Jalka (august 2022)

AUGUST 2022 HIND 2,80 EUROT 1736-7379ISSN SELLES NUMBRIS: SANDER PURI  MARTIN THOMSON  JAANIKA VOLKOV  PANE END PROOVILE! POSTRID: Mari Grealish,Lillemäe,LiisJackKarolMets,BethMead ajaloolinelahkumisetenduseksOsaluseksperiment:kuikeerulineontööjalgpallimänguoperaatorina?KoondisekogenudkolmikvalmistubNaistekoondisevõitPärnusEestiMMile,Iraanmaailmameistriks? JANNO KIVISILD NOORTELE: leidke aeg treeninguks!individuaalseks juubeljalgpalli“„Roosa KristalPatrik noorimliigaPremium–ajaloo neljasjapealöökZidane’iItaaliatiitel

Foto: Liisi Troska AUGUST 2022 AUGUST JALKA 3 Augustikuu meenutab teatud mõttes puhku sereisi viimast päeva või tavalist pühapäeva – ühest küljest tead hästi, et seda tuleks täiel rinnal nautida, samas kipuvad mõtted aegajalt juba järgnevale minema. Seega – võtkem viimasest suvekuust maksimumi ja nautigem neid ilmasid, mida tuleb pärast jälle vaat et kümme kuud oodata! Kuna septembri esimeste päevade koondi semänge sel sügisel kavas ei ole, tasub koon disefännidel oodata hoopis augusti keskel toimuvat sündmust – 19. augustil peetakse A. Le Coq Arenal Eesti ja Soome vaheline le gendide lahing, kus saab näha paljusid endi si Eesti koondislasi ning saata pidulikult erru kolm lahkumismängu välja teeninud meest – Aleksandr Dmitrijevi, Enar Jäägeri ja Dmitri Kruglovi.Justselle kolmiku meenutusi pikast kar jäärist saab lugeda ka seekordsest Jalkast –aga see on vaid üks lugu paljudest. Kaaneloos vastab lugejate paljudele küsimustele ausalt ja põhjalikult vutiliidu tehniline direktor ja Ees ti koondise pikaaegne abitreener Janno Kivi sild, fotoloos proovib aga Jalka peatoimetaja Raul Ojassaar omal nahal järele, kui keeruline on jalgpallimängul tegutseva operaatori töö. Rannajalgpalli rubriigis räägib oma põne vast ja ootamatult kiirest teekonnast Eesti rannakoondisesse Martin Thomson, kes on muruvutis tuntud FC Elva ridadest. Lõpuloos katsetame väikese vimkaga, milliseid sünd musi on vaja, et Eesti koondis MM-finaaltur niirile pääseks, MM-finaalturniiride ajalugu käsitlev lugude sari on aga järjega jõudnud 2006. aasta turniiri juurde. Tänavuse aasta lõpus toimuv MM-finaal turniir tähendab seda, et Euroopa suurliigad alustavad tavalisest märksa varem, juba au gusti alguses – seega saab juba õige pea li saks kodusele klubijalgpallile ja eurosarjade eelringidele nautima hakata ka suurliigades toimuvat. Ilusat suve jätku! suvestVõtameviimast

Inglismaal toimuv suurejooneline naistejalgpalli EM-finaalturniir tõendab taas: naistejalgpalli potentsiaali on keeruline üle hinnata. 2 Persoonid & intervjuud 14 Lugeja küsib: Janno Kivisild 28 Rannajalgpall: Martin Thomson Kuidas jõudis murujalgpallis FC Elvas kaitsjana tegutsev Martin Thomson aastaga hoopis rannajalgpalli koondise ründajaks? 40 Mängija luubi all: Jaanika Volkov Rubriigid 3 August 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Tsitaadid ja Premium liiga 22 Töövari: operaator jalgpallimängul 42 Koondis 19. augustil peetakse A. Le Coq Arenal suurejooneline legendide la hing, kus saadetakse pidulikult erru Aleksandr Dmitrijev, Enar Jääger ja Dmitri Kruglov. Mida kolmik üksteise kohta meenutab ning milliste tunnetega eelseisvale matšile vastu vaatab? SISUKORD KAANELUGU LK 14–20 KOHUSTUSLIK LUGEMINE: 12 42 28

Ilmselt ei ole Eestis mitte ühtegi jalgpallisõpra, kes poleks vaadanud koduse jalgpalli ülekandeid, mida toodab MIND Media. Kõik Soccernet.ee ja jalgpall.ee koduse vuti ülekanded on täis just nende sõrmejälgi. Ja neid ülekandeid ei ole sugugi vähe! Jalka käis omal nahal proovimas, mida tähendab ühe sellise kohtumise puhul töö operaatorina. lk 22-27 Jalka lugejate küsimustele vastas seekord Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor ja A-koondise pikaaegne abitreener Janno Kivisild. Põhjalikus loos räägib Kivisild nii oma teekonnast jalgpallis, treeneritöö spetsiifikast, Eesti noortejalgpalli hetkeolukorrast, pikast tööst Eesti A-koondise juures ja põikest Kasahstani kui paljust muust. Ojassaar

Kolumn 12 Raul

EESTI ILMUBLIIDUJALGPALLIAJAKIRI12KORDAAASTAS PEATOIMETAJA: RAUL raul.ojassaar@jalgpall.eeOJASSAAR FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: MADIS PERLI +372 5303 madis@jalgpall.ee8296 KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM MIHKELAIVARNEEMEKERAKORVPOHLAKANUSÄÄRITSUIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI WWW.JALGPALL.EELIIT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960 TRÜKITUD REUSNERIS ESIKAANEL: JANNO KIVISILD FOTO: JANA PIPAR NR 8 (176) 2022 48 Faktifoto: naistekoondise ajalooline võit Pärnus 50 Naised: „Roosa jalgpall“ tuleb juubeliaastal varasemast suuremalt 52 Klõpsud 54 Ajalugu Jalka jätkab ülevaatega varasematest MM-finaalturniiridest. Seekord on luubi all 2006. aasta turniir. 60 10 aastat tagasi 61 Pane end proovile! Jalka alustas uue rubriigiga, kus toome teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul. 62 Lõpulugu 64 Lisaaeg 66 Ristsõna Poster Mari Liis Lillemäe Jack BethKarolGrealishMetsMead IMPRESSUM 48 54 50 2022 AUGUST JALKA 5

A. Le Coq Arenal peetud avamängu saab hästi kokku võtta selle pildiga: mullusest kogemusest karastunud ja enesekindel Flora oli hapravõitu ja kahvatust Seinäjokist mänguliselt selgelt üle. Paraku ei suutnud florakad rünnakul kõiki häid võimalusi ära ka sutada – laevareisile võeti kaasa napp üheväravaline paremus. 19aastasest Danil Kuraksinist on vii mase aastaga saanud Floras üha olu lisem mängumees – nii põhikoosseisu palluri kui vahetusmehena. Seinäjoki vastu sekkus Kuraksin kodumängus just nimelt vahetusest ning nagu juba tavaks on saanud, tekitas kohe ka teravust.  diprügisekstimulluCoqeuromängflorakate–Floralelöödud–stsenaariumigasamasugusesöödu.Zenjoviväravassesasarvele,MartinainusjäiKodumänguskohtumisetabamusMillerikeskok21.minutilSergeiheaTäpseltMilleripeagaväravtõi1:0võiduolilõppenudkaeelmineA.LeArenal,kuisügiseltehsedaviisiselgBelgraPartizanil. Lembit Peegel

6 JALKA AUGUST 2022 Fotod:

PEEGELDUSED

Kui kõik oli veel hästi…

Eelmisel hooajal Konverentsiliigas alagrupiturniirile välja purjetanud FC Flora euroteekond sai sedapuhku läbi juba sama võistlussarja esimeses kvalifikatsiooniringis, kui Soome klubi Seinäjoki vastu kodumäng 1 : 0 võideti ja korduslahingut 2 : 0 juhtima mindi, kuid seejärel kokkuvõttes kolmeväravaline eduseis maha mängiti ja noruspäi koduteele asuti.

TOETAJAD MEEDIAPARTNERID LENNUPARTNER PEATOETAJA SUURTOETAJAD UEFA RAHVUSTE LIIGA 23. SEPTEMBER 2022 KELL 19.00 A. LE COQ ARENA PÄÄSMED PILETILEVIST! EESTI MALTA ESITLEB

Torino Juventus FC Flora naiskonda võib Meistrite liigas oodata kohtumine Itaalia suurklubiga – suurturniiri kvalifikatsiooniturniiril läheb Flora valitseva Eesti meistrina esimeses ringis vastamisi Iisraeli tšempioni FC Kiryat Gatiga, paari võitja läheb teises ja otsustavas ringis vastamisi Juventuse ja Luksemburgi meistri Union FC paari võitjaga. Omavahel kohtuvad ka paaride kaota jad. Mängud peetakse 18. ja 21. augustil.

Patrik Kristal –kõigi aegade noorim 15. juulil sündis tükike Eesti jalgpalliajalugu: nimelt jooksis meeste meistriliigas platsile kõigi aegade noorim mängija. Tartu Tammeka ja FCI Levadia koh tumises Tamme staadionil sai viimaseks kümme konnaks minutiks vahetuseks põllule vaid 14 aasta ja 245 päeva vanune Patrik Kristal. Jalgpalliliidu eriloaga nii noorelt sel hooajal meeste konkurentsis esimesi samme tegev Kristal lõi sellega üle juba 28 aastat vana tippmargi: senist rekordit hoidis 1994. aastast saati enda käes Andrei Tjunin, kes debüteeris Tartu Merkuuri eest kohtumi ses Tallinna Dünamo vastu 14 aasta ja 336 päeva vanuselt.Kristal oli sealjuures sel hooajal veel neljas Pre mium liiga kohtumises – esimest korda juba aprillis! – Levadia pingile mahtunud, kuid platsile pääsemist tuli tal veel mõni kuu oodata. Premium liiga debüüdi hetkel oli ta aga juba korraliku pool hooaega kirja saanud esiliigas Levadia duubeltiimi eest, kus lõi 18 mänguga ka kaks väravat. Kristali debüütlahing jääb meelde veel kahe debüüdi poolest: nimelt oli tegu nii Tammeka kui Levadia esimese kohtumisega pärast peatreene rivahetust. Tartlaste tüüri võttis Miguel Santose ootamatu lahkumise järel üle Marti Pähn, Levadia seniste juhendajate Marko Savići ja Vladimir Vas siljevi tagasiastumise järel sai oma Premium liiga tuleristsed Ivan Stojković. Levadias mängib noor Kristal sealjuures peatselt 41aastaseks saava väravavahi Artur Kotenkoga, kes jagas omal ajal Eesti koondises väljakut Kristali isa Markoga. Mõelda vaid: oma esimesel meistriliiga hooajal kuulus Kotenko ühte meeskonda praeguseks 60aastase Juri Tšurilkiniga, nüüd aga vaid 14aasta se Patrik Kristaliga! Foto: Katariina Peetson

8 JALKA AUGUST 2022 NIMED & NUMBRID

14 kollast kaarti jagas koh tunik Joonas lõpukstipptiimiKonverentsiliigaJaanovitseelringikohtumisesFäärisaarteklubiTórshavniB36jaBosniajaHertsegoviinaBanjaLukaBoracivahel.PenaltiseerianiläinudkohtumisesteenismagusaedasipääsukodumeeskondB36.

Donetski Šahtar Ukraina tippklubi Donetski Šahtar esitas FIFA-le lausa 50 miljoni euro suuruse kahjunõude, sest FIFA otsus tas Ukrainas toimuva sõja tõttu anda sealsete klubide võõrleegionäridele võimaluse leping ühepoolselt lõpeta da. Šahtar, kes plaanis oma leegionärid sel suvel maha müüa, jäi FIFA otsuse üleminekutasudena ilma kümne test miljonitest eurodest.

1978 inimest jälgis 2. juulil Pärnu rannastaa dionil kohtumist kohaliku Vapruse ja Tartu Tammeka vahel. Lõviosa rahvast moodustasid Pärnu Summer Cupi noor teturniiril mängivad lapsed, kes olid traditsiooniliselt Vapruse esindusmees konna mänguks tribüünile organisee ritud. Viimati nähti Premium liigas nii suurt publikuarvu 2014. aasta lõpus, kui Flora–Levadia vastasseis meelitas tribüünidele 1981 pealtvaatajat. 102 minutit eristasid ühes ja samas män gus naiste EM-finaalturniiri ajaloo kõige varasemat ja kõige hilisemat normaalajal löödud väravat: Prantsusmaa koondis läks alagrupimängus Islandi vastu juhtima juba kohtumise 43. sekundil, Island jõudis 1 : 1 viigini aga penaltist, mis realiseeriti 90 + 12. minutil. Islandile tähendas kolmas järjes tikune viik seda, et turniirilt langeti välja hoolimata sellest, et mitte ühtegi mängu ei kaotatud.

Vaidas Saldžiūnas võrdleb heade õpetajate puudust heade jalgpallitreenerite puudusega „Mis on üldse eesti kultuur? Kultuur on kõik! Meie keel, rannamännid, Kihnu naised, Kalevipoeg, korvpall, Juhan Liiv, mulgipuder, pääsukesed, meri, laulupidu, Tartu Ülikool, Baer, Pärnu rand, Hando Runnel, Käsmu kivid, setud, Puuluup, Emajõgi, hundid, triibulised kassid, Elva järv, Kreutzwald, Ultima Thule, suitsurääbis, Enn Põldroos, Viljandi päri musmuusikafestival, Konstantin Vassiljev, Haapsalu raudteejaam, Erki Nool, Hiiumaa, Lennart Meri, Aarne Üksküla, verivorst, Arvo Pärt ja muidugi Ivo Linna.“ Kirjanik Mart Kivastik „Kõik loengud olid ju õhtuti ja kahe aasta jooksul puudusingi trennist kaks korda –sisseastumiseksamite ja lõpuaktuse päeval. Keskkool ja bakalaureuseõpe olid ajapla neerimise aspektist keerulisemad. Jalgpalli aga õppimine mitte kuidagi ei seganud, vaid pigem andis juurde. Jalgpalluril on reeglina õhtul vaba aeg. Mõni veedab aega sõprade ga, loeb raamatut või tegeleb mõne hobiga. Mina tudeerisin konspekte.“ Kaspar Paur teenis profijalgpalli kõrvalt nominaalajaga magistrikraadi juhtimise ja turunduse erialal „Kuna ma enam ise spordiga ei tegele, siis kus sa selle looma ikka välja lased?“ Paide Linnameeskonna peatreener Karel Voolaid tormas Thbilisi Dinamo üle pe naltiseerias saadud võidu järel üle väljaku tribüüni ette tähistama „Eesti jalgpalli puhul meeldib mulle väga see, kui kvaliteetselt seda üle kantakse. Lätis on maksimaalselt kaks firmat, kes suudavad kvaliteetseid ülekandeid pakkuda – väljast poolt vaadatuna on Eestis kaameratöö ja ülekannete produktsioon väga heal tasemel.“ Läti kõrgliiga tegevjuht Maksims Krivunecs „Kui läksin hommikul sinna tööle, siis võtsin Patriku kaasa ja ta terve päev otsa möllas seal stata peal ringi.“ Marko Kristali poeg Patrik tegi Premium liiga debüüdi Tartu Tamme staadionil, kus ta aastatel 2010–2011 Tammeka peatreene riks olnud isaga palju aega veetis

Seda pealkirja lugedes ei pruugi paljud jalgpalliga kursis olevad inime sed teada, millest täpsemalt jutt käib. Mis asi on Eesti Ennustusliiga (EEL)? Kuidas professionaalne jalgpallur ennustamisega tegeleb? Nendele ja veel mitmele Eesti Ennustusliigaga seostuvale küsimusele anname siin artiklis vastuse ning avame natuke tausta, mida EELi hooaja võitmine Purile tähendab. Tänavu kevadel lõppes EELi 44. hooaeg. EEL loodi ise küll 1980. aastal, kuid selle eelkäija Jalgpalli Ennustuskeskus (JEK) alustas tööd 1978. EELi kolmeks kõige tähtsamaks alustalaks võib lugeda Gustav Lauring soni, Hannes Tammet ja Toivo Kivimetsa. Lauringson on liiga asutaja ja aupresident. Tamme on endine ajakirjanik ja nüüdne ettevõtja, Kivimetsa rolliks on kujunenud olla liiga põline peasekretär. 2008. aasta oktoobrikuu Jalka numbris uuris Indrek Schwede meestelt liiga ajaloo kohta. Tamme sõnul olid esialgsed liikmed enamasti Tartu ja Tallinna ülikooli tudengid ja enamikule oli liiga liikmeks astumine lihtsalt meelelahutus – lõbu pakkus teadmine, et oled mingi eriliselt imeliku asja ga tegeleva klubi liige. Lauringsoni sõnul polnud esimestel aastatel erilist vastuvõtuprotseduuri ja liituda said kõik, kes pidasid lugu happening’ist ja absurdist. „Hiljem algas tõsisem selektsioon. Loominguline pool liigas vähenes. Samas muutus kriteeriumiks usaldusväärsus ja mingil hetkel muutus liiga küllalt suletuks. Just see oli üheks tagatiseks, et sai edasi tegutseda,“ rääkis Lauringson. Alates 1978. aastast on EEList läbi käinud 196 liiget. Eelmise hooaja lõpetas liiga 61 ennustajaga tabelis. Eri võitjaid on olnud 26. Peale Puri on liigasse Eesti tuntud jalgpalliinimestest kuulu nud ka näiteks endine koondislane ja Ragnar Klavani isa Dzintar Klavan. Eesti Ennustusliiga tegeleb Inglise, Šoti ja Eesti kõrgliigade tulemuste ennustamisega. Kivimetsa sõnul ennustati 1993. aastani vaid Inglise 1. divisjoni ehk uuemal ajal Premier League’i nime all tuntud liiga kohtu misi. „1993. aastal lisandusid ennustustalongile ka Šoti meistriliiga mängud. See muutus nõuab omaette selgitust,“ rääkis Kivimets. 1992. aastal pääses Kivimets Postimehe ajakirjanikuna esimest korda jalgpalli suurvõistlusele, EM-finaalturniirile Rootsi. Kivimetsa vaimustas Šotimaa–SRÜ (Sõltumatute Riikide Ühendus) mängul Šoti vutifännidelt nähtu. „Seelikukandjad korraldasid võidujoovastuses sellise laulupeo, et kogu meeskond tuli pool tundi pärast mängu lõppu väljakule tagasi oma poolehoidjaid tänama! Fantastiline tunne oli seda kogeda,“ pajatas Kivimets. „Kui järgmise päeva varahommikul raudteejaama poole sõitsin, et Stockholmi tagasi reisida, astusid vagunisse kolm šoti särkides meest. Et Šotimaa oli 1994. aasta MM-võistluste valikturniiril loositud Eestiga sa masse alagruppi, siis astusin eelmisel õhtul nähtust lummatuna meestele ligi ja tegin tutvust. Saime rääkida vaid kümmekond minutit, siis tuli rong. Aga aadressid said vahetatud,“ seletas Kivimets. Veebruaris 1993 sai Kivimets Postimehe faksiaparaadist paberi, kus Glasgow’ ülikooli arvutiõppejõud John Buchanan teatas, et aprillis tulevad nad Eestisse. Selgus, et Kivimets oli Rootsis juttu rääkinud

võitjaksennustusliigapikaKROONITIPURIajalooga

10 JALKA AUGUST 2022

Nii ütlesidnad TSITAADID & PREMIUM LIIGA SANDER

Tekst: Erko Litvjakov Foto: Liisi Troska „Vähesed asjad on leedulastele korraga sama valusad ja ootuspärased kui õpilaste haledad tulemused matemaatika riigiek samil ja jalgpallikoondise häbiväärsed kaotused – otsest seost kahe vahel küll pole, kuid mõlema allakäik on kestnud ühtmoodi pikalt. Igal aastal suudavad nii koolilõpe tajad kui ka jalgpallurid šokki siiski pisut süvendada, näidates, kui kehvad nad olla Leeduvõivad.“ajakirjanik

„Kui ma sain teada, et olen eelmise hooaja võitja, siis pühendasin võidu esmalt lahkunud isale, kes mind selle seltskonna juurde tõi,“ räägib Puri. Enne viimast ennustusvooru juhtis Puri viie punktiga, kuid tal polnud aimugi, kas ta viimases voorus võidu kätte saab. „Ennustusliigas käivad asjad nii, et lõpptulemus teatatakse alles hooaja lõpetamisel Käsmus. Ma polnud kindel, kas mu edu on piisav, ja selle tõttu oli närveldamist päris palju. Sain tulemuse teada, kui olime koondisega Hispaanias, ja see tekitas ikka väga hea tunde,“ seletab Puri. Varem pole Puri enda sõnul liigaga seoses ühtegi suurt võitu saanud. „Seal on erinevad kategooriad. Mäletan, kuidas isa lõi minu venna ja õe tõttu kolmikute kategooria. Ükskord anti mulle küll tiitel parima jalgpalluri eest, kes ennustab –see oli päris äge,“ arvab Puri. Ennustamispisiku on külge saanud ka Puri poeg, kes on hoolimata noorest east liigas juba auhinna võitnud. „Ta oli parim uustulnuk!“ kiidab Puri.

šotlaste fänniarmee Tartan Army kogenud reisikorraldajaga. Kui šotlased Eestit külastasid, sai liiga endale esimesed neli šotlasest liiget ja ennustusmängude rida pikeneski Šoti liigaga. Hi lisemal perioodil lisandus ka Eesti kõrgliiga, kuid põhirõhk on endiselt Inglise Premier League’i tulemuste ennustamisel. Kui aga rääkida täpsemalt EELi eelmise hooaja võitjast, siis Puri sõnul on tal väga hea meel ja suur au sellist ägedat asja võita. „Kui ma liigaga kuskil kümme aastat tagasi liitusin, siis poleks ma suutnud arvatagi, et suudan kogu asja tulevikus kinni panna,“ arvab Puri. Aasta oli 2007, kui Puri liigaga liitus, ja esimese hooaja lõpetas ta 71 liikme seas 50. positsioonil. Puri liitus liigaga isa Raul Puri kutsel, kui isa teda liigale soovitas. „Ega see vastuvõtuprotsess väga palju muutunud pole, isa kutsus mind liituma ja kuna teised liikmed olid nõus, siis võtsin võimalusest kinni,“ räägib Puri. Pere sees on Puridel alati olnud liigas mõnus kon kurents – venna Einoga on Sander koos teinud 14 ühist hooaega, omavahelises arvestuses on Sander 10 : 4 peal. Enne eelmise hooaja võitu oli Puri kõrgeim koht 16., mille ta saavutas 2018/19. hooajal.

