ajalugu
ALLIKAS: EFA.3.0.52425
Annetuste vastuvõtmine Ühistöös
ÜHISTÖÖ:
VABADUSSÕJA VÕIDU VÕTI Sõda on sõda kõigi jaoks. Rindele minejate ja kojujääjate jaoks. Sõda on sõda nii meestele kui naistele, nii lastele kui vanuritele. See, et mahajääja ei läinud rindele, ei tähendanud, et ta ei saanud aidata.
A
Tekst: ANNA RINALDO, ajaloolane
sjata ei öelda, et Vabadussõda oli kõigi eestlaste sõda. Sõjategevust tagalas toetanud vabatahtlike peamiste organiseerijate hulka kuuluvad needsamad naised, kelle hiljem leiame Naiskodukaitse asutajate hulgast – Anna Tõrvand, Mari Raamot ja Marie Reisik.
1918. aasta novembri lõpus, kui lahingud juba käisid, oli selge, et noor vabariik ei ole üksinda võimeline riiki üles
46
3/2019
ehitama ja samal ajal sõda pidama. Selleks puudusid igasugused ressursid. Teatavasti ei olnud sõja alguses puudus mitte ainult võitlejatest ja relvadest, vaid kõigest mõeldavast, mida sõjapidamiseks tarvis läks. Sõduritele oli tehtud kohustuseks ilmuda kogumispunktidesse talveriietes, kaasas vähemalt ühe nädala toit ja magamisvarustus. Samal ajal valitses riigis laialdane toidupuudus. Ka talvevarustust – saapaid ja sooje üleriideid – ei olnud kusagilt võtta. Naha ja tekstiilivabrikud
