KAITSELIIT JA PÄÄSTELIIT KOGUKONNA HEAKS!

KAITSELIIT JA PÄÄSTELIIT KOGUKONNA HEAKS!

Aktiivsed inimesed panustavad vabatahtlikuna mitmetesse valdkondadesse. Oma kodukohast ja kogukonna turvalisusest hoolivad kaitseliitlased on siin heaks eeskujuks. Harju maleva Männiku malevkonna liige Ragnis Topkin on üks nendest, kes lisaks kõigele muule lööb kaasa ka Päästeliidu virtuaalkomando tegevuses ja ülesehitamises.

Tekst: JUKKO NOONI, Männiku malevkonna teavituspealik

Päästeliit on Eesti vabatahtlike päästeorganisatsioonide ühendus, mis tegeleb ennetus- või päästetöödega ja elanikkonnakaitsega. „Päästeliidu liikmete peamine huvi on turvalise elukeskkonna loomine kogukondades üle Eesti. Sellest huvist lähtuvalt on Päästeliit loonud enda alla ka virtuaalkomando, millega saavad eraisikud otse liituda,“ selgitas Päästeliidu kommunikatsioonijuht Karol Sepik.

Mida virtuaalkomando liige tegema peab? Sellega liitunud inimesel puuduvad otsesed kohustused, aga ta on infoväljas, mis pakub võimalusi oma oskusi parandada ja vajadusel abikätt ulatada. Näiteks sajab jäävihma, mis vallandab üleriigilise kriisi. On palju kukkumisi, liiklusavariisid ja raskendatud on ligipääs olulistele teenustele. Virtuaalkomando liige saab teate palvega võimalusel aidata kaasa lähimate teede ohutumaks muutmisel näiteks teesoola ja graniidi abil. „Enda ja naabri majaesise kõnni- või sõidutee ohutuks tegemine võib tunduda pisiasjana, aga kui seda teevad tuhanded, on kindel, et nii mõnigi õnnetus jääb juhtumata,“ lausus Sepik.

Samuti saavad liikmed soovi korral kirja panna oma oskused, piirkonna ja tehnika (kaubik, mootorsaag, generaator jne) ehk kuidas, kus ja millega nad võivad vajadusel appi tulla. Suurema kriisi puhkedes võivad vabatahtlikud komandod nendega ühendust võtta ja abi paluda.

Virtuaalkomandosse tahetaksegi kaasata vabatahtlikke, kes soovivad mistahes kriisi puhkedes käituda keskmisest teadlikumalt ja olla vajadusel valmis oma kogukonnale appi tõttama. „Kriis ei pruugi olla üldse suur, see võib piirduda näiteks naabrimemme majale langenud puuga, metsa eksimisega või mutta kinni jäänud autoga,“ tõi Sepik näite.

ÕPI HAKKAMA SAAMA

„Muidugi olen ka virtuaalkomando liige. Olen olnud selle idee loomisest saati asjas sees. Loodan oma panusega muuta kogukonda turvalisemaks,“ rääkis Ragnis Topkin, kes liitus Kaitseliiduga üle kümne aasta tagasi.

Praegu Lääne-Virumaal elav mees elas toona Harjumaal ning eksterritoriaalne Männiku malevkond tundus temale kõige atraktiivsem. Lisaks on Topkin Päästeliitu kuuluva operatiivse pääste- ja otsingugrupi ESTSAR asutaja ning ellujäämisinstruktorina viib virtuaalkomando liikmetele läbi õppusi. Eelkõige õpetab ta inimestele, kuidas looduses ilma varustuseta vähemalt 24 tundi vastu pidada. „Jagan praktilisi näpunäiteid, mis me reaalselt metsas läbi katsetame. Erinevalt Kaitseliidus õpitud taktikatest on ellujäämise peamine mõte endast märku anda, et meid võimalikult kiiresti üles leitaks ja päästetaks. Teine osa ongi inimeste otsingud maastikult, et kõik ei sibliks ega rabeleks nagu peata kanad,“ ütles Topkin.

