HARJU MALEV: MALEVLASTE NÄGU JA TEGU!

HARJU MALEV: MALEVLASTE NÄGU JA TEGU!

Nii, nagu Harjumaa on üks Eesti suurimaid maakondi, on ka Kaitseliidu Harju malev oma liikmete arvult üks Kaitseliidu suurimaid. Malevapealik kolonelleitnant EERO KINNUNEN toonitab, et malev on täpselt selline nagu inimesed, kes sinna kuuluvad.

Tekst: JUKKO NOONI, Männiku malevkonna teavituspealik

Mida teete selleks, et maleva liikmeskond kasvaks?

See on sõpruskondade värk. Kui kellelgi on sõber, kes tahab tulla, siis ta tuleb. Kui tuttavat ees ootamas ei ole, siis täiesti tühja koha pealt vaevalt keegi malevasse astub. Tänavalt ükski inimene malevasse ei tule.

Kui inimestel ja sõpruskondadel on huvi, siis sõpruskonnad liituvad malevaga. Ma pole selliseid inimesi näinud, kellel oleks hommikul tulnud mõte, et astuks täna Kaitseliitu. Kui mõni üksikjuhtum ongi olnud, siis pärast seda paberimajandust, mis liitumisega kaasneb, on ta siit kadunud ja rohkem teda näha pole.

Millised on olulisemad kokkupuutepunktid kohaliku kogukonnaga?

Malevkondadel on väga palju selliseid kontakte. Päris paljud malevlased on kohalike omavalitsuste töötajad, liidrid, ja sealt tekivad ka kokkupuuted kohalike kogukondadega. Malevkonnad on ju piirkonnapõhised.

Maleval on kogukondadega nii palju kokkupuuteid, et igal aastal korraldame võidupühal maakaitsepäeva. See toimub erinevates omavalitsustes ja selle kaudu tekib kokkupuude kohalike omavalitsusjuhtidega.

Aga teiste malevatega?

Sõprusmalevaid Harju maleval ei ole, aga kuna malevapealikud tunnevad üksteist, siis eks me ikka suhtleme omavahel.

Harju malev kuulub Rapla ja Tallinna malevaga ühte ringkonda, nendega on meil kõige suuremad kokkupuutepunktid. Ringkonna malevad teevad kõik omavahel koostööd, siin pole muud valikut, sest tuleb tegevusi koordineerida. Tean, et Kose malevkond on teinud koostööd Järva malevaga, aga need on sellised väiksemad piiriülesed sutsud.

Mil moel toetab või kaasab malev noorkotkaste ja kodutütarde tegevust?

Üldjuhul malev ei sekku noorkotkaste ja kodutütarde tegevusse. Kuna nad on erinevad struktuuriüksused, siis nad peavad oma asju ise koordineerima.

Noorkotkaste ja kodutütarde tegevust juhivad enamjaolt vabatahtlikud kaitseliitlased ja maleva staabis on nende instruktor. Kui neil on toetusprobleeme, siis loomulikult võimaluste piires malev toetab.

Millised on koostöökohad Naiskodukaitse kohalike rakukestega?

Maleva tasandil väga palju neid koostöökohti ei ole. Loomulikult proovime kaasata naiskodukaitset oma tegevusse, aga alati see ei toimi, sest ülesanded on erinevad.

Küll aga käib malevkondade tasandil mõnes kohas väga tihe koostöö. Malevkond ju suhtleb oma vastutusalal olevate naiskodukaitse jaoskondadega. Näiteks on Harju maleva Männiku malevkonnal tihe koostöö naiskodukaitse Saku jaoskonnaga, aga ka Männiku jaoskonnaga. Samuti on piirkondi, kus naiskodukaitse liikmetel on aktiivne roll lahinguüksustes.

Kui intensiivne on väljaõppetsükkel – mitmel nädalavahetusel kuus väljaõpe keskmiselt toimub?

Väljaõppe intensiivsus oleneb üksusest ja üksuste ülematest. Kuna malev on suur ja üksusi palju, siis Harju malevas käib väljaõpe peaaegu kõigil nädalavahetustel. Seega võib öelda, et meil on see suhteliselt intensiivne. Tihtipeale on iga aasta lõpus probleemiks, et väljaõppeüritusi on liiga palju, mis on ka põhjus, et mõnikord on üritustel osalejate arv soovitust väiksem.

Ametlikult peaks kaitseliitlane käima aasta jooksul väljas vähemalt ühel nädalavahetusel. Kui ta käib juba viiel, on väga hea. On aktiviste, kes käivad muidugi rohkem.

Kui võtame näiteks sõdurioskuste kursuse, siis see toimub aastas kümnel nädalavahetusel, põhimõtteliselt iga kuu korra, mis on vabatahtlikule päris tihe graafik. Kui ta kahest moodulist puudub, siis ta kursust ei läbi.

Kui inimene aasta jooksul ühtegi korda väljaõppeüritustel ei käi, siis tuleks juba küsida, miks ta üldse Kaitseliitu kuulub. Maleva mõistes on mõistlik aktiivsus see, kui inimene osaleb õppustel 3–4 korda aastas. Aastas on kaks suuremat õppust – suvine Hunt ja talvine Põhjatäht. Hea oleks, kui enne õppusel osalemist paar korda enne ka väljas käidaks.

Mis motiveerib malevlasi väljaõppel osalema?

Tegelikult saab iga malevlane ennast ise motiveerida. Kui inimene ise pole motiveeritud, siis kuidas malev teda motiveerib? Kommikarbi või kuivtoidupakiga ju ei motiveeri.

Meil on väljaõpe heal tasemel, see on meie poolt peamine motivaator. Püüame anda kaitseliitlastele igast õppusest sada protsenti, midagi uut ja huvitavat. Või siis vana kordamist, aga uues kuues, et seda atraktiivsemaks teha.

Kui inimene on motiveeritud ja soovib panustada, siis ta käib väljas. On väga palju inimesi, kes käivad väga tihedalt, kellel silm särab ja kes tahavad midagi teha. Aga kui ma sunnin inimesi kuhugi tulema … Sunniga ei saa praegu midagi teha.

Sportimine on olnud Kaitseliidus alati au sees. Millist rolli mängib (militaar) sport teie malevas?

Ma ei saa öelda, et sport Harju malevas mingit rolli mängib, ei mängi. Spordivõistlusi me ei korralda.

Ainuke, mis teatud kontingenti motiveerib, on laskesport. Meil on malevas esindatud kaks praktilise laskmise suunda. Maleva taktikalise laskmise võistlused on viimasel ajal samuti populaarseks muutunud. Kaks aastat oleme pakkunud ka käsivõitluse treeninguid.

Mida malevapealikuna sooviksite paremaks või teistsuguseks muuta?

Ma olen kõik ära muutnud, mis ma olen tahtnud muuta, et maleva toimimist paremaks teha.

Foto: Asso Puidet