KOOSTöö
KIIEvIS,
REFORmIDE jAHIL Sellest on nüüd natuke rohkem kui viis aastat, kui Ukraina tollane president Janukovõtš otsustas Euroopale lähenemise asemel Venemaa kasuks, mis kutsus esile riigi avalikkuse, eriti noorte laialdase protesti.
Siililegi selge, et Putin & Co’le seni tingimusteta alluva noorema venna rollis olnud Ukraina lahkulöömine „riikide vennalikust perest“ meeldida ei saanud. Kreml otsustas käivitada sündmuste ahela, mis jätkub tänase päevani – Krimmi annekteerimine,
varjatud sõjaline invasioon Ida-Ukrainas Donetski ja Luganski oblastites. Algas sõda. Väldin teadlikult väljendit „hübriidsõda“. See näikse lahjendavat sadade tuhandete sõjapõgenike ja enam kui kümne tuhande hukkumise koledust. Et nagu sõda küll, aga hübriidne, seega mitte päris. Aga kui mürsud ja miinid maju tabavad, kui inimesed kuuli- ja killuhaavadesse surevad, pole selles midagi hübriidset. Pole olemas hübriidset surma.
VABATAHTLIKE TOETUS
Niisiis, sõda. Esimestel sõjakuudel polnud Ukrainal sõjaväge ollagi, eelmine võim oli edukalt selle praktiliselt likvideerinud. Võitlesid vabataht-
likud, kellest suuremal osal polnud sõdimisest, ammugi siis kaasaegsest sõjapidamisest, õrna aimugi. Kohati võideldi isegi teatava eduga, kuid kaotused kuhjusid ometi nii oskusteabe puuduse kui olematu varustuse tõttu. Pataljon Donetski võitlejate mälestuste kohaselt mindi alguspäevil võitlusse idanaabri vallutajate ja nende kohalike käsilaste vastu praktiliselt paljakäsi, kamba peale ainult mõned jahipüssid ning paar mustalt turult hangitud automaati. Ilmselgelt jäi sellest invasiooni tagasilöömiseks väheks. Siin tulid appi tsiviilvabatahtlikud – alguses ja enamasti siiani Ukraina enda omad, aga ka välisriikidest, sealhulgas Eestist. Inimesed, kellel
UKRAINA KAITSEMINISTEERIUM
U
krainlaste endi hinnangul oleks aktsioonide hoog ajaga raugenud ja Ukraina Venemaa mõjusfääris rohkem või vähem rahulikult edasi tiksunud, aga kuna võim otsustas jõumeetodite rakendamise kasuks, lajatas see protestitulle nii palju kütust juurde, et protest kasvas üle revolutsiooniks. Tulemusena Janukovõtši grupeeringu võim langes, president ise pages Venemaale.
Tekst: SVEN SALUMETS, vabatahtlik autor
3/2019
11
