ORKAAN XV - KOLM MALEVAT, NELI MAAKONDA

ORKAAN XV - KOLM MALEVAT, NELI MAAKONDA

Pühapäeva, 5. detsembri keskpäeval kõlas lõpusignaal ENDEX tuhatkonnale suurõppusel Orkaan XV osalenud kaitseliitlasele, kaitseväelasele ja politseiametnikule ning teistele koostööpartneritele.

Tekst: JAANUS MEHIKAS, Lääne maakaitseringkonna teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist

Teatavasti on Orkaan Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne malevat ühendav õppus, mis leiab aset igal aastal. Tänavu juhtus see detsembri esimesel nädalavahetusel, mille jooksul lihvisid kolm Lääne maakaitseringkonda kuuluvat malevat neljas maakonnas allüksuste koostööd. Harjutati maakaitseliste ülesannete täitmist, nagu oma territooriumi kaitse ning koostoimimine eri ametkondadega ja kohalike elanikega.

„Kaitseliit on kogu riiki kattev turvavaip ehk kaitseliitlased loovad kohalikega ühiselt turvavõrgustiku, mis aitab meid läbi kriisidest,“ sõnas Lääne maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Tõnu Miil. „Meie eesmärk on kaitsta ja toetada rahvast nii sõjalise kui ka mittesõjalise ohu korral ja seda saamegi õppusel harjutada ühes politsei, kohalike omavalitsuste ja elanikega,“ lisas Miil.

Nii harjutaski õppuse raames politsei koostöös Kaitseliiduga Eesti-Läti sisepiiri valvamist olukorras, kus toimub ebaseaduslik sisseränne ning tekib vajadus seda tõkestada. Lisaks Pärnumaal planeeritule viis politsei objektivalvega seotud protseduure läbi ka Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal.

„Iga õppus annab meile uusi teadmisi, õpime kasutama näiteks uusi tehnilisi võimalusi, arendame operatiivjuhtimist ning pikaajalist planeerimist. Ka reaalseid tegevusi õues on alati parem läbi mängida õppuse formaadis, sest situatsioonid, mida saab arendada, tulevad õppuse ajal hästi esile,“ rääkis Lääne prefektuuri operatiivstaabi juht Üllar Kütt.

Lisaks harjutas riigikantselei õppusel Orkaan vabariigi valitsuse toetamist väljaspool Stenbocki maja – evakueerimist ja kriisistaabi protsesse.

„Riigikantselei peab teiste riigiasutuste sarnaselt olema valmis erinevateks kriisideks, sealhulgas sellisteks, mis sunnivad meid töötama väljaspool tavapäraseid harjumusi ja töökeskkonda,“ selgitas riigisekretär Taimar Peterkop. „Oluline on võtta aeg, et mõelda läbi võimalikud kriisistsenaariumid ja harjutada nendes käitumist. Ainult nii kasvatame valmisolekukultuuri.“

Pärnumaa - Orkaanile peab jõudma

Tekst: KRISTO SINIVEE

Iga endast lugupidav kaitseliitlane teab, et detsembri alguses möllab Lääne maakaitseringkonnas suurõppus Orkaan. Minu üksuses öeldakse ikka, et kui aasta jooksul ühelegi teisele õppusele pole jõudnud, siis Orkaanile peab jõudma.

Vändra üksuse liikmete eesmärgiks on mehitada julgestusrühm ja tagalarühm. Paljud meie kaitseliitlased on läbinud erialase väljaõppe ja õppustel saavadki nad oma teadmisi rakendada. See annab juurde kogemusi ja kinnistab õpitut. Tagalarühm peab tihti teostama juurdevedu ja varude taastamist ning selle tegevuse juures vajavad nad julgestust. Nii saabki julgestusrühm teha nendega koostööd ja üheskoos anname maksimaalse tulemuse.

