2
EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020
Nr. 7
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.
Foto: Marko Mumm, välisministeerum
Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.
Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid
Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
20. veebruaril toimus välisministeeriumis teeneteristide üleandmise tseremoonia. Tee neteristidega tunnustati endi seid ja praeguseid diplomaate, välispoliitiliste teemadega te gelevaid ajakirjanikke, mitmeid endisi välisministreid ja ühiskonnategelasi, kes on silmapaistvalt panustanud Eesti iseseisvuse kindlustamisse ja huvide edendamisse maailmas. Kokku said tunnustuse 34
isikut Eestist ja välismaalt, kel on silmapaistvaid teeneid Eesti iseseisvuse ja huvide edendami sel maailmas. Sündmuse üks eesmärke oli tähistada ka Eesti välisteenistuse tugevust. Välisministeeriumi teene teristi kavalerid 2020: Alar Streimann, Andres Põder, Arnold Aljaste, Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Valli kivi), Clyde Kull, Dea Hannust, Enn Eesmaa, Enn Kunila, Erkki
Bahovski, Hando Runnel, Hans H. Luik, Indrek Laul, Ivan Makarov, Jana Vanamölder, Jenik Radon, Jüri Luik, Jüri Trei, Kaja Tael, Karmo Tüür, Katrin Saarsalu, Mall Mälberg, Mari-Ann Kelam, Marje Massa, Mart Meri, Mihkel Mutt, Philippe Jourdan, Raul Mälk, Sonny Aswani, Sulev Kannike, Sven Jürgenson, Sven Sakkov, Tiit Põder, Toomas Luman, Urmas Paet. (VMPT)
Reinsalu vastuseks Lavrovile: Venemaa pole Läänele mitte fantoomoht, vaid viraalne oht
maa välisminister Lavrovi Münchenis väljendatud seisu kohta, et Venemaa on Läänele fantoomoht. Reinsalu sõnul peab selle ohu tõkestamiseks Lääs suutma säilitada poliitilise üht suse, panustama enam sõjalise reageerimise võimekusse ja ole ma tugevama vastupanuvõimega hübriidsurvele. Ta lisas, et Venemaa eesmärk pole eraldivõetuna survestada NATO idatiiba, vaid see piir kond on geograafilise asendi tõttu ohu esmane piirkond. Tema sõnul on Venemaa laiem eesmärk saavutada üleolek Lääne üle ja selleks kasutatakse kõiki tehnikaid. „Venemaa on oma ettemäära matuses risk. Lääne vastus peab olema automaatne ja prognoosi tav reageerimine hübriidrünna kutele ja agressiooniaktidele,“ sõnas Reinsalu. Välisminister tunnustas Saksamaa kantslerit
Angela Merkelit panuse eest Lääne ühtsuse kindlustamisel. „Sõjaline võimekus on oluline, kuid sama tähtis on meie polii tiline tahe ja pühendumus olla igal ajal valmis kaitsma oma väärtusi,“ rõhutas Reinsalu. Eesti välisminister avaldas arva must, et meie julgeoleku kind lustamisel peab panustama rohkem Atlandi-üleste suhete arendamisele ja USA kaaluka male rollile NATO idatiival. „Suurõppus Defence 2020 on selle positiivse arengu ilmekaks näiteks,“ lisas Reinsalu.
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Sic transit gloria mundi Ladina keeles tähendavad need neli sõna: nõnda kaob maailmas kuulsus, au. Ehk saavutus, mis tõstab kas inimese või äri teistest kõrgemale. Seda saab Kanadas nüüd ütelda, kuna möödunud sajandi üks edukamaid ettevõtteid, Montréali transpordifirma Bombardier on ilmselt asetanud kui mitte pillid kotti, siis saanud aru, et enam ei saa konkureerida maailmaturul. Joseph-Armand Bombardier oli Québeci ettevõtja, kes leiutas mootorsaani, siinses keeles skidoo. Sealt edasi asus ettevõtja varustama raudteid, trammiliine ning lennundusfirmasid. Toronto paraku on pidanud kannatama Bombardieri järglaste väärotsuste tõttu, linna ühistranspordifirma TTC pidi kaua ootama uusi tramme. Mis nüüd on lõpuks kohal. Samas aga on Bombardier müünud maha majanduslikult tulusa osakonna, mis tegeles lennundusega ning sel nädalal raudteede/ trammide osakonna kopsaka summa eest, $8,2 miljardi hinnaga prantslaste ettevõttele Alstom SA. Siiski on ettevõttel alles äri lennukite, väikeste luksusmudelite osakond, millele kavatsevad keskenduda. Ei soovi näpuga näidata Kanada poliitikutele. Ent Bombardieri on