupaariga, kahe sülelapsega, noorima vennaga ja vanemate­ ga. Teine vend kahjuks jäi saksa mundrisse edasi teenima.

Mitmete nädalate jooksul ja suhtelises teadmatuses jõuti lõpuks Pärnusse koos teiste ­saatusekaaslastega. Imekombel õnnestus vanker koos kahe ho­ busega vahetada piletite vastu, mis võimaldas viimasel minutil ja suures segaduses saada vii­ mase väljuva laeva peale ja seekaudu pääseda Saksamaale.

Mitmetes laagrites veedetud aastad lõppesid esimesena Kaljule, keda lubati Kanadasse kullakaevandusse tööle. Mitte sugugi kergesti kokku aetud ra­ hadega toodi uude maailma kõik Saksamaale jäänud pere­ konnaliikmed, välja arvatud vend, kes oli vahepeal asunud Inglis­maale õppima.

Räpane, raske ja ohtlik kulla­ kaevandustöö vahetati varsti välja metsatöö kasuks PõhjaOntarios, kuid peatselt ilmusid uuele tööle samad ebameeldivad iseloomutunnustused. Esimesel võimalusel leiti rakendust koha­ likus talus ja seejärel vabrikus.

Elu teiseks kõige magusa­ maks hetkeks võiks pidada enda talu ostmist Guelphi linnas Ontarios 1954. aastal. Esime­seks oli kahtlemata pangalaenude ta­ gasimaksmine ja seda suurte pingutuste abil. Alguses peeti talus sigu ja muid taluloomi ja pärast elati aedvilja kasvata­ misega. Talumehe kombe koha­ selt lõpetati ametlik tööelu palju hiljem ning Kalju puhul alles seitsmekümne viie aastaselt, kuid ikka hea tervise juures. Elu tänu tööelule oli kahtlemata raske, kuid leidlikkuse ja suurte pingutuste tõttu elati ilusti ära.

Kümme äärmiselt ebakindlat aastat sajandi keskel koos siira armastusega iseseisva ja sõltu­ matu maaelu vastu on tõenäoli­ selt põhjusteks, miks elati sa­ mas ­talus kuni üheksakümnenda eluaastani.

Tänu suletud maailmale, mis oli tolleaegne väike talu On­ tarios, kujunes nende kodus oma enda väike Võrumaa – alguses kõneldi endiselt võru ­ keeles, kõvad ja korralikud seltskondlikud laupäevased sau­ nad koos vihtlemisega juba algusest, suitsuahi võimeline ­

9

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

sageli uskumatut kala-kalkunit ja muud valmistama ja paljud teised kombed, mida perekond tänapäevani meenutab ja taas­ avastab. Nende aastate jooksul kasvatati perekonda eesti keeles ja meeles, korraldati lugematu arv jaanipäevi, muid pidusid ja üritusi perekonnale, lähedastele ja sõpradele.

Ainulaadseks võiks pidada Kalju ja Õie elukestev harmoo­ niline, lugupidav ja teineteist ülimalt hästi mõistev koostöö ja võrdne tööjaotus nii talutöös kui majapidamises ja muidu elus.

Kalju oli väga pikalt aktiivne Võrokõstõ Seltsis ja talle eriti armsaks jäänud Seedrioru Las­ telaagris koos paljude vanade ja heade sõpradega. Elukaaslasest 2007. aastal ilma jäämine võis olla Kaljule üks elu raskeima­ test katsumustest. Sellest üle elada aitas kindlasti suur tahte­ jõud, valmisolek uuteks välja­ kutseteks ja rõõm perekonna, looduse ja üldse elu üle.

Nime poolest on Kalju jaoks õigesti valitud – tõepoolest on ta kindel, visa ja vastupidav.

Meie soovime oma isale, vana­ isale ja vanavanaisale palju õnne, rõõmu ja kõike head 27. veebruaril tema 100. aasta sün­ nipäeva puhul.

Tervitusi VABALE EESTILE!

Toronto Finnish-Canadian Seniors Centre 795 Eglinton Avenue East seniorscentre@suomi.koti.ca

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

EESTI KODU INC. 50 Old Kingston Rd., Scarborough, Ont. M1E 4Y1

Südamlikud õnnesoovid EV aastapäevaks.

Elagu vaba Eesti!

Hamiltoni Eesti Selts

Hamiltoni Eesti Pensionäride Klubi

10

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

NASA insener, kes võttis Sisekaitseakadeemia südameasjaks

Fred Ise (paremal) ja rektor Eduard Raska esimese lennu lõpetamisel 21. juunil 1996.

Foto: Sisekaitseakadeemia kogu

Parimad õnnesoovid Eestile!

KANADAN SANOMAT VENNASRAHVA AJALEHT KANADAS 308–191 Eglinton Ave. E. Toronto, ON M4P 1K1 Tel. 416-321-0808 Web-leht www.finnishcanadian.com

Ülle Veltmann Catering

Akadeemilised Kanada Eesti Naised õnnitlevad Eesti riiki ja rahvast EV102 puhul...

Elagu sini-must-valge Eesti Vabariik in aeternum!

Nr. 7

Eesti Sisekaitseakadeemia ­väljaandes Verbis Aut Re ilmub artiklisari akadeemia arengule selle algusaastatel kaasa aidanud isikutest.

Alljärgnevas artiklis meenutab emeriitprofessor FELIKS ANGELSTOK 23. septembril 2019 jäädavalt lahkunud akadeemia tulihingelist toetajat Fred Ise’t – inseneri, kes tegi kõrgelennulise karjääri USA armees ja kosmoseagentuuris NASA. Artikkel on siin avaldatud kirjastaja Lauri Vanamölderi lahkel nõusolekul ja kaasabil.

Fred Ise sündis 20. aprillil 1925. aastal Tallinnas insenerist diplomaadi perekonnas. Ta lõ­ petas Jakob Westholmi gümnaa­ siumi. Võttis koos vanema venna Sveni ja veel paari noormehega 28. augustil 1941. aastal kahe okupatsiooni vahelisel ajal Pika Hermanni tornist maha punalipu ja heiskasid sinimustvalge. Sven Ise, hoides kõrvale Saksa mo­ bilisatsioonist, läks 1943. aasta algul Soome, kus sõdis koos teiste Eesti vabatahtlikega. Pool sajandit hiljem sai temast vaba­ nenud Eestis silmapaistev kait­ seväe taastaja, kolonelleitnant ja üks soomepoiste juhte.

1944. aasta märtsi õhurünna­ kutes kaotas pere kodu ja asus ümber Saksamaale. Pärast sõja lõppu oli Fred Ise Memmingeni põgenikelaagris eestlaste skau­ dijuht. 1946. aastal alustas ta elektrotehnikaõpinguid Mün­ che­ni Tehnikaülikoolis. 1949. aastal sai uueks elukohaks Balti­more USA-s, kus ta jätkas õpinguid ja töötamist John Hopkinsi ülikoolis. Ta lõpetas Texas Western University.

Korea sõja puhkedes 1950. aastal värvati Fred Ise armeesse, kus ta teenis ohvitserina tankija õhutõrje suurtükiväes. Hiljem oli Fred Ise neli aastat õppejõud suures armee õhutõrje koolis Texases, kus õpetas nii USA kui ka liitlasriikide ohvitseridele radari- ja juhitavate rakettide teooriat ning kasutamist. Sellele järgnesid juhtivad kohad rake­ titõrje süsteemide arendamis­ programmides USA-s ja Atlandi ookeanil. Osales tuumarelva katsetusel Vaiksel ookeanil 1962. aastal ja juhtis kontinentideva­

heliste ballistiliste rakettide vas­ tast kaitseprogrammi Gröö­ ni­ maal. Seejärel töötas aastaid USA kosmoseuuringute heaks, olles ühe NASA rahvusvahelise programmi tehnilise administ­ ratsiooni juht.

Fred Ise osales aktiivselt väliseesti organisatsioonides ja Eesti iseseisvuse taastamist taotlevates liikumistes. Ta oli ülemaailmsete eesti kultuuri­ päevade ESTO 76 üldkoordi­ naator, Baltimore’i Eesti Seltsi esimees, Baltimore’i Markuse koguduse esimees, Eesti Rah­ vus­komitee Ühendriikides Esin­ duskogu ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu juhatuse liige, akadeemiliselt kuulus korp!

Rotaliasse.

Koostöö Eduard Raskaga Sisekaitseakadeemia esimene rektor õigusteaduste doktor pro­ fessor Eduard Raska, kes töötas tol ajal Eesti Vabariigi Ülem­ nõukogu nõunikuna julgeoleku probleemide valdkonnas, külas­ tas kahel korral, 1990. ja 1991. aastal, Ameerika Ühendriike, kus tutvus FBI Akadeemiaga Virginias, politseikoolide ja ­korrektsiooniasutustega New Hamp­shire’is ja Massachu­sett­ sis ning lõi sidemeid nende osa­ riikide ja Marylandi väliseesti kogukondadega. Nende külas­ käikude tulemusena ja tänu välis­ eestlaste abile said mitu Eesti politseiametnikku õppida New Hampshire’i politseiaka­ deemias.

Olulise panuse selleks andis Fred Ise. USA-s nähtud demok­ raatliku riigi korrakaitse- ja selle koolitussüsteemi toimi­ mine avaldas muljet ning leidis kajastust korra- ja riigikaitse spetsialistide koolituskontsept­ sioonis, mille Raska hiljem aka­ deemia loomist ja sisekaitseha­ ridust käsitlevates dokumentides sõnastas.

Fred Ise abikaasa Anne mee­ nutas ajalehe „Vaba Eesti Sõna“ internetiväljaandes 21. aprillil 2015: „Mäletan hästi, kui 1991. aasta lõpus kohtasime esimest korda dr Eduard Raskat, kes veetis nädalapäevad meil, kui ta osales American University õigus­teaduse ettekannetel Wa­s­ hing­ tonis. Mõttevahetused dr

Raska ja Fredi vahel kestsid varajaste hommikutundideni ja nende tagajärjel sündis Eesti Riigikaitse Akadeemia loomise idee. Peatselt peale Eestisse naasmist viis Eduard Raska selle idee ka ellu.

Nii algaski Fredi panus Eesti Riigikaitse Akadeemia (ERA) arengu abistajana ja Marylandi osariigi Rahvuskaardi Eesti abistamisprojekti sidemehena.

Ta jätkas seda tööd ka kodu­ maal 1997.–1998. aastatel Eesti kaitseministri ja kaitseväe oh­ vitseride väljaõppe komisjoni nõunikuna.“ Tegelikult olid selleks ajaks, 1991. aasta lõpuks, juba aka­ deemia loomise idee ja põhisei­ sukohad välja kujunenud, kuid mõttevahetus niivõrd erudee­ ritud spetsialistiga nagu Fred Ise uue omalaadse õppeasutuse üle oli kindlasti väga kasulik.

Eduard Raska sõnastas Sise­ kaitseakadeemia loomise kont­ septsiooni ja esitas selle Riik­ likule Politseiametile, Sise­ minis­teeriumile ja Vabariigi Valitsusele mais 1991. Valitsus arutas kontseptsiooni juulis ja kiitis põhimõtteliselt heaks. 17. detsembril 1991. aastal kinnitati Raska akadeemia rektori kohu­ setäitjaks ja 1992. aasta jaa­ nuaris alustas Siseministeeriumi juures tööd akadeemia asuta­ mistoimkond.

Akadeemia esimestel tege­ vusaastatel 1992–1998 jätkusid Raska ja Ise tihedad kontaktid helistades ja fakse saates. Aja­ vahe tõttu ei olnud sünnis Tallinnast enne kella 15 lombi taha helistada ja nii töötati tea­ tud ajalise nihkega. Sel ajavahe­ mikul käis Fred Ise korduvalt akadeemias ja esines siin mitmel haridusteemalisel nõupidamisel.

Peamine küsimus: millist haridust vajab Eesti ohvitser?

Olles töötanud õppejõuna USA sõjakoolis, valutas Fred Ise väga südant Eesti ohvit­ seride hariduse pärast. Iseseis­ vuse taastanud Eestis käis sel teemal elav arutelu. Et Eesti kaitseväes nappis tol ajal ohvit­ sere, siis koolitati neid lühiaja­ listel mõnekuulistel kursustel.

See oli vaid ajutine väljapääs.

Vaja oli leida Eestile sobiv hari­ dusmudel. Põhiküsimus oli, kas anda ohvitserile vaid erialane haridus või ka tsiviilkõrgharidus?

Ohvitserid on tegevteenistuse lõppedes täies elujõus mehed, kes võivad anda veel suure panuse tsiviilellu, kui neid õiges­ti rakendada.

Kaitseministeeriumi juures tegutses sõjalise hariduse ja tea­ duse arengu planeerimise töö­ rühm, mille esimeheks oli aka­ deemik Boris Tamm. Fred Ise saatis 10. septembril 1997. a talle, peaministrile, kaitse-, siseja haridusministrile, Kaitseväe juhatajale ning Riigikogu rii­gi­ kaitsekomisjoni esimehele kirja, kus ta andis põhjaliku ülevaate oma seisukohtadest. Tema arva­ tes pidi ohvitseril olema tsiviil­ kõrgharidus koos kaitseväe (Järgneb lk. 11)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

11

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Õnnitlused Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Eesti Majandusklubi Kanadas ˛ Läti siseminister Sandis G,irgens ja Eesti siseminister Mart Helme allkirjastasid 19. veebruaril Eesti-Läti piiri hoolduse kokkuleppe.

Foto: Beata Jonite

Eesti ja Läti allkirjastasid riigipiiri hoolduse kokkuleppe Kolmapäeval allkirjastasid Eesti ja Läti siseministrid Riias riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust kä­­ sitleva kokkuleppe. Kokku­ leppe järgselt hakkavad pooled hooldama enda territooriumil asuvat piiririba ning piirimärke.

Riigipiiri hooldus on piiri­

NASA insener…

(Algus lk. 10)

­ aridusega. Ta kirjutas: „Nõnda h peab ohvitserkond kui kaitseväe eliit, mis moodustab umbes 10% kaitseväe koosseisust, ole­ ma hariduslikult võrdne tsivii­l­ ühiskonna haridusliku eliidi­ ga… See süsteem tõmbab juurde intelligentsemaid noori, kellest saavad paremad ohvit­ serid. Haridus on ka oluline, et ohvitser ei tunneks ennast tsiviilühiskonnast eraldatuna ja oleks võimeline sellesse vasta­ val tasemel tagasi pöörduma pärast kaitseväelise karjääri ­lõpetamist.“ Riigikaitse Akadeemia esi­ meste lendude 1996–1998 kait­ seväe ohvitserid võivad tsiviil­ elus töötada näiteks riigikaitse õpetajatena, sest nende nelja­ aastases õppekavas oli õpeta­ jakoolituse 40-ainepunktine moo­ dul nii nagu Tallinna Üli­ koolis. Muide, mitmed meie kaitseväe praegustest kõrgema­ test ohvitseridest, ka juhataja, on just neist lendudest.