Julgestusrühma ülesandeks oli seekord ka maakaitseringkonna vastutusalale saabuva kolonni vastuvõtmine ja julgestamine. Suurõppustel on tavaline, et üksusel seisavad ees ootamatud ülesanded ja nendeks tuleb valmis olla. Valmisoleku saavutamiseks on vajalik, et jaoülemad harjutavad läbi erinevaid olukordi ning õpetavad ja tuletavad üksuse liikmetele meelde jao drille. Seda sellepärast, et kõik teaksid, mida nad peavad tegema ja mida teevad teised jao liikmed.

Sellist laadi ülesannete üheks raskuspunktiks on vastutusala piiril üleandmise-vastuvõtmise protseduurid, sest seal on palju sagimist. Tegemist on erinevate üksustega, kel võib olla erinev väljaõpe või ülesande täitmise teostus. Isiklikust seisukohast oli suur rõõm, et sealse tegevuse juhtfiguurid olid minu vanad kamraadid. See lihtsustas olukorda, sest isikud olid tuttavad ning nende hea väljaõpe ja motiveeritus mulle juba teada.

Ülesande täitmise eelduseks pean ma ülema plaani koostamist ja allüksusele teatavaks tegemist. Tähtis on, et plaan ja selle teostus jõuaks üksuse kõikide liikmeteni, ainult nii tekib üksuses ühtsus ja mõistmine. Allüksuse ülem peab olema käsu andmisel ja plaani läbiviimisel enesekindel, ainult nii oleme võimelised olukordi hästi lahendama.

Külm ilm ja väsimus on vaid mõned tegurid, mis meie parimat sooritust üritavad mõjutada, aga selleks me ju alati kokku tulemegi, et harjutada teguritega arvestamist ja olukordade lahendamist ka raskemates tingimustes. Kaitseliitlane on valmis andma endast rohkem, kui ta seda esialgu arvab.

Läänemaa - tehtuga saab rahule jääda

Tekst: KRISTINA KUKK, Lihula üksikkompanii teavituspealik

Läänemaal ja Lääneranna vallas olid õppusele Orkaan XV kaasatud lisaks kaitseliitlastele mitmed partnerid: riigikantselei, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning kohalikud omavalitsused.

Haapsalu spordikeskuses toimus evakuatsioonirühma kontrollharjutus, mille eesmärk oli tutvustada kohalike omavalitsuse juhtidele ning partneritele PPAst ja päästeametist, missugust teenust pakub ametiabi palve raames Kaitseliidu evakuatsioonirühm.

Lääne maleva pealiku major Andres Välli sõnul läks üritus korda ja külalised jäid nähtuga rahule. „Järgmisel aastal on samamoodi plaanis õppuse raames harjutada evakuatsioonirühma koostööd, kuid siis, nagu kohalike omavalitsuse juhtidega kokku lepitud sai, juba koos nendega ja samaaegselt kolmes eri paigas: Haapsalus, Hiiumaal ja Lääneranna vallas,“ lisas Välli.

Laupäeva, 4. detsembri ennelõunal võisid Saaremaale kiirustavad autojuhid märgata Koluvere ristmikul tavapärasest rohkem autosid – nii laigulisi kui sini-valgeid. Tegemist oli riigikantselei ja Kaitseliidu ühise õppusega, milles harjutati vabariigi valitsuse toetamist väljaspool Stenbocki maja.

Õppuse käigus harjutati koostöös Kaitseliiduga evakueerimist ja kriisistaabi protsesse. Kaitseliidu ülesanne oli toetada oma tehnika ja tegevusega ametkonna ümberpaiknemist õppusel, tagades ametnike turvalisust. Politsei- ja piirivalveamet tagas õppuse raames riigikantselei üksuste liikumise ohutust.

Lääneranna valla territooriumil said Lihula üksikkompanii võitlejad harjutada hajutatud lahingutegevust ja vastase avastamist.