2022 AUGUST JALKA 11 PREMIUM LIIGA

12 JALKA AUGUST 2022 MÕTISKLUSI Tekst: Raul Ojassaar

ootelplahvatuseSuure

Kümmekond aastat tagasi, kui olin jalgpalliajakirjanikuna veel päris roheline, oli naistejalgpall minu jaoks sisuliselt midagi kõrvalist. Muidugi teadsin üksikuid Eesti paremaid mängijaid ja olin kursis Pärnu JK saavutustega, kuid isegi Eesti koondise mängud ei pakku nud mulle erilist huvi. Rääkimata rahvusvahelisest naistejalgpallist: MM- ja EM-finaalturniirid ning olümpiavõistlused jätsid mind totaalselt külmaks. Aega läks, aga asja sai – viimastel aastatel olen selgelt täheldanud, et naistemängul on minu isiklikul jalgpallimaastikul olemas üha selgem ja väljapaistvam koht. Ühest küljest olen vahepealse ajaga tuttavaks saanud mitme Eesti naismängijaga, kelle kaudu on kodumaist mängu hoopis põnevam jälgida. Teisalt on üha kättesaadavamaks, avalikumaks ja lihtsamini jäl gitavaks saanud naistejalgpalli püramiidi abso luutne tipp: nii klubide kui koondiste suurturniire saab üldjuhul jälgida tasuta ja kvaliteetsete üle kannete kaudu. Sama oluline on olnud ka üldise kajastuse ulatus ja põhjalikkus: kui võistlussarja, naiskon dade ja mängijate kohta tuleb pidevalt peale värsket ja põnevat materjali, loob see hoopis sügavama ja rikkama kultuurikihi, mis juba ise enesest huvi suurendab. Kas kümme – ei, viis! – aastat tagasi oli meil võimalust lugeda naiste suurturniiri eel ja ajal eri naiskondade taktika listest nüanssidest, põhjalikku ülevaadet Alexia Putellase teekonnast jalgpalluriks saamisel ning sellest, miks ja millist jäätist Inglismaa naiste koondis mängu järel riietusruumis sööb? Kind lastiAgamitte.just sellised detailid aitavad huvi üleval hoida, seda suurendada ja luua seoseid. Jalgpalli mäng võib olla ükskõik kui hea kvaliteediga, kuid kui puudub igasugune taustainfo ja kontekst, ei ole seda pooltki nii huvitav vaadata. Saan täiesti aru neist jalgpallifännidest, keda Eesti naistejalg pall seni kõnetanud ei ole – kui just ise juhusli kult mõnda mängijat või treenerit ei tunne, on küllaltki keeruline naiskondade ja palluritega su hestuda, sest neist on lihtsalt niivõrd vähe teada. Hea näide oli paar kuud tagasi ilmunud Jalka lugu, kust tuli välja, et väga vähestel Eesti meistriliiga naismängijatel on näiteks Instagramis avalik kon to. Paljud mängijad ei soovigi tähelepanu, kuid

Kas oleme lõpuks naiskommentaatoriteks?valmis

Kommentaatoriboksis on aga vähemalt Eestis olnud naised seni kas tõrjutud või pole nad ise sinna kippunud – ilmselt on põhjuseks pretsedendi ja eeskujude puudumine. Spordikommen taatorid on ju läbi ajaloo peamiselt olnud sumeda häälega me hed. Laia maailma trend näitab õnneks, et ka sellest klaaslaest on naised üha rohkem hakanud läbi murdma. Ookeani taga on Doris Burke’ist saanud üks hinnatumaid NBA mängude abikom mentaatoreid, Premier League’is on Jacqui Oatley ja Vicki Sparks samuti regulaarseteks kommentaatoriteks saanud. Võib vaid arvata, et ka Eestis on selles vallas tarvis mõnd pio neeri, kes teistele naistele ja tüdrukutele teed näitaks ja mõnes kanalis regulaarseks kommentaatoriks saaks. Ja mitte naiste-, vaid meestejalgpallis! paraku on tähelepanu see, mida naistevutt tervi kuna vajab ja nõuab. Inglismaal nende ridade kirjutamise ajal paras jagu toimuv EM-finaalturniir ja möödunud klubi hooaeg on suurepärane näide selle kohta, milline on naistejalgpalli tegelik potentsiaal. EM-finaal turniiri avamäng Inglismaa ja Austria vahel mee litas kohale ligi 70 000 inimest, Meistrite liigas ulatusid FC Barcelona kodumängude publikuar vud veerandfinaalis ja poolfinaalis aga üle 90 000. Veerandfinaali Inglismaa ja Hispaania vahel vaatas Suurbritannias televiisorist 7,6 miljonit inimest. Võrdluseks: 2009. aasta EMil Soomes olid poolfi naalide publikunumbrid 4621 ja 2765. Kümmekon na aastaga on naistejalgpalli positsioon tohutult muutunud.Jamuutub ilmselt veelgi. Väga paljud praegu sed tippmängijad on jalgpalluriks sirgunud ajal, mil naistejalgpall oligi kõrvaline nišiala, mida har rastasid vaid üksikud tüdrukud. Kujutage nüüd ette, milline tüdrukute laviin võib jalgpalli nendes riikides eesotsas Inglismaaga tabada – ja millised talendid seepärast jalgpalli juurde jõuavad. Sel le „jalgpalliplahvatuse“ tulemusi saab ülejäänud maailm ilmselt veel aastaid tunda. Eestist vaadatuna on paraku tohutult kahju, et naiste- ja tüdrukute jalgpall ei ole meil veel selliseid tuure sisse saanud. Meie U17 noortekoondis on küll näidanud korralikke tulemusi, kuid igasugune loo gika räägib hetkel selle kasuks, et hoo sisse saanud suuremad riigid ja naistejalgpallile pühendunud riigid lähevad seitsmepenikoormasaabastega eest ära, enne kui me suudame välja panna koondise, kus on platsil 11 profimängijat. Arvestades seda, et juba praegu on vahe kohati ehmatavalt suur (Ing lismaa koondis alistas hiljuti MM-valikmängus Läti 20 : 0!), tundub hetkel olevat viimane aeg selle nimel veelgi enam pingutada.

Pärast kevadist FA karikavõitu nimetas Liverpooli peatreener Jürgen Klopp oma meeskonna pallureid mentality monster’iteks (menta liteedikoletisteks!?) ning kasutas sama terminit hooaja lõpusirgel korduvalt veelgi, pidades silmas seda võitlusvaimu ja suhtumist, mis võimaldas tema meeskonnal ülipikal ja keerulisel hooajal viima se mänguni kõikides võistlussarjades tiitli peale heidelda.

Kloppi jutus oli kindlasti tõetera sees, aga kui vaatasin ammuli sui seda, mida suutis kevade lõpus ja suve algul tennisist Rafael Nadal, tabasin end mõttelt, et Liverpooli mängijad olid tema kõrval poisikesed. Juuni alguses 36aastaseks saanud hispaanlane suu tis esmalt Prantsusmaa lahtised võita olukorras, kus osas tema jalast oli tekkinud nekroos, ning anestesioloogidel tuli see süstide abil totaalselt ära tuimastada. Kui selle turniiri ajal levisid kõla kad, et tõsises seisus jalg sunnib Nadali karjääri lõpetama, siis tegelikult oli ta vaid paar nädalat hiljem Wimbledoni turniiril kohal ja jõudis seal poolfinaali, kusjuures veerandfinaalis tuli ta kaotus seisust võitjana välja olukorras, kus seitsme millimeetri suurune rebend kõhulihases talle põrgulikku valu valmistas ning tema oma lihane isa mängu pooleli käskis jätta! Päev hiljem osutus vigastus siiski sedavõrd tõsiseks, et poolfinaalis ta enam platsile ei tulnud.

Mentality monster Nadal

Foto: Alex Livesey, UEFA via

Getty Images 2022 AUGUST JALKA 13 MÕTISKLUSI

EM-finaalturniiri avamäng Inglismaa ja Austria vahel Old Traffordil kujunes tõeliseks naistejalgpalli peoks.

Samamoodi nagu oleme misogüünia vastu samme astumas muudes eluvaldkondades, teeme seda ka jalgpallis, kus halvustav suhtumine naistesse on millegipärast levinud rohkem, kui me seda endale teadvustada soovime. Peale selle, et meil on olemas jalg pallifännid, kes peavad õigeks naistejalgpallist rääkides seda igal võimalusel maha teha ja kuulutada, kuidas nemad ei kavatsegi kunagi ühtegi naistemängu vaadata, on meil olemas kildkond selli seid jalgpallihuvilisi (kusjuures need rühmad kattuvad päris suures osas!), kellele on vastuvõetamatu, kui meestejalgpalli kajastab naine, ükskõik kas stuudios või kommentaatoriboksis. Kas mäletate näiteks seda, millise pahameelelaviini sai enda kaela Aet Süvari, kui ta 2016. aastal EM-finaalturniiril stuudiovest lust juhtima asus? Ja ärge tulge rääkima, et tegu oli puhtalt selle ga, et tema stiil inimestele ei meeldinud või kogenematus tohutult välja paistis – suurem osa kommentaaridest olid lihtsalt šovinist likud. Praeguseks on lõviosa vaatajatest Süvariga täiesti harjunud ning naised jalgpallistuudios – ka ekspertidena – ei ole enam midagi, mis foorumites ja kommentaariumites nii palju negatiivset vastukaja teeniks. Eelmise suve EMi ajal oli Anastassia Morkovki na ju stuudiokülalisena üks asjalikumaid ja huvitavamaid!

Jalkas kahes osas: teise poole usutlusest trükime ära septembrikuu numbris. Põhjalikus loos räägib Kivisild nii oma teekonnast jalgpallis, treeneritöö spetsiifikast, Eesti noortejalgpalli hetkeolukorrast, pikast tööst Eesti A-koondi se juures ja põikest Kasahstani kui paljust muust.

14 JALKA AUGUST 2022 LUGEJA KÜSIB

Kuigi viimased mängud Eesti koondise pingil tegi Kivisild 2021. aasta alguses, kui sisuliselt kogu meeskonna koroo naviirusega nakatumise järel pandi üleöö paika asendajad, siis oma ametlikku saldosse ta ise neid kohtumisi ei loe –need olid ikkagi Thomas Häberli tiimi kohtumised. Foto: Jana Pipar

Kui ühel hetkel sporti teadlikumalt suhtuma hakkasin, käisid ka mul peast läbi mõtted, et mis oleks, kui saaks professionaalseks sportlaseks. Samas jõudis mulle ka reaalsus küllaltki kiiresti kohale – et minu oskustest ja tasemest elukutseliseks sportlaseks saamiseks ei piisa.

Tekst: Raul Ojassaar Suur intervjuu palju näinud ja kogenud Kivisillaga ilmub

noortele:sõnumKivisillaJanno leidke aeg treeninguks!individuaalseks

Jalka lugejate küsimustele vastab seekord Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor ja kaks kümnendit Eesti A-koondise juures abitreeneriks olnud Janno Kivisild.

Väiksemana käis ilmselt veel asju läbi – lugesin koo liajal palju raamatuid, näiteks on läbi loetud kõik lood „Seiklusjutte maalt ja merelt“. Siis mõtlesin küll, et oleks lahe olla maadeavastaja või mõni selline tegelane. Kind lat kinnisideed aga polnud.

Kelleks sa väikesena saada tahtsid? (@anne_mai.alas) (Mõtleb tükk aega – toim.). Ma arvan, et üks, mis väike seid poisse-tüdrukuid ikka imponeerib, on see, mida nende vanemad teevad. Kui lasteaias käisin, oli minu isa kaugsõiduautojuht – ta sõitis nõukogude ajal mööda Ve nemaad ja Eestit ringi ja sel ajal tundus see hästi huvi tav ja seiklusrikas töö. Mõtlesin, et kui ise suureks saan, oleks küll vahva millegi sellisega tegeleda.

Janno Kivisild Sündinud 5.08.1977 Kohilas Karjäär 1996–1998 noortetreener, FC Flora 1999–2002 abitreener, FC Flora 1999–2005 abitreener, Eesti A-koondis 2000 peatreener, Eesti U18 koondis 2001– treenerite koolitaja, Eesti Jalgpalli Liit 2003 peatreener, FC Valga 2004 tehniline direktor, FC Flora 2005 peatreener, FC Flora 2006 abitreener, FC Astana 2006–2007 abitreener, Kasahstani A-koondis 2007–2008 tehniline direktor, FC Flora 2007–2019 abitreener, Eesti A-koondis 2009–2012 abitreener, FC Flora 2011–2013 noortetöö juht, Eesti Jalgpalli Liit 2013– tehniline direktor, Eesti Jalgpalli Liit Saavutused • Eesti meister 2001, 2002, 2010, 2011 (FC Flora abitreenerina) • Eesti karikavõitja 2011 (FC Flora abitreenerina) • Eesti superkarikavõitja 2004 (FC Flora peatreenerina), 2002, 2011, 2012 (FC Flora abitreenerina) • Kasahstani meister 2006 (FC Astana abitreenerina) • 231 ametlikku mängu Eesti A-koondise abitreenerina Kuidas jõudsid jalgpalli juurde? (Joosep) Minu isa Tiit tegeles aktiivselt jalgpalliga, aga mina ise olin al guses hoopis korvpallitaustaga. Käisin algkoolist 12. klassini Rapla spordikoolis, treenisin regulaarselt ja mängisin korvpalli, aga isa mängis samal ajal Kohila Püsivuse eest jalgpalli. Pois tena olime seal muidugi pidevalt kõrval ja toksisime palli ka ise. Mäletan hästi seda päeva, kui suured mehed mind ja minu aasta nooremat venda esimest korda oma treeningule lubasid ning lasid meil mõned harjutused ja väiksemad mängud enda ga kaasa teha. Väga uhke tunne oli! Ja enda mäletamist mööda saime vennaga päris hästi hakkama ka. (Naerab – toim.). 1993. aastal lõi isa koos paari sõbraga jalgpalliklubi Rapla Atli. Kõigepealt loodi poiste treeninggrupp, siis juba meeste oma, mis noortest välja sirgus. Alates sellest hetkest hakkasin lisaks korvpallitrennile regulaarselt osalema ka jalgpallitree ningutel. Ühel hetkel mängisin noorte meistrivõistlustel isegi paralleelselt jalgpalli ja korvpalli. Täiskasvanute võistkonnaga hakkasime jalgpalli mängima Eesti teise liiga tasemel – võist kondi oli toona vähem ja see oli riigi tugevuselt kolmas liiga. Korvpallis mängisin Eesti esiliiga tasemel. Kuna tee nisin kaht jumalat korraga, siis ülikooli kehalise kasvatuse õpetajaks õppima astudes ma ei teadnud, kummaga edas pidi tegeleda tahan. Kuna jalgpallisuunda aga Tallinna pe dagoogikaülikoolis ei olnud, siis pidin valima korvpalli eri ala, kuid huvitaval kombel hakkasin treeneriametit ikkagi praktiseerima jalgpalli juures. Ehk siis: tänu isale ja Rapla Atli kaudu on see teekond alguse saanud. Edukamaks jalgpalluriks sai aga hoopis mu vend Janek, kes jõudis ka Eesti U21 koondisesse välja. Mis meeldib sulle jalgpalli juures kõige rohkem? (Inger Rudsit) Ühelt poolt öeldakse, et jalgpall on ääretult konservatiivne: reegleid väga muuta ei soovita ning traditsioonidest pee takse auga kinni. Mulle see meeldib! Teisalt on jalgpallimän gul ääretult palju variatsioone – see on nii mitmekülgne ja ettearvamatu! See on spordiala, kus ka paberi peal selgelt nõrgemal võistkonnal või autsaideril on iga mängu alguses reaalne, mitte ainult teoreetiline võimalus tulla mängust välja võitjana. Selleks peab muidugi ühel konkreetsel aja hetkel sündima palju õnnestumisi ja eneseületamisi, kuid teadmine, et see on võimalik, teeb jalgpallist siiani minu jaoks väga armastusväärse ja huvitava mängu.

Kes on sinu lemmikjalgpallur? (@johannesluik11) (Mõtleb pikalt – toim.). Eks see on ajas muutunud. Vanas ti imponeeris mulle väga Manchester Unitedi kapten Roy Keane, just karakteri ja võitlejamentaliteedi poole pealt. Kui lugesin läbi tema autobiograafia, sain aru, kui komp romissitu ja tough ta tegelikult oli. Lisaks veel näiteks ka Peter Schmeichel, kes mulle na tuurilt ja olemuselt väga meeldis. Just selle poolest, millise panuse ta oma liidriomaduste ja vaimsusega võistkonnale Noorena meeste seas: „Mäletan hästi seda päeva, kui suured mehed mind ja minu aasta nooremat venda esimest korda oma treeningule lubasid ning lasid meil mõned harjutused ja väiksemad mängud endaga kaasa teha.“

2022 AUGUST JALKA 15 LUGEJA KÜSIB

Kas nõustud mitme endise mängija hiljuti välja öelduga, et meie treenerite koolitamise tase on madal? Kas koolitus te taseme parandamiseks on juba midagi ette võetud või kas lähiajal on plaanis sellega seoses midagi muuta? (Kristjan) Alustame sellest, et võtame igasugust kriitikat enda suhtes tõsiselt, me ei suhtu sellesse üleolevalt. Esi mene samm, mille tegime, on see, et tellisime enda le UEFA auditi – meie juurde tulevad inimesed, kes

„Väline motiveerimine võib lühikeses ajaperspektiivis olla mingit moodi tulemuslik, aga pikas perspektiivis on need mängijad ise, kes peavad endast selle motivatsiooni üles leidma.“

2018. Kreekas.A-koondisegaaastal Foto: Jana Pipar

andis. Tema oskuste pagas ei pruukinud paljude jalg pallisõprade arvates olla väravavahi jaoks täiuslik, kuid olenemata sellest suutis ta end maailma tippu mängida ja olla oma aja üks parimaid puurilukke. Viimasest ajast on kindlasti silma jäänud see, millist taset vaatamata oma vanusele on näida nud Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo. Nähes, kui nõudlik on tänapäeva tippjalgpall ja mida see nii füüsiliselt kui vaimselt mängijatelt nõuab, millist pühendumist ja milliseid ohverdusi, siis on see ai nult imetlusväärne. Kes võidab sel hooajal Premium liiga? (Joosep) Tänasel päeval on jäänud valik kahe võistkonna peale – kas valitsev meister FCI Levadia või tiitlit tagasi nõudlev FC Flora. Võib muidugi kulli ja kirja visata, aga et mitte keerutada ja konkreetne vastus öelda, siis tean oma karjäärist hästi, et meistritiitlit kaitsta on tunduvalt raskem kui seda mingi aja ta gant uuesti võita. See ei ole lihtsalt klišee, see ongi päriselt nii! Mingisugune loogika soosib praegusel hetkel seega Florat, nii et kui peaksin ühe meeskonna pakkuma, siis oleks selleks Flora. Kust otsid harjutusi, mida trenni des kasutada? Millistest allikatest? (@marianicole_88) Harjutuste planeerimisel või loomisel on alguspunkt tegelikult mäng ise. Ma ei tegele lastega, kus drilliharjutustel on tihti suurem osakaal, sest soovi takse lihvida isoleeritud keskkonnas mingit jalgpallilist elementi, vaid olen toimetanud profimängijatega selles keskkonnas, kus lähtepunktiks on suur mäng ja selles tekkida võivad olukorrad või probleemid, mis tuleb lahendada. Selles maailmas luuakse harjutu sed, lähtudes enamjaolt sellest, mis suurel platsil on mängus juhtunud, ja tuuakse need olukorrad väiksemal maa-alal väiksema mängijate arvuga har jutusse üle. Selles mõttes on see huvitav ja loovust nõudev protsess, sest olukorrad ja väljakutsed on erinevad. Mina ei ole selline, kes väga palju YouTu be’ist või raamatutest harjutusi vaatab, sest minu töö spetsiifika on seni olnud natuke teistsugune. Kuidas motiveerida mängijaid midagi tegema? (@merith_k) Kõige olulisem on mängija sisemine motivatsioon ja see sõltub väga palju mängijast endast. Treenerina on sul võimalus ja roll aidata mängijal see sisemine motivatsioon üles leida, seda võimendada ja pide valt värskena hoida. Väline motiveerimine võib lü hikeses ajaperspektiivis olla mingit moodi tulemus lik, aga pikas perspektiivis on need mängijad ise, kes peavad endast selle motivatsiooni üles leidma. Treeneri roll on leida need viisid, kuidas mängijas sisemise motivatsiooni hoidmise või kasvatamise osas teadlikkust tõsta – olgu selleks näiteks sobi vate tegevus- või soorituseesmärkide püstitamine.

16 JALKA AUGUST 2022



Kas Eesti noorte arendamine on heal tasemel? (@stevensiilmand) Jah ja ei. Alustades positiivsest: „jah“ seetõttu, et tänasel päeval on Eestis klubisid, kus erialane tead likkus ja kvalifitseeritud spetsialistide olemasolu on noormängijate arendamiseks täiesti arvestataval tasemel. „Ei“ aga seetõttu, et kahjuks on neid klubi sid meil liiga vähe. On olemas üksikuid häid eesku jusid, aga laiemas plaanis on meil veel kõvasti aren guruumi soovitud tulemuseni jõudmiseks. Millist nõu annaksid noortele palluritele? (@rocco_oja) Kui peaksin välja tooma ühe lühikese soovituse, siis see kõlaks nii: olge tublid ja usinad treenijad, osale ge aktiivselt treeningutel. Kuulake tähelepanelikult, millist nõu treenerid teile annavad, ning üritage ala ti aktiivselt kaasa mõelda. Võtke igast treeningust maksimum – aga sellele lisaks leidke aeg, pühendumine ja motivatsioon tegeleda järjepidevalt enda oskuste arendamisega ka väljaspool treenin guid. See on sama oluline kui treenin gutel osalemine ja seal endast parima andmine! Iseseisvaks treenimiseks ning oma oskuste lihvimiseks püs titage endale eesmärgid, mis olek sid ühelt poolt piisavalt keerulised ja paneksid teid pingutama, aga teisalt usina harjutamise järel saavutatavad.

Treenerimotiveerijana:ülesanne

Foto: Jana Pipar

Kes on Eestis olnud viimase küm ne aasta jooksul lootustandvaim noortetreener? (@ehtekas) Kas see tähendab, et tal on noor tetreenerina perspektiivi või ta on tänasel päeval juba suurepärane noortetreener ja seda oma te gudega viimasel kümnendil tõestanud?

U19 on aga vanus, kus edu saavutada või korrata on juba oluliselt keerulisem, U21-s veel keerulisem. Miks nii? Meil on täna olukord, kus parimad U19 vanuseklassi mängijad esindavad juba U21 koon dist, parimad U21 mängijad aga A-koondist. Pal jud võtmemängijad, kes peaksid olema võistkonna selgroog, esindavad juba järgmise astme koondist. Hea näide on meile kõigile positiivseid emotsioo ne pakkunud Maksim Paskotši, kel jäi U21 koon dis täiesti vahele – ta liikus otse U19 koondisest A-koondisesse. See on üks ratsionaalne selgitus. Teisalt peame tõsiselt järele mõtlema ning ana lüüsima, mida saaksime täna veelgi paremini ära teha nii meie jalgpalliliiduna kui ka klubid selleks, et üleminek noortejalgpallist täis kasvanute jalgpalli sujuks noorjalg palluritel veelgi efektiivsemalt ning võimalikult väikeste tagasilöökidega. On ääretult oluline, et perspektiivi kad noormängijad jõuaksid keskkon da, kus samaaegselt ollakse piisa valt nõudlik kui ka toetav selleks, et noormängija arengule kaasa aidata ning toetada tema potentsiaali mak simaalset realiseerimist.

Toon lihtsa näite – kui võtame eelmise aasta nii poiste kui tüdrukute U17 koondise, siis olime seal väga konkreetselt kokku leppinud, et need võist konnad komplekteeritakse kahe sünniaasta pealt. Mõlema U17 koondise kohta saame täna öelda, et 2021 oli Euroopa mõistes neile pigem edukas – poistel ja tüdrukutel on küll pisut erinev võist lussüsteem, kuid eelmisel aastal pääsesid mõle mad U17 koondised esimesest etapist edasi ehk sisuliselt Euroopa 55 riigi seas esimesse poolde.

„Võtke igast treeningust maksimum – aga sellele lisaks leidke aeg, pühendumine ja motivatsioon tegeleda järjepidevalt enda oskuste arendamisega veel ka treeninguid.“väljaspool

tunnevad olukorda igal pool Euroopas ja on loonud dokumendi nimega „Coaching Convention“, mille järgi kogu Euroopas sünkroniseeritult ja ühtsete aluste järgi treenereid koolitatakse. Nad teostavad detailse auditi, et üles leida ning välja tuua meie kit saskohad, misjärel on meil reaalselt olemas eksperthinnang oma kooli tusteTänaselkvaliteedile.päeval näeme ise, et meil on vajaka tööjõust. Need inimesed, kes meie koolitusosakonnas tööta vad, on väga tublid ja töökad, aga te gutsevad oma võimekuse ja võimete piiril. Hetkel jääb kahjuks inimjõust puudu, et piisava kiirusega olemas olevaid programme ja koolitusi veelgi mitmekülgsemaks muuta ning sama aegselt arendada ja välja töötada uusi ja huvitavaid täiendkoolitusi. Me mui dugi kõige sellega täna ka tegeleme, aga see on väga aeganõudev protsess. Seda kõike tahaks ju kohe, nüüd ja praegu! See on koht, kuhu peaksime organisatsioonina rohkem in vesteerima, et progress oleks kvaliteetne ja kiire. Kas inimjõudu peaks sisse tooma välismaalt? Nii ja naa. Juba täna teeme väga palju koostööd välisekspertidega. On kohad, kus vajame teadmisi väljastpoolt, aga on ka valdkondi, kus on meil en dal väga pädevaid ja kogenud eksperte, keda on võimalik meie protsessi kaasata. Miks on Eesti U21 koondise tulemused olnud viimastel aastatel niivõrd kehvad, lausa katast roofilised? (Timo) Olen nõus, et see on emotsionaalselt olnud ehk kõige rohkem mõrusid hetki pakkunud vanuseklass. Üritan sellele anda selgituse kahe nurga alt. Kohe kindlasti ärge võtke seda vabanduste otsi misena. Oleme piisavalt enesekriitilised, et mõista olukorra tõsidust, ning teeme ka omalt poolt kõik, et leida tekkinud olukorrale mõistlik lahendus.

