10
EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020
EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD
NASA insener, kes võttis Sisekaitseakadeemia südameasjaks
Fred Ise (paremal) ja rektor Eduard Raska esimese lennu lõpetamisel 21. juunil 1996. Foto: Sisekaitseakadeemia kogu
Parimad õnnesoovid Eestile!
KANADAN SANOMAT VENNASRAHVA AJALEHT KANADAS 308–191 Eglinton Ave. E. Toronto, ON M4P 1K1 Tel. 416-321-0808 Web-leht www.finnishcanadian.com
Ülle Veltmann Catering
Akadeemilised Kanada Eesti Naised õnnitlevad Eesti riiki ja rahvast EV102 puhul... Elagu sini-must-valge Eesti Vabariik in aeternum!
Nr. 7
Eesti Sisekaitseakadeemia väljaandes Verbis Aut Re ilmub artiklisari akadeemia arengule selle algusaastatel kaasa aidanud isikutest. Alljärgnevas artiklis meenutab emeriitprofessor FELIKS ANGELSTOK 23. septembril 2019 jäädavalt lahkunud akadeemia tulihingelist toetajat Fred Ise’t – inseneri, kes tegi kõrgelennulise karjääri USA armees ja kosmoseagentuuris NASA. Artikkel on siin avaldatud kirjastaja Lauri Vanamölderi lahkel nõusolekul ja kaasabil. Fred Ise sündis 20. aprillil 1925. aastal Tallinnas insenerist diplomaadi perekonnas. Ta lõ petas Jakob Westholmi gümnaa siumi. Võttis koos vanema venna Sveni ja veel paari noormehega 28. augustil 1941. aastal kahe okupatsiooni vahelisel ajal Pika Hermanni tornist maha punalipu ja heiskasid sinimustvalge. Sven Ise, hoides kõrvale Saksa mo bilisatsioonist, läks 1943. aasta algul Soome, kus sõdis koos teiste Eesti vabatahtlikega. Pool sajandit hiljem sai temast vaba nenud Eestis silmapaistev kait seväe taastaja, kolonelleitnant ja üks soomepoiste juhte. 1944. aasta märtsi õhurünna kutes kaotas pere kodu ja asus ümber Saksamaale. Pärast sõja lõppu oli Fred Ise Memmingeni põgenikelaagris eestlaste skau dijuht. 1946. aastal alustas ta elektrotehnikaõpinguid Mün cheni Tehnikaülikoolis. 1949. aastal sai uueks elukohaks Baltimore USA-s, kus ta jätkas õpinguid ja töötamist John Hopkinsi ülikoolis. Ta lõpetas Texas Western University. Korea sõja puhkedes 1950. aastal värvati Fred Ise armeesse, kus ta teenis ohvitserina tankija õhutõrje suurtükiväes. Hiljem oli Fred Ise neli aastat õppejõud suures armee õhutõrje koolis Texases, kus õpetas nii USA kui ka liitlasriikide ohvitseridele radari- ja juhitavate rakettide teooriat ning kasutamist. Sellele järgnesid juhtivad kohad rake titõrje süsteemide arendamis programmides USA-s ja Atlandi ookeanil. Osales tuumarelva katsetusel Vaiksel ookeanil 1962. aastal ja juhtis kontinentideva
heliste ballistiliste rakettide vas tast kaitseprogrammi Gröö ni maal. Seejärel töötas aastaid USA kosmoseuuringute heaks, olles ühe NASA rahvusvahelise programmi tehnilise administ ratsiooni juht. Fred Ise osales aktiivselt väliseesti organisatsioonides ja Eesti iseseisvuse taastamist taotlevates liikumistes. Ta oli ülemaailmsete eesti kultuuri päevade ESTO 76 üldkoordi naator, Baltimore’i Eesti Seltsi esimees, Baltimore’i Markuse koguduse esimees, Eesti Rah vuskomitee Ühendriikides Esin duskogu ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu juhatuse liige, akadeemiliselt kuulus korp! Rotaliasse. Koostöö Eduard Raskaga Sisekaitseakadeemia esimene rektor õigusteaduste doktor pro fessor Eduard Raska, kes töötas tol ajal Eesti Vabariigi Ülem nõukogu nõunikuna julgeoleku probleemide valdkonnas, külas tas kahel korral, 1990. ja 1991. aastal, Ameerika Ühendriike, kus tutvus FBI Akadeemiaga Virginias, politseikoolide ja