Tänapäeva inimene on Topkini sõnul kõikvõimalike mugavustega harjunud ning nendest ootamatult ilma jäädes satub abitusse olukorda. Ehkki, nagu Topkin leiab, on suuresti tegemist õpitud abitusega. Või siis õppimata jätmisega. „Minule on arusaamatu, et inimesed peavad ohtlikuks olukorraks seda, kui 24 tunniks kaob elekter või nad on mingil põhjusel ööseks metsa jäänud,” sõnas Topkin. Tema hinnangul jääb inimestel vajaka praktilisest kogemusest – teatakse ainult seda, mida ollakse multikatest ja fi lmidest näinud. „Näiteks tuleb murda müüte puutüvel kasvava sambla järgi ilmakaarte määramisest,“ tõi ta näite hakkamasaamisoskustest, millest inimestel kõige enam vajaka jääb.

Topkini arvates tasuks kõigil mõttes läbi mängida olukord, kui peaks tekkima pikemaajaline elektrikatkestus. „Eelkõige peaksid seda tegema linnades ja asulates elavad inimesed, maapiirkondades on enamasti olemas kogemused ja vajalikud alternatiivid, et hakkama saada.“

VÕIMALUS AIDATA

Nii Topkin kui Sepik on sama meelt, et võimalusel võiksid ka kaitseliitlased virtuaalkomandoga liituda. „Eriti just maapiirkonnas tunneb kaitseliitlane oma kodukanti kõige paremini, juba sellel eeldusel oleks ta virtuaalkomando suurepärane liige,“ märkis Topkin.

„Kaitseliidu peamine tegevus on loomulikult militaarse kallakuga. Virtuaalkomandoga liitudes on võimalik saada teadmistele täiendust pääste ja elanikkonnakaitse vaatenurgast,“ lisas Sepik. Nagu juba mainitud, ei too see kaasa otseseid kohustusi, küll aga võimaluse olla võrgustikus ja inforuumis, et vajadusel appi minna.

Karol Sepiku sõnul on kavas sisse tuua rahvusvaheline tasand ning juba on käed löödud Islandi vabatahtlike päästjatega. „Teatavasti on Island oma ilmastiku, maavärinate ja vulkaanipursete tõttu arendanud välja ilmselt maailma parima elanikkonnakaitse mudeli. Selles mängivad põhirolli just kogukonnad oma vabatahtlikega. Kui kaitseliitlased virtuaalkomandos õla alla panevad, siis julgen ennustada, et liigume üsna kiirelt nende taseme suunas,“ selgitas Päästeliidu kommunikatsioonijuht.

Ellujäämisinstruktori 5 soovitust

Ragnis Topkini viis soovitust, millele võiks inimene mõelda ja milleks valmis olla.

1 1–3PÄEVANE ELEKTRIKATKESTUS. Tasuks läbi mõelda, kuidas sellega hakkama saada. Kas on piisavalt toitu (ka lemmikloomale), piisavalt vett nii joogiks kui tualetis käimiseks, kuidas saada talvel külmaga sooja, kui elektrikatkestuse tõttu on tekkinud soojakatkestus (eriti kortermajades)?

2 KAS KODUS ON ESMAABIVAHENDID ja oskate neid kasutada?

3 KAS ON OLEMAS GENERAATOR, akupank või ka näiteks võimalus autos oma telefoni laadida?

4 KAS ON OLEMAS SÖÖGIVARU? Olgu elektrikatkestus, tohutu pakane, lumetorm või muu ootamatu olukord – sööki peaks olema kodus varuks.

5 Inimesel võiks koduski olla paberil kirjas OLULISED TELEFONINUMBRID.

Virtuaalkomando kohta aga leiate rohkem infot koduleheküljel www.komando.ee