Esimene inimene, kes kohe silme ette tuleb, on Ivo Lehtmets, sest tean, kui pühendunud, kvalifit seeritud ja kõrge kvaliteediga noortetreener ta on, kuid küsimuse sõnastus tähendaks minu jaoks just kui seda, et sellel treeneril peaks olema potentsiaali, milleni ei ole ta veel jõudnud. Ma arvan, et sellisel juhul on sellele küsimusele keeruline vastata, sest klubides on kindlasti palju lootustandvaid perspek tiivikaid noortetreenereid, aga ühtegi konkreetset nime ma tänasel päeval välja ei tooks, sest ei soovi hakata praegu kellelegi isiklikult survet peale pane ma: et näe, see on treener, kes tuleb ja päästab meid kõigist meie hädadest. (Naerab – toim.). Miks sa ei ole tahtnud peatreeneriks saada? (@silverpaev) Kes ütleb, et ma ei ole tahtnud? (Naerab laginal –toim.). Kui ausalt ära rääkida, siis oli aeg, kus olin samal ajal peatreener ja abitreener – see oli aeg, Eesti koondi se juures on Janno dises.klubisparemoliFCpeatreenerina2005.sealjuuresjuhendasMartinlähimametöötanudKivisildseitspeatreeneriabilisena.ReimiKivisildiseaastalFloras,hiljemtaagaReimikäsiniikuikoon

Nõuannejalgpalluritele:noortele

2022 AUGUST JALKA 17 LUGEJA KÜSIB

See ideaal tähendab seda, et tehniline osakond oleks Eesti jalgpalliteadmiste, professionaalsuse ja teadlikkuse keskus, kuhu koondame kokku oma ala parimad eksperdid Eestis. Tänase päeva reaal sus on see, et meil on liiga palju neid inimesi, kes tegutsevad väga mitmes rollis ning kel ei ole see tõttu võimalik ühe kindla spetsiifilise valdkonnaga tegeleda. Samuti on meil palju osalise töökoormu sega inimesi, kelle know-how’d me sisse ostame ja kes pole pidevalt meie käsutuses. Kui inimene peab teenima kaht-kolme jumalat, siis annab ta paratamatult kokkuvõttes igal pool natuke ära ja see segab tal konkreetses valdkonnas potentsiaali maksimaalselt realiseerida. Millise peatreeneri kõrval oli sul koondises kõi ge parem tööd teha? (@karlandressaul) Kirjeldaksin kõigepealt inimesi. Sain Teitur Thor darsoniga, kes mu A-koondise juur de abiliseks tõi, koos töötada kõigest pool aastat. Tema puhul kõnetasid mind tema inimlikud väärtused ja see, millise meeleolu ta lõi. Tema juures sain esimest korda aimu, misasi see tippjalgpall olla võib, ja seda lähemalt näha. Arno Pijpersiga käisin pika ühi se tee nii Eestis kui Kasahstanis, kus olime sarnases rollis nagu Eestis, sa maaegselt koondise juures kui ka ühe klubi – FC Astana – juures peatree neri-abitreenerina. Ühelt poolt oli see väga huvitav ja edukas periood, teisalt ka väga keeruline aeg. Kes on välismaal ja kodust kaugel töötanud, arvatavasti teab, mida see kõik tähendab, eriti kui olla suur osa ajast üksi, ka oma perest ja lähedastest eemal. Aeg Arnoga aitas mul oma jalg pallialast teadlikkust pidevalt kasvatada, sain temalt Töö jalgpal liliidu siasraamesFIFAKivisildkoolitama.seidpaikadesseeksootilistesseKivisildadirektorinatehniliseonviinudseal-kolleegeNiionkäinudprogrammiMalaijaJamaical.

Peatreeneriaastast FC Floras: „Ma polnud iseenda jaoks sel hetkel suutnud luua jalgpallinägemust. Sel ajal oli see suuresti siiski Arno Pijpersi jalgpallifilosoofia Janno versioon.“

Foto: EJL

18 JALKA AUGUST 2022 LUGEJA KÜSIB

kui töötasin Floras esindusmeeskonna abitreene rina ja olin samal ajal duubeltiimi peatreener. Sain mõlema ameti kogemused ja vitsad. Samuti tean ju hästi, mida tähendab Eesti kõrgeimal tasemel peatreener olla, sest olin aasta ja natuke peale ka Flora esinduse peatreener. Tagantjärele mõeldes tuli aga see kõik minu jaoks liiga ruttu ja ootama tult ning ma ei olnud selleks valmis – ma polnud iseenda jaoks sel hetkel suutnud luua jalgpallinä gemust. Sel ajal oli see suuresti siiski Arno Pijper si jalgpallifilosoofia Janno versioon. Tegelikult kukkusin ju peatreenerina läbi, vä hemalt ise tundsin sel hetkel nii. See võttis ka ar vestatavaks ajaks ära soovi peatreener olla, sest tundsin, et ma ei olnud sel hetkel Premium liiga tiitli peale mängiva meeskonna peatreenerima terjal. Abitreener olin aastaid olnud, teadsin hästi, mis on minu tugevused ja kuidas saan meeskon nale ja peatreenerile kasulik olla. Seetõttu olidki minu järgmised ametid seotud just abitreeneri rolliga ja mul ei olnud mõtteski midagi sellist, et aitab – nüüd tahan saada peatreeneriks. Ühel hetkel tekkis mul jalgpalliliidus tehnilise direktori väljund ja see töö mulle tohutult meeldib. Tunnen, et saan siin kokku panna kõik oma seni sed kogemused ja neid rakendada – olen olnud ju treenerite koolitaja, noortetreener, täiskasvanute tree ner, peatreener, abitreener, olen isegi ülikoolis jalgpalliteooriat ja -praktikat õpetanud. Üks pool on ameti spetsii fika, teine aga see, et mul on olnud võimalik selle ameti kaudu kohtuda ja koostööd teha suurepäraste oma ala ekspertidega. Hea näide on Michel Sablon, kes pani aluse Belgia jalgpalli suurele tõusule. Olen saanud sellis te inimeste kõrvalt õppida ja näha, mismoodi on teatud protsessid al guse saanud ja mida kõike peab enne läbi tegema, et lõpuks kuhugi jõuda. Pean tunnistama, et täna ei mõtle ma peatreeneriks olemise peale. Jah – aeg-ajalt, eriti suurturniiride ajal män ge vaadates hakkan selles suunas mõtlema, sest treeneriks oleku kogemus on võtnud mult võime lihtsalt niisama jalgpalli vaadata. Vaatan seda alati mõtestatult ja jälgin, kuidas võistkonnad käituvad ja miks midagi väljakul toimub. Täna olen aga va linud enda jaoks tehnilise direktori tee, mis annab mulle emotsionaalselt väga palju, ja loodetavasti sellel teel ka jätkan. Kui palju on sulle klubid Eestist või mujalt aas tate jooksul tööpakkumisi teinud? (Vello, Tallinn) Saan öelda, et on tehtud ja mitte ainult Premium liiga tasemel, vaid näiteks ka esiliigadest ja isegi teise liiga tasemelt. Samuti on lihtsalt uuritud, kas sooviksin vahepeal noortega ka tegeleda. Kuna minu praegune amet haarab mind endasse aga 24/7 ja nõuab suurt pühendumust, siis on need jutud suhteliselt kiiresti lõppenud. Mul on selge nägemus, kuhu ma ideaalses maailmas soovin meie tehnilise osakonnaga jõuda, on olemas põh jendatud ootus ja lootus, et oleme selle suunas esimesi samme tegemas, ning sellel on konkreet ne ajaline mõõde. Tahaksin hetkel enda poolt kõik teha, et sinna jõuda, siis saab juba edasi vaadata.

aina suuremat ja suuremat vastutust ja rolle juurde. Ta on üks minu mentoritest. Kõik sai ka väärikalt premeeritud – tulime meistriteks nii Eestis kui Ka sahstanis.Eestlastest tooksin välja Tarmo Rüütli. Esime ne periood oli temaga lühike, vaid aasta, aga just see teine periood… Ta on treenerina kõigist teis test nii erinev ja seda ei oskagi kirjeldada või sel le kohta ratsionaalset selgitust anda. Võistkonna atmosfäär ja üksteise usaldamine – see oli min gis mõttes nagu sõpruskond, mis oli nõus endast kõik viimse veretilgani väljakule jätma. Tema enda natuur ja see vabadus, mida ta ka mulle abitree nerina andis – seal oli nii palju usaldust ja samas meie enda vastutust, et meenutan seda kõike suure naeratusega näol. Viimane oli Martin Reim, kellega tegime alguses koostööd Flora tasandil, tulime kaks korda Eesti meistriks ja võitsime palju asju vaatamata sellele, kui keeruline see aeg Floras tegelikult oli. Martini ga olime ju tegelikult olnud varem Floras ka nii, et tema oli mängija ja mina treener – aga Martin oli nii intelligentne mängija, et mis treener Janno Kivisild tema jaoks oli! Ühel hetkel sain aga oma kogemusi talle kui treenerile edasi anda. Millise koondisemängu järel on riie tusruumis olnud kõige parem olla? Millise mängu järel aga kõige halvem? (Henrik, Tallinn) Olin koondise abitreener enam kui 230 ametlikus mängus, nii et päris kõiki ma kohe kindlasti meenutada ei suuda, aga üks, kust mäletan atmosfääri ja kõike hästi, oli ka ehk üks esimesi suuri saa vutusi – see oli võit kodus Venemaa üle. Jah, see oli sõprusmäng ja nii edasi, aga kõik, mis selle mängu ümber toimus, tegi sellest emotsionaalselt ühe erilise ma kohtumise, mida platsi kõrvalt vaa data. See tunne, mis lõpuvile ajal oli… Sama meeleolukas ja vinge oli ka kõik see, mis sellele riietusruumis järgnes. Ma arvan, et kõige muserdavam oli ikkagi häving Saksamaa vastu. Seda tunnet ei saa kirjeldada, see oligi üks ääretu tühjus, peas oli mustmiljon kü simust ja palju arusaamatust. See on kogemus, mida ei soovi mitte kunagi mitte kellelegi. Nii palju asju oli valesti, et ei teadnud, kust pihta hakata, tead mised-oskused ei käinud sellest enam üle. See oli ka põhjus, miks pärast seda tagasi astusime. Milline näeb koondise treeneri töö igapäevaselt välja? Mängijaid, keda treenida, on ju vaid mõne nädala jooksul aastast. Mida tehakse lisaks sellele, et hoitakse silm peal sellel, kuidas koon dislased klubis mängivad? (Kristo, Tartu)

Tavaliselt vaatad järgmise vastase puhul ära kolm kuni viis mängu. Lisaks igasugused muud organi satoorsed ja administratiivsed küsimused. Eesti koondises, nagu ka paljudes teistes jalg pallimeeskondades, on tavaks, et debüüdi teinud mängija peab kaaslaste ees lauluga esine ma. Kas see tava oli Eesti koondises juba siis, kui sina A-koondise juures alustasid? Kes on selle aja jooksul olnud parim, kes halvim laulja? (Kert) Traditsioon ise tuli meile Viggo Jenseniga. Esime ne mängija, kes laulma pidi, oli vist Kaimar Saag. Ega jalgpallurid erilised viisipidajad mehed ei ole, aga võin öelda, kes on olnud kõige pühendu num laulja! Mees seisis rahva ette, jalad laiali, käed risti rinnal ja silmad kinni, nõjatus taha ja lihtsalt hakkas laulma –see oli Marko Meerits! Kui ma õigesti mäletan, siis laulis ta Jaan Tätte lau lu. See enesekindlus, kuidas ta sellele kõigele vastu läks, oli muljetavaldav! Viisipidamine ja õigele kõrgusele pihta saamine oli seejuures täiesti teise- või isegi kolmandajärguline…

Põhiline töö on kindlasti mängijate jälgimine klu bide juures. Kas nad mängivad, millises rollis nad on? Kui on vigastusi või tagasilööke, tuleb neid toetada. Üks roll, mis minul väga palju aega võt tis, oli ka vastaste skautimine ja analüüsimine.

Kuidas võrrelda koondise treenerina täiesti erinevates liigades mängivate pallurite mängutaset? Mille järgi saa da aru, et kuskil tugevas välisliigas esimesi samme tegev mängija pole veel koondise jaoks valmis, aga mõni Eestis palliv sama positsiooni mängi ja on? (Berit, Tallinn) Eks see ongi keeruline. Minu hinnan gul saab kõige parema pildi ette ikkagi siis, kui on võimalus mänge kohapea le vaatama minna – eriti hea, kui saab neid mängijaid ka treeningutel selles keskkonnas vaadata. Ühelt poolt on see väga tänuväärne, et meil on täna olemas InStati keskkond, kust kõikide mängu de videopilti vaadata saab, aga sellistes keerulistes liigades, mida ise nii hästi ei tunne, on oluline aru saada, milline liiga tase päriselt on ja milline on treeningu keskkond, kus mängija toimetab. Toon ühe näite, kus see hästi päeva korda tõusis: kui Frank Liivak Napolist Hispaania madalamasse liigasse siir dus, siis oli meil selle kohta võimalik küll InStatist videomaterjali leida, kuid tegelikku arusaama selle liiga tasemest me kätte ei saanud. Siis käiski teda seal 2008. aastal Eesti treeningul.koondise Peegel

Foto: Lembit

2022 AUGUST JALKA 19 LUGEJA KÜSIB

esmalt vaatamas toonane U21 koondise treener Martin Reim ja hiljem veel A-koondisest Magnus Pehrsson ja Jesper Norberg, et oma silmaga näha, milline sealne tase päriselt on ja mis kõik taustal toimub. Seda pelgalt videopildi põhjal teada ei saa. Mängu vaadates tuleb taseme hindamiseks vaadata erinevaid asju: esmalt mängu organi seeritust ja struktuuri ehk seda, kas sealne jalg pall on mõtestatud või lihtsalt midagi sumbuurset ja kaootilist. Järgmine on mängutempo – ja ma ei pea silmas üldse seda, et esimesest viimase mi nutini peab tempo olema üliintensiivne ja ülikiire, see võib ka varieeruda. Oluline on jälgida nendel suurema intensiivsusega hetkedel näiteks seda, kui palju on mängijal ruumi ja aega otsuseid vas tu võtta ning kuidas mängija nende olukordadega toime tuleb. Kui sinust saaks Eesti Jalgpalli Liidu president, siis mis oleks esimesed muudatused või tegevu sed? Mida teeksid teistmoodi? (Martin Pikk) Minu puhul ei ole küll tegu presidendimaterjaliga – mul ei ole selleks vajalikke omadusi ega ambit siooni. Aga kui sellele küsimusele kuidagi vastata, siis ütlen nii: kuna tunnen kõige paremini enda valdkonda ehk tehnilist osakonda, siis oleks see minu üheks südameasjaks ja seda saaks min git moodi veel rohkem forsseeritud, et kvaliteet veel lühema ajaperioodi jooksul kõrgemale tõsta. Alaliidu president peab lisaks sooritusjalgpallile muidugi mõtlema veel harrastusjalgpallile, infra struktuurile ja kõigele muule, aga mina, kes ma väga kitsa valdkonna eest vastutan, tean, kui olu line on selle roll suuremas jalgpalli ökosüsteemis. Egoistlikult forsseeriksin just selle arengut. Töötasid mõnda aega Kasahstanis. Millised lood või juhtumised selle le ajale tagasi mõeldes esimesena meelde tulevad? (Oskar) See on täiesti müstiline maa! Esi mene asi, mis meelde tuleb, on see, kui ebausklikud nad on. Paar näidet. Esiteks – alati kui sõitsime män gule, olid bussijuhil väga kindlad traditsioonid. Esimene neist oli see, et alati lükkas ta endale kätte väga uhked nahkkindad, ja enne liikuma hakkamist pidi ta laskma kolm kor da signaali. Järgmine bussiga seotud reegel oli see, et kogu teekonna vältel ei tohtinud buss mit te kordagi sõita tagurpidikäiguga. Mitte kunagi! Ühe korra, kui olime võõrsilmängul ja roolis ei olnud meie tavaline bussijuht, saime näha, kui tõsi selt sellesse reeglisse suhtuti. Hakkasime juba staa dionile jõudma, kui mõnisada meetrit enne seda ei võtnud buss mingil põhjusel esimese korraga tera vat kurvi välja. Oh seda reaktsiooni, kui ta selle pea le tagurpidikäiku sisse hakkas panema… Juhi kõrval istunud tiimimänedžer sisuliselt hüppas käigukangi otsa, et tagurpidikäiku sisse ei saaks panna! Lõpuks jäigi buss seisma, kogu meeskond tuli välja, võtsime oma kompsud ja kõndisime viimased 300 meetrit staadionile jala. Muide – bussist pidi alati esimesena väljuma peatreener. Sellega seoses läks samuti alati omaette ooper lahti, sest Arno Pijpers pidi esime sena väljumiseks mööda pääsema bussijuhi kõrval lahtikäival istmel olnud mänedžerist. Teine näide – see on lisaks ebausule ilmselt seotud ka usuga. Enne hooaja algust ohverdasi me meeskonnaga lamba. Istusime oma treenin guväljakul koos imaamiga, kes viis läbi traditsioo nilised laulud ja palved, mille kõik kaasa tegime. Kogu rituaal lõppes sellega, et sealsamas väljaku peal ohverdati lammas, mida me siis ka sama päe va õhtusöögil sõime. Istusime ümarates laudades, kusjuures igas lauas tohtis toitu tõsta vaid kõige kõrgemal positsioonil asuv inimene. Meie puhul tähendas see siis seda, et Arno pidi suurest kau sist kõigile taldriku peale liha panema… paljaste kätega!Kasahstani koondisega õnnes tus mul aga osaleda kohtumises, millest pole mitte ühtegi ametlikku jälge jäänud – Küprosel laagris olles mängisime ühe mängu Põhja-Korea koondise vastu. Mäng peeti väljakul, mis oli sisuliselt ilma olmehooneta harjutusväljak. Pidime kuskil ee mal riietuma ja bussiga kohale jõu des vaatasime üksteisele otsa, et kas oleme ikka õiges kohas. See oli kuskil metsatuka sees väga kinnises kohas. Mäletan täpselt, et mäng jäi 1 : 1 viiki, aga kui ühel hetkel enda jaoks guugelda sin, et mitu mängu mul Kasahstani abitreenerina kokku tuli, siis seda kohtumist ma üles ei leidnud! On küll olemas üks sellele eelnenud mäng ja kaks järgnenud mängu, mille Küprosel mängisime, aga kohtumist Põhja-Koreaga mitte. Võibolla pidigi see olema mingisugune kinniste uste taga toimuv mitteametlik kohtumine? Mäletan veel, et põhja korealased olid juba mängu algusest peale väga väsinud olekuga, ilmselt oli neil parasjagu keeru line treeninglaager käimas.

20 JALKA AUGUST 2022 LUGEJA KÜSIB

2007. aastal naasis

mükoplasma.murdisvutitreenerisaadialleseipiisavaltsealhaigus,salapäranepõhjuskojutulekuOsaliseltEestisse.KasahstanistKivisildolimillessemaaltõsiseltsuhtutud–Eestisjälile,etmaha

Foto: Lembit Peegel Eesti koondisest Tarmo Rüütli hiilgeaegadel: „Võistkonna atmosfäär ja üksteise usaldamine – see oli mingis mõttes nagu sõpruskond, mis oli nõus endast kõik viimse veretilgani väljakule jätma.“

22 JALKA AUGUST 2022 TÖÖVARI

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Liisi Troska Kuigi praeguseks on see MINDi inimestele saanud rutiinseks igapäevatööks, on ühest jalgpallimängust kvaliteetse ülekande toot mine küllaltki keeruline protsess, mis nõuab omajagu nii inimressurssi, tasemel töövahendeid kui õppinud meistreid. Selleks, et nende nüanssi dega ennast kurssi viia, võtan ühel hetkel ühen dust MIND Media bossi Raido Sooaluga ning teen talle lihtsa ettepaneku: mis oleks, kui tuleksin tei le üheks mänguks kaamerameheks?

Kirjutamise hetkel ei ole mul tegelikult eriti

„Filmi kõike, mis tundub põnev!“

Ilmselt ei ole Eestis mitte ühtegi jalgpallisõpra, kes poleks vaadanud koduse jalgpalli ülekandeid, mida toodab MIND Media. Kõik Soccernet.ee ja jalgpall.ee koduse vuti ülekanded on täis just nende sõrmejälgi. Ja neid ülekandeid ei ole sugugi vähe!

head aimust, kui lihtne või keeruline kaamera mehe töö olla võib. Kas minu kasutamine oleks MINDile tohutult suur ettevõtmine, mis nõuaks minu välja koolitamist ja muud säärast, mis oleks ühe mängu jaoks tobedavõitu? Kas töö on sedavõrd tehniline ja keeruline, et sellest ei tuleks lihtsalt midagi välja? Kas kallist tehnikat üldse usaldatakse täieliku algaja kätte? Märgin igaks juhuks ära, et ma ei pretendeeri põhikaamera taha, vaid oleksin hea meelega mõnes rollis, mis ülekande juures nii suu re tähtsusega ei ole. „Kui mõni mäng on tellitud kahe kaame raga, siis äkki saab kuskilt mulle kolmanda kaamera leida?“ pakun välja.Sobiva mängu kokkuleppimine osutub aga pi sut keeruliseks. Kui esialgu kahtlustan, et minu õpetamine tundub liiga tülikas, siis hiljem saan telefonis teada hoopis seda, et kuna MINDil on vaja ülekandeid toota paljudelt mängudelt ja tih tipeale samal päeval mitmest Eesti otsast korra  Esimesed tutvused tehnikaga – operaator Hei ki Rebane näitab ette, kuidas asjad käivad. Minu üllatuseks ei saagi läbi kaamerasilma vaadata – seda, mida aparaat jäädvustab, saab näha ai nult selle küljes oleva ekraani kaudu.

2022 AUGUST JALKA 23

Kuidas riietuda nii, et päikese käes poleks palav ja vihmasaju korral külm? ga, ei teki naljalt sellist olukorda, et mõni kaame ra lihtsalt vedelema jääks. Viimaks saame mängu kokku lepitud – euromängude tõttu tavapärasest hõredamal Premium liiga nädalavahetusel kan takse Soccernet.ee eetris üle naiste meistriliiga kohtumine Tallinna Kalevi ja Viljandi Tuleviku / Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskonna vahel. Tee me ära! Ähvardav ilmateade Mängueelsel õhtul ilmateadet silmit sedes tunnen, kuidas külm higi ühtäkki laupa jahutab. Keset juulikuud lubatakse just selleks ajaks 13 kraadi õhusooja ja 80-, kohati 90protsen dilist vihmasaju tõenäosust. No tere, tali! Tuletan vaimusilmas meelde mä lupilte kaamerameestest märtsikuistel mängudel, kui tuul, tuisk ja külmakraadid nende töötingi mused ilma igasuguse liialduseta ekstreemseks muudavad. Äkki saabki tuule ja vihmaga autent semaMängupäevakogemuse? hommikupoolik teeb olukor

24 JALKA AUGUST 2022 TÖÖVARI

ra mõnes mõttes segasemaks, sest taevas sirab päike ja sooja on 20 kraadi ringis, aga taamal äh vardavad päris suured ja tumedad pil ved. Kuidas riietuda nii, et päikese käes poleks palav ja vihmasaju korral külm? Raido juhised on lihtsad: pane ennast lihtsalt niimoodi riidesse, et külm ei hakkaks, vihmakeep on vajaduse korral olemas. Lõpuks otsustan pigem muga vate dresside ja kulunud tossude ka suks. Kindla peale minek igal juhul. Mängueelset ärevust tõmbab oluliselt maha Raido eelmise õhtu sõnum: kohal pean olema 45 minutit enne avavilet. Ju siis ei ole mulle vaja väga põhjalikku koolitusprogrammi korraldada. Hiljem saan teada, et MINDi inimesed tulevad üldjuhul kohale poolteist tundi enne avavilet, et kogu ta vaar üles seada ja ülekandeks valmis panna. Kui täpipealt 13.45 Sportland Arenal nägu näitan, ongi suurem osa ülekandeks vajalikest juhtmetest ja tehnikast kenasti üles seatud. Naiste meistriliiga ülekanded on lepingu järgi tellitud vaid ühe kaa meraga, aga seekord õnnistame Kalevi ja Tuleviku matši lausa kolme kaameraga: peale põhikaamera on Raido ühe tellingu otsa üles seadnud kaugelt juhitava robotkaamera, minu kätte usaldatakse aga juhtmevaba kaamera, millega saan mängu ajal platsi ümbruses ringi käia. Robotkaamera kasuta mine on sealjuures totaalne Raido isiklik initsiatiiv – ükski kokkulepe seda ei nõua, aga et ülekannet kvaliteetsemaks ja ka endale huvitavamaks teha, on ta selle üles seadnud. Fanatt missugune! Lisaks tehnikuna tegutsevale Raidole, keda olen kommentaatorina juba aastaid tundnud, on mulle tuttav ka põhikaamera operaator Heiki Rebane – kunagi aktiivselt jalgpalli pildistanud Heiki on vahepeal fotokaamera videokaamera vastu vahetanud, tal on operaatorina paarisaja mänguline kogemus ning ta asub ka mind õhinal juhendama.Niisama lobisemiseks aega ei jää – esimese asjana surutakse mulle pihku peakomplekt, mil lega mängu eel ja ajal kolmekesi omavahel ühen duses saame olla. Ma ei jõua seda pähegi panna, kui juba saan kätte ka oma peamise töövahendi – paar kilo kaaluva käsikaamera. Olen mängule sõites millegipärast aimanud, et mind võidak se kasutada kaamera number kaks positsioonil (ehk põhikaamerast pisut allpool mängust ac tion-kaadreid võtmas), kuid juhtmevaba kaamera ja sisuliselt vaba roll on veel parem uudis. Mulle antud ülesanne on sisult lihtne: filmida kõike, mis tundub põnev! Mängu eel pean lähedalt üles võt ma mängijate platsilemarsi ja rivistuse, kohtumi se ajal aga väljaku ääres kõike, mis silma jääb – nii olukordi platsil kui sündmuseid selle ääres. Abiks autofookus ja suuminupp. Värisevad käed ja isiklik ruum Ülekande algus on minule kui „vabakaameraga“ operaatorile eriti tihe, sest esimese ülesandena tuleb mul lähedalt ja käigu pealt filmida võist kondade väljamarssi ja rivistust, seejä rel annab Raido mulle ülesandeks võtta mängu avaminutitel suurde plaani mõ lema võistkonna pingid. Ise ma sellest samal hetkel küll nii hästi aru ei saa, kuid hiljem ülekannet järele vaadates on näha, kuidas har jumatu ja väriseva käega filmitud de büütkaadrid näevad lausa koomilised välja – pilt loksub nagu tormisel merel! Kui mõle ma naiskonna pingid suurde plaani võtan, üritan

Avavile eel tekitab ärevust tõik, et veel viis minutit enne mängu algust pole mitte kuskil näha kommentaatorile varjuks mõeldud telki. Kommentaator kommentaa toriks, aga MINDi huvitab ka see, et nende kallis tehnika selle all kuiv püsiks! „See on päris tavaline, eriti nende võistkondade puhul, kes pole harjunud teleülekande ga mänge korraldama,“ nendib Raido. Võistkonnad jalutavad juba sisuliselt platsi le, kui küljejoone ääres käib veel kibe sagimine – teiste seas aitab varjualust üles seada ka operaator Heiki, kes seejärel ämblikmehena mõne sekundiga tellingute otsa tagasi ronib. Kohe näha, et mees tegeleb vabal ajal kõvasti takistusjooksuga!

