4
EESTI ELU reedel, 21. veebruaril 2020 — Friday, February 21, 2020
Eesti antud viisade arv püsib samal tasemel, e-residentide dokumentide arv langes
Põhjamaine stiil ja looduslikud materjalid uues eestlaste keskuses Kanada-eestlasest arhitekti Alar Kongatsi poolt juhitud uue International Estonian Centre (IEC) projekteerimismeeskond on uurinud põhjalikult Eesti kultuuri, et leida hoone sise- ja välisviimistluse jaoks kauneid ja jätkusuutlikke materjale, mis kajastaksid ka meie pärandit. Materjalide valimisel on meeskonna jaoks oluliseks kaks peamist omadust: need peavad olema looduslikud ja sobima hästi ümbritsevasse keskkonda. ,,Uues keskuses pole sisekujundus peamine,“ selgitab Alar. „Oluliseks saab sisekujunduse sujuv ühildumine välisega. Nagu näiteks keskuse esine väljak, katuseaed ja erinevatele korrustele loodud haljasalad.“ ,,Eestlaste side loodusega on võtmetähtsusega ja me kavatseme seda keskuse kujunduses rõhutada looduslähedaste viimistlustega.“ Välisviimistluses on mõeldud keskkonnakaitsele ning see kajastab põhjamaist maastikku. Hoone fassaad: kuigi suur osa uuest hoonest on kaetud klaasiga, pole tegemist lihtsalt tavalise klaasiga ehk nn klaasimisega. Kolmekordsed klaasseinad tähendavad energiasäästlikkust ja heli summutavat omadust. Klaas paneelide vahele jääb pool tolli õhku. Lõpptulemuseks on õhuline, valgust täis ruum, mis väljastpoolt sama kutsuv ja külalislahke nagu seestpoolt. Teiseks oluliseks tahuks kavandatud klaasseinte juures on lindude kaitse; klaasil on õrn muster, mis inimsilmale nähtamatu, kuid lindudele nähtav, ja toimib hoiatusena, et nad ei lendaks selle vastu ega saaks vigastada. Projekteerimismeeskond kavatseb kasutada klaasseinte vahele jäävatel aladel ainulaadse tekstuuriga alumii niumpaneele. Mõte tuli eestlaste vanaaasta ärasaatmise traditsioonist ennustada tulevikku tina ehk ,,õnne valamisega“. Tekstuuriga viimistlus on loodud vedelale alumiiniumile õhu lisa misega, tekitades nõnda mullidega pinna. Kummalisel kombel ei tõmba see hoolimata augulisest pinnast ligi ei mustust ega putukaid. Materjali on kasutatud arhitektuurilise lahendusena selliste kõrghoonete väliskateteks nagu Prada muuseum Milanos ja 911 memoriaal New Yorgis. Väljaku sillutis: Hoone ees asuv väljak, kus on ka IEC peasissekäik, sillu tatakse halli krobelise graniidiga. Nimetatud materjal, mis suure tõenäosusega jõuab kohale Ontario Muskoka piirkonnast, meenutab Kotkajärvel veedetud aegu ja peidab endas põhjamaade maastiku elemente. ,,Sellesse on peidetud nii elu kui ka tekstuur,“ märgib Alar. ,,Ja see kinnitab meie põhjamaise disaini nägemust.“ Väl jakule istutatakse kasepuusalu, mis viib meid omakorda Eesti looduse rüppe. Roheline katus: hooned mängivad keskkonnakaitses oma osa – seda ootab ka Toronto linn uute ehitiste juures. Keskuse roheline katus koos põlistaimedega ei ole mitte ainult kaunis paik, kus hetkeks aeg maha võtta, vaid on ka sobiv koht eriliste sünd muste korraldamiseks. Keskkonna sõb ralik lähenemine aitab sademevett koguda ja vähendab vete äravoolu hulka. ,,Veekorraldus on linnades tõsiseks probleemiks ja meie hoone sisaldab uuemaid lahendusi sademevee nõuetekohaseks käitlemiseks,“ seletab Alar. Lisaks haljastatakse väikesed rõdud ja madal katuseala, mis ühendab 11 ja 9 Madison Avenue hooned. Nõnda tekivad kaunid looduslikud vaated siseruumide istumisaladelt, nagu näiteks Põhja- ja Lõunagaleriid suure saali kõrval.
