20
EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020
EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVAL TERVITAVAD
Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus
Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks
Tartu College’i laenuraamatu kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja päeviti kell 11.00-13.00. Tulge tutvuma uute raamatutega!
Montreali Eesti Selts
Eesti Etnograafia Ring Kanadas Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks
TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4
Tervitusi Eesti Vabariigi aastapäevaks!
Hanuman Contracting Inc.
Pearu Tamm
Tel. (705) 228-8356, Fax (705) 228-8105 (Udoras)
Töid tehakse Torontos, Udoras ja Muskokas
Õnne Eesti rahvale Eesti Kunstnike Koondis Torontos
Otepääl peeti Euroopa saunamaraton Otepääl peeti nädalavahetusel XI Euroopa Saunamaraton. Rajale läks 162 neljaliikmelist meeskonda, läbida tuli 19 saunapunkti. Kokku osales saunamaratonil 18 erinevast rahvusest saunalist. Saunamara tonist osavõtjate hulgas oli eestlasi, ameeriklasi, soomlasi, pakistanlasi, itaallasi, venelasi, jaapanlasi, sakslasi, poolakaid, udmurte, lätlasi, rootslasi, inglasi, leedulasi, taanlasi, iirlasi, hispaanlasi, norralasi ja keenialasi. Peaauhind, Lemmik Mees
OÜ kümblustünn, valiti välja võistlejate vahel, kes läbisid kõik saunakaardil märgitud ko had, võistlesid reeglitepäraselt ja lõpetasid finišis kell 17.30. Kõige kiirem võistkond sai karika, loositi välja hulgaliselt eriauhindu. Rahva lemmiksauna valisid need võistkonnad, kes käisid kõikides saunades. Lem mikuks valiti 486 poolhäälega Kirepi kogukonna kilesaun. Euroopa Saunamaratoni ka jastasid peale kodumaise mee dia ka välismaa väljaanded. (KU/EE)
Nr. 7
Republic of Estonia 100. TEA, 2018
,,REPUBLIC of ESTONIA 100“ on ingliskeelne kogu teos, kuhu on koondatud kõik oluline, mis ise loomustab Eesti Vabariiki. Teos põhineb eestikeelsel ko guteosel „Eesti Vabariik 100“, kuid on suunatud välismaalastele ning neile eestimaalastele, kelle emakeel ei ole eesti keel. See on 160-leheküljeline entsüklo peediline teatmeteos, mis on rohkelt ja värvirikkalt illustree ritud ning pidulikus, Eesti Vaba riigi juubeliks sobivas köites. Raamat annab hea ülevaate Eestist kui riigist, meie oma riikluse ajaloost, rahvastikust, loodusest, majandusest ning kultuurist. Eraldi on esile tõs tetud nähtusi, mis on meile ainuomased või silmapaistvad (nt laulu- ja tantsupeod, rikkalik loodus). Jaanson, Mart. Eesti muusika 100 aastat. Rahvuslik ja rahvusvaheline meie muusikakultuuris. Post Factum, 2018
Eestlaste kujune misel rahvuseks, rahvuse püüd lustes iseseisva riigi poole ja selle riigi rahvusvahelise tun tuse omandamisel on tähtsat rolli mängi nud muusika. Raa matu autor on võtnud ülesan deks pakkuda lugejale sisse vaate eesti muusikasse, mida on loodud, esitatud ja kuulatud läbi Eesti Vabariigi 100aastase ek sistentsi. See žanripõhisena kor raldatud, peamiselt helilooja keskne sissevaade lähtub autori teadmistest ja eelistustest ning etteantud mahust, olles sellisena paratamatult ebatäielik. Kui aga lugeja pärast raamatu sulgemist tunneb, et temas on tärganud huvi eesti muusika varakambri ga põhjalikumalt tutvuda, loeb autor oma ülesande täidetuks. Pajusalu, Karl. Eesti keele 100 aastat. Post Factum, 2019
Eesti keel on eest laste eneseteadvuse alus. Nii on ka Eesti riik ja eesti keel ikka toetanud teineteist. Iseseisvas Eesti Vaba riigis on eesti keel saanud areneda riigi keelena. Rasketel aegadel on aga keel olnud eesti kultuuri järjepidevuse hoidja. Raamat räägib eesti keele erinevatest ülesannetest ja arengutest viimasel sajandil. Vaatluse all on eesti keele asend Eesti ühis konnas, iseloomustatakse kirja keele ja rahvakeele muutumist, antakse ülevaade eesti keele uurimisloost ning püsiva jälje jätnud keeleteadlastest ja -uuendajatest. Koha on raama tus leidnud nii normikeel kui ka murdekeeled, et olla koos oma maa suur keel.