Minu kätte usaldatakse kvaliteetne kaamera, mis on Raido sõnul küll juba kümmekond aastat vana, kuid ajab asja tänini suurepäraselt ära. Uuest peast maksis see umbes 4500 eurot, praegu oleks hind kasutatuna ilmselt tuhande rin gis, aga sellele lisanduvad eri vidinad, näiteks juhtmevaba pildiedastaja ja suum. Lüliteid-funktsioone on kaameral kümneid ja kümneid, aga neid nuppe, mida mina kasutan, saab üles lugeda ühe käe sõrmedel: sisse-välja lüliti, suuminupp ja min gisugune keeratav lüliti, mis reguleerib liigse valgusega tegelevat filtrit. Kõik! „Ka profid kasutavad kaamera funktsioonidest tavaliselt maksimaalselt 80 protsenti,“ mõtiskleb Raido mängu ajal. Mulle antud ülesanne on sisult lihtne: filmida kõike, mis tundub põnev!

Töö käib! Olulise põhimõttena tuleb meeles pidada, et kõik mängu filmimise kaadrid oleksid sama suunaga nagu põhikaamera oma ehk pilguga tribüüni poole – muidu ajaks perspektiiv vaataja kergesti segadusse.

Avavile eel ja lõpuvile järel saan kaameramehena minna ka platsi peale. Iseäranis vastutusrikas tundub ülesanne võtta enne mängu üles män gijate rivistus.

26 JALKA AUGUST 2022 TÖÖVARI

seda esmalt teha viisakalt kauguselt – Raido an nab mulle kõrva aga kiirelt märku, et ma lähemale läheksin. Tagasihoidliku inimesena hakkab lausa pisut imelik ja ebamugav, sest tunnetan, et ka pingil olevad mängijad-treenerid ei ole sellise kaameratööga harjunud (tuletame meelde – naiste meistriliiga ülekanded tehakse üldjuhul vaid ühe kaameraga!). Kui Viljandi naiskonna peatreener Sergei Vassiljev ühel hetkel enda ees olevale pallitüdrukule viipab, et too vaatevälja ei segaks, saan aru, et kui juba väike laps treenerit häirib, siis mida veel üks kaamerakolakaga täiskasvanu teha võib… Esimesed 10–15 minutit lähevad selgelt mängu sisse elamiseks ja kõigega harjumiseks. Automaatselt liigub minu kaamerasilm palli ja action ’i poole, kuid tasapisi hakkan harjuma sellega, et otsin hoopis asju, mida saab näidata siis, kui mäng seisab. Raadio teel on side Raidoga kogu aeg olemas ja iga kord, kui kuulen klap pidest, et minu kaamera pilt on pa rasjagu eetris, käib väike surin seest läbi. Ära nüüd värista! Nojah – tagantjärele selgubki, et väristasin ikka küll. Ja kuidas veel! Aga üritage ise teisel pool väljakut toimuvat sisse suu mides filmida ja kaamerat selle juures täiesti pai gal hoida… Kusjuures tuult ega vihma lõpuks ei tulegi ja ilmaolud võib lugeda heaks! Õnneks teeb Raido aeg-ajalt ka kogenud Heikile märkuseid, kui midagi liialt krabiseb või kui suumimine pole piisavalt sujuv olnud. Erinevalt minust ei saa Hei ki ka midagi vastu öelda, sest ülekande heli tuleb tema kaamerast. Mõtlen omaette, et Heikit ma ei kadesta – kui keegi midagi kobiseb, tahaks ju ise midagi vabanduseks vastu öelda! Tribüünile publiku sekka Aeg-ajalt tasub ka mängus toimuva tegevuse filmimine ära, sest minu nina all sündinud vära vatest saan kohati kätte isegi täiesti arvestata vad kordused. Hoolimata sellest, et pilt käib ek raanil vinka-vonka ja aeg-ajalt jäävad mängijate jalad sootuks kaadrist välja… Teisel poolajal pakub Raido ühtäkki välja, et võiksin minna tribüünile huvitavaid kaadreid võtma. Muidugi! Ronin poolesaja pealtvaataja

Ühe sellise neidude seltskonnaga saan ennast paraja pervona tunda.

2022 AUGUST JALKA 27 TÖÖVARI

Lõpuvile tuleb mingis mõttes isegi ootamatult ruttu. Ma ju alles hakkan hoogu sisse saama!

sekka, teen mõne kaadri otse publiku selja ta gant, nii et kaadrisse jäävad kunstiliselt näha nende siluetid. Ja jälle on mul selline tunne, et tungin lausa vägivaldselt inimeste personaal sesse ruumi – kui mul palutakse neist mõne meetri kauguselt lähikaadreid võtta! Õnneks keegi minusse halvasti ei suhtu, aga reageerin gud jagunevad kolmeks – osa lehvitab rõõmsalt (teadmata, et nad ei ole sel hetkel otseülekande eetris), osa vaatab mängu kivinäoga edasi ning mõned tüdrukud panevad itsitades päikesepril lid Justette. ühe sellise neidude seltskonnaga saan ennast paraja pervona tunda. Publiku lähikaad rite järjekord on parasjagu nendeni jõudnud, ent kuna mängus lüüakse samal ajal värav (mina, kes ma olen väljaku poole seljaga, saan sellest alles hiljem aru!) ja ülekandes ei saa parasjagu kõrvalisi asju näidata, hoian kaamerasihikut nende poole julgelt minut aega. Mida kõike nad minust mõelda võivad…Mängu lõpuks kolin otsajoone taha ning saan proovida ka statiivilt filmimist. Milline mugavus, milline stabiilsus, milline kindlus! Ka filmitud kaadrid on juba hoopis teise näoga, kui kaame 12 minutit on Raido Sooalu isiklik rekord ülekande lõpu järel asjade kibekiiresti kokkupanemises. Tavaliselt kulub sellele umbes 25 minutit. 200 + jalgpallikohtumisest toodab MIND Media igal hooajal Eestis otseülekande. 2012. aastast alates toodab MIND Media Eesti otseülekandeid.jalgpalli Juba esimese poolaja lõpus tunnen, et parem käsi, millega olen kogu aja kaamerat hoidnud, näitab esimesi väsimuse märke, näidates seda välja omalaadse surinaga. Mängu lõpus asendub surin suisa valuga, kuid õnneks läheb see vaid paari tunniga üle. Pealegi proovin mängu lõpus ka statiivilt filmimist, mis kätt ei väsita. rat ei hoia värisev käsi, vaid kindlal alusel statiiv. Korra jään oma tööga eriti rahule, kui märkan üht vastu Kalevi ründaja Emma Treibergi nägu mine vat lööki, mis teistel märkamata jääb. Just Trei berg on mängija, keda saan konkurentsitult kõige rohkem suurde plaani võtta – naiste meistriliiga parim väravakütt otsustab selles matšis vastaseid viie väravaga kostitada...

Sealjuures tehakse kõike seda küllaltki väikese meeskonnaga: operaatoreid on MINDi rotatsioonis kümmekond, tehnikuid, kes mängu ajal kõike seda haldama peavad, aga Sooalu sõnul „kolm ja pool“. Tehniku töö on kõige keerulisem, sest ta peab haldama nii audio-, video- kui arvutitehnikat, olema kodus striimidega seostuvate asjadega, oskama kõike käigupealt sättida ja vajaduse korral loovaid lahendusi kasutama, et ülekanne töötaks ja toimiks. Muide, vähesed teavad, et Eesti mängudest ei tooda MIND mitte ainult neid ülekan deid, mis YouTube’i jõuavad – paralleelselt liigub ilma kommentaatori helita voog ka välismaale, kus seda on põhiliselt endale näitamiseks ostnud panustamissaidid. Varem liikus otseülekande pilt samal ajal ka Facebooki.

MINDi tegevus jääb silma ka välismaal Läti kõrgliiga tegevjuht Maksims Krivunecs andis hiljuti Tribüüni You Tube’i kanalile intervjuu, kus temalt küsiti ka seda, kuidas näeb tema Eesti jalgpalli. Krivunecs tõi Eesti jalgpalli ühe suurema plussina välja kvaliteetsed otseülekanded, märkides, et talle tundub, et Eestis on sel alal konkurents väga tugev. Ilmselt ei olnud Krivunecs kursis, et hiigelsuur osa Eesti jalgpalli ülekannetest on just üheainsa firma, MIND Media töö. „ERRi ja Levirat me oma konkurentideks otseselt ei loegi, sest nemad tegelevad televisiooniülekannete tootmisega, meie aga internetiülekannetega,“ toob Raido Sooalu olulise erinevuse välja. Aja jooksul on netiülekan deid pakkunud veel mitu ettevõtet, kuid jalgpallist on saanud mõnes mõttes MINDi visiitkaart – kogemusi ja teadmisi on selles vallas juba nii palju, et kvaliteedi ja usaldusväärsuse poolest on neile väga keeruline vastu saada.

tippturniiridelerannajalgpalli

Martin Thomson Team Copenhagen BSC ridades.

28 JALKA AUGUST 2022 RANNAJALGPALL

Aastaga muru pealt

Tekst: Sander Jürjens Fotod: Jose Manuel Alvarez / Beach Soccer Worldwide

Eesti esiliiga ründajatele ei vaja FC Elvas nime teinud Martin Thomson tutvustamist. Kuid 193sentimeetrine kaitsja jätab nüüd putsad koju, sest rannaliival on saanud temast heal tasemel ründaja. Eestis varem rannajalgpalli kõigest harrastusturniiridel mänginud Thomson on Taanis Team Copenhagen BSC ridades mänginud edukalt eurosarjas ja Läänemere rannajalgpalli liigas ning teinud debüüdi Eesti koondises, mis pallib esimest korda euroliiga A-divisjonis. Kuidas suutis Lõuna-Eesti mees aga karjääris nii mitu sammu edukalt vahele jätta?

Martin Thomson Sündinud 19.10.1996 Jalgpall: FC Elva (2002–2004), Tartu Tammeka (2006–2012), FC Elva (alates 2013) Rannajalgpall: Team Copenhagen BSC (alates 2022) Elukaaslane Eesti esireket Martin Thomsoni elukaaslane on sulgpallur, Eestit Tōkyō olümpiamängudel esindanud Kristin Kuuba. Thomson ei tee saladust, et Taani kolimise mõtte tegid paarile loogi liseks just Kuuba treenimisvõimalused Taanis. „Varasemalt käis ta siin nädalate kaupa laagrites, aga nüüd, kui Tartus on ka tema kooliasjad tehtud, klappis ajastus meie mõlema jaoks.“ Sulgpall on Taanis kõrgelt hinnatud spordiala ning kohalikud tingimused Thomsoni sõnul head. „Teadsin, et näen eurosarja turniiril eestlaseid, aga enda peas olin vastu võtnud otsuse, et mina end reklaamima ei lähe.“

2022 AUGUST JALKA 29 RANNAJALGPALL

T homsonil (25) täitub varsti esi mene täisaasta Taanis, kusjuu res see pole sugugi esimene kord, kui ta Taanis elab. Pärast Nõo gümnaasiumi lõpetamist uuris ta võimalusi, kuidas omandada kõrg haridust välismaal. „Hea sõber Tam meka-aegadest Markus Jõgi oli aasta varem läinud Aalborgi turundust ja spordijuhtimist õppima. Eriala tun dus põnev ja välismaal elamine loo mulikult ka. Kolme ja poole aasta ga sain bakalaureusekraadi UCNist ( University College of Northern Den mark – toim. ). Esimesed kaks aastat olin kohapeal, kui läbisin turunduse osa, viimane poolteist aastat jät kasin e-õppes spordijuhtimise alal, kui elasin Eestis. Hetkel omandan magistrikraadi HTL International Schoolis sporditurismi juhtimise erialal. Kool asub Barcelonas, kuid saan õpinguid läbida distantsilt,“ lausubJalgpalligaThomson.on Thomson jäänud kogu aeg seotuks, sealhulgas esime sel perioodil Taanis. „Aalborgis män gisin kohalikke madalamaid liigasid, aga tase on seal korralik. Suved olin Eestis ja mängisin Elvaga esiliigas või esiliiga B-s.“ Tee rannajalgpalli juurde Rannajalgpalli pisikuga nakatus mees Elva lahtistel meistrivõist lustel. „Gümnaasiumi aegadel sai sõpradega ikka mängitud ning Elvas korraldati ka meistrivõistlu seid, kus olid etapid saalis, puuris, rannas ja murul. Võitsime kahel aastal rannas, aga piirkonnas pol nud tingimusi, et rannajalgpalliga korralikult tegeleda, ning lisaks poleks esiliiga tihe kalender mulle samuti suurt võimalust jätnud. Aga Eestil läks ju rannajalg pallis hästi, ala püsis pildil ja jättis laheda mul je,“ räägib Thomson. Mullu sügisel Taani naastes oli Thomson valiku ees, kas pallib taas jalgpalli madalamates liigades või proovib vahelduseks südamelähedaseks saa nudOmarannajalgpalli.üllatuseks avastas ta, et Team Copenha gen BSC on Taani ainus rannajalgpalli võistkond! Meeskond on seega ka peaaegu äravahetamiseni sarnane Taani rannajalgpalli koondisega, mis tõttu ei saanud võtta iseenesestmõistetavana, et Thomson trenni vastu võetakse. Aga esialg ne tagasiside oli väga positiivne ning juba mõ ned kuud hiljem hakati Thomsoni käest lausa uurima, kas tal oleks võimalik kuidagi Taani pass hankida, et koos klubikaas lastega ühe lipu all rahvusvahelisi tur niireSügismängida.oliThomsonile hea aeg lii tumiseks. „Ajastuse mõttes oli mulle väga sobiv, sest saalis sai teha era trenne, kus õppisin rannajalgpalli jaoks vajalikke elemente. Kui kevad oli käes, siis tundsin end juba üsna mu gavalt.“Thomson hoidis arusaadavalt var ju, sest oli alaga ju värskelt tegelema hakanud. Eestis oli vähe neid, kes temast kui rannajalgpallurist midagi teadsid.Euro Winners’ Cup ehk rannajalg palli eurosari tõi Thomsoni aga esile. Kopenhaageni meeskonnaga samal turniiril osales Eesti meistriks krooni tud SK Augur Enemat, kelle liikmete ga tekkis tal hea kontakt. Ühel hetkel võttis juba ühendust Eesti Rannajalg palli Liidu juht Kari-Andri Kask, kes uuris Thomsoni võimaluste kohta, kui ühel hetkel peaks saabuma koondise kutse.„Teadsin, et näen eurosarja turnii ril eestlaseid, aga enda peas olin vastu võtnud otsuse, et mina end reklaamima ei lähe. Loomulikult on iga mängija unistus jõuda rahvus koondisesse, aga ega mul kuskile kiiret polnud ja isegi oma unistustes nägin, et kõige varasemalt võiks see juhtuda järg miselVäheaastal.“sellest, et eestlastel õn nestus Thomsoni oskustega tut vuda eurosarjas, toodi ta kõigi rõõmuks lausa koju kätte. Kopen haageni meeskonnaga osaleb ta uues Läänemere rannaliigas, kus peale Kopenhaageni mängib neli meeskonda Eestist, kaks Lätist ja üks Rootsist. Üht juulikuist etappi võõrustas ka Taani pealinn.



Lõpuks tekkis meeskonnas isegi pettumus, et nelja hulka ei jõutud, sest Prantsusmaa meister oli võidetav. Soomlasi võideti alagrupis ja 16 hul gas alistati ka Slovakkia tšempion. Pärast kaotust prantslastele võideti Türgi klubi ning viimases kohamängus jäädi alla Iisraeli meistrile.

Esimesest hooajast on Thomson seega seni maksimumi välja pigistanud. Täpid i-dele paneks veel Läänemere liiga võit ja edu koondisega, kuid sündmustest ei tasu ette rutata. Aga süües kasvab isu!



Kas teadsid, et…? Martin Thomson töötab sihtasutuses Elva Kultuur ja Sport, kus ta on projektijuht. Tööasjad saab ta aetud distantsilt, aga 30. ja 31. juulil toimunud Eesti liikumis- ja spor difestival tõi ta kodumaa pinnale. FC Elva ei jätnud võimalust kasutamata ja juba mõned päevad peale Eestisse saabumist tegi ta 90 minutit kaasa Elva 1 : 0 võidu mängus Pärnu JK vastu. Enne seda oli tal sellest hooajast ette näidata seitse minutit märtsikuust Harju JK Laagri vastu. Teise neliku ründajana kõvade tulemusteni Thomson on Kopenhaageni meeskonnas teise neliku ründaja ehk võistkonna põhimängija ja väravakahuri Axel Dammi vahetusmees. Peatree nerile meeldib Thomsoni sõnul tema võimekus mängida tugevamate meeskondade vastu edukalt kaitses, sest kaitsetegevus algab juba ründajast. Damm on samas asendamatu väravalöömises. Ei saa üle ega ümber sellest, et mullu sügisel rannajalgpalli trenni läinud mees mängib nii klu bi kui ka koondise tasemel Euroopa tippudega. „Klubikaaslased juba heidavad trennis nalja, et superstaar A-divisjonist,“ muheleb Thomson. Aga Kopenhaageni klubi mängijad ei peaks ka ise liialt tagasihoidlikud olema, sest eurosarjas teeniti 32 meeskonna konkurentsis muljetavaldav 6. koht. „Kui rääkida koondisest, siis euroliiga A-divisjo nis on ikka väga kõrgel tasemel meeskonnad, aga see polnud mingi šokk, sest juba Kopenhaageni ga mängisime Braga vastu, kus on mitu Portugali koondislast. Ja tollel turniiril, kus kuuenda koha saime, tekkis enesekindlus, et tippudega on män gida võimalik küll!“ 1 mäng on Thomsonil ette näidata Eesti U19 koondise ridades. Keilas 2014. aastal toimunud heitluses Valgevene vastu sekkus ta mängu vahetusest kohtumise lisaminutitel. 2 mängu on Thomsonil kirjas Eesti rannajalgpalli koondises. Need pärinevad sellest suvest A-divisjonist Poola ja Portugali vastu. 3 korda sõitis Thomson Eestis veedetud perioodil Elvast rannakoondise trenni Tallinnasse. Juba esimese trenni järel anti mõista, et koondisekutse on käeulatuses. Trenni on ta kohale lennanud ka Taanist.

Thomsoni avahooaeg rannajalgpallis: klubiga eurosar jas kuue parema seas ning koondisega A-divisjonis ehk kümne tugevaima hulgas. Eesti koondise eest A-divisjonis Poola vastu madistamas.

30 JALKA AUGUST 2022 RANNAJALGPALL

ImagesGettyviaUEFAIvill,CatherineFoto:

Karol Mets Eesti

PiparJanaFoto:

Foto: Jana Pipar Mari EestiFCLillemäeLiisFlora

Jack Grealish Inglismaa

PiparJanaFoto:

Beth Mead Inglismaa

JÕUD Jekimova: Oma vanuse kohta väga hea, on aasta tega kõvasti arenenud – enam ei ole teda nii lihtne tasakaalust välja viia või temast möö da saada. Rahvusvaheliseks tasemeks on kindlasti arenguruumi palli katmises ja duellide võitmises. Ševoldajeva: Jõu poolest alla ei jää, suu dab väga hästi palli katta ja seda säilita da. Kontakti minek ei ole tema esimene valik – kui kaitsefaasis on võimalik palli võita nii, et kehakontakti mitte minna, siis leiab ta ideaalselt selle võimaluse.

teda FC Levadias juhendanud Kaidi Jekimova ja tema praegune klubitreener

VÄLJAKUNÄGEMINE Jekimova: Noorteliigades nägi ründajana väga hästi ruumi rünnakutele ja löögile minekuks. Avanemised väga hea ajastusega. Võiks veel rohkem ohustada vas tase väravat, andes võtmesööte ja mängides ennast rohkem löögile. Ševoldajeva: Väga hea – näeb olukordi mitu sammu ette. Pean talle tihti ütlema, et Jaanika, sina elad tule vikus, aga teised mängijad on veel olevikus või üldse minevikus ja ei taju situatsioone samamoodi.

MÄNGIJA LUUBI ALL 012345 nägemineVäljaku- Tehnika pidavusVastu- Kiirus Õhuvõitlus Jõud Sisu Liikuvus Sööt ja löök 5 5 4,5 4 5 4 5 4,5 5

TEHNIKA Jekimova: Tema tugevaim külg, suudab ka keerulised pallid kontrolli alla saada ja temalt on väga raske palli ära võtta. Ševoldajeva: Siin tuleb taas kord skaalat suurendada. Mängija, kellesarnast Eesti jalgpallis ei ole olnud. Võibolla Morkovkina või Tammikuga saaks võr relda, aga nad on hoopis teistsugused mängijad kui Volkov.

SISU Jekimova: Töökusega on eeskuju teis tele mängijatele. Väga motiveeritud ja on teatud elementide parandamiseks valmis palju vaeva nägema nii trennis kui väljaspool trenni. Teeb kõik selleks, et püstitatud eesmärgid ellu viia. Ševoldajeva: Selle hindamiseks tuleb skaalat suurendada! Pealtnäha on hästi rahulik ja vaikne inimene, aga see, mida ta platsi peal näitab, räägib enda eest.

Volkov Värskelt Eesti A-koondises debüteerinud 17aastast FC Flora keskpoolkaitsjat aitavad

KIIRUS Ševoldajeva: Nagu jõu puhul, saab ka siin juurde panna. Kiiruse arendamine on tema vanuses kõige rohkem seotud jõu arenguga ja jooksutehnika paranda misega, seal tuleb kindlasti tööd teha ja seda me ka teeme.

40 JALKA AUGUST 2022

Jaanika iseloomustada Aleksandra Ševoldajeva, kelle käe all

pallis Volkov ka U17 koondises.

VASTUPIDAVUS Jekimova: Mängib igas olukorras lõpuni, kuid aeg-ajalt vajab järgmiseks pingutuseks pisut rohkem puhkust.

ÕHUVÕITLUS Jekimova: Hoolimata sellest, et Jaanika ei ole pikemat kasvu, läheb ta julgelt õhuvõitlusesse ja enamasti võidab need. Ševoldajeva: Tunneb ennast mugavalt, kui läheb õhus olukorda üksi, aga kui vastas on suurem mängija või kontakt tugevam, siis see kõige suurem eelis tema puhul ei ole.