Nr. 7
Siseviimistlusse on toodud looduslikud detailid Põrand, seinad ja lagi: sisekujunduse materjalid kajastavad samuti looduslähedust. Hele puit katab suurema osa seintest ja lagedest ning toob siseruumidesse soojust ja õdusust. Põrandate puhul on kasutatud pehmendusmaterjali, mis muudab need nii helisummutavaks kui ka kõndimisel mugavaks. See on eriti oluline hoone nendes osades, mis on mõeldud kontsertide ja etenduste paigaks (nagu näiteks suur saal). Samasugune puitlahendus on ka saali laes, kuigi need on akustika parandamiseks mikroperfo reeritud ja sisaldavad lisaks helisummutavaid materjale. Suures saalis on osa seintest kaetud tekstureeritud kroh viga, mis hõlbustab heli neeldu mist. Suur saal: Saali tagumises seinas on tume puit, mille puhul on kasutatud jaapani säilitusmeetodit, mis toob selgelt välja puidu mustri. Nii tekib kena kontrast heleda lae ja põrandaga. ,,See meenutab natuke suitsusauna, mis on eestlastele kindlasti väga tuttav,“ seletab Alar. Projekteerimis- ja valikuteprotsess jätkub Disainitiim valib kasutatavad materjalid ning leiab tarnijad. Võimalusel kaalutakse Eesti ettevõtete poole pöördumist, juhul kui see on ka rahaliselt soodne. ,,Eestis leidub mitmeid tipp tasemel ettevõtteid, kes on oma märkimisväärse tööga maailmas silma paistnud,“ nimetab Alar. „Eesti tarnijate tutvustamine Põhja-Ameerika turul võib tuua kaasa teatud majanduslikke eeliseid. Keskus on ju mõeldud meie Eesti visiitkaardiks Põhja-Ameerikas.“ ,,Kokkuvõttes loome paiga, mis on olemuselt minimalistlik, kuid samas sooja ja kutsuva kujundusega, milles keskseks värvi, tekstuuri ja valguse ning peenete detailide kombinat sioonid,“ lausub Alar. Ühes võime olla kindlad: uus IEC on moodne, põnev kodu kohalikule ja globaalsele Eesti kogukonnale ning järeltulevatele põlvedele. Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Jälgige infot 2020.aastal käivituva Kungla Rahvas kampaania kohta. Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või
Välisministeeriumi hiljuti avaldatud andmetest selgub, et Eesti välisesindustele eelmisel aastal laekunud viisataotluste arv oli viimase kolme aasta suurim, kuid märgata valt on langenud e-residendi digitaalsete isikutunnistustega tehtud toimingud. Eelmisel aastal esitati Eestile 158 797 viisataotlust (aasta va rem 138 108 ning 2017. aastal 144 578). Neist menetleti eelmisel aastal tervelt 92 % kolmes välisriigis asuvas viies esinduses: Venemaal Moskvas, Peterburis ja Pihkvas, Valgevene pealinnas Minskis ja Ukraina pealinnas Kiievis. Seoses 2017. aasta alguses jõustunud välismaalaste seaduse muudatustega, mis soodustavad D-viisa ehk pikaajalise Eesti viisa kasutamist elamisloa ase mel, kasvab jätkuvalt D-viisade osakaal - 2019. aastal väljastati 12 300 D-viisat (2018. aastal 10 234 ja 2017. aastal 6046 D-viisat). Eesti kodanikud saavad viisa vabalt reisida 128 riiki ning 22 Euroopa Liidu liikmesriigi üle meremaale ja -territooriumile. Aasta lõpu seisuga esindavad Eestit viisaesinduslepingute alu sel 17 Schengeni liikmesriiki 104 riigis, kokku 117 asukohas. Koos Eesti esindustega saab lühiajalist viisat Eestisse sõit miseks taotleda kokku 138 asu kohas üle terve maailma. Konsulaarabi vajadus püsib sama Eesti kodanikud said eelmi sel aastal 1281 korral kon sulaarabi, mis on samas suurus järgus varasemate aastatega: 2018. aastal tehti 1294 ja 2017. aastal 1348 konsulaarabi toi
Kaitseminister kinnitas uue kaitseministeeriumi arengukava Kaitseminister Jüri Luik kinnitas uue kaitseministeeriumi arengukava aastateks 20212024, millega suurendatakse oluliselt investeeringuid olukorrateadlikkuse, sidevõimete ja üksuste arendamiseks. Kaitseminister Jüri Luige sõnul on arengukava fookuses reaalselt mehitatud ja komplek teeritud lahinguvõimelised Kait seväe ja Kaitseliidu üksused, mis on suutelised usaldusväärse eelhoiatuse alusel võimalikult lühikese etteteatamisega ja koos liitlastega ohule reageerima.
USAs, antakse kviitung.