Integreeritud õppe pooldaja juba toona Fred Ise toetas väga akadee­ mias omaks võetud erinevate kaitsestruktuuride ohvitseride koolitamist ühes õppeasutuses. „Arvan, et Eesti tulevases kait­ sekontseptsioonis peab olulist osa mängima Eesti väliskaitse (kaitsevägi) ja sisekaitse (polit­ sei, päästeteenistus jne) koos­ töö. Ühises akadeemias saadud haridus annab kõikidele ERA kadettidele arusaamise üksteise vajadustest ja tegutsemismeeto­ ditest ning loob isiklikke kon­ takte, mis hõlbustavad tulevikus koostööd,“ kirjutas ta.

Selline lähenemine imponee­ ris väga ka akadeemiat külasta­ nud välisekspertidele. „Et kõigi

veekogude kallaste ja piiri­ märkide korrashoid, piiriribalt võsa eemaldamine ja heina niit­ mine ning kahjustunud või hävinenud piiripostide asenda­ mine ja remontimine. Riigipiiri senine hooldus toimus 1993. aasta riigipiiri taastamise lepin­ gu alusel, mille kohaselt hool­ dasid pooled seda osa piirist, mille nad välja ehitasid. Sellest tulenevalt hooldas Eesti piiririba ja piirimärke nii Läti kui Eesti territooriumil ligikaudu 170 km ulatuses. (SMPT/EE)

teenistuste ohvitserid, kaasa ar­ vatud reservohvitserid, lähevad teenistusse ühesuguste teadmis­ tega ja sama haridustasemega, siis ei ole ette näha erinevate teenistuste vahel eraldusjoonte ja arusaamatuste tekkimist,“ kir­jutas Albert M. Zaccor 1995. aastal ajakirjas The Journal of Slavic Military Studies.

Tulihingeline akadeemia kaitsja Fred Ise astus vastu akadee­ miat tabanud alusetutele süüdis­ tustele ohvitseride nappuse ja nende ettevalmistuse nõrga taseme kohta. Sellesisuline kampaania läks lahti ajakirjan­ duses aastail 1996–97, et põh­ jendada kaitseväe ohvitseride ettevalmistuse eraldamist aka­ deemiast.

Ta kirjutas: „… jääb mulje, et Eesti kaitseväe ohvitseride puudus on peamiselt ERA süü.

Kuid aktuaalselt oli ERA see asutus, mis alustas ettenägeli­ kult, rohkem kui 5 aastat tagasi, ERA sõjakolledžiga. Nüüd on akadeemia kõikidest kolledži­ test väljunud juba kaks kõrgha­ ridusega lendu koosseisuga 53 tegev- ja 151 reservohvitseri. Õppimas on seal aga ligi 170 kaitseväe ja piirivalve ohvitseri kandidaati ning 470 reserv­ oh­ vitseri kandidaati. Muuseas on ERA minu teada Eestis ainu­ kene institutsioon, kus t­oi­muvad reservohvitseride kur­su­sed. Kva­ lifitseeritud reserv­ohvitseride küllaldane arv (vähemalt kolm korda suurem kui tegevohvit­ seride arv) oleks aga suurima tähtsusega üldmobilisatsiooni korral. Kui ERA ei ole andnud kaitseväele küllalt ohvitsere, on see tingitud valitsuse määratud eelarve puudulikkusest.“ Ka polnud Fred Ise nõus etteheidetega akadeemia lõpeta­ nud ohvitseride tasemele: „…

Tervitusi Eesti Vabariigi 102. aastapäevaks soovivad

TORONTO EESTI AKADEEMILINE SEGAKOOR „ÖÖBIK“ Tartu College’i Kultuurprogramm

Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas liikmeskoorid Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor Estonia Koor

TÕNIS LAAR B.Sc., LL.B.

Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor Portlandi Eesti Seltsi Segakoor Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik Toronto Eesti Meeskoor

ADVOKAAT - NOTAR 5140 Yonge Street, Suite 1510 Toronto, ON M2N 6L7

Tel: 416-250-7003 Fax: 416-250-7008 epost: tlaar@torontolaw.ca

kui ERA-d lõpetavate ohvit­ seride tase ei vasta kaitseväe nõuetele, on see Kaitseväe Peas­ taabi probleem, kuna sealt tulevad nii kaitseväelised õppe­ kavad kui ka õppejõud.“ Pealegi sai ta tagasisidet meie noorte taseme kohta oma USA kolleegidelt: „USA ohvit­ serikursuse juht, major Everett, kes on kohanud palju noori Eesti kaitseväe ohvitsere, nime­ tas oma hinnangus ERA lõpeta­ jaid oma maa väljapaistvateks esindajateks.

Ta mainis selles raportis samuti, et nende sõjaväelised võimed olid head ja et nende topograafilised oskused ületasid USA kadettide omi. Kokku­ võttes mainis ta, et talle jäi väga positiivne mulje („I am greatly impressed“) nendest ohvitseridest ja ERA program­ mist.“ Fred Isel on suuri teeneid meie akadeemia loomisel ja välja­kujunemisel kaasaegseks rahvusvaheliselt avatud kõrg­ kooliks. Tema nimi jääb meie ajaloos väärikale kohale.

Estonia Koor

LÄTI KULTUURIKESKUS KANADAS tervitab eestlasi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

ELAGU VABA EESTI

LATVIAN CANADIAN CULTURAL CENTRE 4 Credit Union Drive, Don Mills, Ont. M4A 2N8 Telefon (416) 759-4900

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks! unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

12

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

Nr. 7

HÄLL Kui oled hiljuti abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laialipillutud kaasmaalastega jagada, andke teada oma soovist nende rubriikide koostajale Riinale, kes paneb kokku teie loo e-posti aadressil riina@eestielu.ca

Lumelaagri „Tamm ja Tammer“ pere Anton Õunapuu väljaku veerel pärast lipuheiskamist ja laagri avamist.

Fotol peaks olema kokku 90 hingelist, sealhulgas 30 gaidi ja skauti, kuid osa rahvast on köögis ja muid kasulikke asju ajamas. Tamm ja Tammer tuleneb laagrijuhtide nimedest, kes on mõlemad Tammed (eraldiseisvad). See on sõnademäng, mis matkib populaarset Hollywoodi komöödiafilmi pealkirjaga „Dumb and Dumber“ ehk rumal ja rumalam. Laagris rumalusi ei toimunud ja rumalust ei viljeletud; risti vastupidi.

Nalja sai aga rohkelt.

Foto: Kristina Põldre

Hulk väikseid imesid Lumelaager ,,Tamm ja Tammer“ 2020 Suur hulk väikseid (ja natuke suuremaid) imesid said kokku Kotkajärvel 14.-17. küünla­ kuul. (Küünlakuu on vanem ja natuke ilusam viis öelda veebruar – kui mõni noorem inimene juhtub seda lugu lugema.) Tere tulemast noor

inimene, seda lugu lugema!

See on sinu laagrist, sinu sõp­ radest ja mingil määral (ääri veeri) loodetavasti kattub ka sinu mälestustega. Seda luge­ des meenub sulle ka 30 aasta pärast, mis Kotkajärvel neil päevil juhtus. Kui sa neid sõnu lugeda oskad.

Nn suur lumelaager, mis kut­ sub kokku nii Toronto Põhja­

Skautrühma juht nskm Andres Jeeger ja värske skaut Karl Lindvere tervitavad pärast skauditõotuse andmist. Nende vahel teine äsja tõotuse andnud skaut Matthew Leppik ootab kaelarätiku kaela asetamist.

Foto: Pearu Tamm

Lumelaagri „Tamm ja Tammer“ juhtide tandem (või tamdem?) nskm Marcus Tamm ja ngdr Katrin Tamm.

Foto: enekas ehk enda pika käega tehtud foto („selfi“)

kotka skaudid, Põhjaraja gaidid kui ka nende vanemad ning meelitab teisigi endiseid juhte ja Kotkajärve inimesi soojadest linnakodudest lumistele rada­ dele, leiab aset juba aastaid Ontario perekonnapäeva pikal nädalavahetusel. Siis saab kohe kaks, kui mitte kolm, ööd nagu helikindlas karukoopas magada ja kõigi selle metsa tassimise ja rassimise ning lustimise ja lõbu jaoks on rohkem aega.

Imede loetelu on pikk. Ime on näiteks see, et Torontost 220 km põhja pool (tegelikult juba alates 100 km ringis) on lund.

Kotkajärvel 55 cm. Ja miinus­ kraadid; järved kannavad. Kui lumesaane, siis ka meid, kirpe ja nii me rõõmuga seal ringita­ da saime. Olles tänavu esimest korda ca 18 aasta tagant Kotkajärvel talvel, kuna muidu elame nüüd Tallinnas, olid minu mõtted ühtelugu Eestis elavate lund igatsevate sõpradega – Eestis ja selle ümbruskonnas ei ole põhimõtteliselt tänavu talvel üldse lund olnud! See on traagi­ ka ja see on paanika. (Eesti keskmine õhutemperatuur oli ­ jaanuaris +3,1 °C, mis on 6,6 °C normist kõrgem. Allikas: Riigi Ilmateenistus) Loodame, et mingi koos­ tööime läbi saame peatada klii­ masoojenemist. Seniks on ime, et laagrisse suusatas, matkas või vuras mootorsaani turjal 90 inimest, nendest 30 gaidid ja skaudid. Ülejäänud juhid, abi­ lised ja endised gaidid ja skau­ did. Isegi hellakesi oli kolm, hundusid kaks ja hunduhakatisi kaks. Väiksemad on väga tere­ tulnud, kui nende vanemad varit­ sevad ka kusagil võsa va­ hel. Ega see kaks kilomeetrit autode parkimise paigast Eesti teedpidi suusatada või nt lu­me­ räätsadega matkata ole ülearu raske.

Imelised olid laagrijuhid, eriti pealikud ngdr Katrin Tamm ja nskm Marcus Tamm. Sealt ka laagri naljakas nimi. Katrin ja Marcus ei ole sugulased ega abikaasad. Nendel lihtsalt juh­ tub mõlemal olema üks ilusaim ja levinuim eesti perekonna­ nimi. (2020. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Tamm Eestis 2460 mehel ja 2752 nai­ sel.) Perekonnanimede levikult on TAMM nii meeste kui naiste puhul teisel kohal. 1. jaanuari s.a. seisuga on perekonnanimi TAMMER 34 mehel ja 43 nai­ (Järgneb lk. 21)

Kes sündis? Elena Grace Hermann Millal ja kus sündis? 4. ok­ ­ toobril 2019, Manhattanis New Yorgis Kellele sündis? Aili ja Jamison Hermann Vanavanemad: Kaja (Parming) Weeks ja John Weeks (Vanaema ja Grandad) Silver Spring Marylandis; Katrina Bercaw (Grandma) Mystic Connec­ti­cu­ tis ning Jo-Anne ja Guy Hermann (Grandma ja Grand­ pa) Harvard Massachusettsis.

Vana-vanavanemad: Gretchen S. Bercaw (Great Grandma) Goleta Californias.

Kuidas laps endale nime sai?

Musikaalne kõla ja just vokaa­ lid, mida saab vabalt laulda, oli Elena eesnime inspiratsiooniks, jutustab lapse ema Aili, kes on koos lapse isaga tugevate musikaalsete juurtega. Elena tähendab „särav valgus“. Pere­ kondlikus suurpildis oli Elena vana-vana-vanaema Vahtra talust

Häädemeestel nimega Leena.

Grace oli Aili isapoolse vana­ ema nimi ja ka Jamisoni vana­ vanema nimi.

Elena on uudisimulik, armas ja muusikat armastav laps. Ta on eriti särasilmne, kui talle lauldakse, kusjuures ta häälitseb ja liigub rõõmsalt kaasa! Li­saks, neljakuuselt ta naudib jaluta­ mistel väljavaatamist kandmis­ (Järgneb lk. 23)

Kõige väiksem võistleja oli hundueelik Markus Randsalu (5). Vahel oli ta oma suurte suusa- ja lumelaagri kogemustega isa nskm Eerik Randsalu ees ja vahel hoidis isa tagaolevast kelgumunast kinni, aga sinna sisse polnud tal asja.

Foto: Pia Müürsepp Poolsaar

Nskm Eric Tiisler juhendas lõkketulel kala küpsetamist sügavasse lumme kaevatud augus. Fotol proovib sädet ,,tulepulgalt“ (räni- ehk tulekivilt) lüüa hundu Karu Soots.

Foto: Riina Kindlam

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

13

Sõber, kes hoolib ja pühib ära su pisara. Kas ainult valentinipäeval?

Ei olnud pisaraid, et pühkida!

Olid sõbrad, kes kohtusid lõbusal pärastlõunal, seekord 13. veebruaril Toronto Eesti Maja suures saalis. Kunagised koolikaaslased, lapsepõlve­ sõbrad, kunagised kaasreisi­ jad laevast, perekonnasõbrad, kaasmaalased võtsid aega, et tulla ja olla ühiselt seltskonnas.

Koosviibimisel mõtiskles vai­ mulik Kalle Kadakas 14. veebruari tähendusest. Valen­ tinipäev, hiljem 1980ndatel Soomest Eestisse jõudnud ni­ metus ,,sõbrapäev“ on suunanud oma tundeid avaldama roman­ tilisel moel. Et oma tagasihoid­ likkus valla päästa, et tunda sõbra lähedust, öelda sõbrale südamesse minevaid sõnu. Nagu kärjemesi, mis voolab, nii on ka sõprus armastuse voolus.

Kuigi öeldakse, et sõpra tun­

Vaimulik mõtisklus – sel korral Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas.

Foto: E. Jõgi

takse hädas, ei vajanud keegi peol abi. Oldi heas tujus, sest jutuvada, kohvitassi kõlin ja ühislaulud hoidsid meeleolu hellalt üleval. Liina Purje-Lepik kitarril juhtis publikut vainule kõndima, ka karja, et teha paju­ koorest pilli, et Mallega saarde kala püüdma, sest peig on ju kalamees.

Kiluvõileivad, lõhesaiad, pi­ rukad, rosolje, sülti ka, – ikka eestipärane külmlaud, mille valmistas Ülle Veltmann, – oli heaks turgutajaks külmal talve­ päeval. Kas või jalga keerutama kutsus kauboirõivais Enno Õuna­puu, kes süntesaatorihelide saatel kantrirütmis nukralt oh­ kas, sest tühjaks jäänud vana suksutall, kuid Mehhiko teel kohtusid tütarlaps ja rändur.

Laulud ,,Valged roosid“ ja ,,Majake jõe kaldal“ andsid loo­ tust suveöö muinasjutu igave­

Kuulajaid rõõmustas oma lauluga Liina Purje-Lepik.

Foto: E. Jõgi

Ühes laulma kutsusid Eda Oja, Liivi Laanemaa, Enno Õunapuu ja Alver Rõika.

Foto: E. Jõgi

Rõõmus laudkond lõbusal pärastlõunal.

sele kestvusele.

Kohapeal korraldatud tradit­ siooniline loterii Erika Jõgi ja Eda Oja juhtimisel toetas Eestis elavaid puudustkannatavaid lap­ si. Erika Jõgi luges ette Tallinna Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse direktori Mati Sinisaare tänukir­ ja Toronto Eesti Pensionäride Klubile toetuste eest 2019. a.

Laulu ,,Aeg, miks nii kiirelt läeb“ valsitaktis suundusid peo­ lised kodu poole. Ehatare elani­ kud astusid mugavasse tellitud bussi, mis sõidutas neid oma koju Ehataresse, kus sai jutusta­ da teistele oma muljeid valen­ tinipeost. Ehatare rahval oli loteriiõnne, sest võideti nii kommikotte kui ka helkiv roosa õlasall.