SÖÖT JA LÖÖK Jekimova: Väga hea sööt mõlema jalaga nii maast kui õhust. On löögile orienteeritud, suudab lüüa väravaid nii maast, õhust kui ka kääridega, on tänu sellele olnud noorteklassides väravalööjate edetabeli tipus. Ševoldajeva: Jaanika suudab palli sööta ükskõik kuhu ükskõik mis hetkel –nõrgema jala välisküljega või selja taha risti, ilma et üldse vaataks –, aga mis vahepeal puudu jääb, on teatud teravus või jõud. Tehnika poolelt on kõik paigas.

LIIKUVUS Ševoldajeva: On mitmekülgne mängija ja suudab kesktsoonis väga hästi toi metada – seob mängu, viib palli üle ja tekitab ohtlikke momente. Kui ta veidi kõrgemale mängima panna, siis võib jääda ootama, et keegi teine seda teeks, ja jääb passiivseks.kohati

Kelleks väikesena saada tahtsid? Lasteaias olen vist kunagi öelnud, et tahaksin juuksu riks saada – tundus selline populaarne valik. Kas sul on kindel mängueelne rutiin? Mängupäevade hommikutel meeldib mulle jalutamas käia. Enne mängu visualiseerin enda jaoks olukordi, see paneb mind mänguks paremini valmis ja nii tean, milliseid lahendusi teatud olukordades otsida.

Tooksin välja kaks mängu. Esimene oli U17 koondisega Bul gaaria vastu, kui me 2 : 3 kaotusseisust lõpuminutitel mängu võitsime (mängu lõppseisuks jäi 4 : 3 ning kolm päeva hiljem alistati ka Gruusia, mille järel tõusis koondis A-tugevusgruppi – toim.). Teine ongi minu A-koondise debüütmäng, kus sain kirja täismängu ja mille samamoodi suutsime kaotusseisust võita. unistabjuuksurihakatisKunagine pallimisestvälismaal

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

FOTOD: Jana Pipar 2022 AUGUST JALKA 41

Kas jõuad mängimise kõrvalt jalgpalli ka vaadata? Kelle mängudel silma peal hoiad? Vaatan mänge küll. Jälgin rohkem meestejalgpalli, sest need mängud on palju kättesaadavamad, aga olen viimasel ajal järjest rohkem ka rahvusvahelisi naistemänge vaatama hakanud. Praegusel EMil pean suureks favoriidiks Prantsusmaad. Hakkad paari aasta pärast kooli lõpetama. Mis sinu edasised plaanid on? Ühel hetkel tahaksin kindlasti välismaale mängima minna, aga võtan seda protsessi samm-sammult ja vaatan, mis hetkel see otsus tuleb. Kuulusid oma A-koondise ametlikus debüütmän gus põhikoosseisu ja said kohe kirja ka täismängu. Millised mõtted enne mängu peas olid ja kuidas seda suurt võidumängu mäletama jääd? A-koondise seltskonda võeti mind hästi vastu ja tundsin, et sobin jalgpalliliselt sinna. Sellest, et kuulun Kasahstani vastu algkoosseisu, sain teada mõnda aega varem ja seepärast oli mul aega end selleks ette valmistada. Üldiselt oli aga tunne üsna sama, mis on varem enne noortekoondise mänge olnud, ja suure mat närvisolekut ega pinget ei tajunud. Kindlasti jääb see mäng mulle ühe eredama mälestusena meelde. Kes on sind sinu teekonnal jalgpallurina kõige rohkem mõjutanud? Mul on olnud palju eeskujusid, keda jälginud olen, aga kõige suurem mõju on olnud perel, kes mind alati kõiges toetanud on. Mis on parim trikk, millega vastaseid kohvile saata? Ma arvan, et kehapete töötab väga hästi! Kes oleksid sinu võistkonnast need kolm mängijat, kelle võtaksid üksikule saarele kaasa? Kristina Teern, Siret Räämet ja Liselle Palts – selle seltskonnaga igav ei hakkaks. Kui saaksid endale valida ühe supervõime, siis millise valiksid? Teleporteerumine tundub päris praktiline.

MÄNGIJA LUUBI ALL CV Sünniaeg: 20.02.2005 Positsioon: keskpoolkaitsja Klubi: Tallinna FC Flora Endised klubid: Nõmme Kalju FC, Tallinna FC Levadia Koondisekarjäär: A-koondis 1/0, U17 koondis 6/1, U15 koondis 5/6

Tekst: Eneli Mossin Ühtlasi on tegemist Enar Jäägeri, Dmitri Kruglovi ja Aleksandr Dmitrijevi viimase koondisemänguga. Kui tavaliselt saavad saja mängu klubi liikmed kodupublikuga hüvasti jätta mõnes ametlikus maavõistlusmängus, siis viimastel aastatel tunduvalt tihedamaks läinud koondisekalender koos vahepeal koroonapan deemiast põhjustatud pausidega ei ole lubanud sel kolmikul tavapärasel moel oma lahkumismän gu saada. Eesti–Soome legendide lahing annab selleks aga tavapärasest pisut teistsuguse võima luse.Millised mälestused legendidele oma karjääri ga seostuvad ning kuidas nad üksteist meenuta vad?

Enar Jääger 2007. aastal. Foto: Lembit Peegel saab lahkumisetenduseviimaks

42 JALKA AUGUST 2022 KOONDIS 347 kolmikkoondisemänguga

Enar Jääger Koondisedebüüt: 2002. aastal maavõistlus Eesti – Uus-Meremaa (3 : 2) Mänge/väravaid kokku: 126/0 Viimane koondisemäng: 2017. aastal maavõistlus Soome–Eesti (3 : 0) Treenerite oluline roll Raplamaalt pärit Enar Jäägerile on jalgpall alati meeldinud ning trenni suundus ta esimest korda kümneaastaselt. „Ega sellises vanuses pole roh kem vajagi, kui sai sõpradega koos trennis käia ja mängida,“ lisab ta. Tema esimesed treenerid olid Viktor Mets ja Vytautas Blinstrubas, kellel oli oluline roll noore teekonna kujundamisel. Jäägeri sõnul loeb väga palju, milline treener inimesena on ning kas ta suudab mängija jaoks luua positiiv se ja meeldiva keskkonna. „Usun, et paljud noo red teevad oma otsuse, kas jätkata või mitte, just selle järgi. Ma olen väga tänulik, et Viktor Mets suutis seda teha.“ „Enar on väga külmavereline mängija!“ Jääger on olnud läbi aegade nii stabiilne mees, et halba mängu on raske meenutada. „Mõnel mängijal on halvad ja head mängud, aga tema kohta ei oska meenutada halba mängu,“ ütleb Dmitri Kruglov. Enar on kindel meeskonna mängija, kellel on taskus tugev löök. „Ta on väga külmavereline mängija. Ja ma ei näinud kordagi, et ta paanitseks,“ kirjeldab Kruglov. Rahulikku meelt ei jäta Jääger platsile, vaid võtab selle kaasa ka igapäevaellu. Tema peale saab kindel olla ja ta on alati kõigile toeks. Ta ei tee vastas



19. august on A. Le Coq Arenal tähtis päev –kell 19.30 algavas kohtumises on vastamisi Eesti ja Soome. Kuid õhkkond ei viita sugugi tavalisele koondisemängule, vaid millelegi palju sümboolsemale: legendide kohtumisega tähistatakse 30 aasta möödumist taastatud Eesti koondise algusest.

Kruglovi leivanumber on vaieldamatult vasaku jalaga tsenderdus, mille ta suunab täpselt sinna, kuhu tahab. „Ja muidugi pommlöök,“ lisab Dmit rijev. Jääger nõustub, et juba noorest peast oli ta tuntud hea ja tugeva vasaku jala poolest. Peale selle on tal väga hea oskus olla väljakul vajaduse korral igal positsioonil. Kui vaja, suundub kait sesse ja hoiab seal asjad korras, ning teisel het kel loob juba teravaid momente vastaste kastis. Kruglov on tõsine meeskonnamängija, kes ei jäta palli kunagi teistele söötmata ja paneb oma ääre kindlalt lukku. Dmitrijev meenutab Kruglovi lap sepõlveajast: „Kohe oli näha, et tal silmad põle vad ja temast tuleb hea jalgpallur!“ Mängijana on ta emotsionaalne ja energiline, väljaspool platsi aga väga sõbralik, meenutab Jääger. Õppetunnid Lokomotivist 2005. aastal pakkus Kruglovile lepingut suur Moskva Lokomotiv. Samal aastal varem toimunud MM-valikmängul Eesti ja Venemaa vahel oli ta platsil algusest lõpuni. „Pärast seda mängu saatis Lokomotiv Levadiasse faksi. Järgmisel päeval nad mind kutsusidki,“ ütleb ta. See oli tema jaoks klu bi, kus õpetati praktika kaudu kõike, kuidas asjad peavad olema: trennis peab käituma samamoodi nagu päriselus, ainult nahaalsemalt. „Näiteks kui sa tuled uude meeskonda ja te lähete mängule, siis  aastal.KruglovDmitri2007.

tel vahet ning mängib kõigi vastu kindla jalaga. „Ükskõik kellega mängisime, vastasel oli väga raske temast mööda minna,“ ütleb Aleksandr Dmitrijev. Ta teeb oma asja ja teeb seda väga hästi. Ta ei hakka väljakul rumalusi tegema –midagi, mida ta ei oska või mille eest ta ei saa vastutada. „See on väga-väga hea omadus,“ üt leb Kruglov. Võimalused tulevad vaid pingutades 20aastaselt sai Jääger võimaluse mängida Moskva klubis Torpedo. Noore mängija esimese välisle pingu tõttu tekkivat närveerimist aitas maandada see, et Torpedos olid ees kaks Eesti poissi. „Ma ju vene keelt ei osanud, siis (Andrei – toim.) Ste panov ja (Andres – toim.) Oper aitasid mind sel lega palju,“ lisab ta. Uude keskkonda sulanduda oli tänu sellele palju sujuvam. Esimesel hooajal Jääger platsile väga tihti ei pääsenud, kuid tõdes, et see motiveeris oma oskusi parandama. Olles päevast päeva ümbritsetud tasemel mängijatega suurenes see tahe veelgi. „Ma teadsin, et kui ma ise pingutan, siis need võimalused ka tulevad,“ üt lebKogenudta. mängijate tuge meenutab Jääger ka oma esimesest valikmängust Bulgaaria vastu, kus kaks põhimängijat olid vigastatud ning tal oli aeg platsile joosta. Kindlustunnet pakkus talle koos Marek Lemsaluga mängimine. „Mäng lõppes 0 : 0 ja kui taga null, siis ei saa nuriseda,“ ütleb ta. Kuigi kohtumine tundus esialgu hirmutav, andis see talle siiski häid emotsioone ja enesekindlust tulevikuks.

Dmitri Kruglov Koondisedebüüt: 2004. aastal Eesti–Läti (2 : 2) Mänge/väravaid kokku: 115/4 Viimane koondisemäng: 2019. aastal maavõistlus Gibraltar–Eesti (0 : 1) Algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama Kruglov alustas jalgpalliga kuueaastaselt. Esialgu viis isa ta trenni viieaastaselt, kuid siis ei saanud ta palliga sina peale. „Mulle ei meeldinud, sest mõned poisid juba oskasid paremini mängida kui mina,“ ütleb ta. Aasta pärast uuesti proovides hakkas talle jalgpall aga nii meeldima, et ei ole siiamaani pisikust lahti saanud. Esimeseks tree neriks peab ta Viktor Passikutat, kelle käe all ta kõige enam mängis. Treener õpetas peale jalgpal li ka seda, kuidas käituda, mis raskused ootavad tulevikus ees ja nii edasi. „Ta mõjutas meie iseloo mu ja meie suhtumist jalgpalli,“ lisab ta. „Kohe oli näha, et tal silmad põlevad ja temast tuleb hea jalgpallur!“

Foto: Lembit Peegel 2022 AUGUST JALKA 43 KOONDIS

Koondisedebüüt: 2004. aastal maavõistlus Eesti–Moldova (1 : 0) Mänge/väravaid kokku: 106/0 Viimane koondisemäng: 2018. aastal maavõistlus Gruusia–Eesti (2 : 0) Ühine armastus jalgpalli vastu viis edasi Aleksandr Dmitrijevi teekond profikarjääri poole algas kuueaastaselt, kui ta läks Tallinna Jalgpallikooli. „( Jalgpalli mängima – toim. ) mo tiveeris lihtsalt pall ja sõbrad, kes samamoodi armastasid jalgpalli,“ kirjeldab Dmitrijev algusaastaid. Esimene treener, kes jalgpallimaailma talle tutvustas, oli Vladimir Urjupin. „Treener mõjutas, andis palju jalgpallioskuseid, enese kindlust ja iseloomu,“ lisab ta. „Läbi aastate on olnud väga raske teda asendada, just omal positsioonil“ Dmitrijevi meenutatakse ainult heade sõna dega: väga hea sõber, väga kena inimene, väga hea huumoriga. Ta on kindel tiimimängija, kes ei kaota mängus kunagi enesevalitsust. Kui vastas tel on tunne, et just nemad kontrollivad palli, siis mõne hetke pärast on Dmitrijev märkamatult selle nende käest ära võtnud. Oma positsioo nil oli ta täiesti asendamatu ning kui ta mingil põhjusel väljakult puudus, kannatas kaitsemäng nähtavalt. „Parima omadusena tooksin välja tema võimekuse teha keskväljal musta tööd,“ üt leb Jääger. Koondises oli ta tänu sellele väga olu line lüli. „Praegu ka mõned treenerid ja spetsia listid arutavad ja võrdlevad praegu tegutsevaid mängijaid Sanjaga, et kas on temast paremat või ei ole. Minu silmis kindlasti ei ole,“ ütleb Kruglov. Seiklused välismaal Dmitrijev on mänginud paljudes välisklubides, sealhulgas Norras, Valgevenes ja Venemaal. Norrasse Hønefossi klubisse jõudis ta 2008.

Kruglov mäletab seda päeva hästi. „Väljak ei ol nud kõige parem ja ilm ka mitte – Eesti ilm oli,“ naerab ta. Ilusa mänguna ta seda ei meenuta, küll aga väga-väga tähtsa tulemusena. Sellegipoolest ei täheldanud ta mängijates mingit paanikat isegi siis, kui vastased hetkeks juhtima läksid.

DmitrijevAleksandr

tuleb bussi minna siis, kui kõik mängijad on juba sees,“ toob ta näite, kuidas uus mängija ja noor mees peab käituma. Alles siis, kui kõik on sees, tu leb küsida, kus on vaba koht, muidu peetakse sind ebaviisakaks ja tekib ebamugav olukord. „Sind jäl gitakse nagu luubi all: kuidas sa käitud kollektiivis, meeskonnas, trennis, mängudes ja nii edasi, need asjad on tähtsad,“ lisab ta. Professionaalsetel män gijatel on samuti vaja palju enesedistsipliini. „Mind õpetati nii, et kui sa tahad kuhugi minna, siis pead seda tegema väga õigel ajal. Ja ma ei räägi praegu sellest, et privaatset elu ei tohi üldse olla, aga kõik peab toimuma õigel ajal,“ ütleb ta.

aastal, esialgu laenule, hiljem juba päriseks. Vä lismaal mängimine sai mõneks ajaks lõpu Val gevenes, kui pikka aega kimbutanud traumad lõid Dmitrijevi lõpuks konkreetselt rajalt maha. Taastumiseks ja ravimiseks suundus ta tagasi Eestisse.Teedviisid tagasi Norrasse aastal 2017, kui ta poole hooaja pealt taas laenulepinguga Hønefos siga liitus. Eesmärk oli Norras klubiga liigasse jää da. „Jäime püsima, hooaja lõpus rääkisime uuest lepingust,“ lisab ta. Kuid läbirääkimisteks need jutud jäidki, sest lõpuks otsustas ta pere kasuks siiski Eestisse jääda, kuna vanem tütar käis juba koolis. **** Kõige magusam võit 2010. aastal olid legendid koos platsil, kui Belgra dis läksid vastamisi Eesti ja Serbia koondis. Män gu jooksul suudeti välja tulla 0 : 1 kaotusseisust ja lõpuks võita seisuga 3 : 1. Jäägeri sõnul oli see mäng üks Eesti koon dise parimaid mänge. „Kui ma õigesti mäletan, siis Serbia polnud aastaid kodus kaotanud, ja eks see oli päris suur üllatus kõigile ja eriti suur šokk serblastele,“ lisab ta.

Dmitrijev meenutab, et mäng oli küll raske, kuid meeskond oli väga hästi füüsiliselt valmis tunud. „Panime lukku kõik nende rünnakud ja nii sündisidki meie ilusad väravad,“ ütleb ta.  aastal.DmitrijevAleksandr2007.

Foto: Lembit Peegel 44 JALKA AUGUST 2022 KOONDIS

Kruglov ja Dmitrijev peavad mõlemad seda kõige magusamaks võiduks Eesti koondise eest. Jääger aga tunneb, et tema jaoks oli üks magu samatest võitudest hoopis aasta hiljem võõrsil saadud võit Põhja-Iirimaa üle, tänu millele pääse ti edasi mängima EM-valiksarja playoff’i. „Olime 0 : 1 kaotusseisus ja suutsime tänu Kostja Vassil jevi kahele väravale viimase 15 minutiga 2 : 1 võidu võtta,“ meenutab ta. Jalgpall on fännidele ja nii peabki olema 6. septembril 2013 võõrustasid Eesti koondisla sed A. Le Coq Arenal Hollandit. Kohtumine lõp pes seisuga 2 : 2 ning nii Dmitrijev kui ka Kruglov meenutavad seda mängu kui üht erilisemat ko dumängu. Dmitrijevi meelest oli tegu väga tuge va vastasega ning kodumeeskond ei mänginud neist sugugi halvemini, mis tekitas hea tunde. „Kõik oli nii, nagu jalgpallis peabki olema,“ ütleb Kruglov. Lisaks ütleb ta, et fännid olid staadionil suurepärased ja toetasid neid väga-väga häs ti. Kohtumist meenutades tulevad talle meel de koondise toonase peatreeneri Tarmo Rüütli enne igat mängu lausutud sõnad: andke endast kõik, et publik oleks rahul, sest vaatamata sel lele, kelle vastu mängid, tuleb publik kohale sel leks, et näha häid väravaid, head jalkat ja head andmist. „Jalgpall on fännide jaoks ja nii peabki olema,“ lisas ta. Jääger leiab, et kodupublik on alati olnud mängijatele toeks ning fännid teevad iga kohtumise eriliseks. „Eks seda möllu on pi gem olnud rohkem mängudes, kui on olnud täis maja ja mängud maailma tippude vastu.“ 100 mängu klubi Kõik kolm meest on koondise eest mänginud üle saja mängu. Olulist verstaposti mäletavad nad vägaDmitrijevihästi. 100 mängu sai täis 2016. aastal maa võistlusmängus Malta vastu. Suur arv tundus esimese hooga uskumatu, kuid tekitas talle siis ki erilise tunde. Kruglovi sada täitus 2016. aastal Balti turniiril kohtumises Leeduga. Ta meenutab, et see päev oli väga kuum, mille tõttu oli pingilt mängu minna raske. Kuigi kohtumine lõppes kaotusega, tõi saja mängu täitumine siiski kaasa mõnel määral rahulolu. „Ja võib öelda, et koondi sekarjääriga olen rahul,“ lisab ta. Jääger mängis oma 100. mängu 2013. aastal maa võistluses Liechtensteini vastu, kuid kahjuks sai ta vigastuse tõttu platsil veeta vaid 20 minutit. Mingit erilist emotsiooni ta sellest päevast ei tähelda ning mänguks valmistumine ja keskendumine käisid tema sõnul samamoodi nagu tavaliselt. „Kahju oli ainult, et sain vigastada ja nii vähe mängida.“

46 JALKA AUGUST 2022 KOONDIS

Piletitulu eest hangitakse klubidele elustamisaparaate Legendide lahingu piletimüügiga kogutud rahal on heategevuslik eesmärk: nimelt kavatsetakse selle eest osta Eesti jalgpalliklubi dele automaatseid kehaväliseid defibrillaatoreid ehk AED-aparaa te. Eelmisel suvel meeste EM-finaalturniiril Christian Erikseniga juhtunu tõstis AED-aparaatide vajaduse spordimaailmas hästi esile ning ka Premium liigas on sel hooajal nähtud kaht juhtu, kus mängija on platsil kokku varisenud. Kuigi kumbki neist õn neks AED-aparaati ei vajanud, võib defibrillaatori olemasolu olla teinekord sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus. „Jalgpallis tuleb iga kontaktita kokkukukkumist käsitleda kui või malikku äkksurma,“ sõnab Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp, tuues välja, et kui süda saab esimese kahe minuti jooksul pärast inimese kokkuvarisemist õigeaegse elektrilöögi, on ellujäämise tõenäosus lausa 90 protsenti. Eestis on ajapikku üha enam spordirajatisi defibrillaatoriga va rustatud, kuid igasse klubisse ja igale staadionile pole need veel jõudnud. Probleem võib tekkida ka siis, kui rajatise kasutajad ei tea, kus AED asub. „Kui on äkksurm, siis pole enam aega otsida, vaid on vaja tegutseda,“ rõhutab Rõivassepp. Tavaline AED-masin on küllaltki väike, kaasaskantav ja lihtsas ti kasutatav – see annab kasutajale juhiseid selges eesti keeles ning on varustatud tehnoloogiaga, mis ei lase elektrilööki anda kehale, mis seda ei vaja. AED-aparaadi hind on olenevalt mude list üldjuhul 1500–2000 eurot. 19. augustil avatakse A. Le Coq Arena väravad kell 17. Kell 18 algab meelelahutuslik jalgpallikohtumine Eesti avaliku elu tege laste osalusel, legendide lahingu avavile on kell 19.30. Piletid on müügil Piletilevis. Kõige tähtsam on temale see, et tervis oleks kor ras. „Liiga palju tervist on profikarjääri jooksul raisatud,“ lisab ta. Sama meelt on ka Dmitrijev, kes erilist etteval mistust ei plaani teha. „Mõnikord lihtsalt jooksen metsas ja kord nädalas mängin amatöörliigas,“ ütlebJäägerta. ei plaani samuti end enne viimast koon disemängu üle koormata. „Eks ma olen siin vaik selt ennast liigutanud, jooksmas käinud ja jalgpal li mänginud, et mänguks vähegi paremas vormis olla,“ ütleb ta. Tuleviku eesmärgid ja unistused Dmitrijev suuri tulevikuplaane pole teinud ning kindlat unistust endale ette mõelnud pole. „Võib olla treeneriks saada või olla midagi väljaspool jalgpalli?“ Samal lainel on ka Jääger. „Hetkel võtan ühe päeva korraga ja vaatan, milliseid huvitavaid väljakutseid elu toob,“ ütleb ta. Kruglov oleks justkui ette teadnud, et teda ootab ees küsimus unistuste ja tulevikuplaanide kohta. „Me just Kostjaga paar päeva tagasi rää kisime, mis unistus võiks olla,“ ütleb ta. Tema unistus on, et Eestis oleks jalgpall kogu aeg moes. See tähendab, et kõikidel lastel oleks kasvõi korra elus kirg mängida jalgpalli ja vähemalt kõik olek sid seda proovinud. „Tahaks, et tasapisi hakkaksid inimesed nimetama meid jalkariigiks!“

Tasa ja targu legendide mänguni Legendid valmistuvad augustis toimuva mängu jaoks rahulikult. Kruglov taastub hetkel põlveoperatsioonist ning on vähendanud koormust.

48 JALKA AUGUST 2022 FAKTIFOTO

võitAjaloolinePärnus

Eesti naiste jalgpallikoondis näitas juuni lõpus Pärnus võitlusvaimu ja sisu, kui MM-valikmängus tuldi Kasahstani vastu välja 0 : 2 kaotusseisust ja saadi lõpuks magus 4 : 2 võit. Kahega maas, kahega peal Sellist tagasitulekut, kus ühe mängu vältel ollakse kaheväravalises kaotus seisus, ent suudetakse seejärel vastast kahe väravaga võita, ei näe jalgpallis just väga sageli – kuid Eesti naiste koondisel on ühe korra varem selline temp õnnestunud. 2013. aastal kohtuti maavõistlusmängus Lätiga, kus meie naised jäid küll teise poolaja alguses 1 : 3 kaotusseisu, kuid panid siis oma mängulise paremuse maksma ning võtsid lõpuks Miina Kallase, Katrin Loo, Signy Aarna, Merily Toomi ja Anett Vilipuu tabamustest 5 : 3 võidu. Kaheväravalisest kaotusseisust võidu ni jõuti ka 2006. aastal Balti turniiri mängus Leedu vastu, kus avapoolaja 0 : 2 seis lõpuks 3 : 2 võiduks pöörati. Seekordses mängus kindlustas Eesti le kaheväravalise võidu ja vormistas lõppskoori Lisette Tammiku täpne ka ristuslöök.