välja
tulumaksu
Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus
mingut. Valdava osa – 867 juh tumit – abitoimingutest moo dustavad asendusdokumentide väljastamised, 109 korral andsid Eesti konsulaarametnikud abi välismaal kinnipeetud eestlastele, 91 korral aitasid surmajuhtu mite korral, 75 korral õnnetuse või haigestumise puhul, 28 korral andsid rahalist abi ja 18 korral abistasid kuriteo ohvreid. Välisministeerium toob eral di välja, et Eesti kodanikud said eelmisel aastal Euroopa Liidu teiste liikmesriikide saatkonda dest konsulaarabi 13 korral. Eesti ise aitas teiste liikmesrii kide – peamiselt Soome, Läti ja Leedu kodanikke – asendus dokumentide väljastamisega 19 korral. Kasvav trend konsulaarabi valdkonnas on piiriülesed las tekaitsejuhtumid, kus enamjaolt on tegu lapserööviga, mis tä hendab, et üks vanem viib lapsed teise vanema nõusoleku ta välisriiki, hooldusõiguse üle peetavad vaidlused ning laste väärkohtlemise teemad. Laste kaitsejuhtumeid lahendatakse koostöös justiitsministeeriumi ja sotsiaalkindlustusametiga. Vähenesid e-residentide toimingud Eelmisel aastal kahanesid konsulaarteenustest märgatavalt e-residendi digitaalsete isiku tunnistustega seotud tegevused. Kui 2018. aastal tehti 19 816 sellist toimingut, siis eelmisel aastal oli neid 14 778. 2017. aastal oli e-residendi kaartidega tehtud toimingute arv 11 964. E-residentidega seotud tege vused oli konsulaartoimingutest suuruselt kolmas rühm. Kõige suurema osa moodus tasid konsulaarteenustest toi mingud Eesti passi ja ID-kaar
„Lisaks luure ja eelhoiatuse valdkondadele saavad märki misväärset tähelepanu erineva tasandi sidevõimed, kuhu inves teeritakse nelja aasta vältel kokku üle 200 miljoni euro,“ märkis Luik. Ta lisas, et 2024. aastal on Eesti Kaitsevägi varustatud kaasaegsete side- ja juhtimis süsteemidega ning moodsate tankitõrjesüsteemidega, 1. jala väebri gaadi koosseisus on 3 soomustatud pataljoni ning 2. jalaväebrigaad on kiiremini for meeritav ja mobiilsem. „Oluline märksõna on relvas tus,“ ütles Luik. Järgmisel neljal aastal saabuvad uued käsituli relvad, kuulipildujad, tankitõr jeraketikompleksid, tankitõrje granaadiheitjad, snaipripüssid ning kasutusele võetakse liikur suurtükid. Täielikult varustatud saavad tagalapataljonid, pioneeripatal jonid, logistikapataljon, sõjaväe politsei kompanii, kuus täienda vat maakaitsekompaniid ning uue väeliigina Küberväejuhatus. Suuremad taristuprojektid on Tartusse rajatavad sõja- ja ka tastroofimeditsiini keskus, La hingukool ning Miinisadamasse
diga, mida tehti mullu vastavalt 20 058 ja 13 019 ning suuruselt teine rühm olid kodanike lühi ajaliste välisriigis viibimiste registreerimised. Aukonsulid panustavad üha rohkem Konsulaartoimingutest ligi kaheksa protsenti ehk 7174 toi mingut tegid eelmisel aukon sulid, aasta varem oli sama näi taja 6984 ja 2017. aastal 6877. Konsulaartoiminguid tehakse 40 Eesti välisesinduses, mis asuvad 36 riigis. Lisaks osuta vad konsulaarteenuseid aukon sulid, keda Eestil on 85 riigis kokku umbes 200. Umbes veerand (23 070) kõi gist konsulaartoimingutest te hakse välisministeeriumi pea majas Tallinnas, Helsingis tehti mullu 11 839, Londonis 6644, Peterburis 3313, Pihkvas 3269 ja Moskvas 3167 konsulaar toimingut. Neile järgnesid Ber liin (2420), Stockholm (1961), Dublin (1767), Pariis (1690), Kiiev (1661) ja New York (1619). Konsulaartoimingute hulka arvestatakse konsulaarteenused ja konsulaarabi. Konsulaar tee nusteks on näiteks Eesti passi ja ID-kaardi taotluse vastuvõtmine ja dokumendi väljastamine; e-residendi kaardi väljastamine; kodanike välisriiki registreeri mine; elamisloa taotluse edas tamine, elamisloakaardi väljas tamine; dokumentide legalisee rimine; dokumentide tellimine ja edastamine; korduva pere konnasündmuse tõendi väljas tamine pereregistrist ja pere konnasündmuse andmehõive pereregistrisse; digi-ID kaardi taotlemine ja väljastamine; len nu- ja laevalubade vahenda mine. (ERR/EE)
rajatav staabi-, õppe-, meditsii ni-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu. „Sõjaliste võimete arenda mise keskseks kandvaks osaks on inimesed,“ lausus Luik. „Püüame säilitada tegevväelaste konkurentsivõimelist ja moti veerivat palgataset,“ ütles ta. Suureneb ajateenistujate arv – aastal 2024 on arvestatud 3800 ajateenijaga. Aastatel 2021–2024 planeeri takse laskemoonavarude suuren damist koos Kaitseinvesteerin gute Programmi ressursi ning Ühendriikide abiga kokku 232 miljoni euro eest. Ettevalmistamisel on riigi kaitse pikka vaadet sätestav kümneaastane arengukava. Kaitseministeeriumi valitse misala arengukava 2021-2024 kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärgid ja nende saa vutamiseks kuluvad ressursid, mille määramisel lähtutakse rii gikaitse arengukavast 20172026, Kaitseväe juhataja sõja lisest nõuandest ning NATO väevõime-eesmärkidest. (KMPT)