Südamekujud laual ja lilled vaasis ning sõber sõbra kõrval.

Abistava käe ulatasid peo kor­ daminekuks vabatahtlikud Pia Hess, Erika Jõgi, Anneli Järvel, Sirje Järvel-Lautens, Maret Kapp, Liivi Laanemaa, Anne LeHuenen, Roul Martjak, Allan Meiusi, Maimu Mölder, Aime Nurmse, Eda Oja, Ingrid Tan­ ner, Aronza Voites (Eestist).

Silm säras rõõmupisarais, arm tungis südame. Nii lah­ kusid Viljandi ja teiste paikade paadimehed tuulevaiksel ööl, sest tuule suund oli nord, et teha tormi daamide südameis.

Oh neid luuletajaid ja laulu­ meistreid! Panevad head kaas­ teelised punastama ja ahhetama, et kui romantiline kõik see oli.

Sõber, hea, on su kõrval igal ajal. Mitte ainult valentini­ päe­ val!

EDA OJA

Foto: E. Oja

märkmik

Siin lehvin mina See hetk ei sündinud läinud nädalavahetuse lumelaagris. Siis lehvis selle lipumasti tipus Jämesääre krundil Kotka­jär­vel Tallinnast Lipuvabri­ kust sinna jõudnud sinimustvalge. Kolm päeva järjest. Aga võib-olla käib see sininäär (blue jay, Cyanocitta cristata) lipunööril tihtilugu kiikumas! Ta toksis ka lipumasti. Selles võib peituda mingi hea noka­ täis maiuspala, kuigi tundub kuiv, külm, kitine ja kooriv. Tabatud hetkel lendles linnu ümber ka päikese käes tuuleiiliga sädelevaid lumehel­ beid ja minu imestus oli mõista­ gi suur, et oli õnnestunud olla tunnistajaks sellisele hetkele ja veel kähku suurendava objek­ tiiviga fotoka abil lähemale kihutada.

Võttepäevaks oli 19. nääri­ kuu, jaanuar, ja pean häbiga tunnistama, et millegipärast ma ei olnud tol päeval lippu heisa­ nud. Metsamajja jõudes tavali­ selt heiskan lipu kohe, kui ei ole just videvikule kalduv või mingi muu takistav olukord.

Vihmasadu ei ole muuseas lipu jaoks takistav olukord, küll aga võib see seda olla mugava heiskaja jaoks. Kuna meie lipu­ mast on vaatevälja keskmes, kaljunukil järve kohal, siis ei ole põhimõtteliselt võimalik järve poole vaadata, nägemata kas tühja lipumasti või kaunilt lehvivat lippu ning kui lippu

Riina Kindlam, Tallinn

mastis pole, on minu jaoks mi­ dagi väga korrast ära. See on lapsest saati harjumus – lipp näitab kaugele, ka teisel pool järve askeldavatele sininääri­dele, et pere on kohal.

Selles mastis on lehvinud ka palju teisi lippe: Kanada riik­ likel pühadel nagu kuninganna Victoria päeval, Kanada päeval ja lõikustänupühal Kanada lipp, USA iseseisvuspäeval Ameerika Ühendriikide lipp, kui tuli omal ajal külla näiteks keegi skaudi­ juht Rootsist, oli meil Rootsi lipp varuks võtta ning ka Kot­ kajärve, Metsaülikooli ja Metsa­ kooli lipud on meie suvilas­talvilas hoiul olnud.

Kas teadsite, et 15. veebruar on Kanada riiklik lipupäev?

Tunnistan, et märkasin seda seinakalendril alles nüüd, Kot­ kajärve lumelaagrist tagasi tulles. Jätan meelde. Sellel päeval pidanuks lehvima tolles mastis vahtralehelipp. Aga kõi­ kidel teistel päevadel, oma eral­ datud Kotkajärve metsatukas, mis on eestlaste, eesti skautide, gaidide ja nende juhtide ning sõprade päralt, oleme alati hei­ sanud oma Eesti lipu. Sellel imekaunil näärikuu päeval oli sinimustvalge sininäär nagu elav etteheide, et lippu mastis polnud; võrratuim ja kaunim meeldetuletus, mida iial koge­ nud olen. Tunnete- ja mälestus­ teküllast vabariigi aastapäeva!

RIINA KINDLAM

14

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

Nr. 7

Riigikogu passes statement condemning Russian ‘falsification of history ERR News, February 2020 Recently the Riigikogu passed the Statement of the Riigi­ English-language supplement to the Estonian weekly kogu “On Historical Memory “EESTI ELU” and Falsification of History”, Tartu College Publications submitted by 73 members of Founding Chairman: Elmar Tampõld the Parliament.

Editor: Laas Leivat The statement “condemns 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 the attempts of the authorities T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca of the Russian Federation at re­ writing history, denying the role of the Soviet Union as one of the main initiators of World War II and laying the blame on the victims of the aggression”.

It also “underlines that World Trump’s accusations that Department of Justice and else­ War II became possible as the Ukraine was responsible for where, Global warming, Hurri­ direct outcome of the Treaty of helping his opponent in the cane Maria death toll, Trump Non-aggression between the 2016 elections can be traced Tower wire-tapping, Uranium National Socialist Germany and to some Ukrainians, but not One, voter fraud, that Hilary the Soviet Union, or the Molo­ to the type of organized elec- and Bill Clinton assassinated at tov-Ribbentrop Pact, and its tion interference that the U.S. leads 50 people, that Obama, ­ secret protocols, signed on 23 president alleges.

Hilary Clinton and George August 1939”.

Many Ukrainians were deep­ Soros were planning a coup It also calls on the govern­ ly betrayed by Trump’s public d’etat, that thousands of never­- ment to support the preservation acceptance of Russia’s an­ Trumpers have been illegally of “authentic historical memory nexation of Crimea. They were plotting to get rid of him, that both in Estonia and in the also apprehensive about Paul Obama placed a spy in Trumps’ whole world” and reiterated Manafort’s relationship with campaign etc.

Nazi Germany and the Soviet pro-Russian Ukrainian govern­ Despite having at his disposal Union “are guilty of mass mur­ ment officials. In fact they the most authoritative informa­ ders of unprecedented extent in knew that Manafort had made tion possible, these and many human history”. millions from lobbying for other conspiracy theories have 72 members of the Riigikogu Ukraine not to be accepted into been repeated by Trump in the voted in favour of the Statement NATO and the EU. social media. He would rather (140 AE) and one member was The anti-Trump sentiment in rely on dubious, widely dis­ against.

Ukraine was not directed by credited sources for personal Mihhail Lotman (Isamaa), any group or official establish­ orientation and political direc­ Helle-Moonika Helme (Esto­ ment. It did not match the full- tion. Thus his attack on profes­ nian Conservative People’s blown, systematic, aggressive sionalism, trusted expertise and Party) and Jaak Juske (Social attack to influence the elections simple logic is said to be Democratic Party) took the launched by Moscow and con­ Trump’s need for self-approval floor during the debate. and admiration. He lacks the trolled by Putin.

The full Statement reads: The Kremlin saw the scattered ability to handle a wide spec­ “Condemning the Molotovanti-Trump feelings in Ukraine trum of facts and must zero in Ribbentrop Pact together with as something to exploit. Thus it on information that is consistent its secret protocols, and the sub­ was easy to concoct an elabo­ with his own pre-conceptions. sequent occupation of the Baltic rate story which could be fed to He must be comforted by what States and the division Poland a fertile field of believers – he hears and facts not in tune between two totalitarian regimes, Trump, who fumed at reminders with his biases simply don’t which was a major precondition of the 3,000,000 Clinton votes make him feel better about for the breakout of World War above his total, Trump’s syco­ ­himself. He has often trumpeted II; phants and ultra-right media. that he has nothing to learn Having regard to the Reso­ The theories are usually fed from anyone else – he his a lution of the Congress of trough businessmen, oligarchs, ­genius.

People’s Deputies of the Soviet networks of intermediaries.

Trump’s acolytes, basking in Union of 24 December 1989, In spite of Trump declaring his praise of them, join in the which condemned the Molotovpublicly that he believed Putin’s conspiracy-mongering enthu­ Ribbentrop Pact and its secret denials of interfering in the siastically. This cannot be tri­ protocols, and declared the se­ 2016 elections. some say that vialized because once the idea cret protocols to be null and Trump may actually secretly has grabbed hold in the public void and invalid from the agree with all of the US intelli­ mind it gains momentum and ­moment they were signed; gence services’ proof that the generates genuine effects. It Recalling the Statement of Kremlin was involved. But his does influence, be the theory the Riigikogu of 14 February coziness with Putin – the real or not. Truth is shoved 2012, which condemned the re­ latter’s possible inexplicable aside, even when the conspiracy ­ pressive politics of the Soviet hold on him – compels him to is de-bunked.

Union and National Socialist state otherwise.

Victims of spurious conspira­ Germany, and the activities of Putin is probably basking in cy theories in the US – univer­ the persons who have commit­ his success with this conspiracy sities, law enforcement, intelli­ ted crimes against humanity in theory, finding the perfect patsy, gence agencies, universities, the service of these regimes; the US President, to give his news media, painstakingly Recalling the European Par­ stamp of approval to it. non-partisan organizations – are liament Resolution of 19 Sep­ Ukrainians are fighting for the all central to a democratic tember 2019, in which the s­ ociety. They are all fact-find­ territorial integrity of their ­ importance of European re­ ­ country. Any erosion of support ing institutions that have been membrance for the future of for their struggle, which the US labelled untrustworthy, not-­ Europe is emphasised; far right, encouraged by Trump, believable, motivated by anti­(Continued on page 16) is willing to compound, em­ Trumpism, even traitorous. boldens Russia even further.

These attacks play directly The US President has been into Russia’s hand. Conspiracy an active promoter of various theory aficionados should be porters often serve. During the conspiracy theories: Obama’s made aware of whose interest Trump era, this is easily said birthplace, Deep State in the the US president and his sup­ than done.

LAAS LEIVAT

From disinformation to conspiracy theory: A troubling genesis (II)

With the Peace Treaty of Tartu’s 100th anniversary on February 2nd, Estonia Studies Centre marked the occasion with a lecture

by Prof. Andres Kasekamp. His presentation attracted a full house who learnt relevant facts and but got also fresh obser­ vations, not always part of the historical narrative. Kasekamp not only managed to convey the substance of the treaty as a primary milestone in Estonia’s birth but also its relevancy today, touching on Estonia’s relations with Russia. Piret Noorhani, the Estonian Studies Centre curator introduced Kasekamp and chaired the discussion.

Estonia ready for Putin’s possible arrival for Finno-Ugric congress ERR, February 2020 If Russian President Vladimir Putin attends this summer’s Finno-Ugric world congress in Estonia, organizers and the police have said they will be ready. However, Putin has not yet confirmed if he will attend.

The VIII World Con­gress of Finno-Ugric Peoples will take place in June in the south­ ern city of Tartu at the Estonian National Museum. The event will bring together communities whose languages stem from Finno-Ugric and are found in Estonia, Finland, Russia and Hungary. The congress takes place every four years.

On Monday, Anne-Ly Reimaa, head of International Relations in Integration at the Ministry of Culture, said: “We have no information yet on whether President Putin is plan­ ning to attend the event. We have asked the Russian Em­ bassy, but they do not know.”

However, she said the orga­ nizers of the congress and the Police and Border Guard (PPA) have already prepared for Putin’s arrival at the event.

Veiko Järva, the head of Tartu Police Department, con­ firmed the PPA has been preparing for some time to ­ ensure the safety of heads of ­ state, other guests and local ­residents visiting the congress.

“The police are ready to deploy additional forces from ­ other units in South Estonia in the case of the world congress and the heads of states visits if necessary. We are working with the congress organizers and other partners to do this. The ­ PPA’s past experience in secur­ ing high-level visits has shown that thorough preparation and cooperation at the local level for these type of police opera­ tions yield the best results,”

Järva said.

While it is not know if Putin will attend the conference, it is known that the presidents of other Finno-Ugric countries – Estonia, Finland and Hungary – will be at the opening of the conference. They will also already be visiting Estonia for ­ the Three Seas Initiative Sum­ mit, which will be at the same time in Tallinn.

The last Russian president to attend the congress was Dmitry Medvedev at the congress in Khanty-Mansiysk in 2008.

President Kersti Kaljulaid ­invited Putin to the world con­ gress last year in April when she met him during an official visit in Moscow. Her office sent official invitations to heads of states last October.

The congress is a forum of Finno-Ugric peoples, indepen­ dent governments and political parties and based on the Declaration of Cooperation of Finno-Ugric Peoples of the World.

The objectives of the congress are to develop and ­ protect the Finno-Ugric peoples’ national awareness, cultures and languages, to promote co-­ operation between the FinnoUgric peoples, to address cur­ rent problems, to find solutions and to exercise the right of self-determination of all FinnoUgric peoples.

The first World Congress of Finno-Ugric Peoples was held in Syktyvkar in the Komi Region in 1992, after which it has been organized every four years by Hungary, Finland, Estonia and Russia. The last congress in Estonia took place in 2004 in Tallinn.

The congress has a budget of €270,000 and is funded by the Ministry of Culture, the Ministry of Education and Research, Enterprise Estonia and the City of Tartu.

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

15

Sing On! Estonia rejoices with world’s largest choir festival Text and photos: Ants Tammemägi Good things come in small packages, they say, and the tiny country of Estonia – ­population of only 1.3 million – proves this correct. Once every five years it holds a truly epic event: the world’s largest choral festival. It’s hard to imagine 35,000 people all singing the same song together on one giant stage.

But it happens. Hundreds of Estonian choirs are joined by dozens of foreign choirs and meld into one single group.

The most recent Festival took place on July 6 and 7, 2019. Over 70,000 spectators listened to the mass of voices, occasionally singing along and all the time enthusiastically waving national flags. My wife Ally and I were immersed in the overwhelming crowds and loved their infectious exu­ berance, friendliness and fantas­ tic pride in being Estonian. It was an enormous, emotional celebration.

To further complicate the happy mayhem, the National Folk Dance Festival, with more than 10,000 dancers, took place during the first half of the Song Festival week.

The singing and dancing take place in the capital, Tallinn, which has one of Europe’s most beautiful medieval Old Towns and is a UNESCO World Heri­ tage Site. The old city, sur­ rounded by massive ancient stone walls and turrets, was crowded with smiling, laughing people wandering in the cobble­stoned streets lined with colour­ ful outdoor cafés, bars, museums and restaurants. Ally and I were

constantly surprised to turn a corner and discover a dance group or musical ensemble per­ forming or practising in a park or square.

Although most of the choirs were local, a number came from other countries, often composed of ex-pats and their descendants who fled Estonia in 1944 as the Soviet Union invaded. To qualify, the foreign choirs had to audi­ tion by submitting videos of them singing the Festival’s songs, all in Estonian. There was a strong Canadian con­ nection as three choirs were ­selected from the Toronto area and one from Vancouver. A 35­-­strong children’s choir came from Japan. Keishi Ito, the Japanese conductor, said, “In Japan, the Estonian Song Festi­ val is famous. Every choir sing­ er dreams of one day singing on this stage. Our children love it here, and they found the Estonian songs fairly easy to learn.”