Foto: Liisi Troska

2022 AUGUST JALKA 49 FAKTIFOTO

jaKasahstancomeback’id Millegipärast on meie naiste koondis just Kasahstani vastu osanud suurepäraselt kaotussei sust välja tulla – kaugete vastas tega on ajaloos kohtutud kuuel korral ning lausa kolm neist mängudest on näinud stsenaa riumi, kus kasahhitarid esmalt juhtima asuvad, aga Eesti seejä rel kohtumise siiski võidab! Neli valikmängusväravat

Getter õigustasSaarusaldust Eesti vägeva tagasituleku üks pea misi arhitekte oli FC Flora 22aas tane ründaja Getter Saar, kes lõi kaks väravat. Tabamused olid Saarel koondisesärgis esimesed – kuigi ta sai kirja oma kuuenda mängu A-koondise eest, oli ta eel mises viies sekkunud mängu lõpus vahetusest ning seni oli tal viie mängu peale minuteid ette näida ta vähem kui ühe poolaja jagu.

Esimest korda ajaloos lõi Eesti naiste jalgpallikoondis EM- või MM-valikmängus neli väravat. Varem oli neljal korral jõutud kolme väravani: 1998. aastal alis tati MM-valikmängus Leedu 3 : 0, 2003. aastal EM-valikmängus Kasahstan 3 : 2, 2006. aastal MM-valikmängus Moldova 3 : 2 ning 2010. aastal samuti MM-va likmängus võõrsil Horvaatia 3 : 0.

Kurb seeria prügikasti

Eesti naistekoondis lõpetas magusa võiduga ka päris pikaks veninud kurva seeria: enne seda oli kaotatud seitse ametlikku mängu järjest, vaid valikmatše arvestades oli rida veninud aga lausa 14 kohtumiseni. Viimane võit valikmatšis jäi Eestil aga lausa 35 kohtumise ja üheksa aasta tagusesse aega – 2013. aasta oktoobris saime võõrsil jagu Ma kedooniast. Selle peale võib Mari Liis Lillemäe looma välja lasta küll!

27. augustil korraldab Tartu Tammeka juba kümnendat korda heategevusliku ürituse „Roosa jalgpall“, kus kogutakse raha vähihaige inimese toetuseks.

võtab juubeliaastal kampa ka mehed ja kogub raha Janne Fridolini heaks

dionil algava naiste kohtumise Tammeka ja Pärnu Vapruse vahel toimub samal ajal kõrval asuval kunstmuruväljakul kutsetega ettevõtja te turniir, päev lõpeb aga kell 19.30 algava Pre mium liiga kohtumisega Tammeka ja Tallinna LegioniTammekavahel.kogukonnajuht Monica Rand lubab, et tegevusi jagub alates keskpäevast kuni meeste mängu lõpuni: oma uunikume tutvustab lähemalt vanatehnikaklubi Levatek, peaesinejana hoiab muusikalist taset kõrgel Inger, samuti on kohal lastevanemate küpsetiste telk, lastele pakutak se batuute, löögikiiruse mõõtjat ja täpsuslöögi

50 JALKA AUGUST 2022 NAISED

Kui tavaliselt on ürituse sportlik pool piirdu nud Tammeka naiskonna mänguga naiste meistriliigas, siis sedapuhku on asi ette võetud suuremalt – peale kell 14 Tamme staa

Tekst: Raul Ojassaar „Roosa jalgpalli“ juurde on traditsiooniliselt käinud Tammeka naiskonna erili sed roosad mängusärgid. Foto: Kätriin Järv / Tartu Tammeka

„ROOSA JALGPALL“

Esimest korda toimus „Roosa jalgpalli“ üritus 2013. aastal. Esimesena tuli ideega välja toonane Tammeka mängija Karina Kesvatera, kes oli USAs õppides niisuguste heategevuslike üritustega kokku puutu nud. „Roosa jalgpalli“ esimesel aastal elas Tammeka ja Tallinna Kalevi vastasseisule kaasa 252 inimest, annetustena koguti toona 500 eurot. Praeguseks on annetuste kogusumma kasvanud üheksa toimumis korraga viiekohaliseks, parimaks korraks on jäänud 2017. aasta, kui annetuste kogu väärtus küündis 2000 euroni. 2013. aastal, kui nermekapraegunejustesimeselõijalgpalli“esimenetoimus„Roosaüritus,kohtumiseväravanimeltTampeatreeSirjeRoops.

seina, lisaks on oodata üllatuskülalisi. Õnneloosi auhind on seekord peatumine Peipsi Glampingu luksuslikus telgis, samuti Carringi välja pandud auto kasutusõigus nädalavahetuseks. „Premium liiga parim toitlustaja on oma kohvikuga ka ko hal!“ lubab SärgioksjonilRand. pannakse enampakkumisele nii Eesti meeste- kui naistekoondislase särk, samu ti üks Tammeka naiste varasemate aastate roo sa mängusärk. „Roosale jalgpallile“ tavapäraselt mängib Tammeka naiskond ka seekord pidulikul päeval roosades vormides. Kui tavaliselt on „Roosa jalgpalliga“ raha kogu tud mõne rinnavähki põdeva inimese heaks, siis seekord tehakse erand – raha kogutakse hoopis peaesineja, endise jalgpalluri ja vutitreeneri In geri emale Janne Fridolinile, kes põeb haruldast silma melanoomi. Fridolini võitlust toetab vähira vifond Kingitud Elu, kusjuures ravim, millega kar mi haigust seljatada püütakse, on ülimalt kallis, makstes kuus üle 50 000 euro.

Foto: Imre Pühvel / Tartu Tammeka

Suurejooneline üritus juhatatakse kohalikus kogukonnas sisse juba varem – 7. augustil toimu val Tammelinna kodukohvikute päeval on „Roo sa jalgpalli“ kohvik Tamme staadionil avatud kell 12–17. Roops: naiskonnale on see emotsionaalselt aasta tähtsaim päev! Tammeka naiskonna peatreener Sirje Roops on „Roosa jalgpalliga“ seotud olnud esimesest kor rast alates – esialgu mängija ja korraldajana, hil jem juba tartlannade juhendajana. „Minu jaoks tähendab see üht suurimat üritust Eesti naiste jalgpallis üldse. Kõik emotsioonid ja tunded, mis sellega seostuvad, tulevadki neist kümnest aas tast, mil seda üritust on korraldatud. Alustasime seda ju küllaltki lihtsalt, et teeme head – meil oli toona võistkonna sees lähedal üks juhtum ka. Sealt edasi tundus see aga juba ühtlasi viis, kuidas Eestis naistejalgpalli populariseerida – see oli ka üks põhjustest, miks „Roosat jalgpalli“ edaspidigi korraldasime. Samal ajal oli ka võimalus kogukon nale tagasi anda.“ Roopsi sõnul on nii temale kui Tammeka nais konnale tegu aasta ühe olulisima üritusega. „Minu jaoks on see aasta tähtsaim üritus klubijalgpallis, sest toob kokku nii kogukonna, mängijad kui ka teised klubid. See on püha! Naiskonnale on see ka emotsionaalselt kõige tähtsam päev. Nüüd on see küll natuke muutunud, kuid varem ei olnud vanemad ja vanavanemad need, kes sageli platsi äärde kaasa elama jõuaksid. See on päev, mil kõigi emad-isad, vanaemad ja vanaisad on alati kohal. Juba see on mängijate jaoks emotsionaalselt väga oluline.“Kumb päev on aasta olulisim aga siis, kui Tam meka naised jõuavad karikafinaali? „Sportlikult kindlasti karikafinaal, aga emotsionaalselt „Roosa jalgpall“!“ ei jää Roops vastust võlgu. Pika ajalooga heategevusüritusel on mitmel mängijal juba täis saanud ka omamoodi ring: noo red, kes on varem tegutsenud pallitüdrukuna, on nüüd jõudnud Tammeka esindusnaiskonda ning osalevad „Roosal jalgpallil“ juba mängijana. „Seda on varem ka juhtunud, aga mullu oli näiteks nii, et Kirkeliis Lillemets, Marie Kiivit ja Grete Kraus olid alles aasta varem väljaku ääres palle visanud, aga jooksid siis juba ise platsile. Sel aastal on meil ka mitu mängijat, kes alles eelmisel korral palli tüdrukuteks olid,“ toob Roops välja. „Teine ring on Seda,käimas!“et tänavu on „Roosal jalgpallil“ kambas ka Tammeka meeskond, peab Roops omamoodi märgiliseks. „See näitab, et kümne aastaga ole me suutnud naistejalgpalli Tartus nii kaugele viia, et see ei ole enam lihtsalt naiskonna üritus, vaid suur klubi pidupäev, mida kõik koos korraldame. Ühest küljest oleme saavutanud eesmärgi, mille kümmekond aastat tagasi seadsime – et saame naistejalgpalli pildis hoida –, teisalt oleme suut nud toetajate arvu ja kõike muud kasvatada. Sel lest on saanud Tammeka klubi jaoks aasta kõige tähtsam päev!“ USA mõjutustega algus

2022 AUGUST JALKA 51 NAISED

Foto:

Foto: Jana Pipar „Mida sa tahad?“ Tartu Tammeka ja Narva Transi mängus tekkis konflikt Gerdo Juhkami ja Volodõmõr Prõjomovi vahel. Liisi Troska Nagu päris! Pärnu Vaprus sai Tartu Tammeka vastu löödud viigiväravat tähistada kodusel rannastaadionil 1978 pealtvaataja ees. Liisi Troska

52 JALKA AUGUST 2022 KLÕPSUD



Kuum suvi ja kuumad tunded



Foto:

Suvised jalgpallilahingud sooja ilmaga – pealtvaatajatele ei saa olla midagi paremat! Mängijatele tekitab kõrge temperatuur väljakul aga ühe lisakatsumuse – peale vastase tuleb võidelda veel ühe elemendi vastu. Püsti jäävad ainult tugevad! Tallinna Kalevi ja Tallinna Legioni kohtumise lõpuvile tähendas pooltele mängijatele kauaoodatud puhkehetke.

Selle pildi järgi võiks eeldada, et FC Flora ja Nõmme Kalju kohtumine sai hoopis teistsuguse lõpplahenduse – Ken Kallaste on millegipärast näo kätesse peitnud. Foto: Oliver Tsupsman / Soccernet.ee See on võit! Paide Linnameeskonna klubi ajaloo esimene edasipääs eurosarjas on vaid mõned sekundid vana, sest Mihkel Aksalu on äsja penal tiseerias tõrjunud Thbilisi Dinamo vastu otsustava löögi. Juubeldavad nii mängijad platsil kui pealtvaatajad Pärnu rannastaadioni tribüünil! Foto: Liisi Troska 2022 AUGUST JALKA 53 KLÕPSUD

Itaalia Cannavaro.jaagaväikekohtaten,meeskonnataevaTrofeemaailmameister!neljakordneontõstabpoolekapkeskkaitsjatavatult(176cm),tohutulttarkosavFabio

Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga: aasta lõpus Kataris toimuva MMfinaalturniiri eel võtame igas numbris vaatluse alla ühe või kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises järjekorras: seekord on luubi all 2006. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jõuame novembris, kui Kataris tänavuse aasta turniiril pall mängu pannakse! esimest korda, Tšehhi ning Serbia ja Monteneg ro olid varem finaalturniirile jõudnud Tšehhos lovakkiana ja Jugoslaaviana. Suurimad üllatused juhtusid Aafrika tihedas konkurentsis: nelja aas ta tagune veerandfinalist Senegal jäi otsustavas grupis napilt alla võrdlemisi tundmatule Togole; Kamerun ja valitsev kontinendi meister Egiptus pidid alla vanduma Elevandiluurannikule ja Ni geeria tunnistas Angola paremust. Egiptus ei olnud sealjuures ainus valitsev maa ilmajao tšempion, kes MMile ei sõitnud – sama saatus tabas ka 2004. aastal jalgpallimaailma EM-tiitliga jahmatanud Kreekat. Eurooplastest pidi turniiri kodus diivanil vaatama veel näiteks ka nelja aasta tagune pronks Türgi. Maailmajagudevahelises playoff’is, kus selgitati välja viimased kaks finaalturniiril osalejat, sündisid väikesed üllatused: kõigest 1,3 miljoni elanikuga Trinidad ja Tobago alistas Bahreini, Lõuna-Amee rika tsoonis viiendaks jäänud Uruguay jäi aga penaltiseeria järel alla Austraaliale. Sakslased panevad peo püsti Kaks suve varem EM-finaalturniiril totaalselt põ runud Saksamaa lootused ja ootused olid koduse turniiri eel küllaltki tagasihoidlikud. Kuigi rah vusvaheline meedia luges nad soosikute sekka, leidsid kodused kriitikud, et viimase paari aastaga pole meeskonnal olnud midagi ette näidata, ning EMi järel koondise ohjad üle võtnud Jürgen Klins mann sattus kohe suure surve alla – oli ju see töö koht endisele ründeässale esimene treeneripost. Küllaltki nõrgast alagrupist läksid sakslased

Debütantide paraad Valikturniir kujunes väga edukaks riikidele, kes polnud varem MM-finaalturniiril osalenud. Lausa kuus riiki 32-st olid tõotatud maal lõpuks täiesti MM 2006: Zidane lahkub areenilt pauguga



Foto: imago images / Pressefoto Baumann / Scanpix 54 JALKA AUGUST 2022 AJALUGU

Tekst: Raul Ojassaar 2000. aasta juulis Zürichis toimunud hääle tusel pandi paika 2006. aasta MM-finaal turniiri korraldaja ning nagu mitu hilise mat sellist hääletust, ei möödunud ka see suure skandaali ja kiremölluta. Lõppvooruks jäi sõelale neli potentsiaalset korraldajat: Saksamaa, Lõu na-Aafrika vabariik, Inglismaa ja Maroko. Kuna 1998. aastal oli turniir Euroopas toimunud, peeti kõige paremaks Lõuna-Aafrika šansse, sest Aaf rika riikide võrdluses hinnati nende kandidatuuri Maroko omast paremaks. Kõik läkski esmalt plaa nipäraselt ning otsustavas hääletusringis oli kaks valikut: Saksamaa ja Lõuna-Aafrika vabariik. Kõik märgid näitasid, et seis jääb 12 : 12 viiki, mis tähendanuks, et otsustavaks kaalukeeleks pidi saama aafriklasi toetanud FIFA presidendi Sepp Blatteri sedel, kuid kui hääli kokku lugema asuti, kuulutati välja hoopis sakslaste 12 : 11 võit! Tuli välja, et Okeaania jalgpalliliidu juht Charlie Dempsey oli viimases voorus hääletamisest soo tuks loobunud, tuues välja nii Saksamaa kui Lõu na-Aafrika poolt talle avaldatud tohutu surve. Hiljem tuli välja, et Dempsey juhtumi kõrval sündis veel kummalisi lugusid. Näiteks ei suutnud sakslased ja FIFA päris täpselt ära seletada, mille jaoks, kellelt ja kellele läks 6,7 miljoni euro suuru ne summa, mis hääletuse paiku hämaraid teid pidi omanikku vahetas.

Pipar 2022 AUGUST JALKA 55 AJALUGU

edasi mängeldes. Avamäng Costa Ricaga kujunes vingeks vaatemänguks: juba kõige esimest väravat, mille lõi 22aastane äärekaitsja Philipp Lahm, võis pidada kogu turniiri ilusaimaks. Endine Premier League’i mees ja Mart Poomi kunagine tiimikaasla ne Paulo Wanchope lõi küll Costa Rica kasuks kaks kolli, kuid sakslased võtsid lõpuks selge 4 : 2 või du ning alistasid järgmisena ka Poola ja Ecuadori, marssides täiseduga kaheksandikfinaali. Nende tuules murdis edasi ka Ecuador, kes ladus oma edule aluse avamängus Poola 2 : 0 alistamisega. B-grupis nautis samamoodi nagu sakslased võrdlemisi head loosiõnne ka Inglismaa, kes alistas esimeses kahes mängus Paraguay ning Trinidad ja Tobago ja võis viimases voorus Rootsiga viigista dagi, ilma et oleks edasipääsu pärast muretsema pidanud. Kui neli aastat varem olid inglased hinge kinni hoides elanud kaasa David Beckhami vigas tusest paranemisele, siis seekord tekkis sarnane olukord 20aastase Wayne Rooneyga, kes vigastas kuus nädalat enne turniiri algust varbaluud. Rooney paranes inglaste õnneks lõpuks niipalju, et sai alates turniiri teisest mängust kaasa teha. Sealjuures ei ol nud ta sugugi koondise noorim mängija – Inglismaa peatreener Sven-Göran Eriksson oli valikuid tehes üllatanud, nimetades 23 sekka ka Arsenali 17aastase talendi Theo Walcotti, kes polnud selleks hetkeks isegi Premier League’is veel platsile saanud. Hoolimata alagrupi viimasest kohast lahkus heade emotsioonidega ka debütant Trinidad ja Tobago: avamängus suutsid nad Rootsiga väl ja mängida väravateta viigi, teises kohtumises hoiti Inglismaad 83 minutit nulli peal. Koondise vedurid olid 34aastane endine Manchester Uni tedi ründaja Dwight Yorke ja West Hami värava vaht Shaka Hislop, peatreener aga kunagi ka Real Madridi tüürinud hollandlane Leo Beenhakker. Favoriidid ei väärata C- ja D-alagrupis suuri üllatusi ei sündinud. Tu gevas C-grupis kindlustasid Argentina ja Holland kahe esimese mänguga edasipääsu ära ning män gisid seejärel omavahelise kohtumise viiki. To taalselt läks lati alt läbi Serbia ja Montenegro, kes alustas küll napi 0 : 1 kaotusega Hollandile, kuid lagunes seejärel Argentina vastu täielikult ja võt tis vastu lausa 0 : 6 kaotuse. Argentiinlaste viima se värava lõi suures võidumängus Lionel Messi. Nii Argentinale kui Hollandile avaldas kõva vas tupanu debütant Elevandiluurannik, kes sai välja panna tuumiku, kuhu kuulusid Euroopa tippklu bide mängijad eesotsas Didier Drogba, vendade Yaya ja Kolo Touré ja Emmanuel Ebouéga. Kahele tugevale 1 : 2 kaotanud „elevandid“ näitasid sisu viimases mängus Serbia ja Montenegro vastu, muutes 0 : 2 kaotusseisu 3 : 2 võiduks. D-grupis samuti suuri üllatusi ei nähtud: neli aastat varem Brasiilia maailmameistriks vedanud Luis Felipe Scolari juhendatud Portugal võitis kõik kolm mängu, teisena sai edasi Mehhiko. Mustad Tähed murravad edasi E-grupis võttis võidu Itaalia, kuid nende järel marssis üllatuslikult kaheksandikfinaali Ghana, kes avamängu Itaaliale küll kindlalt kaotas, kuid oli seejärel üle nii Tšehhist kui USAst. Otsustavas kohtumises USA vastu lõi Mustade Tähtede ava värava sealjuures Draman Haminu, kes mängis 2016. aastal oma karjääri viimase hooaja FC Info neti ridades, kus ta Eesti meistriks krooniti! F-grupis jätkas võimsalt valitsev maailmameis ter Brasiilia, kes võitis kõik kolm kohtumist. Nelja aasta taguse kangelase Ronaldo kõrval kandsid rünnakul raskust AC Milani täht Kaká, FC Barce lona äss Ronaldinho, Milano Interis heas hoos ol nud Adriano ja noore tulijana Real Madridi 22aas tane ründaja Robinho. Teisena sai üllatuslikult edasi Austraalia, kes suutis otsustavas ja skan daalseks osutunud kohtumises (vaata kõrvallugu) Horvaatiaga viiki mängida. Kahes viimases grupis suuri üllatusi ei olnud: G-grupis olid Šveits ja Prantsusmaa üle Lõu na-Koreast ja debütant Togost. Sakslase Otto Pfisteri juhendatav Togo oli MMile jõudnud meeskondadest sealjuures salapäraseim, sest oli 279st peetud maavõistlusest vaid viis pidanud riikide vastu väljaspool Aafrikat. Seega ei olnud muul maailmal Togo tasemest head ettekujutust – laiemale publikule oli hästi teada vaid Londoni Arsenali ründaja Emmanuel Adebayor. Teise debütandina murdis Ghana kõrval ala grupifaasist edasi Ukraina, kes sai küll turniiri alustuseks Hispaanialt väga kindla 0 : 4 kaotu se, kuid suutis seejärel Saudi Araabiat ja Tunee siat võita. Ühtlase tasemega Ukraina meeskonna liidrid olid kaks Ballon d’Ori laureaati: 1975. aas tal auhinna võitnud Oleg Blohhin ja 2004. aastal parimaks valitud Andri Ševtšenko. Kui Ševtšenko juhtis platsil ründeliini, siis Blohhin peatreeneri na kogu meeskonda. EestiInfonetihiljemkümmeHaminuteinudMMil2006.koondislane,GhanaaastaskooriDramantuliaastatFCridadesmeistriks. Jana



Foto:

Üllatusvabad kaheksandikfinaalid Playoff’i esimene ring suuri üllatusi kaasa ei too nud – oma kohtumises suureks soosikuks olnud tiimid ei vääratanud. Saksamaa tegi Rootsi vastu sotid selgeks juba esimese 12 minutiga, kui 21aas tane Lukas Podolski kaks väravat lõi, inglaste au päästis Ecuadori vastu David Beckhami 60. minu ti koll. Brasiilia alistas Ghana kindlalt 3 : 0, kus juures avavärava löönud Ronaldo jõudis sellega oma 15. kollini MM-finaalturniiridel ja see tegi temast sel hetkel Gerd Mülleri ees MM-ajaloo re sultatiivseima mängija.

Ronaldo kavaldab tiimikaaslase üle Võõrustajal Saksamaal oli senine turniir kulgenud muretult ja väga rõõmsalt: Jürgen Klinsmanni käe all harva nähtava vabaduse ja lustiga pallinud sakslased olid veerandfinaali jõudnud lausa män geldes, kuid kohtumine Argentinaga tõotas pak kuda hoopis teistsugust katsumust. Täpselt nii ka oli – teise poolaja alguses jäid sakslased kogu tur niiri jooksul esimest korda kaotusseisu, kuid ava värava puhul õhuvõitluse kaotanud Miroslav Klo se taastas 80. minutil ise tabloole viiginumbrid. Klosele oli tegu turniiri viienda tabamusega, mis tõi talle lõpuks ka turniiri parima väravaküti tiitli. Viigiseisul peetud penaltiseerias säras Saksa maa väravavaht Jens Lehmann, kes oli turniiri eel mõneti ootamatult Oliver Kahni ees koondise esi numbriks saanud. Lehmannile oli suureks abiks koondise väravavahtide treener Andreas Köpke, kes ulatas puurilukule penaltiseeria eel paberili piku, kus olid kirjas argentiinlaste penaltilööjate harjumused ja eelistused. Lehmann lugeski selle abil justkui argentiinlaste mõtteid, arvates ära kõigi nelja löögi suuna ning tõrjudes nii Roberto Ayala kui Esteban Cambiasso soorituse. Kui Ukrainal algas turniir suure kaotusega His paaniale, siis lõppes see neil suure kaotusega Itaa liale – eelmises ringis Austraalia vastu rünnakul hätta jäänud itaallased lõid sedapuhku ukrainlas tele kolm vastuseta väravat ja sammusid edasi. Kahe eelmise turniiri võitja duellis Prantsus maa ja Brasiilia vahel jäid aga peale prantslased, kes said Thierry Henry 57. minuti väravast 1 : 0 võidu. Henry värav jääb sealjuures ilmselt elu lõ puni meelde Roberto Carlosele – selle asemel et Graham Polli õudusunenägu F-alagrupi viimase vooru kohtumine Horvaatia ja Austraalia vahel käis edasipääsu peale – eeldusel, et Jaapan samal ajal Brasiiliat võita ei suuda, oli horvaatidel 16 parema sekka pääsemiseks kindlasti vaja võitu, Austraaliale piisas ka viigist. Kohtumine oligi pingete vääriline – horvaadid läksid kahel korral juhtima, kuid mõlemal puhul suutis Guus Hiddinki juhendatud Austraalia viigivärava leida. Tulises mängus jagas inglasest peakohtunik Graham Poll koguni kolm punast kaarti, kusjuures üks neist läks piinliku apsaka tõttu igaveseks MM-ajalukku. Nimelt jagas Poll Horvaatia koondise kaitsjale Josip Šimu nićile enne punase kaardi andmist koguni kolm kollast kaarti! Esimest korda välkus kollane Šimunići näo ees 61. minutil, teine tuli 90. minutil ja kolmas vahetult pärast lõpuvilet, kui väljalan gemise pärast pettunud kaitsja läks kohtunikule oma arvamust selgeks tegema. Hiljem selgus, et Polli ajas segadusse Šimunići aktsent – pärast teist talle näidatud kaarti sõimas känguru de maal sündinud, aga Horvaatiat esindav Šimunić vilemeest tugeva austraalia aktsendiga, mistõttu märkis Poll kollase kaardi märkmikusse ekslikult Austraalia koondise number 3-le! Tulisel hetkel – eelnenud viie minuti jooksul oli mõlema meeskonna ri dadest üks mängija punase kaardiga varakult duši alla saadetud – ei pannud Polli eksimust haruldasel kombel tähele ka teised kohtunikud ning suurt lärmi ei teinud ka Austraalia mängijad. Kohtumise järel eksimusest teada saanud Poll oli sellest rabatud ning otsustas kohtunikuna suurturniiridele enam mitte kandideerida. Eksimus oli sedavõrd ränk, et kui Horvaatia oleks kohtumise võitnud, oleksid austraallased saanud esitada protesti ning kohtumine oleks ilmselt uuesti peetud. Horvaatia ja Austraalia vastasseis oli peale sünnimaa vastu mänginud Šimunići veel mitmele pallurile eriline – Austraalia algrivistuses oli lausa kaks mängijat, kes olid horvaatia päritolu: väravavaht Zeljko Kalac ja ründaja Mark Viduka. Vidukal õnnes tus selles mängus platsil käia suisa oma nõo Luka Modrići vastu! Ronaldo ja Messi debüüt

Üks edasipääseja otsustati lisaajal – Argentinale tõi Mehhiko vastu võidu Maxi Rodrígueze fantas tiline otse õhust sooritatud kauglöök 98. minutil. Lisaajale oleks ilmselt pidanud minema ka Itaalia ja Austraalia kohtumine, mis lõppes selle asemel hoopis skandaaliga: Marco Materazzi eemaldami se tõttu vähemuses mänginud Itaalia teenis viima sel üleminutil 0 : 0 seisult penalti, kui äärekaits ja Fabio Grosso karistusalas jultunult sukeldus.