„Lääne maleva käesoleva aasta väljaõppe üks rõhuasetusi oli hajutatud lahingutegevuse õppel, mille peamiseks mõtteks on olla suuremast vastasest kiirem, vältida ta tugevusi ja rünnata neid tema nõrkuste kaudu. Kõik seni õpitu võeti kokku Lääne maakaitseringkonna kontrollharjutusel Orkaan XV,“ ütles Andres Välli ning lisas, et õppuse eesmärgid said täidetud, erinevate osalejate hinnangud olid positiivsed ning üldiselt jäädi tehtuga väga rahule.

Hiiumaa - Orkaan XV hiidlastele nii mitmeski mõttes teistsugune

Tekst: PIRET VEEVO, vabatahtlik autor

„Hea, kui saab ühildada meeldiva kasulikuga,“ ütles pärast õppust Hiiumaa malevkonna kaitseliitlane Peeter Veevo. Nimelt oli sel korral tema ülesandeks mootorrattal vastase paiknemist välja selgitada. Metsateedel võib aga Veevot tsikliga kohata väga sageli ka väljaspool õppusi. Veevo ei olnud ainus, kes selleaastasel Orkaanil osales endale sobivaimas rollis. Kaitseliitlaste üldpilt on äärmiselt mitmekesine ja seetõttu on otstarbekas rakendada õppusel osalejaid just neile sobivais ülesannetes. „Nii oligi sel aastal kandev osa plaanitud nendele, kes füüsilistel või ealistel põhjustel enam metsa minna ei taha,“ selgitas Hiiumaa malevkonna kompaniiveebel Velvo Barinov.

Varasemast erinevaks tegi Orkaani Hiiumaal ka suurem hajutatus meeskondade ja varustuse paiknemises. Plaanis oli suuremal määral läbi mängida lahinguvalmiduse saavutamist. Oluline osa selles oli toetusvõrgustikul, kelle ülesandeks oli nii vastase liikumist tuvastada kui ka lahinguüksust kõige vajalikuga varustada. Kuigi toetusmeeskond oli liikmete haigestumise tõttu oodatust väiksem, sai suurem osa ülesandeid täidetud ja Barinov jäi nende tegevusega üldjoontes rahule.

Ka väliköögi tegevus oli tavapärasest erinev – toitlustajad toimetasid vaid neile teadaolevas paigas „kusagil saare teises otsas“. Hiiumaa jaoskonna naiskodukaitsja Anni Üksik pidas oluliseks kokkade mugavustsoonist väljatulekut. Nimelt otsustasid naiskodukaitsjad pakkuda teise päeva hommikuks võitlejatele kindlasti sooja toitu, sest oli ju lahinguüksus veetnud öö külmas metsas. Ärgati juba pool viis, et söök õigeks ajaks ikka kohale jõuaks. Külm ja ebamugav ei olnud mitte ainult meestel metsas. „Kõik tahtsid katla ääres kulpi liigutada, sest väljas oli nii külm, ja kes kulpi oma kätte ei saanud, see võttis enda kanda mitteametliku katlakütja ameti,“ rääkis Üksik. Kokkade pingutused said tasutud tänusõnadega õppuse lõpus, aga ka laupäevahommikuse kiluvõileiva eest, sest see olevat „nii hea, et pisar tuli silma seda süües“.

Kiita said ka teised osalejad peale kokkade. Üle mitme aasta Orkaanil võitlejana osalenud ESTGUARD 4 rühmaülem leitnant Sven Luik tõi esile lahinguüksuse professionaalsuse jalgsirännakul: „Tõesti hea tunne oli sees – kõik hoidsid helidistsipliini, kõik katsid oma sektoreid, võtsid madalaks, kui seisime, ühtegi korda ei kuulnud, et keegi vinguks, kuigi oli füüsiliselt raske. Minu jaoks kinnitas see, et väljaõpe, mis oleme teinud, on läinud asja ette ja kinnistunud.“