The Festival has a deeper meaning, Ally and I discovered, that reaches far beyond music.

Singing has always been an integral part of Estonian life ­ and is a way of maintaining the national character, especially in the face of foreign repression.

The Song Festival played a ­major role in the nation gaining independence from the brutal Soviet regime in 1991 through a “Singing Revolution,” amazingly without suffering any blood­ shed. As one of the lead con­ ductors said, “To Estonians, maintaining the Song Festival is preserving our liberty.”

The National Folk Dance Festival precedes the Song Festival with three sold-out per­ formances at the 12,000 seat

Kalev Stadium. I went to the stadium a day early and was ­astonished to find it packed to overflowing even though it was only a dress rehearsal. While the dancers formed elegant choreographed patterns to the ­ music on the stadium grass, I wandered along the outside edge of the stadium. Many dance troupes were preparing for their turn on the stage by hopping and spiraling to the music. It was a whirlwind of traditional regional costumes, alive with the colours of hand­ made shirts, woollen skirts for women, trousers for men, knit socks, embroidered accessories and beads. I was astonished by how many young people were involved and their unbridled ­enthusiasm.

Two days later, the big mo­ ment arrived. On a sunny after­ noon all the singers and dancers formed a giant parade which wound from the city centre for about five kilometres to the Festival grounds on the eastern edge of Tallinn. The mood was exuberant as the marchers, who were grouped by regions and wore colorful folk costumes,

Northern Birch Credit Union launches Forge to reinvent the member online experience 20 February 2020 – Northern Birch Credit Union is the latest credit union to move ­ forward in offering the Forge Digital Banking suite of on­­ line services to its members, joining dozens of Canadian credit unions and financial institutions in enhancing their banking services with integrated digital capabilities.

Anita Saar, CEO of Northern Birch Credit Union, is excited about the possibilities. “In an increasingly fast-moving world, we must complement personal attention with the latest pro­ ducts and services. The Forge platform is an all-in-one bundle that enhances our core service and allows us to roll out ­complementary services on our schedule. It represents a real leap forward in our capabilities and that’s pretty exciting.”

Forge is an integrated solu­ tion that recognizes Canadians are unique and so are the fintech solutions they know, love and expect from their financial insti­

tution. The public website, online banking, mobile app, ­ small business banking, account opening, and new services are part of the same out-of-the-box platform.

Northern Birch is beginning this journey with the launch of its new website. Members will see more and different things, and the experience has been tested extensively to be member friendly; members will be able to easily access what they want and to find information about things they’re curious about.

Later rollouts will follow the same pattern making each intro­ duction logical, clear and intui­ tive to use. See the new website at www.northernbirchcu.com.

“The Forge Digital Banking Platform is about creating unique and customized digital banking experiences for Cana­ dians, and Northern Birch Credit Union have worked hard to provide this for their mem­ bers,” says Mark Blucher, President and CEO of Central

1. “Forge will enable Northern Birch Credit Union to remain on the forefront of innovation in an ever-evolving industry.”

Northern Birch Credit Union chose Forge as part of their multi-year growth plan. Intro­ ducing it is a significant step forward in delivering on the goals of providing best-in-class banking services while main­ taining the community feel of a member-owned financial insti­ tution. A fully managed infra­ structure and 24/7/365 cyberse­ curity underpins the foundation of the plan, allowing for greater focus on individual member needs and community connec­ tion.

Northern Birch Credit Union is the new name of the former Estonian Credit Union and Latvian Credit Union, which merged effective January 1, 2020. The amalgamated organi­ zation currently serves more than 6,500 members and ad­ ministers approximately $196 million in assets through bran­

were cheered by the spectators who enthusiastically waved blue-black-white Estonian flags.

The marchers responded by cheering the on-lookers.

As the final sections of the parade reached the Festival grounds, the singers climbed onto the stage of a large amphi­ theatre, like an enormous Holly­ wood Bowl, where they were grouped into basses, altos, tenors and sopranos. After the ­ lighting of the traditional flame, the conductor, to the cheers of the audience, mounted the podium where he was barely ­ visible amongst the thousands of singers. There was total silence as he raised his baton. ­

When he lowered it, amazing song burst forth with 35,000 voices joined together. Ally and I were mesmerized as we lis­ tened to nationalistic songs in Estonian, many written just for this performance. The singing and flag waving continued and we wished it would never cease.

Darkness settled and when the concert finally ended, we cheered and cheered, then wan­ dered with the crowd back to Old Town. Later that evening, we met a Canadian woman from Victoria who enthused, “I love the Song Festival; it’s a fabulous event. This is my third Festival and I plan to come again.”

Parliament passes law aimed at bringing ships under Estonian flag

nies of the shipping sector and brings it into accordance with EU state aid rules. The special income tax regime was created with a law adopted in the Riigikogu on February 13 last year, with which zero percent was established as the rate of income tax on the remuneration of the personnel of cargo ships, as well as of passenger ships making international trips out­ side the EU, the Riigikogu said.

While the main principles of the special tax regime were not changed, individual conditions were specified. Specifically, the law unequivocally lists the main activities, auxiliary activities and other activities in interna­ tional transport by sea eligible for support, to the income from which a more favorable ton­ nage-based income tax regime can be applied.

In the case of income from auxiliary activities, the ton­ nage-based income tax regime can be applied, provided the in­ come received does not exceed 50 percent of the total income of the international transporta­ tion of goods or passengers.

BNS, February 2020 The Riigikogu on Tuesday adopted a law aimed at making flying the Estonian ­ flag attractive for cargo ships again, giving a boost to the Estonian onshore sector and restoring the international reputation of Estonia as a maritime nation.

The law specifies the special income tax regime for compa­

ches in Toronto and Hamilton.

In addition to the merger and renaming, the credit union is embarking on an ambitious pro­ gram that includes a rebranding and awareness effort, and a banking system conversion this year.

Please reach out to Miina Yalle at miina.yalle@northern­ birchcu.com for more informa­ tion.

(Continued on page 16)

16

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

Nr. 7

The Nightingale joyfully sings on Kati Kiilaspea On Monday, February 3rd, the Toronto Academic Mixed Choir “Ööbik” had a special practice dedicated to celebrating our 25th anniversary, which actually occurred on the prior day. Songs were rehearsed and refined and then it was time to celebrate!

Delicious hors d’oeuvres were served along with a champagne toast dedicated to the legacy of the choir. Everyone was in a great mood and it was nice to see choir veterans and newer members laughing and joking together. Even the choir motto, which was sung as the night drew to a close, had fresh life and power breathed into it.

It’s important to honour the history of the choir, so here’s a little more about the past 25 years. The idea to start a new mixed choir came in the winter of 1994 from Mall Puhm, who decided to gather members of the Estonian community who were active especially in the music scene to discuss the pos­ sible formation of the choir.

The thought was for the choir to be based out of Tartu College (TC) and call it their home and thanks to the generous financial support and interest from then president of TC Elmar Tampõld, idea became reality. “Ööbik” would belong under the umbrella of the TC Cultural Program and would hold their practices in the large hall. Mr. Tampõld was honoured as patron and honour­ ary member of the choir. The Toronto Academic Mixed Choir was officially established on February 2nd, 1995.

But why is it named the Toronto Academic Mixed Choir “Ööbik?” In the beginning, it was anticipated that the choir would catch the interest of people already associated with ­ Estonian fraternities and sorori­ ties. The name “Ööbik,” or nightingale, comes from one of Lydia Koidula’s texts which one

of the choir founding members Charles Kipper wrote the music for and which became our motto. It’s called “Teretamine” ­ (“Welcoming”) and the last two lines of the song say it all: “Nightingale, go and find your friends, bird of the mother­ land…” The choir ended up attracting many people from ­ outside of the academic organi­ zations, including music teachers and generally people with a love, interest, and some kind of background in music. All of a sudden, “Ööbik” took off!

Within the past few years, we’ve also attracted many new, younger members who love singing with us because we have a diverse and interesting repertoire, ranging from classi­ cal music to pop. The choir has participated in several song ­festivals, the “LaLaLaager,” has organized its own singing camp in Collingwood for a couple of days at the end of the summer, and performs continually at events and functions organized by the Estonian community.

The conductor is undoubtedly the most crucial and important part of the choir, they keep everything together and hold ­ the reins. The first conductor was Charles Kipper from 19952002, followed by Rosmarie Lindau to present day who shared duties with Asta Ballstadt for a few years in between. But a choir also requires a chairman or woman, the first of which was Avo Kittask from 19951997 aided by Mall Puhm. The current chairwoman is MarisAnn Vanaselja, co-chairwoman is Elli Kipper.

Although the choir had a celebration last week, there is ­ more to come! What better way to celebrate and honour the choir than a Simmaree. Sim­ mar­ree is a combination of sim­ man (festival) and kabaree ­(cabaret) which was a term then choir member Allan Liik coined for the fundraising concert the choir would put on once a year.

Ööbik on their 25th anniversary February 3rd, 2020.

Photo: Jüri Laansoo

They traditionally feature a com­ bination of singing, dancing, solo and ensemble performances, and acting.

Some themes over the years have been “Under the Sea,” “Back to the Future,” and “Nights on Broadway” to name just a few. Each Simmaree fea­ tures a unique illustration of the front of the program which veteran choir member Tõnu ­ Altosaar has traditionally crea­ ted. This years concert will take place on the evening of May 23rd at Estonian House, so save the date! The theme will be “Joy” and we have a night full of skits, humour, ensemble and solo performances, and of course, choir music in store for you. More info to come shortly so stay tuned and come cele­ brate our landmark anniversary with us!

Parliament passes…

(Continued from page 15)

Besides, a rule is set out for cases where a ship operates trips both in Estonia and elsewhere. In such case the ­ ­tonnage-based arrangement can be applied when the number of Estonian port calls makes up less than 50 percent of the total number of port calls.

,,Ööbik“ on their first anniversary 24 years ago

First row: Elsi Truant, Anneli Jaeggin, Tamara Norheim-Lehela, Charles Kipper, Mall Puhm, Avo Kittask, Erika Pahapill, Allan Liik. Second row: Elle Orav, Alliki Arro, Tiina Otema, Alli Vähi, Marje Laansoo, Aime Hanslep, Kersti Lepik, Tiina Timusk. Third row: Andres Raudsepp, Kai Hansson, Reet Lindau-Voksepp, Maret Pajo, Anne Altosaar, Selma Hogg, Mare-Lii Eelnurme, Aino Uus. Fourth row: Urmas Migur, Aksel Pügi, Jaak Riga, Tõnu Altosaar, Jüri Laansoo, Rein Pajo, Juhani Eistrat, Mati Matsoo, Ülo Isberg.

Director Ardo Ran Varres and actor Aleksander Eelmaa after the performance recently of the one-man play “Sümfoonia ühele” (Symphony for one) written by Donald Tomberg. The theatre group Tartu Uus Teater was able to retain the audience’s undivided attention of this production with intertwined classical music, Estonian history, a radio quiz program, the personal history of the lone character on stage – all laced with gentle humour. Eelmaa, a celebrated stage veteran in Estonia portrayed masterfully someone who communicates with a non-human, the radio. An inno­vative production, skilfully staged with technical support that required split second timing.

Photo: Estonian Life

The law also makes it clear that in the case of a group of companies, the tonnage-based income tax regime can be applied not just to one com­ ­ pany, but to all companies of the group which meet valid conditions.

A physical person whose in­ come is taxed based on a fixed

tax base will in the future not be eligible to any of the deduc­ tions permitted by law under the regular regime, such as ­deduction of the costs of the ac­ quisition of pension fund units.

The restriction applies only to the income earned as a ship crew member. The law is to step into force on July 1, 2020.

Riigikogu…

ders of unprecedented extent in human history, in genocides, deportations and loss of life and freedoms; Calls on the Government of the Republic to support the preservation of authentic his­ torical memory both in Estonia and in the whole world, so that the crimes of totalitarian regimes would not be forgotten, because knowledge of history increases the capability to resist the threats endangering democracy; Considers it necessary to support activities that promote historical memory and remem­ brance in Estonia and the mem­ ber states of the European Union; Stresses the need to speak about the crimes of totalitarian regimes and the threats to de­ mocracy throughout history at the general education schools of Estonia, and to include these topics in the curricula; Calls on supporting the pro­ jects that perpetuate the me­ mory of the victims of totalitar­ ian regimes.”

(Continued from page 14)

Expressing support to Poland and other nations whom the Russian Federation has recently blamed for the outbreak of World War II, The Riigikogu, Condemns the attempts of the authorities of the Russian Federation at rewriting history, denying the role of the Soviet Union as one of the main initia­ tors of World War II and laying the blame on the victims of the aggression; Underlines that World War II became possible as the direct outcome of the Treaty of Nonaggression between the National Socialist Germany and the Soviet Union, or the MolotovRibbentrop Pact, and its secret protocols, signed on 23 August 1939; Reiterates that Nazi Ger­ many, the communist Soviet Union and other totalitarian ­regimes are guilty of mass mur­

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

University of Tartu’s new Delta Centre ERR News, ERR, February 2020 The University of Tartu Delta Centre, one of the most modern Centres for digital ­ technology, analytics and economic ideas in the Nordics, officially opened its doors at noon on Wednesday. The complex consists of two buildings – an academic and research building and an entrepreneurship building – and will bring together more than 3,000 students, lecturers, researchers and development employees from different com­panies.

Speaking at the opening of the new Centre, Minister of Education and Research Mailis Reps (Centre) said that the con­ struction of the new complex was spurred by the rapid development of the IT field, ­ adding that it is very important that the number of graduates ­increase and that IT knowledge increasingly reaches other fields as well going forward, accord­ ing to a ministry press release.

Reps noted that the Institute of Computer Sciences, which is relocating to Delta, is one of the best illustrations of interna­ tional cooperation among the university’s faculties, including in terms of its staff.

“I hope that an incredible physical environment and co­ operation with the Faculty of Economics and Business Ad­ ministration will help increase the attractiveness of doctoral studies for university students within our country as well,” she continued. “That there will be enough prominent Estonian­ professors in the IT field to conduct research and teach alongside good foreign profes­ sors in the future.”

The minister added that it was also of symbolic signifi­ cance that the university de­ cided to build Delta Centre at the heart of Tartu, on the bank of the Emajõgi River, and not in the Maarjamõisa complex fur­ ther out from the Centre. This choice of location, she noted, will bring the university closer to the city, its people and its ­entrepreneurs.

Rector: Already a Tartu landmark The opening of the Delta Centre will breathe new life

into both the university’s aca­ demic work and research as well as Tartu’s business scene as a whole, the university said in a press release ahead of the opening.

“As a building, the Delta Centre is already a Tartu land­ mark,” University of Tartu (TÜ) Rector Toomas Asser said. “Its contents will certainly make it a hub of innovative ideas that will bring the Estonian economy to a new level of development using a research-based ap­ ­ proach.”

Estonia’s upcoming longterm development strategy for Estonia includes research and development (R&D) and the de­ velopment of fields of research important to Estonian entrepre­ neurship as the primary pre­ condition for the growth of smart entrepreneurship, he add­ ed.