mitu korda pankrotist lunastatud, maksumaksja rahakotist miljardeid toetuseks antud. Seda ajal, kui ettevõte otsustas Mehhikos tramme ja rongivaguneid, vedureid ehitada, ei jõudnud rahad sugugi kanadalaste taskusse. Ka USAs ehitati. Mis veel hullem on see, et küsimusi, kas on astutud eetilisi samme, on palju. Euroopa Liit uurib hetkel, kas Bombardier murdis regulatoorseid lepinguid ELis, eriti sakslaste Siemens firmaga kokkuleppeid, mis hoiaks teatud kulusid rongil reisijal, firmadel mõistuse piires, nii nagu kiirrongidega on ette nähtud. Häda on peamiselt selles, et luksustransport – pidage Toronto tramme vähemaks kui seda, aga neil on otstarve, miljard läks jälle maksumaksja taskust nende ostmiseks. Kui lumesaan, millega ju paljud naudivad kas lõbusõitu, jahil käimist või teadagi Kanada kliimas ühest kohast teise saamist talvel oli selline leiutis, mis võimaldas firmal hiidettevõtteks jõuda, siis miks mitte mõtlikult edasi. Oleme Kanadas olukorras, kus vabrikud sulgevad, eriti autod, rongid, lennukid on nüüd sellised, mida ehitatakse võõrsil. Ning siin tuleb näpuga näidata neile, kes lahkelt toetavad neid, kes ameeriklaste järgi on liialt suured ettevõtted, et kerjata. Kuna palgad, mida makstakse töölistele, on olulised riigi sissetuleku ja heaolu huvides. Teine selle nädala uudis on samuti Bombardieriga seotud. Varem kirjutatud, kuidas LRT elik kiirühistranspordirongi liini ehitamine on jäänud graafikust maha. Nüüd alles 2022. aastal valmivat. Kui niigi. Ja Toronto on tellinud Bombardierilt uued rongid. Kaua rikkurid tüssavad? Luksuslikke eralennukeid suudavad rikkurid osta. Ronge, tramme plekib kinni aga Mats Maksumaksja. TÕNU NAELAPEA
Välisminister Reinsalu osales ettekandega eelmisel nädalal Müncheni julgeolekukon verentsil NATO idatiiva julgeoleku teemalisel ümarlaual koos Saksamaa, Läti ja Leedu kaitseministritega. Reinsalu rõhutas, et Venemaa kasutab Lääne survestamiseks kogu hübriidsurve arsenali üle maailma. See surve on viimaste aastate lõikes kasvanud ning levib kiirelt ja paljudel juhtudel laiemale avalikkusele tajuma tuna. „Seda võib võrrelda vi raalse ohuga, arvestades selle mõju kiirust ja ulatust,“ ütles Reinsalu kommenteerides Vene
Lisaks aruteludele kohtus välisminister Müncheni julge olekukonverentsil Kanada, Jor daania, Jeemeni, Läti, Iraagi ja Tšehhi välisministritega, samuti Euroopa Nõukogu peasekre täriga, USA alalise esindajaga ÜRO juures ja Ameerika Juu dikomitee esimehega. (VMPT)
Mart Laanemäe andis üle volikirja Taani kuningannale Esmaspäeval andis Eesti suursaadik Taani Kuningriigis Mart Laanemäe Taani kuninganna Margrethe II-le üle oma volikirja. Volikirja üleandmise tsere mooniale järgnenud vestluses meenutas Tema Majesteet Kuninganna Margrethe II oma suhteid Eestiga, mis algasid koolieas, kui ta õppis tundma Eesti lippu ning on jätkunud tänaseni – alles eelmisel aastal külastas ta teist korda Eestit. Eesti ja Taani on kaua aega olnud partnerid ja lähedased riigid, kus on hea leida sama meelseid häid koostööpart nereid. Kaitsekoostöö on olnud olulisel kohal: ka praegu on Taani sõdurid NATO raames
Eestis. William Mart Laanemäe on sündinud 1959. a Vancouveris, Kanadas. Pärast ülikooliõpin guid Vancouveris ja Torontos omandas ta Stuttgarti Ülikoolis loodusteaduste doktorikraadi keemias. Ta töötas Stuttgartis Max Plancki Instituudis teadu rina ning Münchenis lennuki mootorite tehases insenerina, seejärel Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuses, kuni siirdus RAS Silmeti kommertsdirek toriks. Eesti välisteenistuses on Mart Laanemäe töötanud 1996. aastast saadik. Kolme ametiaja vahel asekantslerina on ta olnud suursaadik, esinduse juht Viinis ja kahel korral Berliinis. Ta on
esindanud Eestit mitmes rah vusvahelises organisatsioonis ja mitteresideeruva suursaadikuna kuues Euroopa riigis ning tege lenud küberturvalisuse, inter netivabaduse ja muude digitaal teemadega. (VMPT/EE)
Foto: välisministeerium