Orkaan XV oli hiidlastele nii mitmeski mõttes teistsugune – paljud vabatahtlikud olid uues rollis, mitmed tegevused oli tavapärasest erinevad, ülesanded varasemast enam jaotatud vabatahtlike erihuvisid arvestades. „Analüüs käib, mida oleks vaja uuesti teha ja kui palju osalejad ise sellest aru said, mis tegelikult teistmoodi oli. Võimalik, et reakoosseisu jaoks oli see lihtsalt järjekordne Orkaan, kuid kindlasti on siit lihtsam väljaõppega edasi minna,“ ütles Velvo Barinov lõpetuseks.

Saaremaa - Orkaan XV tõstatas olulisi küsimusi

Tekst: TAAVI TUISK, Kuressaare malevkonna kaitseliitlane

Olen varasematel Orkaanidel osalenud omajagu kordi. Alati olen tegelenud teavitustööga: teinud pilte, jaganud neid sotsiaalmeedia kanalites, saatnud õppust külastavaid ajakirjanikke ja korraldanud intervjuusid enne või pärast õppust ning monitoorinud meediat. Seekord oli minu kindel soov vaadata õppust teise nurga alt ja osaleda õppiva kaitseliitlasena „põllul“.

Harjutasime Sõrve poolsaarel hajutatud lahingutegevust: reket, miinivaritsusi, jälitajate maharaputamist, kohaliku kogukonna toe kasutamist. Täiendava „kihi“ lisas õppusele mõned päevad varem maha sadanud 10–15sentimeetrine lumekiht ning 8–10 külmakraadi. See tähendas, et jälitamiseks ei ole vaja koeri ega muud eritehnikat. Enda tegevuse varjamine oli lume tõttu oluliselt keerulisem.

Lumekihi all olev maa oli märg. Võsa ja mets on väikeüksuse võitleja sõbrad. Selgus, et Sõrves on soist võsa omajagu. Rootsis talvekursusel õpitud sokkide vöö vahel kuivatamise tehnika kulus päev otsa väljas olles marjaks ära.

Väike üksus, mille koosseisus mina tegutsesin, sai kasutada kohaliku pakutavat „turvamaja.“ Hea oli märjad sokid ja maskeerimisülikonna püksid hommikuks ära kuivatada. Kuidas oleks see toiminud siis, kui ööbida tulnuks lõkketa ja telkmantli all? Kui kauaks jätkub sellistes tingimustes võitlusvõimet või millise intensiivsusega on siis võimalik ülesandeid täita?

Õppuse jooksul „õnnestus“ sattuda ka vangi. Põhjuseks oma hooletus: liikusime objektiluure ajal kraavi ületamiseks sobivat kohta otsides liiga lagedale alale. Maanteel olnud patrull märkas meid ja mõne minuti pärast olin maasturi kastis teel vastaste laagripaiga poole.

Kuna tegu oli mänguga, kus vastasmängijaks sõbralikud Zemessardze liitlased, siis ei olnud 3 tunni pikkune vangipõlv väga stressirohke. Küsitleja leppis ka vastusega „Ma ei vasta sellele küsimusele, sest Viini konventsiooni järgi ei pea ma seda tegema“. Raadiojaam anti pärast paariminutilist ülevaatust tagasi, samuti jäi relv kogu vangis viibimise ajaks enda lähedale. Rahuaja reeglid. Kuidas aga reaalselt vangistusse sattudes tegutseda nii, et sinu taskus olevast kaardist või patrullkotist leitud raadiojaamast vastasele kasu poleks?

Pühapäeval õppuselt koju jõudes jälgisin möödasõitvat autot korra tähelepanelikult: kas vastane või tsivilist? Ühe nädalavahetusega ei jõua õnneks veel lahinguolukorda ja -valvsusesse nii palju sisse minna. See üks auto jäi ainsaks, mida kahtlustavalt jälgisin. Esmaspäeval läksin tsivilistina tööle.