“The Delta Centre will bring together the best knowledge, so that businesses can keep up with the rapid advancement of technology with the help of the university and ensure a new generation of employees,” Asser said. “During the construction of the Centre, we received a clear signal that entrepreneurs like this kind of cooperation format between students, re­ searchers and entrepreneurs, and that Tartu needs at least one more IT entrepreneurship Centre in the immediate vicini­ ty of the university.”

The Centre’s larger, academ­ ic and research building will ac­ commodate TÜ’s Institute of Computer Sciences, Institute of Mathematics and Statistics, Faculty of Economics and Business Administration, Centre for Entrepreneurship and Inno­ vation as well as some labora­ tories of the Institute of Techno­ logy.

According to Institute of Computer Sciences director Jaak Vilo, the Delta Centre will become a unique cooperation environment for the specialties of IT, economics, mathematics, statistics and computer techno­ logy as well as different types of companies to conduct aca­ demic work and research and implement development and ­innovation projects.

“People with such compe­ tences have a very important role in the development of com­ panies and the state,” Vilo said,

University of Tartu Delta Centre on the bank of the Emajõgi River.

Photo: Henry Narits

adding that it is also important that the Institute of Computer Sciences can now work in the same building and on the same floor again.

“Cooperation with mathema­ ticians and computer scientists is different,” explained TÜ Chair of Public Economics and Policy Kadri Ukrainski. “We have cooperated with them, but we have been located in dif­ ferent buildings and in different faculties. They belong to the Faculty of Science and Techno­ logy, but we are under the Faculty of Social Sciences.

Economics also use a great deal of mathematical methods in their research, and perhaps [mathematicians] would help them improve there, and vice­versa – we can improve our applied ideas in cooperation ­ with mathematicians.”

Second building to open in April The entrepreneurship build­ ing, the smaller of the com­ plex’s two, is slated to open in April. It will bring research­based entrepreneurship linked with academic work and re­ search to the immediate vicinity of the university in order to ­offer various cooperation oppor­ tunities. The building will be­ come home to Cybernetica AS, Swedbank AS, Statistics Esto­ nia, Software Technology and Applications Competence Centre (STACC), the innovation Centre of AS SEB Pank, the Business Incubation Centre of the European Space Agency as well as Tartu Science Park.

The four-story academic and research building, which cost a total of €28.4 million, has an area of approximately 17,500 square meters and features a 4,600 square meter underground parking garage. The entrepre­ neurship building, which cost a total of €6.6 million, will have an area of approximately 4,700 square meters.

Oil shale mining waste products to be used in Rail Baltic construction ERR, February 2020 The Ministry of Economic Affairs and Communications says up to 3.3 million tons of oil shale mining waste is to be utilized in constructing the high-speed Rail Baltic link, according to ERR’s online news in Estonian. Up to four tons had already been earmarked for sale by stateowned power generator Eesti Energia, with Rail Baltic providing a suitable use.

Ahti Kuningas, Under­ secretary for Transport at the ministry, has said that according to recent data, crushed lime­ stone taken from mining waste in will be combined with sand

Riigikogu passes amendments to allow children to acquire citizenship ERR, January 2020 On Tuesday, the Riigikogu passed amendments to the Citizenship Act, expanding the opportunities for non-citizen children to acquire Estonian citizenship.

The draft, initiated by the government, allows minors whose parents are of unspeci­ fied nationality, a gray passport holder, and a foreign national to claim citizenship. The bill was approved with 63 votes for and 26 against.

The new amendments allows a minor to obtain Estonian citi­ zenship at the request of a legal representative if his or her parent or grandparent was a ­ resident of Estonia on 20 ­ August 1991. The coalition says this will grant 1,500 children citizenship while opposition parties say it will be less.

If a minor who wishes to ­acquire Estonian citizenship is a citizen of another state, he or she must give up the citizenship of that state beforehand.

Andrei Korobeinik, the Cen­ ter Party’s spokesman, called for a vote on the amendment as it would grant citizenship to children born in Estonia.

“We have over 70,000 gray passport holders today. That’s more than the population of Narva or Pärnu, for example.

These people believe that Esto­ nia is their homeland. Despite the fact that the word “alien” was written by the Estonian state in their passport in Eng­ lish. They have no other home­ land,” Korobeinik said. “Here and now, we can all decide together that children born in ­ Estonia, who have lived their entire lives here, are not aliens to us. They are Estonian ­children,” he added.

“This is undoubtedly an im­ provement in citizenship policy.

It does not completely eliminate

as an aggregate for the line foundation lower layers.

“In this way, Rail Baltics ­estimates up to 3.3 million tons of mining waste will be used.

The exact technical solution and possible volumes are still being refined,” Kuningas wrote in a letter to environment minister Rene Kokk (EKRE), which ERR had access to.

The development is in tune with the state’s aim to recycle at least 40 percent of oil shale mining waste, in part to free up the space that such slag heaps take up.

“We consider it important for the state to use as much as pos­ sible of the aggregate crushed stone from oil shale mining in infrastructure projects, in order to open new quarries planned for the production of building materials,” Kokk said.

However, Kuningas noted that scope for mining waste’s

17

the problem of gray passports, but at least it stops their repro­ duction,” Korobeinik said.

Hanno Pevkur, a spokesman for the Reform Party, who op­ poses the bill, said in a state­ ment the amendment would change the principles of citizen­ ship policy. “This will bring in a group of people who will acquire Estonian citizenship ­ without knowing the language and the constitution,” he said.

Speaking on behalf of the Social Democrats (SDE), Yev­ geny Ossinovski said the party support the bill, although it does not grant 1,500 children Estonian citizenship, as claimed by the coalition, only about 130 due to the specifics of the law.

“We would have liked all 8,000 stateless children to have Estonian citizenship,” he said, but added 1500 or 130 is better than nothing.

Ossinovski’s statement is based on the knowledge that ­approximately 90 percent of the target group for the change of law is of Russian nationality.

But Russia does not allow mi­ nors to give up their citizenship until they reach 18. This means out of about 1,500 children, only approximately 130 who are not Russian citizens would acquire Estonian citizenship, the SDE have said.

“We are currently creating a false law for people with this decision because it is virtually impossible to enforce. In my opinion, this is not worthy of the 1,500. But having done everything we can to change ­ that, we support the law at the third reading,” Ossinovski said.

Speaking to ERR, Koro­ bei­ nik rejected this claim, noting that children who have applied for Estonian citizenship will hold their Estonian citizenship until they reach the 18 and can give up their Russian citizen­ ship. “They obtain Estonian citi­zenship conditionally. To claim that they do not obtain citizenship at all is not correct,” Korobeinik said.

usage in road construction was limited.

“Crushed stone is a material whose properties generally do not meet the minimum quality requirements for use in paving structures for road, and is jus­ tified and allowed only on low-traffic roads,” he wrote, adding that mine waste use is often only economically viable near to the site it is produced at.

Eesti Energia says it wants to sell at least four million tons of oil shale slag.

Rail Baltic is scheduled for completion in 2026. Pre­ limi­ nary construction, including viaducts and deep underpin­ nings to cope with Estonia’s often boggy ground is already ­ underway.

Oil shale mining is concen­ trated in Estonia’s easternmost county, Ida-Viru, and is used in electricity generation.

18

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Heanaaberlikud tervitused Eesti Vabariigi aastapäeva puhul!

Latvian Credit Union 4 Credit Union Dr., Toronto, ON M4A 2N8

Tel. (416) 922-2551 • Fax (416) 922-2758

Tervitus Eesti Vabariigi aastapäevaks

KALEV ESTIENNE VÕIMLEJAD RÜTMILINE VÕIMLEMISKOOL Telefon 905-889-7889 e-mail: koop@kalev.net • www.kalev.net

Rütmilise Võimlemise Klubi

RITMIKA

www.ritmika.ca • ritmika@ritmika.ca

Tervitus Eesti Vabariigi aastapäevaks

TORONTO EESTI PÜSSIJA PÜSTOLIKLUBI

Thomas A. Koger, B. COMM, CA, CBV

CHARTERED ACCOUNTANT Tel./Fax (416) 690-7717

Taaskasvamist ja õitsemist iseseisvale Eestile!

Eesti Liit Kanadas

Peeter Järvelaid…

(Algus lk. 5)

ülesande täita.

Siit tuleb kindlasti õppida, et ajaloos võib olla antud millegi saavutamiseks väga kitsas aja­ line aken ja kui selle aja jooksul ei suudeta ülesannet täita, siis ei pruugigi enam selle tulemuseni jõuda.

On ilmselt veel vara arutada, kas 1991. a suutsime teha kõik, mis selles „ajaaknas“ oleks või­ nud saavutada.

Ma ei hakka täpsustama, aga isiku osa ajaloos on vahel suurem, kui tahame endale tun­ nistada. Mina usun sellesse ja seda usku on kinnitanud mu ­teaduslikud uuringud.

Mismoodi Sinust sai aja­ loolane?

Tartu ülikooli diplomi järgi olen ma jurist, teadusliku kraadi järgi õigusajaloolane, aga ma olen oma teadustöös arendanud suundasid, mis ulatuvad ajaloo­ laste töömaale. Mul on vedanud heade õpetajatega ja kolleegide­ ga. Kui veidi nalja heita, siis võiks öelda, et kõik algas naabritüdruku kirjutuslaua all.

Kui Võrus kooliteed alusta­ sin, siis elasime suhteliselt kit­ sastes oludes. Vabrikumaja väi­ kestes tubades elasid pered, kes kõik kasutasid näiteks ühist kööki. Seetõttu oli maja vähe­ malt selle maja laste jaoks kui üks suur korter. Meie naaber­ toas elas Eevi, kes oli kaheksa aastat minust vanem ja kellel oli oma kirjutuslaud. Temal olid ajalooõpikud, mida ta enam ei vajanud, laotud koolilaua all ­olnud riiulile. See lauaalune ku­ juneski minu lemmikpaigaks, kui ma nende tuppa sattusin.

Ilmselt olid Sul ka meeldejäävad õpetajad?

Tõesti, mul on elus vedanud ajalooõpetajatega. Kõik nad õpe­tasid mind parimal moel ja mis kõige olulisem, ei teinud ajaloo vastu huvi tundmist vas­ tumeelseks.

Keskkooli lõpuklassides oli võimalus osaleda Vana-Irboskas vanal linnusel arheoloogilistel väljakaevamistel, mida juhatas tuntud Vene arheoloog Valentin V. Sedov (1924-2004), väga hea teadlane, professor ja akadee­ mik. Tema käe all töötades õp­ pisin ajaloos nägema ajaloo ladestusi.

Väga palju õpetajaid oli Tartu ülikoolis õppimise ajast: Eesti parimad ajaloolased, kes siis ülikoolis töötasid, aga ka Juri Lotman, keda pean samuti väga heaks ajaloolaseks.

Hiljem on mind saatus kokku viinud välismaal väga kuulsate ajaloolastega, kellest ehk süga­ vaima mulje jättis Reinhart Koselleck (1923-2003), keda mul õnnestus nädala jooksul Eestis reisides igapäevaselt saa­ ta ja vahetu suhtlemine sellise suurvaimuga ei jäta sind kunagi endiseks.

Kuidas sattusid Tartu rahu peaarhitekti Jaan Poska jäl­ gedele?

Minu tee Jaan Poska juurde oli loomulik asjade kulg. Olen ju õigusajaloolane ja Eesti Vabariigi ühe olulise juristi elu ja tegevuse uurimine oli minu õigusajaloo professori ameti­

üles­ anne. Kuid siin on ka üks väike subjektiivne faktor. Kui ma 2000. a tulin Eestisse tagasi Saksamaalt, kus kaks aastat ela­ sin ja töötasin Frankfurtis Maini ääres, ostsin perele Tallinnas elamise piirkonda, kus meie jalutuskäigud viivad igapäeva­ selt mööda Jaan Poska kunagi­ sest kodust. Loomulikult, see tõstis Jaan Poska looga tegele­ mise minu jaoks veelgi suure­ maks prioriteediks.

Mida me kõik ja Eesti riik peaks Poskalt õppima?

Sellest võiks väga pikalt rääkida. Ma ei saa aru mõnest nooremast kirjamehest, kes kui­ dagi on isegi veidi kurjad Jaan Poskale ja tema kolleegidele, et ei suudeta astuda Poska poolt jäetud saabastesse. Liialt suured on tema saapad ja pintsak (Poska oli elus tegelikult väi­ kest kasvu mees) tänase diplo­ maatide seltskonna jaoks. Seda ei tule võtta isiklikult, vaid vas­ tupidi, tuleks olla tänulik, et Jaan Poska meil oli ja samuti need teised rahudelegatsiooni liikmed ja nende toetajad.

Poska puhul tuleks eeskujuna võtta väärikust, rahu ja emot­ sioonide endale jätmise oskust.

Ning teise poole austamist, sest vaid selline hoiak viis eduni.

Kui keegi arvab, et Ants Piip oli selles delegatsioonis olulisem (sest tal taskus rahvusvahelise õiguse materjal?), siis mina pole sellega nõus, Ants Piip võrreldes Jaan Poskaga, kahva­ tub.

Suures ajaloos ei ole vist ühe rahulepingu sajas aastas midagi erilist. Või siiski on?

Kindlasti on. Kui mõelda, siis sajand on ju kahe suure püha tsükli pikkune periood.

Igal pool kristlikus maailmas loetakse sajandi möödumist alati millekski eriliseks. Seda ­ enam, et see on periood, mis on veel oma pikkuselt inimeluga mõõdetav.

Oled vist Eesti parim Poska asjatundja?

Teadus üldiselt erineb spor­ dist, sest siin päris pingeridasid pole. Mina ise ütleks, et kuulun nende hulka, kelle käest Jaan Poska teemal nõu küsitakse.

Olen aastatega Poska elu ja tegevuse uurimisel leidnud al­ ­ likaid ning osanud lugeda neid veidi laiemalt, mida ehk varase­ mad uurijad pole märganud või nad olid huvitatud mingitest ­kitsamatest teemadest.

Mul on mitmeid ideid, mida lähiaastatel tuleks uurida, et suudaksime Poska tuua rahvus­ vahelisse pilti, tema tegevus leiaks kindlasti rahvusvahelises kirjanduses laiemat huvi. Oleme Poska tegemisi vaadanud liialt Eesti keskselt. Tasuks mõelda, et Ajutise Valitsuse otsuse alu­ sel 1917. a tekkis suur Eestimaa kubermang, ja selle maa kõr­ geimaks ametnikuks oli just Laiusel sündinud Jaan Poska.

Tänu Poskale oled Sa oma inimene Jõgeva vallas, valla aukodanik. Kui tähtis või oluline see Sulle on?

Minule on see väga tähtis.

Kui mulle Jõgeva vald selle 2016. a omistas, siis tundsin siirast rõõmu, et mu töö Jaan Poska ja Laiuse jäädvustamisel, mida ma aastate jooksul koos Asta Leiteni ja teiste kaastee­

Nr. 7

listega tegin, on olnud õige.

Kuidas tundub, kas Poska vaim hõljub tänagi Laiuse või Eestimaa kohal?

Kindlasti. Tuleb vaid end teha vastuvõtlikuks sellele vai­ mule, mida tunnen Laiusel käies alati. Väga meeldiv on alati kohtuda Jaan Poska nime kandva kooli õpilastega. Nende noorte inimestega suheldes saad paremini aru, kuidas üks oluline eeskuju nende arengut positiiv­ ses suunas aitab suunata.