Just 2006. aastal tegid MM-areenil oma esimesed sammud kaks hi lisemat absoluutset jalgpallilegendi – 21aastane Cristiano Ronaldo oli end juba kaks suve varem EM-finaalturniiril maailmale tutvusta nud, turniiri ajal 19aastaseks saanud Lionel Messi oli sel ajal aga veel sisuliselt tulevikulootus, kes meestejalgpallis esimesi samme astumas. Mõlemad mehed tegid oma esimesel MMil kohe ka skoori – Ronaldo on sellest ajast alates löönud värava igal MMil, Messil on sellest saavutusest puudu koll 2010. aasta turniirilt.

56 JALKA AUGUST 2022 AJALUGU

Francesco Totti realiseeritud 11 meetri trahvilöök tõi itaallastele magusa võidu. Austraalia südamed olid loomulikult murtud, kusjuures isegi itaallased nentisid, et hispaanlasest kohtunik poleks pida nud selles olukorras penaltit andma. Austraalia peatreeneril Guus Hiddinkil jäi omapärane temp – kolmel järjestikusel MMil kolme meeskonnaga kolm poolfinaali – tegemata.

Kõige sündmustevaesem oli Šveitsi ja Ukraina kohtumine, kus väravaid 120 minutiga lõpuks ei löödudki – kogu turniiri jooksul raudset kaitse mängu näidanud šveitslased ei saanud väravale pihta ka penaltiseerias ning sõitsid lõpuks koju, olles teinud kaitses neli nullimängu. Kahe suu re, Hispaania ja Prantsusmaa vahelises heitluses saatis edu prantslasi, kes murdsid tänu Franck Ribéry, Patrick Vieira ja Zinédine Zidane’i värava tele kaotusseisust välja ning võitsid 3 : 1.

Foto:

Kui vahel on MMil kolmanda koha kohtumi ne olnud vaat et sõpruskohtumise maiguga, siis 2006. aastal oli olukord teistsugune – kodupub liku ees mänginud Saksamaa võttis turniirist viimast ning pakkus fännidele, kes olid tegeli kult juba poolfinaali jõudmisega väga rahul, ühe viimase elamuse. Sõbralikus õhkkonnas, aga hea Nürnbergi lahing –16 kollast ja neli punast! Nürnbergis peetud kaheksandikfinaal Portugali ja Hollandi vahel läks MM-ajalukku kui kohtumine, kus on jagatud kõige rohkem kaarte. Kahe aasta taguse EMi poolfinaali kordusmatš oli algu sest peale inetu ja suisa vägivaldne – esimest korda võttis vene lasest kohtunik Valentin Ivanov kaardi taskust juba teisel minutil ning kokku käis tema käsi taskus lausa 20 korda! Kuigi Holland oli rüseluste ja toorutsemise puhul sagedamini alustaja, läks 16 kollasest kaardist lõpuks üheksa portugallastele ja seitse hol landlastele, kusjuures mõlema tiimi ridades said kaks mängijat kaks kollast kaarti ehk kohtumine lõppes üheksa üheksa vastu. Portugal sai lõpuks Maniche’i 23. minuti väravast 1 : 0 võidu, kuid see oli kõige muu juures justkui pisidetail. Avapoolaja keskel vigastuse tõttu välja vahetatud Cristiano Ronaldo sai haiget Khalid Boulahrouzi jõhkra taklamise järel ning süüdistas vastast sihilikus vigastamises. imago/Scanpix

Henryd vastaste karistuslöögi ajal katta, otsustas kogenud Carlos seletamatul kombel hakata paelu siduma, lubades Henryl segamatult väravaesise le söösta. Kuigi võiduvärava lõi Henry, oli mängu parim mees talle söödu andnud Zinédine Zidane. Sealjuures oli 34aastane pallur lubanud turniiri järel karjääri lõpetada, mis tähendas, et ta pidas tipptasemel viimaseid kohtumisi. 2004. aasta EMi järel oli Zidane juba koondisekarjääri lõpetanud, ent otsustas aasta hiljem siiski meelt muuta. Kõige dramaatilisemaks veerandfinaaliks osu tus Inglismaa ja Portugali vastasseis. Kaks aastat varem EMil samuti veerandfinaalis vastamisi ol nud meeskonnad mängisid ka seekord normaalja lisaaja viiki ning otsustasid poolfinalisti penal tiseerias. Ja täpselt nagu kaks aastat tagasi, tõusis Portugali kangelaseks väravavaht Ricardo, kes pareeris viiest löögist koguni kolm. Kohtumise puhul pakkus aga enim kõneainet mängu 62. minutil juhtunud episood, mis algas sellega, et keskväljal Ricardo Carvalhoga pusinud Wayne Rooney astus segases olukorras Carvalhole jalaga kubeme peale. Veel enne, kui kohtunik jõudis olukorda hinnata, oli Cristiano Ronaldo juba agaralt Rooneyle punast kaarti nõudmas, mille peale Roo ney teda korra ka lükkas. Argentiinlasest vilemees Horacio Elizondo otsustaski Rooneyle punase kaar di anda, mispeale püüdsid kaamerad kinni kaas lastele vandeseltslasliku silmapilgutuse saatnud Ronaldo. Kuna Ronaldo ja Rooney olid Manchester Unitedis tiimikaaslased, valasid inglased oma pet tumuse välja Ronaldo peale, keda süüdistati muu hulgas selles, et ta instrueeris võistkonnakaaslasi Rooneyle kindlal viisil pinda käima, sest teadis, et sedasi on võimalik noor ründaja enesevalitsust kao tama panna. Kuigi spekuleeriti, et suvepuhkuselt naasnult lähevad mehed Unitedis tülli, oli reaalsus risti vastupidine – Rooney andestas Ronaldole kii relt. „Panin ennast Ronaldo asemele. Kas oleksin teinud sama? Ilmselt küll. Üritasin ise talle esimesel poolajal sukeldumise eest kollast kaarti välja rääki da!“ avaldas inglane hiljem. Raudne kaitse viib finaali Poolfinaalideks, mis osutusid Euroopa siseasjaks, kuivasid väravad taas kokku – mõlemad kohtumi sed olid võrdlemisi kinnised ja lähtusid kaitsest. Esimesena teenis finaalipääsme Itaalia, kes pidas võõrustaja Saksamaa vastu Dortmundis unusta matu lahingu – pikalt ei suutnud kumbki mees kond vastase väravalukku lahti murda ning sar nane muster jätkus ka lisaajal, kui välja arvata üks Alberto Gilardino löök, mis Jens Lehmanni kaits tud värava posti raksatas. Läbimurre saabus siis, kui kõik olid juba valmis penaltiseeriaks – 119. mi nutil leidis Andrea Pirlo geniaalne sööt karistusala ääres Fabio Grosso, kes palli ühe puutega täpselt tagumise posti kõrvale keerutas. Kuigi tänu ülima gusale väravale sattusid itaallased ekstaasi, ei ol nud see sugugi kohtumise viimane tabamus – vaid poolteist minutit hiljem karistas Alessandro Del Piero kõigi jõududega ründama tulnud sakslased veel korra ära ning augustas saapamaa finaalipileti.

2022 AUGUST JALKA 57 AJALUGU

Teises poolfinaalis Prantsusmaa ja Portugali vahel läks raisku portugallaste suur võimalus –nad olid kogu kohtumise jooksul rünnakul ohtli kum pool, kuid ei suutnud lõpuks prantslaste üli kogenud kaitseliini ja väravavaht Fabien Barthezi üle mängida. Otsustavaks sai üksainus hetk ava poolaja keskelt, kui Portugali kaitsja Ricardo Car valho karistusalas kukkus ja pikali olles Thierry Henryd vastu jalga tabas – penalti! Kuigi värava vaht Ricardo aimas löögi suuna ära, suutis Zinédi ne Zidane vaid kahesammulise hoovõtu järel palli võrku kihutada ja prantslased sellega finaali saata. Portugali kaotus tähendas ühtlasi seda, et peatreener Luis Felipe Scolaril jäi napilt puudu MM-ajaloo tegemisest – kahe meeskonnaga ei ol nud mitte ükski peatreener varem finaali jõudnud.

Eesti edukaim MM-valikturniir Eesti koondisele on 2006. aasta MM-valikturniir senimaani olnud kõige edukam. Oma osa mängis selles kindlasti ka soodne loos – viiendas tugevusgrupis olnud Eesti sai endale ülaltpoolt vastaseks küll Portugali, Venemaa ja Slovakkia, ent neljandast loosipotist Läti, kuuendast Liechtensteini ja seitsmendaks mees konnaks ka Luksemburgi. Kuna valiksarja alustuseks sättis Eesti endale kaks kohtumist just kahe nõrgemaga, saime kahe võidu järel mõne päeva jooksul uhkeldada lausa valikgrupi esikohaga! 12 mängust kogus Eesti lõpuks väga soliidsed 17 punkti –12 punkti neist teeniti kahe kääbuse vastu, ülejäänud viis olid mälestusväärsed: Lätiga (kes oli alles paar kuud varem mänginud EM-finaalturniiril!) võitlesime võõrsil välja 2 : 2 viigi, kodus aga suutsime Andres Operi ja Maksim Smirnovi tabamustest võtta magusa 2 : 1 võidu, mis lõpetas eestlaste 65aastase võidupõua lõunanaabrite vastu. Ülimagus viigipunkt sündis veel kodumängus Venemaaga, kus Sergei Terehhovi tabamus meid tulemuseni 1 : 1 aitas. Kodusel A. Le Coq Arenal anti lahing veel Slovakkiale, kelle vastu mängiti 1 : 0 eduseis maha 1 : 2 kaotuseks, ning ka Portuga lile, kellele päästis kolm silma vaid Cristiano Ronaldo tabamus. tempoga kulgenud kohtumises kerkis tegijaks Müncheni Bayerni 21aastane vasakäär Bastian Schweinsteiger: teise poolaja keskel sepistas ta vaid paarikümne minutiga lausa kolm väravat! Esimene ja kolmas koll olid sealjuures suurepä rased kauglöögid, teise värava puhul saatis just tema karistusalasse terava tsenderduse, mille Pe tit oma väravasse suunas. Kolmanda koha kohtumine oli eriline ka kahe le tõeliselt suurele – oma viimase koondisemängu pidasid seal nii Saksamaa väravavaht Oliver Kahn, kellele Klinsmann selles kohtumises lohutuseks võimaluse andis, kui Portugali toonane superstaar Luís Figo. Sakslased olid hoolimata sellest, et va rem oldi kolmel korral maailmameistriks tuldud, pronksi üle üliõnnelikud – Brandenburgi väravate juurde kogunes meeskonda tervitama ligi miljon inimest, 2007. aasta märtsis sündis Saksamaal aga lausa 15 protsenti rohkem lapsi kui tavaliselt! Zidane’i ja Materazzi finaal Finaalis kohtusid seega „vanad sõbrad“, naabrid Prantsusmaa ja Itaalia. Turniiri selleks faasiks oli mõlema meeskonna peatreeneril oma tiimist sel ge pilt ees – prantslaste peatreener Raymond Do menech saatis kõigis neljas playoff-mängus plat sile identse algkoosseisu, itaallaste loots Marcello Lippi tegi väljalangemismängude koosseisus sa muti vaid mõne üksiku muudatuse. Ilma igasuguse kahtluseta olid selle finaa li peategelased Zinédine Zidane ja Marco Ma terazzi – kusjuures see, et just nemad kaks lõid avapoolajal kohtumise ainsad väravad, ei olnud peategelaseks saamisega isegi eriti seotud. Zida ne viis Prantsusmaa seitsmendal minutil juhtima ülimalt külmaverelise Panenka-penaltiga, mis latist üle väravajoone põrkas – kusjuures penal tivea oli teinud just Itaalia keskkaitsja Materazzi. Tosin minutit hiljem heastas Milano Interi mees aga oma eksimuse, kerkides nurgalöögiolukorras kõige kõrgemale ja viigistades täpse pealöögiga mänguseisu.Kinniseskohtumises rohkem väravaid ei löö dudki – prantslased olid mängupildi poolest ehk pisut paremad, aga võiduväravale olid lähemal itaallased. Ründaja Luca Toni oli koguni kahel korral vaid sentimeetrite kaugusel tabamusest – avapoolajal raksatas tema pealöök latti, teisel poolajal saatis ta palli väravasse, aga abikohtunik fikseeris õigesti üliväikese suluseisu. Lisaaja teisel poolajal, kohtumise 110. minu til sündis aga MM-ajaloo kuulsaim punane kaart. Paarkümmend sekundit pärast üht Prantsusmaa sündmusteta rünnakut pani kohtunik Horacio Elizondo mängu seisma, sest Materazzi oli jäänud oma karistusala lähedal maha lebama. Nii pea kohtunik kui abikohtunikud olid nõutud – keegi ei olnud näinud, mis juhtus! Elizondo õnneks tuli talle appi neljas kohtunik, hispaanlane Luis Medina Cantalejo.„Taoliminu kaitseingel!“ rääkis Elizondo aastaid hiljem intsidendist enda pilgu läbi. „Ta

oli emotsio naalne ja kirjeldas juhtunut väga kirglikult: „Zidane MM 2006 Alagrupiturniir A-grupp Saksamaa 9 Ecuador 6 Poola 3 Costa Rica 0 B-grupp Inglismaa 7 Rootsi Paraguay5 3 Trinidad & Tobago 1 C-grupp Argentina 7 Holland Elevandiluurannik7 3 Serbia ja Montenegro 0 D-grupp Portugal 9 Mehhiko 4 Angola 2 Iraan 1 E-grupp Itaalia 7 Ghana 6 Tšehhi 3 USA 1 F-grupp Brasiilia Austraalia9 4 Horvaatia 2 Jaapan 1 G-grupp Šveits Prantsusmaa7 5 Lõuna-Korea 4 Togo 0 H-grupp Hispaania 9 Ukraina Tuneesia6 1 Saudi Araabia 1 Playoff Kaheksandikfinaalid Saksamaa–Rootsi 2 : 0 Argentina–Mehhiko 2 : 1 (l.a) Itaalia–Austraalia 1 : 0 Šveits–Ukraina 0 : 0, pen 0 : 3 Inglismaa–Ecuador 1 : 0 Portugal–Holland 1 : 0 Brasiilia–Ghana 3 : Hispaania–Prantsusmaa0 1 : 3 Veerandfinaalid Saksamaa–Argentina 1 : 1, pen 4 : 2 Itaalia–Ukraina 3 : Inglismaa–Portugal0 0 : 0, pen 1 : 3 Brasiilia–Prantsusmaa 0 : 1 Poolfinaalid PrantsusmaaPortugal–0Saksamaa–Itaalia:2(l.a)0:1 Kolmanda koha mäng 3Saksamaa–Portugal:1 Finaal 1Itaalia–Prantsusmaa:1,pen5:3 58 JALKA AUGUST 2022 AJALUGU

Fakte 2006. aasta MMi kohta

Videopildi põhjal said tööd isegi huultelt lugejad, kes spekuleerisid, et Materazzi oli Zidane’i kostitanud rassistliku solvanguga. Zidane ise palus mõned päevad hiljem fännidelt vabandust ning mainis, et solvatud oli tema ema ja õde. Itaallane lükkas selle väite aga osaliselt ümber. „Minu oma ema suri, kui olin 15 – ma poleks eales tema ema kohta midagi öelnud,“ sõnas Materazzi. „Tema löök tuli ka mulle ootamatult – arvan, et kui oleksin selleks valmis olnud, oleksime mõlemad punase kaardi saanud.

Mida Materazzi Zidane’ile ütles? Karjääri viimast kohtumist pidanud Zidane’i pealöök šokeeris peale kohtunike ka kogu maailma, kes seda peagi videopildist näha sai. Videost on näha ainult seda, et mehed vahetavad põgusalt repliike, mispeale Zidane ootamatult paar sammu hoogu võtab ja Materazzit peaga ründab. Mis olid ometi aga need sõnad, mis nii äkitselt pealöögini viisid? Mõlemad kuulsa pealöögi osalised hoidsid intsidendi suhtes hiljem madalat profiili ning mitu päeva ei olnud täpselt teada, mis kahe mehe vahel juhtus.

Kolm väravat on MMfinaalides löönud Zinédine Zidane’i kõrval veel vaid Pelé, Vavá ja Geoff Hurst. Kaks punast kaarti on MM-finaalturniiridel peale Zinédine Zidane’i teeninud veel vaid kamerunlane Rigobert Song. Esimest korda eemaldati Zidane MM-mängus 1998. aastal Saudi Araabia vastu. Viis meeskonda jäid turniiril kaotuseta (penaltiseeriani läinud kohtumist loetakse ametlikes andmetes viigiks): Šveits, Argentina, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. See arv tähistab MMide rekordit.

Löök, mis raputas maailma ja andis materjali tuhandetele ja tuhandetele meemidele ja pilapiltidele. Ühtlasi on jäädvustatud Zinédine Zidane’i viimane tegu profimängijana. Foto: Reuters/Scanpix Lugude koostamisel on muu hulgas kasutatud FIFA ametlikku MM-ajaloo raamatut „The Official History of the FIFA World Cup“ ja Andres Musta eestikeelset raamatut „Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade“.

Omavaheline hõõrumine käis meil juba varem, aga kui sel hetkel tema poole kurja nägu tegin, ütles ta mulle, et võib mulle oma särgi hiljem ka anda. Vastasin lühidalt: võtaksin pigem su õe kui särgi. Ma isegi ei teadnud, kas tal on õde!“ lõi Materazzit peaga rindu! Sa pead talle punase kaardi andma!“ Esimese hooga ei tahtnud ma teda uskuda, aga ta sisendas mulle väga emotsionaal selt, et kui ma hiljem videot näen, saan kõigest aru. Kui ta oleks seda teinud vaiksema häälega, oleksin ehk kaardi taskusse jätnud.“ Tagasiteed enam polnud – Zidane lonkis kuld sest karikast mööda ja siirdus riietusruumi, tead mata, kas tema õhtu lõpeb tiitlipeo või suure ka hetsusega. Ka seda, et ta on juba turniiri parimaks mängijaks valitud, ei teadnud Zidane veel. Kuna penaltiseeriani ei olnud palju minna, ei olnud Zidane’i eemaldamisel mängule väga olu line mõju, küll aga võis ootamatu juhtum mõjuda prantslaste vaimule – Zidane oleks ju kindlasti ol nud ka prantslaste üks esimesi penaltilööjaid. Löö giseerias eksis ainsana prantslaste ründaja David Trezeguet, kes virutas löögi latti – itaallastel olid täpsed Andrea Pirlo, Marco Materazzi (kes siis veel!?), Daniele De Rossi, Alessandro Del Piero ja viimasena Fabio Grosso.

Palermo äärekaitsjale Grossole oli tegu imeli se turniiriga: kaheksandikfinaalis võitis ta väike se valskusega penalti, mis itaallastele võidu tõi, poolfinaalis lõi ta ülihilise võiduvärava ja finaalis realiseeris otsustava penalti! Kuigi turniiri pari maks mängijaks tunnistati Zidane, räägiti MMi järel Itaalia mängijatest kõige rohkem positiiv set hoopis keskkaitsjast kapteni Fabio Cannavaro kohta. 32aastane Juventuse keskkaitsja oli teinud fantastilise turniiri ning valiti aasta lõpus ka seni viimase kaitsva mängijana Ballon d’Ori võitjaks.

^ Kuus (või kaheksa) debütanti märkis kõige suuremat uute riikide arvu MM-finaalturniiril pärast 1934. aastat. Kuue täiesti uue tulija kõrval olid esimest korda platsis kaks riiki, kes olid varem MMil käinud koondiste „pärijad“ – Tšehhos lovakkia lagunemise järel oli esimest korda MMil Tšehhi, Ju goslaavia nimemuutuse järel aga väisas finaalturniiri Serbia ja Montenegro koondis, mis seal oma viimased kohtumised pidas – juba mõned päevad enne turniiri algust kuulutas Montenegro end iseseisvaks ning edaspidi mängisid jalg palli eraldi Serbia ja eraldi Montenegro koondis. ^ 2006. aasta MM on seni kõige enamate kaartidega MM-fi naalturniir: nii selle jooksul antud 345 kollast kui 28 punast kaarti tähistavad rekordit. ^ Kaheksandikfinaalis penaltiseerias välja langenud Šveitsi koondis püstitas MMil kaks kummalist rekordit. Ühest küljest sai neist ainus koondis MM-ajaloos, mis suutnud finaalturnii ri läbida endale mitte ühtegi väravat sisse laskmata; teisalt tähendas nende 0 : 3 kaotus penaltiseerias, et neist sai esimene tiim, kes ei ole suutnud penaltiseerias mitte ühtegi lööki realiseerida. ^ Prantsusmaa väravavaht Fabien Barthez sai kolme turniiri peale (1998–2006) kirja kümme nullimängu. Temaga ühel pulgal on vaid inglane Peter Shilton (1982–1990).

^ Argentiinlane Leandro Cufré tegi veerandfinaalis Saksamaa ga inetul viisil MM-ajalugu – nimelt sai temast esimene ja seni ainus mängija MM-finaalturniiril, kes on eemaldatud pärast lõpuvilet. Cufré teenis punase kaardi rüseluse käigus vastasmängija Per Mertesackeri löömise eest.

2022 AUGUST JALKA 59 AJALUGU

Alexander ehk Pädaste mõisas asuv restoran alistas jalgpallis maailma parimaks restoraniks valitud, Kopenhaagenis asuva söögikoha Noma. 5186 pealtvaatajat viibis kokku kolmel Rakveres peetud U19 EM-finaalturniiri mängul. 3725 pealtvaatajat viibis kokku kolmel Haapsalus peetud U19 EMfinaalturniiri mängul.

2012. aasta augustikuu Jalka oli suuresti kantud äsja Ees tis toimunud U19 vanuseklassi EM-finaalturniirist. Kahek sa osavõtjaga turniiril osales ka Eesti meeskond, võitjaks krooniti aga Hispaania. Turniiri parimaks mängijaks tunnistati võidumees te ründaja Jesé Rodríguez, suures jalgpallis tegi aga mitu teist Eestis mänginud pallurit tunduvalt kõr gemat lendu: teiste seas pallisid Eestis näiteks Paul Pogba, Harry Kane, João Cancelo, Kepa Arriza balaga, Eric Dier, Ross Barkley, Saúl Ñíguez, Conor Coady, André Gomes, Samuel Umtiti, Lucas Dig ne ja Aleksandar Mitrović.