Tom Ventser tänab MES nimel Karl Raudeppa tehtud töö ja vaeva eest 16 aasta jooksul.
Juhivahetus Montreali Eesti Seltsis Samal ajal kui tuhanded montreallased ja 2000 lumesahka olid ametis, et eemaldada 40cm lund tänavatelt, kõnni- ja sissesõiduteedelt, kogunesid kanged Montreali Eesti Seltsi liikmed EELK Montreali Jaani koguduse saalis. MES-i aastakoosolek 9. veebruaril on viimane, mida juhatab Karl Raudsepp, kes astub presidendi ametikohalt tagasi pärast kuutteist aastat. Tema asemel astub ametisse Grete Mugu. ,,Tulevik tundub väga palju tõotav,“ teatas ta oma viimases pöördumises MES-i liikmete poole. ,,Montrealis on suure pärane ja pühendunud grupp noori eestlasi ning ma olen veendunud, et nad jätkavad meie eesti pärandi edendamist ja tutvustamist.“ Õigupoolest on noorte eest laste kaasamine laiemasse eesti kogukonda olnud prioriteediks Karli juhtimise ajal. Üritused, nagu näiteks filmiõhtud, igaaastane golfiturniir, verivorstide valmistamine ja jaanipäev on läbi viidud eesmärgiga olla nii kaasav kui võimalik. ,,Kaasatus tähendab koostööd noortega, kellel on huvi eesti asjade vas tu. Nemad on meie pärandi säilimise tulevik.“ Karl avaldas austust esime sele Montreali eestlaste põlv konnale, eriti nende tööle
Lättemäe (suvelaagi koht, mis asub Lachute lähedal) rajamisel ning kirikule, mis teenib tõhu salt kogukonna keskusena. Kuid olles tuleviku suhtes optimistlik, hoiatab Karl liigse rahulolu eest. ,,Me seisame silmitsi tule vikuga, mis on väga erinev sel lest, mis meie vanemad ja vana vanemad kogesid. Vanemad põlvkonnad peavad toetama nooremaid põlvkondi lugupi davalt, majanduslikult ning positiivselt.“ Koos Grete Muguga on uues MES-i juhatuses Mark Altosaar, Astrid Arumäe, Grete-Liis Dubé, Katrin Kuruson, Kersti ja Mart Leetmaa, Karl Raudsepp, Agnet Tõke, Ingrid Tärk, Mihkel Vaasa ja Tom Ventser. Eesti Jaani koguduse kirik on pikka aega olnud Montreali eesti kogukonna südameks, kuid kirikuskäijate kahanev number näitab, et tulevik on murette kitav. Detsembris alustas kirik MES-i abiga rahakogumiskam paaniat. ,,Olenemata sellest, kas Te olete kirikuskäija või mitte, ülioluline on, et me kõik tead vustame vajadust hoida hoone töökorras.“ Kuigi Karl annab MES-i juht ohjad käest, ei kavatse ta vaikides tagaplaanile jääda. ,,Meil kõigil on oluline roll ees ti kogukonna tulevikus,“ toob ta välja. ,,Ma püsin endiselt pil dil.“
Alustatakse Eestisse kerkiva Baltikumi suurima andmekeskuse ehitamist Teisipäeval avas Eesti IT minister Kaimar Karu Saue vallas MCF andmekeskuse esimese etapi ehituse. Kolmes järgus rajatava andmekeskuse ehitamist toetab 27 Eesti ja Soome päritolu investorit. Andmesidekeskuse rajaja, MCF Estonia juhi Kert Everti sõnul on keskuse peamised kliendid suuri andmemahte ka sutavad ettevõtted – IT, tele komi ja finantsasutused. ,,And mekeskust saab võrrelda pan gaga – kui inimesed hoiavad pangas raha, siis meie hoiame andmeid,“ rääkis ta. Andmekeskuse juurest jook sevad läbi kõigi suuremate side operaatorite ning ka riigi and mesideühendused Eesti ja Euroopa linnade vahel. Ener giakindluse tagamiseks asub
andmekeskus otse Eleringi ala jaama kõrval, olles ühendatud ka Estlink kaabliga. Kolmanda energiakindluse kihi tagavad diiselgeneraatorid 200000-liit rise kütusevaruga. Baltimaade suurim andme keskus valmib kolmes etapis. Esimene, 30 miljonit eurot maksev etapp hõlmab kolme korruselist 14 500 ruutmeetri suurust hoonet, mis valmib 2021. aasta esimeses kvartalis. Kokku mahutab andme keskuse esimene etapp kuni 1100 seadmekappi 45 000 serveriga ning täismahus kom pleks 3300 seadmekappi 135 000 serveriga. Hoone arhitekt on Mari Kallas ning konstruktor Holger Karema. Andmeside keskuse ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus Eesti. (ÄP/EE)