Julgeks soovitada, kes tahab seda Poska vaimu paremini tun­ da, peab sõitma kohapeale.

Mina võtaks enam aega ja käiks Laiusel Jaan Poska isa kös­ terkoolmeister Jaan Poska haual.

Ning siis leiaks veel aega veidi üldse kohapeal ringi vaadata, Laiuse kirikukülas köstri maja trepil tasuks ka istuda, sest on ju oluline istuda samal trepil, kus tulevane advokaat, Tallinna linnapea, minister ja rahudele­ gatsiooni juht oma esimesed ­iseseisvad sammud tegi.

Sinu tänane töö Tallinna linnaosa vanemana. Palju on seal kasu ajaloolisest mälust?

Elus on kõigest abi, mida hästi oskad. Töö Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosa vane­ mana üks osa mu tänasest elust ja ma püüan võimalikult hästi aru saada oma linnaosast, kus elab reaalselt enam kui 60 000 ela­ nikku. Põhja-Tallinna linna­ osa jaguneb ajaloolisteks ja uuteks asumiteks, kus kõigil väga oluline oma identiteet.

Identiteedi üheks osaks on ka piirkondliku ajaloo tundmine.

Peeter Järvelaid Sündinud 28. novembril 1957 Tallinnas Eesti õigusteadlane ja ajaloo­lane Haridus: Petseri II keskkool 1976 Tartu Ülikooli õigusteaduskond 1981 1990 kaitses väitekirja teemal „Õi­­ gusteaduslike distsipliinide õpe­ tamine Tartu Ülikoolis enne 1889. aasta venestamisreforme“ Teinud teadustööd Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas Töö: Tartu Ülikooli õigusajaloo professor 1992–1997 Akadeemia Nord õigusajaloo pro­ fessor 1997–2009 Eesti Vabariigi Justiitsminis­ teeriumis nõunik 1997-2000 Sisekaitseakadeemia rektori kohusetäitja 2003-2005 Eesti Mereakadeemia rektori kohusetäitja 2006-2007 Tallinna Ülikooli professor 2010– 2016 Aastast 2016 Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi dot­ sent Kasahstanis Almatõ oblasti pealinnas Taldõkorgani ülikooli teadus-, arenduse ja innovatsiooni ala prorektor 2018 Tjumeni Riikliku Ülikooli doctor honoris causa 2017 Aastast 2019 Põhja-Tallinna linna­ osavanem Tunnustused: Saksamaa Liitvabariigi Tee­ne­teristi kavaler (2003) Balti Teaduste Akadeemiate medal (2015) Carl Gustav Jochmann Gesell­schaft auliige Heidelbergis (2015) Jõgeva valla aukodanik (2016) Tjumeni Riikliku Ülikooli doctor honoris causa (2017) Tallinna teenetemärk (2017) Pere: 1980. aastast abielus meditsiinidoktor Mari Palmiga (Järve­ laid) ja kolme lapse isa

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

19

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

EELK Põhja-Ameerika Praostkond

Toronto Eesti Baptisti Kogudus

EELK Hamiltoni Kogudus

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu Kogudus

Montreali Jaani Kogudus

Toronto Vana-Andrese Kogudus, nõukogu ja õpetaja

EELK Toronto Peetri Kogudus

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri Kogudus

Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva tähistati konverentsi ja mälestuskontserdiga Eesti Kirjanike Liit tähistas 18. ja 19. veebruaril kirjanik Jaan Krossi 100. sünniaasta­ päeva rahvusvahelise konve­ rentsiga ,,Köielkõndija. Jaan Kross 100“. Teiste hulgas esinesid ettekannetega kirjanik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk ,,Käest kinni. Krossi­ ga“, kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss ,,Vahelugemine ja alltekst Jaan Krossi proosaloomingus“ ning estofiil ja filoloog Cornelius Hasselblatt ,,Jaan Kross ja sakslastest mõrtsukad“.

Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts korraldasid klassiku täht­ päeva puhul piduliku mäles­ tuskontserdi rahvusooperis Estonia, kus kõnega esines presi­ dent Kersti Kaljulaid. Kontserdi muusikajuht oli Tõnu Kaljuste ja lavastaja Margus Kasterpalu.

Jaan Kross (19. 02. 1920 Tallinnas – 27. 12. 2007 Tallinn) oli eesti proosakirjanik, luuleta­ ja, esseist ja tõlkija.

Ta on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poo­ lest, näiteks ,,Kolme katku va­ hel“, ,,Keisri hull“ ja ,,Professor Martensi ärasõit“. Jakob West­ holmi Gümnaasiumis õppinud Krossi koolipõlvest räägib ro­ maan ,,Wikmani poisid“, millest on valminud Eesti Televisioonis samanimeline 12-osaline telese­ riaal.

Kross õppis 1938-1944 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, ning temast sai 1938. a Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, 1988. a oli ta üks EÜSi taastamise alga­ tajaid.

Saksa okupatsiooni ajal 1944. a arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpeta­ mist ka kuni 1946. a riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina).

1946. aastal arreteeriti ta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõis­ teti süüdi NKVD Erinõupida­ mise otsusega ja saadeti GULAGi laagritesse Komis ja asumisele Krasnojarski krais, kust vabanes 1954. a.

Pärast naasmist hakkas 1954. a professionaalseks kirjanikuks.

Kross on pälvinud mitmeid auhindu, preemiaid ja aunime­ tusi. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kan­ didaadiks.

Tänak lõpetas Rootsi rallil teisena

Eestis nõudis gripp esimesed ohvrid

Viljandis peeti hiiu kandle talvepäevi

Rootsis toimus möödunud nädalal selle MM-hooaja teine autoralli etapp. Erakordselt soojad ilmaolud sundisid korraldajaid esialgseid plaane muutma ja ralli toimus poole võrra lühemana kui algselt plaanis oli. Rootsi rallil või­ dutses esimesest katsest alates võistlust juhtinud waleslane Elfyn Evans (Toyota). Valitsev maailmameister Ott Tänak (Hyundai) kaotas talle 12,7 sekundit ja oli teine. Evans on esimene Rootsi ralli võitnud Suurbritannia sõitja.

Kolmas koht selgus põnevas duellis viimasele pjedestaaliko­ hale Toyota sõitjate Sebastien Ogieri ja Kalle Rovanperä va­ hel. Kuuekordne maailmameis­ ter Ogier ja 19-aastane soom­ lane vahetasid ralli jooksul positsioone neljal korral, vii­ ­ mase katse eel edestas Ogier Rovanperä vaid poole sekundi­ ga. Punktikatse võitnud soom­ lane sai ralli kokkuvõttes ­kolmanda koha.

Kahe etapi kokkuvõttes juhi­ vas MM-sarja Elfyn Evans ja

Eestis kasvas eelmisel nädalal grippi (flu) haigestumine.

Haigus nõudis esimesed ohv­ rid – suri kolm haigestunut, noorim oli 9-kuune imik.

Kokku pöördus eelmisel nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstile 4009 inimest, sellega kasvas grippi ja gripitaolistesse nakkushaigus­ tesse haigestumine 26 protsenti.

Sel gripihooajal on haiglaravi vajanud 279 inimest, neist üle poole olid lapsed ja kuni 19-aastased noored.

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli kõrgeim Tallinnas, Ida-Viru­ maal, Järvamaal, Lääne-Viru­ maal ja Viljandimaal. Saaremaal ja Hiiumaal ei ole seni regist­ reeritud ühtki gripijuhtu.

(ERR/EE)

Eelmisel nädalavahetusel toimusid Viljandi Pärimusmuu­ sika Aidas kuuendad hiiu kandle talvepäevad. Üritus on järjest rohkem populaarsust kogunud. Sel aastal oli kohal enam kui 50 hiiu kandle huvilist Eestist, Soomest ja Rootsist.

Hiiu kandle talvepäevadel kohtuvad hiiu kannelt ja selle sugulaspille mängivad inimesed, kus kõik õpetavad ja õpivad kõigilt. Vaadatakse üle üksteise pillid, uuritakse uusi pilliehi­

Thierry Neuville, mõlemal 42 punkti. Kolmas on Sebastien Ogier 37, neljas Kalle Rovan­ perä 30, viies Esapekka Lappi 24 ja kuues Ott Tänak 20 punk­ tiga.

tusvõtteid, keelematerjale ning jagatakse kogemusi. Laagrisse võivad minna ka need, kellel varem selle pilliga pole kokku­ puuteid olnud.

Algselt kolme riigi – Soome, Rootsi ja Eesti vahel liikuv laager on praeguseks enamasti toimunud siiski vaid Eestis.

Koostöös Soome hiiu kandle kogukonna eestvedajatega on varasematel aastatel Viljandis teoks saanud ka hiiu kandle meisterdamise laager ning las­ tele mõeldud hiiu kandle pro­ jekt, kus valmistati lastele sobi­ vas mõõdus pillid ning õpetati nendel mängima. (KU/EE)

Eesti tuntuimad hiiu kandle mängijad – ansambel Puuluup – Ramo Teder ja Marko Veisson esinemas eelmise aasta novembris Ehatares.

Foto: EE

20

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

Tartu College’i laenuraamatu­ kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­ päeviti kell 11.00-13.00.

Tulge tutvuma uute raama­tutega!

Montreali Eesti Selts

Eesti Etnograafia Ring Kanadas Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Hanuman Contracting Inc.

Pearu Tamm

Tel. (705) 228-8356, Fax (705) 228-8105 (Udoras)

Töid tehakse Torontos, Udoras ja Muskokas

Õnne Eesti rahvale Eesti Kunstnike Koondis Torontos

Otepääl peeti Euroopa saunamaraton Otepääl peeti nädalavahetusel XI Euroopa Saunamaraton.

Rajale läks 162 neljaliikmelist meeskonda, läbida tuli 19 saunapunkti. Kokku osales saunamaratonil 18 erinevast rahvusest saunalist. Saunamara­ tonist osavõtjate hulgas oli eestlasi, ameeriklasi, soomlasi, pakistanlasi, itaallasi, vene­lasi, jaapanlasi, sakslasi, poola­kaid, udmurte, lätlasi, rootslasi, inglasi, leedulasi, taanlasi, iirlasi, hispaanlasi, norralasi ja keenialasi.

Peaauhind, Lemmik Mees

OÜ kümblustünn, valiti välja võistlejate vahel, kes läbisid kõik saunakaardil märgitud ko­ had, võistlesid reeglitepäraselt ja lõpetasid finišis kell 17.30.

Kõige kiirem võistkond sai karika, loositi välja hulgaliselt eriauhindu. Rahva lemmiksauna valisid need võistkonnad, kes käisid kõikides saunades. Lem­ mikuks valiti 486 poolhäälega Kirepi kogukonna kilesaun.

Euroopa Saunamaratoni ka­ jastasid peale kodumaise mee­ dia ka välismaa väljaanded.

(KU/EE)

Nr. 7

Republic of Estonia 100. TEA, 2018

,,REPUBLIC of ES­TONIA 100“ on ing­liskeelne kogu­ teos, kuhu on koondatud kõik oluline, mis ise­ loomustab Eesti Vabariiki.

Teos põhineb eestikeelsel ko­ guteosel „Eesti Vabariik 100“, kuid on suunatud välismaalastele ning neile eestimaalastele, kelle emakeel ei ole eesti keel. See on 160-leheküljeline entsüklo­ peediline teatmeteos, mis on rohkelt ja värvirikkalt illust­ree­ ri­tud ning pidulikus, Eesti Vaba­ riigi juubeliks sobivas köites.

Raamat annab hea ülevaate Eestist kui riigist, meie oma­ riikluse ajaloost, rahvastikust, loodusest, majandusest ning kultuurist. Eraldi on esile tõs­ tetud nähtusi, mis on meile ainuomased või silmapaistvad ­ (nt laulu- ja tantsupeod, rikkalik loodus).

Jaanson, Mart. Eesti muusika 100 aastat.

Rahvuslik ja rahvusvaheline meie muusikakultuuris. Post Factum, 2018

Eestlaste kujune­ misel rahvuseks, rahvuse püüd­ lustes iseseisva riigi poole ja selle riigi rahvusvahelise tun­ tuse omandamisel on tähtsat rolli mängi­ nud muusika. Raa­ matu autor on võtnud ülesan­ deks pakkuda lugejale sisse­ vaate eesti muusikasse, mida on loodud, esitatud ja kuulatud läbi Eesti Vabariigi 100aastase ek­ sistentsi. See žanripõhisena kor­ raldatud, peamiselt helilooja­ keskne sissevaade lähtub autori teadmistest ja eelistustest ning etteantud mahust, olles sellisena paratama­tult ebatäielik. Kui aga lugeja pärast raamatu sulgemist tunneb, et temas on tärganud huvi eesti muusika varakambri­ ga põhjalikumalt tutvuda, loeb autor oma ülesande täidetuks.

Pajusalu, Karl. Eesti keele 100 aastat. Post Factum, 2019

Eesti keel on eest­ laste eneseteadvuse alus. Nii on ka Eesti riik ja eesti keel ikka toetanud teineteist.

Iseseisvas Eesti Vaba­ riigis on eesti keel saanud a­reneda riigi­ keelena. Rasketel aegadel on aga keel olnud eesti kultuuri järjepidevuse hoidja. Raamat räägib eesti keele erinevatest ülesannetest ja arengutest viimasel sajandil. Vaatluse all on eesti keele asend Eesti ühis­ konnas, iseloomustatakse kirja­ keele ja rahvakeele muutumist, antakse ülevaade eesti keele uurimisloost ning püsiva jälje jätnud keeleteadlastest ja ­-uuendajatest. Koha on raama­ tus leidnud nii normikeel kui ka murdekeeled, et olla koos oma maa suur keel.

Tom Ventser tänab MES nimel Karl Raudeppa tehtud töö ja vaeva eest 16 aasta jooksul.

Juhivahetus Montreali Eesti Seltsis Samal ajal kui tuhanded montreallased ja 2000 lumesahka olid ametis, et eemaldada 40cm lund tänavatelt, kõnni- ja sissesõiduteedelt, kogunesid kanged Montreali Eesti Seltsi liikmed EELK Montreali Jaani koguduse saalis. MES-i aastakoosolek 9. veebruaril on viimane, mida juhatab Karl Raudsepp, kes astub presidendi ametikohalt tagasi pärast kuutteist aastat.

Tema asemel astub ametisse Grete Mugu. ,,Tulevik tundub väga palju­ tõotav,“ teatas ta oma viimases pöördumises MES-i liikmete poole. ,,Montrealis on suure­ pärane ja pühendunud grupp noori eestlasi ning ma olen veendunud, et nad jätkavad meie eesti pärandi edendamist ja tutvustamist.“ Õigupoolest on noorte eest­ laste kaasamine laiemasse eesti kogukonda olnud prioriteediks Karli juhtimise ajal. Üritused, nagu näiteks filmiõhtud, iga­aastane golfiturniir, verivorstide valmistamine ja jaanipäev on läbi viidud eesmärgiga olla nii kaasav kui võimalik. ,,Kaasatus tähendab koostööd noortega, kellel on huvi eesti asjade vas­ tu. Nemad on meie pärandi säilimise tulevik.“ Karl avaldas austust esime­ sele Montreali eestlaste põlv­ konnale, eriti nende tööle

Lättemäe (suvelaagi koht, mis asub Lachute lähedal) rajamisel ning kirikule, mis teenib tõhu­ salt kogukonna keskusena. Kuid olles tuleviku suhtes optimistlik, hoiatab Karl liigse rahulolu eest. ,,Me seisame silmitsi tule­ vikuga, mis on väga erinev sel­ lest, mis meie vanemad ja vana­ vanemad kogesid. Vanemad põlvkonnad peavad toetama nooremaid põlvkondi lugupi­ davalt, majanduslikult ning positiivselt.“ Koos Grete Muguga on uues MES-i juhatuses Mark Altosaar, Astrid Arumäe, Grete-Liis Dubé, Katrin Kuruson, Kersti ja Mart Leetmaa, Karl Raudsepp, Agnet Tõke, Ingrid Tärk, Mihkel Vaasa ja Tom Ventser.