Arvamusküljel kirjutas Lennart Komp, et finaalturniiri aegu tekki nud jalgpallivaimustus tuleks või malikult suures osas üle kanda ka igapäevasesse jalgpalliellu – muu hulgas tuleks Eesti klubidel jul gemalt tegeleda vabatahtlikega. „On olemas sadu inimesi, kes ta haksid anda oma panuse jalgpal lilisse tegevusse. Nüüd peaksid ka klubid leidma endas tahte ja usalduse lasta enda ligi inimesi, kes on valmis klubi heaks (va batahtlikult) panustama. Olema avatumad, kaasavamad, väärtus tama ennast ja vabatahtlikke,“ kirjutas Komp. Eesti koondisele lõppes turniir sportlikus mõt tes nukralt: kolmest mängust saadi kolm kaotust, eestlaste ainsa värava lõi kohtumises Kreekaga Karl-Eerik Luigend. Endine Eesti koondise pea treener ja legendaarsete Lõvide juhendaja Roman Ubakivi oli sinisärkide suhtes kriitiline. „Elemen taarseid vigu tehakse stressiolukorras, kui vas tane paneb sind harjumatusse situatsiooni. Kui tekib olukord, kus ei olda võimeline tegutsema, siis see näitab, et mängijad pole ette valmistatud. [---] Meie omad olid nagu valged varesed, kes ei saanud vastastele mänguliselt üldse vastu,“ põru tas Ubakivi, kes kritiseeris teravalt ka Eesti U19 koondise kaht viimast juhendajat Arno Pijpersit ja Frank Bernhardti. „Välismaalased on siin ainult raha peal väljas ja tulemused neid eriti ei huvita. Saksamaa ja Hollandi treenerite kehv töö õõnes

60 JALKA AUGUST 2022 10 AASTAT TAGASI

tas tugevasti meie autoriteeti ning meil saab olema tulevikus raske en nast UEFA-le tõestada.“ Ubakivile vastandus Indrek Schwede, kes tõi välja, et hoolimata Lõvide legendist oli Ubakivi oma pe riood koondises selgelt ebaõnnes tunud – 22 mängust saadi 21 kaotust ja üks väravateta viik Lätiga. „Vane mad koondislased puuksuvad siiani naerda, meenutades, kuidas Ubakivi nad elus esimest korda liinikaitset pani mängima. See juhtus kurikuul sas meie 1 : 7 kaotusega lõppenud EM-valikmängus Horvaatia vastu. [---] Kui koondislased Ubakivilt pärisid, kuidas liini sirgena hoida, vastanud Ubakivi: „Vaadake tribüü nipinkide järgi!“ Kuidas liinikaitset tegelikult peab mängima, õpetas meie meestele selgeks Ubakivi järel koondist tüürima asunud islandla ne Teitur Thordarson. Tema tööd jätkasid kuni Tarmo Rüütlini vä lismaalased ja raske on kellelegi ette heita, et ta oleks olnud siin esmajärjekorras raha pärast.“ Usutluses rääkis Eesti noorte arengust treenerite koolitaja ja järgmise U19 koondise peatreener Karel Voolaid, kes sõnas, et män gutempo on Eestis rahvusvaheli se tasemega võrreldes sedavõrd aeglane, et mängijatel ei olegi vaja teatud män guelemente arendada, sest praegusest tasemest piisab Eestis hakkama saamiseks. „Tulevane Ferrari pannakse kokku juba praegu treeningutel: üks hea kätteõpitud sööt on luksusauto rattad, söödu vas tuvõtmisel selja taha heidetud pilk auto kere jne.“ Käbi ja kännu rubriigis rääkisid oma suh test jalgpalliga isa ja tütar – Aivar ja Berle Brant. Treenerirubriigis portreteerisime Tallinna Kale vi 26aastast noortetreenerit Paul Kaske, mitmel küljel lahkasime ka meeste EM-finaalturniiril silma hakanud teemasid. Meistriliiga rubriigis rääkis oma vaatenurkadest Tartu Tammeka fänn Merle Šmutov, kes on praeguse Õhtulehe peatoi metaja Martin Šmutovi ema. Loe Jalka vanu numbreid www.issuu.com/jalka!aadressil

Euroopa meister selgus Lillekülas

1. Nurgalöögi olukorras lööb kaitsemängija karis tusalas ründajat peaga enne, kui pall on män gu pandud. Kuidas kohtunik mängu jätkab? a) kollane kaart ja penalti b) punane kaart ja penalti c) punane kaart ja nurgalöök d) punane kaart ja vabalöök 2. Väravavaht taasalustab mängu väravaesise lahtilöögiga ja tõstab palli kaitsjale sooviga, et see talle tagasi mängitaks. Kaitsja mängib palli peaga tagasi ja väravavaht võtab selle kätte. Milline on korrektne lahendus? a) vabalöök ja hoiatuskaart väravavahile b) penalti ja hoiatuskaart väravavahile c) vabalöök ja hoiatuskaart kaitsjale d) vabalöök ja hoiatuskaart mõlemale mängijale

4. Ühest eestlastelegi hästi tuntud Euroopa jalgpal liliigast ei ole tavamõistes võimalik välja langeda – selle asemel on seal nüansirikas süsteem, kus mõned tiimid võivad küll kahe hooaja vahel vahe tuda, ent need ei pruugi sugugi olla sportlikult vii maseks jäänud meeskonnad. Vähemalt ühe matši on selles liigas kirja saanud kaheksa eestlast, algaval hooajal lisandub kõigi eelduste kohaselt sellesse nimekirja veel üks nimi. Eelmisel hooajal käis seal platsil kaks Eesti mängijat, kusjuures mõlemad said kirja ka värava. Mis liiga see on? 5. Eesti koondis pidas 1998. aastal maavõistlus mängu Aserbaidžaaniga linnas, mille nimi seostub paljudele esimese hooga ilmselt hoopis ühe narkootikumiga. Millist nime kannab Aserbaidžaa ni suuruselt kolmas linn, kus peetud kohtumises Urmas Kirs ka värava lõi? Inglise keeles kasutati seda sõna narkootikumi kohta juba 17. sajandil ja ehk varemgi, mõiste pärineb hindi keelest. Jalka uus rubriik pakub lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Loe kokku, mitut õiget vastust tead, ning võrdle tulemust sõbra omaga!

1. Prantsusmaa ja Portugali koondises mängis (esimene aastatel 1990–2003 ja teine 2001–2008) kaks mängijat, kes kandsid selja peal täpselt samasugust nime. Kui prantslasel (klu bikarjääris esindas AS Monacot, Arsenali, FC Barcelonat ja Chelseat) oli see nimi perekon nanimena ka passis, siis portugallase puhul oli tegu hüüdnimega, mille ta sai oma võrdlemisi lühikese kasvu ja Prantsusmaal sündimise pärast. Milline nimi kaht pallurit ühendab?

Foto: Liisi Troska 2022 AUGUST JALKA 61 PANE END PROOVILE!

2. Ajal, kui rahvuskoondise esindamise reeglid olid märksa lõdvemad kui tänapäeval, jõudis üks maailma jalgpalliajaloo suuremaid tähti mängida mitte kahe, vaid lausa kolme koondise eest – ta tõmbas selga nii Argentina, Kolumbia kui Hispaania koondise rüü, kuid MM-finaalturniirile ta lõpuks mängima ei jõudnudki. Sellegipoolest valiti ta nii 1957. kui 1959. aastal Ballon d’Ori laureaadiks. Kes see oli?

3. Selle aasta 10. aprillil kohtumises Nõmme Kalju ja Tallinna Kalevi vahel olid resultatiivsed kaks mängijat, kelle täisnimi erineb vaid ühe tähe võrra. Üks mees lõi värava, teine andis väravasöödu. Millised mängijad need olid?

Sina oled kohtunik

3. Kohtunik taasalustab mängu kohtuniku palli ga. Pall puutub maad, misjärel mängija proovib seda oma väravavahile lüüa. Väravavaht seda ei märka ja pall läheb väravasse. Kuidas jätka takse mänguga? a) väravalöögiga b) nurgalöögiga vastasvõistkonnale c) uue kohtuniku palliga d) keskelt lahtilöögiga

Pane end proovile! Vastused 1.Petit 2.AlfredoDiStéfano 3.KasparLaur(Kalev)jaKasparPaur(Kalju) 4.Hollandiesiliiga 5.Ganja Õigedvastused 1.c)–vägivaldsetkäitumistkaristatakseeemaldamisega. Kunapallipolemängus,siisjätkatakseikkanurgalöögiga 2.a)–karistatakseväravavahti,kunatemaontrikitamise algataja,jajätkataksevabalöögiga 3.b)–reegel8sätestab,etkuikohtunikupallistlüüaksepall omaväravasse,siissedaväravateiloetaningmängjätkub vastasvõistkonnanurgalöögiga Mälumäng

Arvutimängutootja Statto Software on oma kodulehele meisterdanud põneva mänguasja: nimelt võimaldab see vaid ühe klikiga simuleerida 2026. aasta MMi tulemusi –valiksarjast finaalmänguni. Sealjuures on MMi formaadiga tehtud omaloomingut – kui päriselus on nelja aasta pärast finaalturniir 48 meeskonnaga, siis Statto Software’i lõbus katsetus laseb simuleerida olukorda, kus finaalturniirile pääseb üle maailma lausa 64 koondist. Proovime järele!

Simulaatori 64 meeskonnaga MM-finaalturniir peetakse aga kahe alagrupiturniiriga: esimeses, talvises grupifaasis selgitatakse 16 neljaliikmeli ses alagrupis kokku 32 edasipääsejat, kes jätkak sid suvel MM-finaalturniiri juba praegusest tut tavas formaadis. Valikturniiril ja finaalturniiril on alagruppide loosil asetuste jaoks kasutatud FIFA edetabelit, iga mängu tulemust simuleerib arvuti aga riikide Elo reitingu ja FIFA edetabeli põhjal, kusjuures need reitingud muutuvad ka simulat siooni jooksul jooksvalt.

Kuigi kohe esimene simulatsioon on Eesti loo tuste suhtes paljulubav (valikgrupi seis: Portugal 24, Wales 15, Eesti 12, Sloveenia 9, Moldova 0), löövad järgmised paarkümmend kohe jalad maa peale ta gasi. Viimane koht, eelviimane koht, viimane koht, viimane koht… Mitmel korral saab Eesti simulatsioo nis kaheksast valikmängust kaheksa kaotust. Ainsaks erandiks on üks tore kord, kui edasipääs jääb vaid kahe punkti kaugusele – jääme alla Taanile ja Albaa niale, aga edestame Šotimaad ja San Marinot. Esimesse alagrupifaasi ehk 64 parema sekka jõuavad samal ajal vähemalt korra Luksemburg, Mauritius, Saalomoni saared, Paapua Uus-Guinea ja Armeenia. Jalkariigid missugused! „Päris“ finaal turniiril ehk 32 seas aga võib kohata Tadžikistani, Usbekistani, Soomet, Curaçaod ja Mosambiiki. To taalne madalpunkt jõuab Eesti puhul kohale ühes Eesti 2026. aasta MMile, maailmameistriks… Iraan?

Tekst: Raul Ojassaar Foto: Lukas Schulze, UEFA via Getty Images

Juuresolev tekst selgitab, et sellise vormi mõt les arendaja välja puhtalt seepärast, et „2026. aasta MMi formaat on sedavõrd kohutav“ –teadupoolest korraldab FIFA praeguse seisuga 2026. aasta MMi 48 koondisega, kusjuures on räägitud, et alagrupiturniir koosneks 16 kolme liikmelisest alagrupist.

62 JALKA AUGUST 2022 LÕPULUGU

Euroopast pääseb 64 finaalturniiri meeskonna sekka selle süsteemi järgi 22 meeskonda – valik turniiril on 55 koondist jaotatud 11 viieliikmelisse alagruppi, igast grupist pääseb edasi kaks pare mat. Jalka viis seda arvestades läbi eksperimendi: kui mitu korda tuleb simulatsiooninuppu vajuta da, enne kui Eesti koondis MMile pääseb? Ja mil lised koondised saavutavad kõige suuremat edu, kui teha sada simulatsiooni?

Lootusetud valiksarjad Juba esimesed simulatsioonid teevad pildi selgeks: Euroopal on selgelt liiga vähe kohti 64 seas. Kuigi ümmarguselt iga kolmas 64 sekka pääseja (34%) on pärit Euroopast, on seda ülejäänud maailma esin dajaid vaadates siiski selgelt liiga vähe. Iseäranis torkab silma Aasia ja Põhja-Ameerika suur esin datus – Kesk-Aasia „-stan-id“ on 64 seas väga re gulaarsed külalised, samamoodi nagu ka eri Kariibi mere saared ja väikesed araabia maad, kes seni ei ole maailma jalgpallis endast erilist märki maha jätta suutnud. Muide: päriselt on 2026. aasta MMil Euroopa esindatus karvavõrd väiksem (33%).

valiksarjas, mille lõppseis jääb selline: Saksamaa 18, Türgi 13, Põhja-Iirimaa 12, Andorra 10, Eesti 1! Ka finaalturniiri lõpplahendused hakkavad aegajalt pakkuma täiesti ootamatuid variante. Ühel korral on poolfinaalipaarid Taani–Iraan ja Katar–Maroko, finaalis aga võidab Taani Katarit! Juba esi mese kümne simulatsiooniga jõuab otsustavasse playoff-faasi ehk 16 parema sekka lausa 47 riiki. Muinasjutud ja imelood 64 sekka jõuavad aeg-ajalt täiesti uskumatu mui nasloo läbi teinud meeskonnad. Simulatsioon 37 näitab stsenaariumit, mille kohaselt läbib ülitiheda Euroopa valiksõela Andorra, kes suudab alagrupis koguda kümme punkti ning sellega Itaalia seljata ga napilt edestada nii Islandi, Bulgaariat kui Šoti maad. Esimesel alagrupiturniiril ei ole Andorrast aga Saksamaale, Jaapanile ja Egiptusele vastast, tulemus nulliring. Euroopa kääbuste lippu kannab aga paar klikki hiljem veel kaugemale Fääri saarte koondis, kes valiksarjas Islandi, Türgit ja Bulgaa riat edestab ning 64 parema seas koos Katariga(!) Inglismaa ja Uruguay(!!) ees 32 parema sekka mar sib. Seal tema jõud paraku Itaalia, Alžeeria ja Iraani vastu raugeb, aga... Fääri saared 32 parema seas! Muide, andorralased ja fäärlased teevad oma vägiteod veel enne seda, kui Saksamaa esimese MM-tiitlini jõuab – see juhtub alles 40. simulat sioonis. Enne seda on maailmameistriks krooni tud näiteks Alžeeria (alistas playoff’is Lõuna-Ko rea, Mehhiko, Slovakkia ja Hispaania), finaali aga purjetanud El Salvador (Šveits, Ukraina, Belgia).

va Edukaimad riigid 100 simulatsiooni Riik tiitleidMM- Finaale Poolfinaale Veerandfinaale Kaheksandikfinaale Belgia 25 32 44 70 87 Brasiilia 17 31 50 65 83 Inglismaa 9 21 35 44 73 Prantsusmaa 10 15 26 52 87 Argentina 5 11 30 45 78 Itaalia 5 13 22 36 67 Hispaania 2 8 19 42 68 Portugal 6 8 16 28 49 Saksamaa 3 6 16 33 52 Taani 2 5 11 27 58 Holland 2 6 12 27 51 Šveits 1 5 1 24 58 Mehhiko 2 3 5 21 53 USA 1 2 7 25 49 Kolumbia 0 3 11 22 41 Rootsi 0 1 8 23 46 Uruguay 1 3 6 17 39 Horvaatia 1 2 7 17 38 Iraan 1 2 8 16 32 Senegal 1 2 4 14 39 Vähemalt ühe korra jõudsid MM-tiitlini veel Maroko, Alžeeria, Tšiili, Serbia, Tuneesia ja Poola. 73 riiki

2022 AUGUST JALKA 63 LÕPULUGU

Kuigi Eesti ei ole jätkuvalt finaalturniiri lõhna gi nuusutada saanud, püsib lootus, sest Euroopa väikesed korraldavad kordamööda tõelisi muinas jutte. Simulatsioonis järjekorranumbriga 43 jõuab esimest korda 32 parema sekka Põhja-Makedoo nia, kes tähistab seda vägevalt: alagrupis saadak se Argentina, Horvaatia ja Saudi Araabia üle kolm võitu, seejärel tehakse selg prügiseks veel Iraagil ja Rumeenial ning marsitakse poolfinaali välja. Sa mas on ka mõned tugevad Euroopa jalgpalliriigid tiheda valiksõelaga hädas: Norra peab 16 parema sekka pääsemist ootama enam kui 50 simulatsioo ni, 2004. aasta Euroopa meister Kreeka jõuab saja korra peale sinna vaid kahel puhul. Maagilise järjekorranumbriga simulatsioon 69 toob kaasa senise ühe vägevama üllatuse: Iraani koondis alistab väljalangemismängudel järjepanu Prantsusmaa, Walesi, Brasiilia ja Belgia ning tuleb maailmameistriks! Suhteliselt hõredast Aasia jõudis saja simulatsiooni jooksul vähemalt ühe korra MMi kaheksandikfinaali. Neist 33 tulid Euroopast, 14 Aafrikast, üheksa Aasiast, üheksa Lõuna-Ameerikast ja kaheksa Põhja-Ameerikast. 4649 elanikku on Montserrati saarel, mis on FIFA kõige väiksema rahvaarvuga liikmesriik. Hoolimata sellest jõudsid nad saja simulatsiooni jooksul korra ka 64 parema sekka! Tõsi – nende koondis koosneb Inglismaal sündinud mängijatest, kellel on saareriigi juured. 33 riiki jõudis saja simulatsiooni jooksul vähemalt ühe korra MM-finaali, 44 riiki poolfinaali. liksarjast pidevalt finaalturniirile pääsev Iraan on üldse nende simulatsioonide üks staare: lausa 32 protsendil kordadest pääseb nende koondis 16 pa rema sekka, 16 protsendil simulatsioonidest koh tab neid vähemalt veerandfinaalis. Kuuel korral lõ peb nende teekond poolfinaalis, aga ühe MM-tiitli kõrvale jääb nende saagiks ka üks kaotus finaalis. Ja siis, kui lootus on jõudnud vahepeal juba ka duda, see siiski juhtub. 85. korral, kui Jalka simulat siooninuppu vajutab, saab Eesti koondis valiksarjas ülinapilt jagu Kreekast, Ungarist ja Maltast ning sammub edasi 64 parema sekka! Hoolimata võrdle misi soodsast loosist esimesel alagrupiturniiril jääb meie saagiks kolm Mali, Brasiilia ja Austraalia vastu kaotatud mängu. Läbipõlemine? Võimalik. Aga vä hemalt saame finaalturniiril käidud! Läti ja Leedu seda saja simulatsiooni jooksul näiteks ei suuda… Kui soovid ka ise simulatsiooni proovi da, leiad selle aadressilt stattosoftware.com/ wc2022/64team.php.

01.08 Andrei Borissov 53 02.08 Aleksandr Staruhhin 74 02.08 Sten Kaldma 54 03.08 Ats Purje 37 04.08 Siim Tenno 32 05.08 Janno Kivisild 45 05.08 Kaimar Saag 34 05.08 Anni Koppel 34 08.08 Gert Olesk 49 09.08 Toomas Nõmmiste 50 09.08 Meelis Kuivits 47 10.08 Jan Važinski 58 11.08 Tarmo Rüütli 68 11.08 Svetlana Hvatova 50 11.08 Tõnis Kalde 46 11.08 Jaanus Pruuli 45 11.08 Hannes Kaasik 44 11.08 Ljubov Lobõševa 44 11.08 Kaire Palmaru 38 12.08 Igor Dudarev 29 14.08 Mihhail Starodubtsev 40 15.08 Marko Leevand 45 15.08 Tanel Lang 27 16.08 Toomas Kaldma 79 16.08 Indrek Schwede 60 16.08 Konstantin Vassiljev 38 17.08 Kristiina Møller 46 17.08 Annika Tikk 42 17.08 Ats Toomsalu 20 18.08 Siim-Sten Palm 30 19.08 Nikita Baranov 30 19.08 Enrico Veensalu 23 20.08 Eigo Mägi 48 20.08 Artur Kotenko 41 20.08 Merily Toom 28 20.08 Magnus Karofeld 26 21.08 Martin Vunk 38 21.08 Liis Emajõe 31 22.08 Ander Aaviku 40 22.08 Urmo Visnapuu 47 23.08 Tiit Raudnagel 67 23.08 Sander Rõivassepp 32 23.08 Vlada Kubassova 27 24.08 Paul Kask 36 25.08 Tarmo Lehiste 52 25.08 Kristjan Tiirik 40 26.08 Frank Bernhardt 53 27.08 Ants Juhvelt 77 27.08 Valeri Terentjev 75 27.08 Ainar Kuusk 50 27.08 Timo Rahnel 38 29.08 Sander Viira 33 30.08 Sergei Zamogilnõi 69 30.08 Reelika Vaher 44 30.08 Liis Saharov 42 31.08 Ken Kallaste 34 31.08 Rasmus Munskind 33 sünnipäevadAugustikuu PikachuJaapanissejõudis Jaapani kõrgliigaklubi Shimizu S-Pulse, kes meelitas 11 aastat tagasi oma ridadesse rootslase Freddie Ljungbergi, on saanud hakkama järjekordse kõlava täiendusega – seda aga hoopis teistsugusel põhjusel. Nimelt hangiti Brasiilia kõrgliigaklubist Fortalezast endale 30aastane paremkaitsja Glaybson Yago Souza Lisboa, paremini tuntud kui Yago Pikachu. Brasiillane sai juba lapsena hüüdnime Pikachu, mõistagi kuulsa Jaapani multifilmisar ja „Pokémon“ peategelase järgi, sest samamoodi nagu multikaloom on ka vutimees väikest kasvu ja välkkiire. Võib arvata, et tänu mängijanimele saab temast uues mängu paigas kiirelt fännide lemmik! Sealjuures pole Pikachu sugugi teise- või kolmandajärguline pallur – Transfermarkt pakub tema turuväärtuseks 1,8 miljonit eurot, 2021. aastal valiti ta Brasiilia meistrivõist luste sümboolsesse koosseisu. Foto: Diego Vara, Reuters/Scanpix 64 JALKA AUGUST 2022 LISAAEG Karikatuur: Meelis Naudi

1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (5.) FC Nõmme United 6. (7.) Viljandi JK Tulevik 7. (6.) JK Tallinna Kalev 8. (8.) FC Kuressaare 9. (9.) JK Tabasalu 10. (11.) Rakvere JK Tarvas 11. (10.) Tallinna FCI Levadia 12. (12.) Viimsi JK 13. (17.) FC Kose 14. (16.) Pärnu JK Vaprus 15. (–) Põhja-Tallinna JK Volta 16. (13.) Paide Linnameeskond 17. (15.) Keila JK 18. (–) Saku Sporting 19. (–) FC Hiiumaa 20. (19.) JK Welco LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. LHV edetabel Maikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edeta belis) 30 aastat tagasi, 16. augustil 1992 oli Eesti jalgpallil ajalooline päev: taasiseseisvumise järel osales meie jalgpallikoondis esimest korda taas võistlusmängus. Kuigi MM-valikmänge oli mängitud ka enne teist maail masõda, olid need matšid kõik peetud väljaspool Eestit – seekordne kohtumine Šveitsiga toimus aga Kadrioru staadionil.KunaEesti jalgpall oli rahvusvahelisel tasandil täiesti tundmatu suurus, käis šveitslaste toonane peatreener, kuulus inglane Roy Hodgson meie meeskonda kuu aega varem toimunud Balti turniiril uudistamas. Intervjuus Päevalehele ei olnud ta kiitusega kitsi: Eesti mängijad olevat oivalised ja koondis taktikaliselt ühel tasemel teis te Euroopa meeskondadega! Hodgson ütles suisa välja, et pelgab seda, kui Eesti lühikese sööduga mängib, sest meil on palju häid pallivaldajaid. Võib arvata, et inglane plaaniski oma sõnadega Eesti koondist üle kavaldada, pannes meid arvama, et šveitsla sed võivad tõesti meie lühikesi sööte karta – igatahes ei olnud mängupäeval sellest jälgegi, sest külalised võtsid Kadriorus kindla 6 : 0 võidu. Pika ja uhke karjääri jooksul veel näiteks Milano Interit, FC Kopenhaagenit, Soome koondist, Liverpooli ja Inglismaa koondist juhendanud Hodgson tõmbas treenerikarjäärile joone alla alles tänavu suvel 74aas tasena. Roy Hodgson Eesti koondist ninapidi vedamas 2022 AUGUST JALKA 65 LISAAEGRUBRIIK VANA FOTOFoto: Lembit Peegel

66 JALKA AUGUST 2022 RISTSÕNA

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

Juulikuu ristsõna õige vastus oli „…tööandja palka…“ Õige vastuse eest võitis kaks piletit 23. septembril toimuvale Eesti–Malta Rahvuste liiga mängule Silver Tilk. Võitjaga võtame ühendust. Augustikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. augustiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit 23. septembril toimuvale Eesti–Malta Rahvuste liiga mängule.