NOORED, JAHT JA MATKATARKUSED

NOORED, JAHT JA MATKATARKUSED

Nii nagu Eesti riigi kaitseks ei pea alati relva kätte haarama ja igaüks saab panustada võimetekohase tegevusega, ei pea ka jahil osalemiseks hoidma näppu päästikul.

Tekst: MERILIN SEPP, vabatahtlik autor

See sai Järvamaa noorkotkastele ja kodutütardele selgeks jahilaagris. Teist aastat korraldatud koostöölaager jahimeestega toob noored loodusesse eesmärgiga võimaldada neil õppida paremini tundma loodust ja faunat.

Samuti tutvustatakse MTÜ Järvamaa Jahindusklubi, Koigi ja Imavere jahtkonna ning MTÜ Järva Jahilasketiiruga koostöös sündinud laagris noortele jahikultuuri ja -eetikat. Jahimehed omakorda saavad oma lastele ja lastelastele viia sõnumi, et on olemas sellised noorteorganisatsioonid nagu Kodutütred ja Noored Kotkad, kus metsaelu au sees hoitakse.

MEESKONNATÖÖ PRAKTIKA

Et kõigest olulisest üheselt aru saada, osalesid noored esimesel õhtul kahes põhjalikus töötoas. Ühe teemaks oli esmaabi. Teises andsid jahimehed edasi algteadmisi jahinduse olemusest ja õpetasid jahipidamise ohutustehnikat. Paberile joonistati skeemid, mis aitasid noortel visuaalselt ette kujutada eesootavat jahti. Samuti sai noortele selgeks, et magada jahimehed ei mõista ning kuna ees ootas varajane äratus, saabus vaikus laagris harjumatult kiiresti.

Hommikul, jahimeeste saabudes olid noored juba tegudeks valmis. Laagri üks korraldajaid, Koigi jahtklubi esimees kaitseliitlane Asko Osula rivistas üles nii noored kui jahimehed, selgitas neile esimese jahi plaani ning siis hüppasid kõik masinatele ja asusid metsa poole teele.

Nagu öeldud, ei pea jahil osalemiseks hoidma näppu päästikul ega üldse püssi käes. Nii olid noorkotkad ja kodutütred ühisel põdrajahil ajus ajajateks. See on parim koht meeskonnatöö harjutamiseks: kuidas liikuda ühtse meeskonnana mööda metsarägastikku, kuidas märgata ja kuulata kaaslasi. Niisamuti tuli panna proovile kõik oma teadmised loodusest ning looduses orienteerumisest.

Ise jahil osaledes saavad noored ka võimaluse näha, kuidas haakub nende igapäevane väljaõpe teiste tegevustega ning kuidas nende väljaõpe loob eeldusi tulevikus näiteks oskuslikuks jahimeheks saamiseks.

KOGEMUS KOGU ELUKS

Meeskonnatöö oskus tagas esimesel jahil ka edu. Kütid tabasid kaks põtra ning ajus osalenud seltskond jõudis sihtpunkti. Keegi kaotsi ei läinud ja emotsioonid olid head.

Vahepealse lõunapausi ajal ning järgmisse sihtkohta liikumisel täitus ka laagri teisene eesmärk. Jahimehed uurisid põhjalikult noorkotkaste ja kodutütarde tegevuste ning väljaõppe kohta. Kes noorteorganisatsioonide tegevuse kohta vähem teadsid, olid meeldivalt üllatunud, kui palju noored metsas hakkamasaamist ja looduse hoidmist õpivad ja praktiseerivad.

See, et juba teist korda koos noortega jahil osaletakse, on märk vastastikusest usaldusest, mis mõlemale osapoolele palju tähendab.

Osula ütleb, et sellise laagri puhul on oluline seegi, et laagris osalev noor oskab hiljem harida ka oma vanemaid. Ta teab, mida teha ja kuhu helistada, kui metsloomaga on juhtunud õnnetus, ei kaota sellises olukorras pead, vaid jääb rahulikuks ja leiab lahenduse. Üleüldine jahikultuuri tundmaõppimine aitab ka selgitada, milleks jahipidamine on vajalik ning et selles kehtivad omad eeskirjad ja põhimõtted.

IGAÜKS SAAB OSA

Pead ei kaotanud noored ka siis, kui päeva teise jahi ajal osutus proovikiviks ilm. Vihm ja tuul raskendasid metsas üksteise kuulmist ja jälgimist. Tagajärjeks oli ajuliini lagunemine ja mõne osaleja eksimine.

Kuid pole halba ilma heata. Noored jäid rahulikuks, edastasid üksteisele infot, ei jooksnud mööda metsa arutult ja ennast ohtu seades ringi ning tänu sellele leidsid kiiresti „kodutee“. Ühisel lõkkeõhtul oli aga, millest rääkida: kes kuidas eksis ning kes kui lähedalt põtra nägi. Mõnest osalejast jalutas põder lausa selja tagant mööda.

Samuti selgus, et jahil on kõik võrdsed. Seda ilmestas üks Osula räägitud lugusid oma tütrest. Viimane käis üsna noores eas isaga jahil kaasas. Aitas natuke siit ja natuke sealt ning mis kõrvaltvaatajale võiks tunduda tühisena, sai hiljem kuhjaga tasutud. Kui ikka jaht on edukas olnud, on kombeks saaki võrdselt jagada. Olid sa siis kütiliinil või ajus – igaüks saab oma osa. See on ehe kinnitus, et igaühel on jahil oma osa ning panustada saab enda võimetele kohaselt.

Laagri viimasel päeval tutvusid noored lähemalt ka jahirelvadega. Jahimeeste juhendamisel said julgemad nendest ka laskmist katsetada.

Tihe koostöö MTÜ Järva Jahilasketiiruga on pakkunud nii organisatsiooni noortele kui ka täiskasvanutele võimalusi oma laskeoskusi harjutada ja lihvida. Koostöös peitub võlu. Et jahipisik leviks ning traditsioonid ja austus looduse ja loomade vastu säiliksid, ei jää kaks ilma kolmandata ja juba oodataksegi järgmist ühist ettevõtmist.

Video: https://youtu.be/adBLdLKx14w