Eesti Jaani koguduse kirik on pikka aega olnud Montreali ­eesti kogukonna südameks, kuid kirikuskäijate kahanev number näitab, et tulevik on murette­ kitav. Detsembris alustas kirik MES-i abiga rahakogumiskam­ paaniat. ,,Olenemata sellest, kas Te olete kirikuskäija või mitte, ülioluline on, et me kõik tead­ vustame vajadust hoida hoone töökorras.“ Kuigi Karl annab MES-i juht­ ohjad käest, ei kavatse ta vaikides tagaplaanile jääda. ,,Meil kõigil on oluline roll ees­ ti kogukonna tulevikus,“ toob ta välja. ,,Ma püsin endiselt pil­ dil.“

Alustatakse Eestisse kerkiva Baltikumi suurima andmekeskuse ehitamist Teisipäeval avas Eesti IT­ minister Kaimar Karu Saue vallas MCF andmekeskuse esimese etapi ehituse. Kolmes järgus rajatava andmekeskuse ehitamist toetab 27 Eesti ja Soome päritolu investorit.

Andmesidekeskuse rajaja, MCF Estonia juhi Kert Everti sõnul on keskuse peamised kliendid suuri andmemahte ka­ sutavad ettevõtted – IT, tele­ komi ja finantsasutused. ,,And­ mekeskust saab võrrelda pan­ gaga – kui inimesed hoiavad pangas raha, siis meie hoiame andmeid,“ rääkis ta.

Andmekeskuse juurest jook­ sevad läbi kõigi suuremate side­ operaatorite ning ka riigi and­ mesideühendused Eesti ja Euroopa linnade vahel. Ener­ giakindluse tagamiseks asub

andmekeskus otse Eleringi ala­ jaama kõrval, olles ühendatud ka Estlink kaabliga. Kolmanda energiakindluse kihi tagavad ­diiselgeneraatorid 200000-liit­ rise kütusevaruga.

Baltimaade suurim andme­ keskus valmib kolmes etapis.

Esimene, 30 miljonit eurot maksev etapp hõlmab kolme­ korruselist 14 500 ruutmeetri suurust hoonet, mis valmib 2021. aasta esimeses kvartalis.

Kokku mahutab andme­ keskuse esimene etapp kuni 1100 seadmekappi 45 000 serveriga ning täismahus kom­ pleks 3300 seadmekappi 135 000 serveriga. Hoone arhitekt on Mari Kallas ning konstruktor Holger Kare­ma. Andmeside­ keskuse ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus Eesti. (ÄP/EE)

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

Ottawa Bright Night festivali avas Eesti film

21

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Heinsoo Insurance Brokers Ltd. EESTI MAJAS 958 Broadview Avenue, ruum 202, Toronto, Ontario M4K 2R6

www.heinsooinsurance.ca Telefon 416-461-0764

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks Filmifestivali avaõhtul (vas): Kanada filmiinstituudi tegevdirektor ja filmikriitik Tom McSorley, EV suursaadik Kanadas Toomas Lukk, Piret Lukk, Balti Liit Kanadas esimees ja Ottawa filmifestivali (millest kasvas välja Bright Nights) asutaja Andris Kesteris, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liige Paul Läänemets.

Foto: ©Ülle Baum

Liina Trishkina-Vanhatalo film ,,Võta või jäta“ avas Ottawas 19. veebruaril 10. Bright Nights: Baltic-Nordic filmifestivali. See film valiti Eestit esindama 2019. a. Oscaril võõrkeelsete filmide kategoorias. Ottawas linastus see film Ottawa Art Gallery Alma Duncan Salon’is 120 filmihu­ vilisele. Kohale olid tulnud ka paljude riikide suursaadikud ja diplomaadid ning rohkesti Kanada pealinna ning ümbrus­konna eestlasi. Eesti suursaadik Toomas Lukk esines kõnega, tutvustamaks Balti- ja Põhjamaade filmifestivali juu­beliaasta tähtsust ning ka Eesti filmikunsti perspektiive.

Kanada filmiinstituudi tegevdirektor ja filmikriitik Tom McSorley lisas omalt poolt tänusõnad viljaka koostöö kohta Balti ja Põhja­maade diplomaatiliste esinduste ning Kanada filmiinstituudi vahel. Üritus lõppes piduliku vastuvõtu ja koosviibimisega. ÜLLE BAUM

Hulk väikseid imesid (Algus lk. 12)

sel. (Esikohal on Ivanov ja Ivanova. https://www.stat.ee/ public/apps/nimed/pere/TOP) Laager algas laupäeval tut­ vumismänguga, mille orga­ niseeris ngdr Talvi Parming.

Neljas punktis pandi proovile nutt ja ramm ehk pea ja jõud.

Tuli koostöös ehitada inimest kandev lumetool, sooritada ta­ bav lumepallivise, teha tabav lõkkenali ja selgelt pantomiimi­ na esitada šaraade (charades), et teised tabaks ära eestikeelse sõna. Seejärel algasid juba sau­ na „seeriad“: kes uhiuues Põhjakotka tare väikses ehk Lembitu küla saunas (ja lumes) ning kes Sissiküla suures saunas (ja jääaugus). (Tänud kütjatele skaudiisadele külas ja nskm Aleks Kivi suures.) Samaaegselt käis siin-seal laagrimärgi val­ mistamine, milleks oli jope tas­ kust rippuv helkur (reflector) tammelehtede ja -tõru kujutise­ ga. Laagrimärgi mõtte autoriks ja ettevalmistajaks oli gdr.

Ingrid Kütt.

Peamajas peeti lõkkevanade Häli Puusti ja Lukas Timuski juhtimisel lõkkeõhtut. Lauldi laulikutest klassikat ning õpiti ka üht vanakooli lumelaagri laulu – J. P. Sousa (suusa) mar­ sitaktis „Kotkajärve taga rabas“, et vanu häid Kotkajärve laule rohkem tuntaks. Ja sõnu nagu kändude / känd. Talveune koo­ paks olid noormeestele peamaja teine korrus, vanemgaididel ja gaididel Järvetare ning hellakes­ tel Rajatare. Palju rahvast ööbis ka Kalevi majas, Lembitu küla hoonetes ja suvilates.

Suusa- ja sussutamise päev Suusarajad, mida rajameister Kaido Nipernaado Arno Türki meisterdatud suusarajamasina ehk -tallajaga oli juba nelja­ päeval sisse sõitnud ja mis olid laupäeval mõnusalt kiired, täi­ tusid laupäeva õhtul taas u. 5 cm lumega. Kaido oli hommi­ kul vara taas rada „tallamas“, kuid loodetud libedat, kiiret liug­ lemist võistluseks võis tagada vaid eriliselt hea suusk või määre.... Mida teha? Oma parimat, mõistagi! Võistluste korraldaja Elin Marley oli „sil­ las“ (õnnelik) selle üle, et võis­ tles lausa 45 inimest, mis olevat viimaste aastate rekord. Kuulda­ vasti oli ka kolm gaidi, kes võistlesid sihiga, kellel oleks kõige pikem aeg! Oli ka taas imeline võimalus Lembitu külas teha peatus ja saada laske­ suustajaks. Seal valvasid õhu­ püssidega märkide tabamist nskm Aleks Kivi ning hundu­ juhid Topher (Chris) Timusk ja Mikk Altosaar.

Ennelõunal tegi hellakeste pere kiire külastuse Jämesää­ rele, kus loodeti neile pakkuda tihasele peopesalt seemne and­ mise kogemust, kuid ega linnud kella tunne. Kosutava lõunasöö­ gi järgselt (suur tänu peakokale, Seedriorult Kotkajärvel käima hakanud Angie Crossmanile ja abilistele – Maret Tamm, Ilmar Kütt ja Julia Gaunt-Rannala!) kogunesime Anton Õunapuu väljakule õppusele. Lumeaugust lõkke tegemist ja kala valmista­ mist juhendas nskm Eric Tiisler, abistas tema poeg e-skaut (ja Kanada skautide ridades Chief Scout auhinna välja teeninud) Tommy Tiisler ning (k.a. kala

marineerimisega) Tarvo Puust.

Küll oli alles sagimist ja suitsu ning lõppedes maistvat nämmi.

Käes oli tantsuõhtu, aga enne ka pidulik hetk. Skaudid lii­ kusid tõrvikute valgel Lembitu (1217. a. esimese teadaoleva Eesti eest langenu) ausamba juurde, kus oma pühaliku skau­ ditõotuse andsid Karl Lindvere ja Matthew Leppik. Sellel õhtu­ poolikul toimus järsk selgine­ mine – ilmus meeletu tähistae­ vatelk. Ei tea, kas tantsivad lapsed seda nägid, aga Kotka­ järve jää ületanud ja sellest tõusnud ahhetasid.

Lahkumispäeva-hommik, hel­ge ja külm. Suusk jälle kiire, aga kes soovib kiiremini auto­ deni ja linna jõuda?! Anti armu, seljakotid pandi lumesaanide järelhaagistele (regedele). Tänu voorimeestele: nskm David Hogg, Allan Vessmann, Peter Birkenbaum, Allan Marley, Heikki Novek!

Hellakeste juhid olid ngdr-id Maaja Uukkivi, Pia Müürsepp Poolsaar ja Elin Marley, gaidi­ del Liina Sadul ja Krista Poolsaar, vanemgaididel Maili Vessmann ja Liisbet ValterKalm, hundudel isad Topher Timusk ja Mikk Altosaar ja skautidel-venduritel nskm And­ res Jeeger, Tommy ja Rein Tiisler, Markus Tralla, Markus Jeeger ning Robert Cyrwus.

Skm Pearu Tamm on alatine tehniline teadjamees ning mai­ nimata on jäänud kõik... kellele võlgneme priske ja lumise tänu! nskm RIINA KINDLAM

Lumelaagri suur fotogalerii Eesti Elu võrgulehel www.eestielu.ca.

PÕHJAKOTKA SKAUTLIPKOND Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS ESTONIAN SCOUTS AND GUIDES IN CANADA Informatsiooniks: Skm. Enno Agur Tel. 416-485-9889

Annetused ja pärandused tulumaksuvabad fondi kaudu

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

Royal LePage Real Estate Services Ltd. Brokerage

Põhja-Ameerika suuremaid kinnisvaravahendusfirmasid Esindaja

EHA KAJAK Tel. kontoris 416-762-8255 või 416-762-2720 ext. 311 1-866-335-1900 (Toll free) 2320 Bloor St. West, Toronto, Ont. M6S 1P2 e-mail: ehkajak@trebnet.com

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!

Lia H. Hess

B.A., CWM, EPC.,

Certified Wealth Manager • Elder Planning Counselor

911 Golf Links Rd. Suite 308, Ancaster ON L9K 1H9 • Tel: 905-541-1900

www.liahess.com • Lia.hess@manulifesecurities.ca Kokkuleppel kohtume teile sobival ajal kontoris, kodus või Eesti Majas.

Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks

22

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

Nr. 7

Mälestame kurbuses

MÄLESTAN LAHKUNUD KALLIST ABIKAASAT

Jaak Aunbu’d

Jaak Aunbu

Meie südamlik kaastunne URVELE

sündis 27. veebruaril 1935 Hiiumaal suri 14. veebruaril 2020 Oro Station’is

VAIKE KÜLVET TIIU ja AARE KOLGA

URVE

Sa elad igavesti minu südames.

Mälestame kurbuses kallist tädipoega ja sugulast

Jaak Aunbu’d MÄLESTAME SÜGAVA KURBUSEGA MEIE KALLIST RISTIISA, ONUPOEGA JA HEAD SÕPRA

ja avaldame südamlikku kaastunnet abikaasa URVELE

Jaak Aunbu’t ristipoeg MIHKEL, KATI, ADAM, MAILA, PATRICK ja REIN SIIM, MICHAEL, MARISHA, ALIYAH, ANDERSON, KRISTIE, JASON ja HAIDEN RAIVO ja MAIE Tallinnas TRIIN, EDWARD, ANNIKA ja LOGAN Tampas

ANU SÕRRA perega TOOMAS VANASELJA perega PETER, JAAN, TOMAS ja EVA PÄRT perekondadega Rootsis

Mälestame kurbuses lapsepõlvesõpra ja sugulast

Avaldame kaastunnet URVELE

Jaak Aunbu’d Südamlik kaastunne abikaasa URVELE LAHKUS OOTAMATULT MEIE KALLIS

Reet Pikksalu Merlin sündinud 3. oktoobril 1943 Tartus surnud 27. jaanuaril 2020 Belleville’is

VIVIAN, SUSANNE, ERIK lastega KADRI ja SILVER HOLMBERG

Tänuavaldus Kallid

Leinavad kurbuses vend TIIT ja abikaasa ELIZABETH KRISTINA, ADAM, SVEA ja LEIF

Lahkus meie seast Montrealist saadik kauaaegne armas sõber

Reet Pikksalu Merlin Avaldame kurbuses kaastunnet TIIDULE perega TUI MENNING-TORRIE VIIU MENNING

Lahkus Külli Sulg Pärast pikka ja rasket haigust lahkus 16. veebruaril 2020 meie hulgast Peterburi Eesti Kultuuri­ seltsi juhatuse kauaaegne liige, Jaani kiriku taastamise eestve­ daja ning Venemaa seltside esindaja ÜEKNis Külli Sulg.

Matusetalitus Peterburi Jaani kirikus reedel, 21. veebruaril.

Suur liiklusõnnetus Montreali lähedal Kolmapäeval toimus Montreali lähedal Highway 15-l suur liiklusõnnetus, 200 sõidukiga.

Kaks inimest sai surma ning kümned vigastada. Suur osa autodest muutusid sõidukõlb­ matuteks. Õnnetus ja sellele järgnenud kaos haaras umbes kilomeetrise osa kiirteest. (Lüh. CTV)

Tallinnast saadeti Hiinasse 20 000 näomaski Tallinnas restorane pidav Hiina kokk Han Yang saatis kodumaale 20 000 näomaski, mille ta ostis kokku Eesti ehituspoodidest. Uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“ ütles ta, et see oli tema kui välismaal elava hiinlase kohustus. ,,Kõikidelt välismaal ela­ vatelt hiinlastelt oodatakse, et nad saadaksid kodumaale maske.

See on see, mida meilt eelda­ takse. Ma olen hiinlane. Ma pean oma perekonda, oma sõp­ ru ja oma riiki aitama,“ rääkis Han. Ehituspoodidesse pöördus Han sellepärast, et lihtsamad, meditsiinis kasutatavad maskid

olid juba igalt poolt otsas.