korrektsiooniasutustega New Hampshire’is ja Massachusett sis ning lõi sidemeid nende osa riikide ja Marylandi väliseesti kogukondadega. Nende külas käikude tulemusena ja tänu välis eestlaste abile said mitu Eesti politseiametnikku õppida New Hampshire’i politseiaka deemias. Olulise panuse selleks andis Fred Ise. USA-s nähtud demok raatliku riigi korrakaitse- ja selle koolitussüsteemi toimi mine avaldas muljet ning leidis kajastust korra- ja riigikaitse spetsialistide koolituskontsept sioonis, mille Raska hiljem aka deemia loomist ja sisekaitseha ridust käsitlevates dokumentides sõnastas. Fred Ise abikaasa Anne mee nutas ajalehe „Vaba Eesti Sõna“ internetiväljaandes 21. aprillil 2015: „Mäletan hästi, kui 1991. aasta lõpus kohtasime esimest korda dr Eduard Raskat, kes veetis nädalapäevad meil, kui ta osales American University õigusteaduse ettekannetel Was hing tonis. Mõttevahetused dr
Raska ja Fredi vahel kestsid varajaste hommikutundideni ja nende tagajärjel sündis Eesti Riigikaitse Akadeemia loomise idee. Peatselt peale Eestisse naasmist viis Eduard Raska selle idee ka ellu. Nii algaski Fredi panus Eesti Riigikaitse Akadeemia (ERA) arengu abistajana ja Marylandi osariigi Rahvuskaardi Eesti abistamisprojekti sidemehena. Ta jätkas seda tööd ka kodu maal 1997.–1998. aastatel Eesti kaitseministri ja kaitseväe oh vitseride väljaõppe komisjoni nõunikuna.“ Tegelikult olid selleks ajaks, 1991. aasta lõpuks, juba aka deemia loomise idee ja põhisei sukohad välja kujunenud, kuid mõttevahetus niivõrd erudee ritud spetsialistiga nagu Fred Ise uue omalaadse õppeasutuse üle oli kindlasti väga kasulik. Eduard Raska sõnastas Sise kaitseakadeemia loomise kont septsiooni ja esitas selle Riik likule Politseiametile, Sise ministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele mais 1991. Valitsus arutas kontseptsiooni juulis ja kiitis põhimõtteliselt heaks. 17. detsembril 1991. aastal kinnitati Raska akadeemia rektori kohu setäitjaks ja 1992. aasta jaa nuaris alustas Siseministeeriumi juures tööd akadeemia asuta mistoimkond. Akadeemia esimestel tege vusaastatel 1992–1998 jätkusid Raska ja Ise tihedad kontaktid helistades ja fakse saates. Aja vahe tõttu ei olnud sünnis Tallinnast enne kella 15 lombi taha helistada ja nii töötati tea tud ajalise nihkega. Sel ajavahe mikul käis Fred Ise korduvalt akadeemias ja esines siin mitmel haridusteemalisel nõupidamisel. Peamine küsimus: millist haridust vajab Eesti ohvitser? Olles töötanud õppejõuna USA sõjakoolis, valutas Fred Ise väga südant Eesti ohvit seride hariduse pärast. Iseseis vuse taastanud Eestis käis sel teemal elav arutelu. Et Eesti kaitseväes nappis tol ajal ohvit sere, siis koolitati neid lühiaja listel mõnekuulistel kursustel. See oli vaid ajutine väljapääs. Vaja oli leida Eestile sobiv hari dusmudel. Põhiküsimus oli, kas anda ohvitserile vaid erialane haridus või ka tsiviilkõrgharidus? Ohvitserid on tegevteenistuse lõppedes täies elujõus mehed, kes võivad anda veel suure panuse tsiviilellu, kui neid õigesti rakendada. Kaitseministeeriumi juures tegutses sõjalise hariduse ja tea duse arengu planeerimise töö rühm, mille esimeheks oli aka deemik Boris Tamm. Fred Ise saatis 10. septembril 1997. a talle, peaministrile, kaitse-, siseja haridusministrile, Kaitseväe juhatajale ning Riigikogu riigi kaitsekomisjoni esimehele kirja, kus ta andis põhjaliku ülevaate oma seisukohtadest. Tema arva tes pidi ohvitseril olema tsiviil kõrgharidus koos kaitseväe (Järgneb lk. 11)