Maskide puudust Hiinas kin­ nitas ka Pekingis asuva Eesti saatkonna töötaja Laura-Liisa Laving. Kuigi tänavatel on nüüd juba rohkem inimesi, tasapisi hakatakse avama kontoreid, restorane ja parke, on mask en­ diselt nendesse kohtadesse pää­ semise eelduseks. ,,Kui avalikesse kohtadesse, näiteks poodidesse või restora­ nidesse sisse minna, siis igal pool ukse peal kraaditakse ja mõõdetakse temperatuuri ja ilma maskideta kuhugi sisse ei saa praegu,“ selgitas konsul.

Han Yang rääkis, et tema saadetud maskidest on osa veel alles ja ta jagab neid hea mee­ lega ka Hiinas viibivatele eestlastele. (ERR/EE)

PEETER-JUKU sõbrad ja tuttavad!

Täname kõiki, kes meiega ühinesid Peetri ärasaatmisel. Olite meile toeks ja kergenduseks sel raskel ajal.

Täname õpetaja Salumäed, kes oma jutluses nii huvitavalt Peetrile ristitud nimed esile tõi ja Marta Kivikut orelil. Ülle Veltmann, ole tänatud kohvikut lilledega kaunistamast ja maitsvat lunchi serveerimast. Andres Raudsepp koos Korp!

Sakalaga oli kohal. Aitäh!

Eesti Maja kohvik oli Peetri favoriit peatuskoht, kui oli linna poole sõitu. Nüüd olime seal koos ja tuletasime meelde möödunud päevi. Oma eluloo pani Peeter kirja mõni aasta tagasi, kui koostasime ,,Mälutunglad“. Võiks ju öelda, et elulugu kestab surmatunnini, aga me ei tea, ehk kestab veel edasi.

Loodame nii!

MAIE ILVES perega

Hanno Pevkur võib poliitikast lahkuda Reformierakonna endine juht, praegune aseesimees Hanno Pevkur võib poliitikast lahkuda.

Riigikogu liige Hanno Pevkur teatas teisipäeval, et kandideerib Euroopa võrkpalliliidu presi­ dendi ametikohale. „Lihtne ja aus vastus on see, et olla nii Euroopa Võrkpalliliidu presi­ dent ja jätkata tööd Riigikogus, pole võimalik. Euroopa Võrk­ palliliidu presidendi töö eeldab 100% pühendumist,“ ütleb Pev­ kur.

Seni on ta Euroopa võrkpal­ liliidu asepresidendina suutnud tegeleda korraga tööga riigiko­ gus ja erakonnas ning organisat­ siooni esindamisega.

Hanno Pevkur on olnud Eesti

justiits-, sise- ja sotsiaalminis­ ter.

Valimistulemused selguvad 19. juunil Moskvas. (D/EE)

Foto: Peeter Põldre

Nr. 7

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11 h EESTI VABARIIGI 102.

AASTAPÄEVA OIKUMEENI­LI­ NE TÄNUJUMALATEENISTUS Baptisti kirikus (883 Broadview Ave).

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 4 pl Eesti Vabariigi 102. aastapäeva MUUSIKALINE TÄNU­ PALVUS Soome kodus. Heli Ten­ no, Andres Raudsepp, Elli Kipper, Tamara Norheim-Lehela, õpetaja Kalle Kadakas.

Pühapäeval, 1. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 1. märtsil kell 4 pl PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval, 8. märtsil kell 11 h JUMALATEENISTUS EHA­ TARES. Pühapäeval, 15. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS Pühapäeval, 29. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11.00 Baptistikoguduse kirikus (883 Broadview Ave) EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA OI­­ KUMEENILINE JUMALA­TEE­ NISTUS. Teenivad: pastor Jüri Puusaag, praost Mart Salumäe, õpetaja Kalle Kadakas.

Pühapäeval, 1. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 JUMALATEE­ NISTUS EHATARES. Pühapäeval, 8. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS SOOME KODUS. Kolmapäeval, 18. märtsil kell 15.00 Piiblitund EHATARES. Pühapäeval, 22. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 29. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS.

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11.00 EV 102. AASTA­ PÄEVA OIKUMEENILINE JU­­ MA­LATEENISTUS. Koguduste vaimulikud. Ühiskoor.

Pühapäeval, 1. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Pai­vel, J. Puusaag. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 8. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Boutilier, J. Puusaag.

Kolmapäeval, 11. märtsil kell 15.00 PIIBLITUND EHATARES. J. Puusaag.

Pühapäeval, 15. märtsil kell 11.00 JUMALATEE­NISTUS. A. Kaups, J. Puusaag. Solist M. Boutilier.

Pühapäeval, 22. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag.

Pühapäeval, 22. märtsil kell 15.00 JUMALATEENISTUS EHA­TARES. K. Süld, J. Puusaag.

Organist K. Hartley.

Pühapäeval, 29. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag.

Reedel, 10. aprillil kell 11.30 SUURE REEDE JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 12. aprillil kell 11.30 ÜLESTÕUSMISPÜHA JU­­ MALATEENISTUS ARMU­LAUA­ GA. Laulab koguduse vokaal­ ansambel.

Jumalateenistusele järgneb kiriku all saalis ÜLESTÕUS­MIS­ PÜHA BRUNCH. Eelregistree­ rimine koguduse kantselei tel: 416 483-5847 või e-posti aadressil: stpeterstoronto@rogers.com.

EELK Toronto Peetri koguduse TÄISKOGU KOOSOLEK toimub pühapäeval, 19. aprillil pärast kl 11.30 algavat jumalateenistust.

Emadepäeva jumalateenistus kirikus ja kohvilaud naisringi toas toimub 10. mail.

Leeripüha jumalateenistus toi­ mub 31. mail.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokkusaa­ mised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

Lahkus tubli noor suusataja Brayden Kuroda Freestyle Canada teatel suri Kanada freestyle moguls tiimi liige Brayden Kuroda esmas­ päeval 19-aastasena. Surma põhjust ei ole teatatud.

Freestyle Canada sõnul oli tegemist erakordse noore mehe­ ga, kelle kirg freestyle suusata­ mise vastu inspireeris paljusid.

(Lüh. CTV)

ADVOKAADID

(Algus lk. 12)

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Eelteated:

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

Häll

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

23

Filateelia. Uus postmark.

Jaan Kross 100 Armastatud kirjaniku Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks 19. veebruaril lasi Omniva (Eesti Post) käibele seda tähtpäeva märkiva postmargi.

Siseriiklikuks kasutamiseks mõeldud 0.65 € nominaalväär­ tusega postmargi kujundasid Ülle Marks ja Jüri Kass. Margid on tükitud trükikojas AS Vaba Maa. Jaan Krossi (1920–2007) postmargi ilmumisega tähis­ ta­ takse 100 aasta möödumist eesti kirjanduse suurkuju sünnist.

Jaan Krossi vabavärsiline luule kehastab 1960. aastate luule­ uuendust ja jõulise poeetilise hingamise tulekut eesti kirjan­ dusse. Tema meisterlikud ja eru­ deeritud ajaloolised romaa­ nid, nagu „Kolme katku vahel“, „Keisri hull“ või „Paigallend“, avardavad Eesti ja eestlaste ajalugu, väärtustavad rahvuslik­ ku minapilti ning kannavad en­ das inimsuse ja vabaduse sõnu­ mit. Krossi loomingut iseloo­ mustab taidurlik ja dramaatiline kujundikeel, mille abil tuuakse lugejani suuri eetilisi konflikte, poliitilisi sõnumeid ja idealist­ likke unistusi. Jaan Kross on ol­ nud Nobeli kirjandusauhinna kandidaatide seas. Ta on üks kõige tõlgitumaid ja tuntumaid eesti kirjanikke välismaal.

(Allikas: Omniva)

kotist, naeratades vastu perele ja teistele, kes teretavad.

••• Tore uudis – Eesti Statistika võrgulehel on nüüd kättesaadav uuendatud 01.01.2020 seisuga nimede statistika (https://www. stat.ee/public/apps/nimed/), k.a. esinemissagedus vanuserühmade järgi ja muud huvitavat. Sealt saab teada, et hetkel on Eestis tüdrukuid ja naisi nimega Elena 2896. Võrdluseks on nimega Helena 1624 ja nimega Leena 254 naisterahvast Eestis.

Vanakreeka nime algvorm on Helene, murdevariandina ka Helena. Helene nime kandjaid on Eestis hetkel 255, enamik neist üle 85aastased. (Helene kreekakeelne hääldus kõlab huvitaval kombel hoopis nagu ­ „Lenni“ või „Leeni“. Neid viimaseid on Eestis praegu 83, toredal kombel kõige enam eakad või tibukesed.) Trooja ­ Helena nimekaimusid on Eestis vähem – 1624, kui Helen of Troy omi – 2474, ning tran­ skriptsioon vene keelest Jelena on suisa 10 323 naisterahva nimi Eestis.

Selle nimepere viimaste kümnendite tõusev täht on Soome mõjusfäärist pärit Elina (1548 nimekandjat), ning samas vanusegrupis ka Helina (796), Elen (362) ja Elin (208, igas

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

vanuses). Ja kui ongi kaugelt kreeka, siis ometi puhtalt ema­ keelsed nähtused on Helin (276) ja Heli (2292). Nagu ka val­ guskiir Hele (526) ja esikadu tõestav Ele (292).

On see juhus, et Helene tähendab vanakreeka keeles „särav valgus, tõrvik, ere kuu“ ja meil on sama tähendusega sõna (ja naisenimi) Hele? Kas kauged, ent otsesed kummar­ dused hellenismi hiilgeajastule kumavad nimedest Helle, Ellen, Elle, jpt? Sellest särava nime eri vormidest, mis kõlavad võimsalt üle Eesti, võibki pajatama jää­ da... Aitäh, väike rõõmuraasuke Elena, inspiratsiooni eest!

RIINA KINDLAM

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

Uurimus vaatles majapidamistööde jagamist Kanadas Uus Kanada Statistikaameti uurimus toob välja, et majapi­ damistööde osas on Kanada paaridel sageli traditsioonilised soorollid siiani populaarsed: naised pesevad rohkem pesu ja teevad süüa, mehed jällegi rohkem välitöid ja parandusi.

Uurimus leidis ka, et nõude­ pesemise, toidupoes käimise ja sotsiaalse elu korraldamise ko­ hustusi jagatakse võrdselt.

(Lüh. CTV)

Postisaadetises leiti inimaju

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

USA piiriametnikud pidasid kinni inimaju, mis leiti Kanada postisaadetises, teatati U.S. Customs and Border Protection (CBP) avalduses. Saadetisele oli teate kohaselt märgitud ,,Antique Teaching Specimen“ ning seest leiti klaaspurgis olev inimaju ilma vastava dokumen­ tatsioonita, mis toetaks selle seadusekohast toomist USAsse.

CBP sõnul oli pakk saabunud Torontost ning teel Wisconsini.

(CTV/EE)

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

24

EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020

Nr. 7

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Sündmuste kalender • Pühap., 23. veebr. EV 102.

AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE TO­­ RONTOS. Kl 11 h OIKU­ MEE­ NILINE JUMALATEENISTUS Baptisti kirikus, kl 12.15 pl LIPU HEISKAMINE Eesti Maja ees, kl 1 pl KONTSERT-AKTUS LÕUNA­ SÖÖGIGA Eesti Majas.

• Esmasp., 24. veebr. kl 11 h EESTI LIPU HEISKAMINE To­­ ronto Raekoja ees.

• Kolmap., 26. veebr. kl 7 õ MARKO RAATI FILM ,,MATUSE­ PÄEVIKUD“ (,,Funeral Diaries“), George Ignatieff Theatre, U of T, 15 Devonshire Place.

• Pühap., 1. märtsil kl 4 pl TCFS ESITLEB: FILM ,,IGITEE“ (,,Ikitie“/,,The Eternal Road“) Tartu College’is.

• Pühap., 8. märtsil kl 4 pl TCFS ESITLEB: FILMID ,,RODEO“ ja ,,DRAAKONI AASTA“ Tartu Col­ lege’is.

• Teisip., 31. märts NÄITUSE ,,MINU TARTU“ (Tartu College’i 50. aastapäeva puhul) MATER­ JALIDE ESITAMISE TÄHTAEG. • Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

Saksamaal Hanaus hukkus tulistamistes üheksa inimest

surnuna. Teine korterist leitud surnukeha kuulus vanemale naisele, tõenäoliselt tulistaja emale.

Kolmapäeva hilisõhtul Sak­sa­ maal hukkus Frankfurdi lähedal Hanau kahes vesi­ piibu­baaride juures toimunud tulistamises kokku üheksa inimest. Arvatav tulistaja leiti neljapäeva hommikul kodust

Ajalehe Bild andmetel olid vähemalt esimese tulistamise ohvrite hulgas kurdi päritolu inimesed.

Bildi teatel oli tulistaja Saksa kodanik, kellel oli relvaluba, ning tema autost leiti laskemoo­

na ja relvamagasine.

Bildi andmetel jättis tulistaja maha ka kirja ja video. Tege­ mist on 43-aastase Tobias R.iga, kes väljendas paremäär­ muslikke vaateid. Bildi teatel kirjutas Tobias R. muu hulgas, et teatud rahvad tuleb hävitada, sest nende väljasaatmine Saksa­ maalt ei ole enam võimalik.

(D/EE)

Lõimeleer kutsub laagrisse Lõimeleer on suvelaager välismaal elavatele eesti lastele ja noortele, kus on võimalus suhelda eakaaslastega Eestist, õppida käsitööd, rahvapärast pilli-laulu-tantsu-mängu, sõita hobuse ja paadiga ja palju muud. 2020. aastal näiteks tuleb lõimeleeri jalgpalli ja luule töötuba läbi viima luuletaja ja spordimees Contra.

Tim Hortons’i Roll Up the Rim kampaania läheb rohelisemaks Kuni siiani on kohvikutekett Tim Hortons oma Roll Up the Suur tänu Eesti Abistamis­komiteele Kanadas ja Ehata­rele, kelle lahke toetus või­maldas tänase Eesti Elu tuua teieni värvitrükis.

Rim kampaania käigus julgusta­ nud inimesi ostma rohkem kohvi, et leida ühekordse kohvi­ tassi äärt üles rullides võite alates tasuta kohvist ja donutist kuni suuremate võitudeni, siis tänavune, 11. märtsist kuni 7. aprillini kestev kampaania saab olema varasema roheline ver­ sioon. Klientidel, kes toovad kaasa korduvalt kasutatava tassi, on rohkem võimalusi võita, kuid nad peavad eelnevalt inter­ neti kaudu registreerima.

Lõimeleer 2020. a toimub laager neljas kuuepäevases va­ hetuses: 12.-18. juuli, 19.-25. juuli, 26. juuli-1. august, 2.-8. august.

Firma esindaja sõnul võeti programmi uuendamisel ar­vesse klientide tagasisidet. (CBC/EE)

Lähem info: https://www.­ loimeleer.com või priit.kalev. parts@gmail.com.

Kui registreerid lapse suve­ laagrisse koos sõbraga, saad hinnasoodustust 15%. Pakku­ mine kehtib 14.02-14.03.2020 www.loimeleer.com/registreeri Võimalik tasuda koheselt pangalingiga või hiljem arve alusel.